Kooskõlastamiseks: 4.01.2018 nr 8-2/18/86
Ministeeriumid
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Haridus- ja teadusministri määruse
„Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ eelnõu. Eelnõu ja
seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis
hiljemalt 15. jaanuariks 2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. eelnõu.pdf
2. seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Õpilasesinduste Liit
Eesti Lastevanemate Liit
Eesti Eripedagoogide Liit
Eesti Koolipsühholoogide Ühing
Eesti Logopeedide Ühing
Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus
Merike Mändla
735 0204
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
03.01.2018
MÄÄRUS
Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja
teenuse rakendamise kord
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab põhikoolis ja gümnaasiumis teenust osutavate tugispetsialistide
teenuse kirjelduse, sealhulgas tugispetsialistide peamised ülesanded erialasest pädevusest
lähtuvalt ning teenuse rakendamise korra.
§ 2. Teenuse kirjeldus
(1) Tugispetsialistide teenus (edaspidi teenus) on õppeprotsessis õpilase arengut,
võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskusi toetav logopeedi, eripedagoogi,
koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenus.
(2) Tugispetsialist:
1) teeb koostööd õpetajate ja teiste tugispetsialistidega õpilase abi- ja toetusvajaduse
väljaselgitamiseks ning hindab õpilase arengut ja toimetulekut õpikeskkonnas eriala
kompetentsist lähtuvalt;
2) nõustab ja toetab õpetajat õpilase õppe- ja arendustegevuste planeerimisel ning
läbiviimisel, õpilasele sobiva õppemetoodika ja õppevormi leidmisel, sobilike
õppematerjalide, abivahendite valimisel ja kohandamisel ning individuaalse õppe
korralduse kava või õppekava koostamisel;
3) toetab ja suunab õpilast esile kerkinud probleemide lahendamisel ning kavandab ja
viib läbi õpilase erivajadusest tulenevalt sekkumisi ning õpilase arengut,
toimetulekut ja sotsiaalset tegevusvõimet toetavaid tegevusi individuaalselt või
rühmas ning hindab rakendatud meetmete tulemuslikkust;
4) koostöös teiste tugispetsialistidega nõustab kooli juhtkonda, õpetajaid ja kooli
töötajaid erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel, õpilase vajadusi arvestava
arengu- ja õpikeskkonna kujundamisel ja õpilase toetamiseks sobivate meetmete
valikul;
5) nõustab erialase pädevuse piires vanemaid ja perekonda lapse arengu ja toimetuleku
toetamisega seotud küsimustes;
6) teeb vajadusel koostööd meditsiini-, rehabilitatsiooni-, sotsiaalvaldkonna jm
spetsialistidega õpilasele vajaliku toe pakkumiseks.
(3) Tulenevalt erialasest pädevusest on:
2
1) eripedagoogi ülesandeks õpilase arengu- ja õpioskuste taseme kindlaks tegemine
ja tema arengut mõjutavate tegurite ning õpivajaduste välja selgitamine;
õpetajate juhendamine ja nõustamine õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel;
õpiabirühma- või individuaaltundide ettevalmistamine ja läbiviimine
õppeasutuses;
2) logopeedi ülesandeks õpilase kommunikatsioonivõime hindamine,
kommunikatsioonihäiretega õpilaste väljaselgitamine, nende suulise ja kirjaliku
kõne arengu toetamine ning neile sobiva suhtluskeskkonna soovitamine;
õpetajate toetamine õpilaste kommunikatsioonivõime arendamisel, taastamisel
ning kompenseerimisel;
3) koolipsühholoogi ülesandeks õpilase psühholoogilist arengut ja õppeprotsessis
toimetulekut mõjutavate tegurite (psüühilised protsessid, isiksuse omadused,
emotsionaalne seisund, vaimse tervise probleemid, suhtlemis- ja
käitumisoskused) hindamine; õpilase nõustamine isikliku elu, õppetööga ning
vaimse tervisega seotud probleemidega toimetulekul, tunnetusprotsesside,
vaimsete võimete, käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel ning õpi- ja
karjäärivalikute tegemisel; õpilase toetamine ning vanema ja kooli personali
nõustamine kriisisituatsioonist väljatulekuks toe korraldamisel;
4) sotsiaalpedagoogi ülesandeks on õpilase sotsiaalsete oskuste hindamine ning
tema eakohast tegutsemisvõimet takistavate tegurite analüüsimine, õpilase
suhtlemisoskuse ja sotsiaalse pädevuse kujundamine ja toetamine; koolis
esilekerkivate õpilaste sotsiaalsete ja koolikohustuse täitmist takistavate
probleemide kaardistamine, nende ennetus- ja lahendustegevuste
koordineerimine.
§ 3. Teenuse valik ja rakendamine
(1) Teenuse rakendamine, selle maht ja kestus otsustatakse tugispetsialistide, klassi- ja
aineõpetajate koostöös.
(2) Kool võib vajadusel kaasata õpilase parimatest huvidest lähtuvalt teenuse vajaduse
hindamiseks ja õpilasele toe valikuks teiste valdkondade spetsialiste väljastpoolt kooli,
teavitades sellest vanemat või tema seaduslikku esindajat.
(3) Teenuse valikul arvestatakse õpilase vanust, vajadusi, individuaalseid eeldusi ja
võimeid, samuti lahendamist vajava probleemi iseloomu õpilase eripärast lähtuvalt.
Teenuse valikul kuulatakse ära õpilase või tema seadusliku esindaja arvamus.
(4) Direktor võtab teenuse osutamiseks kooli tööle vajalikud tugispetsialistid või korraldab
teenuse kättesaadavuse muul viisil, arvestades seejuures õpilaste vajadustega.
(5) Õpilase või tema seadusliku esindaja poolt teenuse saamiseks soovi avaldamisel või
teenuse järele vajaduse ilmnemisel korraldab kool õpilasele võimaluse vestelda
isiklikult tugispetsialistiga mitte hiljem kui nädala jooksul. Õnnetusjuhtumi puhul või
olukorras, kus õpilase enda või teiste õpilaste elu või tervis on ohus, tuleb õpilasele
teenust pakkuda esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval.
(6) Teenuseid osutatakse koolis või vanema või tema seadusliku esindaja nõusolekul muus
asukohas. Teenuse osutamisel muus asukohas teeb teenuse osutaja koostööd kooliga
ning edastab koolile vajalikku infot teenuse sisu, mahu ning tulemuslikkuse kohta.
(7) Teenuse osutamisel järgitakse teabe avalikustamise reegleid ja isikuandmete töötlemise
põhimõtteid. Teenuste korraldamisega seotud isikutel on õigus avaldada üksteisele
õpilasele abi ja teenuse korraldamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid
3
isikuandmeid, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik õpilasele abi ja teenuse
korraldamiseks.
§ 4. Teenuse rakendamise dokumenteerimine
(1) Tugispetsialistide poolt õpilasele läbi viidud hindamiste, testimiste ja uuringute
järeldused vajalike sekkumiste kohta, spetsialistide antud soovitused, rakendatud
teenused ja meetmed ning hinnang nende tulemuslikkusele kantakse ajalises järjekorras
õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile.
(2) Andmed õpilasele osutatud teenuse kohta kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi
õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
SELETUSKIRI
Haridus- ja teadusministri määruse „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse
rakendamise kord“ juurde
I Sissejuhatus
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid üldharidusosakonna
peaekspert Merike Mändla (735 0204,
[email protected]) ja õigusosakonna jurist Indrek
Kilk (735 0144,
[email protected]).
…. jaanuaril 2018.a võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muudeti muuhulgas põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 37 teksti. Sõnastust, mis reguleeris, milliste spetsialistide poolt osutatav
teenus peab õpilastele olema kättesaadav (eripedagoogi, logopeedi, koolipsühholoogi ja
sotsiaalpedagoogi teenus) ei muudetud. Samuti ei muudetud lähenemist, et nimetatud
spetsialiste käsitletakse tugispetsialistidena. Ka osapoolte kohustused jäid kehtima senisel
kujul: kooli pidajal on kohustus teenuse kättesaadavus tagada. See tähendab eelkõige teenuse
rahastamist (vajadusel isikute kooli tööle palkamist või teenuse sisseostmist teenuse
osutajatelt); koolil on kohustus teenust igapäevaselt korraldada.
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 37 lõike 3 alusel.
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
Määruse paragrahv 1 näeb ette määruse reguleerimisala.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõikes 3 antakse haridus- ja teadusministrile, kui
haridusvaldkonna eest vastutavale isikule volitus kehtestada määrusega tugispetsialistide
teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord. Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
kohaselt oli haridus- ja teadusministril volitus kehtestada määrusega tugispetsialistide teenuse
riigi poolt osutamise ulatus, tingimused ja kord ning teenuse hind. Kuna riik enam omaltpoolt
tugispetsialistide teenust koolide pidajatele pakkuma ei hakka, siis on sellest volitusest
loobutud. Vaadates varasemat volitusnormi on näha, et teatav kattuvus uue volitusnormiga
esineb. Haridus- ja teadusminister kehtestas tugispetsialistide teenuse kirjelduse, kuid tegi seda
vaid riigi poolt osutatava teenuse osas ehk määratles, milles riigi poolt osutatav
tugispetsialistide teenus seisnes.
Kuna läbiviidud haldusreformi tulemusel on omavalitsused muutunud suuremaks ja
võimekamaks, samuti eraldatakse tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse parandamiseks
kohalikele omavalitsustele alates 2018. aastast riigieelarvest 6 miljonit eurot aastas, on Haridus-
ja Teadusministeerium loobunud riigi poolt koolidele osutatavast tugispetsialistide teenuse
vahendamisest.
Paragrahvi 2 lõikes 1 kirjeldatakse, mis on tugispetsialistide teenuse osutamise eesmärk
(toetada õppeprotsessis õpilase arengut ja toimetulekut, võimetekohast õppimist ning
sotsiaalseid oskusi) ning millised spetsialistid seda teenust osutavad - logopeed, eripedagoog,
psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Kui rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada
õpilase igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, siis
tugispetsialistide teenuse osutamisega koolis toetatakse õpilase igapäevast õppes osalemist ja
õppekava täitmist ning ennetatakse ja leevendatakse võimalikult varakult õppimise teel esineda
võivaid takistusi, sh koolikohustuse täitmisega seotud probleeme ning aidatakse õpilasel üle
saada tekkinud õpiraskustest.
Lõikes 2 on sätestatud tugispetsialistide teenuse täpsem kirjeldus, millised on tugispetsialistide
põhilised tegevused ja tööülesanded koolis. Nendeks on koostöös õpetajate, vanemate ja teiste
tugispetsialistidega, õpilaste arengu ja toimetuleku hindamine õpikeskkonnas ja õpilaste abi-
ning toetusvajaduse väljaselgitamine; hindamise tulemustest lähtuvalt sobivate
sekkumismeetmete soovitamine. Tugispetsialistid teevad ka vahetut tööd õpilastega - suunavad
ja toetavad ning õpetavad individuaalselt, rühmas või klassis ning viivad läbi õpilase arengut,
toimetulekut ja sotsiaalset tegevusvõimet toetavaid tegevusi. Samuti nõustavad nad õpetajat
õpilase õppe planeerimisel, kohandamisel ja läbiviimisel, sobiva metoodika, õppevormi,
õppematerjalide valikul, individuaalse õppe korralduse kava või õppekava koostamisel.
Tugispetsialistide ülesanne on nõustada ka kooli juhtkonda, õpetajaid ja kooli töötajaid
haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamisel (nt eriklasside või erirühmade
moodustamisel), õpilase vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamisel ja õpilase
toetamiseks sobivate meetmete valikul. Vajadusel teevad spetsialistid koostööd teiste
valdkondade spetsialistidega (nt perearstid, eriarstid, rehabilitatsiooniteenuste osutajad,
lastekaitsespetsialistid) jms, et leida sobivamad meetmed lapsele vajaliku toe osutamiseks.
Tugispetsialistid nõustavad ka lapsevanemaid ja perekonda oma erialasest pädevusest lähtuvalt
lapse arengu ja õppimise toetamisega seotud küsimustes.
Lõikes 3 on täpsemalt sätestatud tugispetsialistide ülesanded nende erialasest pädevusest
lähtuvalt:
Eripedagoogi ülesandeks on selgitada välja lapse arengutase, arengut takistavad põhjused,
õpioskused, lugemis-ja kirjutamisraskused ning koostada tegevusplaan lapse arengu ja
õppimise toetamiseks, valida välja sobivad töömeetodid ja vahendid lähtuvalt erivajadustest,
juhendada ja nõustada õpetajaid haridusliku erivajadusega lapse õppe planeerimisel ja
läbiviimisel. Eripedagoog valmistab ette koostöös õpetajaga laste vajadusi arvestavaid
õpiabi(rühma) või individuaaltunde ja viib neid läbi, toetab õpilase õpioskuste arendamist,
osaleb õpilase vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamises.
Logopeedi ülesandeks on selgitada välja kommunikatsioonihäirega, sealhulgas suulise või
kirjaliku kõne puudega lapsed. Lähtudes lapse kõne erivajadusest, raskusastmest, lapse
võimetest, vajadusest ja keskkonnast valib tööks sobilikud meetodid ja vormid (rühmas või
individuaalselt) kõne arengu toetamiseks ning määrab vajaliku logopeedilise abi sageduse.
Logopeed arendab, taastab või kompenseerib lapse kommunikatsioonivõimet, arendab lapse
sõnavara ning oskust kasutada keelelisi vahendeid, täpsustab hääldust, kujundab hääle omadusi
ja kasutusoskust, õpetab kõnetehnikaid kõne sujuvuse parandamiseks, võtab vajadusel
kasutusele kõnet toetava või asendava suhtlusvahendi. Vajadusel organiseerib lapse
neelamisfunktsiooni hindamise ning koostöös kliinilise logopeediga neelamisfunktsiooni
taastamise ja kompenseerimise ning ohutu neelamise nõustamise.
Koolipsühholoogi ülesandeks on toetada lapse arengut koostöös lapsevanemate ja
haridustöötajatega, hinnata lapse arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavaid tegureid,
nõustada last valikute ja otsuste tegemisel, eneseteadvuse kujunemisel, isikliku elu ja õppetööga
seotud probleemide lahendamisel, suhtlemisoskuste omandamisel, enesehinnangu
korrigeerimisel, kriisisituatsioonist väljatulemisel (vastava väljaõppe olemasolul), kaasates
vajadusel teisi erialaspetsialiste.
Sotsiaalpedagoogi ülesandeks on selgitada koostöös lapse, õpetajate ja lapse vanematega välja
lapse sotsiaalsed oskused ja hinnata hariduse omandamist ja sotsiaalset tegutsemisvõimet
takistavaid tegureid (sh käitumine, kohanemine ja õppimine, koolikohustuse eiramine, tõrjutus,
kiusamine jms) ning lapse riski- ja kaitsetegureid arvestades koostada juhtumipõhine
tegevusplaan, määratledes erinevatel tasanditel olemasolevaid abi- ja tugivõimalusi.
Paragrahvis 3 on sätestatud, kuidas ja millest lähtuvalt valitakse õpilase toetamiseks vajalikke
teenuseid. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine ja nende võimetekohane
õpetamine ning arendamine toimub klassi- ja aineõpetaja, klassijuhataja ning koolis töötavate
tugispetsialistide koostöös.
Juhul, kui õpilasel ilmneb toe vajadus, teavitatakse sellest vanemat või tema seaduslikku
esindajat lähtuvalt koolis väljatöötatud teavitamise korrast ning viiakse kooli poolt läbi õpilase
pedagoogilis-psühholoogiline hindamine. Õpetajad ja koolis töötavad tugispetsialistid
hindavad lähtuvalt probleemist õpilase õpihuvi ja motivatsiooni, õpioskusi, õpilase tugevaid ja
nõrku külgi erinevates õppeainetes ja sotsiaalsetes oskustes, tunnetustegevust, emotsionaalset
seisundit ja käitumist koolis. Vajadusel teevad kooli tugispetsialistid koostööd teiste
valdkondade spetsialistidega väljastpoolt kooli, teavitades sellest vanemat, ning soovitavad
täiendavate uuringute läbiviimist.
Tugiteenuse valikul ja rakendamisel arvestatakse õpilase vajadustega, vanusega,
individuaalsete eelduste ja võimetega, samuti lahendamist vajava probleemi iseloomuga.
Raskemate erivajaduste korral on sageli tegemist kombineeritud vajadustega ning sellisel juhul
tuleb õppe korraldamisel ning toe vajaduse hindamisel läheneda õpilasele individuaalselt,
arvestades lapse kõiki vajadusi, koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi ning teistes
valdkondades osutatavate teenustega.
Teatud liiki erivajadusi võib õpingute vältel esineda pea igal õpilasel ja sellisel juhul peab
vajalik tugi olema kättesaadav igal ajahetkel.
Lõike 4 kohaselt on direktori ülesanne tagada koolis vajalike tugispetsialistide olemasolu,
arvestades seejuures kooli suuruse ja tuge vajavate õpilaste osakaaluga. Soovituslikult tuleks
luua 1 tugispetsialisti ametikoht 50 üldist tuge vajava õpilase kohta või 30 tõhustatud tuge
vajava õpilase kohta või 12 erituge vajava õpilase kohta. Direktor võib vajalikud
tugispetsialistid kooli tööle võtta (sõlmides töölepingu) või tagab teenuse kättesaadavuse teisel
moel (nt teenust osutatakse koolile kohaliku omavalitsuse hallatavast perekeskusest, teenuse
sisseostmine mujalt vms).
Lõikes 5 on sätestatud kui kiiresti tuleb õpilasele tugispetsialisti teenus tagada. Kui õpilane on
soovi avaldanud tugispetsialistiga kohtumiseks või on selle järele õppeprotsessis vajadus
ilmnenud, on koolil kohustus tagada õpilasele tugispetsialistiga vestluse võimalus võimalikult
kohe, kuid mitte hiljem kui nädala jooksul. Õnnetusjuhtumi puhul või olukorras, kus õpilase
enda või teiste õpilaste elu või tervis on ohus, tuleb õpilasele teenust pakkuda samal päeval või
sellele järgneval tööpäeval.
Lõikes 6 on sätestatud koht, kus tugiteenuseid osutatakse. Tugispetsialistide teenust osutatakse
üldjuhul koolis. Vanema või tema seadusliku esindaja nõusolekul ja kokkuleppel kooliga võib
teenuseid osutada ka muus asukohas, tagades tugispetsialisti ja kooli vahelise vajaliku koostöö ja
infovahetuse, mis on vajalik õpilase paremaks toetamiseks koolis.
Lõike 7 kohaselt on tugispetsialistidel õigus saada teavet üksteiselt ja avaldada üksteisele
õpilase delikaatseid isikuandmeid eesmärgipärasusega ja minimaalsuse põhimõtetega
arvestavalt, mis on vajalikud õpilasele õpilase parimatest huvidest lähtuvalt abi ja teenuse
korraldamiseks.
Määruse paragrahvis 4 on sätestatud teenuse rakendamise dokumenteerimisega seonduv. Nii
nagu varasemaltki, kantakse ajalisel järjekorras tugispetsialistide poolt läbi viidud testimiste ja
õpilase toe vajaduse hindamise tulemused, nendest lähtuvad soovitused ning tugispetsialistide
ja õpetajate poolt õpilase toetamiseks rakendatud meetmed ja hinnangud rakendatud meetmete
tulemuslikkusele õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Uuendusena kantakse Eesti
Hariduse Infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse märge teenuste
kohta, mida koolis õpilase toetamiseks osutatakse.
Paragrahvis 5 on sätestatud määruse jõustumise aeg. Selleks on 1. veebruar 2018.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita.
IV Määruse mõjud
Tänasel päeval täidavad tugispetsialistid väga erinevaid tööülesandeid koolides. Antud määrus
sätestab selgelt ja konkreetselt tugispetsialistide töö kirjelduse ja peamised ülesanded oma
erialaspetsiifikast lähtuvalt, mis peaks kokkuvõttes viima tugispetsialistide ressursi
otstarbekamale kasutusele.
Andmete kandmine Eesti Hariduse Infosüsteemi kooli poolt õpilasele osutatud toe kohta
võimaldab nii koolivälisel nõustamismeeskonnal kui ka koolipidajal hinnata ning analüüsida,
kas õpilased on vajalikul määral toetatud ja milliseid meetmeid kool tegelikkuses õpilase
toetamiseks rakendab. Kui õpilane vahetab kooli või asub õppima järgmisele haridustasemele,
on haridusasutusele, kus õpilane õpinguid jätkab, nähtavad viimase kolme aasta jooksul
koolivälise nõustamismeeskonna soovitused ning eelmises koolis rakendatud meetmed. See
võimaldab vajadusel uuel koolil koheselt jätkata õpilasele õpingutega toimetulekuks vajalike
tugimeetmete rakendamisega.
V Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa võrreldes eelnevaga täiendavaid kulutusi.
Riigi poolt alates 2018. aastast kohalikele omavalitsustele eraldatav rahaline toetus võimaldab
koolidel senisest oluliselt paremini tugispetsialiste koolidesse palgata ehk luua koolis eneses
vastavad tugispetsialistide (eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog)
ametikohad. Sellega seoses väheneb otseselt esmatasandi teenuse sisseostmise vajadus
Rajaleidja keskustest.
Pärast haldusreformi pole ka enam sedavõrd väikese õpilase arvuga kohalikke omavalitsusi
(alla 350 õpilasega), kellele riik seni abikäe oli ulatanud võimaluse näol osta teenust soodsama
hinnaga sisse (tugispetsialistide palkamise asemel). Haldusreformi käigus suuremaks muutunud
kohalikud omavalitsused, kus õpilaste (ja ühtlasi tuge vajavate õpilaste) arv on suurem, saavad
nt rakendada ka haridusasutuste üleselt tööle juba täiskohaga spetsialiste, makstes neile väärilist
töötasu ja tagades sellega teenuse stabiilsema kättesaadavuse oma koolides.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. veebruaril 2018. a.
VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste
Liiduga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti
Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti
Lastevanemate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingule,
Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele ja Eesti Logopeedide Ühingule.
Kristi Mikiver
üldharidusosakonna juhataja kt
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0010 - Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/feda272a-8c5a-434b-8677-03b43c7f74d9
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/feda272a-8c5a-434b-8677-03b43c7f74d9?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main