Kultuuriministeerium · 11. jaanuar 2018
- Viit
- 10-3.1/153-1
- Registreeritud
- 11. jaanuar 2018
- Dokumendi liik
- Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-3.1 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud 2023 (AV)
- Toimik
- 10-3.1 2018 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud (AV)
- Vastutaja
- Marion Selgall da Silva
Sisu (failidest)
10. jaanuar 2018 Eesti Vabariigi kultuuripreemiate komisjonile ETTEPANEK Eesti Kirjanike Liit teeb ettepaneku määrata riigi kultuuri preemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Aino Pervikule . Aino Perviku biograafiat ja kirjandusliku tegevuse täielikku loetelu oleks siinkohal ära tuua liiga mahukas. Mida esile tõsta, kui inimese tö ö hõlmab ligi kuut aastakümmet pidevat kirjutamist ja pildil olemist, pea kõiki võimalikke preemiaid ja tunnustusi, mida kirjandusliku tegevuse eest pälvida võib? 1960. aastaist alates on Aino Pervik olnud lugejate teadvuses ja südames. Tema looming on žanrilt ja temaatikalt mitmekesine, hõlmates tõsielu- ja fantaasiajutustusi, noorteromaane, väikelasteraamatuid, mõistulugusid jm. Igale lugevale eestlasele meenuvad ilmselt esimesena lastele kirjutatud „ Kunksmoor “ ja „ Arabella , mereröövli tütar“, mis on igas mõttes piire ületanud ja märgilised teosed, milleta eesti ( laste)kirjandus poleks see, mis ta on – mõlemad lood oluliselt avaramad kui üks raamatulugu enamasti on, on nad jõudnud ekraanidele, muutunud peaaegu et folkloorseks ja üldrahvalikuks - kõik teavad tegelasi ja nende ütlemisi, millest on saanud lööklaused, paroolid; ja sel kõigel on põlvkondi liitev jõud ja tähendus. Kui üks sügaval okupatsiooniajal kirjutatud lasteraamat ei kao kiirelt peale tulnud uue aja ja uute raamatute tulvas kuhugi, vaid püsib pildil ja kõnetab uusi lugejaid juba õige mitmendat põlvkonda, siis on tegu ei vähem ega rohkem kui klassikaga. Ja mõlemas teoses üles võetud teemadki on ajatud… 1977. aastal kirjutatud „ Kunksmoori “ loodushoiu teemad on ajaga vaat et aktuaalsemakski muutunud. Aga need on „kõigest“ kaks teost. „Kallis härra Q” teemaks on ebastabiilsed peresuhted, laste ja vanainimeste üksindus. „ Klabautermanni mure” võtab kõne alla inimkaubanduse, „Draakonid võõrsil” kujundab mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrast kultuurist tulnutesse. „Presidendilood” jutustavad väikeriigi eakast, kohustustega koormatud, kuid asjalikust ja sõbralikust riigipeast, kel ei puudu ka inimlikud nõrkused. Need on vaid mõned näited. Lasteraamatuid ainuüksi on Perviku sulest ilmunud üle kuuekümne! Hämmastav on see, et neid muudkui tuleb juurde. Siiani! Lood armastavad Aino Pervikut ja küllap ka tema neid. 2016.aastal alles pälvis Pervik Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia oma muinasjutulise, aga väga elulise „Hädaoru kuningaga“. Aino Pervik näib valdavat võtet kõnetada põlvkonnaüleselt, tema raamatuist, olgu need mõeldud ka kõige pisematele, leiavad oma ka täiskasvanud, kes raamatut väikesele inimesele ette loevad. Ja see on tõeliselt hea lastekirjanduse esimesi tunnuseid. Aino Perviku teemad on elulähedased, tema jutustamise viis soe ning vaimukas, keel laitmatu ning nauditav. Aino Pervik on esimesi, kes meile kõigile eesti kirjanikke loetledes meenub. Usume, et Aino Perviku kuuele viljakale aastakümnele autori ja tõlkijana on tulemas veel lisagi. Usume, et Aino Perviku teosed on meie ja me laste raamaturiiulis veel ka mitme-mitme põlvkonna pärast. Tema pühendumine ning meie kirjandust rikastanud ning rikastav töö väärib kindlasti elutööpreemiaga tunnustamist! Eesti Kirjanike Liidu nimel Ingrid Velbaum-Staub juhatuse liige