EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0027 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/36062146-2c60-43d1-8171-97b42b89db1d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/36062146-2c60-43d1-8171-97b42b89db1d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Kooskõlastamiseks: 11.01.2018 nr 8-1/18/220
Ministeeriumid
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust
või arvamust hiljemalt 18. jaanuariks 2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Indrek Kilk
735 0144
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
04.01.2018
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine
Määrus kehtestatakse Eesti vabariigi haridusseaduse § 27 ja § 366 lõike 4, põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6, § 31 lõike 11 ning ravikindlustuse seaduse §
30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi
asutamine ning põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine
ning põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„16) hariduslikud erivajadused;“;
2) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„40) toe liik;“;
3) paragrahvi 26 lõike 2 punkti 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„41) tugiteenused;“;
4) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
„71) koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmed.“;
5) paragrahvi 28 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:
„14) koolivälise nõustamismeeskonna soovitus tõhustatud- või eritoe rakendamise
kohta ning otsus koolikohustuse täitma asumise kohta ühe õppeaasta võrra hiljem.“;
6) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse sõna „nõustamiskomisjonid“ sõnadega „koolivälised
nõustamismeeskonnad“;
7) paragrahvi 29 lõikes 6 asendatakse sõna „nõustamiskomisjonid“ sõnadega „koolivälised
nõustamismeeskonnad“;
8) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõna „nõustamiskomisjonid“ sõnadega „koolivälised
nõustamismeeskonnad“;
9) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi
lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi
lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ § 11 lõike 4 punktides 8 ja 9
asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“.
§ 3. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud
riikliku õppekava“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riikliku
õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise
nõustamismeeskonna“;
2) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate
õpilaste klassid“ sõnadega „eriklassid lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele“.
§ 4. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“
muutmine
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 17. Õpilase individuaalse arengu toetamiseks kohaldatavad erisused
(1) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või
välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui
kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul
eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena“ ainekava alusel.
(2) Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratud teovõimega
õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest. Õpilase õppe toetamiseks võib
kasutada § 15 lõikes 4 nimetatud tunniressurssi.
(3) Liikumispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada
nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.
(4) Kõnepuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada
nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat, suurendada keele- ja kirjanduse valdkonna
õppemahtu ning loobuda B-võõrkeele õppest.
(5) Kuulmispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada
nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat, suurendada keele- ja kirjanduse valdkonna
õppemahtu ning loobuda B-võõrkeele õppest. Lisanduvad keeleõppe tunnid võib asendada
viipekeele õppega.
(6) Nägemispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada
nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning suurendada tehnoloogia valdkonna
õppemahtu.
(7) Kool võib õpilase individuaalse arengu toetamiseks või tema varasema õpi- või
töökogemuse arvestamiseks kokkuleppel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul
vanemaga teha muudatusi või kohandusi õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja
õppekeskkonnas, kui sellega ei kaasne õppeaja muutumist võrreldes nominaalse õppeajaga ega
riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamist või asendamist. Kokkulepe
vormistatakse kooli ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vahel õpilase
individuaalse arengu jälgimise kaardil.
(8) Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava juhul, kui:
1) õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud
klassis läbiviidavasse õppesse;
2) kui õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast;
3) kui õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;
4) kui kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse
vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada
kohustusliku õppeaine õppimisest.
(9) Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne
õppekava.“;
2) paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise
nõustamismeeskonna“.
§ 5. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik
õppekava“
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Andekad ja haridusliku erivajadusega õpilased“;
2) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise
nõustamismeeskonna“;
3) paragrahvi 18 lõikes 6 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise
nõustamismeeskonna“.
§ 6. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 193 „Eesti Haigekassa
tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 193 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste
loetelu“ § 6 lõikes 5 asendatakse sõnad „hariduslike erivajadustega õpilaste koolis õppivatele
haridusliku erivajadusega lastele“ sõnadega „tõhustatud või erituge vajavate õpilaste koolis
õppivatele lastele“.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril.
Jüri Ratas
peaminister Mailis Reps
haridus- ja teadusminister Heiki Loot
riigisekretär
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu juurde
I Sissejuhatus
Seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (edaspidi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse) eelnõu
jõustumisega 1. veebruaril 2018.a on vaja muuta Vabariigi Valitsuse erinevaid määruseid.
Suurem osa muudatustest on terminoloogilised ja lähtuvad sellest, et põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduses muudetakse mitmeid termineid (nt asendatakse sõna
„nõustamiskomisjon“ sõnadega „kooliväline nõustamismeeskond“ jne).
Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ja § 366 lõike 4, põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6, § 31 lõike 11 ning ravikindlustuse seaduse §
30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 alusel.
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette üldharidusosakonna peaekspert Merike Mändla (735
0204,
[email protected]) ning õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144,
[email protected]).
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõu § 1. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse Infosüsteemi
asutamine ning põhimäärus“ muutmine
Määruses mitmes sättes tehakse terminoloogilised muudatused – nt asendatakse paragrahvi 28
punktis 14, paragrahvi 29 lõigetes 1 ja 6 ning paragrahvi 30 lõikes 1 sõna „nõustamiskomisjoni“
sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“, mille aluseks on muudatus põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse tekstis läbivalt.
Paragrahvi 35 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, sest Eesti Hariduse Infosüsteemi ei saa
kanda andmeid erivajadusega õpilaste kooli liigi kohta, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
muutmise seaduse jõustumisel ei käsitleta ega eristata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses
enam puudespetsiifilisi haridusliku erivajadusega õpilaste koole.
Paragrahvis 26 tehtud muudatused ja täiendused, millega muudetakse ja täiendatakse Eesti
hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistri andmete koosseisu
(nimetusi), on kantud eesmärgist nimetada praktika käigus täidetav väli võimalikult selge ja
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse viimaseid muudatusi toetava nimetusega.
Eelnõu § 2. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi
lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine
Määruse paragrahvi 11 lõike 4 punktides 8 ja 9 tehakse terminoloogiline muudatus – sõna
„nõustamiskomisjoni“ asendatakse sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“.
Eelnõu § 3. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud
riikliku õppekava“ muutmine
Määruse paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise
nõustamismeeskonna“. Lisaks sellele on paragrahvi 4 lõikes 1 asendatud sõnad „lihtsustatud,
toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste klassid“ sõnadega „eriklassid lihtsustatud,
toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele“. Muudatus on tingitud sellest, et põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 51 ning ühtlasi puudespetsiifiliste klasside loetelu tunnistatakse
kehtetuks. Seetõttu ei saa ka muudetavas määruses viidata lihtsustatud, toimetuleku- ja
hooldusõppe õpilastele moodustatavatele eraldi klassidele kui klassiliikidele. Küll aga saab
viidata eriklassidele, kus nimetatud õppe läbijad võivad õppida, sest põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse uus regulatsioon lubab tavaklasside kõrval moodustada õpiabi- ja
tasemerühmi ja eriklasse.
Eelnõu § 4. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“
muutmine
Määruse paragrahv 17 kehtestatakse tervikuna uuesti. Paragrahvi pealkirjast on välja jäetud
viide „haridusliku erivajadusega õpilasele“ ja selle asemel kasutatakse üldisemat mõistet
„õpilane“. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse jõustumisel käsitletakse
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses „haridusliku erivajadusega õpilasena“ vaid tõhustatud või
erituge saavaid õpilasi, kelle õppe korraldamiseks on soovituse andnud kooliväline
nõustamismeeskond. Määruse kehtivas §-s 17 reguleeritakse aga ka välisriigist saabunud
õpilase eesti keele õppe korraldamist. Seetõttu on õigem määruse vastava paragrahvi pealkiri
sõnastada – „Õpilase individuaalse arengu toetamiseks kohaldatavad erisused“.
Lõigetes 1 ja 2 sisulisi muudatusi tehtud ei ole. Tegemist on praktiliselt senise määruse § 17
lõigete 1 – 3 kordamisega, esineb vaid üks sõnastuslik muudatus. Lõikes 3 ei samuti tehtud
sisulisi muudatusi – liikumispuudega õpilaste nominaalne õppeaeg on endiselt 10 õppeaastat.
Lõigetes 4 – 5 on tehtud sõnastuslikud muudatused. Ei ole muudetud nominaalse õppeaja
kestust kõnepuudega ja kuulmispuudega õpilaste tarbeks. Määrusest on välja jäetud eesti keele
või vene keele (vene õppekeelega koolides) õppetundide maht nimetatud puudega õpilaste
tarbeks, kuna senine sõnastus piirab individuaalse õppekava rakendamist konkreetsete õpilaste
toetamisel ja nende õpilaste arengu vajadustega arvestamist. Selle asemel on kasutatud
sõnastust „suurendada keele ja kirjanduse valdkonna õppemahtu“ ehk luuakse võimalus
emakeele õppe mahtu määrata õpilase individuaalsest vajadusest lähtuvalt. Lisaks sellele on
säilinud võimalus mitte õpetada B-võõrkeelt ehk luba loobuda B-võõrkeele õppest.
Lõikes 6 on tehtud samuti sõnastuslikud muudatused. Ei ole muudetud nominaalse õppeaja
kestust nägemispuudega õpilaste jaoks – 10 õppeaastat. Regulatsioon „tööõpetust, käsitööd ja
kodundust õpetatakse III kooliastmes vähemalt 12 nädalatundi“ on asendatud sõnastusega
„suurendada tehnoloogia valdkonna õppemahtu“, millega luuakse võimalus kooli õppekavaga
või individuaalse õppekavaga suurendada riiklikus õppekavas sätestatud tehnoloogia
valdkonna õppemahtu, kui nägemispuudega õpilane oma arenguks seda vajab.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 18 lõikes 1 on sätestatud individuaalse õppekava
koostamisega seonduv – juhul, kui tehakse muudatused ja kohandused õppeajas, õppesisus,
õppeprotsessis ja õppekeskkonnas, millega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse
oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riikliku õppekavaga, siis
koostatakse individuaalne õppekava. Muudetava määruse § 17 lõikes 7 sätestatuga eristatakse
täpsemalt kooli võimalused ja kohustused korraldada individuaalset õpet õpilase arengu
toetamiseks või varasema õpi- või töökogemuse arvestamiseks lähtuvalt sellest, kas
muudetakse õpilase õppeaega või taotletavaid õpitulemusi või piirdutakse üksnes
õppekorralduslike muudatustega. Viimast olukorda lõige 7 ka käsitleb ning sellisel juhul
vormistatakse kokkulepe õppe korraldamiseks kooli ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase
puhul vanema vahel õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil. Sellised kokkulepped on
asjakohased juhul, kui õpilane mõjuvatel põhjustel ei saa lühiajaliselt osaleda õppes, kui ta
omandab nõutavad õpitulemused mingis teistsuguses õppekeskkonnas, teisel viisil jne. Kui aga
esinevad lõikes 8 nimetatud asjaolud, siis sellisel juhul on koolil kohustuslik koostada õpilasele
individuaalne õppekava ning ei piisa kokkuleppe vormistamisest individuaalse arengu jälgimise
kaardil. Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne
õppekava.
Paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“ sõnadega „koolivälise
nõustamismeeskonna“.
Eelnõu § 5. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik
õppekava“ muutmine
Paragrahvi 13 pealkirja muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt – „Andekad ja haridusliku
erivajadusega õpilased“. Seni hõlmas nimetatud paragrahvi pealkiri üksnes haridusliku
erivajadusega õpilasi, kuid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse jõustumisel
vaadeldakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses „haridusliku erivajadusega õpilasena“ vaid
tõhustatud- või eritoe saajaid ehk, et õpilasi, kelle suhtes on kooliväline nõustamismeeskond
soovituse andnud. Paragrahv 13 lõige 2 aga reguleerib olukorda, kus kool võib teha muudatusi
või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates
õpitulemustes ka juhul, kui õpilane ei vaja tõhustatud või erituge, kuid tulenevalt tema
andekusest on asjakohased muudatused, milleks ei ole vaja koolivälise nõustamismeeskonna
soovitusi.
Paragrahvi 13 lõikes 3 ja paragrahvi 18 lõikes 6 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni“
sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna“.
Eelnõu § 6. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 193 „Eesti Haigekassa
tervishoiuteenuste loetelu“ muutmine.
Nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse sõnad „hariduslike
erivajadustega õpilaste koolis õppivatele haridusliku erivajadusega lastele“ sõnadega
„tõhustatud või erituge vajavate õpilaste koolis õppivatele lastele“, kuna põhikooli- ja
gümnaasiumiseadus ei kasuta enam § 2 lõike 4 muutmise järel sõnastust „haridusliku
erivajadusega õpilaste kool“, vaid seaduses räägitakse tõhustatud- ja erituge saavatest
õpilasteks, kelle õpetamiseks võib ka eraldi koole pidada.
Eelnõu § 7. Määruse jõustumine. Vastuvõetav määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril ehk
samal kuupäeval, kui jõustuvad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse viimased muudatused.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri eelnõuga seonduvat.
IV Määruse mõjud
Määruse vastuvõtmisega ei kaasne olulist mõju praktikale, kuna suurem osa muudatustest
seisnevad ühe või mõne sõna asendamises uue sõna või sõnadega. Sisulisemalt muudetakse
vaid põhikooli riikliku õppekava §-i 17, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest on välja
jäetud regulatsioon puudespetsiifiliste klasside kohta, siis ei saa ka põhikooli riiklikus
õppekavas nominaalse õppeaja ja õppekoormuse määramisel lähtuda sellest, millises klassis
õpilane õpib, vaid sellest, et millise puudega õpilane on. Eeldades, et seni õppisid vastavas
puudespetsiifilises klassis just vastava puudega õpilased ning arvestades, et ühegi puude vormi
osas nominaalset õppeaega ei muudetud, siis ei kaasne eelnõu muudatusega nende õpilaste
jaoks ka olulist mõju.
V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse rakendamisega
samaaegselt on tehtud muudatused ka Eesti hariduse infosüsteemis, et infosüsteemis olevad ja
määruse eelnõus nimetatud väljad omavahel kattuksid.
Eelnõu rakendamine ei too kaasa täiendavat kulu ning sellega ei kaasne riigile ka täiendavat
tulu.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruarist. Määruse jõustumine on seotud põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse jõustumisega.
VII Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumite, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste
Liiduga ning esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate
Liidule ja Eesti Koolijuhtide Ühendusele.
Mailis Reps
minister Tea Varrak
kantsler