dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 9. jaanuar 2018
Viit
1-12/59-1
Registreeritud
9. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
15. jaanuar 2018

Failid

  • 📎Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse%2.bdoc638 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 4.01.2018 nr 8-2/18/86 Ministeeriumid Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Haridus- ja teadusministri määruse „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis hiljemalt 15. jaanuariks 2018. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. eelnõu.pdf 2. seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpetajate Liit Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Lastevanemate Liit Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Logopeedide Ühing Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Merike Mändla 735 0204 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 03.01.2018 MÄÄRUS Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus sätestab põhikoolis ja gümnaasiumis teenust osutavate tugispetsialistide teenuse kirjelduse, sealhulgas tugispetsialistide peamised ülesanded erialasest pädevusest lähtuvalt ning teenuse rakendamise korra. § 2. Teenuse kirjeldus (1) Tugispetsialistide teenus (edaspidi teenus) on õppeprotsessis õpilase arengut, võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskusi toetav logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenus. (2) Tugispetsialist: 1) teeb koostööd õpetajate ja teiste tugispetsialistidega õpilase abi- ja toetusvajaduse väljaselgitamiseks ning hindab õpilase arengut ja toimetulekut õpikeskkonnas eriala kompetentsist lähtuvalt; 2) nõustab ja toetab õpetajat õpilase õppe- ja arendustegevuste planeerimisel ning läbiviimisel, õpilasele sobiva õppemetoodika ja õppevormi leidmisel, sobilike õppematerjalide, abivahendite valimisel ja kohandamisel ning individuaalse õppe korralduse kava või õppekava koostamisel; 3) toetab ja suunab õpilast esile kerkinud probleemide lahendamisel ning kavandab ja viib läbi õpilase erivajadusest tulenevalt sekkumisi ning õpilase arengut, toimetulekut ja sotsiaalset tegevusvõimet toetavaid tegevusi individuaalselt või rühmas ning hindab rakendatud meetmete tulemuslikkust; 4) koostöös teiste tugispetsialistidega nõustab kooli juhtkonda, õpetajaid ja kooli töötajaid erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel, õpilase vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamisel ja õpilase toetamiseks sobivate meetmete valikul; 5) nõustab erialase pädevuse piires vanemaid ja perekonda lapse arengu ja toimetuleku toetamisega seotud küsimustes; 6) teeb vajadusel koostööd meditsiini-, rehabilitatsiooni-, sotsiaalvaldkonna jm spetsialistidega õpilasele vajaliku toe pakkumiseks. (3) Tulenevalt erialasest pädevusest on: 2 1) eripedagoogi ülesandeks õpilase arengu- ja õpioskuste taseme kindlaks tegemine ja tema arengut mõjutavate tegurite ning õpivajaduste välja selgitamine; õpetajate juhendamine ja nõustamine õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel; õpiabirühma- või individuaaltundide ettevalmistamine ja läbiviimine õppeasutuses; 2) logopeedi ülesandeks õpilase kommunikatsioonivõime hindamine, kommunikatsioonihäiretega õpilaste väljaselgitamine, nende suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine ning neile sobiva suhtluskeskkonna soovitamine; õpetajate toetamine õpilaste kommunikatsioonivõime arendamisel, taastamisel ning kompenseerimisel; 3) koolipsühholoogi ülesandeks õpilase psühholoogilist arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavate tegurite (psüühilised protsessid, isiksuse omadused, emotsionaalne seisund, vaimse tervise probleemid, suhtlemis- ja käitumisoskused) hindamine; õpilase nõustamine isikliku elu, õppetööga ning vaimse tervisega seotud probleemidega toimetulekul, tunnetusprotsesside, vaimsete võimete, käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel ning õpi- ja karjäärivalikute tegemisel; õpilase toetamine ning vanema ja kooli personali nõustamine kriisisituatsioonist väljatulekuks toe korraldamisel; 4) sotsiaalpedagoogi ülesandeks on õpilase sotsiaalsete oskuste hindamine ning tema eakohast tegutsemisvõimet takistavate tegurite analüüsimine, õpilase suhtlemisoskuse ja sotsiaalse pädevuse kujundamine ja toetamine; koolis esilekerkivate õpilaste sotsiaalsete ja koolikohustuse täitmist takistavate probleemide kaardistamine, nende ennetus- ja lahendustegevuste koordineerimine. § 3. Teenuse valik ja rakendamine (1) Teenuse rakendamine, selle maht ja kestus otsustatakse tugispetsialistide, klassi- ja aineõpetajate koostöös. (2) Kool võib vajadusel kaasata õpilase parimatest huvidest lähtuvalt teenuse vajaduse hindamiseks ja õpilasele toe valikuks teiste valdkondade spetsialiste väljastpoolt kooli, teavitades sellest vanemat või tema seaduslikku esindajat. (3) Teenuse valikul arvestatakse õpilase vanust, vajadusi, individuaalseid eeldusi ja võimeid, samuti lahendamist vajava probleemi iseloomu õpilase eripärast lähtuvalt. Teenuse valikul kuulatakse ära õpilase või tema seadusliku esindaja arvamus. (4) Direktor võtab teenuse osutamiseks kooli tööle vajalikud tugispetsialistid või korraldab teenuse kättesaadavuse muul viisil, arvestades seejuures õpilaste vajadustega. (5) Õpilase või tema seadusliku esindaja poolt teenuse saamiseks soovi avaldamisel või teenuse järele vajaduse ilmnemisel korraldab kool õpilasele võimaluse vestelda isiklikult tugispetsialistiga mitte hiljem kui nädala jooksul. Õnnetusjuhtumi puhul või olukorras, kus õpilase enda või teiste õpilaste elu või tervis on ohus, tuleb õpilasele teenust pakkuda esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval. (6) Teenuseid osutatakse koolis või vanema või tema seadusliku esindaja nõusolekul muus asukohas. Teenuse osutamisel muus asukohas teeb teenuse osutaja koostööd kooliga ning edastab koolile vajalikku infot teenuse sisu, mahu ning tulemuslikkuse kohta. (7) Teenuse osutamisel järgitakse teabe avalikustamise reegleid ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Teenuste korraldamisega seotud isikutel on õigus avaldada üksteisele õpilasele abi ja teenuse korraldamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid 3 isikuandmeid, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik õpilasele abi ja teenuse korraldamiseks. § 4. Teenuse rakendamise dokumenteerimine (1) Tugispetsialistide poolt õpilasele läbi viidud hindamiste, testimiste ja uuringute järeldused vajalike sekkumiste kohta, spetsialistide antud soovitused, rakendatud teenused ja meetmed ning hinnang nende tulemuslikkusele kantakse ajalises järjekorras õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. (2) Andmed õpilasele osutatud teenuse kohta kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri määruse „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ juurde I Sissejuhatus Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid üldharidusosakonna peaekspert Merike Mändla (735 0204, [email protected]) ja õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144, [email protected]). …. jaanuaril 2018.a võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muudeti muuhulgas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 teksti. Sõnastust, mis reguleeris, milliste spetsialistide poolt osutatav teenus peab õpilastele olema kättesaadav (eripedagoogi, logopeedi, koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus) ei muudetud. Samuti ei muudetud lähenemist, et nimetatud spetsialiste käsitletakse tugispetsialistidena. Ka osapoolte kohustused jäid kehtima senisel kujul: kooli pidajal on kohustus teenuse kättesaadavus tagada. See tähendab eelkõige teenuse rahastamist (vajadusel isikute kooli tööle palkamist või teenuse sisseostmist teenuse osutajatelt); koolil on kohustus teenust igapäevaselt korraldada. Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 37 lõike 3 alusel. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Määruse paragrahv 1 näeb ette määruse reguleerimisala. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõikes 3 antakse haridus- ja teadusministrile, kui haridusvaldkonna eest vastutavale isikule volitus kehtestada määrusega tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord. Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt oli haridus- ja teadusministril volitus kehtestada määrusega tugispetsialistide teenuse riigi poolt osutamise ulatus, tingimused ja kord ning teenuse hind. Kuna riik enam omaltpoolt tugispetsialistide teenust koolide pidajatele pakkuma ei hakka, siis on sellest volitusest loobutud. Vaadates varasemat volitusnormi on näha, et teatav kattuvus uue volitusnormiga esineb. Haridus- ja teadusminister kehtestas tugispetsialistide teenuse kirjelduse, kuid tegi seda vaid riigi poolt osutatava teenuse osas ehk määratles, milles riigi poolt osutatav tugispetsialistide teenus seisnes. Kuna läbiviidud haldusreformi tulemusel on omavalitsused muutunud suuremaks ja võimekamaks, samuti eraldatakse tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse parandamiseks kohalikele omavalitsustele alates 2018. aastast riigieelarvest 6 miljonit eurot aastas, on Haridus- ja Teadusministeerium loobunud riigi poolt koolidele osutatavast tugispetsialistide teenuse vahendamisest. Paragrahvi 2 lõikes 1 kirjeldatakse, mis on tugispetsialistide teenuse osutamise eesmärk (toetada õppeprotsessis õpilase arengut ja toimetulekut, võimetekohast õppimist ning sotsiaalseid oskusi) ning millised spetsialistid seda teenust osutavad - logopeed, eripedagoog, psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Kui rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada õpilase igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, siis tugispetsialistide teenuse osutamisega koolis toetatakse õpilase igapäevast õppes osalemist ja õppekava täitmist ning ennetatakse ja leevendatakse võimalikult varakult õppimise teel esineda võivaid takistusi, sh koolikohustuse täitmisega seotud probleeme ning aidatakse õpilasel üle saada tekkinud õpiraskustest. Lõikes 2 on sätestatud tugispetsialistide teenuse täpsem kirjeldus, millised on tugispetsialistide põhilised tegevused ja tööülesanded koolis. Nendeks on koostöös õpetajate, vanemate ja teiste tugispetsialistidega, õpilaste arengu ja toimetuleku hindamine õpikeskkonnas ja õpilaste abi- ning toetusvajaduse väljaselgitamine; hindamise tulemustest lähtuvalt sobivate sekkumismeetmete soovitamine. Tugispetsialistid teevad ka vahetut tööd õpilastega - suunavad ja toetavad ning õpetavad individuaalselt, rühmas või klassis ning viivad läbi õpilase arengut, toimetulekut ja sotsiaalset tegevusvõimet toetavaid tegevusi. Samuti nõustavad nad õpetajat õpilase õppe planeerimisel, kohandamisel ja läbiviimisel, sobiva metoodika, õppevormi, õppematerjalide valikul, individuaalse õppe korralduse kava või õppekava koostamisel. Tugispetsialistide ülesanne on nõustada ka kooli juhtkonda, õpetajaid ja kooli töötajaid haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamisel (nt eriklasside või erirühmade moodustamisel), õpilase vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamisel ja õpilase toetamiseks sobivate meetmete valikul. Vajadusel teevad spetsialistid koostööd teiste valdkondade spetsialistidega (nt perearstid, eriarstid, rehabilitatsiooniteenuste osutajad, lastekaitsespetsialistid) jms, et leida sobivamad meetmed lapsele vajaliku toe osutamiseks. Tugispetsialistid nõustavad ka lapsevanemaid ja perekonda oma erialasest pädevusest lähtuvalt lapse arengu ja õppimise toetamisega seotud küsimustes. Lõikes 3 on täpsemalt sätestatud tugispetsialistide ülesanded nende erialasest pädevusest lähtuvalt: Eripedagoogi ülesandeks on selgitada välja lapse arengutase, arengut takistavad põhjused, õpioskused, lugemis-ja kirjutamisraskused ning koostada tegevusplaan lapse arengu ja õppimise toetamiseks, valida välja sobivad töömeetodid ja vahendid lähtuvalt erivajadustest, juhendada ja nõustada õpetajaid haridusliku erivajadusega lapse õppe planeerimisel ja läbiviimisel. Eripedagoog valmistab ette koostöös õpetajaga laste vajadusi arvestavaid õpiabi(rühma) või individuaaltunde ja viib neid läbi, toetab õpilase õpioskuste arendamist, osaleb õpilase vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamises. Logopeedi ülesandeks on selgitada välja kommunikatsioonihäirega, sealhulgas suulise või kirjaliku kõne puudega lapsed. Lähtudes lapse kõne erivajadusest, raskusastmest, lapse võimetest, vajadusest ja keskkonnast valib tööks sobilikud meetodid ja vormid (rühmas või individuaalselt) kõne arengu toetamiseks ning määrab vajaliku logopeedilise abi sageduse. Logopeed arendab, taastab või kompenseerib lapse kommunikatsioonivõimet, arendab lapse sõnavara ning oskust kasutada keelelisi vahendeid, täpsustab hääldust, kujundab hääle omadusi ja kasutusoskust, õpetab kõnetehnikaid kõne sujuvuse parandamiseks, võtab vajadusel kasutusele kõnet toetava või asendava suhtlusvahendi. Vajadusel organiseerib lapse neelamisfunktsiooni hindamise ning koostöös kliinilise logopeediga neelamisfunktsiooni taastamise ja kompenseerimise ning ohutu neelamise nõustamise. Koolipsühholoogi ülesandeks on toetada lapse arengut koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega, hinnata lapse arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavaid tegureid, nõustada last valikute ja otsuste tegemisel, eneseteadvuse kujunemisel, isikliku elu ja õppetööga seotud probleemide lahendamisel, suhtlemisoskuste omandamisel, enesehinnangu korrigeerimisel, kriisisituatsioonist väljatulemisel (vastava väljaõppe olemasolul), kaasates vajadusel teisi erialaspetsialiste. Sotsiaalpedagoogi ülesandeks on selgitada koostöös lapse, õpetajate ja lapse vanematega välja lapse sotsiaalsed oskused ja hinnata hariduse omandamist ja sotsiaalset tegutsemisvõimet takistavaid tegureid (sh käitumine, kohanemine ja õppimine, koolikohustuse eiramine, tõrjutus, kiusamine jms) ning lapse riski- ja kaitsetegureid arvestades koostada juhtumipõhine tegevusplaan, määratledes erinevatel tasanditel olemasolevaid abi- ja tugivõimalusi. Paragrahvis 3 on sätestatud, kuidas ja millest lähtuvalt valitakse õpilase toetamiseks vajalikke teenuseid. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine ja nende võimetekohane õpetamine ning arendamine toimub klassi- ja aineõpetaja, klassijuhataja ning koolis töötavate tugispetsialistide koostöös. Juhul, kui õpilasel ilmneb toe vajadus, teavitatakse sellest vanemat või tema seaduslikku esindajat lähtuvalt koolis väljatöötatud teavitamise korrast ning viiakse kooli poolt läbi õpilase pedagoogilis-psühholoogiline hindamine. Õpetajad ja koolis töötavad tugispetsialistid hindavad lähtuvalt probleemist õpilase õpihuvi ja motivatsiooni, õpioskusi, õpilase tugevaid ja nõrku külgi erinevates õppeainetes ja sotsiaalsetes oskustes, tunnetustegevust, emotsionaalset seisundit ja käitumist koolis. Vajadusel teevad kooli tugispetsialistid koostööd teiste valdkondade spetsialistidega väljastpoolt kooli, teavitades sellest vanemat, ning soovitavad täiendavate uuringute läbiviimist. Tugiteenuse valikul ja rakendamisel arvestatakse õpilase vajadustega, vanusega, individuaalsete eelduste ja võimetega, samuti lahendamist vajava probleemi iseloomuga. Raskemate erivajaduste korral on sageli tegemist kombineeritud vajadustega ning sellisel juhul tuleb õppe korraldamisel ning toe vajaduse hindamisel läheneda õpilasele individuaalselt, arvestades lapse kõiki vajadusi, koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi ning teistes valdkondades osutatavate teenustega. Teatud liiki erivajadusi võib õpingute vältel esineda pea igal õpilasel ja sellisel juhul peab vajalik tugi olema kättesaadav igal ajahetkel. Lõike 4 kohaselt on direktori ülesanne tagada koolis vajalike tugispetsialistide olemasolu, arvestades seejuures kooli suuruse ja tuge vajavate õpilaste osakaaluga. Soovituslikult tuleks luua 1 tugispetsialisti ametikoht 50 üldist tuge vajava õpilase kohta või 30 tõhustatud tuge vajava õpilase kohta või 12 erituge vajava õpilase kohta. Direktor võib vajalikud tugispetsialistid kooli tööle võtta (sõlmides töölepingu) või tagab teenuse kättesaadavuse teisel moel (nt teenust osutatakse koolile kohaliku omavalitsuse hallatavast perekeskusest, teenuse sisseostmine mujalt vms). Lõikes 5 on sätestatud kui kiiresti tuleb õpilasele tugispetsialisti teenus tagada. Kui õpilane on soovi avaldanud tugispetsialistiga kohtumiseks või on selle järele õppeprotsessis vajadus ilmnenud, on koolil kohustus tagada õpilasele tugispetsialistiga vestluse võimalus võimalikult kohe, kuid mitte hiljem kui nädala jooksul. Õnnetusjuhtumi puhul või olukorras, kus õpilase enda või teiste õpilaste elu või tervis on ohus, tuleb õpilasele teenust pakkuda samal päeval või sellele järgneval tööpäeval. Lõikes 6 on sätestatud koht, kus tugiteenuseid osutatakse. Tugispetsialistide teenust osutatakse üldjuhul koolis. Vanema või tema seadusliku esindaja nõusolekul ja kokkuleppel kooliga võib teenuseid osutada ka muus asukohas, tagades tugispetsialisti ja kooli vahelise vajaliku koostöö ja infovahetuse, mis on vajalik õpilase paremaks toetamiseks koolis. Lõike 7 kohaselt on tugispetsialistidel õigus saada teavet üksteiselt ja avaldada üksteisele õpilase delikaatseid isikuandmeid eesmärgipärasusega ja minimaalsuse põhimõtetega arvestavalt, mis on vajalikud õpilasele õpilase parimatest huvidest lähtuvalt abi ja teenuse korraldamiseks. Määruse paragrahvis 4 on sätestatud teenuse rakendamise dokumenteerimisega seonduv. Nii nagu varasemaltki, kantakse ajalisel järjekorras tugispetsialistide poolt läbi viidud testimiste ja õpilase toe vajaduse hindamise tulemused, nendest lähtuvad soovitused ning tugispetsialistide ja õpetajate poolt õpilase toetamiseks rakendatud meetmed ja hinnangud rakendatud meetmete tulemuslikkusele õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Uuendusena kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse märge teenuste kohta, mida koolis õpilase toetamiseks osutatakse. Paragrahvis 5 on sätestatud määruse jõustumise aeg. Selleks on 1. veebruar 2018. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita. IV Määruse mõjud Tänasel päeval täidavad tugispetsialistid väga erinevaid tööülesandeid koolides. Antud määrus sätestab selgelt ja konkreetselt tugispetsialistide töö kirjelduse ja peamised ülesanded oma erialaspetsiifikast lähtuvalt, mis peaks kokkuvõttes viima tugispetsialistide ressursi otstarbekamale kasutusele. Andmete kandmine Eesti Hariduse Infosüsteemi kooli poolt õpilasele osutatud toe kohta võimaldab nii koolivälisel nõustamismeeskonnal kui ka koolipidajal hinnata ning analüüsida, kas õpilased on vajalikul määral toetatud ja milliseid meetmeid kool tegelikkuses õpilase toetamiseks rakendab. Kui õpilane vahetab kooli või asub õppima järgmisele haridustasemele, on haridusasutusele, kus õpilane õpinguid jätkab, nähtavad viimase kolme aasta jooksul koolivälise nõustamismeeskonna soovitused ning eelmises koolis rakendatud meetmed. See võimaldab vajadusel uuel koolil koheselt jätkata õpilasele õpingutega toimetulekuks vajalike tugimeetmete rakendamisega. V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa võrreldes eelnevaga täiendavaid kulutusi. Riigi poolt alates 2018. aastast kohalikele omavalitsustele eraldatav rahaline toetus võimaldab koolidel senisest oluliselt paremini tugispetsialiste koolidesse palgata ehk luua koolis eneses vastavad tugispetsialistide (eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog) ametikohad. Sellega seoses väheneb otseselt esmatasandi teenuse sisseostmise vajadus Rajaleidja keskustest. Pärast haldusreformi pole ka enam sedavõrd väikese õpilase arvuga kohalikke omavalitsusi (alla 350 õpilasega), kellele riik seni abikäe oli ulatanud võimaluse näol osta teenust soodsama hinnaga sisse (tugispetsialistide palkamise asemel). Haldusreformi käigus suuremaks muutunud kohalikud omavalitsused, kus õpilaste (ja ühtlasi tuge vajavate õpilaste) arv on suurem, saavad nt rakendada ka haridusasutuste üleselt tööle juba täiskohaga spetsialiste, makstes neile väärilist töötasu ja tagades sellega teenuse stabiilsema kättesaadavuse oma koolides. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2018. a. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele ja Eesti Logopeedide Ühingule. Kristi Mikiver üldharidusosakonna juhataja kt EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0010 - Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.01.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/feda272a-8c5a-434b-8677-03b43c7f74d9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/feda272a-8c5a-434b-8677-03b43c7f74d9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel