Ministeeriumid 12.01.2018 nr 8-2/18/255
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Ministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 18. jaanuariks
2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Eripedagoogide Liit
Eesti Koolipsühholoogide Liit
Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus
Eesti Logopeedide Liit
Indrek Kilk
735 0144
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
03.01.2018
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 ja § 771 lõike 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse (edaspidi lähtetoetus)
taotlemise, taotluste menetlemise, lähtetoetuse maksmise ja maksmise peatumise ning
lähtetoetuse tagasinõudmise kord.
§ 2. Lähtetoetuse taotlemine
(1) Õpetaja või tugispetsialist (edaspidi koos isik) esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse
saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi
ministeerium) kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse koos kooli direktori kaasallkirjaga.
Mitmes koolis töötamise korral esitab isik taotluse kõigi direktorite kaasallkirjadega.
(2) Esitatud taotluses märgitakse:
1) ametikoht;
2) õpetajana või tugispetsialistina töötamise koormus;
3) kool või kutseõppeasutus, kus isik töötab, ja selle asukoht;
4) eesti keele oskuse tase;
5) vajadusel rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse või aja- või
asendusteenistuskohustuse täitmise aeg või pedagoogilise praktika kestus.
§ 3. Taotluse menetlemine
(1) Ministeerium kontrollib isiku vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning
esitatud andmete õigsust, võrreldes neid Eesti Hariduse Infosüsteemis olevate andmetega või
esitades need kontrollimiseks pädevatele asutustele või isikutele.
(2) Ministeeriumi kantsler otsustab lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise käskkirjaga
kahe kuu jooksul taotluse esitamisest.
(3) Ministeeriumi kantsler keeldub lähtetoetuse andmisest, kui:
1) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid;
2) isik ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.
(4) Ministeerium teavitab isikut lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest.
(5) Pärast § 2 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist esitatud taotlused jätab ministeerium läbi
vaatamata, teavitades sellest isikut.
2
§ 4. Lähtetoetuse maksmine
(1) Lähtetoetus makstakse välja õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse
lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisele järgneva kolme
esimese tööaasta jooksul. Esimesel aastal makstakse välja 50 protsenti riigieelarves selleks
eelarveaastaks määratud lähtetoetuse suurusest ühe isiku kohta ning teisel ja kolmandal aastal
25 protsenti tööleasumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurusest.
(2) Ministeerium kannab lähtetoetuse esimese osa isiku taotluses näidatud pangakontole
hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Lähtetoetuse teine ja kolmas osa
makstakse välja kolme kuu jooksul pärast vastava õppeaasta algust.
(3) Enne lähtetoetuse teise ja kolmanda osa väljamaksmist kontrollib ministeerium lähtetoetuse
esimese osamakse saanud isiku andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis. Juhul kui ministeeriumil
on tekkinud kahtlus isiku vastavuses lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, on
ministeeriumil õigus nõuda lähtetoetuse saajalt täiendavaid andmeid ja dokumente.
(4) Ministeeriumi kantsler keeldub käskkirjaga lähtetoetuse teise või kolmanda osa
väljamaksmisest, kui:
1) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid;
2) isik ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele;
3) isiku õppelaenulepingust tulenevatele nõuetele on rakendatud riigitagatist ja riigitagatise
rakendamisel laenusaaja või tema käendaja ei ole kohustuste täitmisele asunud.
(5) Ministeerium teavitab isikut lähtetoetuse teise või kolmanda osa väljamaksmisest
keeldumise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul
käskkirja andmisest.
(6) Isikul on õigus loobuda teise ja kolmanda osa väljamaksmisest, teavitades sellest
ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt jooksva aasta 1.
oktoobriks.
§ 5. Lähtetoetuse maksmise peatumine
(1) Rasedus- ja sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse ajal lähtetoetust ei maksta.
Lähtetoetuse väljamaksmist jätkatakse pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse ja
lapsehoolduspuhkuse lõppemist, arvestades esmakordsel tööle asumise aastal kehtinud
lähtetoetuse suurust.
(2) Aja- või asendusteenistuskohustuse täitmisele kutsutule lähtetoetust ei maksta. Lähtetoetuse
väljamaksmist jätkatakse pärast aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise lõppemist,
arvestades esmakordsel tööle asumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurust.
(3) Isik teavitab ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rasedus- ja
sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel, aja- või asendusteenistuskohustuse täitmisel
viibimise kohta hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. Ministeeriumi teavitamata jätmisel ja
ministeeriumi poolt lähtetoetuse osamakse väljamaksmisel on isik kohustatud osamakse
tagastama hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks.
(4) Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest või aja- või asendusteenistusest vabastamisest enne
aja- või asendusteenistuse tähtaja lõppemist teavitab isik ministeeriumi kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
3
(5) Lähtetoetuse maksmise jätkamisel kannab ministeerium lähtetoetuse osamakse isiku
pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast isiku poolt ministeeriumi teavitamist vastavalt
lõikele 4.
§ 6. Lähtetoetuse tagasinõudmine
(1) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev
töötamine õpetajana või tugispetsialistina lõpeb enne viie aasta möödumist alates lähtetoetuse
esimese osa saamisest. Töötamine loetakse pidevaks ka ajal, kui lähtetoetust saanud isikul on
tuvastatud puuduv töövõime või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt
ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga või, kui
lähtetoetust saanud isiku tugispetsialistina töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
§ 771 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase
perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Kui isikul on kehtiv riikliku
pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud 80-100-protsendiline püsiv töövõimetus,
loetakse puuduva töövõime tingimus täidetuks.
(2) Isik on kohustatud teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
viieteistkümne päeva jooksul töölepingu lõppemisest.
(3) Ministeerium esitab lähtetoetuse tagasimaksmiseks kohustatud isikule ministeeriumi
kantsleri käskkirjaga lähtetoetuse tagasimaksmise nõude nelja kuu jooksul isiku töölepingu
lõppemisest teadasaamisest.
(4) Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise nõude esitamisest alates kolme
aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse
summast. Lähtetoetuse saaja hüvitab talle väljamakstud toetuse proportsionaalselt seaduses
nimetatud aja lõpuni jäänud ajaga.
(5) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul,
kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud
või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud
tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul
töö lõppemise juhul (koondamine).
§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine
Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrus nr 51 „Õpetaja lähtetoetuse taotlemise,
maksmise ja tagasinõudmise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Haridus- ja teadusministri määruse „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise,
maksmise ja tagasinõudmise kord“ eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert
Aivi Jürgenson (735 0285;
[email protected]) ja õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735
0144;
[email protected]).
Määrus on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 ja § 771 lõike 7 alusel.
Eelnõu eesmärgiks on sätestada õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja
tagasinõudmise üksikasjalik kord.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 1 kohaselt on õpetaja lähtetoetus esimest korda
kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 lõike
1 kohaselt on tugispetsialisti lähtetoetus esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile
makstav toetus. Nimetatud paragrahvide lõiked 2 kehtestavad (õpetaja ja tugispetsialisti)
lähtetoetuse saamiseks mitmesugused tingimused. Nimetatud paragrahvide mitmetes
järgmistes lõigetes nähakse ette üldisem regulatsioon lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja
tagasinõudmise osas, mida kehtestava määrusega veelgi täpsustatakse ja täiendatakse.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 alusel on haridus- ja teadusministri poolt 25.
augustil 2010. a kehtestatud ja täna kehtiv määrus nr 51 „Õpetaja lähtetoetuse taotlemise,
maksmise ja tagasinõudmise kord“. Kuna aga 1. veebruaril 2018. a jõustuvad põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muudatused, mis näevad ette ka tugispetsialistidele lähtetoetuse
taotlemise ja maksmise võimaluse, siis on vajalik eelmises lauses nimetatud määruse asemel
kehtestada uus määrus, mis võimaldaks menetleda ka tugispetsialistide poolt esitatud taotlusi
ning neile lähtetoetust anda.
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse esimene paragrahv näeb ette määruse reguleerimisala. Reguleerimisala pole võrreldes
kehtiva määrusega muus osas muudetud, kui, et õpetaja kõrvale on lisatud tugispetsialist. Kuna
seaduses toodud volitusnormi sisu pole muudetud, siis pole alust ka reguleerimisala muuta.
Seega kehtestatakse määrusega õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, taotluste
menetlemise, lähtetoetuse maksmise ja maksmise peatumise ning lähtetoetuse tagasinõudmise
kord.
Määruse teises paragrahvis sätestatakse lähtetoetuse taotlemisega seonduv. Õpetaja või
tugispetsialist esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist
lähtetoetuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile kirjalikus või elektroonilises vormis
taotluse koos kooli direktori kaasallkirjaga. Mitmes koolis töötamise korral esitab isik taotluse
kõigi direktorite kaasallkirjadega.
Lähtetoetuse saamise õigus tekib, kui õpetaja vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77
lõikes 2 sätestatud tingimustele ja tugispetsialist (logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog,
sotsiaalpedagoog) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutust ei ole. Ka seni oli ette nähtud sama pikk taotluse
esitamise tähtaeg, samad vormid (kirjalik või elektrooniline) taotluse esitamisele ning kohustus
taotlus esitada koos direktori kaasallkirjaga.
Teises lõikes loetletakse üles need andmed, mida esitatud taotlus peab sisaldama. Esimesena
on nimetamist leidnud taotleja ametikoht. See on vajalik tuvastamaks, kas taotleja näol on
tegemist õpetaja, logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogiga, kuna
vaid nende ametikohtade täitjatele on seadusega ette nähtud lähtetoetuse maksmine. Lisaks
sellele peab taotlusest nähtuma õpetajana või tugispetsialistina töötamise koormus. See on
vajalik tuvastamaks: 1) kas taotleja töötab õpetajana või siis mõnel tugispetsialisti ametikohal
vähemalt 0,5 koormusega (sellest sõltub kas lähtetoetust üldse maksta või mitte, kuna vähemalt
0,5 ametikohaga koolis töötamine on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nõudena
nii õpetajast kui ka tugispetsialistist taotleja puhul); 2) milline on taotleja ametikoha koormus,
kuna see mõjutab väljamakstava lähtetoetuse suurust. Nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §
77 lõige 31 kui ka § 771 lõige 5 näevad ette regulatsiooni, mille kohaselt vähendatakse juhul,
kui taotleja töötab vähem kui 1,0 koormusega (täiskoormusega) õpetajana/tugispetsialistina
talle makstava lähtetoetuse suurust proportsionaalselt täidetavale ametikohale. Seega saab 0,5
– 1,0 koormusega töötav õpetaja või tugispetsialist lähtetoetust, kuid talle makstava lähtetoetuse
suurus sõltub töötamise koormusest. 0,7 koormusega töötavale isikule makstakse lähtetoetust
rohkem kui 0,6 koormusega töötavale isikule. Juhime tähelepanu, et kuna seaduses kasutatakse
sõnastust „vastavalt lähtetoetuse maksmise õppeaastal“, siis tähendab see, et igal lähtetoetuse
väljamaksmise õppeaastal (neid on kolm, kuna lähtetoetuse makstakse välja esimese kolme
töötamise aasta jooksul) vaadatakse koormust eraldi. Ehk, et kui esimesel aastal on koormus
0,5, teisel 0,6 ja kolmandal 0,7, siis võetakse seda ka lähtetoetuse maksmisel arvesse. Põhikooli-
ja gümnaasiumiseadus ei võimalda aga õpetajana töötamise koormust ja tugispetsialistina
töötamise koormust ühildada ehk, et 0,3 koormusega õpetajana ja 0,2 koormusega
tugispetsialistina töötav isik ei ole lähtetoetuse maksmiseks ettenähtud tingimusi täitnud.
Samuti ei ole võimalik koormust ühildada ka juhul, kui seaduses seatud 0,5 koormus on ühe
ametikoha mõttes täidetud (nt töötab 0,5 koormusega õpetajana ning 0,2 koormusega
tugispetsialistina). Nimetatud juhul võetakse aluseks 0,5 koormusega õpetajana töötamine,
mitte 0,7 koormus. Seega lähtetoetuse saamise tingimuste täitmiseks tuleb 0,5 koormusega
töötada kas õpetajana või tugispetsialistina.
Õpetajana töötamisel mitmes koolis korraga ning tugispetsialistina töötamisel mitmes koolis
korraga lähtetoetust taotleva isiku koormused summeeritakse.
Kolmandaks taotluses märgitavaks on kool või õppeasutus, kus taotleja töötab, ja selle asukoht.
See on vajalik selleks, et tuvastada, kas tegemist on üldhariduskooli (põhikool, gümnaasium),
kutseõppeasutusega, kuna ainult nendes koolides töötavatele õpetajatele (üldhariduskoolides ka
tugispetsialistidele) on seadusega lähtetoetuse maksmine ette nähtud. Kuigi Tallinna ja Tartu
koolide õpetajatele ja ka üldhariduskoolide tugispetsialistidele on põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muudatuste järel nähtud ette võimalus lähtetoetust saada, ehk, et edaspidi
puudub vajadus tuvastada, et tegemist ei oleks Tallinna või Tartu kooliga, on määrusesse jäetud
sõnad „ja selle asukoht“, viidates kooli asukohale.
See on vajalik riikliku statistika tegemiseks. Taotluses tuleb märkida taotleja eesti keele oskuse
tase. See on vajalik, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punkt 4 ja § 771 lõike
2 punkt 4 näevad nii õpetajatele kui ka tugispetsialistidele ette C1 keeleoskustasemel eesti keele
valdamise kohustuse. Vajadusel märgitakse taotlusesse ka rasedus- ja sünnituspuhkuse,
lapsehoolduspuhkuse või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise aeg või pedagoogilise
praktika kestus. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud loetellu asendusteenistusekohustuse
täitmine, kuna ka sellel põhjusel võib lähtetoetust taotlev isik olla oma tööst ja töökohast eemal.
Asendusteenistus on kaitseväeteenistuse seaduse § 4 kohaselt usulistel või kõlbelistel põhjustel
kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe.
Välja on jäetud kehtiva määruse § 2 lõike 3 tekst, mis kohustas taotlusele lisama ametikohale
esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavad dokumendid ja vajadusel eesti keele
oskust keeleoskustasemel C1 ning rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse või
ajateenistuskohustuse täitmise aega või pedagoogilise praktika kestust tõendavad dokumendid.
Nimetatud dokumente eraldi lisada ei ole vajalik. Lähtetoetuse maksjal on vajalikud andmed
olemas ja nende puudumisel on võimalik andmeid lähtetoetuse taotlejalt saada.
Määruse kolmandas paragrahvis on sätestatud esitatud taotluse menetlemisega seonduv ehk
toetuse andmise või sellest keeldumisega seonduv regulatsioon. Ministeerium kontrollib isiku
vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning esitatud andmete õigsust, võrreldes
neid Eesti Hariduse Infosüsteemis olevate andmetega või esitades need kontrollimiseks
pädevatele asutustele või isikutele. Kohustus on selgelt seotud haldusmenetluse seadusest
tuleneva uurimispõhimõttega, mis näeb haldusorganile ette kohustuse välja selgitada
menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja kohustab vajaduse korral koguma selleks
tõendeid oma algatusel. Ministeerium ei saa piirduda üksnes taotluses esitatud andmetega, vaid
olukorras, kus esitatud andmed pole otsustamiseks piisavad, tuleb omal initsiatiivil uurida välja
kõik faktilised asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Sättes on ka toodud,
milliseid kindlaid tegevusi tuleb läbi viia – taotluse esitatud andmete kontroll (vastavus
seaduses toodud tingimustele); esitatud andmete võrdlus Eesti Hariduse Infosüsteemi olevate
andmetega. Nimetatud riikliku registri õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse kantakse
õpetajate ja tugispetsialistide kohta1 mitmesugused andmed – nt töökohaks oleva õppeasutuse
registrikood ja nimi (p 8), ametikoht (p 9), koormus (p 16), vastavus kvalifikatsiooninõuetele
(p 17), omandatud haridustase või läbitud õppekava, sh pedagoogilise hariduse tase (p 23),
hariduse omandamise keel (p 231), riigikeele oskuse tase või kategooria ja selle omistamise
kuupäev (p 34) jne. Ühtlasi saab öelda, et lõikes 1 ettenähtud regulatsioon jääb täies ulatuses
samaks võrreldes kehtiva määrusega.
Lõikes 2 sätestatakse, et Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler otsustab lähtetoetuse
andmise või sellest keeldumise käskkirjaga kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Seega on ette
nähtud maksimaalselt kahe kuu pikkune haldusmenetluse läbiviimise aeg Haridus- ja
Teadusministeeriumi jaoks. Tegemist ei ole sisulises plaanis uue regulatsiooniga, kuna ka
kehtiv määrus näeb ette täies ulatuses sama regulatsiooni.
Lõikes 3 on sätestatud alused, mille esinemisel keeldub Haridus- ja Teadusministeeriumi
kantsler lähtetoetuse andmisest ehk, et sellisel juhul jäetakse esitatud taotlus rahuldamata.
Nendeks alusteks on 1) isiku poolt tahtlikult valeandmete esitamine ning 2) isiku mittevastavus
lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Kehtivas õiguses on taotluses esinevate puuduste
osas ette nähtud erinevad tagajärjed, sõltuvalt sellest, kas taotlus oli esitatud haldusorganile
tahtlikult puudulikuna või oli see puudulikkus tingitud menetlusosalise teadmatusest. Kui
taotlus oli teadvalt ja tahtlikult esitatud puudulikuna, sisaldades näiteks valeandmeid, siis on
see eriseadustest tulenevalt reeglina haldusakti andmisest keeldumise aluseks, seevastu kui
teadmatusest tingitud taotluse puudulikkuse korral on menetlusosalisel võimalik viga täiendava
tähtaja jooksul kõrvaldada. Nende kahe kategooria eristamine võib olla üksikjuhul keeruline,
1
Vt Vabariigi Valitsuse 5.08.2004.a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ §
18 lõige 1
kuid lähtuda tuleks eelkõige menetlusosalise teadmatusest, vastupidist vajadusel tõestades.2
Regulatsiooni sisuliselt võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole.
Lõike 4 kohaselt teavitab ministeerium lähtetoetust taotlenud isikut lähtetoetuse andmisest või
sellest keeldumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 tööpäeva jooksul käskkirja
andmisest ehk, et sätestatud on aeg, mille jooksul tuleb vastuvõetud otsus haldusakti adressaadi
jaoks teatavaks teha. Regulatsiooni sisuliselt võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole.
Lõikes 5 on sätestatud, et kõik need taotlused, mis on esitatud enam kui 4 kuud pärast
lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist Haridus- ja Teadusministeeriumile, jäetakse läbi
vaatamata. Ka haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 6 punkt 1 näeb ette haldusorgani õiguse
tagastada taotlus taotluse esitanud isikule, jättes selle läbi vaatamata kui taotluse esitamise
tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.
Paragrahvis neli on sätestatud regulatsioon lähtetoetuse maksmisega seoses. Lähtetoetus
makstakse välja õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning
tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisele järgneva kolme esimese tööaasta jooksul.
Esimesel aastal makstakse välja 50 protsenti riigieelarves selleks eelarveaastaks määratud
lähtetoetuse suurusest ühe isiku kohta ning teisel ja kolmandal aastal 25 protsenti tööleasumise
aastal kehtinud lähtetoetuse suurusest. Seega on paika pandud aeg, mille jooksul lähtetoetust
isikutele eraldatakse ning selle proportsionaalne jaoks aastate lõikes. Arvestades, et toetuse
maksimaalne summa 2018. a on 12 783 eurot (täiskoormusega töötamisel), siis see tähendab,
et esimesel tööaastal saab täiskoormusega töötav õpetaja/tugispetsialist maksimaalselt 6391,5
eurot ning kahel sellele järgneval tööaastal 3195,75 eurot.
Ministeerium kannab lähtetoetuse esimese osamakse isiku taotluses näidatud pangakontole
hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Seega hakkab ministeeriumi kohustus
isiku suhtes (kanda lähtetoetus isikule üle), kes vastab lähtetoetuse saamise tingimustele,
kulgema juba taotluse esitamisest. Seega, kui taotlus rahuldatakse kahe kuu jooksul, siis jääb
üks täiendav kuu rahaliste vahendite ülekandmiseks. Lähtetoetuse teine ja kolmas osa
makstakse välja kolme kuu jooksul pärast vastava õppeaasta algust.
Lõikes 3 on sätestatud, et enne teise ja kolmanda osa väljamaksmist kontrollib ministeerium
lähtetoetuse esimese osamakse saanud isiku andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis. Juhul kui
ministeeriumil on tekkinud kahtlus isiku vastavuses lähtetoetuse saamiseks kehtestatud
nõuetele, on ministeeriumil õigus nõuda lähtetoetuse saajalt täiendavaid andmeid ja dokumente.
Kahtlus isiku vastavuses lähtetoetuse saamiseks kehtestatud tingimustel tekib olukorras, kus
lähtetoetuse saajal on ühel hetkel tingimused täidetud nt töötamise koormuse osas - töötab 0,6
koormusega (taotluse esitamise hetkel), kuid teise osa väljamaksmise hetkel töötab Eesti
Hariduse Infosüsteemi andmete kohaselt 0,4 koormusega. Sellisel juhul nõuab ministeerium
lähtetoetuse saajalt täiendavaid andmeid enda vastavuse tõendamiseks lähtetoetuse saamiseks
kehtestatud tingimustele.
Ministeeriumi kantsler keeldub lõike 4 kohaselt käskkirjaga teise või kolmanda osa
väljamaksmisest, kui 1) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid; 2) isik ei vasta lähtetoetuse
saamiseks kehtestatud nõuetele; 3) isiku õppelaenulepingust tulenevatele nõuetele on
rakendatud riigitagatist ja riigitagatise rakendamisel laenusaaja või tema käendaja ei ole
kohustuste täitmisele asunud. Kaks esimesena nimetatud alust on samad käesoleva määruse §
2
Anno Aedmaa, Evelin Lopman, Nele Parrest, Ivo Pilving, Einar Vene – haldusmenetluse käsiraamat, lk 170.
3 lõikes 3 juba tooduga, mida rakendatakse juba taotluse rahuldamata jätmisel ehk olukorras,
kus isik juba taotlemise hetkel midagi tegi (esitas valeandmeid toetuse saamiseks) või ei
vastanud lähtetoetuse saamiseks kehtestatud tingimustele. Kolmandaks keeldumise aluseks on
asjaolu, et lähtetoetuse saaja on nö „õppelaenuvõlglane“, kes ei ole asunud pangale oma
võlgnevust kustutama ning õppelaenuvõlg on tulnud riigile üle ehk saame rääkida riigitagatise
rakendumisest. Pärast riigitagatise rakendumist ei ole isik endiselt asunud (nüüd juba riigile)
õppelaenu võlgnevust likvideerima. Nüüd aga soovib isik saada õpetaja/tugispetsialisti
lähtetoetust, kuna töötab koolis õpetajana/tugispetsialistina. Sellisele isikule lähtetoetuse
maksmist ei saa pidada otstarbekaks ega mõistlikuks. Antud lõike kolmanda punkti võib
kindlasti pidada sätteks, mis motiveerib isikuid seaduskuulekalt käituma.
Lõike 5 kohaselt teavitab ministeerium isiku lähtetoetuse teise ja kolmanda osa
väljamaksmisest keeldumise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva
jooksul käskkirja andmisest. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt on isikul õigus loobuda teise ja
kolmanda osa väljamaksmisest, teavitades sellest ministeeriumi kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §
79 sätestab järgmist – kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav
vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas viisis ja sisaldama
tehingu teinud isiku nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Nt on eriseadustes
käsitletud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormina avalduse, taotluse jne esitamist nt faksi
teel või elektronpostina. Käesolevas lõikes sätestatud võimalus ise loobuda lähtetoetuse mingi
osa saamisest on oluline, kuna selle saaja ei pruugi soovida kogu eraldatavat summat saada.
Põhjusi selleks võib olla mitmeid. Kuna lähtetoetuse saamine on seotud ka kohustusega
vähemalt viis aastat õpetajana/tugispetsialistina töötada, siis võib isik esimesel või teisel
tööaastal leida, et ta siiski ei soovi õpetajana/tugispetsialistina lähitulevikus enam töötada. Kuna
ta peaks enne nimetatud tähtaja lõppu lähtetoetuse summa proportsionaalselt töötatud ajaga
tagastama, siis pole tal mõistlik ega vajalik selle teatud osa üldse endale saada. Lõigete 5 ja 6
teksti ei ole võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetud.
Käesoleva määruse paragrahv viis käsitleb juhte, millal lähtetoetuse väljamaksmine ajutiselt
peatub.
Lõike 1 kohaselt ei maksta lähtetoetust rasedus- ja sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse
ajal. Rasedus- ja sünnituspuhkusega seonduvat reguleerib töölepingu seaduse § 59 ja
lapsehoolduspuhkusega seonduvat töölepingu seaduse § 62. Lähtetoetuse väljamaksmist
jätkatakse pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse lõppemist, arvestades
esmakordsel tööle asumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurust. Seega, kui isik on esimesel
aastal lähtetoetust saanud ning asub enne lähtetoetuse teise osamakse saamist rasedus- ja
sünnituspuhkusele või lapsehoolduspuhkusele, siis peatub talle lähtetoetuse maksmine kuni
vastava puhkuse lõppemiseni või katkestamiseni. Lõike 1 teksti ei ole võrreldes kehtiva
regulatsiooniga muudetud.
Samuti ei maksta lähtetoetust välja kaitseväekohustuslasele, keda on kutsutud
ajateenistuskohustuse (vt § 5 lõige 2) või asendusteenistuskohustuse täitmisele. Viimasena
nimetatu näol on sisulises mõttes tegemist uue regulatsiooniga. Seega isikutele, kelle suhtes on
Kaitseressursside Amet teinud otsuse isiku ajateenistusse kutsumiseks (kaitseväeteenistuse
seaduse § 33 lõike 1 punkt 1) või otsuse asendusteenistusse asumise kohta (kaitseväeteenistuse
seaduse § 33 lõike 1 punkt 4), lähtetoetust aja- või asendusteenistuse ajal ei maksta.
Lähtetoetuse väljamaksmist jätkatakse pärast aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise
lõppemist, arvestades esmakordsel tööle asumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurust.
Lõige 3 paneb lähtetoetuse saajale kohustuse ise teavitada ministeeriumi lähtetoetuse maksmist
välistava asjaolu esinemisest. Teavitamine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis ja olema toimunud hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. Ministeeriumi teavitamata
jätmisel ja ministeeriumi poolt lähtetoetuse osamakse väljamaksmisel on isik kohustatud
osamakse tagastama hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks. Seega peab lähtetoetuse saamiseks
õigustatud isik (isik, kes vastab lähtetoetuse saamise tingimustele või on juba lähtetoetuse
esimese või teise osamakse saanud) peab ise hea seisma selle eest, et anda lähtetoetuse
väljamaksjale teada enda asumisest rasedus-ja sünnituspuhkusele või lapsehoolduspuhkusele
või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmisele. Regulatsiooni on võrreldes kehtiva
regulatsiooniga sisuliselt muudetud. Varem oli teavitamiskohustus nii isikul endal kui ka koolil.
Selline regulatsioon, mis nägi ette paralleelse kohustuse kahele erinevale isikule, ei toiminud
praktikas efektiivselt.
Lõike 4 kohaselt teavitab isik ministeeriumi ka lapsehoolduspuhkuse katkestamisest või aja-
või asendusteenistusest vabastamisest enne aja- või asendusteenistuse tähtaja lõppemist ning
teeb seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Haridus-ja Teadusministeeriumi
teavitamine on vajalik selleks, et lähtetoetuse väljamaksja oleks teadlik lähtetoetuse
väljamaksmise aluse peatumise äralangemisest.
Lähtetoetuse maksmise jätkumisel kannab ministeerium lähtetoetuse osamakse isiku
pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast isiku poolt ministeeriumi teavitamist vastavalt
lõikele 4 (vt § 5 lõige 5).
Paragrahvis kuus sätestatakse lähtetoetuse tagasinõudmise alused, samuti tagasinõudmist
välistavad asjaolud. Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud
toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana/tugispetsialistina lõpeb enne viie aasta möödumist
alates lähtetoetuse esimese osa saamisest. Töötamine loetakse pidevaks lähtetoetust saanud
isiku puuduva töövõime ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt
ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga või, kui
lähtetoetust saanud isiku tugispetsialistina töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
§ 771 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase
perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga (§ 6 lõige 1). Seega on lähtetoetust saanud
isik kohustatud töötama õpetajana/tugispetsialistina vähemalt viis aastat, selleks, et välistada
lähtetoetuse tagasimaksmist. Vastav kohustus on sätestatud juba põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses. Riigi huvi on vastava toetuse väljastamisel saada ka midagi vastu –
antud juhul on selleks haritud ja väljaõpetatud õpetaja/tugispetsialisti poolt tehtav töö koolis,
ning ühes sellega seada ka vajalikke tingimusi enda huvide kaitsmiseks. Arvestades
lähtetoetuse summa suurust on viieaastane töötamise kohustus proportsionaalne. Töötamine
tingimustele vastavas koolis võib ka vahepeal katkeda – seaduses ja määruses on selleks
perioodiks (maksimaalseks ajaks) 3 kuud. See on vajalik, kuna lähtetoetust saanud isik võib
viieaastase perioodi jooksul vahetada oma töökohta ja sellest tulenevalt võib tekkida lühikene
töötamise katkemise periood.
Isik on kohustatud teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
viieteistkümne päeva jooksul töölepingu lõppemisest (vt § 6 lõige 2). Teavitamine on vajalik
järgmises lõikes sätestatud lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamiseks ning laiemalt võttes
selleks, et selgitada välja isiku kohustus lähtetoetus osaliselt tagasi maksta ning teha vastav
arvestuskäik ehk arvestada tagasimakstav summa välja selle järgi, kui palju jäi isikul puudu nö
siduvusaja (5 aastat töötamist) täitmisest.
Ministeerium esitab lähtetoetuse tagasimaksmiseks kohustatud isikule ministeeriumi kantsleri
käskkirjaga lähtetoetuse tagasimakse nõude nelja kuu jooksul isiku töölepingu lõppemisest
teadasaamisest (vt § 6 lõige 3). Lähtetoetus tuleb tagasi maksta lähtetoetuse tagasimaksmise
teatise esitamisest alates kolme aasta jooksul ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele
kuuluvast lähtetoetuse summast (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõige 4). Teksti on
sisulises plaanis võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetud. On rõhutatud, et tagasimakse
teatis vormistatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkirjana. Oluline muudatus
väljendub aga selles, et lähtetoetuse tagasimakse nõude esitamise tähtaeg ei hakka nüüdsest
kulgema enam toetuse saaja töölepingu lõppemisest, vaid ministeeriumi poolt töölepingu
lõppemisest teadasaamisest (senisest selgemalt saavad omavahel seotuks lõiked 2 ja 3). Senises
praktikas esines korduvalt juhtumeid, kus toetust saanud isikud jätsid enda lõikes 2 sätestatud
teavitamiskohustuse täitmata, kuid ministeeriumi jaoks hakkas lähtetoetuse tagasinõude tähtaeg
ikkagi kulgema. See ei võimaldanud seadusega vastuolus käitunud toetuse saajatelt lähtetoetust
tagasi nõuda.
Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise nõude esitamisest alates kolme
aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse
summast (vt § 6 lõige 4). Sellega korratakse sisuliselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77
lõikes 4 sätestatut. Ministeerium koostab isikule ka täpse tagasimakse graafiku. Lõike 4 teksti
pole võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetud.
Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui
ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või
kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud
tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul
töö lõppemise juhul (koondamine) (vt § 6 lõige 5). Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja
poolt on sätestatud töölepingu seaduse §-s 91. Nimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab kolm alust,
millisel juhul on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega: 1) tööandja on kohelnud
töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või
kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine
on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Nimetatud
juhtudel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise aluseks
võib olla ka mõni muu töölepingu seaduses nimetamata alus, kuna töölepingu seaduse § 91
lõikes 2 esitatud loetelu ei ole täielik, sest loetelu ees on kasutatud terminit „eelkõige“.
Samuti tuleb antud juhul kõne alla asjaolu, et tööandja on töölepingu lõpetanud töömahu
vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
Seega on tegemist töölepingu seaduse §-s 89 sätestatuga. Töömahu vähenemine võib kõne alla
tulla nt olukorras, kus õpilaste ja eelkõige klassikomplektide arv on vähenenud ning vajadus
teatud hulga töö järele on vähenenud (õppetunde ei ole enam nii palju). Sellises olukorras võib
tekkida vajadus vähendada töötaja töökoha koormust või töökoht koondada (nt puudub vajadus
kolme matemaatika õpetaja järele, piisab ka kahest matemaatika õpetajast). Antud juhul
räägime töökoha koondamisest, kuna töökoha koormuse vähendamisel töölepingut ei lõpetata,
vaid muudetakse. Töö ümberkorraldamine tähendab aga seda, et kool korraldatakse nt ümber
(nt liidetakse teise kooliga) ning vajadus teatud õpetaja töökohtade järele võib sellega seoses
kaduda.
Paragrahviga seitse tunnistatakse täna kehtiv määrus s.o haridus- ja teadusministri 25. augusti
2010. a määrus nr 51 „Õpetaja lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“,
kehtetuks.
Paragrahvis kaheksa on sätestatud määruse jõustumise aeg – 1. veebruar 2018.a. Määruse
jõustumise aeg on seotud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste jõustumise ajaga.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita.
IV Määruse mõjud
Uus määrus ei too kaasa olulist mõju, kuna enam kui seitsme aasta jooksul on sarnane
lähtetoetuste taotlemist, maksmist ja tagasinõudmist reguleeriv korraldusliku iseloomuga
määrus kehtinud (alates 2010. aasta 1. septembrist). Kehtivat määrust sisulises mõttes olulisel
määral ei muudeta. Määruse tervikuna uuena kehtestamise põhjused peituvad selles, et
põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette määruse uue täiendava kehtestamise aluse (lisaks
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikele 6 ka § 771 lõige 7). Lisaks sellele tehakse
hulgaliselt sõnastuslikke muudatusi kõigis määruse paragrahvides (peamiselt seetõttu, et
lähtetoetuse saajaks saab õpetaja kõrval ka logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog ja
sotsiaalpedagoog ehk ühise nimetusega tugispetsialist).
V Määruse rakendamiseks seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
2018. aasta riigieelarves on rahalised vahendid lähtetoetuste maksmiseks planeeritud.
Lähtetoetuse (LT)
laiendamine ka Tartu ja
Kulu Märkused
Tallinna õpetajatele
(PGS), kolm osamakset
*Aluseks võetud 2014-2016 keskmine
toetuse saajate arv-72 ning 2014-2016
esmakordselt Tartu ja Tallinna koolides
619 975,50
LT prognoositav summa tööle asunud LT tingimustele vastavate
(ühe osamaksena), aastas, õpetajate keskm arv (25) ning I
2018 osamakse suurus 6391,50
LT II osa prognoos 2018 108 655,50 *2017. a 34 LT I osa saajat
LT III osa prognoos 2018 178 962,00 *2016. a 56 LT I osa saajat
*Aluseks võetud 2014-2016 keskmine
toetuse saajate arv-72 ning 2014-2016
esmakordselt Tartu ja Tallinna koolides
tööle asunud LT tingimustele vastavate
LT II osa prognoos 2019 309 987,75 õpetajate keskm arv (25)
LT III osa prognoos 2019 108 655,50 *2017. a 34 LT I osa saajat
Kogukulu 2018 907 593,00
Kogukulu 2019 1 038 618,75
* summad sõltuvad ka sellest, kui palju õpetajaid on parasjagu õpetajatööst erinevatel põhjustel
eemal; kulunumbrid põhinevad eeldusel, et õpetaja töökoormus on 1,0; arvestatud pole üksikuid
nt lapsehoolduspuhkuselt naasnuid.
Arvestuslikult 120 000 eurot aastas on tugispetsialistide peale lähtetoetuse maksmiseks kuluv
summa. Arvestatud on 20 taotlejaga.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril.
VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste
Liiduga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti
Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti
Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele ja Eesti Logopeedide
Liidule.
Kristi Mikiver
üldharidusosakonna juhataja kt
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0028 - Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b3e6a357-0825-4902-a6dc-f9d8c7eef92b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b3e6a357-0825-4902-a6dc-f9d8c7eef92b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main