Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)Avalik
Taotlus riigipreemiale
Kultuuriministeerium · 11. jaanuar 2018
- Viit
- 10-3.1/143-1
- Registreeritud
- 11. jaanuar 2018
- Dokumendi liik
- Ettepanek (riiklik preemia ja stipendium)
- Funktsioon
- 10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
- Sari
- 10-3.1 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud 2023 (AV)
- Toimik
- 10-3.1 2018 Riigi kultuuripreemiate ettepanekud (AV)
- Vastutaja
- Marion Selgall da Silva
Failid
Sisu (failidest)
Lugupeetud otsustajad Mul on hea kindel tunne soovitada Eero Epnerit riiklikule kultuuripreemiale tema kirjutatud suurepärase raamatu „Konrad Mägi“ eest. Head raamatut pole kerge k irjutada, ning armastatud klassik ainesena teeb selle pigem keerulisemakski, sest karisid on palju ja isegi loodetud trumbid võivad tege likult osutuda pigem karideks. Vähemalt nõudliku lugeja silmis. O len Eero Epneri tekstide juures alati nautinud tema imetabast oskust kirjutada kas keerulistest või suurtest teemadest inimlikult ja kaasavalt. Intelligentselt ja samas oma tarkusega lugejat mitte survestades. Eks oma tarkusega on sam a keeruline hakkama saa da kui rumalusega, mõlemaga võib kergesti näppu lõigata a ga Eero Epneril on vaatamata aastatepikkusele mõtlemisele ja kirjutamisele õnneks kõik näpud minu meelest ikkagi alles. Mul on hea seda raamatut kiita ka seetõttu, et kuigi muidu Epneri suhtes alati juba ette soodsalt häälestatuna ei kuulu Konrad Mägi see eest üldse minu lemmikute hulka, enamgi veel , ta looming ei kõneta mind kuigivõrd. Seda huvitavam oli mul vaadata, mida suudab Eero Epner sellises olukorras vahendajana. Kui neelan Mägi alla, on see puhtalt Epneri teene, kui ei, siis on gi see pigem ootuspärane. Neelasin ja üsna mõnuga. Kordan lõpetuseks , et küsimus, vähemalt minu jaoks, pole selles ühes raamatus vaid Epneri fenomenis, kui nii võib öelda, kirjutajana üldisemalt. See on väga täpne segu empaatiast, arukusest, (enese)irooniast ja veel kindlasti paljudest omadustest, mis kõik kokku moodustab tema unikaalse „tämbri“. Imestasin ja imetlesin eelmist „Olev Subbi“ vähemalt samavõrd, sest ma ei suutnud hästi ette gi kujutada, kuidas Eero temast kirjutab . Aga kirjutas ja väga hästi . Üks kummastavamaid naudinguid lugedes on, kui ma kirjutajaga päriselt nõustumata ometi naudin tema mõttekäike ja arutlusi. Kõige üldisemalt on see minu arvates ikkagi kvaliteedi küsimus, ning Eero Epneril on see tase olemas. Lugupidamisega Kaido Ole