Kultuuriministeerium · 11. jaanuar 2018
- Viit
- 10-3.1/195-1
- Registreeritud
- 11. jaanuar 2018
- Dokumendi liik
- Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-3.1 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud 2023 (AV)
- Toimik
- 10-3.1 2018 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud (AV)
- Vastutaja
- Marion Selgall da Silva
Sisu (failidest)
Leelo Kõlar CV Leelo Kõlar on sündinud 28. novembril 1927 kooliuuendaja ja helilooja Riho Pätsi ja laulja Made Pätsi peres. K laveriõpinguid alustas ta oma isa Riho Pätsi juhendamisel. 1 940. aastal astus ta Tallinna Konservatooriumisse, õppides Bruno Luki ja Erika Franzi juures . Konservatooriumis võttis ta ka Heino Elleri käest kompositsioonitunde. 1950. aastal eksmatrikuleeriti Leelo Kõlar poliitilistel põhjustel, kuid 1954 sai ta Moskvast eriloa lõpetada Tallinna Konservatoorium eksternina. Aastatel 1948–1950 töötas Leelo Kõlar Georg Otsa nimelises Tallinna m uusikakoolis klaveriõpetajana. Pärast eksmatrikuleerimist ning abikaasa Erich Kõlari k üüditamist sõitis ta abikaasale järele ning töötas aastatel 1952–1954 Belaja-Holunitsa rajooni klubi kunstilise juhina ning 1954–1956 Kirovi Muusikakooli klaveriõpetajana, t äiendades end samal ajal Moskva Konservatooriumis Maria Grinbergi juures. 1956. aastal Eestisse naastes jätkas Kõlar tööd pedagoogina Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Tema õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Merike Vaitmaa, Sirje Kuusk, Tiiu Loopere, Reet Vanaselja, Anne Tüür, Kadri Ploompuu ja Mailis Põld. Aastatel 1991–1994 töötas Kõlar klaveriõpetajana Helsingi Muusikakoolis (Muusiikki o pisto). Aastatel 1956–1991 esines Kõlar nii soolopianisti, kammermuusiku kui ka orkestr isolistina Eestis ja mujal NSVL s. 1986–1991 oli ta Eesti Riikliku Filharmoonia mudilastele mõeldud kontserdisarja korraldaja, juht ja üks esinejaid. Leelo Kõlar on uurinud klaveriõpetuse metoodikat, koostanud klaveriõpikuid ning avaldanud kontserdikriitikat. T a on pidanud loenguid metoodika alastel konverentsidel, juhatanud täienduskoolitusi ja meistrikursusi, osalenud konkursside žüriis ning produtseerinud CD “ Eesti heliloojate klaverimuusikat lastele ja noortele” (2002). Leelo Kõlar on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu asutajaliige (1989), Eesti Autorite Ühingu liige (1999), Eesti Interpreetide Liidu liige (2002) ning ENSVL i teeneline õpetaja (1982). 1997. aastal omistati Leelo Kõlarile Valgetähe medal ning aastal 2002 Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. Leelo Kõlari l aulu- ja kl averiõpikuid: “Aastaringis: mudilaste laulik” (1966), “Klaveriõpik” (kaasautor Riho Päts; 1975), “Lastelaulud” (1989), “Algus – klaveriõpik algajatele” (1994), “ Muusikalised mä ngud” (1995), “Pianosta lentoon I–III” ( kaasautor, Helsinki 1992–1995), “Väikesed klaveripalad lastele” (1996) Leelo Kõlari raamatud: “Riho Päts sõnas ja pildis” (koostaja ja kaasautor, 1981) “Klaverijutud” (1981) , “Äraspidi tuultes” (2017) Leelo Kõlar on salvestanud soolo-CD “Ricordanza” (2000).
Põhjendus Ajakiri Muusika esitab Eesti Vabariigi kultuuri elutöö preemiale pianisti ja klaveripedagoogi, muusika propageerija, muusikakriitiku, klaveriõpikute ja raamatute autori Leelo Kõlari , kes tähista s 2017. aastal oma 90. juubelit. Leelo Kõlar on pikaaegne väga hinnatud ja suurte kogemustega klaveripedagoog. V äärtusliku panuse on ta andnud G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli klaveriosakonna ülesehitamisse ja are ngusse, töötades seal aastatel 1956– 1992 pedagoogi ja klaveriosakonna juhatajana. Tema arvukad õpilased on aktiivsed ja edukad klaveriõpetajad kõ ikjal üle Eesti. Aastatel 1990– 1994 jagas Leelo Kõlar oma õpetajakoge musi ka Soomes, olles õppejõud Ida-Helsingi muusikakoolis. Leelo Kõlar on välja andnud mitu Eesti klaveriõpetusele aluse panevat klaveriõpikut ja lastele suunatud arenduslikke kogumikke . Nendeks on “Klaveriõpik” (1975 , ko os oma isa, kooliuue ndaja ja helilooja Riho Pätsiga) , “ Aastar ingis: mudilaste laulik” (196 6), “Lastelaulud” (1989) “ Algus – klaveriõpik algajatele” (1994) “Muusikalised mängud” (1995) “Pianosta lentoon I–III” (kaasautor, Helsinki 1992–1995) ja “Väikesed klaveripalad lastele” (1996) Pianistina õppis Leelo Kõlar Eesti väljapaistvaima klaveripedagoogi, professor Bruno Luki juures ning täiendas end hiljem tolle aja tippmuusikakõrgkoolis, Moskva kons ervatooriumis pro fessor Maria Grinbergi juures. Aastatel 1956–1991 esines Leelo Kõlar soo lopianisti, kammermuusiku ja orkestrisolistina Eestis ja tollase Nõukogude Liidu riikides. Valik tema interpretatsio onidest on kogutud CD-plaadile “Ricordanza” . Aastatel 1986–1991 tegi Leelo Kõlar hinnatavat propageerimistööd klassikalise mu usika tutvustamise osas lastele Eesti Riikliku s Filharmoonia s. Tema originaalne ja lastesõbralik ning väga populaarne kontserdisari oli tuntud kui “Mummi kontserdid” . Leel o Kõlar on pikaaegne viljakas ja hinnatud muusikakriitik ja muusikapublitsist. Kirjutamisstiililt värvikas ja tabav ning põhjani tungi v, on tema arvamused olnud oodatud ning põnevusega loetavad . Ka praegu jätkab ta aktiivselt muusikakriitika ja artiklite ki rjutamist väljaannetele Sirp, Muusika ja Teater.Muusika.Kino . Valiku oma kirjutistes t on ta koondanud raamatutesse “Klaverijutud” (1999) ja “Äraspidi tuultes” (2017). Leelo Kõlar on ka aastakümnete jooksul olnud Eesti klaver ikogukonna üks suurimaid idee generaatoreid ja liikumapanev aid jõud e. Ta on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu as utajaliige (1989) ning ühingu oluli ste ja vajalike ürituste autor ja algataja. Tema initsiatiivil andis Eesti Klaveriõpetajate Ühing välja CD -kogumiku Eesti heliloojate suurimas kasutuses oleva klaverimuusikaga. Olles Eestis klaveriõpetuse alal väga suur auto riteet, on ta aastakümnete jooksul jaganud oma kogemusi klaveri suvekoolides, meistrikursustel, me toodika alastel konverentsidel ja täienduskoolitustel. Tema eksperdivõimeid on tihti kasutatud konkursside žüriides. Leelo Kõlari pikaajaline ja novaatorlik tegevus on oluline jälg nii Eesti klaveriõpetuses kui ka kogu muusikakultuuris.