dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 9. jaanuar 2018
Viit
1-12/60-1
Registreeritud
9. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
15. jaanuar 2018

Failid

  • 📎Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse määram.bdoc695 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 4.01.2018 nr 8-2/18/87 Ministeeriumid Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Haridus- ja teadusministri määruse „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse määramiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna poolt soovituse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis hiljemalt 15. jaanuariks 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. eelnõu.pdf 2. seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpetajate Liit Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Lastevanemate Liit Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Logopeedide Ühing Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Merike Mändla 735 0204 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 03.01.2018 MÄÄRUS Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse koolivälisele nõustamismeeskonnale (edaspidi nõustamismeeskond) soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord. (2) Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. § 2. Taotleja ja taotluse esitamine Vanem või tema volitatud isik (edaspidi taotleja) võib esitada kirjaliku taotluse (edaspidi taotlus) nõustamismeeskonnale soovituse saamiseks lapse arengu toetamiseks, õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks. Täieliku teovõimega õpilase puhul esitab taotluse õpilane või tema volitatud isik. § 3. Taotluse sisu Taotlus peab sisaldama: 1) lapse ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu lähtudes käesoleva määruse § 6 lõikest 3; 3) õppeasutuse nime, rühma või klassi, kus laps käib või õpib (lapse osalemisel õppeasutuses läbiviidavas õppe- ja kasvatustegevuses); 4) soovituse taotlejale teatavaks tegemise viisi; 5) taotleja kontaktandmeid; 6) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja. § 4. Soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu (1) Soovituse andmiseks lisatakse taotlusele järgmised andmed ja dokumendid: 1) lapse isikut tõendava dokumendi või selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi koopia; 2) taotluse esitaja isikut tõendava dokumendi koopia; 3) volitatud esindaja esindusõigust tõendava dokumendi koopia, kui taotluse esitab volitatud esindaja; 2 4) koolieelses lasteasutuses käiva lapse individuaalne arenduskava või koolieelses lasteasutuses või ettevalmistusrühmas käiva lapse kohta pedagoogi koostatud iseloomustus või koolivalmiduskaardi (selle olemasolul) koopia; 5) õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart; 6) kooli koostatud ülevaade õpilase eelneva(te) õppeaasta(te) õpitulemustest või väljavõte õpilasraamatust, mis võimaldab hinnata õpilase arengudünaamikat; 7) perearsti või eriarsti või muu erialaspetsialisti hinnang, kui see on nõustamismeeskonna hinnangul vajalik erivajaduse täpsustamiseks ja soovituse andmiseks; 8) rehabilitatsiooniplaani või -programmi või rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks koostatud tegevuskava koopia (selle olemasolul); 9) puude raskusastme tuvastamise otsuse koopia (selle olemasolul). (2) Nõustamismeeskond võib vajadusel nõuda täiendavaid dokumente ja spetsialistide hinnanguid, kui need on vajalikud soovituse andmiseks. § 5. Taotluse menetlemine (1) Taotluse kättesaamisel kontrollib nõustamismeeskond selle vastavust käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud nõuetele. (2) Nõustamismeeskond vaatab taotluse läbi ja otsustab soovituse andmise või andmisest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. (3) Kui taotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid ei ole soovituse andmiseks piisavad, määrab nõustamismeeskond taotlejale tähtaja puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks. Juhul, kui taotleja ei ole määratud tähtajaks esitanud täiendavaid andmeid või puuduvaid dokumente, võib nõustamismeeskond jätta taotluse läbi vaatamata. (4) Enne soovituse andmist hindavad nõustamismeeskonna spetsialistid igakülgselt lapse toimetulekut ning tema toe vajadust, sh lapse tervislikust seisundist (vaimne ja füüsiline) tulenevat toimetulekut haridussüsteemis ja kasvukeskkonnas. (5) Vajadusel viivad nõustamismeeskonna spetsialistid läbi täiendavaid hindamisi või uuringuid abivajaduse täpsustamiseks. (6) Nõustamismeeskonnas määratakse igale juhtumile juhtumi haldamise eest vastutav spetsialistist (juhtumi haldaja), kes teeb koostööd haridusasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil lapse või pere juhtumi korraldusega tegeleva spetsialistiga. (7) Taotluse menetlemisel järgitakse teabe avalikustamise reegleid ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Teavet, mille spetsialist on saanud lapse juhtumi menetlemisel, ei tohi kasutada muul otstarbel, kui õpilasele toe vajaduse hindamise ja teenuste osutamisega seotud ülesannete täitmiseks. (8) Nõustamismeeskonda kuuluvatel spetsialistidel on õigus saada ja avaldada üksteisele teavet, mis on vajalikud lapse toe vajaduse hindamiseks, teenuste valikuks ja läbiviimise korraldamiseks, et tagada lapse heaolu. § 6. Soovituse andmine 3 (1) Nõustamismeeskond tugineb soovituse andmisel lapse kohta eelnevalt tehtud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemustele, vajaduse korral ka meditsiiniliste uuringute ja spetsialistide täiendava hindamise tulemustele ning ettepanekutele. (2) Soovituse andmisel peab osalema vähemalt kolm erineva eriala spetsialisti. (3) Nõustamismeeskond annab lapse arengu toetamiseks ja õppe ning kasvatuse korraldamiseks soovitusi: 1) tõhustatud- ja eritoe rakendamiseks, sh õppe korralduseks, õpilase erivajadusi arvestava õpikeskkonna kujundamiseks ja tugispetsialistide teenuse rakendamiseks; 2) riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste vähendamiseks ja asendamiseks; 3) kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks; 4) lihtsustatud, toimetuleku ja hooldusõppe rakendamiseks; 5) terviseseisundist tuleneva koduõppe rakendamiseks; 6) lapse koolivalmiduse hindamiseks ja koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks; 7) koolikohustuslikus eas olevale õpilasele mittestatsionaarse õppe rakendamiseks; 8) haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks koolieelses lasteasutuses ja sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõigetele 5 ja 6. (4) Soovitustena kaalutavaid tugimeetmeid analüüsitakse lapse huve arvestavalt lühi- ja pikaajalises perspektiivis ning kirjeldatakse vähemalt: 1) tugispetsialistide või teiste õpilast õppetöös abistavate spetsialistide teenuse vajadust, iseloomu ja mahtu; 2) õppekava ja õppevara kohandamise ning individualiseerimise vajadust; 3) kaasava õppekorralduse soovitusi, sh sobiva õpi- ja arengukeskkonna tagamiseks vajalikke tingimusi; 4) haridusasutuses lapse toimetuleku toetamiseks vajalikke väljaspool kooli pakutavaid sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna jm teenuseid (teraapiad, karjääriteenused jms); 5) muid lapse või õpilase haridusliku erivajaduse spetsiifikast tulenevaid õppekorralduslikke meetmeid ja nende rakendamise aega. § 7. Soovituse teatavaks tegemine (1) Soovitus tehakse taotlejale teatavaks isiku poolt taotluses märgitud viisil. (2) Pärast seda, kui täieliku teovõimega õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või nende volitatud isik on andnud õppeasutusele nõusoleku nõustamismeeskonna soovitust rakendada, kannab nõustamismeeskond antud soovituse viie tööpäeva jooksul Eesti Hariduse Infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri määruse „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“ juurde I Sissejuhatus Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid üldharidusosakonna peaekspert Merike Mändla (735 0204, [email protected]) ja õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144, [email protected]). …. jaanuaril 2018.a võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu), millega muudeti muuhulgas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kolmanda peatüki neljanda jao teksti. Kuna soovituse andja (haldusorgani) nimetust on seaduses muudetud, on vajalik asendada ka uues määruses sõna „nõustamiskomisjon“ sõnadega „kooliväline nõustamismeeskond“. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu § 47 lõike 1 kohaselt on Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne korraldada soovituste andmisi õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks. Sama paragrahvi teise lõike alusel võib haridus- ja teadusminister anda eelmises lauses nimetatud ülesande täitmiseks üle riigi sihtasutusele, sõlmides viimasega selle tarbeks ka halduslepingu. Seni on ülesannet halduslepingu alusel täitnud sihtasutus Innove. Nõustamiskomisjonid tegutsesid seni sihtasutuse struktuurüksuste – maakondlike Rajaleidja keskuste juures. Sarnast praktikat on soov ka jätkata. Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 alusel. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Määruse paragrahv 1 näeb ette määruse reguleerimisala. Haridus- ja teadusministrile antud volitust on kehtiva regulatsiooniga võrreldes laiendatud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõus (vt § 47 lõige 4) on sätestatud haridus- ja teadusministrile volitus koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse määramiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning soovituse andmise (ehk sisuliselt taotluse lahendamise) tingimuste ja korra kehtestamiseks. Seni oli volitus vaid nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimuste ja korra kehtestamiseks. Võrreldes varasemaga, ei moodustata eraldi üleriigilist nõustamismeeskonda, kuna koolivälist nõustamismeeskonda käsitletakse ühe haldusorganina, millel on pädevus teha soovitusi üle riigi. Samuti muutub seniste nõustamiskomisjonide töö sisulisemaks, sisaldades endas enne konkreetsete õppekorralduslike soovituste andmist ka täiendavate hindamiste läbiviimist ja uuringuid õpilase ja/või pere toe abivajaduse täpsustamiseks erinevates valdkondades ning arutelusid juhtumiga seotud osapooltega sobivate tugimeetme valikuks. Määruse paragrahvis 2 reguleeritakse taotluse esitamisega seonduvat. Taotluse esitajaks koolivälisele nõustamismeeskonnale võib olla alaealise õpilase puhul vanem või vanema poolt 1 volitatud isik. Teovõimelise täisealise õpilase puhul võib taotluse esitada õpilane ise või tema poolt volitatud isik. Kui seni kehtivas määruses oli sätestatud konkreetselt, kes vanema nõusolekul veel võis taotluse esitada (kooli direktor või koolieelse lasteasutuse direktor), siis uus loodav regulatsioon annab võimaluse koolivälise nõustamismeeskonna poole pöördumiseks vanema volitust aluseks võttes palju laiemale isikute ringile (nt vanavanemad; lastekaitsespetsialist, tugispetsialist jms). Vanemal või nende poolt volitatud isikul on võimalik taotlus esitada neile sobivasse Rajaleidja keskusesse, see ei ole seotud enam rangelt elukohaga või kooli, kus õpilane õpib, asukohaga. Samuti on spetsialiste võimalik kasutada üle Eesti erinevate soovituste andmise menetlustes ehk, et spetsialistid ei ole seotud ühe kindla piirkonna nõustamismeeskonnaga. Paragrahvis 3 on sätestatud, millised andmeid peab taotlus sisaldama. Lapse kohta märgitakse lapse isikukood/sünniaeg ja lasteasutuse või kooli nimi, mille nimekirja laps on kantud. Taotluses märgitakse ka mis laadi soovitust vajatakse (nt soovitust koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, õppe korraldamiseks sobiva toe rakendamiseks, tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks vms). Samuti märgitakse taotluses taotluse esitaja kontaktandmed, mis võimaldab koolivälisel nõustamismeeskonnal vajadusel taotluse esitajaga kiiresti kontakteeruda ning taotluse menetlemise käigus edastada või saada taotluse lahendamiseks vajalikku informatsiooni. Paragrahvis 4 on sätestatud koolivälisele nõustamismeeskonnale esitatavale taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid, mis on vajalikud soovituse määramiseks. Taotlusega koos esitatakse nii lapse isikut tõendava dokumendi, kui taotleja isikut tõendava dokumendi koopia. Kui taotluse esitab vanema või teovõimelise õpilase volitatud esindaja, tuleb lisada esindusõigust tõendava dokumendi koopia. Koolieelses lasteasutuses käiva lapse puhul tuleb taotlusele lisada lapse individuaalne arenduskava (koolieelse lasteasutuses riikliku õppekava § 8 lõige 3 kohaselt koostatakse haridusliku erivajadusega lapsele) või iseloomustus või koolivalmiduskaart (koolieelse lasteasutuses seaduse § 16 lõike 5 kohaselt annab lasteasutus lasteasutuse õppekava läbinule koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused). Koduse lapse puhul, kes käib kooli ettevalmistusrühmas, võib selleks olla õpetaja poolt koostatud iseloomustus või pedagoogiline hinnang õpilase arengule, oskustele ja toimetulekule. Koolis käiva õpilase puhul lisatakse taotlusele kooli poolt koostatud õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart. Praktilises töös dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning õpilasele kooli poolt rakendatud tugimeetmed. Samuti tuleb taotlusele lisada kooli koostatud ülevaade eelnevate õppeaastate õpitulemustest või väljavõte õpilasraamatust. Kui õpilase hariduslik erivajadus on seotud tervisliku seisundiga ning sellest tulenevalt on vajalik teha muudatusi õppekorralduses, tuleb esitada perearsti või eriarsti või psühhiaatri või muu spetsialisti (nt kliinilise psühholoogi) hinnang, kui see on koolivälise nõustamismeeskonna hinnangul vajalik sobiliku meetme valikuks ja soovituse andmiseks. Sama kehtib ka juhul kui koolieelses lasteasutuses käivale lapsele taotletakse sobitus- ja erirühma suunamist. Õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks, aga ka koolikohustuse eas olevale õpilasele mittestatsionaarse õppe rakendamiseks on üldjuhul vajalik perearsti või eriarsti hinnang. 2 Kui lapsele/õpilasele on koostatud rehabilitatsiooniplaan, tuleb nõustamismeeskonnale esitada selle koopia (rehabilitatsiooniplaan on sotsiaalhoolekande seaduse § 69 lõike 1 kohaselt õigustatud isiku ja tema seadusliku esindaja osalemisel rehabilitatsioonimeeskonna koostatud dokument, milles kajastub hinnang isiku tegevusvõimele, sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajalikud rehabiliteerivad teenused ja hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise kohta). Kui lapsele on määratud puue, esitatakse koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest (vt sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016.a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 8). Kooliväline nõustamismeeskond võib lapse/õpilase toe vajaduse hindamiseks ja sobivate meetmete soovitamiseks vajadusel nõuda täiendavaid dokumente või spetsialistide hinnanguid, kui need on vajalikud soovituse määramiseks. Paragrahvis 5 on sätestatud taotluse menetlemisega seonduv. Pärast taotluse esitamist koolivälisele nõustamismeeskonnale kontrollib too, kas kõik vajalikud dokumendid on olemas. Vajadusel määratakse tähtaeg puuduvate dokumentide esitamiseks. Kui dokumente tähtajaks ei esitata, võib kooliväline nõustamismeeskond jätta taotluse läbi vaatamata. Kui esitatud taotlus ja vajalikud dokumendid on korras, menetleb kooliväline nõustamismeeskond taotluse 30 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Menetlustähtaeg ehk 30 tööpäeva hakkab kulgema sellest hetkest, kui kõik määruses nimetatud vajalikud dokumendid on esitatud, teinekord ei piisa aga ainult nendest dokumentidest mis määruses on nimetatud ja vaja on veel täiendavaid uuringuid või spetsialistide seisukohti, mis tähendab, et menetlustähtaeg peatatakse ja see hakkab edasi kulgema, kui vajalikud uuringud või dokumendid on nõustamismeeskonnale esitatud. Igale juhtumile määratakse juhtumi haldaja, kes korraldab vastava juhtumi menetlust ja sellega seonduvat nõustamismeeskonna spetsialistide vahelist koostööd ning võrgustikutööd, kaasates haridusasutuse või kohaliku omavalitsuse tasandi lapse või pere juhtumi korraldusega tegeleva spetsialisti. Võrreldes varasemaga on soovituse andjate (nüüd – kooliväline nõustamismeeskond) töö muutunud sisulisemaks, sisaldades endas enne konkreetsete õppekorralduslike soovituste andmist ka täiendavate hindamiste läbiviimist ja uuringuid õpilase ja/või tema pere toe abivajaduse täpsustamiseks ning arutelusid juhtumiga seotud osapooltega sobivate tugimeetme valikuks. Praegune süsteem tingib selle, et last hinnatakse erinevates valdkondades erinevatel tasanditel erinevate spetsialistide poolt. Info erinevate spetsialistide/hindajate vahel ei liigu. Samuti on raske jälile saada, mis meetmeid on lapse toetamiseks juba rakendatud ja millised on olnud tulemused. Samuti koostatakse lastele erinevaid toetamise ja rehabilitatsiooni plaane ning antakse soovitusi erinevate meetmete rakendamiseks, mis võivad olla kattuvad või siis ei haaku õppekorralduslike soovitustega. Eesmärgiks on, et lapse ja pere vajadusi hinnatakse terviklikult, erinevate valdkondade koostöös. Koolivälise nõustamismeeskonna töösse on kaasatud ka sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid. Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 on sätestatud, et taotluse menetlemisel tuleb spetsialistidel järgida teabe avalikustamise reegleid ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Neil on õigus saada ja avaldada üksteisele teavet, mis on vajalikud lapse toe vajaduse hindamiseks, tugiteenuste valikuks ja teenuste osutamisega seotud ülesannete täitmiseks. 3 Määruse paragrahvis 6 on sätestatud, mis on soovituse andmise aluseks (eelnevalt haridusasutuses läbiviidud pedagoogilis-psühholoogiline hinnang; vajadusel spetsialistide täiendav hinnang ning meditsiiniliste uuringute tulemused). Soovituse andmisel peab osalema koolivälisest nõustamismeeskonnast vähemalt kolm erineva eriala spetsialisti, olenevalt juhtumist. Samuti loetletakse paragrahvis üles kaheksa erineva sisuga otsust (soovitust), mille andjaks kooliväline nõustamismeeskond on. Koolivälise nõustamismeeskonna poole pöördumise põhjuseks võib olla soov saada lapsele alushariduse omandamiseks sobiv erirühm, vajadus lükata edasi lapse kooliminek või leida erivajadusega õpilasele põhihariduse omandamiseks vajalik tugi, võimetekohane õppekava või õppekorraldus. Sisuliselt võib öelda, et tegemist on ka ühtlasi koolivälise nõustamismeeskonna ülesannete (pädevuse) loeteluga. Esitatud loetelu ei ole olulisel määral muudetud võrreldes varem kehtinud regulatsiooniga. Loetelust on jäetud välja võimalus taotleda soovitust eriklassis õppimiseks, kuna selle asemel antakse koolivälise nõustamismeeskonna poolt soovitusi kas tõhustatud- või eritoe rakendamiseks ning õppija sotsiaalsetest erivajadustest lähtuvalt õppe korralduseks ja õppe keskkonnaks (sh individuaalse ja koostöö osakaal, kollektiivi suurus, kus õpilane on võimeline õppima, toe vajadus jms). Tavaliselt antakse nimetatud soovitusi olukorras, kui kooli poolt antavad üldise toe pakkumise võimalused on ammendunud. Koolivälise nõustamismeeskonna näol on tegemist haldusorganiga, kelle antud soovitused on haldusaktid, milles sätestatakse, milliseid tugispetsialistide teenuseid laps/õpilane vajab; missugused on vajalikud muudatused õpilase õppekorralduses, sh arengu- ja õppekeskkonnas, õppekavas, milliseid muid teenuseid lisaks haridusvaldkonna tugiteenustele osutatakse või mida laps/õpilane vajaks. Määruse paragrahv 7 reguleerib otsuse teatavaks tegemisega seonduvat. Koolivälise nõustamismeeskonna poolt antud soovitus tehakse taotlejale teatavaks isiku poolt taotluses märgitud viisil ja aadressil. Otsuse kättetoimetamisel elektroonilises vormis edastatakse allkirjastatud dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil krüpteeritult; kirjalikus vormis saatmisel tähitult. Kui taotleja on avaldanud soovi otsusele asutusse järele tulla, siis väljastatakse taotlejale otsus allkirja vastu. Eesti hariduse infosüsteemi vastavas alamregistris (õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregister) luuakse vastav keskkond, kuhu kooliväline nõustamismeeskond saab oma soovitused pärast seda, kui teovõimeline õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem või tema poolt volitatud isik on andnud nõusoleku soovituse rakendamiseks, soovituse üles laadida. Määruse paragrahv 8 näeb ette määruse jõustumise 1. veebruaril. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita. IV Määruse mõjud Kõige olulisemaks muudatuseks on see, et uue määrusega nähakse lisaks taotluse esitamise korraldusele ette ka taotluse lahendamise korraldus ehk haldusmenetluse läbiviimisega 4 seonduv. Seega on määruse reguleerimisala senisega võrreldes oluliselt laiem. See võimaldab taotlejal paremini mõista koolivälise nõustamismeeskonna poolt läbiviidavat menetlust. Soovituse liigid on üldjoontes jäänud samaks, v.a. see, et soovitus teatud puudespetsiifilistes klassides õppimiseks on asendunud soovitusega rakendada tõhustatud või erituge. Soovituse muutus on otseselt tingitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehtud muudatustest. Uus soovitus tagab õpilasele senisest kompleksema toe. Tugi ei piirdu õpilase paigutamisega teatud puudespetsiifilisse klassi, vaid võib seisneda hoopis mõne muu meetme (või meetmete) tagamises – nt lisaks õppimisele tavaklassis tagatakse pidev abiõpetaja tugi ja tugispetsialistide teenus, osaajaline rühma- või individuaalõpe jne. Teiseks suuremaks muutuseks on, et koolivälist nõustamismeeskonda käsitletakse ühe haldusorganina, mis muudab oluliselt paindlikumaks taotluste esitamise. Õpilasel või vanemal või nende poolt volitatud isikul on võimalik taotlus esitada neile sobivasse Rajaleidja keskusesse ning see ei ole seotud enam elukohaga või kooli, kus õpilane õpib, asukohaga nagu see oli varasemalt, vaid sõltub nüüdsest sellest, kuidas taotlejale on sobivam ja mugavam. Koolivälisel nõustamismeeskonnal on tänu eelpool viidatud muudatusele võimalik oma tööd teha paindlikumalt ja vähema bürokraatiga (ei takerduta erinevate haldusorganite pädevuste kindlaks tegemisse ja sellega seonduvatesse probleemidesse), nõustamismeeskonda saab kaasata spetsialiste üle Eesti ja seda koheselt ilma, et peaks muutma haldusorgani koosseisu. Samuti laieneb oluliselt sisepädevusega seonduvate küsimuste reguleerimine, kuna ühe haldusorgani siseselt saab kasutada kõiki haldusorgani töötajaid, mitte enam ühe maakonna nõustamiskomisjoni kinnitatud liikmeid. See kõik muudab juhtumite menetlemise kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Senine nõustamiskomisjonide töö on näidanud, et taotlused ei jagune aastas ühtlaselt, vaid tekivad teatud kõrghetked, millal taotluste hulk suureneb oluliselt ja seetõttu suureneb töökoormus oluliselt. Erinevused on ka piirkonniti. Nendel kriitilistel perioodidel on nüüdsest võimalus rakendada paindlikult haldusorgani töötajaid ning suunata neid abivajavasse piirkonda, et säilitada tähtaegadest kinnipidamine ja töö kvaliteet. Valdkonna eest vastutav minister võib koolivälise nõustamismeeskonna moodustamise ülesande anda halduslepinguga üle riigi sihtasutusele. Sama võimalus oli tagatud ka kehtiva regulatsiooniga ning minister oli ülesande täitmiseks sõlminud halduslepingu sihtasutusega Innove. Nõustamiskomisjonid tegutsevad nimetatud sihtasutuse struktuurüksuste – maakondlike Rajaleidjate keskuste juures. Kuna üleriigilise nõustamiskomisjoni kadumisega kaob ära kahel erineval tasandil hariduskorralduslike soovituste andmine (jääb vaid ühele tasandile - maakondadesse), muutub taotlemine ja dokumentide esitamine vanema või muu taotleja jaoks vähem bürokraatlikumaks. V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa võrreldes eelnevaga täiendavaid kulutusi. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2018. aastal. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti 5 Õpilasesinduste Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele ja Eesti Logopeedide Ühingule. Kristi Mikiver üldharidusosakonna juhataja kt 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0012 - Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.01.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d258b517-fce0-469c-89d2-02e08e3b91ff Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d258b517-fce0-469c-89d2-02e08e3b91ff?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel