Kooskõlastamiseks: 4.01.2018 nr 8-2/18/87
Ministeeriumid
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Haridus- ja teadusministri määruse
„Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse määramiseks esitatavate andmete loetelu,
taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna poolt soovituse andmise tingimused ja
kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS)
aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude
infosüsteemis hiljemalt 15. jaanuariks 2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. eelnõu.pdf
2. seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Lastevanemate Liit
Eesti Eripedagoogide Liit
Eesti Koolipsühholoogide Ühing
Eesti Logopeedide Ühing
Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus
Merike Mändla
735 0204
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
03.01.2018
MÄÄRUS
Koolivälisele nõustamismeeskonnale
soovituse andmiseks esitatavate andmete
loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise
nõustamismeeskonna soovituse andmise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse koolivälisele nõustamismeeskonnale (edaspidi
nõustamismeeskond) soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse
esitamise ning nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord.
(2) Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid.
§ 2. Taotleja ja taotluse esitamine
Vanem või tema volitatud isik (edaspidi taotleja) võib esitada kirjaliku taotluse (edaspidi
taotlus) nõustamismeeskonnale soovituse saamiseks lapse arengu toetamiseks, õppe ja
kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks. Täieliku teovõimega õpilase puhul
esitab taotluse õpilane või tema volitatud isik.
§ 3. Taotluse sisu
Taotlus peab sisaldama:
1) lapse ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega;
2) taotluse selgelt sõnastatud sisu lähtudes käesoleva määruse § 6 lõikest 3;
3) õppeasutuse nime, rühma või klassi, kus laps käib või õpib (lapse osalemisel
õppeasutuses läbiviidavas õppe- ja kasvatustegevuses);
4) soovituse taotlejale teatavaks tegemise viisi;
5) taotleja kontaktandmeid;
6) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja.
§ 4. Soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu
(1) Soovituse andmiseks lisatakse taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:
1) lapse isikut tõendava dokumendi või selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi koopia;
2) taotluse esitaja isikut tõendava dokumendi koopia;
3) volitatud esindaja esindusõigust tõendava dokumendi koopia, kui taotluse esitab volitatud
esindaja;
2
4) koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalne arenduskava või koolieelses
lasteasutuses või ettevalmistusrühmas käiva lapse kohta pedagoogi koostatud iseloomustus
või koolivalmiduskaardi (selle olemasolul) koopia;
5) õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart;
6) kooli koostatud ülevaade õpilase eelneva(te) õppeaasta(te) õpitulemustest või väljavõte
õpilasraamatust, mis võimaldab hinnata õpilase arengudünaamikat;
7) perearsti või eriarsti või muu erialaspetsialisti hinnang, kui see on nõustamismeeskonna
hinnangul vajalik erivajaduse täpsustamiseks ja soovituse andmiseks;
8) rehabilitatsiooniplaani või -programmi või rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks koostatud
tegevuskava koopia (selle olemasolul);
9) puude raskusastme tuvastamise otsuse koopia (selle olemasolul).
(2) Nõustamismeeskond võib vajadusel nõuda täiendavaid dokumente ja spetsialistide
hinnanguid, kui need on vajalikud soovituse andmiseks.
§ 5. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse kättesaamisel kontrollib nõustamismeeskond selle vastavust käesoleva
määruse §-des 3 ja 4 sätestatud nõuetele.
(2) Nõustamismeeskond vaatab taotluse läbi ja otsustab soovituse andmise või andmisest
keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
(3) Kui taotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid ei ole soovituse
andmiseks piisavad, määrab nõustamismeeskond taotlejale tähtaja puuduvate andmete
või dokumentide esitamiseks. Juhul, kui taotleja ei ole määratud tähtajaks esitanud
täiendavaid andmeid või puuduvaid dokumente, võib nõustamismeeskond jätta
taotluse läbi vaatamata.
(4) Enne soovituse andmist hindavad nõustamismeeskonna spetsialistid igakülgselt lapse
toimetulekut ning tema toe vajadust, sh lapse tervislikust seisundist (vaimne ja
füüsiline) tulenevat toimetulekut haridussüsteemis ja kasvukeskkonnas.
(5) Vajadusel viivad nõustamismeeskonna spetsialistid läbi täiendavaid hindamisi või
uuringuid abivajaduse täpsustamiseks.
(6) Nõustamismeeskonnas määratakse igale juhtumile juhtumi haldamise eest vastutav
spetsialistist (juhtumi haldaja), kes teeb koostööd haridusasutuse või kohaliku
omavalitsuse üksuse tasandil lapse või pere juhtumi korraldusega tegeleva
spetsialistiga.
(7) Taotluse menetlemisel järgitakse teabe avalikustamise reegleid ja isikuandmete
töötlemise põhimõtteid. Teavet, mille spetsialist on saanud lapse juhtumi
menetlemisel, ei tohi kasutada muul otstarbel, kui õpilasele toe vajaduse hindamise ja
teenuste osutamisega seotud ülesannete täitmiseks.
(8) Nõustamismeeskonda kuuluvatel spetsialistidel on õigus saada ja avaldada üksteisele
teavet, mis on vajalikud lapse toe vajaduse hindamiseks, teenuste valikuks ja
läbiviimise korraldamiseks, et tagada lapse heaolu.
§ 6. Soovituse andmine
3
(1) Nõustamismeeskond tugineb soovituse andmisel lapse kohta eelnevalt tehtud
pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemustele, vajaduse korral ka meditsiiniliste
uuringute ja spetsialistide täiendava hindamise tulemustele ning ettepanekutele.
(2) Soovituse andmisel peab osalema vähemalt kolm erineva eriala spetsialisti.
(3) Nõustamismeeskond annab lapse arengu toetamiseks ja õppe ning kasvatuse
korraldamiseks soovitusi:
1) tõhustatud- ja eritoe rakendamiseks, sh õppe korralduseks, õpilase erivajadusi
arvestava õpikeskkonna kujundamiseks ja tugispetsialistide teenuse rakendamiseks;
2) riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste vähendamiseks ja asendamiseks;
3) kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks;
4) lihtsustatud, toimetuleku ja hooldusõppe rakendamiseks;
5) terviseseisundist tuleneva koduõppe rakendamiseks;
6) lapse koolivalmiduse hindamiseks ja koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks;
7) koolikohustuslikus eas olevale õpilasele mittestatsionaarse õppe rakendamiseks;
8) haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks
koolieelses lasteasutuses ja sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks vastavalt koolieelse
lasteasutuse seaduse § 6 lõigetele 5 ja 6.
(4) Soovitustena kaalutavaid tugimeetmeid analüüsitakse lapse huve arvestavalt lühi- ja
pikaajalises perspektiivis ning kirjeldatakse vähemalt:
1) tugispetsialistide või teiste õpilast õppetöös abistavate spetsialistide teenuse vajadust,
iseloomu ja mahtu;
2) õppekava ja õppevara kohandamise ning individualiseerimise vajadust;
3) kaasava õppekorralduse soovitusi, sh sobiva õpi- ja arengukeskkonna tagamiseks
vajalikke tingimusi;
4) haridusasutuses lapse toimetuleku toetamiseks vajalikke väljaspool kooli pakutavaid
sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna jm teenuseid (teraapiad, karjääriteenused jms);
5) muid lapse või õpilase haridusliku erivajaduse spetsiifikast tulenevaid
õppekorralduslikke meetmeid ja nende rakendamise aega.
§ 7. Soovituse teatavaks tegemine
(1) Soovitus tehakse taotlejale teatavaks isiku poolt taotluses märgitud viisil.
(2) Pärast seda, kui täieliku teovõimega õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul
vanem või nende volitatud isik on andnud õppeasutusele nõusoleku
nõustamismeeskonna soovitust rakendada, kannab nõustamismeeskond antud
soovituse viie tööpäeva jooksul Eesti Hariduse Infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning
arst-residentide alamregistrisse.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri määruse „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse
andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise
nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“ juurde
I Sissejuhatus
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid üldharidusosakonna
peaekspert Merike Mändla (735 0204,
[email protected]) ja õigusosakonna jurist Indrek
Kilk (735 0144,
[email protected]).
…. jaanuaril 2018.a võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu), millega muudeti muuhulgas põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse kolmanda peatüki neljanda jao teksti. Kuna soovituse andja
(haldusorgani) nimetust on seaduses muudetud, on vajalik asendada ka uues määruses sõna
„nõustamiskomisjon“ sõnadega „kooliväline nõustamismeeskond“.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu § 47 lõike 1 kohaselt on Haridus- ja
Teadusministeeriumi ülesanne korraldada soovituste andmisi õppe ja kasvatuse korraldamiseks
ning tugiteenuste rakendamiseks. Sama paragrahvi teise lõike alusel võib haridus- ja
teadusminister anda eelmises lauses nimetatud ülesande täitmiseks üle riigi sihtasutusele,
sõlmides viimasega selle tarbeks ka halduslepingu. Seni on ülesannet halduslepingu alusel
täitnud sihtasutus Innove. Nõustamiskomisjonid tegutsesid seni sihtasutuse struktuurüksuste –
maakondlike Rajaleidja keskuste juures. Sarnast praktikat on soov ka jätkata.
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 alusel.
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb üheksast paragrahvist.
Määruse paragrahv 1 näeb ette määruse reguleerimisala. Haridus- ja teadusministrile antud
volitust on kehtiva regulatsiooniga võrreldes laiendatud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
muutmise eelnõus (vt § 47 lõige 4) on sätestatud haridus- ja teadusministrile volitus
koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse määramiseks esitatavate andmete loetelu,
taotluse esitamise ning soovituse andmise (ehk sisuliselt taotluse lahendamise) tingimuste ja
korra kehtestamiseks. Seni oli volitus vaid nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimuste
ja korra kehtestamiseks.
Võrreldes varasemaga, ei moodustata eraldi üleriigilist nõustamismeeskonda, kuna koolivälist
nõustamismeeskonda käsitletakse ühe haldusorganina, millel on pädevus teha soovitusi üle
riigi. Samuti muutub seniste nõustamiskomisjonide töö sisulisemaks, sisaldades endas enne
konkreetsete õppekorralduslike soovituste andmist ka täiendavate hindamiste läbiviimist ja
uuringuid õpilase ja/või pere toe abivajaduse täpsustamiseks erinevates valdkondades ning
arutelusid juhtumiga seotud osapooltega sobivate tugimeetme valikuks.
Määruse paragrahvis 2 reguleeritakse taotluse esitamisega seonduvat. Taotluse esitajaks
koolivälisele nõustamismeeskonnale võib olla alaealise õpilase puhul vanem või vanema poolt
1
volitatud isik. Teovõimelise täisealise õpilase puhul võib taotluse esitada õpilane ise või tema
poolt volitatud isik. Kui seni kehtivas määruses oli sätestatud konkreetselt, kes vanema
nõusolekul veel võis taotluse esitada (kooli direktor või koolieelse lasteasutuse direktor), siis
uus loodav regulatsioon annab võimaluse koolivälise nõustamismeeskonna poole
pöördumiseks vanema volitust aluseks võttes palju laiemale isikute ringile (nt vanavanemad;
lastekaitsespetsialist, tugispetsialist jms). Vanemal või nende poolt volitatud isikul on võimalik
taotlus esitada neile sobivasse Rajaleidja keskusesse, see ei ole seotud enam rangelt elukohaga
või kooli, kus õpilane õpib, asukohaga. Samuti on spetsialiste võimalik kasutada üle Eesti
erinevate soovituste andmise menetlustes ehk, et spetsialistid ei ole seotud ühe kindla piirkonna
nõustamismeeskonnaga.
Paragrahvis 3 on sätestatud, millised andmeid peab taotlus sisaldama. Lapse kohta märgitakse
lapse isikukood/sünniaeg ja lasteasutuse või kooli nimi, mille nimekirja laps on kantud.
Taotluses märgitakse ka mis laadi soovitust vajatakse (nt soovitust koolikohustuse täitmise
edasilükkamiseks, õppe korraldamiseks sobiva toe rakendamiseks, tervislikel põhjustel
koduõppe rakendamiseks vms). Samuti märgitakse taotluses taotluse esitaja kontaktandmed,
mis võimaldab koolivälisel nõustamismeeskonnal vajadusel taotluse esitajaga kiiresti
kontakteeruda ning taotluse menetlemise käigus edastada või saada taotluse lahendamiseks
vajalikku informatsiooni.
Paragrahvis 4 on sätestatud koolivälisele nõustamismeeskonnale esitatavale taotlusele lisatavad
andmed ja dokumendid, mis on vajalikud soovituse määramiseks. Taotlusega koos esitatakse
nii lapse isikut tõendava dokumendi, kui taotleja isikut tõendava dokumendi koopia. Kui
taotluse esitab vanema või teovõimelise õpilase volitatud esindaja, tuleb lisada esindusõigust
tõendava dokumendi koopia.
Koolieelses lasteasutuses käiva lapse puhul tuleb taotlusele lisada lapse individuaalne
arenduskava (koolieelse lasteasutuses riikliku õppekava § 8 lõige 3 kohaselt koostatakse
haridusliku erivajadusega lapsele) või iseloomustus või koolivalmiduskaart (koolieelse
lasteasutuses seaduse § 16 lõike 5 kohaselt annab lasteasutus lasteasutuse õppekava läbinule
koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused). Koduse lapse puhul, kes
käib kooli ettevalmistusrühmas, võib selleks olla õpetaja poolt koostatud iseloomustus või
pedagoogiline hinnang õpilase arengule, oskustele ja toimetulekule.
Koolis käiva õpilase puhul lisatakse taotlusele kooli poolt koostatud õpilase individuaalse
arengu jälgimise kaart. Praktilises töös dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase
arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil läbiviidud
pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja
soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide
soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning õpilasele kooli poolt rakendatud
tugimeetmed. Samuti tuleb taotlusele lisada kooli koostatud ülevaade eelnevate õppeaastate
õpitulemustest või väljavõte õpilasraamatust.
Kui õpilase hariduslik erivajadus on seotud tervisliku seisundiga ning sellest tulenevalt on
vajalik teha muudatusi õppekorralduses, tuleb esitada perearsti või eriarsti või psühhiaatri või
muu spetsialisti (nt kliinilise psühholoogi) hinnang, kui see on koolivälise nõustamismeeskonna
hinnangul vajalik sobiliku meetme valikuks ja soovituse andmiseks. Sama kehtib ka juhul kui
koolieelses lasteasutuses käivale lapsele taotletakse sobitus- ja erirühma suunamist. Õpilasele
tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks, aga ka koolikohustuse eas olevale õpilasele
mittestatsionaarse õppe rakendamiseks on üldjuhul vajalik perearsti või eriarsti hinnang.
2
Kui lapsele/õpilasele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, tuleb nõustamismeeskonnale esitada
selle koopia (rehabilitatsiooniplaan on sotsiaalhoolekande seaduse § 69 lõike 1 kohaselt
õigustatud isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna koostatud
dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk,
eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja hinnang sotsiaalse
rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise kohta). Kui lapsele on määratud puue, esitatakse koopia
puude raskusastme tuvastamise otsusest (vt sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016.a määrus
nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese
toetuse tingimused“ § 8).
Kooliväline nõustamismeeskond võib lapse/õpilase toe vajaduse hindamiseks ja sobivate
meetmete soovitamiseks vajadusel nõuda täiendavaid dokumente või spetsialistide hinnanguid,
kui need on vajalikud soovituse määramiseks.
Paragrahvis 5 on sätestatud taotluse menetlemisega seonduv.
Pärast taotluse esitamist koolivälisele nõustamismeeskonnale kontrollib too, kas kõik vajalikud
dokumendid on olemas. Vajadusel määratakse tähtaeg puuduvate dokumentide esitamiseks.
Kui dokumente tähtajaks ei esitata, võib kooliväline nõustamismeeskond jätta taotluse läbi
vaatamata. Kui esitatud taotlus ja vajalikud dokumendid on korras, menetleb kooliväline
nõustamismeeskond taotluse 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
Menetlustähtaeg ehk 30 tööpäeva hakkab kulgema sellest hetkest, kui kõik määruses nimetatud
vajalikud dokumendid on esitatud, teinekord ei piisa aga ainult nendest dokumentidest mis
määruses on nimetatud ja vaja on veel täiendavaid uuringuid või spetsialistide seisukohti, mis
tähendab, et menetlustähtaeg peatatakse ja see hakkab edasi kulgema, kui vajalikud uuringud
või dokumendid on nõustamismeeskonnale esitatud.
Igale juhtumile määratakse juhtumi haldaja, kes korraldab vastava juhtumi menetlust ja sellega
seonduvat nõustamismeeskonna spetsialistide vahelist koostööd ning võrgustikutööd, kaasates
haridusasutuse või kohaliku omavalitsuse tasandi lapse või pere juhtumi korraldusega tegeleva
spetsialisti.
Võrreldes varasemaga on soovituse andjate (nüüd – kooliväline nõustamismeeskond) töö
muutunud sisulisemaks, sisaldades endas enne konkreetsete õppekorralduslike soovituste
andmist ka täiendavate hindamiste läbiviimist ja uuringuid õpilase ja/või tema pere toe
abivajaduse täpsustamiseks ning arutelusid juhtumiga seotud osapooltega sobivate tugimeetme
valikuks.
Praegune süsteem tingib selle, et last hinnatakse erinevates valdkondades erinevatel tasanditel
erinevate spetsialistide poolt. Info erinevate spetsialistide/hindajate vahel ei liigu. Samuti on
raske jälile saada, mis meetmeid on lapse toetamiseks juba rakendatud ja millised on olnud
tulemused. Samuti koostatakse lastele erinevaid toetamise ja rehabilitatsiooni plaane ning
antakse soovitusi erinevate meetmete rakendamiseks, mis võivad olla kattuvad või siis ei haaku
õppekorralduslike soovitustega. Eesmärgiks on, et lapse ja pere vajadusi hinnatakse terviklikult,
erinevate valdkondade koostöös. Koolivälise nõustamismeeskonna töösse on kaasatud ka
sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid. Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 on sätestatud,
et taotluse menetlemisel tuleb spetsialistidel järgida teabe avalikustamise reegleid ja
isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Neil on õigus saada ja avaldada üksteisele teavet, mis on
vajalikud lapse toe vajaduse hindamiseks, tugiteenuste valikuks ja teenuste osutamisega seotud
ülesannete täitmiseks.
3
Määruse paragrahvis 6 on sätestatud, mis on soovituse andmise aluseks (eelnevalt
haridusasutuses läbiviidud pedagoogilis-psühholoogiline hinnang; vajadusel spetsialistide
täiendav hinnang ning meditsiiniliste uuringute tulemused). Soovituse andmisel peab osalema
koolivälisest nõustamismeeskonnast vähemalt kolm erineva eriala spetsialisti, olenevalt
juhtumist.
Samuti loetletakse paragrahvis üles kaheksa erineva sisuga otsust (soovitust), mille andjaks
kooliväline nõustamismeeskond on. Koolivälise nõustamismeeskonna poole pöördumise
põhjuseks võib olla soov saada lapsele alushariduse omandamiseks sobiv erirühm, vajadus
lükata edasi lapse kooliminek või leida erivajadusega õpilasele põhihariduse omandamiseks
vajalik tugi, võimetekohane õppekava või õppekorraldus. Sisuliselt võib öelda, et tegemist on
ka ühtlasi koolivälise nõustamismeeskonna ülesannete (pädevuse) loeteluga. Esitatud loetelu ei
ole olulisel määral muudetud võrreldes varem kehtinud regulatsiooniga. Loetelust on jäetud
välja võimalus taotleda soovitust eriklassis õppimiseks, kuna selle asemel antakse koolivälise
nõustamismeeskonna poolt soovitusi kas tõhustatud- või eritoe rakendamiseks ning õppija
sotsiaalsetest erivajadustest lähtuvalt õppe korralduseks ja õppe keskkonnaks (sh individuaalse
ja koostöö osakaal, kollektiivi suurus, kus õpilane on võimeline õppima, toe vajadus jms).
Tavaliselt antakse nimetatud soovitusi olukorras, kui kooli poolt antavad üldise toe pakkumise
võimalused on ammendunud.
Koolivälise nõustamismeeskonna näol on tegemist haldusorganiga, kelle antud soovitused on
haldusaktid, milles sätestatakse, milliseid tugispetsialistide teenuseid laps/õpilane vajab;
missugused on vajalikud muudatused õpilase õppekorralduses, sh arengu- ja õppekeskkonnas,
õppekavas, milliseid muid teenuseid lisaks haridusvaldkonna tugiteenustele osutatakse või
mida laps/õpilane vajaks.
Määruse paragrahv 7 reguleerib otsuse teatavaks tegemisega seonduvat.
Koolivälise nõustamismeeskonna poolt antud soovitus tehakse taotlejale teatavaks isiku poolt
taotluses märgitud viisil ja aadressil. Otsuse kättetoimetamisel elektroonilises vormis
edastatakse allkirjastatud dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil
krüpteeritult; kirjalikus vormis saatmisel tähitult. Kui taotleja on avaldanud soovi otsusele
asutusse järele tulla, siis väljastatakse taotlejale otsus allkirja vastu.
Eesti hariduse infosüsteemi vastavas alamregistris (õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide
alamregister) luuakse vastav keskkond, kuhu kooliväline nõustamismeeskond saab oma
soovitused pärast seda, kui teovõimeline õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem
või tema poolt volitatud isik on andnud nõusoleku soovituse rakendamiseks, soovituse üles
laadida.
Määruse paragrahv 8 näeb ette määruse jõustumise 1. veebruaril.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita.
IV Määruse mõjud
Kõige olulisemaks muudatuseks on see, et uue määrusega nähakse lisaks taotluse esitamise
korraldusele ette ka taotluse lahendamise korraldus ehk haldusmenetluse läbiviimisega
4
seonduv. Seega on määruse reguleerimisala senisega võrreldes oluliselt laiem. See võimaldab
taotlejal paremini mõista koolivälise nõustamismeeskonna poolt läbiviidavat menetlust.
Soovituse liigid on üldjoontes jäänud samaks, v.a. see, et soovitus teatud puudespetsiifilistes
klassides õppimiseks on asendunud soovitusega rakendada tõhustatud või erituge. Soovituse
muutus on otseselt tingitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehtud muudatustest. Uus
soovitus tagab õpilasele senisest kompleksema toe. Tugi ei piirdu õpilase paigutamisega teatud
puudespetsiifilisse klassi, vaid võib seisneda hoopis mõne muu meetme (või meetmete)
tagamises – nt lisaks õppimisele tavaklassis tagatakse pidev abiõpetaja tugi ja tugispetsialistide
teenus, osaajaline rühma- või individuaalõpe jne.
Teiseks suuremaks muutuseks on, et koolivälist nõustamismeeskonda käsitletakse ühe
haldusorganina, mis muudab oluliselt paindlikumaks taotluste esitamise. Õpilasel või vanemal
või nende poolt volitatud isikul on võimalik taotlus esitada neile sobivasse Rajaleidja
keskusesse ning see ei ole seotud enam elukohaga või kooli, kus õpilane õpib, asukohaga nagu
see oli varasemalt, vaid sõltub nüüdsest sellest, kuidas taotlejale on sobivam ja mugavam.
Koolivälisel nõustamismeeskonnal on tänu eelpool viidatud muudatusele võimalik oma tööd
teha paindlikumalt ja vähema bürokraatiga (ei takerduta erinevate haldusorganite pädevuste
kindlaks tegemisse ja sellega seonduvatesse probleemidesse), nõustamismeeskonda saab
kaasata spetsialiste üle Eesti ja seda koheselt ilma, et peaks muutma haldusorgani koosseisu.
Samuti laieneb oluliselt sisepädevusega seonduvate küsimuste reguleerimine, kuna ühe
haldusorgani siseselt saab kasutada kõiki haldusorgani töötajaid, mitte enam ühe maakonna
nõustamiskomisjoni kinnitatud liikmeid. See kõik muudab juhtumite menetlemise kiiremaks ja
kvaliteetsemaks. Senine nõustamiskomisjonide töö on näidanud, et taotlused ei jagune aastas
ühtlaselt, vaid tekivad teatud kõrghetked, millal taotluste hulk suureneb oluliselt ja seetõttu
suureneb töökoormus oluliselt. Erinevused on ka piirkonniti. Nendel kriitilistel perioodidel on
nüüdsest võimalus rakendada paindlikult haldusorgani töötajaid ning suunata neid abivajavasse
piirkonda, et säilitada tähtaegadest kinnipidamine ja töö kvaliteet.
Valdkonna eest vastutav minister võib koolivälise nõustamismeeskonna moodustamise
ülesande anda halduslepinguga üle riigi sihtasutusele. Sama võimalus oli tagatud ka kehtiva
regulatsiooniga ning minister oli ülesande täitmiseks sõlminud halduslepingu sihtasutusega
Innove. Nõustamiskomisjonid tegutsevad nimetatud sihtasutuse struktuurüksuste –
maakondlike Rajaleidjate keskuste juures. Kuna üleriigilise nõustamiskomisjoni kadumisega
kaob ära kahel erineval tasandil hariduskorralduslike soovituste andmine (jääb vaid ühele
tasandile - maakondadesse), muutub taotlemine ja dokumentide esitamine vanema või muu
taotleja jaoks vähem bürokraatlikumaks.
V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa võrreldes eelnevaga täiendavaid kulutusi.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. veebruaril 2018. aastal.
VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste
Liiduga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti
5
Õpilasesinduste Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule ja Eesti
Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele ja Eesti Logopeedide
Ühingule.
Kristi Mikiver
üldharidusosakonna juhataja kt
6
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0012 - Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d258b517-fce0-469c-89d2-02e08e3b91ff
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d258b517-fce0-469c-89d2-02e08e3b91ff?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main