dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 12. jaanuar 2018
Viit
1-12/230-1
Registreeritud
12. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
18. jaanuar 2018

Failid

  • 📎Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemi.bdoc632 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid 12.01.2018 nr 8-2/18/255 Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Ministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 18. jaanuariks 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpetajate Liit Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Liit Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Eesti Logopeedide Liit Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 03.01.2018 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 ja § 771 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse (edaspidi lähtetoetus) taotlemise, taotluste menetlemise, lähtetoetuse maksmise ja maksmise peatumise ning lähtetoetuse tagasinõudmise kord. § 2. Lähtetoetuse taotlemine (1) Õpetaja või tugispetsialist (edaspidi koos isik) esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile (edaspidi ministeerium) kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse koos kooli direktori kaasallkirjaga. Mitmes koolis töötamise korral esitab isik taotluse kõigi direktorite kaasallkirjadega. (2) Esitatud taotluses märgitakse: 1) ametikoht; 2) õpetajana või tugispetsialistina töötamise koormus; 3) kool või kutseõppeasutus, kus isik töötab, ja selle asukoht; 4) eesti keele oskuse tase; 5) vajadusel rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise aeg või pedagoogilise praktika kestus. § 3. Taotluse menetlemine (1) Ministeerium kontrollib isiku vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning esitatud andmete õigsust, võrreldes neid Eesti Hariduse Infosüsteemis olevate andmetega või esitades need kontrollimiseks pädevatele asutustele või isikutele. (2) Ministeeriumi kantsler otsustab lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise käskkirjaga kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. (3) Ministeeriumi kantsler keeldub lähtetoetuse andmisest, kui: 1) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid; 2) isik ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. (4) Ministeerium teavitab isikut lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest. (5) Pärast § 2 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist esitatud taotlused jätab ministeerium läbi vaatamata, teavitades sellest isikut. 2 § 4. Lähtetoetuse maksmine (1) Lähtetoetus makstakse välja õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisele järgneva kolme esimese tööaasta jooksul. Esimesel aastal makstakse välja 50 protsenti riigieelarves selleks eelarveaastaks määratud lähtetoetuse suurusest ühe isiku kohta ning teisel ja kolmandal aastal 25 protsenti tööleasumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurusest. (2) Ministeerium kannab lähtetoetuse esimese osa isiku taotluses näidatud pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Lähtetoetuse teine ja kolmas osa makstakse välja kolme kuu jooksul pärast vastava õppeaasta algust. (3) Enne lähtetoetuse teise ja kolmanda osa väljamaksmist kontrollib ministeerium lähtetoetuse esimese osamakse saanud isiku andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis. Juhul kui ministeeriumil on tekkinud kahtlus isiku vastavuses lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, on ministeeriumil õigus nõuda lähtetoetuse saajalt täiendavaid andmeid ja dokumente. (4) Ministeeriumi kantsler keeldub käskkirjaga lähtetoetuse teise või kolmanda osa väljamaksmisest, kui: 1) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid; 2) isik ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele; 3) isiku õppelaenulepingust tulenevatele nõuetele on rakendatud riigitagatist ja riigitagatise rakendamisel laenusaaja või tema käendaja ei ole kohustuste täitmisele asunud. (5) Ministeerium teavitab isikut lähtetoetuse teise või kolmanda osa väljamaksmisest keeldumise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest. (6) Isikul on õigus loobuda teise ja kolmanda osa väljamaksmisest, teavitades sellest ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. § 5. Lähtetoetuse maksmise peatumine (1) Rasedus- ja sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse ajal lähtetoetust ei maksta. Lähtetoetuse väljamaksmist jätkatakse pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse lõppemist, arvestades esmakordsel tööle asumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurust. (2) Aja- või asendusteenistuskohustuse täitmisele kutsutule lähtetoetust ei maksta. Lähtetoetuse väljamaksmist jätkatakse pärast aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise lõppemist, arvestades esmakordsel tööle asumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurust. (3) Isik teavitab ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel, aja- või asendusteenistuskohustuse täitmisel viibimise kohta hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. Ministeeriumi teavitamata jätmisel ja ministeeriumi poolt lähtetoetuse osamakse väljamaksmisel on isik kohustatud osamakse tagastama hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks. (4) Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest või aja- või asendusteenistusest vabastamisest enne aja- või asendusteenistuse tähtaja lõppemist teavitab isik ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3 (5) Lähtetoetuse maksmise jätkamisel kannab ministeerium lähtetoetuse osamakse isiku pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast isiku poolt ministeeriumi teavitamist vastavalt lõikele 4. § 6. Lähtetoetuse tagasinõudmine (1) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana või tugispetsialistina lõpeb enne viie aasta möödumist alates lähtetoetuse esimese osa saamisest. Töötamine loetakse pidevaks ka ajal, kui lähtetoetust saanud isikul on tuvastatud puuduv töövõime või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga või, kui lähtetoetust saanud isiku tugispetsialistina töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Kui isikul on kehtiv riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tuvastatud 80-100-protsendiline püsiv töövõimetus, loetakse puuduva töövõime tingimus täidetuks. (2) Isik on kohustatud teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viieteistkümne päeva jooksul töölepingu lõppemisest. (3) Ministeerium esitab lähtetoetuse tagasimaksmiseks kohustatud isikule ministeeriumi kantsleri käskkirjaga lähtetoetuse tagasimaksmise nõude nelja kuu jooksul isiku töölepingu lõppemisest teadasaamisest. (4) Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise nõude esitamisest alates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast. Lähtetoetuse saaja hüvitab talle väljamakstud toetuse proportsionaalselt seaduses nimetatud aja lõpuni jäänud ajaga. (5) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrus nr 51 „Õpetaja lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Haridus- ja teadusministri määruse „Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson (735 0285; [email protected]) ja õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144; [email protected]). Määrus on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 ja § 771 lõike 7 alusel. Eelnõu eesmärgiks on sätestada õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise üksikasjalik kord. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 1 kohaselt on õpetaja lähtetoetus esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 lõike 1 kohaselt on tugispetsialisti lähtetoetus esimest korda kooli tööle asuvale tugispetsialistile makstav toetus. Nimetatud paragrahvide lõiked 2 kehtestavad (õpetaja ja tugispetsialisti) lähtetoetuse saamiseks mitmesugused tingimused. Nimetatud paragrahvide mitmetes järgmistes lõigetes nähakse ette üldisem regulatsioon lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise osas, mida kehtestava määrusega veelgi täpsustatakse ja täiendatakse. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 6 alusel on haridus- ja teadusministri poolt 25. augustil 2010. a kehtestatud ja täna kehtiv määrus nr 51 „Õpetaja lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“. Kuna aga 1. veebruaril 2018. a jõustuvad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis näevad ette ka tugispetsialistidele lähtetoetuse taotlemise ja maksmise võimaluse, siis on vajalik eelmises lauses nimetatud määruse asemel kehtestada uus määrus, mis võimaldaks menetleda ka tugispetsialistide poolt esitatud taotlusi ning neile lähtetoetust anda. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse esimene paragrahv näeb ette määruse reguleerimisala. Reguleerimisala pole võrreldes kehtiva määrusega muus osas muudetud, kui, et õpetaja kõrvale on lisatud tugispetsialist. Kuna seaduses toodud volitusnormi sisu pole muudetud, siis pole alust ka reguleerimisala muuta. Seega kehtestatakse määrusega õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, taotluste menetlemise, lähtetoetuse maksmise ja maksmise peatumise ning lähtetoetuse tagasinõudmise kord. Määruse teises paragrahvis sätestatakse lähtetoetuse taotlemisega seonduv. Õpetaja või tugispetsialist esitab hiljemalt neli kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist lähtetoetuse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse koos kooli direktori kaasallkirjaga. Mitmes koolis töötamise korral esitab isik taotluse kõigi direktorite kaasallkirjadega. Lähtetoetuse saamise õigus tekib, kui õpetaja vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja tugispetsialist (logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog) põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutust ei ole. Ka seni oli ette nähtud sama pikk taotluse esitamise tähtaeg, samad vormid (kirjalik või elektrooniline) taotluse esitamisele ning kohustus taotlus esitada koos direktori kaasallkirjaga. Teises lõikes loetletakse üles need andmed, mida esitatud taotlus peab sisaldama. Esimesena on nimetamist leidnud taotleja ametikoht. See on vajalik tuvastamaks, kas taotleja näol on tegemist õpetaja, logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaalpedagoogiga, kuna vaid nende ametikohtade täitjatele on seadusega ette nähtud lähtetoetuse maksmine. Lisaks sellele peab taotlusest nähtuma õpetajana või tugispetsialistina töötamise koormus. See on vajalik tuvastamaks: 1) kas taotleja töötab õpetajana või siis mõnel tugispetsialisti ametikohal vähemalt 0,5 koormusega (sellest sõltub kas lähtetoetust üldse maksta või mitte, kuna vähemalt 0,5 ametikohaga koolis töötamine on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nõudena nii õpetajast kui ka tugispetsialistist taotleja puhul); 2) milline on taotleja ametikoha koormus, kuna see mõjutab väljamakstava lähtetoetuse suurust. Nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõige 31 kui ka § 771 lõige 5 näevad ette regulatsiooni, mille kohaselt vähendatakse juhul, kui taotleja töötab vähem kui 1,0 koormusega (täiskoormusega) õpetajana/tugispetsialistina talle makstava lähtetoetuse suurust proportsionaalselt täidetavale ametikohale. Seega saab 0,5 – 1,0 koormusega töötav õpetaja või tugispetsialist lähtetoetust, kuid talle makstava lähtetoetuse suurus sõltub töötamise koormusest. 0,7 koormusega töötavale isikule makstakse lähtetoetust rohkem kui 0,6 koormusega töötavale isikule. Juhime tähelepanu, et kuna seaduses kasutatakse sõnastust „vastavalt lähtetoetuse maksmise õppeaastal“, siis tähendab see, et igal lähtetoetuse väljamaksmise õppeaastal (neid on kolm, kuna lähtetoetuse makstakse välja esimese kolme töötamise aasta jooksul) vaadatakse koormust eraldi. Ehk, et kui esimesel aastal on koormus 0,5, teisel 0,6 ja kolmandal 0,7, siis võetakse seda ka lähtetoetuse maksmisel arvesse. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei võimalda aga õpetajana töötamise koormust ja tugispetsialistina töötamise koormust ühildada ehk, et 0,3 koormusega õpetajana ja 0,2 koormusega tugispetsialistina töötav isik ei ole lähtetoetuse maksmiseks ettenähtud tingimusi täitnud. Samuti ei ole võimalik koormust ühildada ka juhul, kui seaduses seatud 0,5 koormus on ühe ametikoha mõttes täidetud (nt töötab 0,5 koormusega õpetajana ning 0,2 koormusega tugispetsialistina). Nimetatud juhul võetakse aluseks 0,5 koormusega õpetajana töötamine, mitte 0,7 koormus. Seega lähtetoetuse saamise tingimuste täitmiseks tuleb 0,5 koormusega töötada kas õpetajana või tugispetsialistina. Õpetajana töötamisel mitmes koolis korraga ning tugispetsialistina töötamisel mitmes koolis korraga lähtetoetust taotleva isiku koormused summeeritakse. Kolmandaks taotluses märgitavaks on kool või õppeasutus, kus taotleja töötab, ja selle asukoht. See on vajalik selleks, et tuvastada, kas tegemist on üldhariduskooli (põhikool, gümnaasium), kutseõppeasutusega, kuna ainult nendes koolides töötavatele õpetajatele (üldhariduskoolides ka tugispetsialistidele) on seadusega lähtetoetuse maksmine ette nähtud. Kuigi Tallinna ja Tartu koolide õpetajatele ja ka üldhariduskoolide tugispetsialistidele on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste järel nähtud ette võimalus lähtetoetust saada, ehk, et edaspidi puudub vajadus tuvastada, et tegemist ei oleks Tallinna või Tartu kooliga, on määrusesse jäetud sõnad „ja selle asukoht“, viidates kooli asukohale. See on vajalik riikliku statistika tegemiseks. Taotluses tuleb märkida taotleja eesti keele oskuse tase. See on vajalik, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punkt 4 ja § 771 lõike 2 punkt 4 näevad nii õpetajatele kui ka tugispetsialistidele ette C1 keeleoskustasemel eesti keele valdamise kohustuse. Vajadusel märgitakse taotlusesse ka rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise aeg või pedagoogilise praktika kestus. Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud loetellu asendusteenistusekohustuse täitmine, kuna ka sellel põhjusel võib lähtetoetust taotlev isik olla oma tööst ja töökohast eemal. Asendusteenistus on kaitseväeteenistuse seaduse § 4 kohaselt usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe. Välja on jäetud kehtiva määruse § 2 lõike 3 tekst, mis kohustas taotlusele lisama ametikohale esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavad dokumendid ja vajadusel eesti keele oskust keeleoskustasemel C1 ning rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise aega või pedagoogilise praktika kestust tõendavad dokumendid. Nimetatud dokumente eraldi lisada ei ole vajalik. Lähtetoetuse maksjal on vajalikud andmed olemas ja nende puudumisel on võimalik andmeid lähtetoetuse taotlejalt saada. Määruse kolmandas paragrahvis on sätestatud esitatud taotluse menetlemisega seonduv ehk toetuse andmise või sellest keeldumisega seonduv regulatsioon. Ministeerium kontrollib isiku vastavust lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning esitatud andmete õigsust, võrreldes neid Eesti Hariduse Infosüsteemis olevate andmetega või esitades need kontrollimiseks pädevatele asutustele või isikutele. Kohustus on selgelt seotud haldusmenetluse seadusest tuleneva uurimispõhimõttega, mis näeb haldusorganile ette kohustuse välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja kohustab vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Ministeerium ei saa piirduda üksnes taotluses esitatud andmetega, vaid olukorras, kus esitatud andmed pole otsustamiseks piisavad, tuleb omal initsiatiivil uurida välja kõik faktilised asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Sättes on ka toodud, milliseid kindlaid tegevusi tuleb läbi viia – taotluse esitatud andmete kontroll (vastavus seaduses toodud tingimustele); esitatud andmete võrdlus Eesti Hariduse Infosüsteemi olevate andmetega. Nimetatud riikliku registri õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse kantakse õpetajate ja tugispetsialistide kohta1 mitmesugused andmed – nt töökohaks oleva õppeasutuse registrikood ja nimi (p 8), ametikoht (p 9), koormus (p 16), vastavus kvalifikatsiooninõuetele (p 17), omandatud haridustase või läbitud õppekava, sh pedagoogilise hariduse tase (p 23), hariduse omandamise keel (p 231), riigikeele oskuse tase või kategooria ja selle omistamise kuupäev (p 34) jne. Ühtlasi saab öelda, et lõikes 1 ettenähtud regulatsioon jääb täies ulatuses samaks võrreldes kehtiva määrusega. Lõikes 2 sätestatakse, et Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler otsustab lähtetoetuse andmise või sellest keeldumise käskkirjaga kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Seega on ette nähtud maksimaalselt kahe kuu pikkune haldusmenetluse läbiviimise aeg Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks. Tegemist ei ole sisulises plaanis uue regulatsiooniga, kuna ka kehtiv määrus näeb ette täies ulatuses sama regulatsiooni. Lõikes 3 on sätestatud alused, mille esinemisel keeldub Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler lähtetoetuse andmisest ehk, et sellisel juhul jäetakse esitatud taotlus rahuldamata. Nendeks alusteks on 1) isiku poolt tahtlikult valeandmete esitamine ning 2) isiku mittevastavus lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Kehtivas õiguses on taotluses esinevate puuduste osas ette nähtud erinevad tagajärjed, sõltuvalt sellest, kas taotlus oli esitatud haldusorganile tahtlikult puudulikuna või oli see puudulikkus tingitud menetlusosalise teadmatusest. Kui taotlus oli teadvalt ja tahtlikult esitatud puudulikuna, sisaldades näiteks valeandmeid, siis on see eriseadustest tulenevalt reeglina haldusakti andmisest keeldumise aluseks, seevastu kui teadmatusest tingitud taotluse puudulikkuse korral on menetlusosalisel võimalik viga täiendava tähtaja jooksul kõrvaldada. Nende kahe kategooria eristamine võib olla üksikjuhul keeruline, 1 Vt Vabariigi Valitsuse 5.08.2004.a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ § 18 lõige 1 kuid lähtuda tuleks eelkõige menetlusosalise teadmatusest, vastupidist vajadusel tõestades.2 Regulatsiooni sisuliselt võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole. Lõike 4 kohaselt teavitab ministeerium lähtetoetust taotlenud isikut lähtetoetuse andmisest või sellest keeldumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 tööpäeva jooksul käskkirja andmisest ehk, et sätestatud on aeg, mille jooksul tuleb vastuvõetud otsus haldusakti adressaadi jaoks teatavaks teha. Regulatsiooni sisuliselt võrreldes kehtiva määrusega muudetud ei ole. Lõikes 5 on sätestatud, et kõik need taotlused, mis on esitatud enam kui 4 kuud pärast lähtetoetuse saamise õiguse tekkimist Haridus- ja Teadusministeeriumile, jäetakse läbi vaatamata. Ka haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 6 punkt 1 näeb ette haldusorgani õiguse tagastada taotlus taotluse esitanud isikule, jättes selle läbi vaatamata kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Paragrahvis neli on sätestatud regulatsioon lähtetoetuse maksmisega seoses. Lähtetoetus makstakse välja õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisele järgneva kolme esimese tööaasta jooksul. Esimesel aastal makstakse välja 50 protsenti riigieelarves selleks eelarveaastaks määratud lähtetoetuse suurusest ühe isiku kohta ning teisel ja kolmandal aastal 25 protsenti tööleasumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurusest. Seega on paika pandud aeg, mille jooksul lähtetoetust isikutele eraldatakse ning selle proportsionaalne jaoks aastate lõikes. Arvestades, et toetuse maksimaalne summa 2018. a on 12 783 eurot (täiskoormusega töötamisel), siis see tähendab, et esimesel tööaastal saab täiskoormusega töötav õpetaja/tugispetsialist maksimaalselt 6391,5 eurot ning kahel sellele järgneval tööaastal 3195,75 eurot. Ministeerium kannab lähtetoetuse esimese osamakse isiku taotluses näidatud pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Seega hakkab ministeeriumi kohustus isiku suhtes (kanda lähtetoetus isikule üle), kes vastab lähtetoetuse saamise tingimustele, kulgema juba taotluse esitamisest. Seega, kui taotlus rahuldatakse kahe kuu jooksul, siis jääb üks täiendav kuu rahaliste vahendite ülekandmiseks. Lähtetoetuse teine ja kolmas osa makstakse välja kolme kuu jooksul pärast vastava õppeaasta algust. Lõikes 3 on sätestatud, et enne teise ja kolmanda osa väljamaksmist kontrollib ministeerium lähtetoetuse esimese osamakse saanud isiku andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis. Juhul kui ministeeriumil on tekkinud kahtlus isiku vastavuses lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, on ministeeriumil õigus nõuda lähtetoetuse saajalt täiendavaid andmeid ja dokumente. Kahtlus isiku vastavuses lähtetoetuse saamiseks kehtestatud tingimustel tekib olukorras, kus lähtetoetuse saajal on ühel hetkel tingimused täidetud nt töötamise koormuse osas - töötab 0,6 koormusega (taotluse esitamise hetkel), kuid teise osa väljamaksmise hetkel töötab Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete kohaselt 0,4 koormusega. Sellisel juhul nõuab ministeerium lähtetoetuse saajalt täiendavaid andmeid enda vastavuse tõendamiseks lähtetoetuse saamiseks kehtestatud tingimustele. Ministeeriumi kantsler keeldub lõike 4 kohaselt käskkirjaga teise või kolmanda osa väljamaksmisest, kui 1) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid; 2) isik ei vasta lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele; 3) isiku õppelaenulepingust tulenevatele nõuetele on rakendatud riigitagatist ja riigitagatise rakendamisel laenusaaja või tema käendaja ei ole kohustuste täitmisele asunud. Kaks esimesena nimetatud alust on samad käesoleva määruse § 2 Anno Aedmaa, Evelin Lopman, Nele Parrest, Ivo Pilving, Einar Vene – haldusmenetluse käsiraamat, lk 170. 3 lõikes 3 juba tooduga, mida rakendatakse juba taotluse rahuldamata jätmisel ehk olukorras, kus isik juba taotlemise hetkel midagi tegi (esitas valeandmeid toetuse saamiseks) või ei vastanud lähtetoetuse saamiseks kehtestatud tingimustele. Kolmandaks keeldumise aluseks on asjaolu, et lähtetoetuse saaja on nö „õppelaenuvõlglane“, kes ei ole asunud pangale oma võlgnevust kustutama ning õppelaenuvõlg on tulnud riigile üle ehk saame rääkida riigitagatise rakendumisest. Pärast riigitagatise rakendumist ei ole isik endiselt asunud (nüüd juba riigile) õppelaenu võlgnevust likvideerima. Nüüd aga soovib isik saada õpetaja/tugispetsialisti lähtetoetust, kuna töötab koolis õpetajana/tugispetsialistina. Sellisele isikule lähtetoetuse maksmist ei saa pidada otstarbekaks ega mõistlikuks. Antud lõike kolmanda punkti võib kindlasti pidada sätteks, mis motiveerib isikuid seaduskuulekalt käituma. Lõike 5 kohaselt teavitab ministeerium isiku lähtetoetuse teise ja kolmanda osa väljamaksmisest keeldumise otsusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt on isikul õigus loobuda teise ja kolmanda osa väljamaksmisest, teavitades sellest ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 79 sätestab järgmist – kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas viisis ja sisaldama tehingu teinud isiku nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Nt on eriseadustes käsitletud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormina avalduse, taotluse jne esitamist nt faksi teel või elektronpostina. Käesolevas lõikes sätestatud võimalus ise loobuda lähtetoetuse mingi osa saamisest on oluline, kuna selle saaja ei pruugi soovida kogu eraldatavat summat saada. Põhjusi selleks võib olla mitmeid. Kuna lähtetoetuse saamine on seotud ka kohustusega vähemalt viis aastat õpetajana/tugispetsialistina töötada, siis võib isik esimesel või teisel tööaastal leida, et ta siiski ei soovi õpetajana/tugispetsialistina lähitulevikus enam töötada. Kuna ta peaks enne nimetatud tähtaja lõppu lähtetoetuse summa proportsionaalselt töötatud ajaga tagastama, siis pole tal mõistlik ega vajalik selle teatud osa üldse endale saada. Lõigete 5 ja 6 teksti ei ole võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetud. Käesoleva määruse paragrahv viis käsitleb juhte, millal lähtetoetuse väljamaksmine ajutiselt peatub. Lõike 1 kohaselt ei maksta lähtetoetust rasedus- ja sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse ajal. Rasedus- ja sünnituspuhkusega seonduvat reguleerib töölepingu seaduse § 59 ja lapsehoolduspuhkusega seonduvat töölepingu seaduse § 62. Lähtetoetuse väljamaksmist jätkatakse pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse lõppemist, arvestades esmakordsel tööle asumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurust. Seega, kui isik on esimesel aastal lähtetoetust saanud ning asub enne lähtetoetuse teise osamakse saamist rasedus- ja sünnituspuhkusele või lapsehoolduspuhkusele, siis peatub talle lähtetoetuse maksmine kuni vastava puhkuse lõppemiseni või katkestamiseni. Lõike 1 teksti ei ole võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetud. Samuti ei maksta lähtetoetust välja kaitseväekohustuslasele, keda on kutsutud ajateenistuskohustuse (vt § 5 lõige 2) või asendusteenistuskohustuse täitmisele. Viimasena nimetatu näol on sisulises mõttes tegemist uue regulatsiooniga. Seega isikutele, kelle suhtes on Kaitseressursside Amet teinud otsuse isiku ajateenistusse kutsumiseks (kaitseväeteenistuse seaduse § 33 lõike 1 punkt 1) või otsuse asendusteenistusse asumise kohta (kaitseväeteenistuse seaduse § 33 lõike 1 punkt 4), lähtetoetust aja- või asendusteenistuse ajal ei maksta. Lähtetoetuse väljamaksmist jätkatakse pärast aja- või asendusteenistuskohustuse täitmise lõppemist, arvestades esmakordsel tööle asumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurust. Lõige 3 paneb lähtetoetuse saajale kohustuse ise teavitada ministeeriumi lähtetoetuse maksmist välistava asjaolu esinemisest. Teavitamine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja olema toimunud hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. Ministeeriumi teavitamata jätmisel ja ministeeriumi poolt lähtetoetuse osamakse väljamaksmisel on isik kohustatud osamakse tagastama hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks. Seega peab lähtetoetuse saamiseks õigustatud isik (isik, kes vastab lähtetoetuse saamise tingimustele või on juba lähtetoetuse esimese või teise osamakse saanud) peab ise hea seisma selle eest, et anda lähtetoetuse väljamaksjale teada enda asumisest rasedus-ja sünnituspuhkusele või lapsehoolduspuhkusele või aja- või asendusteenistuskohustuse täitmisele. Regulatsiooni on võrreldes kehtiva regulatsiooniga sisuliselt muudetud. Varem oli teavitamiskohustus nii isikul endal kui ka koolil. Selline regulatsioon, mis nägi ette paralleelse kohustuse kahele erinevale isikule, ei toiminud praktikas efektiivselt. Lõike 4 kohaselt teavitab isik ministeeriumi ka lapsehoolduspuhkuse katkestamisest või aja- või asendusteenistusest vabastamisest enne aja- või asendusteenistuse tähtaja lõppemist ning teeb seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Haridus-ja Teadusministeeriumi teavitamine on vajalik selleks, et lähtetoetuse väljamaksja oleks teadlik lähtetoetuse väljamaksmise aluse peatumise äralangemisest. Lähtetoetuse maksmise jätkumisel kannab ministeerium lähtetoetuse osamakse isiku pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast isiku poolt ministeeriumi teavitamist vastavalt lõikele 4 (vt § 5 lõige 5). Paragrahvis kuus sätestatakse lähtetoetuse tagasinõudmise alused, samuti tagasinõudmist välistavad asjaolud. Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud toetuse, kui tema pidev töötamine õpetajana/tugispetsialistina lõpeb enne viie aasta möödumist alates lähtetoetuse esimese osa saamisest. Töötamine loetakse pidevaks lähtetoetust saanud isiku puuduva töövõime ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku õpetajana töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga või, kui lähtetoetust saanud isiku tugispetsialistina töötamise staaž põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 771 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke nimetatud viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga (§ 6 lõige 1). Seega on lähtetoetust saanud isik kohustatud töötama õpetajana/tugispetsialistina vähemalt viis aastat, selleks, et välistada lähtetoetuse tagasimaksmist. Vastav kohustus on sätestatud juba põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Riigi huvi on vastava toetuse väljastamisel saada ka midagi vastu – antud juhul on selleks haritud ja väljaõpetatud õpetaja/tugispetsialisti poolt tehtav töö koolis, ning ühes sellega seada ka vajalikke tingimusi enda huvide kaitsmiseks. Arvestades lähtetoetuse summa suurust on viieaastane töötamise kohustus proportsionaalne. Töötamine tingimustele vastavas koolis võib ka vahepeal katkeda – seaduses ja määruses on selleks perioodiks (maksimaalseks ajaks) 3 kuud. See on vajalik, kuna lähtetoetust saanud isik võib viieaastase perioodi jooksul vahetada oma töökohta ja sellest tulenevalt võib tekkida lühikene töötamise katkemise periood. Isik on kohustatud teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viieteistkümne päeva jooksul töölepingu lõppemisest (vt § 6 lõige 2). Teavitamine on vajalik järgmises lõikes sätestatud lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamiseks ning laiemalt võttes selleks, et selgitada välja isiku kohustus lähtetoetus osaliselt tagasi maksta ning teha vastav arvestuskäik ehk arvestada tagasimakstav summa välja selle järgi, kui palju jäi isikul puudu nö siduvusaja (5 aastat töötamist) täitmisest. Ministeerium esitab lähtetoetuse tagasimaksmiseks kohustatud isikule ministeeriumi kantsleri käskkirjaga lähtetoetuse tagasimakse nõude nelja kuu jooksul isiku töölepingu lõppemisest teadasaamisest (vt § 6 lõige 3). Lähtetoetus tuleb tagasi maksta lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest alates kolme aasta jooksul ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõige 4). Teksti on sisulises plaanis võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetud. On rõhutatud, et tagasimakse teatis vormistatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkirjana. Oluline muudatus väljendub aga selles, et lähtetoetuse tagasimakse nõude esitamise tähtaeg ei hakka nüüdsest kulgema enam toetuse saaja töölepingu lõppemisest, vaid ministeeriumi poolt töölepingu lõppemisest teadasaamisest (senisest selgemalt saavad omavahel seotuks lõiked 2 ja 3). Senises praktikas esines korduvalt juhtumeid, kus toetust saanud isikud jätsid enda lõikes 2 sätestatud teavitamiskohustuse täitmata, kuid ministeeriumi jaoks hakkas lähtetoetuse tagasinõude tähtaeg ikkagi kulgema. See ei võimaldanud seadusega vastuolus käitunud toetuse saajatelt lähtetoetust tagasi nõuda. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise nõude esitamisest alates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast (vt § 6 lõige 4). Sellega korratakse sisuliselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikes 4 sätestatut. Ministeerium koostab isikule ka täpse tagasimakse graafiku. Lõike 4 teksti pole võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudetud. Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) (vt § 6 lõige 5). Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt on sätestatud töölepingu seaduse §-s 91. Nimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab kolm alust, millisel juhul on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Nimetatud juhtudel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise aluseks võib olla ka mõni muu töölepingu seaduses nimetamata alus, kuna töölepingu seaduse § 91 lõikes 2 esitatud loetelu ei ole täielik, sest loetelu ees on kasutatud terminit „eelkõige“. Samuti tuleb antud juhul kõne alla asjaolu, et tööandja on töölepingu lõpetanud töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega on tegemist töölepingu seaduse §-s 89 sätestatuga. Töömahu vähenemine võib kõne alla tulla nt olukorras, kus õpilaste ja eelkõige klassikomplektide arv on vähenenud ning vajadus teatud hulga töö järele on vähenenud (õppetunde ei ole enam nii palju). Sellises olukorras võib tekkida vajadus vähendada töötaja töökoha koormust või töökoht koondada (nt puudub vajadus kolme matemaatika õpetaja järele, piisab ka kahest matemaatika õpetajast). Antud juhul räägime töökoha koondamisest, kuna töökoha koormuse vähendamisel töölepingut ei lõpetata, vaid muudetakse. Töö ümberkorraldamine tähendab aga seda, et kool korraldatakse nt ümber (nt liidetakse teise kooliga) ning vajadus teatud õpetaja töökohtade järele võib sellega seoses kaduda. Paragrahviga seitse tunnistatakse täna kehtiv määrus s.o haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrus nr 51 „Õpetaja lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“, kehtetuks. Paragrahvis kaheksa on sätestatud määruse jõustumise aeg – 1. veebruar 2018.a. Määruse jõustumise aeg on seotud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste jõustumise ajaga. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita. IV Määruse mõjud Uus määrus ei too kaasa olulist mõju, kuna enam kui seitsme aasta jooksul on sarnane lähtetoetuste taotlemist, maksmist ja tagasinõudmist reguleeriv korraldusliku iseloomuga määrus kehtinud (alates 2010. aasta 1. septembrist). Kehtivat määrust sisulises mõttes olulisel määral ei muudeta. Määruse tervikuna uuena kehtestamise põhjused peituvad selles, et põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette määruse uue täiendava kehtestamise aluse (lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikele 6 ka § 771 lõige 7). Lisaks sellele tehakse hulgaliselt sõnastuslikke muudatusi kõigis määruse paragrahvides (peamiselt seetõttu, et lähtetoetuse saajaks saab õpetaja kõrval ka logopeed, eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog ehk ühise nimetusega tugispetsialist). V Määruse rakendamiseks seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 2018. aasta riigieelarves on rahalised vahendid lähtetoetuste maksmiseks planeeritud. Lähtetoetuse (LT) laiendamine ka Tartu ja Kulu Märkused Tallinna õpetajatele (PGS), kolm osamakset *Aluseks võetud 2014-2016 keskmine toetuse saajate arv-72 ning 2014-2016 esmakordselt Tartu ja Tallinna koolides 619 975,50 LT prognoositav summa tööle asunud LT tingimustele vastavate (ühe osamaksena), aastas, õpetajate keskm arv (25) ning I 2018 osamakse suurus 6391,50 LT II osa prognoos 2018 108 655,50 *2017. a 34 LT I osa saajat LT III osa prognoos 2018 178 962,00 *2016. a 56 LT I osa saajat *Aluseks võetud 2014-2016 keskmine toetuse saajate arv-72 ning 2014-2016 esmakordselt Tartu ja Tallinna koolides tööle asunud LT tingimustele vastavate LT II osa prognoos 2019 309 987,75 õpetajate keskm arv (25) LT III osa prognoos 2019 108 655,50 *2017. a 34 LT I osa saajat Kogukulu 2018 907 593,00 Kogukulu 2019 1 038 618,75 * summad sõltuvad ka sellest, kui palju õpetajaid on parasjagu õpetajatööst erinevatel põhjustel eemal; kulunumbrid põhinevad eeldusel, et õpetaja töökoormus on 1,0; arvestatud pole üksikuid nt lapsehoolduspuhkuselt naasnuid. Arvestuslikult 120 000 eurot aastas on tugispetsialistide peale lähtetoetuse maksmiseks kuluv summa. Arvestatud on 20 taotlejaga. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendusele ja Eesti Logopeedide Liidule. Kristi Mikiver üldharidusosakonna juhataja kt EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0028 - Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b3e6a357-0825-4902-a6dc-f9d8c7eef92b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b3e6a357-0825-4902-a6dc-f9d8c7eef92b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel