dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 12. jaanuar 2018
Viit
1-12/229-1
Registreeritud
12. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
18. jaanuar 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks_Vabariigi Valitsuse määruste muutmine.bdoc680 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0027 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/36062146-2c60-43d1-8171-97b42b89db1d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/36062146-2c60-43d1-8171-97b42b89db1d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 11.01.2018 nr 8-1/18/220 Ministeeriumid Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 18. jaanuariks 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpetajate Liit Eesti Haridustöötajate Liit Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 04.01.2018 Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Määrus kehtestatakse Eesti vabariigi haridusseaduse § 27 ja § 366 lõike 4, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6, § 31 lõike 11 ning ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) hariduslikud erivajadused;“; 2) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „40) toe liik;“; 3) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „41) tugiteenused;“; 4) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmed.“; 5) paragrahvi 28 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) koolivälise nõustamismeeskonna soovitus tõhustatud- või eritoe rakendamise kohta ning otsus koolikohustuse täitma asumise kohta ühe õppeaasta võrra hiljem.“; 6) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse sõna „nõustamiskomisjonid“ sõnadega „koolivälised nõustamismeeskonnad“; 7) paragrahvi 29 lõikes 6 asendatakse sõna „nõustamiskomisjonid“ sõnadega „koolivälised nõustamismeeskonnad“; 8) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõna „nõustamiskomisjonid“ sõnadega „koolivälised nõustamismeeskonnad“; 9) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ § 11 lõike 4 punktides 8 ja 9 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“. § 3. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“; 2) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste klassid“ sõnadega „eriklassid lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele“. § 4. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Õpilase individuaalse arengu toetamiseks kohaldatavad erisused (1) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena“ ainekava alusel. (2) Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest. Õpilase õppe toetamiseks võib kasutada § 15 lõikes 4 nimetatud tunniressurssi. (3) Liikumispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat. (4) Kõnepuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat, suurendada keele- ja kirjanduse valdkonna õppemahtu ning loobuda B-võõrkeele õppest. (5) Kuulmispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat, suurendada keele- ja kirjanduse valdkonna õppemahtu ning loobuda B-võõrkeele õppest. Lisanduvad keeleõppe tunnid võib asendada viipekeele õppega. (6) Nägemispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning suurendada tehnoloogia valdkonna õppemahtu. (7) Kool võib õpilase individuaalse arengu toetamiseks või tema varasema õpi- või töökogemuse arvestamiseks kokkuleppel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemaga teha muudatusi või kohandusi õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, kui sellega ei kaasne õppeaja muutumist võrreldes nominaalse õppeajaga ega riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamist või asendamist. Kokkulepe vormistatakse kooli ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vahel õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil. (8) Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava juhul, kui: 1) õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse; 2) kui õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast; 3) kui õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse; 4) kui kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada kohustusliku õppeaine õppimisest. (9) Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava.“; 2) paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“. § 5. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 13. Andekad ja haridusliku erivajadusega õpilased“; 2) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“; 3) paragrahvi 18 lõikes 6 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“. § 6. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 193 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 193 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ § 6 lõikes 5 asendatakse sõnad „hariduslike erivajadustega õpilaste koolis õppivatele haridusliku erivajadusega lastele“ sõnadega „tõhustatud või erituge vajavate õpilaste koolis õppivatele lastele“. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril. Jüri Ratas peaminister Mailis Reps haridus- ja teadusminister Heiki Loot riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu juurde I Sissejuhatus Seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (edaspidi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse) eelnõu jõustumisega 1. veebruaril 2018.a on vaja muuta Vabariigi Valitsuse erinevaid määruseid. Suurem osa muudatustest on terminoloogilised ja lähtuvad sellest, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudetakse mitmeid termineid (nt asendatakse sõna „nõustamiskomisjon“ sõnadega „kooliväline nõustamismeeskond“ jne). Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ja § 366 lõike 4, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6, § 31 lõike 11 ning ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette üldharidusosakonna peaekspert Merike Mändla (735 0204, [email protected]) ning õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144, [email protected]). II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu § 1. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine Määruses mitmes sättes tehakse terminoloogilised muudatused – nt asendatakse paragrahvi 28 punktis 14, paragrahvi 29 lõigetes 1 ja 6 ning paragrahvi 30 lõikes 1 sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“, mille aluseks on muudatus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tekstis läbivalt. Paragrahvi 35 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, sest Eesti Hariduse Infosüsteemi ei saa kanda andmeid erivajadusega õpilaste kooli liigi kohta, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse jõustumisel ei käsitleta ega eristata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses enam puudespetsiifilisi haridusliku erivajadusega õpilaste koole. Paragrahvis 26 tehtud muudatused ja täiendused, millega muudetakse ja täiendatakse Eesti hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistri andmete koosseisu (nimetusi), on kantud eesmärgist nimetada praktika käigus täidetav väli võimalikult selge ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse viimaseid muudatusi toetava nimetusega. Eelnõu § 2. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Määruse paragrahvi 11 lõike 4 punktides 8 ja 9 tehakse terminoloogiline muudatus – sõna „nõustamiskomisjoni“ asendatakse sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“. Eelnõu § 3. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava“ muutmine Määruse paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“. Lisaks sellele on paragrahvi 4 lõikes 1 asendatud sõnad „lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste klassid“ sõnadega „eriklassid lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele“. Muudatus on tingitud sellest, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 51 ning ühtlasi puudespetsiifiliste klasside loetelu tunnistatakse kehtetuks. Seetõttu ei saa ka muudetavas määruses viidata lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele moodustatavatele eraldi klassidele kui klassiliikidele. Küll aga saab viidata eriklassidele, kus nimetatud õppe läbijad võivad õppida, sest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uus regulatsioon lubab tavaklasside kõrval moodustada õpiabi- ja tasemerühmi ja eriklasse. Eelnõu § 4. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine Määruse paragrahv 17 kehtestatakse tervikuna uuesti. Paragrahvi pealkirjast on välja jäetud viide „haridusliku erivajadusega õpilasele“ ja selle asemel kasutatakse üldisemat mõistet „õpilane“. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse jõustumisel käsitletakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses „haridusliku erivajadusega õpilasena“ vaid tõhustatud või erituge saavaid õpilasi, kelle õppe korraldamiseks on soovituse andnud kooliväline nõustamismeeskond. Määruse kehtivas §-s 17 reguleeritakse aga ka välisriigist saabunud õpilase eesti keele õppe korraldamist. Seetõttu on õigem määruse vastava paragrahvi pealkiri sõnastada – „Õpilase individuaalse arengu toetamiseks kohaldatavad erisused“. Lõigetes 1 ja 2 sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Tegemist on praktiliselt senise määruse § 17 lõigete 1 – 3 kordamisega, esineb vaid üks sõnastuslik muudatus. Lõikes 3 ei samuti tehtud sisulisi muudatusi – liikumispuudega õpilaste nominaalne õppeaeg on endiselt 10 õppeaastat. Lõigetes 4 – 5 on tehtud sõnastuslikud muudatused. Ei ole muudetud nominaalse õppeaja kestust kõnepuudega ja kuulmispuudega õpilaste tarbeks. Määrusest on välja jäetud eesti keele või vene keele (vene õppekeelega koolides) õppetundide maht nimetatud puudega õpilaste tarbeks, kuna senine sõnastus piirab individuaalse õppekava rakendamist konkreetsete õpilaste toetamisel ja nende õpilaste arengu vajadustega arvestamist. Selle asemel on kasutatud sõnastust „suurendada keele ja kirjanduse valdkonna õppemahtu“ ehk luuakse võimalus emakeele õppe mahtu määrata õpilase individuaalsest vajadusest lähtuvalt. Lisaks sellele on säilinud võimalus mitte õpetada B-võõrkeelt ehk luba loobuda B-võõrkeele õppest. Lõikes 6 on tehtud samuti sõnastuslikud muudatused. Ei ole muudetud nominaalse õppeaja kestust nägemispuudega õpilaste jaoks – 10 õppeaastat. Regulatsioon „tööõpetust, käsitööd ja kodundust õpetatakse III kooliastmes vähemalt 12 nädalatundi“ on asendatud sõnastusega „suurendada tehnoloogia valdkonna õppemahtu“, millega luuakse võimalus kooli õppekavaga või individuaalse õppekavaga suurendada riiklikus õppekavas sätestatud tehnoloogia valdkonna õppemahtu, kui nägemispuudega õpilane oma arenguks seda vajab. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 18 lõikes 1 on sätestatud individuaalse õppekava koostamisega seonduv – juhul, kui tehakse muudatused ja kohandused õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas, millega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riikliku õppekavaga, siis koostatakse individuaalne õppekava. Muudetava määruse § 17 lõikes 7 sätestatuga eristatakse täpsemalt kooli võimalused ja kohustused korraldada individuaalset õpet õpilase arengu toetamiseks või varasema õpi- või töökogemuse arvestamiseks lähtuvalt sellest, kas muudetakse õpilase õppeaega või taotletavaid õpitulemusi või piirdutakse üksnes õppekorralduslike muudatustega. Viimast olukorda lõige 7 ka käsitleb ning sellisel juhul vormistatakse kokkulepe õppe korraldamiseks kooli ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vahel õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil. Sellised kokkulepped on asjakohased juhul, kui õpilane mõjuvatel põhjustel ei saa lühiajaliselt osaleda õppes, kui ta omandab nõutavad õpitulemused mingis teistsuguses õppekeskkonnas, teisel viisil jne. Kui aga esinevad lõikes 8 nimetatud asjaolud, siis sellisel juhul on koolil kohustuslik koostada õpilasele individuaalne õppekava ning ei piisa kokkuleppe vormistamisest individuaalse arengu jälgimise kaardil. Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava. Paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“. Eelnõu § 5. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ muutmine Paragrahvi 13 pealkirja muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt – „Andekad ja haridusliku erivajadusega õpilased“. Seni hõlmas nimetatud paragrahvi pealkiri üksnes haridusliku erivajadusega õpilasi, kuid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse jõustumisel vaadeldakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses „haridusliku erivajadusega õpilasena“ vaid tõhustatud- või eritoe saajaid ehk, et õpilasi, kelle suhtes on kooliväline nõustamismeeskond soovituse andnud. Paragrahv 13 lõige 2 aga reguleerib olukorda, kus kool võib teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes ka juhul, kui õpilane ei vaja tõhustatud või erituge, kuid tulenevalt tema andekusest on asjakohased muudatused, milleks ei ole vaja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi. Paragrahvi 13 lõikes 3 ja paragrahvi 18 lõikes 6 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“. Eelnõu § 6. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 193 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine. Nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse sõnad „hariduslike erivajadustega õpilaste koolis õppivatele haridusliku erivajadusega lastele“ sõnadega „tõhustatud või erituge vajavate õpilaste koolis õppivatele lastele“, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei kasuta enam § 2 lõike 4 muutmise järel sõnastust „haridusliku erivajadusega õpilaste kool“, vaid seaduses räägitakse tõhustatud- ja erituge saavatest õpilasteks, kelle õpetamiseks võib ka eraldi koole pidada. Eelnõu § 7. Määruse jõustumine. Vastuvõetav määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril ehk samal kuupäeval, kui jõustuvad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse viimased muudatused. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri eelnõuga seonduvat. IV Määruse mõjud Määruse vastuvõtmisega ei kaasne olulist mõju praktikale, kuna suurem osa muudatustest seisnevad ühe või mõne sõna asendamises uue sõna või sõnadega. Sisulisemalt muudetakse vaid põhikooli riikliku õppekava §-i 17, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest on välja jäetud regulatsioon puudespetsiifiliste klasside kohta, siis ei saa ka põhikooli riiklikus õppekavas nominaalse õppeaja ja õppekoormuse määramisel lähtuda sellest, millises klassis õpilane õpib, vaid sellest, et millise puudega õpilane on. Eeldades, et seni õppisid vastavas puudespetsiifilises klassis just vastava puudega õpilased ning arvestades, et ühegi puude vormi osas nominaalset õppeaega ei muudetud, siis ei kaasne eelnõu muudatusega nende õpilaste jaoks ka olulist mõju. V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse rakendamisega samaaegselt on tehtud muudatused ka Eesti hariduse infosüsteemis, et infosüsteemis olevad ja määruse eelnõus nimetatud väljad omavahel kattuksid. Eelnõu rakendamine ei too kaasa täiendavat kulu ning sellega ei kaasne riigile ka täiendavat tulu. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruarist. Määruse jõustumine on seotud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse jõustumisega. VII Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumite, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule ja Eesti Koolijuhtide Ühendusele. Mailis Reps minister Tea Varrak kantsler
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel