dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 15. jaanuar 2018
Viit
14-12.2/449-1
Registreeritud
15. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
JLP kommunikatsioonibüroo
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 Välisabi ning Euroopa Liidu toetuste korraldamine ja kasutamine (2014 - 2020)
Sari
13-5 Euroopa Liidu toetusmeetmete väljatöötamine, rakendamine ja järelevalve teostamine (sh Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 dokumendid)
Toimik
13-5.9 Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 dokumendid
Vastutaja
Anni Viirmets

Failid

  • 📎Hankeleping nr 14-12.2_434-1_üleandmise-vastuvõtmise akt_nr 1.bdoc32 KB
  • 📎Kohanemisprogramm_kommunikatsioonistrateegia_2018_05.02.18.bdoc336 KB
  • 📎Kohanemisprogramm_kommunikatsioonistrateegia_2018_09.03.pdf287 KB
  • 📎Kohanemisprogramm_kommunikatsioonistrateegia_2018.pdf399 KB
  • 📎Kommunikatsiooniplaan_kohanemisprogramm_23.04.docx25 KB
  • 📎Kommunikatsiooniplaan_kohanemisprogramm_8.03.18.docx183 KB
  • 📎Kommunikatsiooniplaan2018.xlsx
  • 📎Kommunikatsiooniplaani_eelarve_2018_23.04.xlsx
  • Üleandmise-vastuvõtmise akt_15.01.2018.bdoc

Sisu (failidest)

Siseministeerium (koostöös Kommunikatsioonibüroo JLP’ga) Uussisserändajate kohanemisprogramm: kommunikatsioonistrateegia 2018 Tallinn 2018 2 Sisukord I Sissejuhatus ja taustainfo............................................................................................................................ 3 II Kommunikatsioonistrateegia eesmärk ...................................................................................................... 3 III Lähtepositsiooni kaardistamine & omakanalite, materjalide ja seniste tegevuste analüüs .................... 4 Lähtepositsioon......................................................................................................................................... 4 Meediakajastuste analüüs ........................................................................................................................ 5 Kohanemisprogrammi nimest................................................................................................................... 6 Omakanalite ja materjalide analüüs ......................................................................................................... 8 Veebileht www.settleinestonia.ee ........................................................................................................... 8 Omakanalid: sotsiaalmeedia ..................................................................................................................... 9 Audiovisuaalsed materjalid ..................................................................................................................... 11 Printmaterjalide analüüs: A1 plakat, temaatilised voldikud ja üldinfovoldik ......................................... 13 Kohanemisprogrammi suunamise teavituskirja analüüs ........................................................................ 15 Kohanemisprogrammis osalejate tagasiside analüüs ............................................................................. 16 IV Siht- ja sidusrühmade analüüs ................................................................................................................ 17 V Sõnumite, kommunikatsioonikanalite ja partnerite kaardistus .............................................................. 19 VI Kommunikatsiooni eesmärgid ................................................................................................................ 23 VII Kommunikatsioonitegevuste plaan ....................................................................................................... 23 Kasutatud allikate loetelu ........................................................................................................................... 26 3 I Sissejuhatus ja taustainfo Iga aasta asub Eestisse elama, õppima ja/ või töötama ca 15 000 välismaalast nii Euroopa Liidust kui ka teistest riikidest, eriti endistest SRÜ riikidest. Olulist rolli mängib sisserändes ka pereränne ehk Eestisse saabumise esmaseks põhjuseks on oma perekonnale järgnemine. Et toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate rändeprotsessi, käivitas Siseministeerium 2015. aastal kohanemisprogrammi, mille eesmärgiks on pakkuda esmast tuge kiireks ja mugavaks kohanemiseks kohaliku eluoluga ning omandamaks vajalikke teadmisi ja oskusi iseseisvaks toimetulekuks. Aktiivse ühiskonnaelus osalemise aluseks on Eestisse saabunud välismaalaste kohanemine Eesti elukeskkonna ning väärtustega. Kohanemine uues elukeskkonnas on aga samaaegselt nii huvitav kui ka keeruline väljakutse. Tegu on protsessiga, mille käigus riiki (ümber) asunud inimesed kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga ja seda iseloomustab oskuste ja teadmiste omandamine nii eluolu, riigi kui ka käitumistavade kohta. Programmis on võimalik osaleda mitte ainult äsja Eestisse saabunud sisserändajatel, vaid kõigil alla 5 aasta Eestis seaduslikul alusel elavatel välismaalastel, kelle on programmi suunanud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kohanemisprogramm, selles osalemise tingimused ja programmi suunamise kord on sätestatud siseministri 13.08.2014 määrusega nr 34 „Kohanemisprogramm“. Kohanemisprogramm koosneb lühikestest interaktiivsetest koolitusmoodulitest (vene ja inglise keeles, rahvusvahelise kaitse moodul lisaks ka araabia keeles): ▪ Baasmoodul, mis annab ülevaate Eesti riigi toimimispõhimõtetest, ühiskonnast, kultuurist ja rahvast, elanike õigustest ja kohustustest, avalikest teenustest jne; ▪ Temaatilised moodulid, mis annavad ülevaate töötamisest ja ettevõtlusest Eestis, pere ja lastega seotud küsimustest ning õppimisest ja teadustegevusest Eestis; ▪ Eraldi koolitusmoodulid, mis on välja töötatud 3-15-aastastele lastele ja noortele ning rahvusvahelise kaitse saajatele. Kõik koolitusmoodulid sisaldavad praktilisi elulisi näiteid, mis aitavad õpitut paremini mõista ning omandatud teadmisi igapäevaelus rakendada. Lisaks toimub kohanemisprogrammi raames ka eesti keele õpe nullist A1-tasemeni (vene ja inglise keele baasil). Reeglina pakutakse koolitusi suuremates uussisserändajate asustusega piirkondades ehk Tallinnas, Tartus ja Narvas. Vajadusel ja võimalusel pakutakse koolitusgrupi täitudes koolitusi vastava ettevõtte või asutuse juures (in-house) ka kohapeal. Koolitustel osalemine on uussisserändajatele tasuta. II Kommunikatsioonistrateegia eesmärk Perioodil 01.09.2015-01.09.2017 suunas PPA kohanemisprogrammi 15 619 uussisserändajat. Samal perioodil on kohanemisprogrammi koolitustel osaletud 2456 korda, mis moodustab 15,7% sihtrühmast. Teavitustegevuste tulemusena on eesmärk tõsta uussisserändajate kohanemisprogrammis osalemist iga-aastaselt ~5% Eestisse saabunud ja kohanemisprogrammi suunatud uussisserändajate mahust (2017. a 20%, 2018. a 25% jne). Sihttase perioodi lõpuks ehk aastaks 2023 on 12 843 koolituskorda. 4 Numbrilises võtmes on kommunikatsioonitegevuste eesmärgiks seega kohanemisprogrammi koolitustel osalejate arvu tõstmine; sisulises võtmes aga sisserändajate toetamine kohanemisprotsessis, sh kättesaadava info ning mitmekeelsete info- ja audiovisuaalsete materjalide kaasabil (nt omakanalites või koolitustel). Nimetatud taktikalised tegevused baseeruvad kohanemisprogrammi teavitustegevuste kommunikatsioonistrateegial, mis koosneb järgmistest osadest: ▪ Lähtepositsiooni kaardistamine (sh omakanalite ja -materjalide analüüs, seniste tegevuste või põhimõtete analüüs, põhiprobleemide ja võimaluste tuvastamine, soovitused ja ettepanekud järgmisteks sammudeks); ▪ Kommunikatsiooni siht- ja sidusrühmade analüüs; ▪ Sõnumite ja kommunikatsioonikanalite kaardistamine; ▪ Kommunikatsiooni eesmärkide seadmine; ▪ Kommunikatsioonistrateegia ja -plaan (sh mitmekeelsed põhisõnumid sihtrühmadele, detailne kommunikatsioonikavand tegevuste, kanalite ja kõneisikutega sihtrühma kõnetamiseks, vajalike lisamaterjalide, info- või audiovisuaalsete materjalide loetelu ja tootmine), strateegia elluviimise põhimõtted, tegevus- ja ajakava (sh teavitusvõrgu kaardistus), mõõdetavate tulemuste seadmine (nt mõju koolitusel osalusele, kontaktid jms) Kommunikatsioonistrateegia ei vasta seega ainult küsimusele, millised on numbrilised eesmärgid, mida tegevuste elluviimisel saavutada soovitakse, vaid raamistab võimalused, kuidas, millistel alustel, missuguste võtetega eesmärkideni jõutakse ja mida tegevuste elluviimisel silmas tuleb pidada. III Lähtepositsiooni kaardistamine & omakanalite, materjalide ja seniste tegevuste analüüs Lähtepositsioon Siseministeeriumi poolt sätestatud määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ §3 sätestab, et kohanemisprogrammi eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist. Praktilises võtmes tähendab rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine uussisserändajate kaasamine infovälja, mis nende elu otseselt ja kaudselt igapäevaselt mõjutab, ent kohanemine ilma sotsiaalse muutuseta on peaaegu võimatu. Uussisserändajate puhul tähendab sotsiaalne muutus mitte ainult muutust elukeskkonna ja ühiskonna tasandil, kuhu nad elama, õppima ja/ või töötama on asunud, vaid emotsionaalset meeleolu, mis mõjutab nii nende osalust/ kaasatust ühiskonnas kui ka suhtumist tervikuna. Tuntud sotsiaalpsühholoogi Icek Ajzeni järgi sõltub käitumine sellest, kuidas inimene antud valdkonda suhtub, missugusena ta tajub teemakohaseid sotsiaalseid norme ning kui suureks hindab oma kontrolli võimaliku tegevuse üle (Ajzen 1991). Lisaks individuaalsetele normidele mõjutab inimeste käitumist ka sotsiaalne praktika. See viitab sellele, et isiklike tõekspidamiste kõrval mängivad rolli ka sotsiaalsed indiviidi ülesed hoiakud, mis kujundavad inimeste käitumist ja seda mõnikord vaatamata ka sügavatele isiklikele veendumustele. Näiteks Andreas Reckwitz (2002) defineerib praktikat kui rutiinset käitumisviisi, mis koosneb mitmest omavahel seotud elemendist: kehalise tegevuse vormidest, vaimse tegevuse 5 vormidest, asjadest ja nende kasutamisest, taustteadmistest arusaamade kujul, oskusteabest, emotsionaalsetest seisunditest ning motivatsioonilistest teadmistest (Reckwitz 2002). Ehkki kohanemisprogrammi eesmärk pole kujundada otseselt selles osalevate inimeste hoiakuid ning lühikeste koolitusmoodulite puhul oleks see ka võrdlemisi ambitsioonikas siht, on kohanemisprogrammi eesmärgiks toetada uussisserändajaid ja kasvatada iga aasta osalejate arvu. Kommunikatsioonitegevused peavad seega nii sisuliselt kui ka vormiliselt sisaldama – piltlikult öeldes – sotsiaalset liimi, mis osalejaid ühelt poolt julgustab programmist osa võtma, teisalt aga pakub lisaks praktilistele väljunditele ka teatavat emotsionaalset sidet. Emotsionaalne komponent antud kontekstis ei tähenda inimestele loomuomaseid tundeid, küll aga positiivset tundmust või taju, mis mõjutab suhestumist kohanemisprogrammiga. Juhul, kui potentsiaalsed osalejad ei saa kohanemisprogrammist ja selle olemusest aru või tajuvad seda „mittekohustusliku ametliku vormitäitena“, on osalejate arvu võrdlemisi raske kasvatada. Ehk teisipidi, kui kohanemisprogrammi kommunikatsioon toetab lisaks praktilistele väljunditele ka potentsiaalsete osalejate huvi ja programmist arusaamist, on kommunikatsiooni üldised eesmärgid realistlikud ja saavutatavad, sh osalejate arvu kasv. Osalejate seisukohalt on seega oluline: ▪ kasvatada üldist teadlikkust, et kohanemisprogramm on olemas ja sellest on võimalik osa võtta, ▪ tekitada potentsiaalsetes osalejates huvi kohanemisprogrammi vastu veel enne, kui nad selles tegelikult osalevad, ja ▪ planeerida kommunikatsioonitegevused kõikides etappides selliselt, et iga kohanemisprogrammis osalenud inimene kannaks positiivset sõnumit edasi ka pärast koolitust. Meediakajastuste analüüs Eesti- ja kohaliku venekeelse meedia kaasamisel on kommunikatsiooni sihtgrupiks eelkõige Eesti ettevõtjad, ülikoolid ja kohanemisprogrammi partnerasutused, kes soovivad teha koostööd uussisserändajate värbamisel tööle ja/ või (üli-)kooli. Niisamuti on meediakajastuste kaudu võimalik kõnetada nn laiemat avalikkust. Siinkohal tasub siiski silmas pidada, et sisulises võtmes on laiem avalikkus liiga üldine sihtrühm, keda kommunikatsiooniga kõnetada; pigem tuleks laiem avalikkus lahti harutada väiksemateks sihtrühmadeks, kellega läbi erinevate kommunikatsioonitegevuste tegelikult räägime. Olulisemad järeldused meediakajastuste põhjal: ▪ Termin „uussisserändaja“ on pigem erialane, mida kasutavad kõnepruugis oma valdkonna eksperdid. Terminit „sisserändaja“ võrdsustatakse kohati (kvoodi-)pagulastega. ▪ Rändest räägivad uuringueksperdid arvamuslugude ja/ või kommentaaride andmise kujul seoses erinevate rände- ja lõimumisuuringute tulemustega. Foon on sealjuures eelkõige teaduslik, mitte emotsionaalne või hinnanguid andev. ▪ Osaliselt kajastatakse meedias ka sisserändajate teenindamiseks vajalike teenusepakkujate leidmisega seotud uudiseid. ▪ Eraldi teemakategooria on (kvoodi-)pagulastega seonduvad lood ja arvamuslood, mis on vähem või rohkem negatiivse alatooniga – osaliselt seetõttu, et Eesti ei ole sihtriigina sisserändajate 6 jaoks atraktiivne; osaliselt aga debati tõttu, kas ja kuivõrd avatud peaks Eesti (kvoodi-) pagulastele olema. Kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia loomise seisukohalt on meediakajastuste analüüsil eelkõige kaks sisulisemat tähendust. Esiteks, teatud ulatuses tuleb arvestada poliitilise ja majandusliku debatiga seoses Eestit puudutava sisserändega. Seda ka seetõttu, et räägitakse (kvoodi-)pagulastest ja sõjapõgenikest sisserändajate terminit kasutades. See mõjutab tahes-tahtmata üldist suhtumist sisserändajatesse sõltumata tegelikust rändeliigist, mille lõikes uussisserändajad Eestisse sattunud on. Teiseks, meediakajastuste üldine tendents loob ja vormib eeldusi kohanemisprogrammist rääkimiseks. Kuna sisserännet seostatakse paljudel juhtudel automaatselt (kvoodi-)pagulaste ja sõjapõgenikega, siis üheks strateegiliseks ülesandeks on kohanemisprogrammi kommunikatsioonil selge erisuse ja tähenduse loomine, miks kohanemisprogramm ellu on kutsutud ning kellele ja milleks see mõeldud on. Niisamuti tasub silmas pidada, et kommunikatsioonistrateegia üldine foon peaks olema positiivne ja tooma esile head näited inimestest, kes on küll mujalt pärit, kuid kes on Eestisse elama, õppima ja/ või töötama asudes siinse eluoluga väga hästi kohanenud. Kohanemisprogrammi nimest Kohanemisprogrammi nimi ja tunnuslause on erinevates keeltes järgmised: ▪ Eesti keeles: Kohanemisprogramm. Teejuht Eestis kohanemiseks ▪ Inglise keeles: Welcoming programme. Your guide to settling in Estonia ▪ Vene keeles: Программа адаптации. Ваш путеводитель по адаптации к жизни в Эстонии Ehkki nimed ja tunnuslaused on eri keeltes sarnased, torkavad silma ka keelelised erinevused. Peamised erinevused on järgmised: ▪ Eesti ja vene keeles viitab programm kohanemisele, inglise keeles on tegu tervitusprogrammiga ▪ Inglise ja vene keeles on tunnuslausesse kaasatud isikuline asesõna (teie, inglise keeles mõistetav ka kui sina), eesti keeles mitte Ehkki eri sihtrühmad ongi väga erinevad – seda nii tarbimisharjumuste, eluviisi, kultuurilise tausta, huumori või mistahes muude eluliste aspektide lõikes – on kommunikatsiooni seisukohalt väga oluline, et keelenüansid ei peegeldaks eri keelte lõikes erinevaid (tajutavaid) sõnumeid. Sellisele järeldusele on pea kahekümne seitsme taasiseseisvusaja jooksul õpitud töökogemuse jõudnud näiteks ka Eestis tegutsevad reklaami- ja turundusagentuurid. Kuigi kolmandik Eesti elanikkonnast räägib vene keelt emakeelena või esimese keelena, on füüsiline elukeskkond vaatamata kultuurilistele ja muudele erinevustele Eestis elavatele inimestele siiski sama. Ka need inimesed, kes eesti keelt ei kõnele või oskavad seda võrdlemisi halvasti, tajuvad väga hästi, sageli ka tunnetuslikul tasandil, kui sõnum, mida eri sihtrühmadele kuvatakse, on teistsugune. Kohanemisprogrammi kontekstis on keeleaspekt samuti oluline, kuivõrd settleinestonia.ee veebileht on kolmekeelne ja piirid eri keelte vahel on seega väga õhukesed. Seda enam, et avalehele sattunud inimesele kuvatakse lehte automaatselt ingliskeelsena ja muu keelevalik tuleb lehel ise teha. Keeleliselt on sõnadel „kohanemine“ ja „tervitus“/ „tervitama“ oluline vahe. Grammatiliselt pole sõnal „kohanema“ (või adaptsioonil, nii nagu venekeelne nimi viitab) automaatselt negatiivset tähendust, ent 7 sügavamale kaevudes peidab see sõna endas osaliselt varjatud konnotatsiooni. Uussisserändajad peavad Eestisse elama, õppima või töötama kolides uute tingimustega harjuma, mitte ei kohandu siinsed tingimused automaatselt uussisserändajate senistele harjumustele ümber. Siinkohal pole enam tähtis, kas ja kuivõrd positiivne muutus uussisserändajatele tegelikult on. Muutus, sõltumata sellest, kas tegu on positiivse või negatiivse muutusega, on inimestele enamasti alati stressirohke, kuna tavapärase olukorra asemel tuleb silmitsi seista uue situatsiooniga. Kohanemise seisukohalt tähendab uue elukeskkonnaga harjumine seega ka leppimist ja ümberõppimist; seda enam, et sõna „programm“ viitab niisamuti struktureeritud ning kindla alguse ja lõpuga tegevuskavale. Tervitus seevastu on tajutav positiivse sõnana. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab „tervitama“ sõnade ja žestidega sõbralikke tundeid, austust vms väljendama või tervitusi, häid soove edasi andma. Ehk teisisõnu, „tervitama“ on sõnana soe, sõbralik ja kutsuv. Niisamuti peegeldab ka kohanemisprogrammi ingliskeelne nimi eesti- ja venekeelse nimega võrreldes oluliselt rohkem soojust ja sõbralikkust. Kuna uussisserändajate kogemus kohanemisprogrammiga algab esimesest hetkest, mil nad programmi olemasolu enda jaoks teadvustavad, on kommunikatsioonistrateegia oluliseks osaks ka programmi nimede ühtlustamine. Ehkki „tervitus“ on sõnana soe ja sõbralik, sõltub selle tähendus kontekstist, mille raames sõna kasutatakse. Viimaste aastate üha aktiivsem poliitiline arutelu rände teemadel võib antud sõna kohanemisprogrammi nimes paradoksaalsel kombel osaliselt negatiivseks muutuda – Eestis on arvestatav hulk inimesi, kes seostavad rännet negatiivsete sündmustega. Sealjuures ei mängi sageli rolli rändajate päritoluriik ega siia tulemise põhjused; rännet kui sellist nähakse tervikuna negatiivselt. Seega, kui nimes kasutada sõna „tervitus“, võib see kohanemisprogrammile luua konteksti ja tähendust, mis on väga kaugel selle algsest ja tegelikust mõttest. Kommunikatsiooni seisukohalt on ka oluline vältida (poliitilist, ajakirjanduslikku jms) tähelepanu valedel, programmi sisust oluliselt kõrvalekalduvatel alustel. Strateegiline väljakutse on seega nime osas leida kuldne kesktee, mis ühelt poolt peegeldaks soojust, sõbralikkust ja avatust, mida uussisserändajad uude riiki elama kolides vajavad, ja mis samaaegselt poleks vääritimõistetud erinevate Eesti ühiskondlike gruppide poolt. Uute nimedena tasub kaaluda kohanemisprogrammi senistest allsõnumitest inspireeritud tiitleid: ▪ EST: Sinu teejuht Eestis ▪ ENG: Your guide in Estonia ▪ RUS: Ваш проводник в Эстонии Sõna „teejuht“ tähendab EKI seletava sõnaraamatu järgi teed juhatavat isikut, teavitavat trükist või suunajat/ õpetajat. Ehkki sõnaraamatu järgi puuduvad antud sõnal omadused, mis viitaksid selgelt iseloomulikele positiivsetele või negatiivsetele joontele, võib teejuhti sõnana pidada positiivseks. Teejuht viitab nii otseselt kui ka kaudselt liikumisele ja tavaliselt peegeldab see suundumist edasi (kui just vastavate omadussõnadega sõna tegelik tähendus muudmoodi markeeritud pole). Erinevalt kohanemisest ja programmist ei viita teejuht kohustusele või sundusele iseennast muuta; pigem peegeldab teejuht pidepunkti, millele Eestisse elama asudes toetuda. Sõbralikkust ja personaalsust lisab isikuline asesõna sinu/ teie; Eesti aga määratleb geograafilise ja füüsilise ruumi, kus uussisserändajad elama on asunud. Töökeelena ja koodnimena, ka käesolevas strateegiadokumendis, võib sõna „kohanemisprogramm“ jätkuvalt kasutada. Kõige olulisem on, et keel ja stiil, mida uussisserändajatega rääkimiseks kasutame, 8 peegeldaks sõbralikkust, soojust ja avatust, mis on sisulises võtmes ka kohanemisprogramm ellukutsumise üheks põhjuseks. Omakanalite ja materjalide analüüs Alljärgnev omakanalite ja infomaterjalide analüüsi puhul tuleb seega arvesse võtta lisaks praktilisele infole ka emotsionaalset aspekti – kas ja kuivõrd need toetavad uussisserändajate tegelike vajadusi, mil määral olemasolev kohanemisprogrammi tutvustav materjal toetab kohanemist eluga Eestis ja mida saaks veel teha, et kohanemisprogramm oleks veel efektiivsem. Analüüsi peamiseks eesmärgiks on seega kaardistada, et kas kõik elemendid kommunikatsioonistrateegia elluviimiseks on olemas ja kuidas neid teavitustegevuste läbiviimiseks kõige efektiivsemalt rakendada. Kohanemisprogramm on ellu kutsutud Siseministeeriumi poolt, kuid uussisserändajate jaoks. Seega tuleb analüüsi puhul arvesse võtta kaht asjaolu: ▪ Nii veebileht kui ka infomaterjalid on loodud uussisserändajate jaoks ja need peavad vastama uussisserändajate tegelikele vajadustele (ka nendele, mida nad mõnikord iseendale otseselt ei teadvusta) ▪ Emotsionaalset kaasatust, programmist arusaamist ja sellest tegelikult osavõtmist mõjutavad praktilised faktorid, nt info kättesaadavus, ülesleitavus kodulehel (kodulehe kasutusmugavus), keelenüansid ja toon jms 2015. aastal käivitatud kohanemisprogrammil on kasutusel alljärgnevad materjalid: ▪ Koduleht www.settleinestonia.ee eesti, inglise ja vene keeles. Koduleht on kohaldatav ka nägemispuudega inimeste vajadustele. ▪ A1 plakat inglise ja vene keeles ▪ 8 temaatilist voldikut: baasmoodul (üldiselt kohanemisprogrammist), keeleõpe, lapsed ja noored, õppimine, pere, rahvusvaheline kaitse, teadus, töö ja ettevõtlus. Suur osa voldikutest on olemas kolmes keeles. ▪ Üldinfovoldik eesti, inglise ja vene keeles ▪ Kohanemisprogrammi suunamise kiri eesti, inglise, vene, prantsuse ja araabia keeles Veebileht www.settleinestonia.ee Veebilehe puhul tuleb arvesse võtta seda, et see on üks esimesi kanaleid, mille kaudu potentsiaalsed osalejad kohanemisprogrammiga tutvust teevad. Isegi, kui veebilehe külastaja pole leheni (juhuslikult) jõudnud Google’i otsingumootorit kasutades, viitavad kodulehele kõik kohanemisprogrammis kasutusel olevad materjalid, sh infovoldikud, plakat ja ka Politsei- ja Piirivalveameti poolt kasutusel olev kutse kohanemisprogrammi. Enamgi veel, vajadus kodulehte külastada on igal potentsiaalsel osalejal, kuna kohanemisprogrammi koolitustele saab registreeruda läbi kodulehe. Ehkki sisu on erakordselt olulise tähtsusega, teeb mistahes kodulehe heaks selle selge ja lihtne ülesehitus. Kui veebileht on keerulise ülesehitusega ja vajaliku info ülesleidmine eeldab vaeva 9 nägemist, on oht külastajaid iga järgmise klikiga kaotada; ka siis, kui sisu pakub külastajale tegelikult huvi. Peamised kodulehega seotud tähelepanekud on järgmised: ▪ Veebileht on osaliselt lihtne, osaliselt aga keeruliselt kasutatav. Ehkki avaleht viitab, et rohkem infot programmi kohta on leitav edasi klikkides, on juba selle alumises osas lisainfot koolitusmoodulite kohta. Nende pealkirjad on aga eksitavad (v.a baasmooduli puhul) ja jätavad mulje justkui puudutaksid antud sektsioonid üldisi elulisi soovitusi vastaval teemal. ▪ Juba avalehel võiks olla viide registreerumisvormile ja juhistele, kuhu taotlus saata tuleb. See hoiab nende uussisserändajate aega kokku, kes on kohanemisprogrammiga tänu partnerasutustes jagatud infole koolitustega kursis. Niisamuti välistab viide avalehel selle, et potentsiaalne osaleja loobub koolitusest, kuna ei leia üles, kus registreeruda saab. ▪ Nii eesti-, inglis- kui ka venekeelsed tekstid vajavad toimetamist, et nii keele- kui ka stiilivigu parandada. Keelekasutus mõjub pigem ametlikuna ja ehkki tegu ongi nö ametliku informatsiooniga, siis kohanemisprogrammi eesmärki silmas pidades tasub keelekasutuses veidi avatum ja sõbralikum olla – see mõjub potentsiaalsetele osalejatele kutsuvamalt. Avatus ja sõbralikkus antud kontekstis ei tähenda liigset familiaarsust ja keelest tulenevate nüanssidega mittearvestamist, vaid ametliku keelekasutuse vältimist. ▪ Mitmed viited kodulehel ei juhata inimest korrektsesse kohta ja ingliskeelselt lehelt jõutakse edasi liikudes eestikeelsele lehele. ▪ Veebilehel puuduvad koolitajate kontaktid, kellega soovi korral ühendust võtta saaks (nt koolituste võimalike kuupäevade, kellaaegade jms kohta). Lisaks kontaktandmetele on veebis oluline välja tuua meeskond, kes kohanemisprogrammi ja koolitustega tegeleb – see lisab personaalsust ja mõjub potentsiaalsetele osalejatele usaldusväärsemalt ja kutsuvamalt. ▪ Eraldi võiks mõelda koolituskalendri peale – alamlehe või eraldi liidese peale, mis võimaldaks saada kiiret ülevaadet, millal ja mis kellaaegadel eri koolitusmoodulitel osaleda on võimalik. Kuna paljud Eestisse elama asunud uussisserändajatest töötavad või õpivad, siis koolituste ajagraafikuga arvestamine on kriitilise tähtsusega. ▪ Mõelda võiks täiendavate toetavate teenuste kuvamisele veebilehel, mida uussisserändajatel on võimalik kasutada. Lisaks praktilisele infole peegeldab seda tüüpi info olemasolu avatust, soojust ja sõbralikkust, mis tervikuna toetavad ka kohanemisprogrammi eesmärke. See info võiks olla avalehel „call to action“ tüüpi lahendusena, võimalusel koos nõustajate fotode, tutvustuse ja kontaktandmetega. ▪ Visuaalne lahendus ei ole kaasajastatud vastavalt Brand Estonia Eesti brand’i kontseptsioonile. Tasub arvestada, et visuaalne identiteet on oluline osa kommunikatsioonist, sidudes erinevad lülid ühteks tervikuks. Antud juhul seob ühtne Brand Estonia visuaal Eesti riigi ja selle asutused terviklikuks süsteemiks, mis lisaks brändiloole jutustab ka legitiimsest ja usaldusväärsest süsteemist. ▪ Paistab, et veebilehele pole lisatud Google Analytics tööriista, mis aitaks analüüsida ja mõista, kui paljud inimesed veebilehte tegelikult külastavad. Omakanalid: sotsiaalmeedia Lähtuvalt uuringule „Eesti Integratsiooni monitooring 2017“ on ligikaudu 15% sisserändajatest sotsiaalmeedia vahendatud kontaktidest abi saanud. Võimalik, et see madal osakaal on seotud 10 informatsiooni kättesaadavusega ja oma sotsiaalmeediakanal aitab teavitustööd parandada. Kuna sotsiaalmeedia, eriti Facebook, on üle maailma suure kasutajaskonnaga, siis sotsiaalmeedia kasutamine infokanalina… ▪ võimaldab esitada oma infot interaktiivsemalt ja atraktiivsemalt kui staatiliste veebilehtede või infovoldikute kaudu. ▪ Välistab olukorra, kus infojagamine sõltub partnerite aktiivsusest. Tasub arvestada, et hästitoimivad Facebook’i lehed on leitavad ka guugeldamisel – näiteks guugeldades Work in Estonia, on programmi Facebook’i leht Google’i esimese otsingulehe tulemuste seas. Oma leht võimaldab ka jagada infot täpselt siis, kui vaja, niisamuti nagu ka soovitud kujul. Kuna Facebook on suurim sotsiaalmeediavõrgustik Eestis, tasub just selles kanalis oma konto loomisega algust teha. Isegi, kui uussisserändajal pole Facebook’is oma kontot, näeb brändide/ ettevõtete lehtedele postitatud sisu ka ilma selleta. Pikemas perspektiivis, kui uussisserändaja töötab või õpib keskkonnas, kus puututakse kokku ka kohalike inimestega, on suur tõenäosus, et ühel hetkel konto selle puudumisel ka luuakse – lisaks eraelulistele ja meelelahutuslikele põhjustele kasutatakse sotsiaalmeediat (sh Facebook’i) nii tööks kui ka õppimiseks. Facebook’i (ja ka teiste sotsiaalmeedialehtede) meelelahutuslik aspekt tähendab ka seda, et kasutajatel on selles keskkonnas kõrgem valmisolek uue info vastuvõtmiseks. Facebook’i lehe loomise kõige olulisem eeldus on see, et leheküljele luuakse sisu järjepidevalt – kui sisuloome on harv ja katkendlik, ei toeta see kanal eesmärki, mille nimel leht loodud on. Tasub arvestada, et lehe järgijaskonna kasvatamine nõuab aega. ▪ Lehele tuleks luua pikaajaline strateegia, mis sisaldab nii põhimõtteid kui ka eesmärke, mille alusel luuakse lehele järjepidevalt sisu. Sisuloome ei tohi olla seotud kampaanialainetega (nt 3 kuud aktiivset postitamist ja piltlikult öeldes eetrivaikus ülejäänud aasta jooksul), vaid peaks olema regulaarne ja järjepidev. Sisuhaldus peaks seega olema konkreetse projektimeeskonna kontrolli all, kes lähtuvalt üldstrateegiast ja vastavalt ajahetkel relevantsetest teemadest kanalit aktiivsena hoiavad. Ühes nädalas võiks teha 3-4 postitust ning nende iseloom peaks „tapeedistumise“ vältimiseks võimalikult eripalgeline olema. ▪ Oluline osa nii sisuloome kui ka järgijaskonna kasvatamise strateegiast on koostöö tegemine programmipartneritega ja regulaarne info levitamine nende kaudu. Ehkki koostöö ei asenda omakanali vajalikkust, ka seetõttu, et sisu jagamise kokkulepped ei realiseeru alati nii nagu algselt planeeritud, on partnerprogrammidel märkimisväärne järgijaskond, kelle seas on potentsiaalseid koolitusel osalejaid. ▪ Facebook’i strateegia oluliseks osaks on ka visuaalne külg – seda nii sisulises võtmes (kuna visuaalid kannavad samuti sõnumit) kui ka tehniliselt. Oluline on arvestada kujundustöödega konkreetse kanali jaoks ja need peaksid vastama Eesti brändi kontseptsioonile, kujunduspõhimõtetele ja valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhiste nõuetele. ▪ Lehe loomisel tasub nii järgijaskonna kasvatamise kui ka info levitamise nimel investeerida ka eelarvet. ▪ Audiovisuaalse materjali esitlemise eesmärgil on soovitatav ka Vimeo või YouTube’i kanali loomine. 11 Audiovisuaalsed materjalid Audiovisuaalsetel materjalidel on võrreldes tekstide ja fotodega mitmeid eeliseid. Videosid on oluliselt lihtsam tarbida, kuna info omandamine on tänu liikuvale pildile automaatne. Liikuv pilt võimaldab materjali sisse kirjutada ka emotsionaalsust ja soojust, mida tekstide ja piltidega on keerulisem luua, kuna eeldab vaatajalt rohkem süvenemist. See ei tähenda, et tekstidel ja piltidel poleks kommunikatsioonis rolli; küll aga võimaldab audiovisuaalne materjal inimeste tähelepanu kergemini võita. Sotsiaalmeedia seisukohalt on videod ka „jagatavamad“ kui mistahes muu materjal; lisaks saab neid kasutada väga mitmekülgselt erinevatel platvormidel (sh veebilehel, videokeskkondades). Antud juhul on audiovisuaalsete materjalide peamiseks eesmärgiks kohanemisprogrammi ja rändeinfoportaali www.settleinestonia.ee tutvustamine, niisamuti nagu ka Eestis elamise ja kohanemisprogrammis osalemise kogemuse jagamine uussisserändajate poolt, kes teavad, millest nad klipis räägivad ja kes sellest tulenevalt mõjuksid vaatajatele ka usaldusväärsemalt. Koostöös Propapanda filmimeeskonnaga luuakse 2 klippi: üks inglise ja teine vene keeles. Skemaatiliselt on ühe videoklipi ülesehitus järgmine: 1. Sissejuhatus. Kiire tempoga ja meeleolukas „soojendus“, milles osalevad kõik samas klipis osalevad inimesed. Osalejatel palutakse ühele ja samale küsimusele vastata ühesõnaliste (või lühikeste) vastustega, mis annab võimaluse monteerida klipp vahelduvatest vastusevariantidest. ▪ 2 peamist eesmärki: tekitada vaatajas huvi (nii tempoka meeleoluga kui ka sisuga), aga ka juhatada teemat sisse. Tervikuna, sissejuhatus peab vaatajas positiivse tunde jätma ja tekitama soovi klippi lõpuni vaadata. ▪ Kuna näidatakse kõiki klipis osalevaid inimesi, annab sissejuhatus aimu, kellest ja kuidas klipis edaspidi juttu tuleb ▪ Küsimused on Eesti või Eestis elamise kohta ja vastata tuleb ühe sõnaga (nimi- või omadussõnu kasutades) ▪ Kombineeritud kaunite Eesti loodusvaadetega või üldiste kaadritega (sh koolitusruumist) ▪ Ajaline kestus: ca 30 sek Näiteid küsimustest: ▪ Nimeta 3 asja, mis sulle Eestis kõige rohkem meeldib? ▪ Nimeta 3 asja, mis iseloomustab sinu arvates keskmist eestlast? ▪ Milline on su lemmiksõna eesti keeles? ▪ Milline on aga sinu arvates kõige raskem või imelikum sõna eesti keeles? ▪ Millised 3 asja sind eestlaste või Eesti puhul kõige rohkem üllatanud on? 2. Sisuosa. Kohanemisprogrammi, koolitusmoodulite ja praktiliste kogemuste jagamine läbi isiklike lugude või vaatevinkli. ▪ Eesmärgiks kohanemisprogrammi praktilisest väljundist rääkimine, kuid – kombineerituna isikliku mõõtega. See garanteerib tõenäolisemalt vaatajate huvi, kuid võimaldab samaaegselt kohanemisprogrammi puudutavat sõnumit edastada ▪ Sisuosas on kombineeritud erinevad vaatevinklid, taustaks Eesti looduskaunid vaated või üldised kaadrid (sh koolitusruumist). ▪ Ajaline kestus: ca 1 min 20 sek 12 Näiteid sisuosast: ▪ Persoonilood kombineerituna koolitusmoodulitega – jutustame loo inimestest (klipis osalejatest), kes Eestisse elama on tulnud, mida nad siin teevad ja mis on nende isiklik lugu ning kombnineerime selle praktilise kasuga, mida nad koolitustel saanud on, olgu selleks keelekursus, osalus baasmoodulik ja sealt saadud praktilised igapäevased teadmised või uued tutvused teiste koolitustel osalejatega. ▪ Hobid, kultuurilised kogemused, Eesti kultuuri või eluolu iseloomustavad tegevused – nt osalejate kujutamine hobidega tegelemas või muudes loomulikes igapäevastes situatsioonides (nt tööl, trennis, tavapärases kohas, kus aega veedavad). ▪ Koolitajate vaatevinkel. Tervikuna on klipi fookus uussisserändajate kogemuslugudel, ent kooli/ klassiruumi saaks üldkaadrina näidata. Selle peamine mõte on visuaalselt näidata, mismoodi üks kohanemisprogrammi koolitus välja näeb ja kuidas neid läbi viiakse. Liiga palju koolituskeskkonnale siiski ei keskendu – see võib vaatajale igavaks jääda. 3. Lõpuosa. Kokkuvõte klipile, mis annab nö viimase tõuke, et inimene reaalselt läheks veebilehele ja end koolitusele kirja paneks. Selles osas võiks välja tulla, et registreerumine on lihtne/ kiire. ▪ Küsimus uussisserändajatele: nimeta 3 asja, mis sulle koolitusel kõige rohkem meeldisid? Kas ja miks soovitaksid teistel koolitusest osa võtta? ▪ Viited, kust lisainfot saab + call to action „registreeru siin“ + vajalikud logod/ disclaimer’id ▪ Ajaline kestus: ca 20 sek Olulised märksõnad seoses AV materjalidega: ▪ Koolituse osa + koolitajate näitamine ja sissetoomine on oluline selleks, et teema nii abstraktseks ei jääks. Koolist/ klassiruumist võiks üldkaadrit näidata (turvatunne uutele potentsiaalsetele osalejatele, et millega nad end seovad, kui koolitusele lähevad), aga fookus on kogemuslugudel, mis on soojad/ emotsioonirohked. Videod on piltlikult öeldes „isutekitajad“. ▪ „Isutekitamine“ ei tähenda ebarealistlike ootuste kasvatamist, vaid huvi äratamist programmi vastu läbi meeleolukate ja põnevate portreelugude. ▪ Moodulitest klippides otseselt ei räägi – need võivad potentsiaalseid osalejaid segadusse ajada. Kodulehel on selles osas toetav roll ja seal on iga mooduli ülesehitus/ sisu lahti selgitatud. ▪ Klipi pikkusest (ca 2.5 min) – kui tempot üleval hoida ja mitmekesisusele sihtida, tundub hea pikkus. Klipist tehakse ka lühemad väljavõtted (nt 30 sek), mida erineval kujul sotsiaalmeedias kasutada saaks. Expat Relocation Estonia saab klipid enda kasutusse, et oma turunduses neid ära kasutada. ▪ Ühes klipis osalevate inimeste arv: 2-4 ▪ Lõplik stsenaarium sõltub klippides osalevatest inimestest (nii teksti osas, mida nad räägivad, kui ka filmimiskohtade osas). Sisult on klipid seega erinevad, formaadilt ja ülesehituselt aga sarnased. ▪ Ingliskeelsele klipile venekeelsed subtiitrid alla, venekeelsele klipile ingliskeelsed subtiitrid alla – juhul, kui mõni inimene soovib mõlemat klippi vaadata, ei ole tal selleks ühtki takistust. Osalejad klippidesse leitakse koostöös koolitusprogrammi pakkuja Expat Relocation Estonia’ga, kuivõrd neil on uussisserändajate ja koolitustel osalejatega kõige vahetum kokkupuude. Klipid lõppevad 13 kokkuvõtva kohanemisprogrammi logo ja ühelauselise üleskutsega lugeda rohkem infot www.settleinestonia.ee keskkonnas. Video visuaal- ja kujunduslahendused vastavad Eesti brändi kontseptsioonile ja kujunduspõhimõtetele ning valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhiste nõuetele. Audiovisuaalsete materjalide levitamise võimalusi on üldjoontes järgmised: 1) Omakanalites avaldamine – nii Settle in Estonia veebilehel kui ka Facebook’i lehel 2) Partnerite omakanalites kui ka Facebook’i lehtedel (eeldab sisulisi kokkuleppeid partneritega ja arvestama peab sealjuures võimalusega, et koostöö ei pruugi kulgeda soovitud ajal ja/ või mahus) 3) Partnerite avalikes ruumides asuvatel ekraanidel (nt PPA teeninduspunktides; tulevikus ka Töötukassas) 4) Turundusmaterjalina nii koolitustel, kohtumistel tööandjatega, kirjavahetuses/ kohtumistel uussisserändajate ja/ või tööandjatega (nt Expat Relocation Estonia, PPA, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja kasutuses) 5) Videoreklaamina Facebook’is kui kõige suurema kasutajaskonnaga sotsiaalmeediakanalis (sh rakendades võimalusel Facebook’i retapikslit) Printmaterjalide analüüs: A1 plakat, temaatilised voldikud ja üldinfovoldik Üldinfovoldikut jagatakse-levitatakse eelkõige partnerite ja koostööasutuste kaudu: PPA teenindusbüroodes Tallinnas, Tartus ja Narvas; Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna ja Narva nõustamiskeskustes; kohalikes omavalitsustes Tallinnas, Tartus ja Narvas; Töötukassa teenindusbüroodes; varjupaigataotlejate majutuskeskustes Vaol ja Vägeval; ülikoolides )TÜ, TLÜ, EMÜ, TTÜ), SA Archimedeses, Eesti Teadusagentuurides, IOM’is, Tartu Rahvusvahelises Majas ja maakondlikes arenduskeskustes. Lisaks üldinfovoldikutele on kasutusel ka 8 temaatilist infovoldikut iga koolitusmooduli kohta. Rahvusvahelise kaitse mooduli infovoldikut jagatakse ainult rahvusvahelise kaitse saajatele ja nendega kokkupuutuvate asutuste kaudu – Vao ja Vägeva majutuskeskustes – ning tugiteenuste pakkujate kaudu – Johannes Mihkelsoni Keskuses, Eesti Pagulasabis, Tartu Rahvusvahelises Majas, PPA teenindusbüroodes. Teisi moodulipõhiseid infovoldikuid jagatakse peamiselt koolitustel Expat Relocation Estonia poolt. Õppimis- ja teadusmooduli infovoldikuid on jagatud SA Archimedese ja Eesti Teadusagentuuri poolt ka ülikoolidele. Üldised kommentaarid printmaterjalide kohta: ▪ Printmaterjalide keelekasutus on pigem ametlik ja veidi kantseliitlik. Vaatamata sellele, et tegu on ametliku nformatsiooniga, on keelekasutus ja selle stiil üheks tööriistaks, kuidas lisaks usaldusväärsusele ka soojust ja sõbralikkust peegeldada. Kohanemisprogrammi seisukohalt oleks avatum ja sõbralikum keelekasutus kutsuvam. ▪ Kuna infot on palju, siis selle struktureerimiseks tasuks kaaluda visuaalseid lahendusi (nt infograafikat) – see aitab tekstimassiivide hulka vähendada. 14 ▪ Pildikasutus võiks senisest mitmekesisem olla. Arvestades nii terviklikku visuaalset identiteeti kui ka pildivaliku mitmekesisust peaksid uued materjalid olema kooskõlas Brand Estonia uue kontseptsiooniga, mis muuhulgas sisaldab ca 12 000 fotoga pildipanka. Arvestades nii infovoldikuid jagavate partnerasutuste hulka kui ka eri koolitusmoodulite populaarsust (keeleõpe kui vaieldamatult kõige populaarsem moodul, osalejate arvu poolest 2. ja 3. kohal olevat baasmoodul ning töö- ja ettevõtlusmoodul on populaarsuselt ca 3x väiksemad) tasub printmaterjalide osas kaaluda… ▪ Infomaterjalide koguhulga vähendamist. Arvestades, et infomaterjale haaratakse partnerasutustest kaasa lähtuvalt esmasest huvist/ instinktist, võib juhtuda, et potentsiaalsed koolitustel osalejad võivad sisusse süvenemata jätta kõrvale koolitused, millest tegelikult huvitatud on. Niisamuti tasub arvestada, et infomaterjalide suur hulk pärsib infosse süvenemist ja soodustab nende kõrvalejätmist/ kaotamist. Soovituslikult võiks kaaluda üldinfovoldiku toimetamist põhjalikumaks (sh infoga koolitusmoodulite kohta) ja loobuda ülejäänud infovoldikutest (v.a. rahvusvahelise kaitse moodulist, kuivõrd seda jagatakse väga konkreetsetele tingimustele vastavatele uussisserändajatele). Väiksem infovoldikute hulk lihtsustab ka partnerasutuste jaoks infovoldikute jagamise süsteemi. ▪ Juhul, kui infomaterjalide koguarv väheneb ja infomaterjalide (üld-, rahvusvaheline kaitse) sisu on põhjalikum, tasub kaaluda ka formaadi muutmist – kui infovoldik sobib lühema materjali kandjaks, siis brošüür või lühiraamatuke sisukamaks teavikuks. ▪ Eraldi tasub kaaluda infomaterjali tootmist partnerasutuste jaoks. Arvestades, et uussisserändajate esmane kokkupuude kohanemisprogrammiga on just läbi partnerasutuste, siis nemad on ka filtriks, mis võib väga olulist rolli mängida otsuses, kas osaleda koolitustel või mitte. Partnerasutustele mõeldud infomaterjalis võiksid olla ka kontaktandmed, kellega vajadusel (sh koostöövõimaluste osas) ühendust saaks võtta. Lisaks infovoldikutele on olemas ka A1 plakat, mida on saadetud koostööpartneritele, kes on soostunud seda üles panema oma teenindusbüroodes jms avalikes ruumides (nt Integratsiooni SA Tallinna ja Narva nõustamiskeskused, Töötukassa teenindusbürood, Tartu Ülikool, EMÜ, varjupaigataotlejate majutuskeskused Vaos ja Vägeval, SA Archimedes). Plakatid on kujundatud ja toodetud selliselt, et plakati paremas alumises nurgas on tasku infovoldikute jaoks. Üldised kommentaarid A1 plakati kohta: ▪ A1 plakati visuaalne lahendus võiks olla kooskõlas Brand Estonia uue kontseptsiooniga. ▪ Keeleõppe kontekstis on plakati sisu osaliselt eksitav – kõik koolitused ei ole tegelikult ühepäevased. ▪ Positiivne joon on see, et plakat pole otseselt liigse infoga ülekoormatud. Küll aga tasub kujundamisel arvestada, et plakati mõjusus pääseb esile eelkõige tänu visuaalile. See tähendab seda, et visuaali ülesandeks on tähelepanu äratada; teksti eesmärgiks aga jutustada lühidalt ja tabavalt, miks kohanemisprogramm kasulik/ hea on ja kust selle kohta rohkem infot lugeda saab. Antud juhul visuaal ja tekst ei toeta teineteist, kuna värviline pilt ja valge tekst sulanduvad osaliselt üheks. Siinkohal tasub juhinduda loogikast, et plakat äratab inimeses esmalt huvi ja alles seejärel süvenetakse, mis infot see tegelikult kannab. Plakati kontrastid – visuaali ja teksti omavaheline suhestumine, sh värvide tasandil – mõjutavad seega olulisel määral sõnumi märkamist ja sellest arusaamist. 15 ▪ Eraldi võiks mõelda märksõnade ja sõnumite peale uussisserändajate vaatevinklist – mis on see, mis kutsub inimest registreeruma? Tasub arvestada, et uussisserändajad ei pruugi olla teadlikud sellest, mida neil igapäevasteks toiminguteks vaja on või mis muudaksid nende siinse eluolu lihtsamaks (nt Eesti.ee ehk Eesti riigi info- ja teenuste portaali olemasolust). Kui praegusel kujul on A1 plakati tekst üsna üldine, siis tulevikus võiks tekst viidata konkreetsele, käegakatsutavale kasule, mida uussisserändajad koolitustel osaledes saavad. Kohanemisprogrammi suunamise teavituskirja analüüs Lähtuvalt Siseministeeriumi poolt sätestatud määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ teavitab PPA uussisserändajat kohanemisprogrammis osalema suunamisest ja koolitustele registreerimise võimalusest, kui: ▪ Välismaalasele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamiseloa andmise või pikendamise kohta. Otsus, sh teavituskiri, saadetakse antud juhul välismaalasele elektroonilisel kujul; ▪ EL kodanikule väljastatakse teenindusbüroos isikutunnistus; ▪ EL kodaniku perekonnaliikmele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamisõiguse andmise või pikendamise kohta. Otsus, sh teavituskiri, saadetakse antud juhul välismaalalsele elektroonilisel kujul. Erandiks on uussisserändajad, kellele on antud elamisluba või elamisõigus või kes on omandanud elamisõiguse Eestus enne 01.08.2015, kuid kes on viibinud Eestis seaduslikult vähem kui viis aastat. Kohanemisprogrammis osalemiseks tuleb sellisel juhul esitada PPA’le sooviavaldus kohanemisprogrammi suunamiseks. Seda on võimalik esitada e-maili või posti teel ning PPA teenindusbüroos. Üldised kommentaarid PPA teavituskirja kohta: ▪ Praegusel kujul on teavituskiri kombinatsioon ametlikust ja mitteametlikust keelekasutusest ja stiilist. Kuna kohanemisprogrammis osalemine on vabatahtlik ning selle läbinute sõnul kasulik ja igapäevast eluolu lihtsustav, siis soovituslikult peaks ka antud teavituskiri peegeldama soojust ja sõbralikkust. See ei tähenda, et kirja stiil peaks PPA’le mitteomaselt familiaarne või pealetükkivalt semutsev olema; küll aga sõbralik, toetav ja vältima ranget ametkondadele iseloomulikku keelekasutust. ▪ Kuna kohanemisprogramm on vabatahtlik ja mõeldud toetava meetmena uussisserändajatele, kes Eestisse elama on tulnud, siis peaks teavituskiri olema kutse. Võõrkeelsetes teavituskirjades kasutatakse sõna „kutse“ asemel sõna „teavitus“ (notification inglise ja prantsuse keeles, извещение vene keeles), mis jätab mulje kohustusest koolitusel osaleda. Ehk teisisõnu, töökeelena võib ametkondade lõikes rääkida uussisserändajate suunamisest; välismaalastega otsekontakti luues aga kutsumisest. ▪ Võõrkeelsetes kutsetes viidatakse kohanemisprogrammi nimekirja kandmisele (nt „enroll“ inglise keeles) – see jätab mulje, et välismaalane on programmi nimekirja kantud ilma küsimata ja sõltumata sellest, kas tal on aega ja tahtmist selles osaleda. Ka igapäevases keelekasutuses tasuks vältida sõna „suunamine“ – ehkki tehniliselt on see PPA ülesandeks, võiks suhtluses 16 uussisserändajatega, üldises keelepruugis ja ülesannete kirjeldamisel kasutada sõna „kutsuma“ (jms sarnase tähendusega sõnu). ▪ Koolitustel osalenud inimeste tagasiside kasutamine teavituskirjas on väga hea idee – see annab koolituste olemuse kohta usutavat infot ning peegeldab ühtlasi soojust ja sõbralikkust, mida käesolevas dokumendis ka puudutatud on. ▪ Eraldi võiks mõelda teavituskirja disaini peale – Brand Estonia visuaalidega kutset ilmestades, ka tagasihoidlikus formaadis, aitaks rõhutada soojust ja sõbralikkust ning vältida ametlikkust. Kohanemisprogrammis osalejate tagasiside analüüs Kohanemisprogrammis on igal osalejal võimalus anda tagasisidet ning väljendada oma isiklikke seisukohti koolituse sisu ja korralduse kohta. Käesolev analüüs baseerub tagasisidel, mida koguti 2015. aasta septembrist kuni 2017. aasta juulini koolitustel osalenud uussisserändajatelt. Hinnanguid oli võimalik anda 5-palli süsteemis (sealjuures 5 tähistab maksimaalset rahulolu, 1 aga minimaalset). Tagasiside on representatiivne, kuivõrd analüüsitud teemamooduleid ning A1-taseme keeleõpet on läbitud 2322 korda ja tagasisidet on antud 1980 korral. Olulisemad järeldused tagasiside põhjal: ▪ Uussisserändajate üldine rahulolu erinevate koolitusmoodulitega on valdavalt „hea“ või „väga hea“, jäädes kõikide moodulite puhul hinnete 4 ja 5 vahele. Esineb siiski mõningasi erandeid, kui koolitusel osalejad on koolitusmoodulite teemasid hinnanud vähem kui 4 palliga (nt baasmooduli ja teadusmooduli puhul konkreetsetel aastakäikudel). ▪ Ehkki koolitusmoodulite sisu, materjalid, üldine korraldus ja muud tehnilised tegurid on valdavalt häid või väga häid hindeid saanud, torkab silma üldine hea ja väga hea rahulolu eri moodulite koolitajatega. Kuna koolitusi viivad läbi koolitajad, siis inimfaktoril on väga oluline roll ka üldises rahulolus. ▪ Huvitav nüanss on ka see, et vene õppekeelega osalejate rahulolu nii koolitajate kui ka koolituste korraldustega on keskmiselt mõnevõrra kõrgem kui ingliskeelse õppekeelega osalejate puhul. Võimalik, et see on seotud tendentsiga, et suur osa ingliskeelsete koolituste osalejatest on koolitusele jõudnud isiklikust huvist, suur osa venekeelsete koolituste osalejatest aga vältimatust vajadusest (nt seoses erinevate riigis viibimise tingimustega lähtuvalt päritoluriigist). Kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia seisukohalt tähendab koolitustel osalenute positiivne tagasiside seda, et programm on uussisserändajate tegelikele vajadustele ja ootustele vastav; teisalt aga seda, et head tagasisidet tasub kasutada referentsina uute osalejate koolitustele kutsumiseks. Koolitustel juba osalenud uussisserändajate hinnang on võrreldes koolitaja, riigi või mistahes muu partnerasutuse kõrval autentsem, usutavam, asjakohasem ja vähem reklaamilik. See on ka põhjuseks, miks tasub audiovisuaalsetes materjalides klippi valmimisel kaasabi paluda koolitustel juba osalenud uussisserändajatelt, kes läbi ehede ja siira soovituse suudavad kõige paremini edasi kanda emotsiooni, miks kohanemisprogrammis osaleda tasub. 17 IV Siht- ja sidusrühmade analüüs Sihtrühmad, kellele kohanemisprogrammi raames keskenduda, jaotuvad järgnevalt: 1) juba siin elavad uussisserändajad Alla 5 aasta Eestis seaduslikul alusel elavad välismaalased, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, ja Euroopa Liidu kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kes on omandanud või kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; Uussisserändajate mõiste hõlmab endas nii töötajaid, pererände raames tulijaid, tudengeid kui ka muudel põhjustel riiki saabunuid. Eestisse rändamise põhjuseid on küllaltki erinevad, näiteks Venemaa kodanike rändest moodustavad märkimisväärse osa peredega taasühinejad, samas kui Ukraina ja USA kodanike seas on ülekaalukalt Eestisse tööle asujaid (Balti Uuringute Instituut, 2014). Siseministeeriumi andmetel tegi Eesti riik 2016. aastal kokku 6711 tähtajalise elamisloa andmise positiivset otsust, nende seas oli 1727 Ukraina ja 1679 Venemaa kodanikku. Lisaks sai 2016. aastal tähtajalise elamisloa 221 Ameerika Ühendriikide, 200 Nigeeria, 187 India ja 186 Valgevene kodanikku. Samad riigid figureerivad elamisloa saanud inimeste kodakondsuse järgi tabeli tipus ka varasematel aastatel. Statistikas ei kajastu Euroopa Liidu riikide kodanikud, kes ei vaja Eestis elamiseks elamisluba (Postimees: Einmann, 2017). 2017. aastal tegi riik Politsei- ja Piirivalveameti andmetel 7510 positiivset tähtajalise elamisloa otsust. Ukraina kodanikke oli nende hulgas 2130, Venemaa kodanikke 1552. Neile järgnevad India (249), Valgevene (238), Türgi (210), Ameerika Ühendriigid (209), Nigeeria (199) ja Gruusia (157). Suurim osa tähtajalistest elamislubadest - 1152 -, anti määratlemata kodakondsusega isikutele. (Kivistik, 2018) 2) potentsiaalsed uussisserändajad Sihtgrupi määratlemisel lähtume Balti Uuringute Instituudi 2014. aasta uuringuaruannet “Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks” andmetele. Uuringu põhjal joonistub sisserändeprotsesside analüüsimisel selgelt välja Eesti geograafiline asukoht ehk peamised riigid, kust Eestisse sisse rännatakse. Esirinnas võime näha nii Soomet kui Venemaad. Euroopa Liidu liikmesriikidest järgneb Soomele Saksamaa. Kolmandate riikide lõikes oli uussisserändajate tabeli tipus lisaks Venemaale Ukraina, neile järgnevad Ameerika Ühendriigid. Uuringu koostajate hinnangul suure tõenäosusega seni ilmnenud trendid ka jätkuvad. (Balti Uuringute Instituut, 2014) WorkInEstonia 2018. värbamiskampaaniateks valitud sihtturgude hulgas on jätkuvalt Ukraina, samas ei leia sealt Venemaad ega Ameerikat. Euroopa riikidest võib nimekirjas näha Itaaliat, Portugali, Sloveeniat, Bulgaariat ja Ungarit. Uue sihtturuna saab välja tuua Türgi. (WorkInEstonia faktileht, 2018) 2016-2017 aasta WorkInEstonia veebilehe külastatavusi riikide lõikes analüüsides võibki näha tabeli tipus Türgit (WorkInEstonia veebilehe külastatavuse aruanne 2017), mis annab märku võimalikust trendimuutusest – nii teavitustöö kui huvi puhul võib näha järjest kasvavat tendentsi. 18 StudyInEstonia koostatud aruandest “Tasemeõppe välistudengid Eesti kõrgharidusasutustes 2005-2017” selgub, et 2017. aasta õpirände tipus on Soome, kellele järgnevad Venemaa, Ukraina, Türgi, Gruusia, India ja USA. (StudyInEstonia analüüs, 2017) Teadlikku suunitletud turundust teeb StudyInEstonia Soomes, Gruusias, Venemaal, Ukrainas, Türgis, Indias ja Hiinas. (Study in Estonia: Reismann, 2018) 3) uussisserändajate siiakutsujad ja nendega tegelejad - ettevõtjad, ülikoolid, ametiasutused, kohalikud omavalitsused, vabaühendused jmt Balti Uuringute Instituudi 2014. aasta uuringust “Uussisserändajate kohanemine Eestis” selgub, et Eestis toimib täna välismaalaste kohanemise toetamisel tööjaotuse mudel, kus värbajad vastutavad välismaalase värbamise ja vahetu kohanemise eest, samal ajal kui riigi rolliks on värbamist toetava üldise tugistruktuuri loomine. Samas on just Eesti näitel ilmnenud selle mudeli nõrkused – teenuste pakkumine on killustunud, värbajate ja avaliku sektori koostöö on marginaalne ning palju toimub teenuste dubleerimist. Samamoodi on olemas spetsiaalsed uussisserändajatele suunatud materjalid (nt infovoldikud moodulite tutvustamiseks jmt), ent praegusel hetkel jääb vajaka just nimelt isiklikust kokkupuutest ja kontaktist, mis taolisi mitteverbaalseid infokandjaid toetavad. Vaja oleks infojagamist ja suunamist ametnike poolt, kes on antud hetkel üks potentsiaalsemaid (uus)sisserändajatega kokkupuutuv nn otsekanal. Ülikoolid ja teadusasutused on tulenevalt oma eripärast rahvusvaheliselt võrgustunud ja pikaajalise rahvusvahelise koostöökogemusega, mistõttu võiks neid rakendada edukate sidusrühmadena teavitustegevuste elluviimisel. Nad on sageli esimesteks kokkupuutepunktideks, kus uussisserändajad kohtuvad juba siin elavate inimestega. Et “võõrustavatel” asutustel oleks lihtsam juhtida uute töötajate või tudengite sujuvad sisseelamist nii tööl kui ka muudel elualadel ja igapäevaelu puudutavates asjaajamistes, on info kättesaadavus olulise tähtsusega. Uusisserändajate siiakutsujad ja nendega tegelejad on antud projektis võimekas kanal, kus kohanemisprogrammi infot, sh videomaterjali edasi kanda. 4) laiem avalikkus - lähemalt vaadatuna see osa ühiskonnast, kellel eksisteerivad teatavad hirmud ja hoiakud või vaenulik suhtumine muust riigist või teise etnilisse gruppi kuuluvate inimeste suhtes 2016. aastal koostatud raportist “Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes” analüüsitud tulemustest selgub, et Eesti inimeste valmisolek aktsepteerida sama nahavärviga ja samast etnilisest rühmast inimeste riiki saabumist on suurem kui erineva nahavärviga või väljastpoolt Euroopat saabunute puhul. Ligi 30% eestimaalasi ei lubaks inimestel vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat üldse Eestisse elama asuda. Mitte-Euroopa päritolu suurendab vastuseisu sisserändele. Samast uuringust tuleb ka välja, et kõige suuremad erinevused suhtumises sisserändesse on eri vanuses inimeste vahel. Vanemad inimesed suhtuvad sisserändesse nooremate põlvkondadega võrreldes üldiselt 19 negatiivsemalt. Nad arvavad sagedamini, et sisseränne kahjustab siinseid religiosseid tavasid, siseturvalisust ning kahjustab majandust. Samamoodi selgub, et madalama haridustasemega inimesed on sisserände suhtes negatiivsemad, sh on välja toodud see, et kutseharidusega inimesed näevad sisserändajate siiatulekus kõige väiksemat kasu. Veel märgitakse antud uuringus, et inimesed, kes arvavad, et sisserändajad koheldakse neist paremini, peavad sisserännet vähem kasulikuks, tajuvad sisserändajaid väiksemate ühiskonda panustajatena ning kalduvad arvama, et sisserändajad süvendavad kuritegevust. Samuti on oluline teadvustada, et Eesti riigi käekäik on otseselt sõltuvuses meie arengust, mille tekitavad ja tagavad inimesed. Just seetõttu on vaja siia haritud ja avarapilgulisi inimesi, kes aitaksid meil oma riiki üleval pidada ja positiivses suunas edasi viia. Tööealise elanikkonna vähenemine ning hääbumise üldine trend on tänases Eestis aina süvenev ning seepärast tulebki meil omaenda inimeste kõrval ka süsteemselt ja koordineerituld tegeleda kvalifitseeritud välistööjõu siia meelitamisega. See tähendab, et Eestil tuleb talendipoliitika kujundamisel ja rakendamisel muutuda senisest oluliselt proaktiivsemaks. Sellest peab saama riikliku tähtsusega strateegiline eesmärk ning seepärast on vaja seda teemat aina enam vaja avalikku diskussiooni tuua. Eesti elanike teadlikkust on vaja tõsta nii uussisserändajate kohanemisprogrammi alustest ja eesmärkidest kui uussisserändajate motivatsioonist panustada Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse. See on märkimisväärse tähtsusega eriti arvestades ülalmainitut seoses hirmude ja kaitsvate/ vaenulike hoiakutega uussisserändajaisse. V Sõnumite, kommunikatsioonikanalite ja partnerite kaardistus 26.01.2018 viidi Kommunikatsioonibüroo JLP eestvedamisel läbi interaktiivne sõnumite, kommunikatsioonikanalite ja partnerite kaardistamise töötuba. Ühisloome eesmärgiks oli läbi arutada ja sõnastada kohanemisprogrammiga seotud sõnumid, sh eri sihgruppe ja osapooli arvesse võttes. Töötoas osalesid järgmised inimesed: ▪ Martin Tulit (Siseministeerium) ▪ Martin Lään (Expat Relocation Estonia) ▪ Andrus Ümarik (Expat Relocation Estonia) ▪ Andrus Alber (Expat Relocation Estonia) ▪ Agnes Aaslaid (Integratsiooni SA) ▪ Piret Potisepp (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ▪ Grete Adler (Mainor) ▪ Johannes Lõhmus (Propapanda) ▪ Leonardo Daniel Ortega Prudencio (EAS, Mehhiko päritolu) ▪ Liis Valk (PPA) ▪ Karita Sall (JLP) ▪ Maie-Liisa Sildnik (JLP) 20 ▪ Nänsi Männik (JLP) ▪ Kerttu-Liisa Kopliste (JLP) Kohanemisprogrammiga seotud osapoolte – Siseministeeriumi, koolitaja (Expat Relocation Estonia) ja koolitusele tulijate (uussisserändajad) – lõikes kaardistatud tunnuste katusmärksõnadeks ehk kõiki osapooli ühendavateks märksõnadeks olid järgmised: ▪ Ootuste juhtimine ▪ Kasulikkus ▪ Avatud ▪ Tegemise tahe (kõik on hingega asja juures) ▪ Kogemuspõhine ▪ Usaldusväärsus ▪ Tähelepanu äratav ▪ Osa Eestist (tavapärane praktika) ▪ Arendus/ areng (nt tagasiside põhjal) ▪ Soovituspõhisus (word of mouth) ▪ Põnevus Kaardistatud märksõnad on otseselt seotud sõnumitega, mida kohanemisprogrammi ja selle koolituste kohta eri materjalides rääkima peaksime: EST ENG RUS Igaüks leiab, mida otsib. Everybody finds what he or Каждый найдёт то, что Meie koolitusprogramm on she needs to know about ищет. Наша программа praktiline ja sisukas, kus settling in Estonia. Our обучения содержит vastused saavad kõik Eestiga welcoming program is практические и seonduvad küsimused. practical and informative информативные занятия, Üheskoos õppimine on lõbus providing you with all на которых вы сможете ja turvaline. Meie säravad answers regarding the получить ответы на все õpetajad ja kaastudengid country. Learning together is вопросы об Эстонии. toetavad sind igal hetkel. lots of fun. Your fellow Учиться вместе веселее. students and our greatest Вы всегда можете teachers always support рассчитывать на you. поддержку наших прекрасных преподавателей и студентов. Praktiline Practical (useful, Практические занятия (sisuline/informatiivne) – informative) – all your (полезные, vastuse saavad kõik practical questions get информативные) – мы praktilised küsimused, answers to help you to best ответим на все ваши kuidas Eesti eluga kõige settle in Estonia and feel практические вопросы и 21 lihtsamini kohaneda ja siin welcome. поможем вам лучше ennast hästi tunda. освоиться и хорошо ощущать себя в Эстонии. Lõbus – meie koolitused on Fun - our program is Вместе веселее – наша sisukad, aga mängulised, mis comprehensive, yet we программа очень teeb ühise õppimise make learning fun. насыщенная, но с lõbusaks ja tulemuslikuks. игровыми формами обучения, с помощью которых вы сможете лучше освоиться и хорошо ощущать себя в Эстонии. Toetav/turvaline Safe/supportive learning Дружелюбная/безопасная õpikeskkond - meie environment – our program среда обучения – на koolitustel tunned, et oled welcomes you, and our наших занятиях вы teretulnud ning igal sammul teachers as well as your почувствуете, что вас тут toetavad sind nii õpetajad fellow students support you ждали, и на каждом шагу kui teised osalejad. every step of the way. вас будут поддерживать как наши преподаватели, так и другие участники. Parimad õpetajad – meie The best teachers – our Лучшие преподаватели – kogenud ja säravad õpetajad bright and cheerful teachers наши опытные и aitavad sind nii praktiliste help you to solve all обаятельные küsimuste lahendamisel kui practical questions as well as преподаватели помогут ka eesti keele õppes. to become guides for вам как в решении learning the Estonian практических вопросов, language. так и в изучении эстонского языка. Enne sõnumite lõplikku lukkupanekut tuleks testida neid sihtgrupi peal ja vajadusel viime sisse korrektuurid. Tasub arvestada, et osa sõnumitest ei pea alati tekstiliselt esile tooma, vaid tuleb edasi kanda visuaalselt ja tunnetuslikult – uussisserändajatele peab tekkima olemasolevate materjalide lugemisest või interaktsioonist partnerasutustega tunnetus, et kohanemisprogramm kannab edasi antud väärtuseid ja sõnumeid, mida me programmi kohta tegelikult öelda soovime. Konkreetsete kanalite ja lahenduste kaardistus: PPA ▪ Teenindusbüroode personal (sh migratsiooninõustajad, ametnikud) 22 ▪ Veebileht ▪ Sotsiaalmeediakanalid ▪ Ajakiri Radar ▪ Teenindussaalide ekraanid (ilma hääleta) ▪ Asutusesisene infolist Töötukassa/ Eures ▪ Nõustajad/ konsultandid ▪ Veebileht ▪ E-mail sihtgrupile ▪ Tulevikus loodetavasti ekraanid teenindusbüroodes EAS/ Work in Estonia ▪ WiE sotsiaalmeedia ▪ WiE uudiskiri (1) tööotsijatele; (2) tööandjatele ▪ Üritused tööandjatele, muud avalikud üritused (sh materjalide jagamise võimalus) ▪ Info veebilehel ▪ Uudiskirjas artikkel Integratsiooni SA ▪ Nõustajad/ nõustamiskeskused ▪ Uudiskiri ▪ Veebileht ▪ Avalikud üritused Kultuurikogukonnad ▪ Sotsiaalmeediagrupid ▪ Üritused Ülikoolid ▪ Ülikoolide veebilehed ▪ Ülikoolide sotsiaalmeediakanalid ▪ E-mail sihtgrupile ▪ Info jagamine orientatsioonipäevadel ▪ Nõustajate informeerimine ▪ Välisüliõpilastalituse/ tuutorite informeerimine ▪ Fuajeed, avalikud info jagamise kohad (plakat, roll-up) Kaubandus-Tööstuskoda ▪ Veebileht ▪ Sotsiaalmeedia kanal ▪ Kohtumised ettevõtetega/ muud üritused ▪ Uudiskiri ettevõtjatele? 23 VI Kommunikatsiooni eesmärgid Käesoleva töödokumendi peatükis II on kirjeldatud kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia numbrilisi eesmärke, mis omakorda on suures sõltuvuses taktikalistest tegevustest eesmärkide saavutamiseks. Kommunikatsioonistrateegia ei vasta aga ainult küsimusele, millised on numbrilised eesmärgid, mida tegevuste elluviimisel saavutada soovitakse, vaid raamistab võimalused, kuidas, millistel alustel, missuguste võtetega eesmärkideni jõutakse ja mida tegevuste elluviimisel silmas tuleb pidada. Nii lähteinfost, sisuanalüüsist kui ka sõnumite töötoast tulenevalt on kohanemisprogrammi kommunikatsiooni eesmärgid järgmised: 1. Nii siht- kui ka sidusrühmad on kursis kohanemisprogrammi sisu, põhimõtete ja tingimustega. Selle eesmärgi sisuliseks eelduseks on see, et info kohanemisprogrammi kohta on üheselt mõistetav, lihtsasti leitav ja iga kohanemisprogrammis osalemise etapp või vahelüli toetab, mitte ei takista uussisserändajate potentsiaalset osalemist koolitustel. Ühtlasi tähendab see seda, et infot kohanemisprogrammi kohta peab olema ühelt poolt piisavalt, teisalt ei tohi teave muutuda infotulvaks, mis on nii koormav kui ka segadust tekitav. 2. Partnerasutused on kursis kohanemisprogrammi sisu, põhimõtete ja tingimustega. Et partnerasutustest ei saaks nö „pudelikaelad“ ehk kitsaskohad, mis puuduliku info tõttu kujunevad määravaks faktoriks uussisserändajatele osalemise seisukohalt. See tähendab ühtlasi seda, et lisaks tugevale ja kvaliteetsele koolituspartnerile ning strateegiliselt koostatud infomaterjalidele ja omakanalitele on oluline kommunikatsioonistrateegia ehitamisel arvestada ka suhte loomise ja hoidmisega partnerasutustega. Strateegiline suhe antud kontekstis tähendab kontaktiloome kõrval strateegilist partnerlust ja partnerite kaasamist kohanemisprogrammi kujundamisel. 3. Kohanemisprogrammi struktuur ja kommunikatsioonitegevused moodustavad sisulise, vajaliku ja loogilise terviku uussisserändajate jaoks. Kohanemisprogrammi ülesehitus ja sisu toetavad Eestisse elama, õppima ja/ või töötama asunud uussisserändajate igapäevaelu, koolitustel osalemine annab osalejatele positiivse laengu ja potentsiaalselt võimendab suust suhu levivat head tagasisidet programmi kohta. Mistahes infomaterjalid peavad toetama programmi sisulist ja loogilist terviklikkust, niisamuti nagu ka uussisserändajate huvi koolituste vastu. 4. Kohanemisprogramm ja sellega seotud meeskonnaliikmed on rände eestkõnelejateks vastavas infoväljas. Ekspertidena oskavad kohanemisprogrammi kõneisikud kaasa rääkida olulistel rändeprotsessidega seotud ühiskondlikel teemadel; niisamuti nagu ka peegeldada kohanemisprogrammi sisulist väärtust ja head näidet kokkupuutest Eestisse elama, õppima ja töötama asunud uussisserändajatest. VII Kommunikatsioonitegevuste plaan Alljärgnev kommunikatsioonitegevuste plaan on hinnanguline toimingute loetelu, mida kommunikatsioonistrateegia edukaks elluviimiseks teha tuleb. Plaan on esialgne ja selle detailne 24 teostamine sõltub kokkulepetest ja tegevuste prioritiseerimisest. Ka kommunikatsioonitegevuste eelarvestus on sõltuvuslikus suhtes kokkulepitud tööde tegelikust mahust (nt infovoldikute kogusest). Tasub arvestada, et osaliselt on kommunikatsioonitegevused omavahelises sõltuvuses, st ühe konkreetse kommunikatsioonitegevuse elluviimise eelduseks on see, et eeltööd selleks on tehtud. Aeg Kanal Tegevus I Tegevused kohanemisprogrammi omakanalites Kohanemisprogrammi Facebooki lehe loomine Nädal 9-12 Facebook Kujundusfailide (üldvisuaal, logo jms) loomine Facebook’i lehe jaoks Nädal 9-12 Facebook Facebook’i sisuloome strateegia loomine Nädal 9-12 Facebook Eelkokkulepped partnerasutustega info jagamiseks Nädal 9-12 Facebook Facebook’i lehe haldaja strateegiline ja taktikaline nõustamine ning reaalse tegevuskava koostamine Nädal 9-12 Facebook Kohanemisprogrammi FB konto loomine Nädal 9-12 Facebook Lehehaldaja jooksev nõustamine hankelepingu raames ettenähtud aja jooksul www.settleinestonia.ee veebilehe uuendustega seotud tegevused Nädal 7/8 veeb Olemasolevate tekstide toimetamine ja linkide ülekontrollimine eesti, inglise ja vene keeles. Nädal 7/8 veeb Google analytics lisamine veebilehele. Regulaarne statistika kogumine Nädal 8/9 veeb Veebisolevate koolitusmoodulite tutvustustuse toimetamine ja sõnumitega kooskõlla viimine (EST, ENG; RUS) koostöös Expact Relocation meeskonnaga Nädal 10-12 veeb Nõustamismeeskonna lisamine veebilehele sh inimese tutvustus, fotod, kontaktandmed. Nädal 12-14 veeb Koolitusmoodulite tutvustamiseks lühikeste klippide loomine ja veebilehele ülespanek. Kokkulepped koolitajatega ja sõnumite kooskõlastamine, intervjuude üles filmimine, monteerimine ja lõplik viimistlus. Materjalide veebi ülespanek. III Olemasolevate materjalide uuendamine Nädal 8-9 print PPA kiri (EST, ENG, RUS) – sisuline toimetamine lähtuvalt sõnumitest. Kujunduselementide lisamine. Nädal 8-9 print Expat Relocation koolitusslaidide ja kirjapõhjade kooskõlla viimine sõnumitega ja kujundamine. III AV klippide materjalide levitamine Kokkuleppel Facebook Videoreklaami kampaania (sh retargeting) Kokkuleppel Facebook Bännerkampaania (sh retargeting) III Täiendavate infomaterjalide loomine 25 Visuaalse teekaardi loomine Nädal 8-10 Print + veeb Taustinfo kogumine osapooltega teekaardi jaoks sisendi saamiseks. Nädal 11-13 Print + veeb Teekaardi kujundamine ja tagasisidestamine. 3 voldikut, EST, ENG, RUS. Formaat A4 voldikuna või brošüür A5 ja 8 lehekülge. Nädal 14-15 print Teekaardi trükkimine. Kogus EST, ENG ja RUS. Nädal 15-16 print Printmaterjalide levitamine partnerite juures Koolitust tutvustavata AV materjalide loomine (ENG + RUS intervjuud) Nädal 13-16 veeb Koolitusmoodulite tutvustamiseks lühikeste intervjuuklippide loomine koolitajatega. Kokkulepped koolitajatega ja sõnumite kooskõlastamine, intervjuude üles filmimine, monteerimine ja lõplik viimistlus. Materjalide veebi ülespanek. IV Koostöö partneritega nende omakanalites Nädal 8-10 PPA Kohtumine ja koostöökokkulepete sõlmine: - ekraanid PPA teenindussaalides - printmaterjalide jagamine Nädal 8-10 Eesti Kohtumine ja koostöökokkulepete sõlmine: Kaubandus- ja Tööstuskoda Nädal 8-10 EAS Kohtumine ja koostöökokkulepete sõlmine: Work in Estonia, Study in Estonia Nädal 8-10 Töötukassa Kohtumine ja koostöökokkulepete sõlmine: Nädal 8-10 Arhimedes Kohtumine ja koostöökokkulepete sõlmine: 26 Kasutatud allikate loetelu ▪ Ajzen, I. (1991). The Theory of Planned Behavior. Organizational Behavior and Human Decision Processes. ▪ “Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes” raport ▪ Eesti Integratsiooni monitooringu 2017 ▪ EKI eesti keele seletav sõnaraamat ▪ Reckwitz, A. (2002). Toward a Theory of Social Practices: A development in culturalist theorizing. European Journal of Social Theory. ▪ Siseministri 13.08.2014 määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“ ▪ Einmann, A. (2017). Eestisse saabub sisserändajaid ülekaalukalt kõige enam Venemaalt ja Ukrainast. Postimees online. 4. jaanuar. https://www.postimees.ee/3968567/eestisse-saabub-sisserandajaid- ulekaalukalt-koige-enam-venemaalt-ja-ukrainast ▪ WorkInEstonia faktileht 2018 ▪ WorkInEstonia veebilehe külastatavuse aruanne 2016-2017 ▪ Reismann, M. (2018). E-kiri. Tallinn, 5. veebruar. ▪ Archimedes. “Tasemeõppe välistudengid Eesti kõrgharidusasutustes 2005-2017”. ▪ Balti Uuringute Instituut. (2014). “Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks”. Uuringuaruanne. Siseministeerium Uussisserändajate kohanemisprogramm: kommunikatsioonistrateegia 2018 Tallinn 2018 2 Sisukord I Sissejuhatus ja taustainfo............................................................................................................................ 3 II Kommunikatsioonistrateegia eesmärk ...................................................................................................... 3 III Lähtepositsiooni kaardistamine & omakanalite, materjalide ja seniste tegevuste analüüs .................... 4 Lähtepositsioon......................................................................................................................................... 4 Meediakajastuste analüüs ........................................................................................................................ 5 Kohanemisprogrammi nimest................................................................................................................... 6 Omakanalite ja materjalide analüüs ......................................................................................................... 8 Veebileht www.settleinestonia.ee ........................................................................................................... 8 Printmaterjalide analüüs: A1 plakat, temaatilised voldikud ja üldinfovoldik ........................................... 9 Kohanemisprogrammi suunamise teavituskirja analüüs ........................................................................ 11 Kohanemisprogrammis osalejate tagasiside analüüs ............................................................................. 12 IV Uued kommunikatsioonikanalid ja -materjalid ...................................................................................... 13 Omakanalid: sotsiaalmeedia ................................................................................................................... 13 Omakanalid: blogi Medium platvormil ................................................................................................... 15 Audiovisuaalsed materjalid ..................................................................................................................... 16 V Siht- ja sidusrühmade analüüs ................................................................................................................. 18 VI Sõnumite, kommunikatsioonikanalite ja partnerite kaardistus ............................................................. 21 VII Kommunikatsiooni eesmärgid ............................................................................................................... 24 VIII Kommunikatsioonitegevuste plaan ...................................................................................................... 26 Kasutatud allikate loetelu ........................................................................................................................... 27 3 I Sissejuhatus ja taustainfo Iga aasta asub Eestisse elama, õppima ja/ või töötama ca 8 000 välismaalast nii Euroopa Liidust kui ka teistest riikidest, eriti endistest SRÜ riikidest. Eestisse tullakse peamiselt tööle, aga olulist rolli mängib sisserändes ka pereränne ehk paljud välismaalased tulevad Eestisse koos oma perega. Et toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate rändeprotsessi, käivitas Siseministeerium 2015. aastal kohanemisprogrammi, mille eesmärgiks on pakkuda esmast tuge kiireks ja mugavaks kohanemiseks kohaliku eluoluga ning omandamaks vajalikke teadmisi ja oskusi iseseisvaks toimetulekuks. Aktiivse ühiskonnaelus osalemise aluseks on Eestisse saabunud välismaalaste kohanemine Eesti elukeskkonna ning väärtustega. Kohanemine uues elukeskkonnas on aga samaaegselt nii huvitav kui ka keeruline väljakutse. Tegu on protsessiga, mille käigus riiki (ümber) asunud inimesed kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga ja seda iseloomustab oskuste ja teadmiste omandamine nii eluolu, riigi kui ka käitumistavade kohta. Programmis on võimalik osaleda mitte ainult äsja Eestisse saabunud sisserändajatel, vaid kõigil alla 5 aasta Eestis seaduslikul alusel elavatel välismaalastel, kelle on programmi suunanud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kohanemisprogramm, selles osalemise tingimused ja programmi suunamise kord on sätestatud siseministri 13.08.2014 määrusega nr 34 „Kohanemisprogramm“. Kohanemisprogramm koosneb lühikestest interaktiivsetest koolitusmoodulitest (vene ja inglise keeles, rahvusvahelise kaitse moodul lisaks ka araabia keeles): ▪ Baasmoodul, mis annab ülevaate Eesti riigi toimimispõhimõtetest, ühiskonnast, kultuurist ja rahvast, elanike õigustest ja kohustustest, avalikest teenustest jne; ▪ Temaatilised moodulid, mis annavad ülevaate töötamisest ja ettevõtlusest Eestis, pere ja lastega seotud küsimustest ning õppimisest ja teadustegevusest Eestis; ▪ Eraldi koolitusmoodulid, mis on välja töötatud 3-15-aastastele lastele ja noortele ning rahvusvahelise kaitse saajatele. Kõik koolitusmoodulid sisaldavad praktilisi elulisi näiteid, mis aitavad õpitut paremini mõista ning omandatud teadmisi igapäevaelus rakendada. Lisaks toimub kohanemisprogrammi raames ka eesti keele õpe nullist A1-tasemeni (vene ja inglise keele baasil). Reeglina pakutakse koolitusi suuremates uussisserändajate asustusega piirkondades ehk Tallinnas, Tartus ja Narvas. Vajadusel ja võimalusel pakutakse koolitusgrupi täitudes koolitusi vastava ettevõtte või asutuse juures (in-house) ka kohapeal. Koolitustel osalemine on uussisserändajatele tasuta. II Kommunikatsioonistrateegia eesmärk Perioodil 01.09.2015-31.12.2017 suunas PPA kohanemisprogrammi 18 944 uussisserändajat. Samal perioodil on kohanemisprogrammi koolitustel osaletud 2910 korda, mis moodustab 15,4% sihtrühmast. (Siseministeerium) Teavitustegevuste tulemusena on eesmärk tõsta uussisserändajate kohanemisprogrammis osalemist iga-aastaselt ~5% Eestisse saabunud ja kohanemisprogrammi suunatud 4 uussisserändajate mahust (2017. a 20%, 2018. a 25% jne). Sihttase perioodi lõpuks ehk aastaks 2023 on 12 843 koolituskorda. Numbrilises võtmes on kommunikatsioonitegevuste eesmärgiks seega kohanemisprogrammi koolitustel osalejate arvu tõstmine; sisulises võtmes aga sisserändajate toetamine kohanemisprotsessis, sh kättesaadava info ning mitmekeelsete info- ja audiovisuaalsete materjalide kaasabil (nt omakanalites või koolitustel). Nimetatud taktikalised tegevused baseeruvad kohanemisprogrammi teavitustegevuste kommunikatsioonistrateegial, mis koosneb järgmistest osadest: ▪ Lähtepositsiooni kaardistamine (sh omakanalite ja -materjalide analüüs, seniste tegevuste või põhimõtete analüüs, põhiprobleemide ja võimaluste tuvastamine, soovitused ja ettepanekud järgmisteks sammudeks); ▪ Kommunikatsiooni siht- ja sidusrühmade analüüs; ▪ Sõnumite ja kommunikatsioonikanalite kaardistamine; ▪ Kommunikatsiooni eesmärkide seadmine; ▪ Kommunikatsioonistrateegia ja -plaan (sh mitmekeelsed põhisõnumid sihtrühmadele, detailne kommunikatsioonikavand tegevuste, kanalite ja kõneisikutega sihtrühma kõnetamiseks, vajalike lisamaterjalide, info- või audiovisuaalsete materjalide loetelu ja tootmine), strateegia elluviimise põhimõtted, tegevus- ja ajakava (sh teavitusvõrgu kaardistus), mõõdetavate tulemuste seadmine (nt mõju koolitusel osalusele, kontaktid jms) Kommunikatsioonistrateegia ei vasta seega ainult küsimusele, millised on numbrilised eesmärgid, mida tegevuste elluviimisel saavutada soovitakse, vaid raamistab võimalused, kuidas, millistel alustel, missuguste võtetega eesmärkideni jõutakse ja mida tegevuste elluviimisel silmas tuleb pidada. III Lähtepositsiooni kaardistamine & omakanalite, materjalide ja seniste tegevuste analüüs Lähtepositsioon Siseministeeriumi poolt sätestatud määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ §3 sätestab, et kohanemisprogrammi eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist. Praktilises võtmes tähendab rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine uussisserändajate kaasamine infovälja, mis nende elu otseselt ja kaudselt igapäevaselt mõjutab, ent kohanemine ilma sotsiaalse muutuseta on peaaegu võimatu. Uussisserändajate puhul tähendab sotsiaalne muutus mitte ainult muutust elukeskkonna ja ühiskonna tasandil, kuhu nad elama, õppima ja/ või töötama on asunud, vaid emotsionaalset meeleolu, mis mõjutab nii nende osalust/ kaasatust ühiskonnas kui ka suhtumist tervikuna. Tuntud sotsiaalpsühholoogi Icek Ajzeni järgi sõltub käitumine sellest, kuidas inimene antud valdkonda suhtub, missugusena ta tajub teemakohaseid sotsiaalseid norme ning kui suureks hindab oma kontrolli võimaliku tegevuse üle (Ajzen 1991). Lisaks individuaalsetele normidele mõjutab inimeste käitumist ka sotsiaalne praktika. See viitab sellele, et isiklike tõekspidamiste kõrval mängivad rolli ka sotsiaalsed indiviidi ülesed hoiakud, mis kujundavad inimeste käitumist ja seda mõnikord vaatamata ka sügavatele 5 isiklikele veendumustele. Näiteks Andreas Reckwitz (2002) defineerib praktikat kui rutiinset käitumisviisi, mis koosneb mitmest omavahel seotud elemendist: kehalise tegevuse vormidest, vaimse tegevuse vormidest, asjadest ja nende kasutamisest, taustteadmistest arusaamade kujul, oskusteabest, emotsionaalsetest seisunditest ning motivatsioonilistest teadmistest (Reckwitz 2002). Ehkki kohanemisprogrammi eesmärk pole kujundada otseselt selles osalevate inimeste hoiakuid ning lühikeste koolitusmoodulite puhul oleks see ka võrdlemisi ambitsioonikas siht, on kohanemisprogrammi eesmärgiks toetada uussisserändajaid ja kasvatada iga aasta osalejate arvu. Kommunikatsioonitegevused peavad seega nii sisuliselt kui ka vormiliselt sisaldama – piltlikult öeldes – sotsiaalset liimi, mis osalejaid ühelt poolt julgustab programmist osa võtma, teisalt aga pakub lisaks praktilistele väljunditele ka teatavat emotsionaalset sidet. Emotsionaalne komponent antud kontekstis ei tähenda inimestele loomuomaseid tundeid, küll aga positiivset tundmust või taju, mis mõjutab suhestumist kohanemisprogrammiga. Juhul, kui potentsiaalsed osalejad ei saa kohanemisprogrammist ja selle olemusest aru või tajuvad seda „mittekohustusliku ametliku vormitäitena“, on osalejate arvu võrdlemisi raske kasvatada. Ehk teisipidi, kui kohanemisprogrammi kommunikatsioon toetab lisaks praktilistele väljunditele ka potentsiaalsete osalejate huvi ja programmist arusaamist, on kommunikatsiooni üldised eesmärgid realistlikud ja saavutatavad, sh osalejate arvu kasv. Osalejate seisukohalt on seega oluline: ▪ kasvatada üldist teadlikkust, et kohanemisprogramm on olemas ja sellest on võimalik osa võtta, ▪ tekitada potentsiaalsetes osalejates huvi kohanemisprogrammi vastu veel enne, kui nad selles tegelikult osalevad, ja ▪ planeerida kommunikatsioonitegevused kõikides etappides selliselt, et need toetaksid maksimaalselt iga kohanemisprogrammis osalenud inimene soovi potentsiaalselt edasi kanda positiivset sõnumit koolituste kohta. Meediakajastuste analüüs Eesti- ja kohaliku venekeelse meedia kaasamisel on kommunikatsiooni sihtgrupiks eelkõige Eesti ettevõtjad, ülikoolid ja kohanemisprogrammi partnerasutused, kes soovivad teha koostööd uussisserändajate värbamisel tööle ja/ või (üli-)kooli. Niisamuti on meediakajastuste kaudu võimalik kõnetada nn laiemat avalikkust. Siinkohal tasub siiski silmas pidada, et sisulises võtmes on laiem avalikkus liiga üldine sihtrühm, keda kommunikatsiooniga kõnetada; pigem tuleks laiem avalikkus lahti harutada väiksemateks sihtrühmadeks, kellega läbi erinevate kommunikatsioonitegevuste tegelikult räägime (vt ka peatükk V). Alljärgnev meediakajastuste analüüs on läbi viidud Station meediamonitooringu alusel perioodil jaanuar 2017 kuni veebruar 2018. Meediamonitooring hõlmab nii eesti- kui venekeelseid kanaleid, sh eri tüüpi kanaleid (tele, veeb, trükimeedia, raadio). Tasub arvestada, et venekeelne monitooring on osaline ja ei hõlma kõiki venekeelseid väljaandeid. Olulisemad järeldused meediakajastuste põhjal: ▪ Termin „uussisserändaja“ on pigem erialane, mida kasutavad kõnepruugis oma valdkonna eksperdid. Terminit „sisserändaja“ võrdsustatakse kohati (kvoodi-)pagulastega, mis sellest tulenevalt on sageli ka negatiivse fooniga. 6 ▪ Rändest räägivad uuringueksperdid arvamuslugude ja/ või kommentaaride andmise kujul seoses erinevate rände- ja lõimumisuuringute tulemustega. Foon on sealjuures eelkõige teaduslik, mitte emotsionaalne või hinnanguid andev. ▪ Osaliselt kajastatakse meedias ka sisserändajatele vajalike teenuste pakkumise ja teenusepakkujate leidmisega seotud uudiseid. ▪ Väiksemas mahus kajastatakse rändeteemasid sündimust puudutavates artiklites. ▪ Eraldi teemakategooria on (kvoodi-)pagulastega seonduvad lood ja arvamuslood, mis on vähem või rohkem negatiivse alatooniga – osaliselt seetõttu, et Eesti ei ole sihtriigina sisserändajate jaoks atraktiivne; osaliselt aga debati tõttu, kas ja kuivõrd avatud peaks Eesti (kvoodi-) pagulastele olema. Kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia loomise seisukohalt on meediakajastuste analüüsil eelkõige kaks sisulisemat tähendust. Esiteks, teatud ulatuses tuleb arvestada poliitilise ja majandusliku debatiga seoses Eestit puudutava sisserändega. Seda ka seetõttu, et räägitakse (kvoodi-)pagulastest ja sõjapõgenikest sisserändajate terminit kasutades. See mõjutab tahes-tahtmata üldist suhtumist sisserändajatesse sõltumata tegelikust rändeliigist, mille lõikes uussisserändajad Eestisse sattunud on. Teiseks, meediakajastuste üldine tendents loob ja vormib eeldusi kohanemisprogrammist rääkimiseks. Kuna sisserännet seostatakse paljudel juhtudel automaatselt (kvoodi-)pagulaste ja sõjapõgenikega, siis üheks strateegiliseks ülesandeks on kohanemisprogrammi kommunikatsioonil selge erisuse ja tähenduse loomine, miks kohanemisprogramm ellu on kutsutud ning kellele ja milleks see mõeldud on. Niisamuti tasub silmas pidada, et kommunikatsioonistrateegia üldine foon peaks olema positiivne ja tooma esile head näited inimestest, kes on küll mujalt pärit, kuid kes on Eestisse elama, õppima ja/ või töötama asudes siinse eluoluga väga hästi kohanenud. Kohanemisprogrammi nimest Kohanemisprogrammi nimi ja tunnuslause on erinevates keeltes järgmised: ▪ Eesti keeles: Kohanemisprogramm. Teejuht Eestis kohanemiseks ▪ Inglise keeles: Welcoming programme. Your guide to settling in Estonia ▪ Vene keeles: Программа адаптации. Ваш путеводитель по адаптации к жизни в Эстонии Ehkki nimed ja tunnuslaused on eri keeltes sarnased, torkavad silma ka keelelised erinevused. Peamised erinevused on järgmised: ▪ Eesti ja vene keeles viitab programm kohanemisele, inglise keeles on tegu tervitusprogrammiga ▪ Inglise ja vene keeles on tunnuslausesse kaasatud isikuline asesõna (teie, inglise keeles mõistetav ka kui sina), eesti keeles mitte Ehkki eri sihtrühmad ongi väga erinevad – seda nii tarbimisharjumuste, eluviisi, kultuurilise tausta, huumori või mistahes muude eluliste aspektide lõikes – on kommunikatsiooni seisukohalt väga oluline, et keelenüansid ei peegeldaks eri keelte lõikes erinevaid (tajutavaid) sõnumeid. Sellisele järeldusele on pea kahekümne seitsme taasiseseisvusaja jooksul õpitud töökogemuse jõudnud näiteks ka Eestis tegutsevad reklaami- ja turundusagentuurid. Kuigi kolmandik Eesti elanikkonnast räägib vene keelt emakeelena või esimese keelena, on füüsiline elukeskkond vaatamata kultuurilistele ja muudele erinevustele Eestis elavatele inimestele siiski sama. Ka need inimesed, kes eesti keelt ei kõnele või oskavad 7 seda võrdlemisi halvasti, tajuvad väga hästi, sageli ka tunnetuslikul tasandil, kui sõnum, mida eri sihtrühmadele kuvatakse, on teistsugune. Kohanemisprogrammi kontekstis on keeleaspekt samuti oluline, kuivõrd settleinestonia.ee veebileht on kolmekeelne ja piirid eri keelte vahel on seega väga õhukesed. Seda enam, et avalehele sattunud inimesele kuvatakse lehte automaatselt ingliskeelsena ja muu keelevalik tuleb lehel ise teha. Sõnumite ühtlustamine eri keelte lõikes ei tähenda samas seda, et arvestama ei peaks keelekultuurist tulenevate nüanssidega (nt teietamise tähtsus venekeelses kultuuriruumis). Keeleliselt on sõnadel „kohanemine“ ja „tervitus“/ „tervitama“ oluline vahe. Grammatiliselt pole sõnal „kohanema“ (või adaptsioonil, nii nagu venekeelne nimi viitab) automaatselt negatiivset tähendust, ent sügavamale kaevudes peidab see sõna endas osaliselt varjatud konnotatsiooni. Uussisserändajad peavad Eestisse elama, õppima või töötama kolides uute tingimustega harjuma, mitte ei kohandu siinsed tingimused automaatselt uussisserändajate senistele harjumustele ümber. Siinkohal pole enam tähtis, kas ja kuivõrd positiivne muutus uussisserändajatele tegelikult on. Muutus, sõltumata sellest, kas tegu on positiivse või negatiivse muutusega, on inimestele enamasti alati stressirohke, kuna tavapärase olukorra asemel tuleb silmitsi seista uue situatsiooniga. Kohanemise seisukohalt tähendab uue elukeskkonnaga harjumine seega ka leppimist ja ümberõppimist; seda enam, et sõna „programm“ viitab niisamuti struktureeritud ning kindla alguse ja lõpuga tegevuskavale. Tervitus seevastu on tajutav positiivse sõnana. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab „tervitama“ sõnade ja žestidega sõbralikke tundeid, austust vms väljendama või tervitusi, häid soove edasi andma. Ehk teisisõnu, „tervitama“ on sõnana soe, sõbralik ja kutsuv. Niisamuti peegeldab ka kohanemisprogrammi ingliskeelne nimi eesti- ja venekeelse nimega võrreldes oluliselt rohkem soojust ja sõbralikkust. Ehkki „tervitus“ on sõnana soe ja sõbralik, sõltub selle tähendus kontekstist, mille raames sõna kasutatakse. Keeleliselt tähendab see seda, et nii eesti- kui ka venekeelse programminime muutmine on komplitseeritud: ▪ Viimaste aastate üha aktiivsem poliitiline arutelu rände teemadel võib antud sõna kohanemisprogrammi nimes paradoksaalsel kombel osaliselt negatiivseks muutuda – Eestis on arvestatav hulk inimesi, kes seostavad rännet negatiivsete sündmustega. Sealjuures ei mängi sageli rolli rändajate päritoluriik ega siia tulemise põhjused; rännet kui sellist nähakse tervikuna negatiivselt. Seega, päevakohasest rändeteemalisest poliitilisest ja ühiskondlikust diskussioonist tulenevalt ei ole soovitatav eesti keeles programmi tervitusprogrammiks ümber nimetada. Kohanemisprogramm on nimena osaliselt juba ka juurdunud – sellele viidatakse nii siseministri määruses kui ka teemakohastes kajastustes (meediapildis). ▪ Venekeelne programminimi võiks soovituslikult peegeldada soojust ja sõbralikkust, mida programm osalejatele tegelikult edasi annab, ent head alternatiivi sõnale „adaptsioon“ on keeruline leida. Küsitlesime märtsis 2018 kohanemisprogrammi venekeelsetel koolitustel osalevate inimeste arvamust programminime osas ja ehkki osaliselt tuli ankeetidest välja see, et programmil võiks parem nimi olla, ei selgunud ühest vastust, mis oleks parim alternatiiv. Sellest tulenevalt ei ole venekeelse nime muutmine hetkel soovituslik. Kuna uussisserändajate kogemus kohanemisprogrammiga algab esimesest hetkest, mil nad programmi olemasolu enda jaoks teadvustavad, on kommunikatsioonistrateegia oluliseks osaks mitte niivõrd programminimede ühtlustamine, vaid fokusseerimine tähelepanu keelepruugile ja stiilile, kuidas 8 uussisserändajatega kohanemisprogrammi kontekstis räägitakse. Strateegiline väljakutse seisneb seega selles, et sõnumid, mida uussisserändajatega rääkimiseks kasutame, peegeldaksid soojust ja sõbralikkust. Omakanalite ja materjalide analüüs Alljärgnev omakanalite ja infomaterjalide analüüsi puhul tuleb seega arvesse võtta lisaks praktilisele infole ka emotsionaalset aspekti – kas ja kuivõrd need toetavad uussisserändajate tegelikke vajadusi, mil määral olemasolev kohanemisprogrammi tutvustav materjal toetab kohanemist eluga Eestis ja mida saaks veel teha, et kohanemisprogramm oleks veel efektiivsem. Analüüsi peamiseks eesmärgiks on seega kaardistada, et kas kõik elemendid kommunikatsioonistrateegia elluviimiseks on olemas ja kuidas neid teavitustegevuste läbiviimiseks kõige efektiivsemalt rakendada. Kohanemisprogramm on ellu kutsutud Siseministeeriumi poolt, kuid uussisserändajate jaoks. Seega tuleb analüüsi puhul arvesse võtta kaht asjaolu: ▪ Nii veebileht kui ka infomaterjalid on loodud uussisserändajate jaoks ja need peavad vastama uussisserändajate tegelikele vajadustele (ka nendele, mida nad mõnikord iseendale otseselt ei teadvusta) ▪ Emotsionaalset kaasatust, programmist arusaamist ja sellest tegelikult osavõtmist mõjutavad praktilised faktorid, nt info kättesaadavus, ülesleitavus kodulehel (kodulehe kasutusmugavus), keelenüansid ja toon jms 2015. aastal käivitatud kohanemisprogrammil on kasutusel alljärgnevad materjalid: ▪ Koduleht www.settleinestonia.ee eesti, inglise ja vene keeles. Koduleht on kohaldatav ka nägemispuudega inimeste vajadustele. ▪ A1 plakat inglise ja vene keeles ▪ 8 temaatilist voldikut: baasmoodul, keeleõpe, lapsed ja noored, õppimine, pere, rahvusvaheline kaitse, teadus, töö ja ettevõtlus. Suur osa voldikutest on olemas kolmes keeles. ▪ Üldinfovoldik eesti, inglise ja vene keeles ▪ Kohanemisprogrammi suunamise kiri eesti, inglise, vene, prantsuse ja araabia keeles Veebileht www.settleinestonia.ee Veebilehe puhul tuleb arvesse võtta seda, et see on üks esimesi kanaleid, mille kaudu potentsiaalsed osalejad kohanemisprogrammiga tutvust teevad. Isegi, kui veebilehe külastaja pole leheni (juhuslikult) jõudnud Google’i otsingumootorit kasutades, viitavad kodulehele kõik kohanemisprogrammis kasutusel olevad materjalid, sh infovoldikud, plakat ja ka Politsei- ja Piirivalveameti poolt kasutusel olev kutse kohanemisprogrammi. Enamgi veel, vajadus kodulehte külastada on igal potentsiaalsel osalejal, kuna kohanemisprogrammi koolitustele saab registreeruda läbi kodulehe. Ehkki sisu on erakordselt olulise tähtsusega, teeb mistahes kodulehe heaks selle selge ja lihtne ülesehitus. Kui veebileht on keerulise ülesehitusega ja vajaliku info ülesleidmine eeldab vaeva nägemist, on oht külastajaid iga järgmise klikiga kaotada; ka siis, kui sisu pakub külastajale tegelikult huvi. Peamised kodulehega seotud tähelepanekud on järgmised: 9 ▪ Veebileht on osaliselt lihtne, osaliselt aga keeruliselt kasutatav. Ehkki avaleht viitab, et rohkem infot programmi kohta on leitav edasi klikkides, on juba selle alumises osas lisainfot koolitusmoodulite kohta. Nende pealkirjad on aga eksitavad (v.a baasmooduli puhul) ja jätavad mulje justkui puudutaksid antud sektsioonid üldisi elulisi soovitusi vastaval teemal. ▪ Juba avalehel võiks olla viide registreerumisvormile ja juhistele, kuhu taotlus saata tuleb. See hoiab nende uussisserändajate aega kokku, kes on kohanemisprogrammiga tänu partnerasutustes jagatud infole koolitustega kursis. Niisamuti välistab viide avalehel selle, et potentsiaalne osaleja loobub koolitusest, kuna ei leia üles, kus registreeruda saab. ▪ Nii eesti-, inglis- kui ka venekeelsed tekstid vajavad toimetamist, et nii keele- kui ka stiilivigu parandada. Keelekasutus mõjub pigem ametlikuna ja ehkki tegu ongi nö ametliku informatsiooniga, siis kohanemisprogrammi eesmärki silmas pidades tasub keelekasutuses veidi avatum ja sõbralikum olla – see mõjub potentsiaalsetele osalejatele kutsuvamalt. Avatus ja sõbralikkus antud kontekstis ei tähenda liigset familiaarsust ja keelest tulenevate nüanssidega mittearvestamist, vaid ametliku keelekasutuse vältimist. ▪ Mitmed viited kodulehel ei juhata inimest korrektsesse kohta ja ingliskeelselt lehelt jõutakse edasi liikudes eestikeelsele lehele. ▪ Veebilehel puuduvad koolitajate kontaktid, kellega soovi korral ühendust võtta saaks (nt koolituste võimalike kuupäevade, kellaaegade jms kohta). Lisaks kontaktandmetele on veebis oluline välja tuua meeskond, kes kohanemisprogrammi ja koolitustega tegeleb – see lisab personaalsust ja mõjub potentsiaalsetele osalejatele usaldusväärsemalt ja kutsuvamalt. ▪ Eraldi võiks mõelda koolituskalendri peale – alamlehe või eraldi liidese peale, mis võimaldaks saada kiiret ülevaadet, millal ja mis kellaaegadel eri koolitusmoodulitel osaleda on võimalik. Kuna paljud Eestisse elama asunud uussisserändajatest töötavad või õpivad, siis koolituste ajagraafikuga arvestamine on kriitilise tähtsusega. ▪ Mõelda võiks täiendavate toetavate teenuste kuvamisele veebilehel, mida uussisserändajatel on võimalik kasutada. Lisaks praktilisele infole peegeldab seda tüüpi info olemasolu avatust, soojust ja sõbralikkust, mis tervikuna toetavad ka kohanemisprogrammi eesmärke. See info võiks olla avalehel „call to action“ tüüpi lahendusena, võimalusel koos nõustajate fotode, tutvustuse ja kontaktandmetega. ▪ Visuaalne lahendus ei ole kaasajastatud vastavalt Brand Estonia Eesti brand’i kontseptsioonile. Tasub arvestada, et visuaalne identiteet on oluline osa kommunikatsioonist, sidudes erinevad lülid ühteks tervikuks. Antud juhul seob ühtne Brand Estonia visuaal Eesti riigi ja selle asutused terviklikuks süsteemiks, mis lisaks brändiloole jutustab ka legitiimsest ja usaldusväärsest süsteemist. ▪ Paistab, et veebilehele pole lisatud Google Analytics tööriista, mis aitaks analüüsida ja mõista, kui paljud inimesed veebilehte tegelikult külastavad. Printmaterjalide analüüs: A1 plakat, temaatilised voldikud ja üldinfovoldik Üldinfovoldikut jagatakse-levitatakse eelkõige partnerite ja koostööasutuste kaudu: PPA teenindusbüroodes Tallinnas, Tartus ja Narvas; Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna ja Narva nõustamiskeskustes; kohalikes omavalitsustes Tallinnas, Tartus ja Narvas; Töötukassa teenindusbüroodes; varjupaigataotlejate majutuskeskustes Vaol ja Vägeval; ülikoolides )TÜ, TLÜ, EMÜ, 10 TTÜ), SA Archimedeses, Eesti Teadusagentuurides, IOM’is, Tartu Rahvusvahelises Majas ja maakondlikes arenduskeskustes. Lisaks üldinfovoldikutele on kasutusel ka 8 temaatilist infovoldikut iga koolitusmooduli kohta. Rahvusvahelise kaitse mooduli infovoldikut jagatakse ainult rahvusvahelise kaitse saajatele ja nendega kokkupuutuvate asutuste kaudu – Vao ja Vägeva majutuskeskustes – ning tugiteenuste pakkujate kaudu – Johannes Mihkelsoni Keskuses, Eesti Pagulasabis, Tartu Rahvusvahelises Majas, PPA teenindusbüroodes. Teisi moodulipõhiseid infovoldikuid jagatakse peamiselt koolitustel Expat Relocation Estonia poolt. Õppimis- ja teadusmooduli infovoldikuid on jagatud SA Archimedese ja Eesti Teadusagentuuri poolt ka ülikoolidele. Üldised kommentaarid printmaterjalide kohta: ▪ Printmaterjalide keelekasutus on pigem ametlik ja veidi kantseliitlik. Vaatamata sellele, et tegu on ametliku informatsiooniga, on keelekasutus ja selle stiil üheks tööriistaks, kuidas lisaks usaldusväärsusele ka soojust ja sõbralikkust peegeldada. Kohanemisprogrammi seisukohalt oleks avatum ja sõbralikum keelekasutus kutsuvam. ▪ Kuna infot on palju, siis selle struktureerimiseks tasuks kaaluda visuaalseid lahendusi (nt infograafikat) – see aitab tekstimassiivide hulka vähendada. ▪ Pildikasutus võiks senisest mitmekesisem olla. Arvestades nii terviklikku visuaalset identiteeti kui ka pildivaliku mitmekesisust peaksid uued materjalid olema kooskõlas Brand Estonia uue kontseptsiooniga, mis muuhulgas sisaldab ca 12 000 fotoga pildipanka. Arvestades nii infovoldikuid jagavate partnerasutuste hulka kui ka eri koolitusmoodulite populaarsust (keeleõpe kui vaieldamatult kõige populaarsem moodul, osalejate arvu poolest 2. ja 3. kohal olevat baasmoodul ning töö- ja ettevõtlusmoodul on populaarsuselt ca 3x väiksemad) tasub printmaterjalide osas kaaluda… ▪ Infomaterjalide koguhulga vähendamist. Arvestades, et infomaterjale haaratakse partnerasutustest kaasa lähtuvalt esmasest huvist/ instinktist, võib juhtuda, et potentsiaalsed koolitustel osalejad võivad sisusse süvenemata jätta kõrvale koolitused, millest tegelikult huvitatud on. Niisamuti tasub arvestada, et infomaterjalide suur hulk pärsib infosse süvenemist ja soodustab nende kõrvalejätmist/ kaotamist. Soovituslikult võiks kaaluda üldinfovoldiku toimetamist põhjalikumaks (sh infoga koolitusmoodulite kohta) ja loobuda ülejäänud infovoldikutest (v.a. rahvusvahelise kaitse moodulist, kuivõrd seda jagatakse väga konkreetsetele tingimustele vastavatele uussisserändajatele; niisamuti tasub alles hoida ja ümber kujundada keeleõppevoldikut, mida saaks kelleõppele suunatud messidel kasutada). Väiksem infovoldikute hulk lihtsustab ka partnerasutuste jaoks infovoldikute jagamise süsteemi. ▪ Juhul, kui infomaterjalide koguarv väheneb ja infomaterjalide (üld-, rahvusvaheline kaitse) sisu on põhjalikum, tasub kaaluda ka formaadi muutmist – kui infovoldik sobib lühema materjali kandjaks, siis brošüür või lühiraamatuke sisukamaks teavikuks. ▪ Eraldi tasub kaaluda infomaterjali tootmist partnerasutuste jaoks. Arvestades, et uussisserändajate esmane kokkupuude kohanemisprogrammiga on just läbi partnerasutuste, siis nemad on ka filtriks, mis võib väga olulist rolli mängida otsuses, kas osaleda koolitustel või mitte. Partnerasutustele mõeldud infomaterjalis võiksid olla ka kontaktandmed, kellega vajadusel (sh koostöövõimaluste osas) ühendust saaks võtta. 11 Lisaks infovoldikutele on olemas ka A1 plakat, mida on saadetud koostööpartneritele, kes on soostunud seda üles panema oma teenindusbüroodes jms avalikes ruumides (nt Integratsiooni SA Tallinna ja Narva nõustamiskeskused, Töötukassa teenindusbürood, Tartu Ülikool, EMÜ, varjupaigataotlejate majutuskeskused Vaos ja Vägeval, SA Archimedes). Plakatid on kujundatud ja toodetud selliselt, et plakati paremas alumises nurgas on tasku infovoldikute jaoks. Üldised kommentaarid A1 plakati kohta: ▪ A1 plakati visuaalne lahendus võiks olla kooskõlas Brand Estonia uue kontseptsiooniga. ▪ Keeleõppe kontekstis on plakati sisu osaliselt eksitav – kõik koolitused ei ole tegelikult ühepäevased. ▪ Positiivne joon on see, et plakat pole otseselt liigse infoga ülekoormatud. Küll aga tasub kujundamisel arvestada, et plakati mõjusus pääseb esile eelkõige tänu visuaalile. See tähendab seda, et visuaali ülesandeks on tähelepanu äratada; teksti eesmärgiks aga jutustada lühidalt ja tabavalt, miks kohanemisprogramm kasulik/ hea on ja kust selle kohta rohkem infot lugeda saab. Antud juhul visuaal ja tekst ei toeta teineteist, kuna värviline pilt ja valge tekst sulanduvad osaliselt üheks. Siinkohal tasub juhinduda loogikast, et plakat äratab inimeses esmalt huvi ja alles seejärel süvenetakse, mis infot see tegelikult kannab. Plakati kontrastid – visuaali ja teksti omavaheline suhestumine, sh värvide tasandil – mõjutavad seega olulisel määral sõnumi märkamist ja sellest arusaamist. ▪ Eraldi võiks mõelda märksõnade ja sõnumite peale uussisserändajate vaatevinklist – mis on see, mis kutsub inimest registreeruma? Tasub arvestada, et uussisserändajad ei pruugi olla teadlikud sellest, mida neil igapäevasteks toiminguteks vaja on või mis muudaksid nende siinse eluolu lihtsamaks (nt Eesti.ee ehk Eesti riigi info- ja teenuste portaali olemasolust). Kui praegusel kujul on A1 plakati tekst üsna üldine, siis tulevikus võiks tekst viidata konkreetsele, käegakatsutavale kasule, mida uussisserändajad koolitustel osaledes saavad. Kohanemisprogrammi suunamise teavituskirja analüüs Lähtuvalt Siseministeeriumi poolt sätestatud määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ teavitab PPA uussisserändajat kohanemisprogrammis osalema suunamisest ja koolitustele registreerimise võimalusest, kui: ▪ Välismaalasele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamiseloa andmise või pikendamise kohta. Otsus, sh teavituskiri, saadetakse antud juhul välismaalasele elektroonilisel kujul; ▪ EL kodanikule väljastatakse teenindusbüroos isikutunnistus; ▪ EL kodaniku perekonnaliikmele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamisõiguse andmise või pikendamise kohta. Otsus, sh teavituskiri, saadetakse antud juhul välismaalasele elektroonilisel kujul. Erandiks on uussisserändajad, kellele on antud elamisluba või elamisõigus või kes on omandanud elamisõiguse Eestis enne 01.08.2015, kuid kes on viibinud Eestis seaduslikult vähem kui viis aastat. Kohanemisprogrammis osalemiseks tuleb sellisel juhul esitada PPA’le sooviavaldus kohanemisprogrammi suunamiseks. Seda on võimalik esitada e-maili või posti teel ning PPA teenindusbüroos. 12 Üldised kommentaarid PPA teavituskirja kohta: ▪ Praegusel kujul on teavituskiri kombinatsioon ametlikust ja mitteametlikust keelekasutusest ja stiilist. Kuna kohanemisprogrammis osalemine on vabatahtlik ning selle läbinute sõnul kasulik ja igapäevast eluolu lihtsustav, siis soovituslikult peaks ka antud teavituskiri peegeldama soojust ja sõbralikkust. See ei tähenda, et kirja stiil peaks PPA’le mitteomaselt familiaarne või pealetükkivalt semutsev olema; küll aga sõbralik, toetav ja vältima ranget ametkondadele iseloomulikku keelekasutust. ▪ Kuna kohanemisprogramm on vabatahtlik ja mõeldud toetava meetmena uussisserändajatele, kes Eestisse elama on tulnud, siis peaks teavituskiri olema kutse. Võõrkeelsetes teavituskirjades kasutatakse sõna „kutse“ asemel sõna „teavitus“ (notification inglise ja prantsuse keeles, извещение vene keeles), mis jätab mulje kohustusest koolitusel osaleda. Ehk teisisõnu, töökeelena võib ametkondade lõikes rääkida uussisserändajate suunamisest; välismaalastega otsekontakti luues aga kutsumisest. ▪ Võõrkeelsetes kutsetes viidatakse kohanemisprogrammi nimekirja kandmisele (nt „enroll“ inglise keeles) – see jätab mulje, et välismaalane on programmi nimekirja kantud ilma küsimata ja sõltumata sellest, kas tal on aega ja tahtmist selles osaleda. Ka igapäevases keelekasutuses tasuks vältida sõna „suunamine“ – ehkki tehniliselt on see PPA ülesandeks, võiks suhtluses uussisserändajatega, üldises keelepruugis ja ülesannete kirjeldamisel kasutada sõna „kutsuma“ (jms sarnase tähendusega sõnu). ▪ Koolitustel osalenud inimeste tagasiside kasutamine teavituskirjas on väga hea idee – see annab koolituste olemuse kohta usutavat infot ning peegeldab ühtlasi soojust ja sõbralikkust, mida käesolevas dokumendis ka puudutatud on. ▪ PPA teavituskirja disain võiks tuleneda muude kohanemisprogrammi infomaterjalidest ehk kõik kasutusel olevad materjalid võiksid olla ühtlustatud stiili ja kujundusega. Kohanemisprogrammis osalejate tagasiside analüüs Kohanemisprogrammis on igal osalejal võimalus anda tagasisidet ning väljendada oma isiklikke seisukohti koolituse sisu ja korralduse kohta. Käesolev analüüs baseerub tagasisidel, mida koguti 2015. aasta septembrist kuni 2017. aasta juulini koolitustel osalenud uussisserändajatelt. Hinnanguid oli võimalik anda 5-palli süsteemis (sealjuures 5 tähistab maksimaalset rahulolu, 1 aga minimaalset). Tagasiside on representatiivne, kuivõrd analüüsitud teemamooduleid ning A1-taseme keeleõpet on läbitud 2322 korda ja tagasisidet on antud 1980 korral. Olulisemad järeldused tagasiside põhjal: ▪ Uussisserändajate üldine rahulolu erinevate koolitusmoodulitega on valdavalt „hea“ või „väga hea“, jäädes kõikide moodulite puhul hinnete 4 ja 5 vahele. Esineb siiski mõningasi erandeid, kui koolitusel osalejad on koolitusmoodulite teemasid hinnanud vähem kui 4 palliga (nt baasmooduli ja teadusmooduli puhul konkreetsetel aastakäikudel). ▪ Ehkki koolitusmoodulite sisu, materjalid, üldine korraldus ja muud tehnilised tegurid on valdavalt häid või väga häid hindeid saanud, torkab silma üldine hea ja väga hea rahulolu eri moodulite 13 koolitajatega. Kuna koolitusi viivad läbi koolitajad, siis inimfaktoril on väga oluline roll ka üldises rahulolus. ▪ Huvitav nüanss on ka see, et vene õppekeelega osalejate rahulolu nii koolitajate kui ka koolituste korraldustega on keskmiselt mõnevõrra kõrgem kui ingliskeelse õppekeelega osalejate puhul. Võimalik, et see on seotud tendentsiga, et suur osa ingliskeelsete koolituste osalejatest on koolitusele jõudnud isiklikust huvist, suur osa venekeelsete koolituste osalejatest aga vältimatust vajadusest (nt seoses erinevate riigis viibimise tingimustega lähtuvalt päritoluriigist). Kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia seisukohalt tähendab koolitustel osalenute positiivne tagasiside seda, et programm on uussisserändajate tegelikele vajadustele ja ootustele vastav; teisalt aga seda, et head tagasisidet tasub kasutada referentsina uute osalejate koolitustele kutsumiseks. Koolitustel juba osalenud uussisserändajate hinnang on võrreldes koolitaja, riigi või mistahes muu partnerasutuse kõrval autentsem, usutavam, asjakohasem ja vähem reklaamilik. See on ka põhjuseks, miks tasub audiovisuaalsetes materjalides klippi valmimisel kaasabi paluda koolitustel juba osalenud uussisserändajatelt, kes läbi eheda ja siira soovituse suudavad kõige paremini edasi kanda emotsiooni, miks kohanemisprogrammis osaleda tasub. IV Uued kommunikatsioonikanalid ja -materjalid Omakanalid: sotsiaalmeedia Lähtuvalt uuringule „Eesti Integratsiooni monitooring 2017“ on ligikaudu 15% sisserändajatest sotsiaalmeedia vahendatud kontaktidest abi saanud. Võimalik, et see madal osakaal on seotud informatsiooni kättesaadavusega ja oma sotsiaalmeediakanal aitab teavitustööd parandada. Kuna sotsiaalmeedia, eriti Facebook, on üle maailma suure kasutajaskonnaga, siis sotsiaalmeedia kasutamine infokanalina: ▪ võimaldab esitada oma infot interaktiivsemalt ja atraktiivsemalt kui staatiliste veebilehtede või infovoldikute kaudu, ▪ välistab olukorra, kus info jagamine sõltub partnerite aktiivsusest. Tasub arvestada, et hästitoimivad Facebook’i lehed on leitavad ka guugeldamisel – näiteks guugeldades Work in Estonia, on programmi Facebook’i leht Google’i esimese otsingulehe tulemuste seas. Oma leht võimaldab ka jagada infot täpselt siis, kui vaja, niisamuti nagu ka soovitud kujul. Kuna Facebook on suurim sotsiaalmeediavõrgustik Eestis, siis soovitame programmile luua oma konto. Isegi, kui uussisserändajal pole Facebook’is oma kontot, näeb brändide/ ettevõtete lehtedele postitatud sisu ka ilma selleta. Pikemas perspektiivis, kui uussisserändaja töötab või õpib keskkonnas, kus puututakse kokku ka kohalike inimestega, on suur tõenäosus, et ühel hetkel konto selle puudumisel ka luuakse – lisaks eraelulistele ja meelelahutuslikele põhjustele kasutatakse sotsiaalmeediat (sh Facebook’i) nii tööks kui ka õppimiseks. Facebook’i (ja ka teiste sotsiaalmeedialehtede) meelelahutuslik aspekt tähendab ka seda, et kasutajatel on selles keskkonnas kõrgem valmisolek uue info vastuvõtmiseks. 14 Facebook’i lehe loomise kõige olulisem eeldus on see, et leheküljele luuakse sisu järjepidevalt – kui sisuloome on harv ja katkendlik, ei toeta see kanal oma eesmärki. Tasub arvestada, et lehe järgijaskonna kasvatamine nõuab aega ja järjepidevat tööd. ▪ Soovitame loodava Facebooki kanali nimetada Settle in Estonia. See sobitub kokku teiste programmide või projektidega, nt Work in Estonia, Invest in Estonia jms. Settle in Estonia viitab juba ka Kohanemisprogrammi veebile ja ühtlasi sobib tulevikus ka laiemalt muudeks teemakäsitlusteks, mis on kuidagi rändega seotud ja Siseministeeriumile olulised sotsiaalmeedias kajastamiseks. ▪ Soovitame luua FB lehele pikaajaline strateegia, mis sisaldab nii põhimõtteid kui ka eesmärke, mille alusel luuakse lehele järjepidevalt sisu. Sisuloome ei tohi olla seotud kampaanialainetega (nt 3 kuud aktiivset postitamist ja piltlikult öeldes eetrivaikus ülejäänud aasta jooksul), vaid peaks olema regulaarne ja järjepidev. Seega sisuhaldus peaks olema konkreetse projektimeeskonna kontrolli all, kes lähtuvalt üldstrateegiast ja vastavalt ajahetkel olulisematest teemadest kanalit aktiivsena hoiavad. Ühes nädalas võiks teha 3-4 postitust ning nende iseloom peaks „tapeedistumise“ vältimiseks võimalikult eripalgeline olema. ▪ Uudisvoog loodaval lehel võiks olla paralleelselt nii inglis- kui ka venekeelne. Seda põhimõttel, et ühes ja samas postituses on mõlemad keeled esindatud. Sisu võiks samas paindlik olla – postituse esmane keel peaks sõltuma postituse sisust. ▪ Eripalgelisuse loomiseks soovitame luua eri tüüpi rubriike, mis saavad kaetud kuu vältel. Mõnede rubriikide intervall on tihedam, nt kord nädalas ja teiste rubriikide intervall harvem, nt kord või kaks kuu jooksul. Täpsemad näited ja selgitused rubriikidest on väljatoodud allpool olevas tabelis. Kuigi tegevusplaan ja järjepidevus on tähtsad, peab sotsiaalmeedias tegutsemisel olema ka mänguruumi ja paindlikkust. Tihtipeale võivad päevakorda tulla olulised artiklid, üritused või midagi muud, mis vajaks kohest kajastamist ja seetõttu tuleb varasem plaan ümber mängida. Lisaks võivad jooksvalt tekkida uued põnevad ideed, mida on lihtne realiseerida, ent esialgses plaanis ettenähtud ei ole. ▪ Oluline osa nii sisuloome kui ka järgijaskonna kasvatamise strateegiast on koostöö programmipartneritega ja regulaarne info levitamine nende kaudu. Ehkki koostöö ei asenda omakanali vajalikkust, ka seetõttu, et sisu jagamise kokkulepped ei realiseeru alati nii nagu algselt planeeritud, on partnerprogrammidel märkimisväärne järgijaskond, kelle seas on potentsiaalseid koolitusel osalejaid. ▪ Facebook’i strateegia oluliseks osaks on ka visuaalne külg – seda nii sisulises võtmes (kuna visuaalid kannavad samuti sõnumit) kui ka tehniliselt. Oluline on arvestada kujundustöödega konkreetse kanali jaoks ja need peaksid vastama Eesti brändi kontseptsioonile, kujunduspõhimõtetele ja valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhiste nõuetele. ▪ Lehe loomisel tasub nii järgijaskonna kasvatamise kui ka info levitamise nimel planeerida eraldi eelarvet, eriti lehe loomise algusjärgus. Edaspidine eelarvekasutus sõltub nii strateegiast, lehe järgijaskonnast kui ka sisu – nii omaenda kui ka jagatava materjali – olemasolust. ▪ Audiovisuaalse materjali esitlemiseks soovitame videod laadida Siseministeeriumi YouTube’i kanalisse või luua selle tarbeks kohanemisprogrammi jaoks uus Vimeo või YouTube’i kanal. Käesoleva projekti lõppedes on oluline, et Siseministeeriumil oleks olemas inimene, kes võtab FB lehe haldamise ja sisuloome JLP-lt üle. Käesoleva projekti raames oleme valmis kogu sisuloome võtma enda 15 kanda ning olema nõuandja rollis inimesele ja tegema vastavad ettevalmistused, et oskused-teadmised kanali haldamise ja sisuloome osas saaksid uuele rollitäitjale käesoleva projekti lõpuks edasi antud. Ettepanekud Facebook rubriikide osas: Sagedus Rubriigi nimi Rubriigi selgitus 1 x nädalas Artikkel 1) Teemakohane artikkel kohalikust või välismeediast; 2) Kohanemisprogrammiga seonduv meediakajastus 1 x nädalas Nipinurk Otsime nii oma vahenditega kui suhtleme uussisserändajatega, et leida igaks nädalaks üks nipp, mida jagada teiste uussisserändajatega, nt mõni mobiilirakendus või vaba aja sisustamise soovitus. 1 x nädalas Kohanemisprogramm Kord nädalas teeme juttu mõnest moodulist Kohanemisprogrammis. Olgu see siis eelpromotsioon, uutest koolitusaegadest informeerimine või lihtsalt selgitav postitust sellest, mida üks või teine moodul endast kujutab. Lisaks võib siin kajastada ka mõne osaleja tagasisidet programmis osalemise kogemuse kohta. 1 x kuus Inimesed I Jagame lugusid uussisserändajatest videoklipi (Propapanda AV materjalid) või kirjaliku loo kaudu, mille avaldame täismahus Mediumi blogis (sellest formaadist juttu allpool). 2 x kuus Inimesed II Oluline tsitaat või paar-kolm lauset uussisserändajalt, mis puudutab Eestisse tulemist, siin elamist, igapäevaseid toimetusi või elamusi ja kogemusi. Lisaks võib siin kajastada ka mõne osaleja tagasisidet programmis osalemise kogemuse kohta. Jooksvad teemad: Jätame ruumi teemadeks, mida ette planeerida ei saa, nt ürituste kajastamine, kiireloomuliste teadete edastamine, ökosüsteemi partnerite uudiste/info jagamine jms. Omakanalid: blogi Medium platvormil Kuna antud projekti raames ei toimu www.settleinestonia.ee veebilehe ümberehitust või kontseptuaalseid muudatusi, siis soovitame luua alternatiivse veebiplatvormi, kuhu saab postitada pikemaid lugusid, mis on seotud Kohanemisprogrammiga. Teeme ettepaneku luua blogi www.medium.com keskkonda, mida on võimalik ka küljendada vastavalt Kohanemisprogrammi visuaalidele. Blogikeskkond oleks eelkõige ingliskeelne, kuid vajalikel juhtudel saab saame sinna ka mitmes eri keeles postitada. Mediumi keskkonda postitatud lugusid saame jagada sotsiaalmeedias. Blogi veebiaadress oleks inspireeritud Settle in Estonia nimest, näiteks medium.com/settleinestonia. Blogi loomine ei tähenda seda, et kõikides infomaterjalides sellele viitama peab. Kuna Medium on ajutine lahendus ja uue kodulehe valmimisel tasub blogi Settle in Estonia veebilehele ümber tõsta, siis infomaterjalide pikema eluea nimel ei tasu sellele trükistes viidata. Niisamuti on efektiivsem võimalikud huvilised suunata kodulehele, kust saab programmi kohta detailsemalt lugeda ja soovi korral ka infot selle kohta, kuidas registreeruda. Blogi on aga täiendav materjal, mis võimaldab avada programmi kohta 16 nüansse, mida infornatiivne koduleht praegusel kujul ei võimalda. Küll aga võiks kodulehel olla viide blogile, niisamuti saab selle sisu edasi jagada Facebook’is. Audiovisuaalsed materjalid Audiovisuaalsetel materjalidel on võrreldes tekstide ja fotodega mitmeid eeliseid. Videosid on oluliselt lihtsam tarbida, kuna info omandamine on tänu liikuvale pildile automaatne. Liikuv pilt võimaldab materjali sisse kirjutada ka emotsionaalsust ja soojust, mida tekstide ja piltidega on keerulisem luua, kuna eeldab vaatajalt rohkem süvenemist. See ei tähenda, et tekstidel ja piltidel poleks kommunikatsioonis rolli; küll aga võimaldab audiovisuaalne materjal inimeste tähelepanu kergemini võita. Sotsiaalmeedia seisukohalt on videod ka „jagatavamad“ kui mistahes muu materjal; lisaks saab neid kasutada väga mitmekülgselt erinevatel platvormidel (sh veebilehel, videokeskkondades). Antud juhul on audiovisuaalsete materjalide peamiseks eesmärgiks kohanemisprogrammi ja rändeinfoportaali www.settleinestonia.ee tutvustamine, niisamuti nagu ka Eestis elamise ja kohanemisprogrammis osalemise kogemuse jagamine uussisserändajate poolt, kes teavad, millest nad klipis räägivad ja kes sellest tulenevalt mõjuksid vaatajatele ka usaldusväärsemalt. Koostöös Propapanda filmimeeskonnaga luuakse 2 klippi: üks inglise ja teine vene keeles. Skemaatiliselt on ühe videoklipi ülesehitus järgmine: 1. Sissejuhatus. Kiire tempoga ja meeleolukas „soojendus“, milles osalevad kõik samas klipis osalevad inimesed. Osalejatel palutakse ühele ja samale küsimusele vastata ühesõnaliste (või lühikeste) vastustega, mis annab võimaluse monteerida klipp vahelduvatest vastusevariantidest. ▪ 2 peamist eesmärki: tekitada vaatajas huvi (nii tempoka meeleoluga kui ka sisuga), aga ka juhatada teemat sisse. Tervikuna, sissejuhatus peab vaatajas positiivse tunde jätma ja tekitama soovi klippi lõpuni vaadata. ▪ Kuna näidatakse kõiki klipis osalevaid inimesi, annab sissejuhatus aimu, kellest ja kuidas klipis edaspidi juttu tuleb ▪ Küsimused on Eesti või Eestis elamise kohta ja vastata tuleb ühe sõnaga (nimi- või omadussõnu kasutades) ▪ Kombineeritud kaunite Eesti loodusvaadetega või üldiste kaadritega (sh koolitusruumist) ▪ Ajaline kestus: ca 30 sek Näiteid küsimustest: ▪ Nimeta 3 asja, mis sulle Eestis kõige rohkem meeldib? ▪ Nimeta 3 asja, mis iseloomustab sinu arvates keskmist eestlast? ▪ Milline on su lemmiksõna eesti keeles? ▪ Milline on aga sinu arvates kõige raskem või imelikum sõna eesti keeles? ▪ Millised 3 asja sind eestlaste või Eesti puhul kõige rohkem üllatanud on? 2. Sisuosa. Kohanemisprogrammi, koolitusmoodulite ja praktiliste kogemuste jagamine läbi isiklike lugude või vaatevinkli. 17 ▪ Eesmärgiks kohanemisprogrammi praktilisest väljundist rääkimine, kuid – kombineerituna isikliku mõõtega. See garanteerib tõenäolisemalt vaatajate huvi, kuid võimaldab samaaegselt kohanemisprogrammi puudutavat sõnumit edastada ▪ Sisuosas on kombineeritud erinevad vaatevinklid, taustaks Eesti looduskaunid vaated või üldised kaadrid (sh koolitusruumist). ▪ Ajaline kestus: ca 1 min 20 sek Näiteid sisuosast: ▪ Persoonilood kombineerituna koolitusmoodulitega – jutustame loo inimestest (klipis osalejatest), kes Eestisse elama on tulnud, mida nad siin teevad ja mis on nende isiklik lugu ning kombineerime selle praktilise kasuga, mida nad koolitustel saanud on, olgu selleks keelekursus, osalus baasmoodulis ja sealt saadud praktilised igapäevased teadmised või uued tutvused teiste koolitustel osalejatega. ▪ Hobid, kultuurilised kogemused, Eesti kultuuri või eluolu iseloomustavad tegevused – nt osalejate kujutamine hobidega tegelemas või muudes loomulikes igapäevastes situatsioonides (nt tööl, trennis, tavapärases kohas, kus aega veedavad). ▪ Koolitajate vaatevinkel. Tervikuna on klipi fookus uussisserändajate kogemuslugudel, ent kooli/ klassiruumi saaks üldkaadrina näidata. Selle peamine mõte on visuaalselt näidata, mismoodi üks kohanemisprogrammi koolitus välja näeb ja kuidas neid läbi viiakse. Liiga palju koolituskeskkonnale siiski ei keskendu – see võib vaatajale igavaks jääda. 3. Lõpuosa. Kokkuvõte klipile, mis annab nö viimase tõuke, et inimene reaalselt läheks veebilehele ja end koolitusele kirja paneks. Selles osas võiks välja tulla, et registreerumine on lihtne/ kiire. ▪ Küsimus uussisserändajatele: nimeta 3 asja, mis sulle koolitusel kõige rohkem meeldisid? Kas ja miks soovitaksid teistel koolitusest osa võtta? ▪ Viited, kust lisainfot saab + call to action „registreeru siin“ + vajalikud logod/ disclaimer’id ▪ Ajaline kestus: ca 20 sek Olulised märksõnad seoses AV materjalidega: ▪ Koolituse osa + koolitajate näitamine ja sissetoomine on oluline selleks, et teema nii abstraktseks ei jääks. Koolist/ klassiruumist võiks üldkaadrit näidata (turvatunne uutele potentsiaalsetele osalejatele, et millega nad end seovad, kui koolitusele lähevad), aga fookus on kogemuslugudel, mis on soojad/ emotsioonirohked. Videod on piltlikult öeldes „isutekitajad“. ▪ „Isutekitamine“ ei tähenda ebarealistlike ootuste kasvatamist, vaid huvi äratamist programmi vastu läbi meeleolukate ja põnevate portreelugude. ▪ Moodulitest klippides otseselt ei räägi – need võivad potentsiaalseid osalejaid segadusse ajada. Kodulehel on selles osas toetav roll ja seal on iga mooduli ülesehitus/ sisu lahti selgitatud. ▪ Klipi pikkusest (ca 2.5 min) – kui tempot üleval hoida ja mitmekesisusele sihtida, tundub hea pikkus. Klipist tehakse ka lühemad väljavõtted (nt 30 sek), mida erineval kujul sotsiaalmeedias kasutada saaks. ▪ Ühes klipis osalevate inimeste arv: 2-4 ▪ Lõplik stsenaarium sõltub klippides osalevatest inimestest (nii teksti osas, mida nad räägivad, kui ka filmimiskohtade osas). Sisult on klipid seega erinevad, formaadilt ja ülesehituselt aga sarnased. 18 ▪ Ingliskeelsele klipile venekeelsed subtiitrid alla, venekeelsele klipile ingliskeelsed subtiitrid alla – juhul, kui mõni inimene soovib mõlemat klippi vaadata, ei ole tal selleks ühtki takistust. ▪ AV materjalid on vajadusel ja võimalusel nii kohanemisprogrammi omakanalites kui ka partnerasutuste jaoks kasutamiseks. Osalejad klippidesse leitakse koostöös koolitusprogrammi pakkuja Expat Relocation Estonia’ga, kuivõrd neil on uussisserändajate ja koolitustel osalejatega kõige vahetum kokkupuude. Klipid lõppevad kokkuvõtva kohanemisprogrammi logo ja ühelauselise üleskutsega lugeda rohkem infot www.settleinestonia.ee keskkonnas. Video visuaal- ja kujunduslahendused vastavad Eesti brändi kontseptsioonile ja kujunduspõhimõtetele ning valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhiste nõuetele. Audiovisuaalsete materjalide levitamise võimalused: 1) Omakanalites avaldamine – nii Settle in Estonia veebilehel kui ka Facebook’i lehel 2) Partnerite omakanalites kui ka Facebook’i lehtedel (eeldab sisulisi kokkuleppeid partneritega ja arvestama peab sealjuures võimalusega, et koostöö ei pruugi kulgeda soovitud ajal ja/ või mahus) 3) Partnerite avalikes ruumides asuvatel ekraanidel (nt PPA teeninduspunktides; tulevikus ka Töötukassas) 4) Turundusmaterjalina nii koolitustel, kohtumistel tööandjatega, kirjavahetuses/ kohtumistel uussisserändajate ja/ või tööandjatega (nt Expat Relocation Estonia, PPA, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja kasutuses) 5) Videoreklaamina Facebook’is kui kõige suurema kasutajaskonnaga sotsiaalmeediakanalis (sh rakendades võimalusel Facebook’i retapikslit) V Siht- ja sidusrühmade analüüs Sihtrühmad, kellele kohanemisprogrammi teavitustegevuste raames keskenduda, jaotuvad järgnevalt: 1) juba siin elavad uussisserändajad Alla 5 aasta Eestis seaduslikul alusel elavad välismaalased, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, ja Euroopa Liidu kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kes on omandanud või kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. Uussisserändajate mõiste hõlmab endas nii töötajaid, pererände raames tulijaid, tudengeid kui ka muudel põhjustel riiki saabunuid. Eestisse rändamise põhjuseid on küllaltki erinevad, näiteks Venemaa kodanike rändest moodustavad märkimisväärse osa peredega taasühinejad, samas kui Ukraina ja USA kodanike seas on ülekaalukalt Eestisse tööle asujaid (Balti Uuringute Instituut, 2014). Siseministeeriumi andmetel tegi PPA 2016. aastal kokku 6702 tähtajalise elamisloa andmise positiivset otsust, nende seas oli 1727 Ukraina ja 1679 Venemaa kodanikku. Lisaks sai 2016. aastal tähtajalise elamisloa 221 Ameerika Ühendriikide, 200 Nigeeria, 187 India ja 186 Valgevene kodanikku. Samad riigid figureerivad elamisloa saanud inimeste kodakondsuse järgi tabeli tipus ka varasematel aastatel. Statistikas ei kajastu Euroopa Liidu riikide kodanikud, kes ei vaja Eestis elamiseks elamisluba. 19 2017. aastal tegi PPA 7508 positiivset tähtajalise elamisloa otsust. Ukraina kodanikke oli nende hulgas 2129, Venemaa kodanikke 1552. Neile järgnevad India (249), Valgevene (238), Türgi (210), Ameerika Ühendriigid (209), Nigeeria (199) ja Gruusia (157). (Siseministeerium) 2017. aastal registreeris Siseministeeriumi andmetel oma elukohaks Eesti riigi 4119 Euroopa Liidu kodanikku. Nende seas oli enim Läti kodakondsuse kandjaid (820), järgnevad Soome (770), Saksamaa (436), Itaalia (281), Prantsusmaa (245), Hispaania (188), Rootsi (163), Leedu (157), Suurbritannia ja Põhja- Iiri (143), Rumeenia (135), Tšehhi (97), Bulgaaria (97), Poola (70), Portugal (66), Holland (62), Slovakkia (61), Ungari (56), Kreeka (52), Austria (49), Belgia (42), Taani (32), Norra (29), Iirimaa (17), Šveits (16), Sloveenia (15), Horvaatia (11), Island (3), Küpros (3), Malta (2), Luksemburg (1). (Siseministeerium) 2) potentsiaalsed uussisserändajad Sihtgrupi määratlemisel lähtume Balti Uuringute Instituudi 2014. aasta uuringuaruannet “Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks” andmetele. Uuringu põhjal joonistub sisserändeprotsesside analüüsimisel selgelt välja Eesti geograafiline asukoht ehk peamised riigid, kust Eestisse sisse rännatakse. Esirinnas võime näha nii Soomet kui Venemaad. Euroopa Liidu liikmesriikidest järgneb Soomele Saksamaa. Kolmandate riikide lõikes oli uussisserändajate tabeli tipus lisaks Venemaale Ukraina, neile järgnevad Ameerika Ühendriigid. Uuringu koostajate hinnangul suure tõenäosusega seni ilmnenud trendid ka jätkuvad. (Balti Uuringute Instituut, 2014). WorkInEstonia 2018. värbamiskampaaniateks valitud sihtturgude hulgas on jätkuvalt Ukraina, samas ei leia sealt Venemaad ega Ameerikat. Euroopa riikidest võib nimekirjas näha Itaaliat, Portugali, Sloveeniat, Bulgaariat ja Ungarit. Uue sihtturuna saab välja tuua Türgi. (WorkInEstonia faktileht, 2018) 2016-2017 aasta WorkInEstonia veebilehe külastatavusi riikide lõikes analüüsides võibki näha tabeli tipus Türgit (WorkInEstonia veebilehe külastatavuse aruanne 2017), mis annab märku võimalikust trendimuutusest – nii teavitustöö kui huvi puhul võib näha järjest kasvavat tendentsi. StudyInEstonia koostatud aruandest “Tasemeõppe välistudengid Eesti kõrgharidusasutustes 2005-2017” selgub, et 2017. aasta õpirände tipus on Soome, kellele järgnevad Venemaa, Ukraina, Türgi, Gruusia, India ja USA. (StudyInEstonia analüüs, 2017) Teadlikku suunitletud turundust teeb StudyInEstonia Soomes, Gruusias, Venemaal, Ukrainas, Türgis, Indias ja Hiinas. (Study in Estonia: Reismann, 2018). Antud sihtgrupi juures on lisaks käsitletutele oluline välja tuua ka Välisministeerium ning muud sisserändajatega vahetult kokku puutuvad välisesindused. Mainitud asutused on kommunikatsiooni seisukohalt üks oluline võtmekanal potentsiaalsete sisserändajatega suhtlemisel ja üldiselt nende suunal teavitustöö tegemisel. 3) uussisserändajate siiakutsujad ja nendega tegelejad - ettevõtjad, ülikoolid, ametiasutused, kohalikud omavalitsused, vabaühendused jmt Balti Uuringute Instituudi 2014. aasta uuringust “Uussisserändajate kohanemine Eestis” selgub, et Eestis toimib täna välismaalaste kohanemise toetamisel tööjaotuse mudel, kus värbajad vastutavad välismaalase värbamise ja vahetu kohanemise eest, samal ajal kui riigi rolliks on värbamist toetava üldise tugistruktuuri loomine. Samas on just Eesti näitel ilmnenud selle mudeli nõrkused – teenuste pakkumine 20 on killustunud, värbajate ja avaliku sektori koostöö on marginaalne ning palju toimub teenuste dubleerimist. Samamoodi on olemas spetsiaalsed uussisserändajatele suunatud materjalid (nt infovoldikud moodulite tutvustamiseks jmt), ent praegusel hetkel jääb vajaka just nimelt isiklikust kokkupuutest ja kontaktist, mis taolisi mitteverbaalseid infokandjaid toetavad. Vaja oleks infojagamist ja suunamist ametnike poolt, kes on antud hetkel üks potentsiaalsemaid (uus)sisserändajatega kokkupuutuv nn otsekanal. Ülikoolid ja teadusasutused on tulenevalt oma eripärast rahvusvaheliselt võrgustunud ja pikaajalise rahvusvahelise koostöökogemusega, mistõttu võiks neid rakendada edukate sidusrühmadena teavitustegevuste elluviimisel. Nad on sageli esimesteks kokkupuutepunktideks, kus uussisserändajad kohtuvad juba siin elavate inimestega. Et “võõrustavatel” asutustel oleks lihtsam juhtida uute töötajate või tudengite sujuvad sisseelamist nii tööl kui ka muudel elualadel ja igapäevaelu puudutavates asjaajamistes, on info kättesaadavus olulise tähtsusega. Uussisserändajate siiakutsujad ja nendega tegelejad, on antud projektis võimekas kanal, kus kohanemisprogrammi infot, sh videomaterjali edasi kanda. 4) laiem avalikkus – siia alla saab koondada erinevad ühistel alustel koondunud rühmad ja võrgustikud: ▪ (uus)sisserändajate pereliikmed, sugulased ja tuttavad (pererändega seonduvad lülid); ▪ haridusasutused ja –võrgustikud: (üli)koolid ja tudengid (õpirändega seonduvad lülid); ▪ inimesed, kes isiklikult ei kvalifitseeru kohanemisprogrammi osalejateks, aga tunnevad lähemalt või kaugemalt inimesi, kes vastavad vajalikele tingimustele; ▪ inimesed, kellel on juba uussisserändajatest töökaaslased ning ka need, kellel (veel) ei ole; ▪ ettevõtjad (sh personalijuhid), kes on palganud või potentsiaalselt võiksid palgata uussisserändajaid; ▪ ettevõtjad (sh personalijuhid), kes ühel või teisel põhjusel ei saa või ei julge/taha uussisserändajaid palgata; ▪ partnerasutused ja nende töötajaskond, kes (uus)sisserändajatega kokku puutuvad; ▪ arvamuse kujundajad, kõneisikud ja muud otsustajad; ▪ täideviijad ehk riigiametkonnad, näiteks kohalikud omavalitsused. Lisaks nendele on oluline eraldi välja tuua ka see osa ühiskonnast, kellel eksisteerivad teatavad hirmud ja hoiakud või vaenulik suhtumine muust riigist või teise etnilisse gruppi kuuluvate inimeste suhtes. Ka üleval väljatoodud gruppide esindajate seas on neid, kelle puhul taolised hoiakud/hirmud väga suure tõenäosusega olemas on. 2016. aastal koostatud raportist “Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes” analüüsitud tulemustest selgub, et Eesti inimeste valmisolek aktsepteerida sama nahavärviga ja samast etnilisest rühmast inimeste riiki saabumist on suurem kui erineva nahavärviga või väljastpoolt Euroopat saabunute puhul. Ligi 30% eestimaalasi ei lubaks inimestel vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat üldse Eestisse elama asuda. Mitte-Euroopa päritolu suurendab vastuseisu sisserändele. 21 Samast uuringust tuleb ka välja, et kõige suuremad erinevused suhtumises sisserändesse on eri vanuses inimeste vahel. Vanemad inimesed suhtuvad sisserändesse nooremate põlvkondadega võrreldes üldiselt negatiivsemalt. Nad arvavad sagedamini, et sisseränne kahjustab siinseid religioosseid tavasid, siseturvalisust ning kahjustab majandust. Samamoodi selgub, et madalama haridustasemega inimesed on sisserände suhtes negatiivsemad, sh on välja toodud see, et kutseharidusega inimesed näevad sisserändajate siiatulekus kõige väiksemat kasu. Veel märgitakse antud uuringus, et inimesed, kes arvavad, et sisserändajad koheldakse neist paremini, peavad sisserännet vähem kasulikuks, tajuvad sisserändajaid väiksemate ühiskonda panustajatena ning kalduvad arvama, et sisserändajad süvendavad kuritegevust. Samuti on oluline teadvustada, et Eesti riigi käekäik on otseselt sõltuvuses meie arengust, mille tekitavad ja tagavad inimesed. Just seetõttu on vaja siia haritud ja avarapilgulisi inimesi, kes aitaksid meil oma riiki üleval pidada ja positiivses suunas edasi viia. Tööealise elanikkonna vähenemine ning hääbumise üldine trend on tänases Eestis aina süvenev ning seepärast tulebki meil omaenda inimeste kõrval ka süsteemselt ja koordineeritult tegeleda kvalifitseeritud välistööjõu siia meelitamisega. See tähendab, et Eestil tuleb talendipoliitika kujundamisel ja rakendamisel muutuda senisest oluliselt proaktiivsemaks. Eesti elanike teadlikkust on vaja tõsta nii uussisserändajate kohanemisprogrammi alustest ja eesmärkidest kui uussisserändajate motivatsioonist panustada Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse. See on märkimisväärse tähtsusega eriti arvestades ülalmainitut seoses hirmude ja kaitsvate/ vaenulike hoiakutega uussisserändajaisse. Sealjuures tasub arvestada, et hoiakute muutmine on protsessina võrdlemisi aeglane ja nõuab järjekindlat panustamist. VI Sõnumite, kommunikatsioonikanalite ja partnerite kaardistus 26.01.2018 viidi Kommunikatsioonibüroo JLP eestvedamisel läbi interaktiivne sõnumite, kommunikatsioonikanalite ja partnerite kaardistamise töötuba. Ühisloome eesmärgiks oli läbi arutada ja sõnastada kohanemisprogrammiga seotud sõnumid, sh eri sihtgruppe ja osapooli arvesse võttes. Töötoas osalesid järgmised inimesed: ▪ Martin Tulit (Siseministeerium) ▪ Martin Lään (Expat Relocation Estonia) ▪ Andrus Ümarik (Expat Relocation Estonia) ▪ Andrus Alber (Expat Relocation Estonia) ▪ Agnes Aaslaid (Integratsiooni SA) ▪ Piret Potisepp (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ▪ Grete Adler (Mainor) ▪ Johannes Lõhmus (Propapanda) ▪ Leonardo Daniel Ortega Prudencio (EAS, Mehhiko päritolu) ▪ Liis Valk (PPA) 22 ▪ Karita Sall (JLP) ▪ Maie-Liisa Sildnik (JLP) ▪ Nänsi Männik (JLP) ▪ Kerttu-Liisa Kopliste (JLP) Kohanemisprogrammiga seotud osapoolte – Siseministeeriumi, koolitaja (Expat Relocation Estonia) ja koolitusele tulijate (uussisserändajad) – lõikes kaardistatud tunnuste katusmärksõnadeks ehk kõiki osapooli ühendavateks märksõnadeks olid järgmised: ▪ Ootuste juhtimine ▪ Kasulikkus ▪ Avatud ▪ Tegemise tahe (kõik on hingega asja juures) ▪ Kogemuspõhine ▪ Usaldusväärsus ▪ Tähelepanu äratav ▪ Osa Eestist (tavapärane praktika) ▪ Arendus/ areng (nt tagasiside põhjal) ▪ Soovituspõhisus (word of mouth) ▪ Põnevus Kaardistatud märksõnad on otseselt seotud sõnumitega, mida kohanemisprogrammi ja selle koolituste kohta eri materjalides rääkima peaksime. Alljärgnevalt ülevaade Kohanemisprogrammi katussõnumist ja alamsõnumitest. EST ENG RUS KATUSSÕNUM Kohanemisprogramm on Welcoming programme is a Программа адаптации – это Eestisse saabunud free training programme for бесплатная государственная välismaalastele mõeldud tasuta foreigners to help them to учебная программа, с помощью koolitusprogramm, mis aitab settle in Estonia and get used которой приехавшие в Эстонию Eestis kergemini sisse elada ja to the local ways of life. The иностранцы могут лучше siinse eluga kohaneda. programme consists of classes адаптироваться к жизни в Erinevatest koolitustest koosnev about the main functioning стране. Состоящая из programm annab ülevaate meie principles of the Estonian различных курсов программа riigi ja ühiskonna toimimisest state, society and everyday даёт представление о том, что ning igapäevasest life. It is possible to learn the происходит в стране и elukorraldusest. Programmi Estonian language but also обществе, а также об raames õpetatakse eesti keelt, find out more about working организации повседневной tutvustatakse töö, õppimise ja and studying in Estonia as well жизни. В рамках программы perekonnaga seotud teemasid. as settling in Estonia with a проходит обучение эстонскому family. языку, ознакомление с темами, 23 связанными с работой, учёбой и семейными вопросами. ALAMSÕNUMID Igaüks leiab, mida otsib. Meie Everybody finds what he or Каждый узнает для себя что-то koolitusprogramm on praktiline she needs to know about новое об Эстонии. Наша ja sisukas, kus vastused saavad settling in Estonia. Our программа обучения содержит kõik Eestiga seonduvad welcoming program is практические и информативные küsimused. Üheskoos õppimine practical and informative занятия, на которых вы on lõbus ja turvaline. Meie providing you with all answers сможете получить ответы на säravad õpetajad ja regarding the country. все вопросы об Эстонии. kaastudengid toetavad sind igal Learning together is lots of Учиться вместе веселее. Вы hetkel. fun. Your fellow students and всегда можете рассчитывать на our greatest teachers always поддержку наших прекрасных support you. преподавателей и студентов. Praktiline Practical (useful, informative) Практические занятия (sisuline/informatiivne) – – all your practical questions (полезные, информативные) – vastuse saavad kõik praktilised get answers to help you to мы ответим на все ваши küsimused, kuidas Eesti eluga best settle in Estonia and feel практические вопросы и kõige lihtsamini kohaneda ja siin welcome. поможем вам лучше освоиться ennast hästi tunda. в Эстонии и комфортно себя здесь чувствовать. Lõbus – meie koolitused on Fun - our program is Нескучно – наша программа sisukad, aga mängulised, mis comprehensive, yet we make содержит много информации, teeb ühise õppimise lõbusaks ja learning fun. но с помощью игровых форм, tulemuslikuks. обучение проходит нескучно и продуктивно. Toetav/turvaline õpikeskkond - Safe/supportive learning Дружелюбная/безопасная meie koolitustel tunned, et oled environment – our program среда обучения – наша teretulnud ning igal sammul welcomes you, and our программа приветствует ваше toetavad sind nii õpetajad kui teachers as well as your fellow участие в ней, и на каждом teised osalejad. students support you every шагу вас будут поддерживать step of the way. как наши преподаватели, так и другие участники. Parimad õpetajad – meie The best teachers – our bright Лучшие преподаватели – наши kogenud ja säravad õpetajad and cheerful teachers help опытные и обаятельные aitavad sind nii praktiliste you to solve all practical преподаватели помогут вам как küsimuste lahendamisel kui ka questions as well as to в решении практических eesti keele õppes. become guides for learning вопросов, так и в изучении the Estonian language. эстонского языка. 24 Tasub arvestada, et osa sõnumitest ei pea alati tekstiliselt esile tooma, vaid tuleb edasi kanda visuaalselt ja tunnetuslikult – uussisserändajatele peab tekkima olemasolevate materjalide lugemisest või interaktsioonist partnerasutustega tunnetus, et kohanemisprogramm kannab edasi antud väärtuseid ja sõnumeid, mida me programmi kohta tegelikult öelda soovime. VII Kommunikatsiooni eesmärgid Käesoleva töödokumendi peatükis II on kirjeldatud kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia numbrilisi eesmärke, mis omakorda on suures sõltuvuses taktikalistest tegevustest eesmärkide saavutamiseks. Kommunikatsioonistrateegia ei vasta aga ainult küsimusele, millised on numbrilised eesmärgid, mida tegevuste elluviimisel saavutada soovitakse, vaid raamistab võimalused, kuidas, millistel alustel, missuguste võtetega eesmärkideni jõutakse ja mida tegevuste elluviimisel silmas tuleb pidada. Nii lähteinfost, sisuanalüüsist kui ka sõnumite töötoast tulenevalt on kohanemisprogrammi kommunikatsiooni üldised eesmärgid järgmised: 1. Kohanemisprogrammi struktuur ja kommunikatsioonitegevused moodustavad sisulise, vajaliku ja loogilise terviku uussisserändajate jaoks. Kohanemisprogrammi ülesehitus ja sisu toetavad Eestisse elama, õppima ja/ või töötama asunud uussisserändajate igapäevaelu, koolitustel osalemine annab osalejatele positiivse laengu ja potentsiaalselt võimendab suust suhu levivat head tagasisidet programmi kohta. Mistahes kommunikatsioonitegevused, infomaterjalid ja muud kasutuses olevad vahendid peavad toetama programmi sisulist ja loogilist terviklikkust, niisamuti nagu ka uussisserändajate huvi koolituste vastu. 2. Nii siht- kui ka sidusrühmad on kursis kohanemisprogrammi sisu, põhimõtete ja tingimustega. Selle eesmärgi sisuliseks eelduseks on see, et info kohanemisprogrammi kohta on üheselt mõistetav, lihtsasti leitav ja iga kohanemisprogrammis osalemise etapp või vahelüli toetab, mitte ei takista uussisserändajate potentsiaalset osalemist koolitustel. Ühtlasi tähendab see seda, et infot kohanemisprogrammi kohta peab olema ühelt poolt piisavalt, teisalt ei tohi teave muutuda infotulvaks, mis on nii koormav kui ka segadust tekitav. 3. Partnerasutused on kursis kohanemisprogrammi sisu, põhimõtete ja tingimustega. Et partnerasutustest ei saaks nö „pudelikaelad“ ehk kitsaskohad, mis puuduliku info tõttu kujunevad määravaks faktoriks uussisserändajatele osalemise seisukohalt. See tähendab ühtlasi seda, et lisaks tugevale ja kvaliteetsele koolituspartnerile ning strateegiliselt koostatud infomaterjalidele ja omakanalitele on oluline kommunikatsioonistrateegia ehitamisel arvestada ka suhte loomise ja hoidmisega partnerasutustega. Strateegiline suhe antud kontekstis tähendab kontaktiloome kõrval strateegilist partnerlust ja partnerite kaasamist kohanemisprogrammi kujundamisel. 4. Kohanemisprogramm ja sellega seotud meeskonnaliikmed on kohanemisprogrammi eestkõnelejateks vastavas infoväljas. Ekspertidena oskavad kohanemisprogrammi kõneisikud rääkida kohanemisprogrammist ja selle sisulistest väärtusest sisserändajate jaoks; niisamuti nagu ka jagada häid näiteid Eestisse elama, õppima ja töötama asunud uussisserändajatest. 25 Kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia üldiste eesmärkide elluviimist toetavad süsteemsed lühi- ja pikaajalised eesmärgid. Lühiajalised eesmärgid on eelkõige seotud järgmiste tegevustega: ▪ Veebilehe korrastamine (tekstiliselt, visuaalselt ja pikemas perspektiivis ka ülesehituselt) ▪ Oma sotsiaalmeediakanali loomine kohanemisprogrammi jaoks (Facebook’i leht) ▪ Strateegia loomine sotsiaalmeediakanali haldamiseks ▪ Infomaterjalide korrastamine (tekstiliselt, visuaalselt) ja nende koguhulga vähendamine; nende sidumine ühtseks tervikuks mistahes muude kohanemisprogrammi materjalidega ▪ Teavituskirjade jms materjalide ühtlustamine ning sidumine visuaalseks ja tekstiliseks tervikuks mistahes muude kohanemisprogrammi materjalidega ▪ Kohanemisprogrammi tutvustavate audiovisuaalsete materjalide loomine ja levitamine ▪ Kokkulepete sõlmimine partnerasutustega kohanemisprogrammi info jagamiseks-levitamiseks Tervikuna on lühiajaliste eesmärkide katuseks kohanemisprogrammi sõnumi levitamine ja hinnanguliselt maksimaalne uussisserändajate kaasamine sihiga kasvatada koolitusmoodulitel osalevate inimeste arvu. Seevastu pikaajalised eesmärgid garanteerivad kohanemisprogrammi kommunikatsiooni järjepidevuse: ▪ Settle in Estonia veebilehe uuendamine ja kasutusmugavuse parandamine. Soovituslikult võiks veebilehele perioodiliselt lisada koolitustel osalenud inimeste referentse. ▪ Projektimeeskonna leidmine sotsiaalmeediakanali haldamiseks (eesmärgiga luua lehele iganädalaselt ka sisu) ▪ Regulaarsed kohtumised partnerasutustega ca 2x aastas eesmärgiga panustada koostöösse, jagada olulist infot kohanemisprogrammi kohta ja hoida olulisi kontaktisikuid samas infoväljas ▪ Kohanemisprogrammiga avaliku ruumi infoväljas püsimise meediaplaani loomine (nt koostöö ERR’iga, kvartaalselt persooniloo jagamine jms) Järjepidevus antud kontekstis seos uussisserändajatega kokku puutuvad organisatsioonid terviklikuks ja teineteist toetavaks ökosüsteemiks. Tasub arvestada, et koostöö ülesehitamine võtab aega, ent pikemas perspektiivis toetab see kohanemisprogrammi puudutava info levimist nii siht- kui ka sidusrühmadele. Programmiparterite kommunikatsioonikanalite kaardistus: PPA ▪ Teenindusbüroode personal (sh migratsiooninõustajad, ametnikud) ▪ Veebileht ▪ Sotsiaalmeediakanalid ▪ Ajakiri Radar ▪ Teenindussaalide ekraanid (ilma hääleta) ▪ Asutusesisene infolist Töötukassa/ Eures ▪ Nõustajad/ konsultandid ▪ Veebileht 26 ▪ E-mail sihtgrupile ▪ Tulevikus loodetavasti ekraanid teenindusbüroodes EAS/ Work in Estonia ▪ WiE sotsiaalmeedia ▪ WiE uudiskiri (1) tööotsijatele; (2) tööandjatele ▪ Üritused tööandjatele, muud avalikud üritused (sh materjalide jagamise võimalus) ▪ Info veebilehel ▪ Uudiskirjas artikkel Integratsiooni SA ▪ Nõustajad/ nõustamiskeskused ▪ Uudiskiri ▪ Veebileht ▪ Avalikud üritused Kultuurikogukonnad ▪ Sotsiaalmeediagrupid ▪ Üritused Ülikoolid ▪ Ülikoolide veebilehed ▪ Ülikoolide sotsiaalmeediakanalid ▪ E-mail sihtgrupile ▪ Info jagamine orientatsioonipäevadel ▪ Nõustajate informeerimine ▪ Välisüliõpilastalituse / tuutorite informeerimine ▪ Fuajeed, avalikud info jagamise kohad (plakat, roll-up) Kaubandus-Tööstuskoda ▪ Veebileht ▪ Sotsiaalmeedia kanal ▪ Kohtumised ettevõtetega/ muud üritused ▪ Uudiskiri ettevõtjatele? VIII Kommunikatsioonitegevuste plaan Kommunikatsioonitegevuste plaan on hinnanguline toimingute loetelu, mida strateegia edukaks elluviimiseks teha tuleb. Plaan on esialgne ja selle detailne teostamine sõltub kokkulepetest ja tegevuste prioritiseerimisest. Kommunikatsioonitegevuste eelarve sõltub kokkulepitud tööde loetelust ja tegelikust mahust (nt infovoldikute kogusest). Tasub arvestada, et osaliselt on kommunikatsioonitegevused 27 omavahelises sõltuvuses, st ühe konkreetse kommunikatsioonitegevuse elluviimise eelduseks on see, et eeltööd selleks on tehtud. Kommunikatsioonitegevuste detailne plaan on esitatud käesoleva dokumendi lisana nr 1. Kasutatud allikate loetelu ▪ Ajzen, I. (1991). The Theory of Planned Behavior. Organizational Behavior and Human Decision Processes. ▪ “Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes” raport 28 ▪ Eesti Integratsiooni monitooringu 2017 ▪ EKI eesti keele seletav sõnaraamat ▪ Reckwitz, A. (2002). Toward a Theory of Social Practices: A development in culturalist theorizing. European Journal of Social Theory. ▪ Siseministri 13.08.2014 määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“ ▪ WorkInEstonia faktileht 2018 ▪ WorkInEstonia veebilehe külastatavuse aruanne 2016-2017 ▪ Reismann, M. (2018). E-kiri. Tallinn, 5. veebruar. ▪ Archimedes. “Tasemeõppe välistudengid Eesti kõrgharidusasutustes 2005-2017”. ▪ Balti Uuringute Instituut. (2014). “Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks”. Uuringuaruanne. Kommunikatsiooni tegevus plaan Periood: m ärts – juuni 2018 (nädal 11 – nädal 25 ) Periood Kanalid Tegevused I Tegevused kohanemisprogrammi omakanalites Facebook . Eesmärk: Toimiv FB lehekülg, 500 järgijat seisuga 1.06.18 Nädal 1 1 - 13 FB Kohanemisprogrammi FB konto SettleinEstonia loomine ja esialgne seadistamine Igakuine ( aprill - juuni) FB Konto jooksev ha ldamine vastavalt strateegiale (vt näidisplaani kommunikatsioonistrateegia dokumenti) II veebilehe www.settleinEstonia.ee uuendustega seotud tegevused Ees märk: Koolitusele registreerunute arvu kasv 25%, osalejate arvu kasv 20% seisuga 30.06.18 Nädal 1 1 - 1 3 veeb Olemasolevate veebitekstide toimetamine ja linkide ülekontrollimine eesti, inglise ja vene keeles Nädal 11 - 1 3 veeb Veebisolevate koolitusmoodulite tutvustuse toimetamine ja sõnumitega kooskõlla viimine (EST, ENG; RUS) (NB! saab teostada vaid juhul, kui veebihaldus seda võimaldab) Nädal 14 - 1 6 veeb Nõustamismeeskonna lisamine veebilehele sh inimese tutvu stus, fotod, kontaktandmed . (NB! saab teostada vaid juhul, kui veebihaldus seda võimaldab) Nädal 14 – 16 V eeb /FB Koolitusmoodulite tutvustamiseks lühikeste klippide veebilehele ülespanek. Kokkulepped koolitajatega ja sõnumite kooskõlastamine, intervjuude üles filmimine, monteerimine ja lõplik viimistlus. Materjalide veebi ülespanek. (NB! saab teostada vaid juhul, kui veebihaldus seda võimaldab) I II Olemasolevate infomaterjalide uuendamine Eesmärk: Olemasolevad ühte sõnumit ja visuaali kandvad print materjalid olemas alates 23 .04. Koolitusele registreerunute arvu kasv 25%, osalejate arvu kasv 20% seisuga 30.06.18 Nädal 13 - 1 5 print PPA kiri (EST, ENG, RUS) – sisuline toimetamine lähtuvalt sõnumitest . Kujunduselementide lisamine . Nädal 14 - 1 5 print Expat Relocation Estonia koolitusslaidide ja kirjapõhjade kooskõlla viimine sõnumitega ja kujundamine. Nädal 14 - 20 print Programmi tutvustava infovoldiku loomine (EST, ENG, RUS) . Sisendi kogumine, teksti kirjutamine, kujundamine ja trükk. I V Audiovisuaalsete materjalide levitamine Eesmärk: Koolitusele registreerunute arvu kasv 25%, osalejate arvu kasv 20% seisuga 30.06.18 . FB kogukonna järjepidev kasvatamine . Nädal 17 - 24 FB Videoreklaami kampaania V Meediasuhte d Eesmärk: Teadlikkuse tõstmine - anda infot sisserände statistika ja ko olitusprogrammi osalenute kohta ning maandada hirme ja kasvatada sallivust. FB kogukonna järjepidev kasvatamine . Nädal 1 1-1 6 Kohalik / üleriigiline meedia Raadio 4 intervjuu Martin Läänega (15.03, pikem lugu 22.03) Artikkel kohanemisprogrammist MK Estonias 28.03 Venekeelne AK 17.03 Raadio 4 intervjuu , Martin Lään ETV+ saates Kofe+ intervjuu Martin Lään + programmis osalenu . Nädal 16 Kohalik meedia Pressiteade vene keeles aprillis algavatest Narvas toimuvatest kohanemisprogrammi koolitustest . Kõneisik: Martin Tulit , Martin Lään. Info võimendamine omakanalites. Nädal 1 7/18 Kohalik/ üleriigiline meedia Pressiteade: Fookuses kohanemisprogrammi statistika ja huvitavad faktid programmis osalenute kohta. Kõneisik: Martin Tulit. Info võimendamine omakanalites. Eesti / vene k meediaväljaanded. M ai Kohalik meedia Arvamuslugu (paberleht/online) : Miks peaks E estisse tulema? /Miks Eesti elu sisserändajatele meeldib + kohanemisprogrammi põhisõnumid + võrdlus teiste riikide kohanemisprogrammiga . Kõneisik: särav uussisserändaja . Info võimendamine omakanalites. Paralleelselt eesti / vene k meediaväljaanne. Mai- juuni Kohalik/ üleriigiline meedia Teemapakkumine (printmeedia või TV): Intervjuu mõne hästi lõimunud ja särava uussisserändajaga. Kõneisikud näiteks videoklippides osalevad sisserändajad. Lugude võimendamine omakanalites. Paralleelselt eesti / vene k meediaväljaanne. Jooksev Kohalik/ üleriigiline meedia Jooksvalt võimalike positiivsete lugude pakkumine meediale uussisserändajate südamlike/humoorikate/põnevate lugude kajastamiseks. Sisend: Expat Relocation Estonia/siseministeerium . VI Sisuturundus Eesmärk: Uussisserändajate teadlikkuse tõstmine ja FB kogukonna järjepidev kasvatamine . Koolitusele registreerunute arvu kasv 25%, osalejate arvu kasv 20% seisuga 30.06.18 Mai - juuni Estonian World Persoonipõhised ja praktilisi soovitusi jagavad sisuturunduslood kohanemis- programmis osale nud inimestega ja nn “Eesti elu ekspertidega”. VII Koostöö partneritega ja nende omakanalite kasutamine Eesmärk: Uussisserändajate teadlikkuse tõstmine ja FB kogukonna kasvatamine . Koolitusele registreerunute arvu kasv 25%, osalejate arvu kasv 20% seisuga 30.06.18 P olitsei- ja Piirivalveamet (PPA , kontakt: Liis Valk ), Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda (EKTK, kontakt: Piret Potissepp), Mainor Ülemiste (kontakt: Grete Adler), Ettevõtlus e Arendamise Sihtasutus (EAS, kontakt: Leonardo Ortega), Integratsiooni SA (INSA, kontakt: Agnes Aaslaid), Startup Estonia (kontakt: Merilin Lukk), ülikoolid * A prill – juuni Oma-kanalid Info levitamine uudiskirjades, partnerite ajakirjades, siseveebis, Facebook’is ja muudes omakanalites Programmi videoklipi jagamine partneritele; võimalusel selle kuvamine avalikus ruumis (nt PPA teenindussaalides) Võimalusel kohanemisprogrammi info lisamine vastavatesse koolitusmaterjalidesse Võimalusel kohanemisprogrammi printmaterjalide jagamine Võimalusel ja andmekaitse teema lahendamisel otsepost uussisserändajatele * Kõik lahendused vastavalt koostöökokkulepetele partneritega . Mai Nädal 22/23 Roadshow Kohanemisprogrammi tutvustamiseks koostöös PPA-ga nende piirkondlikes keskustes (eelkõige Ida-Virumaal ) . Koostöö kohaliku meediaga (ERR kohalik korrespondent, R4 korrespondent, Narvskaja Gazeta, Viru Prospekt jt) Kaaluda koostöö tegemist kohalike omavalitsustega ja nende kaasamist road-show programmi. Koostöö Töötukassaga roadshow raames (kohalike nõustajatega kohtumine + lühikoolitus) Roadshow võiks toimuda 2 korda aastas (kevadel ja sügisel). Koostas: Kommunikatsioonibüroo JLP Täiendatud 23 .04.18 Kommunikatsiooni tegevus plaan Periood: m ärts – juuni 2018 (nädal 11 – nädal 24) 9. märts 2018 Periood Kanalid Tegevused I Tegevused kohanemisprogrammi omakanalites Facebook . Eesmärk: Toimiv FB lehekülg, 500 järgijat seisuga 1.06.18 Nädal 1 1 FB Kohanemisprogrammi FB konto SettleinEstonia loomine ja esialgne seadistamine Igakuine (märts-juuni) FB Konto jooksev haldamine vastavalt strateegiale (vt näidisplaani kommunikatsioonistrateegia dokumenti) II veebilehe www.settleinEstonia.ee uuendustega seotud tegevused Ees märk: Veebilehe külastatavuste 3 0% k asv seisuga 1.06.18 (võrreldes veebruar 2018 statistikaga) Nädal 1 1 veeb Google analytics ligipääsu saamine veebilehele ja regulaarne statistika kogumine (vajalik ligipääs veebilehele) Nädal 11 -1 2 veeb Olemasolevate veebitekstide toimetamine ja linkide ülekontrollimine eesti, inglise ja vene keeles Nädal 11-12 veeb Veebisolevate koolitusmoodulite tutvustustuse toimetamine ja sõnumitega kooskõlla viimine (EST, ENG; RUS) koostöös Expact Relocation meeskonnaga Nädal 12-13 veeb Nõustamismeeskonna lisamine veebilehele sh inimese tutvu stus, fotod, kontaktandmed Nädal 13-14 V eeb /FB Koolitusmoodulite tutvustamiseks lühikeste klippide veebilehele ülespanek. Kokkulepped koolitajatega ja sõnumite kooskõlastamine, intervjuude üles filmimine, monteerimine ja lõplik viimistlus. Materjalide veebi ülespanek. III blogi SettleinEstonia loomine Ee smärk: Toimiv blogi alates 2 .04.18 . Koolitusele registreerunute arvu kasv 25%, osalejate arvu kasv 20% seisuga 30.06.18 Nädal 1 1 -13 blogi Mediu s k eskkonnas blogi seadistamine (vt idee kirjeldust strateegiadokumendist) . Nädal 14 blogi Blogi sisu ettevalmistus ja lansseerimine Igakuine (aprill – juuni) blogi Jooksev sisuloome blogisse (vt kommunikatsioonistrateegia dokumenti) pikema formaadi (persooni) lugude loomiseks 1 kord kuus sh intervjuu, loo kirjutamine ja kooskõlastamine, tõlkimine ja postitamine. Video ja fo tomaterjal lisatasu eest. IV Olemasolevate infomaterjalide uuendamine Eesmärk: Olemasolevad ühte sõnumit ja visuaali kandvad print materjalid olemas alates 9.04. Koolitusele registreerunute arvu kasv 25%, osalejate arvu kasv 20% seisuga 30.06.18 Nädal 11 -12 print PPA kiri (EST, ENG, RUS) – sisuline toimetamine lähtuvalt sõnumitest . Kujunduselementide lisamine . Nädal 11 - 12 print Expat Relocation koolitusslaidide ja kirjapõhjade kooskõlla viimine sõnumitega ja kujundamine. Nädal 12 - 1 8 print Programmi tutvustava infovoldiku loomine (EST, ENG, RUS) . Sisendi kogumine, teksti kirjutamine, kujundamine ja trükk. V Audiovisuaalsete materjalide levitamine Eesmärk: Veebilehe külastatavuse kasv 30 % ja koolitu sele registreerunute arvu kasv 2 5%, osalejate arvu kasv 20% seisuga 30.06.18 Nädal 14 - 24 FB Videoreklaami kampaania (sh retargeting) VI Täiendavate infomaterjalide loomine Eesmärk: Programmi toetavad ühte sõnumit + visuaali kandvad interaktiivsed materjalid olemasolu, mis toetab koolitusele registreerunute arvu kasvu 25%, osalejate arvu kasv 20% seisuga 30.06.18 I nteraktiivse teekaardi loomine veebikeskkonda Nädal 11 - 12 print Taustinfo kogumine osapooltega teekaardi jaoks sisendi saamiseks. Aluseks Work in Estonia info materjal. Nädal 14 - 18 Veeb Teekaardi loomine. Tagasisidestamine kliendi ja seotud osapooltega. Nädal 14-15 print Teekaardi trükkimine. Kogus EST, ENG ja RUS. VII Meediasuhte d Eesmärk: Teadlikkuse tõstmine - anda infot sisserände statistika ja ko olitusprogrammi osalenute kohta ning maandada hirme ja kasvatada sallivust. Nädal 14 Kohalik / üleriigiline meedia Pressiteade: Fookuses kohanemisprogrammi statistika ja huvitavad faktid programmis osalenute kohta. Kõneisik : Martin Tulit. Info võimendamine omakanalites. E esti / vene k meediaväljaanded. aprill Kohalik meedia Arvamuslugu (paberleht/online) : Miks peaks E estisse tulema? /Miks Eesti elu sisserändajatele meeldib + kohanemisprogrammi põhisõnumid + võrdlus teiste riikide kohanemisprogrammiga . Kõneisik: särav uussisserändaja . Info võimendamine omakanalites. Paralleelselt eesti / vene k meediaväljaanne. Mai/juuni Kohalik/ üleriigiline meedia Teemapakkumine (printmeedia või TV): Intervjuu mõne hästi lõimunud ja särava uussisserändajaga. Kõneisikud näiteks videoklippides osalevad sisserändajad. Lugude võimendamine omakanalites. Paralleelselt eesti / vene k meediaväljaanne. Mai/juuni Kohalik/ üleriigiline meedia Ministrite väljasõit Ida-Virumaale (Narva, Jõhvi ?) – NB! Leida fookus ja põhjus väljasõiduks. Pressiteade + teemapakkumised eesti ja vene k meediaväljaannetele seoses väljasõiduga. Info võimendamine omakanali tes. Jooksev Kohalik/ üleriigiline meedia Jooksvalt võimalike positiivsete lugude pakkumine meediale uussisserändajate südamlike/humoorikate/põnevate lugude kajastamiseks. Sisend Expat Relocation ja/või Siseministeeriumilt. VIII Koostöö partneritega ja nende omakanalite kasutamine Eesmärk: Uussisserändajate teadlikkuse tõstmine. Koolitusele registreerunute arvu kasv 25%, osalejate arvu kasv 20% seisuga 30.06.18 P olitsei- ja Piirivalveamet (PPA), kontakt: Liis Valk Alates nädal 16 PPA kanalid Programmi videoklipp (kuni 40 sek ja hääletu) PPA teenindussaalide ekraanidele (Tallinn, Tartu, Jõhvi, Narva) ja printmaterjalide jagamine PPA teenindussaalides. PPA koolitusmaterjalidesse Kohanemisprogrammi info lisamine 1-2 slaidi, (nt nõustajate koolitusprogramm, infopäevad tööandjatele) . Kohanemisprogrammi lingi lisamine PPA uude veebi (leht arendamisel) . PPA siseveebi uussisserändajate temaatikaga seotus spetsialisti(de) loo tutvustamine (sisend: Liis Valgult) Otsepost uussisserändajatele (kui isikuandmete kaitse teema on lahendatud) Uussisserändaja kogemus/persoonilugu seoses PPA-ga ajakirja Radar (tiraaž 3000, ilmub november 2018, ettevalmistus suvi 2018) Nädal 19/20 Roadshow Kohanemisprogrammi tutvustamiseks PPA piirkondlikes keskustes (eelkõige Ida-Virumaal). Koostöö kohaliku meediaga (ERR kohalik korrespondent, R4 korrespondent, Narvskaja Gazeta, Viru Prospekt jt) Kaaluda koostöö tegemist kohalike omavalitsustega ja nende kaasamist road-show programmi. Koostöö Töötukassaga roadshow raames (kohalike nõustajatega kohtumine + lühikoolitus) Roadshow võiks toimuda 2 korda aastas (kevadel ja sügisel). Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda (EKTK) , kontakt: Piret Potisepp Alates nädal 16 EKTK kanalid Kohanemisprogrammi lühitutvustus EKTK ajakirja. Paberkujul 1 kord kuus, 3400 tiraaž (liikmeid 3200) Vene k ajakiri 600 tiraaž (lugejaid 1400) Koostöö personalijuhtidega Kasulikud nipid tööandjale sisserändajatest töötajate koolitamisel EKTK veebipõhisesse uudiskirja EST uudiskiri iga nädal (7 800 adressaati) 2 nädala tagant vene k eelne uudiskiri - 1000 adressaati ( sõprade rubriik ) 1 kord kuus inglise keel es Mainor Ülemiste , kontakt : Grete Adler Alates nädal 16 Mainori kanalid Programmi videoklipp Mainori linnaku erinevate hoonete ekraanidele. Linnaku personalijuhtide infotundi 1-2 slaidi Kohanemisprogrammi koolituste info lisamine Mainori v eebipõhise sse kalendrisüsteemi Kohanemisprogrammi koolituste aja sisse planeerimine Üldistesse Mainori teenuseid tutvustavatesse i nfomaterjalidesse Kohanemisprogrammi koolituste info lisamine Programmi uudiste jagamine : Uudiskiri - c a 2000 saajat eesti ja inglise keeles; FB; Instagram; LinkedIn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) , kontakt : Leonardo Daniel Ortega Prudencio Alates nädal 1 4 EASi kanalid Programmi uudiste jagamine : FB; Instagram; LinkedIn. Info täiendamisel. Koostas: Kommunikatsioonibüroo JLP Hankelepingu lisa 1 Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm Hankelepingu nr 14-12.2/434-1 (21.12.2017) üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 Tellija: Siseministeerium Täitja: Kommunikatsioonibüroo JLP Üleantavate tööde/dokumentide loetelu: Uussisserändajate kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia Töö vastab lepingu tingimustele : Jah (jah/ei) Õiguskaitsevahendite kohaldamine: Ei (jah/ei) Muud märkused ( vajadusel ): Kommunikatsioonistrateegia dokument on esitatud 15.01.2018 vaheseisuga ja ei ole lõplik. Üle antava töö m aksumus: 7392 EUR (km-ta) 8870.40 EUR (km-ga) Rahastamisallikas: Euroopa Sotsiaalfond 85% Siseministeerium 15% Osakaal lepingu hinnast: 16 % Täitja kontaktisiku nimi, allkiri, kuupäev : Tellija kontaktisiku nimi, allkiri, kuupäev : Maie-Liisa Sildnik Martin Tulit 15.01.2018 15.01.2018 (allkirjastatud digitaalselt) ( allkirjas tatud digitaal selt ) Siseministeerium (koostöös Kommunikatsioonibüroo JLP’ga) Uussisserändajate kohanemisprogramm: kommunikatsioonistrateegia 2018 Tallinn 2018 2 I Sissejuhatus ja taustainfo Iga aasta asub Eestisse elama, õppima ja/ või töötama ca 15 000 välismaalast nii Euroopa Liidust kui ka teistest riikidest, eriti endistest SRÜ riikidest. Et toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate rändeprotsessi, käivitas Siseministeerium 2015. aastal kohanemisprogrammi, mille eesmärgiks on pakkuda esmast tuge kiireks ja mugavaks kohanemiseks kohaliku eluoluga ning omandamaks vajalikke teadmisi ja oskusi iseseisvaks toimetulekuks. Aktiivse ühiskonnaelus osalemise aluseks on Eestisse saabunud välismaalaste kohanemine Eesti elukeskkonna ning väärtustega. Kohanemine uues elukeskkonnas on aga samaaegselt nii huvitav kui ka keeruline väljakutse. Tegu on protsessiga, mille käigus riiki (ümber) asunud inimesed kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga ja seda iseloomustab oskuste ja teadmiste omandamine nii eluolu, riigi kui ka käitumistavade kohta. Programmis on võimalik osaleda mitte ainult äsja Eestisse saabunud sisserändajatel, vaid kõigil alla 5 aasta Eestis seaduslikul alusel elavatel välismaalastel, kelle on programmi suunanud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kohanemisprogramm, selles osalemise tingimused ja programmi suunamise kord on sätestatud siseministri 13.08.2014 määrusega nr 34 „Kohanemisprogramm“. Kohanemisprogramm koosneb lühikestest interaktiivsetest koolitusmoodulitest (vene ja inglise keeles, rahvusvahelise kaitse moodul lisaks ka araabia keeles): ▪ Baasmoodul, mis annab ülevaate Eesti riigi toimimispõhimõtetest, ühiskonnast, kultuurist ja rahvast, elanike õigustest ja kohustustest, avalikest teenustest jne; ▪ Temaatilised moodulid, mis annavad ülevaate töötamisest ja ettevõtlusest Eestis, pere ja lastega seotud küsimustest ning õppimisest ja teadustegevusest Eestis; ▪ Eraldi koolitusmoodulid, mis on välja töötatud 3-15-aastastele lastele ja noortele ning rahvusvahelise kaitse saajatele. Kõik koolitusmoodulid sisaldavad praktilisi elulisi näiteid, mis aitavad õpitut paremini mõista ning omandatud teadmisi igapäevaelus rakendada. Lisaks toimub kohanemisprogrammi raames ka eesti keele õpe nullist A1-tasemeni (vene ja inglise keele baasil). Reeglina pakutakse koolitusi suuremates uussisserändajate asustusega piirkondades ehk Tallinnas, Tartus ja Narvas. Vajadusel ja võimalusel pakutakse koolitusgrupi täitudes koolitusi vastava ettevõtte või asutuse juures (in-house) ka kohapeal. Koolitustel osalemine on uussisserändajatele tasuta. II Kommunikatsioonistrateegia eesmärk Perioodil 01.09.2015-01.09.2017 suunas PPA kohanemisprogrammi 15 619 uussisserändajat. Samal perioodil on kohanemisprogrammi koolitustel osaletud 2456 korda, mis moodustab 15,7% sihtrühmast. Teavitustegevuste tulemusena on eesmärk tõsta uussisserändajate kohanemisprogrammis osalemist iga-aastaselt ~5% Eestisse saabunud ja kohanemisprogrammi suunatud uussisserändajate mahust (2017. a 20%, 2018. a 25% jne). Sihttase perioodi lõpuks ehk aastaks 2023 on 12 843 koolituskorda. Numbrilises võtmes on kommunikatsioonitegevuste eesmärgiks seega kohanemisprogrammi koolitustel osalejate arvu tõstmine; sisulises võtmes aga sisserändajate toetamine kohanemisprotsessis, sh kättesaadava info ning mitmekeelsete info- ja audiovisuaalsete materjalide kaasabil (nt omakanalites või 3 koolitustel). Nimetatud taktikalised tegevused baseeruvad kohanemisprogrammi teavitustegevuste kommunikatsioonistrateegial, mis koosneb järgmistest osadest: ▪ Lähtepositsiooni kaardistamine (sh omakanalite ja -materjalide analüüs, seniste tegevuste või põhimõtete analüüs, põhiprobleemide ja võimaluste tuvastamine, soovitused ja ettepanekud järgmisteks sammudeks); ▪ Kommunikatsiooni siht- ja sidusrühmade analüüs; ▪ Sõnumite ja kommunikatsioonikanalite kaardistamine; ▪ Kommunikatsiooni eesmärkide seadmine ning võimaluste ja põhimõtete kaardistamine (sh SWOT analüüs tugevuste ja võimalustega ning nõrkuste tugevusteks pööramisega); ▪ Kommunikatsioonistrateegia ja -plaan (sh lühi- ja pikaajalised eesmärgid, mitmekeelsed põhisõnumid sihtrühmadele, detailne kommunikatsioonikavand tegevuste, kanalite ja kõneisikutega sihtrühma kõnetamiseks, vajalike lisamaterjalide, info- või audiovisuaalsete materjalide loetelu ja tootmine), strateegia elluviimise põhimõtted, tegevus- ja ajakava (sh teavitusvõrgu kaardistus), mõõdetavate tulemuste seadmine (nt mõju koolitusel osalusele, kontaktid jms) Kommunikatsioonistrateegia ei vasta seega ainult küsimusele, millised on numbrilised eesmärgid, mida tegevuste elluviimisel saavutada soovitakse, vaid raamistab võimalused, kuidas, millistel alustel, missuguste võtetega eesmärkideni jõuame ja mida tegevuste elluviimisel silmas tuleb pidada. III Lähtepositsiooni kaardistamine & omakanalite, materjalide ja seniste tegevuste analüüs Lähtepositsioon Siseministeeriumi poolt sätestatud määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ §3 sätestab, et kohanemisprogrammi eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist. Praktilises võtmes tähendab rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine uussisserändajate kaasamine infovälja, mis nende elu otseselt ja kaudselt igapäevaselt mõjutab, ent kohanemine ilma sotsiaalse muutuseta on peaaegu võimatu. Uussisserändajate puhul tähendab sotsiaalne muutus mitte ainult muutust elukeskkonna ja ühiskonna tasandil, kuhu nad elama, õppima ja/ või töötama on asunud, vaid emotsionaalset meeleolu, mis mõjutab nii nende osalust/ kaasatust ühiskonnas kui ka suhtumist tervikuna. Tuntud sotsiaalpsühholoogi Icek Ajzeni järgi sõltub käitumine sellest, kuidas inimene antud valdkonda suhtub, missugusena ta tajub teemakohaseid sotsiaalseid norme ning kui suureks hindab oma kontrolli võimaliku tegevuse üle (Ajzen 1991). Lisaks individuaalsetele normidele mõjutab inimeste käitumist ka sotsiaalne praktika. See viitab sellele, et isiklike tõekspidamiste kõrval mängivad rolli ka sotsiaalsed indiviidi ülesed hoiakud, mis kujundavad inimeste käitumist ja seda mõnikord vaatamata ka sügavatele isiklikele veendumustele. Näiteks Andreas Reckwitz (2002) defineerib praktikat kui rutiinset käitumisviisi, mis koosneb mitmest omavahel seotud elemendist: kehalise tegevuse vormidest, vaimse tegevuse vormidest, asjadest ja nende kasutamisest, taustteadmistest arusaamade kujul, oskusteabest, 4 emotsionaalsetest seisunditest ning motivatsioonilistest teadmistest (Reckwitz 2002). Ehkki kohanemisprogrammi eesmärk pole kujundada otseselt selles osalevate inimeste hoiakuid ning lühikeste koolitusmoodulite puhul oleks see ka võrdlemisi ambitsioonikas siht, on kohanemisprogrammi eesmärgiks toetada uussisserändajaid ja kasvatada iga aasta osalejate arvu. Kommunikatsioonitegevused peavad seega nii sisuliselt kui ka vormiliselt sisaldama – piltlikult öeldes – sotsiaalset liimi, mis osalejaid ühelt poolt julgustab programmist osa võtma, teisalt aga pakub lisaks praktilistele väljunditele ka teatavat emotsionaalset sidet. Emotsionaalne komponent antud kontekstis ei tähenda inimestele loomuomaseid tundeid, küll aga positiivset tundmust või taju, mis mõjutab suhestumist kohanemisprogrammiga. Juhul, kui potentsiaalsed osalejad ei saa kohanemisprogrammist ja selle olemusest aru või tajuvad seda „mittekohustusliku ametliku vormitäitena“, on osalejate arvu võrdlemisi raske kasvatada. Ehk teisipidi, kui kohanemisprogrammi kommunikatsioon toetab lisaks praktilistele väljunditele ka potentsiaalsete osalejate huvi ja programmist arusaamist, on kommunikatsiooni üldised eesmärgid realistlikud ja saavutatavad, sh osalejate arvu kasv. Osalejate seisukohalt on seega oluline: ▪ kasvatada üldist teadlikkust, et kohanemisprogramm on olemas ja sellest on võimalik osa võtta, ▪ tekitada potentsiaalsetes osalejates huvi kohanemisprogrammi vastu veel enne, kui nad selles tegelikult osalevad, ja ▪ planeerida kommunikatsioonitegevused kõikides etappides selliselt, et iga kohanemisprogrammis osalenud inimene kannaks positiivset sõnumit edasi ka pärast koolitust. Kohanemisprogrammi nimest Kohanemisprogrammi nimi ja tunnuslause on erinevates keeltes järgmised: ▪ Eesti keeles: Kohanemisprogramm. Teejuht Eestis kohanemiseks ▪ Inglise keeles: Welcoming programme. Your guide to settling in Estonia ▪ Vene keeles: Программа адаптации. Ваш путеводитель по адаптации к жизни в Эстонии Ehkki nimed ja tunnuslaused on eri keeltes sarnased, torkavad silma ka keelelised erinevused. Peamised erinevused on järgmised: ▪ Eesti ja vene keeles viitab programm kohanemisele, inglise keeles on tegu tervitusprogrammiga ▪ Inglise ja vene keeles on tunnuslausesse kaasatud isikuline asesõna (teie, inglise keeles mõistetav ka kui sina), eesti keeles mitte Ehkki eri sihtrühmad ongi väga erinevad – seda nii tarbimisharjumuste, eluviisi, kultuurilise tausta, huumori või mistahes muude eluliste aspektide lõikes – on kommunikatsiooni seisukohalt väga oluline, et keelenüansid ei peegeldaks eri keelte lõikes erinevaid (tajutavaid) sõnumeid. Sellisele järeldusele on pea kahekümne seitsme taasiseseisvusaja jooksul õpitud töökogemuse jõudnud näiteks ka Eestis tegutsevad reklaami- ja turundusagentuurid. Kuigi kolmandik Eesti elanikkonnast räägib vene keelt emakeelena või esimese keelena, on füüsiline elukeskkond vaatamata kultuurilistele ja muudele erinevustele Eestis elavatele inimestele siiski sama. Ka need inimesed, kes eesti keelt ei kõnele või oskavad seda võrdlemisi halvasti, tajuvad väga hästi, sageli ka tunnetuslikul tasandil, kui sõnum, mida eri sihtrühmadele kuvatakse, on erinev. Kohanemisprogrammi kontekstis on keeleaspekt samuti oluline, 5 kuivõrd settleinestonia.ee veebileht on kolmekeelne ja piirid eri keelte vahel on seega väga õhukesed. Seda enam, et avalehele sattunud inimesele kuvatakse lehte automaatselt ingliskeelsena ja muu keelevalik tuleb lehel ise teha. Keeleliselt on sõnadel „kohanemine“ ja „tervitus“/ „tervitama“ oluline vahe. Grammatiliselt pole sõnal „kohanema“ (või adaptsioonil, nii nagu venekeelne nimi viitab) automaatselt negatiivset tähendust, ent sügavamale kaevudes peidab see sõna endas osaliselt varjatud konnotatsiooni. Uussisserändajad peavad Eestisse elama, õppima või töötama kolides uute tingimustega harjuma, mitte ei kohandu siinsed tingimused automaatselt uussisserändajate senistele harjumustele ümber. Siinkohal pole enam tähtis, kas ja kuivõrd positiivne muutus uussisserändajatele tegelikult on. Muutus, sõltumata sellest, kas tegu on positiivse või negatiivse muutusega, on inimestele enamasti alati stressirohke, kuna tavapärase olukorra asemel tuleb silmitsi seista uue situatsiooniga. Kohanemise seisukohalt tähendab uue elukeskkonnaga harjumine seega ka leppimist ja ümberõppimist. Tervitus seevastu on tajutav positiivse sõnana. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab „tervitama“ sõnade ja žestidega sõbralikke tundeid, austust vms väljendama või tervitusi, häid soove edasi andma. Ehk teisisõnu, tervitama sõnana on soe, sõbralik ja kutsuv. Niisamuti peegeldab ka kohanemisprogrammi ingliskeelne nimi eesti- ja venekeelse nimega võrreldes oluliselt rohkem soojust ja sõbralikkust. Kuna uussisserändajate kogemus kohanemisprogrammiga algab esimesest hetkest, mil nad programmi olemasolu enda jaoks teadvustavad, on kommunikatsioonistrateegia oluliseks osaks ka programmi nimede ühtlustamine. Omakanalite ja materjalide analüüs Alljärgnev omakanalite ja infomaterjalide analüüsi puhul tuleb seega arvesse võtta lisaks praktilisele infole ka emotsionaalset aspekti – kas ja kuivõrd need toetavad uussisserändajate tegelike vajadusi, mil määral olemasolev materjal toetab kohanemist eluga Eestis ja mida saaks veel teha, et kohanemisprogramm oleks veel efektiivsem. Analüüsi peamiseks eesmärgiks on seega kaardistada, et kas kõik elemendid kommunikatsioonistrateegia elluviimiseks on olemas ja kuidas neid teavitustegevuste läbiviimiseks kõige efektiivsemalt rakendada. Sealjuures tuleb analüüsi puhul arvesse võtta kaht asjaolu: ▪ Nii veebileht kui ka infomaterjalid on loodud uussisserändajate jaoks ja need peavad vastama uussisserändajate tegelikele vajadustele (ka nendele, mida nad mõnikord iseendale otseselt ei teadvusta) ▪ Emotsionaalset kaasatust ja programmist arusaamist mõjutavad praktilised faktorid, nt info kättesaadavus, ülesleitavus kodulehel (kodulehe kasutusmugavus), keelenüansid ja toon jms 2015. aastal käivitatud kohanemisprogrammil on kasutusel alljärgnevad materjalid: ▪ Koduleht www.settleinestonia.ee eesti, inglise ja vene keeles. Koduleht on kohaldatav ka nägemispuudega inimeste vajadustele. ▪ A1 plakat inglise ja vene keeles ▪ 8 temaatilist voldikut: baasmoodul (üldiselt kohanemisprogrammist), keeleõpe, lapsed ja noored, õppimine, pere, rahvusvaheline kaitse, teadus, töö ja ettevõtlus. Suur osa voldikutest on olemas kolmes keeles. ▪ Üldinfovoldik eesti, inglise ja vene keeles 6 ▪ Kohanemisprogrammi suunamise kiri eesti, inglise, vene, prantsuse ja araabia keeles Veebileht www.settleinestonia.ee Veebilehe puhul tuleb arvesse võtta seda, et see on üks esimesi kanaleid, mille kaudu potentsiaalsed osalejad kohanemisprogrammiga tutvust teevad. Isegi, kui veebilehe külastaja pole leheni (juhuslikult) jõudnud Google’i otsingumootorit kasutades, viitavad kodulehele kõik kohanemisprogrammis kasutusel olevad materjalid, sh infovoldikud, plakat ja ka Politsei- ja Piirivalveameti poolt kasutusel olev kutse kohanemisprogrammi. Enamgi veel, vajadus kodulehte külastada on igal potentsiaalsel osalejal, kuna kohanemisprogrammi koolitustele saab registreeruda läbi kodulehe. Ehkki sisu on erakordselt olulise tähtsusega, teeb mistahes kodulehe heaks selle selge ja lihtne ülesehitus. Kui veebileht on keerulise ülesehitusega ja vajaliku info ülesleidmine eeldab vaeva nägemist, on oht külastajaid iga järgmise klikiga kaotada; ka siis, kui sisu pakub külastajale tegelikult huvi. Peamised kodulehega seotud tähelepanekud on järgmised: ▪ Veebileht on osaliselt lihtne, osaliselt aga keeruliselt kasutatav. Ehkki avaleht viitab, et rohkem infot programmi kohta on leitav edasi klikkides, on juba selle alumises osas lisainfot koolitusmoodulite kohta. Nende pealkirjad on aga eksitavad (v.a baasmooduli puhul) ja jätavad mulje justkui puudutaksid antud sektsioonid üldisi elulisi soovitusi vastaval teemal. ▪ Kuna kohanemisprogrammi koolitustele saab registreeruda kodulehel, võiks juba avalehele lisada viite registreerumisvormile. See hoiab nende uussisserändajate aega kokku, kes on kohanemisprogrammiga tänu partnerasutustes jagatud infole koolitustega kursis. Niisamuti välistab viide avalehel selle, et potentsiaalne osaleja loobub koolitusest, kuna ei leia üles, kus registreeruda saab. ▪ Nii eesti-, inglis- kui ka venekeelsed tekstid vajavad toimetamist, et nii keele- kui ka stiilivigu parandada. Keelekasutus mõjub pigem ametlikuna ja ehkki tegu ongi nö ametliku informatsiooniga, siis kohanemisprogrammi eesmärki silmas pidades tasub keelekasutuses veidi avatum ja sõbralikum olla – see mõjub potentsiaalsetele osalejatele kutsuvamalt. ▪ Mitmed viited kodulehel ei juhata inimest korrektsesse kohta ja ingliskeelselt lehelt jõutakse edasi liikudes eestikeelsele lehele. ▪ Veebilehel puuduvad kontaktid, kellega soovi korral ühendust võtta saaks (nt koolituste võimalike kuupäevade, kellaaegade jms kohta). Lisaks kontaktandmetele on veebis oluline välja tuua meeskond, kes kohanemisprogrammi ja koolitustega tegeleleb – see lisab personaalsust ja mõjub potentsiaalsetele osalejatele usaldusväärsemalt ja kutsuvamalt. ▪ Eraldi võiks mõelda koolituskalendri peale – alamlehe või eraldi liidese peale, mis võimaldaks saada kiiret ülevaadet, millal ja mis kellaaegadel eri koolitusmoodulitel osaleda on võimalik. Kuna paljud Eestisse elama asunud uussisserändajatest töötavad või õpivad, siis koolituste ajagraafikuga arvestamine on kriitilise tähtsusega. ▪ Migratsiooni nõustamisteenuste võimalused võiksid veebilehel paremini esile tuua (nt nõustamisteenuse osutamine nii inglise, vene kui ka eesti keeles; nõustamine nii infotelefoni, e- posti, nõustaja vastuvõtu kui ka Skype vahendusel) – see on praktiline indo, mida Eestisse äsja elama asunud uussisserändajad tegelikult sageli vajavad. Need võimalused võiksid veebis esilehel koos „call to action“ tüüpi lahendusena välja toodud olla. Võimalusel võiks veebi lisada ka nõustajate fotod koos tutvustuste ja kontaktandmetega. Lisaks praktilisele infole peegeldab 7 seda tüüpi info avatust, soojust ja sõbralikkust, mis tervikuna toetavad ka kohanemisprogrammi eesmärke. ▪ Visuaalne lahendus ei ole kaasajastatud vastavalt Brand Estonia Eesti brand’i kontseptsioonile. Tasub arvestada, et visuaalne identiteet on oluline osa kommunikatsioonist, sidudes erinevad lülid ühteks tervikuks. Antud juhul seob ühtne Brand Estonia visuaal Eesti riigi ja selle asutused terviklikuks süsteemiks, mis lisaks brändiloole jutustab ka legitiimsest ja usaldusväärsest süsteemist. ▪ Paistab, et veebilehele pole lisatud Google Analytics tööriista, mis aitaks analüüsida ja mõista, kui paljud inimesed veebilehte tegelikult külastavad. Omakanalid: sotsiaalmeedia Lähtuvalt uuringule „Eesti Integratsiooni monitooring 2017“ on ligikaudu 15% sisserändajatest sotsiaalmeedia vahendatud kontaktidest abi saanud. Võimalik, et see madal osakaal on seotud informatsiooni kättesaadavusega ja oma sotsiaalmeediakanal aitab teavitustööd parandada. Kuna sotsiaalmeedia, eriti Facebook, on üle maailma suure kasutajaskonnaga, siis sotsiaalmeedia kasutamine infokanalina… ▪ võimaldab esitada oma infot interaktiivsemalt ja atraktiivsemalt kui staatiliste veebilehtede või infovoldikute kaudu. ▪ Välistab olukorra, kus infojagamine sõltub partnerite aktiivsusest. Tasub arvestada, et hästitoimivad Facebook’i lehed on leitavad ka guugeldamisel – näiteks guugeldades Work in Estonia, on programmi Facebook’i leht Google’i esimese otsingulehe tulemuste seas. Oma leht võimaldab ka jagada infot täpselt siis, kui vaja, niisamuti nagu ka soovitud kujul. Kuna Facebook on suurim sotsiaalmeediavõrgustik Eestis, tasub just selles kanalis oma konto loomisega algust teha. Isegi, kui uussisserändajal pole Facebook’is oma kontot, näeb brändide/ ettevõtete lehtedele postitatud sisu ka ilma selleta. Pikemas perspektiivis, kui uussisserändaja töötab või õpib keskkonnas, kus puututakse kokku ka kohalike inimestega, on suur tõenäosus, et ühel hetkel konto selle puudumisel ka luuakse – lisaks eraelulistele ja meelelahutuslikele põhjustele kasutatakse sotsiaalmeediat (sh Facebook’i) nii tööks kui ka õppimiseks. Facebook’i (ja ka teiste sotsiaalmeedialehtede) meelelahutuslik aspekt tähendab ka seda, et kasutajatel on selles keskkonnas kõrgem valmisolek uue info vastuvõtmiseks. Facebook’i lehe loomise kõige olulisem eeldus on see, et leheküljele luuakse sisu järjepidevalt – kui sisuloome on harv ja katkendlik, ei toeta see kanal eesmärki, mille nimel leht loodud on. Tasub arvestada, et lehe järgijaskonna kasvatamine nõuab aega. ▪ Lehele tuleks luua pikaajaline strateegia, mis sisaldab nii põhimõtteid kui ka eesmärke, mille alusel luuakse lehele järjepidevalt sisu. Sisuloome ei tohi olla seotud kampaanialainetega (nt 3 kuud aktiivset postitamist ja piltlikult öeldes eetrivaikus ülejäänud aasta jooksul), vaid peaks olema regulaarne ja järjepidev. Sisuhaldus peaks seega olema konkreetse projektimeeskonna kontrolli all, kes lähtuvalt üldstrateegiast ja vastavalt ajahetkel relevantsetest teemadest kanalit aktiivsena hoiavad. Ühes nädalas võiks teha 3-4 postitust ning nende iseloom peaks „tapeedistumise“ vältimiseks võimalikult eripalgeline olema. 8 ▪ Oluline osa nii sisuloome kui ka järgijaskonna kasvatamise strateegiast on koostöö tegemine programmipartneritega ja regulaarne info levitamine nende kaudu. Ehkki koostöö ei asenda omakanali vajalikkust, ka seetõttu, et sisu jagamise kokkulepped ei realiseeru alati nii nagu algselt planeeritud, on partnerprogrammidel märkimisväärne järgijaskond, kelle seas on potentsiaalseid koolitusel osalejaid. ▪ Facebook’i strateegia oluliseks osaks on ka visuaalne külg – seda nii sisulises võtmes (kuna visuaalid kannavad samuti sõnumit) kui ka tehniliselt. Oluline on arvestada kujundustöödega konkreetse kanali jaoks ja need peaksid vastama Eesti brändi kontseptsioonile, kujunduspõhimõtetele ja valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhiste nõuetele. ▪ Lehe loomisel tasub nii järgijaskonna kasvatamise kui ka info levitamise nimel investeerida ka eelarvet. ▪ Audiovisuaalse materjali esitlemise eesmärgil on soovitatav ka Vimeo või YouTube’i kanali loomine. Audiovisuaalsed materjalid Audiovisuaalsetel materjalidel on võrreldes tekstide ja fotodega mitmeid eeliseid. Videosid on oluliselt lihtsam tarbida, kuna info omandamine on tänu liikuvale pildile automaatne. Liikuv pilt võimaldab materjali sisse kirjutada ka emotsionaalsust ja soojust, mida tekstide ja piltidega on keerulisem luua, kuna eeldab vaatajalt rohkem süvenemist. See ei tähenda, et tekstidel ja piltidel poleks kommunikatsioonis rolli; küll aga võimaldab audiovisuaalne materjal inimeste tähelepanu kergemini võita. Sotsiaalmeedia seisukohalt on videod ka „jagatavamad“ kui mistahes muu materjal; lisaks saab neid kasutada väga mitmekülgselt erinevatel platvormidel (sh veebilehel, videokeskkondades). Antud juhul on audiovisuaalsete materjalide peamiseks eesmärgiks kohanemisprogrammi ja rändeinfoportaali www.settleinestonia.ee tutvustamine, niisamuti nagu ka Eestis elamise ja kohanemisprogrammis osalemise kogemuse jagamine uussisserändajate poolt, kes teavad, millest nad klipis räägivad ja kes sellest tulenevalt mõjuksid vaatajatele ka usaldusväärsemalt. Koostöös Propapanda filmimeeskonnaga luuakse 2 klippi: üks inglise ja teine vene keeles. Mõlemal juhul on tegemist originaalkeelega, mitte sünkroontõlkega, ja mõlema klipi all jooksevad subtiitrid vastavas keeles, milles osalejad videos kõnelevad. Loovlahendusena kasutatakse portleelugusid, mis võimaldab sihtgrupile edasi anda vahetut kogemust ja usaldusväärset infot programmiga liitumise kasutegurite kohta ning ühtlasi demonstreerib ka seda, et Eestis on hea elada, töötada ja õppida. Mõlemad klipid näitaksid erinevaid inimesi, kes Eestis haridust omandavad, ettevõtlusega tegelevad, teadust teevad ning võimalusi ühe perekonna elu sisse seadmiseks Eestis. Osalejad klippidesse leidmiseks on plaan leida koostöös koolitusprogrammi pakkuja Expat Relocation Estonia’ga, kuivõrd neil on uussisserändajate ja koolitustel osalejatega kõige vahetum kokkupuude. Portreelugude stsenaariumid sõltuvadki paljuski just klipis osalejatest ja need kirjutatakse nende ümber – nii on lõplik audiovisuaalne lahendus kõige loomulikum, vahetum ja usutavam. AV materjalide visioon: 1) AV sisuloome sissejuhatuse, teemade käsitluse ja sõnumite ning lõpuosa kirjeldus 9 Mõlema klipi (inglise-ja venekeelse) kondikava on sarnane, aga täpne ülesehitus sõltub portreteeritavatest ja nende argielu eripäradest. Klipid on loodud selliselt, et visuaalselt tutvustada Eestit kui mõnusat elamiskeskkonda ning sõnades kirjeldada neid võimalusi, mida kohanemisprogrammis osalemine tegelastele pakkus. Visiooni järgi koosneb täisväärtuslik elamiskeskkond töö-, pereelu ja hobide sümbioosist ning klippide eesmärgiks on kujutada kohanemisprogrammi läbinute ja Eesti eluga kohanenud tegelaste elu. Klipid algaksid atmosfääri loomisega ja kaunite vaadete näitamisega Eestimaast samal ajal, kui keegi kirjeldab väljakutseid uues riigis kohanemisel või mõnd veidrat esimest olukorda, millega uues riigis silmitsi seisti (kontrast esteetilise ilu ja personaalse ebakindluse vahel). Sellele järgneb osaleja kujutamine kas oma töö-, kodu-, kooli- või hobikeskkonnas samal ajal, kui ta kirjeldab, kuidas ta nendest väljakutsetest priiks sai ning leidis oma koha ja enesekindluse pärast seda kui teda õige infoni suunati. Mõlema klipi sisu demonstreerib klipi osaliste varieeruvat eluolu ning annab edasi lugu sellest, kuidas kohanemisprogramm hõlbustas osalistel praegusesse eluetappi jõuda ning kirjeldada, millega osaline tänu sellele kiiremini ja paremini pihta sai hakata. Klipp liiguks järgmise loogika järgi: sissejuhatus -> haridus -> teadus -> ettevõtlus -> perekond -> kokkuvõte Klippidega anname edasi järgmisi sõnumeid: ▪ Kohanemisprogrammiga liitumine on teinud hõlpsamaks mingite Eesti eripärade mõistmise, mis vastasel juhul võib aega võtta mitu kuud; ▪ Eestis on töö- ja elukeskkond soodsalt tasakaalus; ▪ Eestis on võimalik elada aktiivset ja positiivset pereelu, veeta vaba aega ja olla kogukonna liige; ▪ Eestis on olemas võimalused professionaalseks ja akadeemiliseks eneseteostuseks igas vanuses pereliikmele. Klipid lõppevad kokkuvõtva kohanemisprogrammi logo ja ühelauselise üleskutsega saada rohkem infot või võtta ühendust www.settleinestonia.ee keskkonnaga. Video visuaal- ja kujunduslahendused vastavad Eesti brändi kontseptsioonile ja kujunduspõhimõtetele ning valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhiste nõuetele. 2) Orienteeruv ajakulu klipis Ajakulu prognoos on esialgne ning täpsustub siis kui kõik projektis kasutatavad elemendid on tellijaga kinnitatud. ▪ Kaunid üldvaated Eestimaast ja sissejuhatav humoorikas seik, mis on seotud uude riiki elama tulemisega – ca 30 sek. ▪ Haridusvõimaluste tutvustus – ca 30. sek. ▪ Ettevõtlusvõimaluste tutvustus – ca 30. sek. ▪ Teaduse tegemise võimaluste tutvustus – ca 30. sek. ▪ Täisväärtusliku pereelu elamise võimaluste tutvustus – ca 30. sek. ▪ Kokku ca 2 minutit ja 30 sekundit 10 3) Loo kulgemise tonaalsus/meeleolu/tempo jm AV materjali iseloomustavad elemendid. ▪ Loo kulgemise tonaalsus/meeleolu/tempo jm iseloomustavad elemendid on esialgsed ning täpsustuvad kui kõik projektis kasutatavad elemendid on tellijaga kinnitatud. Lugu kulgeb positiivses ja avatud meeleolus. ▪ Klipp on üles ehitatud rohkem keskkonna kujutamisele kui rääkivate peade näitamisele. Tegelasi näidatakse oma loomulikus keskkonnas ning tekst, mida nad oma häälega räägivad, illustreerib nende elu-, töö- või hobikeskkonda. ▪ Tonaalsus on võimalikult soe, varieeruv ja värvirikas, et anda vaatajale edasi muljet sellest, kui palju erinevaid võimalusi Eestis elamine inimesele pakub. ▪ Kõik klippides kasutatavad tegelased võtame üles olukorras, kus nende silmad saavad särada ja nad tunnevad ennast mugavalt. Audiovisuaalsete materjalide levitamise võimalusi on üldjoontes 3: 1) Omakanalites avaldamine – nii Settle in Estonia veebilehel kui ka Facebook’i lehel 2) Partnerite omakanalites kui ka Facebook’i lehtedel (eeldab sisulisi kokkuleppeid partneritega) 3) Videoreklaamina Facebook’is kui kõige suurema kasutajaskonnaga sotsiaalmeediakanalis (sh rakendades võimalus Facebook’i retapikslit) Printmaterjalide analüüs: A1 plakat, temaatilised voldikud ja üldinfovoldik Üldinfovoldikut jagatakse-levitatakse eelkõige partnerite ja koostööasutuste kaudu: PPA teenindusbüroodes Tallinnas, Tartus ja Narvas; Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna ja Narva nõustamiskeskustes; kohalikes omavalitsustes Tallinnas, Tartus ja Narvas; Töötukassa teenindusbüroodes; varjupaigataotlejate majutuskeskustes Vaol ja Vägeval; ülikoolides )TÜ, TLÜ, EMÜ, TTÜ), SA Archimedeses, Eesti Teadusagentuurides, IOM’is, Tartu Rahvusvahelises Majas ja maakondlikes arenduskeskustes. Lisaks üldinfovoldikutele on kasutusel ka 8 temaatilist infovoldikut iga koolitusmooduli kohta. Rahvusvahelise kaitse mooduli infovoldikut jagatakse ainult rahvusvahelise kaitse saajatele ja nendega kokkupuutuvate asutuste kaudu – Vao ja Vägeva majutuskeskustes – ning tugiteenuste pakkujate kaudu – Johannes Mihkelsoni Keskuses, Eesti Pagulasabis, Tartu Rahvusvahelises Majas, PPA teenindusbüroodes. Teisi moodulipõhiseid infovoldikuid jagatakse peamiselt koolitustel Expat Relocation Estonia poolt. Õppimis- ja teadusmooduli infovoldikuid on jagatud SA Archimedese ja Eesti Teadusagentuuri poolt ka ülikoolidele. Üldised kommentaarid printmaterjalide kohta: ▪ Printmaterjalide keelekasutus on pigem ametlik ja veidi kantseliitlik. Vaatamata sellele, et tegu on ametliku nformatsiooniga, on keelekasutus ja selle stiil üheks tööriistaks, kuidas lisaks usaldusväärsusele ka soojust ja sõbralikkust peegeldada. Kohanemisprogrammi seisukohalt oleks avatum ja sõbralikum keelekasutus kutsuvam. ▪ Kuna infot on palju, siis selle struktureerimiseks tasuks kaaluda visuaalseid lahendusi (nt infograafikat) – see aitab tekstimassiivide hulka vähendada. 11 ▪ Pildikasutus võiks senisest mitmekesisem olla. Arvestades nii terviklikku visuaalset identiteeti kui ka pildivaliku mitmekesisust peaksid uued materjalid olema kooskõlas Brand Estonia uue kontseptsiooniga, mis muuhulgas sisaldab ca 12 000 fotoga pildipanka. Arvestades nii infovoldikuid jagavate partnerasutuste hulka kui ka eri koolitusmoodulite populaarsust (keeleõpe kui vaieldamatult kõige populaarsem moodul, osalejate arvu poolest 2. ja 3. kohal olevat baasmoodul ning töö- ja ettevõtlusmoodul on populaarsuselt ca 3x väiksemad) tasub printmaterjalide osas kaaluda… ▪ Infomaterjalide koguhulga vähendamist. Arvestades, et infomaterjale haaratakse partnerasutustest kaasa lähtuvalt esmasest huvist/ instinktist, võib juhtuda, et potentsiaalsed koolitustel osalejad võivad sisusse süvenemata jätta kõrvale koolitused, millest tegelikult huvitatud on. Niisamuti tasub arvestada, et infomaterjalide suur hulk pärsib infosse süvenemist ja soodustab nende kõrvalejätmist/ kaotamist. Soovituslikult võiks kaaluda üldinfovoldiku toimetamist põhjalikumaks (sh infoga koolitusmoodulite kohta) ja loobuda ülejäänud infovoldikutest (v.a. rahvusvahelise kaitse moodulist, kuivõrd seda jagatakse väga konkreetsetele tingimustele vastavatele uussisserändajatele). Väiksem infovoldikute hulk lihtsustab ka partnerasutuste jaoks infovoldikute jagamise süsteemi. ▪ Juhul, kui infomaterjalide koguarv väheneb ja infomaterjalide (üld-, rahvusvaheline kaitse) sisu on põhjalikum, tasub kaaluda ka formaadi muutmist – kui infovoldik sobib lühema materjali kandjaks, siis brošüür või lühiraamatuke sisukamaks teavikuks. ▪ Eraldi tasub kaaluda infomaterjali tootmist partnerasutuste jaoks. Arvestades, et uussisserändajate esmane kokkupuude kohanemisprogrammiga on just läbi partnerasutuste, siis nemad on ka filtriks, mis võib väga olulist rolli mängida otsuses, kas osaleda koolitustel või mitte. IV Siht- ja sidusrühmade analüüs Sihtrühmad, kellele kohanemisprogrammi raames keskenduda, jaotuvad järgnevalt: 1) juba siin elavad uussisserändajad Alla 5 aasta Eestis seaduslikul alusel elavad välismaalased, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, ja Euroopa Liidu kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kes on omandanud või kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; Uussisserändajate mõiste hõlmab endas nii töötajaid, pererände raames tulijaid, tudengeid kui ka muudel põhjustel riiki saabunuid. Eestisse rändamise põhjuseid on küllaltki erinevad, näiteks Venemaa kodanike rändest moodustavad märkimisväärse osa peredega taasühinejad, samas kui Ukraina ja USA kodanike seas on ülekaalukalt Eestisse tööle asujaid (allikas: Balti Uuringute Instituut). Siseministeeriumi andmetel tegi Eesti riik 2016. aastal kokku 6711 tähtajalise elamisloa andmise positiivset otsust, nende seas oli 1727 Ukraina ja 1679 Venemaa kodanikku. Lisaks sai 2016. aastal tähtajalise elamisloa 221 Ameerika Ühendriikide, 200 Nigeeria, 187 India ja 186 Valgevene kodanikku. Samad riigid figureerivad elamisloa saanud inimeste kodakondsuse järgi tabeli tipus ka varasematel aastatel. Statistikas ei kajastu Euroopa Liidu riikide kodanikud, kes ei vaja Eestis elamiseks elamisluba (allikas: Siseministeerium). 12 2) potentsiaalsed uussisserändajad Sihtgrupi määratlemisel lähtume Balti Uuringute Instituudi 2014. aasta uuringu “Uussisserändajate kohanemine Eestis” andmetele. Uuringu põhjal joonistub sisserändeprotsesside analüüsimisel selgelt välja Eesti geograafiline asukoht ehk peamised riigid, kust Eestisse sisse rännatakse. Esirinnas võime näha nii Soomet kui Venemaad. Euroopa Liidu liikmesriikidest järgneb Soomele Saksamaa. Kolmandate riikide lõikes oli uussisserändajate tabeli tipus lisaks Venemaale Ukraina, neile järgnevad Ameerika Ühendriigid. Uuringu koostajate hinnangul suure tõenäosusega seni ilmnenud trendid ka jätkuvad. 3) uussisserändajate siiakutsujad ja nendega tegelejad - ettevõtjad, ülikoolid, ametiasutused, kohalikud omavalitsused, vabaühendused jmt Balti Uuringute Instituudi 2014. aasta uuringust “Uussisserändajate kohanemine Eestis” selgub, et Eestis toimib täna välismaalaste kohanemise toetamisel tööjaotuse mudel, kus värbajad vastutavad välismaalase värbamise ja vahetu kohanemise eest, samal ajal kui riigi rolliks on värbamist toetava üldise tugistruktuuri loomine. Samas on just Eesti näitel ilmnenud selle mudeli nõrkused – teenuste pakkumine on killustunud, värbajate ja avaliku sektori koostöö on marginaalne ning palju toimub teenuste dubleerimist. Samamoodi on olemas spetsiaalsed uussisserändajatele suunatud materjalid (nt infovoldikud moodulite tutvustamiseks jmt), ent praegusel hetkel jääb vajaka just nimelt isiklikust kokkupuutest ja kontaktist, mis taolisi mitteverbaalseid infokandjaid toetavad. Vaja oleks infojagamist ja suunamist ametnike poolt, kes on antud hetkel üks potentsiaalsemaid (uus)sisserändajatega kokkupuutuv nn otsekanal. Ülikoolid ja teadusasutused on tulenevalt oma eripärast rahvusvaheliselt võrgustunud ja pikaajalise rahvusvahelise koostöökogemusega, mistõttu võiks neid rakendada edukate sidusrühmadena teavitustegevuste elluviimisel. Nad on sageli esimesteks kokkupuutepunktideks, kus uussisserändajad kohtuvad juba siin elavate inimestega. Et “võõrustavatel” asutustel oleks lihtsam juhtida uute töötajate või tudengite sujuvad sisseelamist nii tööl kui ka muudel elualadel ja igapäevaelu puudutavates asjaajamistes, on info kättesaadavus olulise tähtsusega. Uusisserändajate siiakutsujad ja nendega tegelejad on antud projektis võimekas kanal, kus kohanemisprogrammi infot, sh videomaterjali edasi kanda. 4) laiem avalikkus - lähemalt vaadatuna see osa ühiskonnast, kellel eksisteerivad teatavad hirmud ja hoiakud või vaenulik suhtumine muust riigist või teise etnilisse gruppi kuuluvate inimeste suhtes 2016. aastal koostatud raportist “Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes” analüüsitud tulemustest selgub, et Eesti inimeste valmisolek aktsepteerida sama nahavärviga ja samast etnilisest rühmast inimeste riiki saabumist on suurem kui erineva nahavärviga või väljastpoolt Euroopat saabunute puhul. Ligi 30% eestimaalasi ei lubaks inimestel 13 vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat üldse Eestisse elama asuda. Mitte-Euroopa päritolu suurendab vastuseisu sisserändele. Samast uuringust tuleb ka välja, et kõige suuremad erinevused suhtumises sisserändesse on eri vanuses inimeste vahel. Vanemad inimesed suhtuvad sisserändesse nooremate põlvkondadega võrreldes üldiselt negatiivsemalt. Nad arvavad sagedamini et sisseränne kahjustab siinseid religiosseid tavasid, siseturvalisust ning kahjustab majandust. Samamoodi selgub, et madalama haridustasemega inimesed on sisserände suhtes negatiivsemad, sh on välja toodud see, et kutseharidusega inimesed näevad sisserändajate siiatulekus kõige väiksemat kasu. Veel märgitakse antud uuringus, et inimesed, kes arvavad, et sisserändajad koheldakse neist paremini, peavad sisserännet vähem kasulikuks, tajuvad sisserändajaid väiksemate ühiskonda panustajatena ning kalduvad arvama, et sisserändajad süvendavad kuritegevust. Seega on väga oluline sisserändajatega seotud põhjendamate hirmude minimeerimine just vanemate ning madalama haridustasemega inimeste hulgas. Samuti on oluline teadvustada, et Eesti riigi käekäik on otseselt sõltuvuses meie arengust, mille tekitavad ja tagavad inimesed. Just seetõttu on vaja siia haritud ja avarapilgulisi inimesi, kes aitaksid meil oma riiki üleval pidada ja positiivses suunas edasi viia. Tööealise elanikkonna vähenemine ning hääbumise üldine trend on tänases Eestis aina süvenev ning seepärast tulebki meil omaenda inimeste kõrval ka süsteemselt ja koordineerituld tegeleda kvalifitseeritud välistööjõu siia meelitamisega. See tähendab, et Eestil tuleb talendipoliitika kujundamisel ja rakendamisel muutuda senisest oluliselt proaktiivsemaks. Sellest peab saama riikliku tähtsusega strateegiline eesmärk ning seepärast on vaja seda teemat aina enam vaja avalikku diskussiooni tuua. Eesti elanike teadlikkust on vaja tõsta nii uussisserändajate kohanemisprogrammi alustest ja eesmärkidest kui uussisserändajate motivatsioonist panustada Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse. See on märkimisväärse tähtsusega eriti arvestades ülalmainitut seoses hirmude ja kaitsvate/ vaenulike hoiakutega uussisserändajaisse. V Sõnumite ja kommunikatsioonikanalite kaardistamise töötuba JLP viib läbi 4-tunnise interaktiivse sõnumite töötoa, kus ühisloome käigus vaidleme läbi ning sõnastame koolitusprogrammi üleskutse sõnumi ning sihtgrupipõhised sõnumid. Töötoa läbiviimisesse kaasame lisaks Siseministeeriumi esindajatele olulised partnerid, kes igapäevaselt uussisserändajate teemadega tegelevad. Samuti kaardistame töötoa käigus detailsemalt nii Siseministeeriumi kui ka partnerite kommunikatsioonikanalid ning nende kasutusvõimalused. Töötuba on planeeritud K 24.01 või R 26.01 kl 10 – 14 Kommunikatsioonibüroos JLP. Kuupäev täpsustub osalejate ajalisi võimalusi silmas pidades. Osalejate arv on 10-12 inimest. Töötoa läbiviijad on Karita Sall, ja Maie-Liisa Sildnik. 14 Töötoas osalejate nimekiri: 1) Martin Tulit, Siseministeerium 2) Martin Lään, Expat Location 3) Kaidi-Kerli Kärner, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – Work in Estonia projekt 4) Mari Roonemaa, Avatud Eesti Fond 5) Liis Valk, PPA 6) Eero Loonurm, Arhimedes 7) Piret Potisepp, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda 8) Grete Adler, AS Mainor 9) Integratsiooni Sihtasutus, Agnes Aaslaid 10) Maria Belovas, Välisministeerium 11) Muuli, Tööandjate Keskliiit VI Kommunikatsiooni eesmärgid VII Kommunikatsioonistrateegia ja -plaan Hankelepingu lisa 1 Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm Hankelepingu nr 14-12.2/434-1 (21.12.2017) üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 Tellija: Siseministeerium Täitja: Kommunikatsioonibüroo JLP Üleantavate tööde/dokumentide loetelu: Uussisserändajate kohanemisprogrammi : kommunikatsioonistrateegia k ommunikatsiooniplaan k ommunikatsiooni plaani elluviimise eelarve Töö vastab lepingu tingimustele : Jah (jah/ei) Õiguskaitsevahendite kohaldamine: Ei (jah/ei) Muud märkused ( vajadusel ): Üle antava töö m aksumus: 7392 EUR (km-ta) 8870,4 EUR (km-ga) Rahastamisallikas: Euroopa Sotsiaalfond 85% Siseministeerium 15% Osakaal lepingu hinnast: 1 6 % Täitja kontaktisiku nimi, allkiri, kuupäev : Tellija kontaktisiku nimi, allkiri, kuupäev : Maie-Liisa Sildnik Martin Tulit 4.05 .2018 4 .0 5 .2018 (allkirjastatud digitaalselt) ( allkirjas tatud digitaal selt ) Siseministeerium Uussisserändajate kohanemisprogramm: kommunikatsioonistrateegia 2018 Tallinn 2018 2 Sisukord I Sissejuhatus ja taustainfo .......................................................................................................................... 3 II Kommunikatsioonistrateegia eesmärk ..................................................................................................... 3 III Lähtepositsiooni kaardistamine & omakanalite, materjalide ja seniste tegevuste analüüs .................... 4 Lähtepositsioon ....................................................................................................................................... 4 Meediakajastuste analüüs ....................................................................................................................... 5 Kohanemisprogrammi nimest ................................................................................................................. 6 Omakanalite ja materjalide analüüs ........................................................................................................ 8 Veebileht www.settleinestonia.ee .......................................................................................................... 8 Printmaterjalide analüüs: A1 plakat, temaatilised voldikud ja üldinfovoldik .......................................... 9 Kohanemisprogrammi suunamise teavituskirja analüüs ....................................................................... 11 Kohanemisprogrammis osalejate tagasiside analüüs ............................................................................ 12 IV Uued kommunikatsioonikanalid ja -materjalid ..................................................................................... 13 Omakanalid: sotsiaalmeedia .................................................................................................................. 13 Omakanalid: blogi Medium platvormil .................................................................................................. 15 Audiovisuaalsed materjalid ................................................................................................................... 15 V Siht- ja sidusrühmade analüüs................................................................................................................ 18 VI Sõnumite, kommunikatsioonikanalite ja partnerite kaardistus ............................................................ 21 VII Kommunikatsiooni eesmärgid .............................................................................................................. 24 VIII Kommunikatsioonitegevuste plaan ..................................................................................................... 26 Kasutatud allikate loetelu .......................................................................................................................... 27 3 I Sissejuhatus ja taustainfo Iga aasta asub Eestisse elama, õppima ja/ või töötama ca 8 000 välismaalast nii Euroopa Liidust kui ka teistest riikidest, eriti endistest SRÜ riikidest. Üheks peamiseks Eestisse elama asumise põhjuseks on tööränne, teatud mahus mängib sisserändes rolli ka pereränne, Eestisse saabumise põhjuseks on oma perekonnale järgnemine. Et toetada Eestisse elama asuvate uussisserändajate rändeprotsessi, käivitas Siseministeerium 2015. aastal kohanemisprogrammi, mille eesmärgiks on pakkuda esmast tuge kiireks ja mugavaks kohanemiseks kohaliku eluoluga ning omandamaks vajalikke teadmisi ja oskusi iseseisvaks toimetulekuks. Aktiivse ühiskonnaelus osalemise aluseks on Eestisse saabunud välismaalaste kohanemine Eesti elukeskkonna ning väärtustega. Kohanemine uues elukeskkonnas on aga samaaegselt nii huvitav kui ka keeruline väljakutse. Tegu on protsessiga, mille käigus riiki (ümber) asunud inimesed kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga ja seda iseloomustab oskuste ja teadmiste omandamine nii eluolu, riigi kui ka käitumistavade kohta. Programmis on võimalik osaleda mitte ainult äsja Eestisse saabunud sisserändajatel, vaid kõigil alla 5 aasta Eestis seaduslikul alusel elavatel välismaalastel, kelle on programmi suunanud Politsei- ja Piirivalveamet (PPA). Kohanemisprogramm, selles osalemise tingimused ja programmi suunamise kord on sätestatud siseministri 13.08.2014 määrusega nr 34 „Kohanemisprogramm“. Kohanemisprogramm koosneb lühikestest interaktiivsetest koolitusmoodulitest (vene ja inglise keeles, rahvusvahelise kaitse moodul lisaks ka araabia keeles): § Baasmoodul, mis annab ülevaate Eesti riigi toimimispõhimõtetest, ühiskonnast, kultuurist ja rahvast, elanike õigustest ja kohustustest, avalikest teenustest jne; § Temaatilised moodulid, mis annavad ülevaate töötamisest ja ettevõtlusest Eestis, pere ja lastega seotud küsimustest ning õppimisest ja teadustegevusest Eestis; § Eraldi koolitusmoodulid, mis on välja töötatud 3-15-aastastele lastele ja noortele ning rahvusvahelise kaitse saajatele. Kõik koolitusmoodulid sisaldavad praktilisi elulisi näiteid, mis aitavad õpitut paremini mõista ning omandatud teadmisi igapäevaelus rakendada. Lisaks toimub kohanemisprogrammi raames ka eesti keele õpe nullist A1-tasemeni (vene ja inglise keele baasil). Reeglina pakutakse koolitusi suuremates uussisserändajate asustusega piirkondades ehk Tallinnas, Tartus ja Narvas. Vajadusel ja võimalusel pakutakse koolitusgrupi täitudes koolitusi vastava ettevõtte või asutuse juures (in-house) ka kohapeal. Koolitustel osalemine on uussisserändajatele tasuta. II Kommunikatsioonistrateegia eesmärk Perioodil 01.09.2015-01.09.2017 suunas PPA kohanemisprogrammi 18 944 uussisserändajat. Samal perioodil on kohanemisprogrammi koolitustel osaletud 2910 korda, mis moodustab 15,4% sihtrühmast. (Siseministeerium) Teavitustegevuste tulemusena on eesmärk tõsta uussisserändajate kohanemisprogrammis osalemist iga-aastaselt ~5% Eestisse saabunud ja kohanemisprogrammi 4 suunatud uussisserändajate mahust (2017. a 20%, 2018. a 25% jne). Sihttase perioodi lõpuks ehk aastaks 2023 on 12 843 koolituskorda. Numbrilises võtmes on kommunikatsioonitegevuste eesmärgiks seega kohanemisprogrammi koolitustel osalejate arvu tõstmine; sisulises võtmes aga sisserändajate toetamine kohanemisprotsessis, sh kättesaadava info ning mitmekeelsete info- ja audiovisuaalsete materjalide kaasabil (nt omakanalites või koolitustel). Nimetatud taktikalised tegevused baseeruvad kohanemisprogrammi teavitustegevuste kommunikatsioonistrateegial, mis koosneb järgmistest osadest: § Lähtepositsiooni kaardistamine (sh omakanalite ja -materjalide analüüs, seniste tegevuste või põhimõtete analüüs, põhiprobleemide ja võimaluste tuvastamine, soovitused ja ettepanekud järgmisteks sammudeks); § Kommunikatsiooni siht- ja sidusrühmade analüüs; § Sõnumite ja kommunikatsioonikanalite kaardistamine; § Kommunikatsiooni eesmärkide seadmine; § Kommunikatsioonistrateegia ja -plaan (sh mitmekeelsed põhisõnumid sihtrühmadele, detailne kommunikatsioonikavand tegevuste, kanalite ja kõneisikutega sihtrühma kõnetamiseks, vajalike lisamaterjalide, info- või audiovisuaalsete materjalide loetelu ja tootmine), strateegia elluviimise põhimõtted, tegevus- ja ajakava (sh teavitusvõrgu kaardistus), mõõdetavate tulemuste seadmine (nt mõju koolitusel osalusele, kontaktid jms) Kommunikatsioonistrateegia ei vasta seega ainult küsimusele, millised on numbrilised eesmärgid, mida tegevuste elluviimisel saavutada soovitakse, vaid raamistab võimalused, kuidas, millistel alustel, missuguste võtetega eesmärkideni jõutakse ja mida tegevuste elluviimisel silmas tuleb pidada. III Lähtepositsiooni kaardistamine & omakanalite, materjalide ja seniste tegevuste analüüs Lähtepositsioon Siseministeeriumi poolt sätestatud määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ §3 sätestab, et kohanemisprogrammi eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist. Praktilises võtmes tähendab rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine uussisserändajate kaasamine infovälja, mis nende elu otseselt ja kaudselt igapäevaselt mõjutab, ent kohanemine ilma sotsiaalse muutuseta on peaaegu võimatu. Uussisserändajate puhul tähendab sotsiaalne muutus mitte ainult muutust elukeskkonna ja ühiskonna tasandil, kuhu nad elama, õppima ja/ või töötama on asunud, vaid emotsionaalset meeleolu, mis mõjutab nii nende osalust/ kaasatust ühiskonnas kui ka suhtumist tervikuna. Tuntud sotsiaalpsühholoogi Icek Ajzeni järgi sõltub käitumine sellest, kuidas inimene antud valdkonda suhtub, missugusena ta tajub teemakohaseid sotsiaalseid norme ning kui suureks hindab oma kontrolli võimaliku tegevuse üle (Ajzen 1991). Lisaks individuaalsetele normidele mõjutab inimeste käitumist ka 5 sotsiaalne praktika. See viitab sellele, et isiklike tõekspidamiste kõrval mängivad rolli ka sotsiaalsed indiviidi ülesed hoiakud, mis kujundavad inimeste käitumist ja seda mõnikord vaatamata ka sügavatele isiklikele veendumustele. Näiteks Andreas Reckwitz (2002) defineerib praktikat kui rutiinset käitumisviisi, mis koosneb mitmest omavahel seotud elemendist: kehalise tegevuse vormidest, vaimse tegevuse vormidest, asjadest ja nende kasutamisest, taustteadmistest arusaamade kujul, oskusteabest, emotsionaalsetest seisunditest ning motivatsioonilistest teadmistest (Reckwitz 2002). Ehkki kohanemisprogrammi eesmärk pole kujundada otseselt selles osalevate inimeste hoiakuid ning lühikeste koolitusmoodulite puhul oleks see ka võrdlemisi ambitsioonikas siht, on kohanemisprogrammi eesmärgiks toetada uussisserändajaid ja kasvatada iga aasta osalejate arvu. Kommunikatsioonitegevused peavad seega nii sisuliselt kui ka vormiliselt sisaldama – piltlikult öeldes – sotsiaalset liimi, mis osalejaid ühelt poolt julgustab programmist osa võtma, teisalt aga pakub lisaks praktilistele väljunditele ka teatavat emotsionaalset sidet. Emotsionaalne komponent antud kontekstis ei tähenda inimestele loomuomaseid tundeid, küll aga positiivset tundmust või taju, mis mõjutab suhestumist kohanemisprogrammiga. Juhul, kui potentsiaalsed osalejad ei saa kohanemisprogrammist ja selle olemusest aru või tajuvad seda „mittekohustusliku ametliku vormitäitena“, on osalejate arvu võrdlemisi raske kasvatada. Ehk teisipidi, kui kohanemisprogrammi kommunikatsioon toetab lisaks praktilistele väljunditele ka potentsiaalsete osalejate huvi ja programmist arusaamist, on kommunikatsiooni üldised eesmärgid realistlikud ja saavutatavad, sh osalejate arvu kasv. Osalejate seisukohalt on seega oluline: § kasvatada üldist teadlikkust, et kohanemisprogramm on olemas ja sellest on võimalik osa võtta, § tekitada potentsiaalsetes osalejates huvi kohanemisprogrammi vastu veel enne, kui nad selles tegelikult osalevad, ja § planeerida kommunikatsioonitegevused kõikides etappides selliselt, et need toetaksid maksimaalselt iga kohanemisprogrammis osalenud inimene soovi potentsiaalselt edasi kanda positiivset sõnumit koolituste kohta. Meediakajastuste analüüs Eesti- ja kohaliku venekeelse meedia kaasamisel on kommunikatsiooni sihtgrupiks eelkõige Eesti ettevõtjad, ülikoolid ja kohanemisprogrammi partnerasutused, kes soovivad teha koostööd uussisserändajate värbamisel tööle ja/ või (üli-)kooli. Niisamuti on meediakajastuste kaudu võimalik kõnetada nn laiemat avalikkust. Siinkohal tasub siiski silmas pidada, et sisulises võtmes on laiem avalikkus liiga üldine sihtrühm, keda kommunikatsiooniga kõnetada; pigem tuleks laiem avalikkus lahti harutada väiksemateks sihtrühmadeks, kellega läbi erinevate kommunikatsioonitegevuste tegelikult räägime (vt ka peatükk V). Olulisemad järeldused meediakajastuste (jaan 2017 – veebr 2018) põhjal: § Termin „uussisserändaja“ on pigem erialane, mida kasutavad kõnepruugis oma valdkonna eksperdid. Terminit „sisserändaja“ võrdsustatakse kohati (kvoodi-)pagulastega, mis sellest tulenevalt on sageli ka negatiivse fooniga. 6 § Rändest räägivad uuringueksperdid arvamuslugude ja/ või kommentaaride andmise kujul seoses erinevate rände- ja lõimumisuuringute tulemustega. Foon on sealjuures eelkõige teaduslik, mitte emotsionaalne või hinnanguid andev. § Osaliselt kajastatakse meedias ka sisserändajatele vajalike teenuste pakkumise ja teenusepakkujate leidmisega seotud uudiseid. § Eraldi teemakategooria on (kvoodi-)pagulastega seonduvad lood ja arvamuslood, mis on vähem või rohkem negatiivse alatooniga – osaliselt seetõttu, et Eesti ei ole sihtriigina sisserändajate jaoks atraktiivne; osaliselt aga debati tõttu, kas ja kuivõrd avatud peaks Eesti (kvoodi-) pagulastele olema. Kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia loomise seisukohalt on meediakajastuste analüüsil eelkõige kaks sisulisemat tähendust. Esiteks, teatud ulatuses tuleb arvestada poliitilise ja majandusliku debatiga seoses Eestit puudutava sisserändega. Seda ka seetõttu, et räägitakse (kvoodi-)pagulastest ja sõjapõgenikest sisserändajate terminit kasutades. See mõjutab tahes-tahtmata üldist suhtumist sisserändajatesse sõltumata tegelikust rändeliigist, mille lõikes uussisserändajad Eestisse sattunud on. Teiseks, meediakajastuste üldine tendents loob ja vormib eeldusi kohanemisprogrammist rääkimiseks. Kuna sisserännet seostatakse paljudel juhtudel automaatselt (kvoodi-)pagulaste ja sõjapõgenikega, siis üheks strateegiliseks ülesandeks on kohanemisprogrammi kommunikatsioonil selge erisuse ja tähenduse loomine, miks kohanemisprogramm ellu on kutsutud ning kellele ja milleks see mõeldud on. Niisamuti tasub silmas pidada, et kommunikatsioonistrateegia üldine foon peaks olema positiivne ja tooma esile head näited inimestest, kes on küll mujalt pärit, kuid kes on Eestisse elama, õppima ja/ või töötama asudes siinse eluoluga väga hästi kohanenud. Kohanemisprogrammi nimest Kohanemisprogrammi nimi ja tunnuslause on erinevates keeltes järgmised: § Eesti keeles: Kohanemisprogramm. Teejuht Eestis kohanemiseks § Inglise keeles: Welcoming programme. Your guide to settling in Estonia § Vene keeles: Программа адаптации. Ваш путеводитель по адаптации к жизни в Эстонии Ehkki nimed ja tunnuslaused on eri keeltes sarnased, torkavad silma ka keelelised erinevused. Peamised erinevused on järgmised: § Eesti ja vene keeles viitab programm kohanemisele, inglise keeles on tegu tervitusprogrammiga § Inglise ja vene keeles on tunnuslausesse kaasatud isikuline asesõna (teie, inglise keeles mõistetav ka kui sina), eesti keeles mitte Ehkki eri sihtrühmad ongi väga erinevad – seda nii tarbimisharjumuste, eluviisi, kultuurilise tausta, huumori või mistahes muude eluliste aspektide lõikes – on kommunikatsiooni seisukohalt väga oluline, et keelenüansid ei peegeldaks eri keelte lõikes erinevaid (tajutavaid) sõnumeid. Sellisele järeldusele on pea kahekümne seitsme taasiseseisvusaja jooksul õpitud töökogemuse jõudnud näiteks ka Eestis tegutsevad reklaami- ja turundusagentuurid. Kuigi kolmandik Eesti elanikkonnast räägib vene keelt emakeelena või esimese keelena, on füüsiline elukeskkond vaatamata kultuurilistele ja muudele erinevustele Eestis elavatele inimestele siiski sama. Ka need inimesed, kes eesti keelt ei kõnele või oskavad seda võrdlemisi halvasti, tajuvad väga hästi, sageli ka tunnetuslikul tasandil, kui sõnum, mida eri 7 sihtrühmadele kuvatakse, on teistsugune. Kohanemisprogrammi kontekstis on keeleaspekt samuti oluline, kuivõrd settleinestonia.ee veebileht on kolmekeelne ja piirid eri keelte vahel on seega väga õhukesed. Seda enam, et avalehele sattunud inimesele kuvatakse lehte automaatselt ingliskeelsena ja muu keelevalik tuleb lehel ise teha. Sõnumite ühtlustamine eri keelte lõikes ei tähenda samas seda, et arvestama ei peaks keelekultuurist tulenevate nüanssidega (nt teietamise tähtsus venekeelses kultuuriruumis). Keeleliselt on sõnadel „kohanemine“ ja „tervitus“/ „tervitama“ oluline vahe. Grammatiliselt pole sõnal „kohanema“ (või adaptsioonil, nii nagu venekeelne nimi viitab) automaatselt negatiivset tähendust, ent sügavamale kaevudes peidab see sõna endas osaliselt varjatud konnotatsiooni. Uussisserändajad peavad Eestisse elama, õppima või töötama kolides uute tingimustega harjuma, mitte ei kohandu siinsed tingimused automaatselt uussisserändajate senistele harjumustele ümber. Siinkohal pole enam tähtis, kas ja kuivõrd positiivne muutus uussisserändajatele tegelikult on. Muutus, sõltumata sellest, kas tegu on positiivse või negatiivse muutusega, on inimestele enamasti alati stressirohke, kuna tavapärase olukorra asemel tuleb silmitsi seista uue situatsiooniga. Kohanemise seisukohalt tähendab uue elukeskkonnaga harjumine seega ka leppimist ja ümberõppimist; seda enam, et sõna „programm“ viitab niisamuti struktureeritud ning kindla alguse ja lõpuga tegevuskavale. Tervitus seevastu on tajutav positiivse sõnana. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab „tervitama“ sõnade ja žestidega sõbralikke tundeid, austust vms väljendama või tervitusi, häid soove edasi andma. Ehk teisisõnu, „tervitama“ on sõnana soe, sõbralik ja kutsuv. Niisamuti peegeldab ka kohanemisprogrammi ingliskeelne nimi eesti- ja venekeelse nimega võrreldes oluliselt rohkem soojust ja sõbralikkust. Kuna uussisserändajate kogemus kohanemisprogrammiga algab esimesest hetkest, mil nad programmi olemasolu enda jaoks teadvustavad, on kommunikatsioonistrateegia oluliseks osaks ka programmi nimede ühtlustamine. Ehkki „tervitus“ on sõnana soe ja sõbralik, sõltub selle tähendus kontekstist, mille raames sõna kasutatakse. Viimaste aastate üha aktiivsem poliitiline arutelu rände teemadel võib antud sõna kohanemisprogrammi nimes paradoksaalsel kombel osaliselt negatiivseks muutuda – Eestis on arvestatav hulk inimesi, kes seostavad rännet negatiivsete sündmustega. Sealjuures ei mängi sageli rolli rändajate päritoluriik ega siia tulemise põhjused; rännet kui sellist nähakse tervikuna negatiivselt. Seega, päevakohasest rändeteemalisest poliitilisest ja ühiskondlikust diskussioonist tulenevalt ei ole soovitatav eesti keeles programmi tervitusprogrammiks ümber nimetada. Kohanemisprogramm on nimena osaliselt juba ka juurdunud – sellele viidatakse nii siseministri määruses kui ka teemakohastes kajastustes (meediapildis). Ehkki üldjuhul on kommunikatsiooni terviklikkuse seisukohalt oluline ühtlustada nimed ja sõnumid kõikides kasutatavates töökeeltes, on antud juhul erand aktsepteeritav – seda sellepärast, et kohanemisprogrammi peamine sihtrühm kõneleb üldjuhul esimese ja/ või teise keelena inglise ja/ või vene keelt. Esmane strateegiline väljakutse on seega inglis- ja venekeelsete programminimede ühtlustamine ning seda viisil, et nimi peegeldaks soojust, sõbralikkust ja avatust, mida uussisserändajad uude riiki elama kolides vajavad. Teine strateegiline väljakutse seisneb selles, et soojust ja sõbralikkust peegeldaks ka keel ja stiil, mida otseselt uussisserändajatega rääkimiseks kasutame. 8 Omakanalite ja materjalide analüüs Alljärgnev omakanalite ja infomaterjalide analüüsi puhul tuleb seega arvesse võtta lisaks praktilisele infole ka emotsionaalset aspekti – kas ja kuivõrd need toetavad uussisserändajate tegelike vajadusi, mil määral olemasolev kohanemisprogrammi tutvustav materjal toetab kohanemist eluga Eestis ja mida saaks veel teha, et kohanemisprogramm oleks veel efektiivsem. Analüüsi peamiseks eesmärgiks on seega kaardistada, et kas kõik elemendid kommunikatsioonistrateegia elluviimiseks on olemas ja kuidas neid teavitustegevuste läbiviimiseks kõige efektiivsemalt rakendada. Kohanemisprogramm on ellu kutsutud Siseministeeriumi poolt, kuid uussisserändajate jaoks. Seega tuleb analüüsi puhul arvesse võtta kaht asjaolu: § Nii veebileht kui ka infomaterjalid on loodud uussisserändajate jaoks ja need peavad vastama uussisserändajate tegelikele vajadustele (ka nendele, mida nad mõnikord iseendale otseselt ei teadvusta) § Emotsionaalset kaasatust, programmist arusaamist ja sellest tegelikult osavõtmist mõjutavad praktilised faktorid, nt info kättesaadavus, ülesleitavus kodulehel (kodulehe kasutusmugavus), keelenüansid ja toon jms 2015. aastal käivitatud kohanemisprogrammil on kasutusel alljärgnevad materjalid: § Koduleht www.settleinestonia.ee eesti, inglise ja vene keeles. Koduleht on kohaldatav ka nägemispuudega inimeste vajadustele. § A1 plakat inglise ja vene keeles § 8 temaatilist voldikut: baasmoodul (üldiselt kohanemisprogrammist), keeleõpe, lapsed ja noored, õppimine, pere, rahvusvaheline kaitse, teadus, töö ja ettevõtlus. Suur osa voldikutest on olemas kolmes keeles. § Üldinfovoldik eesti, inglise ja vene keeles § Kohanemisprogrammi suunamise kiri eesti, inglise, vene, prantsuse ja araabia keeles Veebileht www.settleinestonia.ee Veebilehe puhul tuleb arvesse võtta seda, et see on üks esimesi kanaleid, mille kaudu potentsiaalsed osalejad kohanemisprogrammiga tutvust teevad. Isegi, kui veebilehe külastaja pole leheni (juhuslikult) jõudnud Google’i otsingumootorit kasutades, viitavad kodulehele kõik kohanemisprogrammis kasutusel olevad materjalid, sh infovoldikud, plakat ja ka Politsei- ja Piirivalveameti poolt kasutusel olev kutse kohanemisprogrammi. Enamgi veel, vajadus kodulehte külastada on igal potentsiaalsel osalejal, kuna kohanemisprogrammi koolitustele saab registreeruda läbi kodulehe. Ehkki sisu on erakordselt olulise tähtsusega, teeb mistahes kodulehe heaks selle selge ja lihtne ülesehitus. Kui veebileht on keerulise ülesehitusega ja vajaliku info ülesleidmine eeldab vaeva nägemist, on oht külastajaid iga järgmise klikiga kaotada; ka siis, kui sisu pakub külastajale tegelikult huvi. Peamised kodulehega seotud tähelepanekud on järgmised: § Veebileht on osaliselt lihtne, osaliselt aga keeruliselt kasutatav. Ehkki avaleht viitab, et rohkem infot programmi kohta on leitav edasi klikkides, on juba selle alumises osas lisainfot 9 koolitusmoodulite kohta. Nende pealkirjad on aga eksitavad (v.a baasmooduli puhul) ja jätavad mulje justkui puudutaksid antud sektsioonid üldisi elulisi soovitusi vastaval teemal. § Juba avalehel võiks olla viide registreerumisvormile ja juhistele, kuhu taotlus saata tuleb. See hoiab nende uussisserändajate aega kokku, kes on kohanemisprogrammiga tänu partnerasutustes jagatud infole koolitustega kursis. Niisamuti välistab viide avalehel selle, et potentsiaalne osaleja loobub koolitusest, kuna ei leia üles, kus registreeruda saab. § Nii eesti-, inglis- kui ka venekeelsed tekstid vajavad toimetamist, et nii keele- kui ka stiilivigu parandada. Keelekasutus mõjub pigem ametlikuna ja ehkki tegu ongi nö ametliku informatsiooniga, siis kohanemisprogrammi eesmärki silmas pidades tasub keelekasutuses veidi avatum ja sõbralikum olla – see mõjub potentsiaalsetele osalejatele kutsuvamalt. Avatus ja sõbralikkus antud kontekstis ei tähenda liigset familiaarsust ja keelest tulenevate nüanssidega mittearvestamist, vaid ametliku keelekasutuse vältimist. § Mitmed viited kodulehel ei juhata inimest korrektsesse kohta ja ingliskeelselt lehelt jõutakse edasi liikudes eestikeelsele lehele. § Veebilehel puuduvad koolitajate kontaktid, kellega soovi korral ühendust võtta saaks (nt koolituste võimalike kuupäevade, kellaaegade jms kohta). Lisaks kontaktandmetele on veebis oluline välja tuua meeskond, kes kohanemisprogrammi ja koolitustega tegeleb – see lisab personaalsust ja mõjub potentsiaalsetele osalejatele usaldusväärsemalt ja kutsuvamalt. § Eraldi võiks mõelda koolituskalendri peale – alamlehe või eraldi liidese peale, mis võimaldaks saada kiiret ülevaadet, millal ja mis kellaaegadel eri koolitusmoodulitel osaleda on võimalik. Kuna paljud Eestisse elama asunud uussisserändajatest töötavad või õpivad, siis koolituste ajagraafikuga arvestamine on kriitilise tähtsusega. § Mõelda võiks täiendavate toetavate teenuste kuvamisele veebilehel, mida uussisserändajatel on võimalik kasutada. Lisaks praktilisele infole peegeldab seda tüüpi info olemasolu avatust, soojust ja sõbralikkust, mis tervikuna toetavad ka kohanemisprogrammi eesmärke. See info võiks olla avalehel „call to action“ tüüpi lahendusena, võimalusel koos nõustajate fotode, tutvustuse ja kontaktandmetega. § Visuaalne lahendus ei ole kaasajastatud vastavalt Brand Estonia Eesti brand’i kontseptsioonile. Tasub arvestada, et visuaalne identiteet on oluline osa kommunikatsioonist, sidudes erinevad lülid ühteks tervikuks. Antud juhul seob ühtne Brand Estonia visuaal Eesti riigi ja selle asutused terviklikuks süsteemiks, mis lisaks brändiloole jutustab ka legitiimsest ja usaldusväärsest süsteemist. § Paistab, et veebilehele pole lisatud Google Analytics tööriista, mis aitaks analüüsida ja mõista, kui paljud inimesed veebilehte tegelikult külastavad. Printmaterjalide analüüs: A1 plakat, temaatilised voldikud ja üldinfovoldik Üldinfovoldikut jagatakse-levitatakse eelkõige partnerite ja koostööasutuste kaudu: PPA teenindusbüroodes Tallinnas, Tartus ja Narvas; Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna ja Narva nõustamiskeskustes; kohalikes omavalitsustes Tallinnas, Tartus ja Narvas; Töötukassa teenindusbüroodes; varjupaigataotlejate majutuskeskustes Vaol ja Vägeval; ülikoolides )TÜ, TLÜ, EMÜ, TTÜ), SA Archimedeses, Eesti Teadusagentuurides, IOM’is, Tartu Rahvusvahelises Majas ja maakondlikes arenduskeskustes. 10 Lisaks üldinfovoldikutele on kasutusel ka 8 temaatilist infovoldikut iga koolitusmooduli kohta. Rahvusvahelise kaitse mooduli infovoldikut jagatakse ainult rahvusvahelise kaitse saajatele ja nendega kokkupuutuvate asutuste kaudu – Vao ja Vägeva majutuskeskustes – ning tugiteenuste pakkujate kaudu – Johannes Mihkelsoni Keskuses, Eesti Pagulasabis, Tartu Rahvusvahelises Majas, PPA teenindusbüroodes. Teisi moodulipõhiseid infovoldikuid jagatakse peamiselt koolitustel Expat Relocation Estonia poolt. Õppimis- ja teadusmooduli infovoldikuid on jagatud SA Archimedese ja Eesti Teadusagentuuri poolt ka ülikoolidele. Üldised kommentaarid printmaterjalide kohta: § Printmaterjalide keelekasutus on pigem ametlik ja veidi kantseliitlik. Vaatamata sellele, et tegu on ametliku nformatsiooniga, on keelekasutus ja selle stiil üheks tööriistaks, kuidas lisaks usaldusväärsusele ka soojust ja sõbralikkust peegeldada. Kohanemisprogrammi seisukohalt oleks avatum ja sõbralikum keelekasutus kutsuvam. § Kuna infot on palju, siis selle struktureerimiseks tasuks kaaluda visuaalseid lahendusi (nt infograafikat) – see aitab tekstimassiivide hulka vähendada. § Pildikasutus võiks senisest mitmekesisem olla. Arvestades nii terviklikku visuaalset identiteeti kui ka pildivaliku mitmekesisust peaksid uued materjalid olema kooskõlas Brand Estonia uue kontseptsiooniga, mis muuhulgas sisaldab ca 12 000 fotoga pildipanka. Arvestades nii infovoldikuid jagavate partnerasutuste hulka kui ka eri koolitusmoodulite populaarsust (keeleõpe kui vaieldamatult kõige populaarsem moodul, osalejate arvu poolest 2. ja 3. kohal olevat baasmoodul ning töö- ja ettevõtlusmoodul on populaarsuselt ca 3x väiksemad) tasub printmaterjalide osas kaaluda… § Infomaterjalide koguhulga vähendamist. Arvestades, et infomaterjale haaratakse partnerasutustest kaasa lähtuvalt esmasest huvist/ instinktist, võib juhtuda, et potentsiaalsed koolitustel osalejad võivad sisusse süvenemata jätta kõrvale koolitused, millest tegelikult huvitatud on. Niisamuti tasub arvestada, et infomaterjalide suur hulk pärsib infosse süvenemist ja soodustab nende kõrvalejätmist/ kaotamist. Soovituslikult võiks kaaluda üldinfovoldiku toimetamist põhjalikumaks (sh infoga koolitusmoodulite kohta) ja loobuda ülejäänud infovoldikutest (v.a. rahvusvahelise kaitse moodulist, kuivõrd seda jagatakse väga konkreetsetele tingimustele vastavatele uussisserändajatele). Väiksem infovoldikute hulk lihtsustab ka partnerasutuste jaoks infovoldikute jagamise süsteemi. § Juhul, kui infomaterjalide koguarv väheneb ja infomaterjalide (üld-, rahvusvaheline kaitse) sisu on põhjalikum, tasub kaaluda ka formaadi muutmist – kui infovoldik sobib lühema materjali kandjaks, siis brošüür või lühiraamatuke sisukamaks teavikuks. § Eraldi tasub kaaluda infomaterjali tootmist partnerasutuste jaoks. Arvestades, et uussisserändajate esmane kokkupuude kohanemisprogrammiga on just läbi partnerasutuste, siis nemad on ka filtriks, mis võib väga olulist rolli mängida otsuses, kas osaleda koolitustel või mitte. Partnerasutustele mõeldud infomaterjalis võiksid olla ka kontaktandmed, kellega vajadusel (sh koostöövõimaluste osas) ühendust saaks võtta. Lisaks infovoldikutele on olemas ka A1 plakat, mida on saadetud koostööpartneritele, kes on soostunud seda üles panema oma teenindusbüroodes jms avalikes ruumides (nt Integratsiooni SA Tallinna ja Narva nõustamiskeskused, Töötukassa teenindusbürood, Tartu Ülikool, EMÜ, varjupaigataotlejate 11 majutuskeskused Vaos ja Vägeval, SA Archimedes). Plakatid on kujundatud ja toodetud selliselt, et plakati paremas alumises nurgas on tasku infovoldikute jaoks. Üldised kommentaarid A1 plakati kohta: § A1 plakati visuaalne lahendus võiks olla kooskõlas Brand Estonia uue kontseptsiooniga. § Keeleõppe kontekstis on plakati sisu osaliselt eksitav – kõik koolitused ei ole tegelikult ühepäevased. § Positiivne joon on see, et plakat pole otseselt liigse infoga ülekoormatud. Küll aga tasub kujundamisel arvestada, et plakati mõjusus pääseb esile eelkõige tänu visuaalile. See tähendab seda, et visuaali ülesandeks on tähelepanu äratada; teksti eesmärgiks aga jutustada lühidalt ja tabavalt, miks kohanemisprogramm kasulik/ hea on ja kust selle kohta rohkem infot lugeda saab. Antud juhul visuaal ja tekst ei toeta teineteist, kuna värviline pilt ja valge tekst sulanduvad osaliselt üheks. Siinkohal tasub juhinduda loogikast, et plakat äratab inimeses esmalt huvi ja alles seejärel süvenetakse, mis infot see tegelikult kannab. Plakati kontrastid – visuaali ja teksti omavaheline suhestumine, sh värvide tasandil – mõjutavad seega olulisel määral sõnumi märkamist ja sellest arusaamist. § Eraldi võiks mõelda märksõnade ja sõnumite peale uussisserändajate vaatevinklist – mis on see, mis kutsub inimest registreeruma? Tasub arvestada, et uussisserändajad ei pruugi olla teadlikud sellest, mida neil igapäevasteks toiminguteks vaja on või mis muudaksid nende siinse eluolu lihtsamaks (nt Eesti.ee ehk Eesti riigi info- ja teenuste portaali olemasolust). Kui praegusel kujul on A1 plakati tekst üsna üldine, siis tulevikus võiks tekst viidata konkreetsele, käegakatsutavale kasule, mida uussisserändajad koolitustel osaledes saavad. Kohanemisprogrammi suunamise teavituskirja analüüs Lähtuvalt Siseministeeriumi poolt sätestatud määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ teavitab PPA uussisserändajat kohanemisprogrammis osalema suunamisest ja koolitustele registreerimise võimalusest, kui: § Välismaalasele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamiseloa andmise või pikendamise kohta. Otsus, sh teavituskiri, saadetakse antud juhul välismaalasele elektroonilisel kujul; § EL kodanikule väljastatakse teenindusbüroos isikutunnistus; § EL kodaniku perekonnaliikmele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamisõiguse andmise või pikendamise kohta. Otsus, sh teavituskiri, saadetakse antud juhul välismaalalsele elektroonilisel kujul. Erandiks on uussisserändajad, kellele on antud elamisluba või elamisõigus või kes on omandanud elamisõiguse Eestus enne 01.08.2015, kuid kes on viibinud Eestis seaduslikult vähem kui viis aastat. Kohanemisprogrammis osalemiseks tuleb sellisel juhul esitada PPA’le sooviavaldus kohanemisprogrammi suunamiseks. Seda on võimalik esitada e-maili või posti teel ning PPA teenindusbüroos. 12 Üldised kommentaarid PPA teavituskirja kohta: § Praegusel kujul on teavituskiri kombinatsioon ametlikust ja mitteametlikust keelekasutusest ja stiilist. Kuna kohanemisprogrammis osalemine on vabatahtlik ning selle läbinute sõnul kasulik ja igapäevast eluolu lihtsustav, siis soovituslikult peaks ka antud teavituskiri peegeldama soojust ja sõbralikkust. See ei tähenda, et kirja stiil peaks PPA’le mitteomaselt familiaarne või pealetükkivalt semutsev olema; küll aga sõbralik, toetav ja vältima ranget ametkondadele iseloomulikku keelekasutust. § Kuna kohanemisprogramm on vabatahtlik ja mõeldud toetava meetmena uussisserändajatele, kes Eestisse elama on tulnud, siis peaks teavituskiri olema kutse. Võõrkeelsetes teavituskirjades kasutatakse sõna „kutse“ asemel sõna „teavitus“ (notification inglise ja prantsuse keeles, извещение vene keeles), mis jätab mulje kohustusest koolitusel osaleda. Ehk teisisõnu, töökeelena võib ametkondade lõikes rääkida uussisserändajate suunamisest; välismaalastega otsekontakti luues aga kutsumisest. § Võõrkeelsetes kutsetes viidatakse kohanemisprogrammi nimekirja kandmisele (nt „enroll“ inglise keeles) – see jätab mulje, et välismaalane on programmi nimekirja kantud ilma küsimata ja sõltumata sellest, kas tal on aega ja tahtmist selles osaleda. Ka igapäevases keelekasutuses tasuks vältida sõna „suunamine“ – ehkki tehniliselt on see PPA ülesandeks, võiks suhtluses uussisserändajatega, üldises keelepruugis ja ülesannete kirjeldamisel kasutada sõna „kutsuma“ (jms sarnase tähendusega sõnu). § Koolitustel osalenud inimeste tagasiside kasutamine teavituskirjas on väga hea idee – see annab koolituste olemuse kohta usutavat infot ning peegeldab ühtlasi soojust ja sõbralikkust, mida käesolevas dokumendis ka puudutatud on. § PPA teavituskirja disain võiks tuleneda muude kohanemisprogrammi infomaterjalidest ehk kõik kasutusel olevad materjalid võiksid olla ühtlustatud stiili ja kujundusega. Kohanemisprogrammis osalejate tagasiside analüüs Kohanemisprogrammis on igal osalejal võimalus anda tagasisidet ning väljendada oma isiklikke seisukohti koolituse sisu ja korralduse kohta. Käesolev analüüs baseerub tagasisidel, mida koguti 2015. aasta septembrist kuni 2017. aasta juulini koolitustel osalenud uussisserändajatelt. Hinnanguid oli võimalik anda 5-palli süsteemis (sealjuures 5 tähistab maksimaalset rahulolu, 1 aga minimaalset). Tagasiside on representatiivne, kuivõrd analüüsitud teemamooduleid ning A1-taseme keeleõpet on läbitud 2322 korda ja tagasisidet on antud 1980 korral. Olulisemad järeldused tagasiside põhjal: § Uussisserändajate üldine rahulolu erinevate koolitusmoodulitega on valdavalt „hea“ või „väga hea“, jäädes kõikide moodulite puhul hinnete 4 ja 5 vahele. Esineb siiski mõningasi erandeid, kui koolitusel osalejad on koolitusmoodulite teemasid hinnanud vähem kui 4 palliga (nt baasmooduli ja teadusmooduli puhul konkreetsetel aastakäikudel). § Ehkki koolitusmoodulite sisu, materjalid, üldine korraldus ja muud tehnilised tegurid on valdavalt häid või väga häid hindeid saanud, torkab silma üldine hea ja väga hea rahulolu eri moodulite koolitajatega. Kuna koolitusi viivad läbi koolitajad, siis inimfaktoril on väga oluline roll ka üldises rahulolus. 13 § Huvitav nüanss on ka see, et vene õppekeelega osalejate rahulolu nii koolitajate kui ka koolituste korraldustega on keskmiselt mõnevõrra kõrgem kui ingliskeelse õppekeelega osalejate puhul. Võimalik, et see on seotud tendentsiga, et suur osa ingliskeelsete koolituste osalejatest on koolitusele jõudnud isiklikust huvist, suur osa venekeelsete koolituste osalejatest aga vältimatust vajadusest (nt seoses erinevate riigis viibimise tingimustega lähtuvalt päritoluriigist). Kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia seisukohalt tähendab koolitustel osalenute positiivne tagasiside seda, et programm on uussisserändajate tegelikele vajadustele ja ootustele vastav; teisalt aga seda, et head tagasisidet tasub kasutada referentsina uute osalejate koolitustele kutsumiseks. Koolitustel juba osalenud uussisserändajate hinnang on võrreldes koolitaja, riigi või mistahes muu partnerasutuse kõrval autentsem, usutavam, asjakohasem ja vähem reklaamilik. See on ka põhjuseks, miks tasub audiovisuaalsetes materjalides klippi valmimisel kaasabi paluda koolitustel juba osalenud uussisserändajatelt, kes läbi ehede ja siira soovituse suudavad kõige paremini edasi kanda emotsiooni, miks kohanemisprogrammis osaleda tasub. IV Uued kommunikatsioonikanalid ja -materjalid Omakanalid: sotsiaalmeedia Lähtuvalt uuringule „Eesti Integratsiooni monitooring 2017“ on ligikaudu 15% sisserändajatest sotsiaalmeedia vahendatud kontaktidest abi saanud. Võimalik, et see madal osakaal on seotud informatsiooni kättesaadavusega ja oma sotsiaalmeediakanal aitab teavitustööd parandada. Kuna sotsiaalmeedia, eriti Facebook, on üle maailma suure kasutajaskonnaga, siis sotsiaalmeedia kasutamine infokanalina: § võimaldab esitada oma infot interaktiivsemalt ja atraktiivsemalt kui staatiliste veebilehtede või infovoldikute kaudu, § välistab olukorra, kus info jagamine sõltub partnerite aktiivsusest. Tasub arvestada, et hästitoimivad Facebook’i lehed on leitavad ka guugeldamisel – näiteks guugeldades Work in Estonia, on programmi Facebook’i leht Google’i esimese otsingulehe tulemuste seas. Oma leht võimaldab ka jagada infot täpselt siis, kui vaja, niisamuti nagu ka soovitud kujul. Kuna Facebook on suurim sotsiaalmeediavõrgustik Eestis, siis soovitame programmile luua oma konto. Isegi, kui uussisserändajal pole Facebook’is oma kontot, näeb brändide/ ettevõtete lehtedele postitatud sisu ka ilma selleta. Pikemas perspektiivis, kui uussisserändaja töötab või õpib keskkonnas, kus puututakse kokku ka kohalike inimestega, on suur tõenäosus, et ühel hetkel konto selle puudumisel ka luuakse – lisaks eraelulistele ja meelelahutuslikele põhjustele kasutatakse sotsiaalmeediat (sh Facebook’i) nii tööks kui ka õppimiseks. Facebook’i (ja ka teiste sotsiaalmeedialehtede) meelelahutuslik aspekt tähendab ka seda, et kasutajatel on selles keskkonnas kõrgem valmisolek uue info vastuvõtmiseks. 14 Facebook’i lehe loomise kõige olulisem eeldus on see, et leheküljele luuakse sisu järjepidevalt – kui sisuloome on harv ja katkendlik, ei toeta see kanal oma eesmärki. Tasub arvestada, et lehe järgijaskonna kasvatamine nõuab aega ja järjepidevat tööd. § Soovitame loodava Facebooki kanali nimetada Settle in Estonia. See sobitub kokku teiste programmide või projektidega, nt Work in Estonia, Invest in Estonia jms. Settle in Estonia viitab juba ka Kohanemisprogrammi veebile ja ühtlasi sobib tulevikus ka laiemalt muudeks teemakäsitlusteks, mis on kuidagi rändega seotud ja Siseministeeriumile olulised sotsiaalmeedias kajastamiseks. § Soovitame luua FB lehele pikaajaline strateegia, mis sisaldab nii põhimõtteid kui ka eesmärke, mille alusel luuakse lehele järjepidevalt sisu. Sisuloome ei tohi olla seotud kampaanialainetega (nt 3 kuud aktiivset postitamist ja piltlikult öeldes eetrivaikus ülejäänud aasta jooksul), vaid peaks olema regulaarne ja järjepidev. Seega sisuhaldus peaks olema konkreetse projektimeeskonna kontrolli all, kes lähtuvalt üldstrateegiast ja vastavalt ajahetkel olulisematest teemadest kanalit aktiivsena hoiavad. Ühes nädalas võiks teha 3-4 postitust ning nende iseloom peaks „tapeedistumise“ vältimiseks võimalikult eripalgeline olema. § Eripalgelisuse loomiseks soovitame luua eri tüüpi rubriike, mis saavad kaetud kuu vältel. Mõnede rubriikide intervall on tihedam, nt kord nädalas ja teiste rubriikide intervall harvem, nt kord või kaks kuu jooksul. Täpsemad näited ja selgitused rubriikidest on väljatoodud allpool olevas tabelis. Kuigi tegevusplaan ja järjepidevus on tähtsad, peab sotsiaalmeedias tegutsemisel olema ka mänguruumi ja paindlikkust. Tihtipeale võivad päevakorda tulla olulised artiklid, üritused või midagi muud, mis vajaks kohest kajastamist ja seetõttu tuleb varasem plaan ümber mängida. Lisaks võivad jooksvalt tekkida uued põnevad ideed, mida on lihtne realiseerida, ent esialgses plaanis ettenähtud ei ole. § Oluline osa nii sisuloome kui ka järgijaskonna kasvatamise strateegiast on koostöö programmipartneritega ja regulaarne info levitamine nende kaudu. Ehkki koostöö ei asenda omakanali vajalikkust, ka seetõttu, et sisu jagamise kokkulepped ei realiseeru alati nii nagu algselt planeeritud, on partnerprogrammidel märkimisväärne järgijaskond, kelle seas on potentsiaalseid koolitusel osalejaid. § Facebook’i strateegia oluliseks osaks on ka visuaalne külg – seda nii sisulises võtmes (kuna visuaalid kannavad samuti sõnumit) kui ka tehniliselt. Oluline on arvestada kujundustöödega konkreetse kanali jaoks ja need peaksid vastama Eesti brändi kontseptsioonile, kujunduspõhimõtetele ja valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhiste nõuetele. § Lehe loomisel tasub nii järgijaskonna kasvatamise kui ka info levitamise nimel planeerida eraldi eelarvet, eriti lehe loomise algusjärgus. Edaspidine eelarvekasutus sõltub nii strateegiast, lehe järgijaskonnast kui ka sisu – nii omaenda kui ka jagatava materjali – olemasolust. § Audiovisuaalse materjali esitlemiseks soovitame videod laadida Siseministeeriumi YouTube’i kanalisse või luua selle tarbeks kohanemisprogrammi jaoks uus Vimeo või YouTube’i kanal. Käesoleva projekti lõppedes on oluline, et Siseministeeriumil oleks olemas inimene, kes võtab FB lehe haldamise ja sisuloome JLP-lt üle. Käesoleva projekti raames oleme valmis kogu sisuloome võtma enda kanda ning olema nõuandja rollis inimesele ja tegema vastavad ettevalmistused, et oskused-teadmised kanali haldamise ja sisuloome osas saaksid uuele rollitäitjale käesoleva projekti lõpuks edasi antud. 15 Ettepanekud Facebook rubriikide osas: Sagedus Rubriigi nimi Rubriigi selgitus 1 x nädalas Artikkel 1) Teemakohane artikkel kohalikust või välismeediast; 2) Kohanemisprogrammiga seonduv meediakajastus 1 x nädalas Nipinurk Otsime nii oma vahenditega kui suhtleme uussisserändajatega, et leida igaks nädalaks üks nipp, mida jagada teiste uussisserändajatega, nt mõni mobiilirakendus või vaba aja sisustamise soovitus. 1 x nädalas Kohanemisprogramm Kord nädalas teeme juttu mõnest moodulist Kohanemisprogrammis. Olgu see siis eelpromotsioon või lihtsalt selgitav postitust sellest, mida üks või teine moodul endast kujutab. Lisaks võib siin kajastada ka mõne osaleja tagasisidet programmis osalemise kogemuse kohta. 1 x kuus Inimesed I Jagame lugusid uussisserändajatest videoklipi (Propapanda AV materjalid) või kirjaliku loo kaudu, mille avaldame täismahus Mediumi blogis (sellest formaadist juttu allpool). 2 x kuus Inimesed II Oluline tsitaat või paar-kolm lauset uussisserändajalt, mis puudutab Eestisse tulemist, siin elamist, igapäevaseid toimetusi või elamusi ja kogemusi. Lisaks võib siin kajastada ka mõne osaleja tagasisidet programmis osalemise kogemuse kohta. Jooksvad teemad: Jätame ruumi teemadeks, mida ette planeerida ei saa, nt ürituste kajastamine, kiireloomuliste teadete edastamine, ökosüsteemi partnerite uudiste/info jagamine jms. Omakanalid: blogi Medium platvormil Kuna antud projekti raames ei toimu www.settleinestonia.ee veebilehe ümberehitust või kontseptuaalseid muudatusi, siis soovitame luua alternatiivse veebiplatvormi, kuhu saab postitada pikemaid lugusid, mis on seotud Kohanemisprogrammiga. Teeme ettepaneku luua blogi www.medium.com keskkonda, mida on võimalik ka küljendada vastavalt Kohanemisprogrammi visuaalidele. Blogikeskkond oleks eelkõige ingliskeelne, kuid vajalikel juhtudel saab saame sinna ka mitmes eri keeles postitada. Mediumi keskkonda postitatud lugusid saame jagada sotsiaalmeedias. Audiovisuaalsed materjalid Audiovisuaalsetel materjalidel on võrreldes tekstide ja fotodega mitmeid eeliseid. Videosid on oluliselt lihtsam tarbida, kuna info omandamine on tänu liikuvale pildile automaatne. Liikuv pilt võimaldab materjali sisse kirjutada ka emotsionaalsust ja soojust, mida tekstide ja piltidega on keerulisem luua, kuna eeldab vaatajalt rohkem süvenemist. See ei tähenda, et tekstidel ja piltidel poleks kommunikatsioonis rolli; küll aga võimaldab audiovisuaalne materjal inimeste tähelepanu kergemini võita. Sotsiaalmeedia seisukohalt on videod ka „jagatavamad“ kui mistahes muu materjal; lisaks saab neid kasutada väga mitmekülgselt erinevatel platvormidel (sh veebilehel, videokeskkondades). 16 Antud juhul on audiovisuaalsete materjalide peamiseks eesmärgiks kohanemisprogrammi ja rändeinfoportaali www.settleinestonia.ee tutvustamine, niisamuti nagu ka Eestis elamise ja kohanemisprogrammis osalemise kogemuse jagamine uussisserändajate poolt, kes teavad, millest nad klipis räägivad ja kes sellest tulenevalt mõjuksid vaatajatele ka usaldusväärsemalt. Koostöös Propapanda filmimeeskonnaga luuakse 2 klippi: üks inglise ja teine vene keeles. Skemaatiliselt on ühe videoklipi ülesehitus järgmine: 1. Sissejuhatus. Kiire tempoga ja meeleolukas „soojendus“, milles osalevad kõik samas klipis osalevad inimesed. Osalejatel palutakse ühele ja samale küsimusele vastata ühesõnaliste (või lühikeste) vastustega, mis annab võimaluse monteerida klipp vahelduvatest vastusevariantidest. § 2 peamist eesmärki: tekitada vaatajas huvi (nii tempoka meeleoluga kui ka sisuga), aga ka juhatada teemat sisse. Tervikuna, sissejuhatus peab vaatajas positiivse tunde jätma ja tekitama soovi klippi lõpuni vaadata. § Kuna näidatakse kõiki klipis osalevaid inimesi, annab sissejuhatus aimu, kellest ja kuidas klipis edaspidi juttu tuleb § Küsimused on Eesti või Eestis elamise kohta ja vastata tuleb ühe sõnaga (nimi- või omadussõnu kasutades) § Kombineeritud kaunite Eesti loodusvaadetega või üldiste kaadritega (sh koolitusruumist) § Ajaline kestus: ca 30 sek Näiteid küsimustest: § Nimeta 3 asja, mis sulle Eestis kõige rohkem meeldib? § Nimeta 3 asja, mis iseloomustab sinu arvates keskmist eestlast? § Milline on su lemmiksõna eesti keeles? § Milline on aga sinu arvates kõige raskem või imelikum sõna eesti keeles? § Millised 3 asja sind eestlaste või Eesti puhul kõige rohkem üllatanud on? 2. Sisuosa. Kohanemisprogrammi, koolitusmoodulite ja praktiliste kogemuste jagamine läbi isiklike lugude või vaatevinkli. § Eesmärgiks kohanemisprogrammi praktilisest väljundist rääkimine, kuid – kombineerituna isikliku mõõtega. See garanteerib tõenäolisemalt vaatajate huvi, kuid võimaldab samaaegselt kohanemisprogrammi puudutavat sõnumit edastada § Sisuosas on kombineeritud erinevad vaatevinklid, taustaks Eesti looduskaunid vaated või üldised kaadrid (sh koolitusruumist). § Ajaline kestus: ca 1 min 20 sek Näiteid sisuosast: § Persoonilood kombineerituna koolitusmoodulitega – jutustame loo inimestest (klipis osalejatest), kes Eestisse elama on tulnud, mida nad siin teevad ja mis on nende isiklik lugu ning kombnineerime selle praktilise kasuga, mida nad koolitustel saanud on, olgu selleks keelekursus, osalus baasmoodulik ja sealt saadud praktilised igapäevased teadmised või uued tutvused teiste koolitustel osalejatega. 17 § Hobid, kultuurilised kogemused, Eesti kultuuri või eluolu iseloomustavad tegevused – nt osalejate kujutamine hobidega tegelemas või muudes loomulikes igapäevastes situatsioonides (nt tööl, trennis, tavapärases kohas, kus aega veedavad). § Koolitajate vaatevinkel. Tervikuna on klipi fookus uussisserändajate kogemuslugudel, ent kooli/ klassiruumi saaks üldkaadrina näidata. Selle peamine mõte on visuaalselt näidata, mismoodi üks kohanemisprogrammi koolitus välja näeb ja kuidas neid läbi viiakse. Liiga palju koolituskeskkonnale siiski ei keskendu – see võib vaatajale igavaks jääda. 3. Lõpuosa. Kokkuvõte klipile, mis annab nö viimase tõuke, et inimene reaalselt läheks veebilehele ja end koolitusele kirja paneks. Selles osas võiks välja tulla, et registreerumine on lihtne/ kiire. § Küsimus uussisserändajatele: nimeta 3 asja, mis sulle koolitusel kõige rohkem meeldisid? Kas ja miks soovitaksid teistel koolitusest osa võtta? § Viited, kust lisainfot saab + call to action „registreeru siin“ + vajalikud logod/ disclaimer’id § Ajaline kestus: ca 20 sek Olulised märksõnad seoses AV materjalidega: § Koolituse osa + koolitajate näitamine ja sissetoomine on oluline selleks, et teema nii abstraktseks ei jääks. Koolist/ klassiruumist võiks üldkaadrit näidata (turvatunne uutele potentsiaalsetele osalejatele, et millega nad end seovad, kui koolitusele lähevad), aga fookus on kogemuslugudel, mis on soojad/ emotsioonirohked. Videod on piltlikult öeldes „isutekitajad“. § „Isutekitamine“ ei tähenda ebarealistlike ootuste kasvatamist, vaid huvi äratamist programmi vastu läbi meeleolukate ja põnevate portreelugude. § Moodulitest klippides otseselt ei räägi – need võivad potentsiaalseid osalejaid segadusse ajada. Kodulehel on selles osas toetav roll ja seal on iga mooduli ülesehitus/ sisu lahti selgitatud. § Klipi pikkusest (ca 2.5 min) – kui tempot üleval hoida ja mitmekesisusele sihtida, tundub hea pikkus. Klipist tehakse ka lühemad väljavõtted (nt 30 sek), mida erineval kujul sotsiaalmeedias kasutada saaks. § Ühes klipis osalevate inimeste arv: 2-4 § Lõplik stsenaarium sõltub klippides osalevatest inimestest (nii teksti osas, mida nad räägivad, kui ka filmimiskohtade osas). Sisult on klipid seega erinevad, formaadilt ja ülesehituselt aga sarnased. § Ingliskeelsele klipile venekeelsed subtiitrid alla, venekeelsele klipile ingliskeelsed subtiitrid alla – juhul, kui mõni inimene soovib mõlemat klippi vaadata, ei ole tal selleks ühtki takistust. § AV materjalid on vajadusel ja võimalusel nii kohanemisprogrammi omakanalites kui ka partnerasutuste jaoks kasutamiseks. Osalejad klippidesse leitakse koostöös koolitusprogrammi pakkuja Expat Relocation Estonia’ga, kuivõrd neil on uussisserändajate ja koolitustel osalejatega kõige vahetum kokkupuude. Klipid lõppevad kokkuvõtva kohanemisprogrammi logo ja ühelauselise üleskutsega lugeda rohkem infot www.settleinestonia.ee keskkonnas. Video visuaal- ja kujunduslahendused vastavad Eesti brändi kontseptsioonile ja kujunduspõhimõtetele ning valitsusasutuste visuaalse identiteedi stiilijuhiste nõuetele. Audiovisuaalsete materjalide levitamise võimalused: 18 1) Omakanalites avaldamine – nii Settle in Estonia veebilehel kui ka Facebook’i lehel 2) Partnerite omakanalites kui ka Facebook’i lehtedel (eeldab sisulisi kokkuleppeid partneritega ja arvestama peab sealjuures võimalusega, et koostöö ei pruugi kulgeda soovitud ajal ja/ või mahus) 3) Partnerite avalikes ruumides asuvatel ekraanidel (nt PPA teeninduspunktides; tulevikus ka Töötukassas) 4) Turundusmaterjalina nii koolitustel, kohtumistel tööandjatega, kirjavahetuses/ kohtumistel uussisserändajate ja/ või tööandjatega (nt Expat Relocation Estonia, PPA, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja kasutuses) 5) Videoreklaamina Facebook’is kui kõige suurema kasutajaskonnaga sotsiaalmeediakanalis (sh rakendades võimalusel Facebook’i retapikslit) V Siht- ja sidusrühmade analüüs Sihtrühmad, kellele kohanemisprogrammi teavitustegevuste raames keskenduda, jaotuvad järgnevalt: 1) juba siin elavad uussisserändajad Alla 5 aasta Eestis seaduslikul alusel elavad välismaalased, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, ja Euroopa Liidu kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kes on omandanud või kellele on antud Eesti tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; Uussisserändajate mõiste hõlmab endas nii töötajaid, pererände raames tulijaid, tudengeid kui ka muudel põhjustel riiki saabunuid. Eestisse rändamise põhjuseid on küllaltki erinevad, näiteks Venemaa kodanike rändest moodustavad märkimisväärse osa peredega taasühinejad, samas kui Ukraina ja USA kodanike seas on ülekaalukalt Eestisse tööle asujaid (Balti Uuringute Instituut, 2014). Siseministeeriumi andmetel tegi Eesti riik 2016. aastal kokku 6702 tähtajalise elamisloa andmise positiivset otsust, nende seas oli 1727 Ukraina ja 1679 Venemaa kodanikku. Lisaks sai 2016. aastal tähtajalise elamisloa 221 Ameerika Ühendriikide, 200 Nigeeria, 187 India ja 186 Valgevene kodanikku. Samad riigid figureerivad elamisloa saanud inimeste kodakondsuse järgi tabeli tipus ka varasematel aastatel. Statistikas ei kajastu Euroopa Liidu riikide kodanikud, kes ei vaja Eestis elamiseks elamisluba. 2017. aastal tegi riik Politsei- ja Piirivalveameti andmetel 7508 positiivset tähtajalise elamisloa otsust. Ukraina kodanikke oli nende hulgas 2129, Venemaa kodanikke 1552. Neile järgnevad India (249), Valgevene (238), Türgi (210), Ameerika Ühendriigid (209), Nigeeria (199) ja Gruusia (157). (Siseministeerium) 2) potentsiaalsed uussisserändajad Sihtgrupi määratlemisel lähtume Balti Uuringute Instituudi 2014. aasta uuringuaruannet “Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks” andmetele. Uuringu põhjal joonistub sisserändeprotsesside analüüsimisel selgelt välja Eesti geograafiline asukoht ehk peamised riigid, kust Eestisse sisse rännatakse. Esirinnas 19 võime näha nii Soomet kui Venemaad. Euroopa Liidu liikmesriikidest järgneb Soomele Saksamaa. Kolmandate riikide lõikes oli uussisserändajate tabeli tipus lisaks Venemaale Ukraina, neile järgnevad Ameerika Ühendriigid. Uuringu koostajate hinnangul suure tõenäosusega seni ilmnenud trendid ka jätkuvad. (Balti Uuringute Instituut, 2014). WorkInEstonia 2018. värbamiskampaaniateks valitud sihtturgude hulgas on jätkuvalt Ukraina, samas ei leia sealt Venemaad ega Ameerikat. Euroopa riikidest võib nimekirjas näha Itaaliat, Portugali, Sloveeniat, Bulgaariat ja Ungarit. Uue sihtturuna saab välja tuua Türgi. (WorkInEstonia faktileht, 2018) 2016-2017 aasta WorkInEstonia veebilehe külastatavusi riikide lõikes analüüsides võibki näha tabeli tipus Türgit (WorkInEstonia veebilehe külastatavuse aruanne 2017), mis annab märku võimalikust trendimuutusest – nii teavitustöö kui huvi puhul võib näha järjest kasvavat tendentsi. StudyInEstonia koostatud aruandest “Tasemeõppe välistudengid Eesti kõrgharidusasutustes 2005-2017” selgub, et 2017. aasta õpirände tipus on Soome, kellele järgnevad Venemaa, Ukraina, Türgi, Gruusia, India ja USA. (StudyInEstonia analüüs, 2017) Teadlikku suunitletud turundust teeb StudyInEstonia Soomes, Gruusias, Venemaal, Ukrainas, Türgis, Indias ja Hiinas. (Study in Estonia: Reismann, 2018). Antud sihtgrupi juures on lisaks käsitletutele oluline välja tuua ka Välisministeerium ning muud sisserändajatega vahetult kokku puutuvad välisesindused. Mainitud asutused on kommunikatsiooni seisukohalt üks oluline võtmekanal potentsiaalsete sisserändajatega suhtlemisel ja üldiselt nende suunal teavitustöö tegemisel. 3) uussisserändajate siiakutsujad ja nendega tegelejad - ettevõtjad, ülikoolid, ametiasutused, kohalikud omavalitsused, vabaühendused jmt Balti Uuringute Instituudi 2014. aasta uuringust “Uussisserändajate kohanemine Eestis” selgub, et Eestis toimib täna välismaalaste kohanemise toetamisel tööjaotuse mudel, kus värbajad vastutavad välismaalase värbamise ja vahetu kohanemise eest, samal ajal kui riigi rolliks on värbamist toetava üldise tugistruktuuri loomine. Samas on just Eesti näitel ilmnenud selle mudeli nõrkused – teenuste pakkumine on killustunud, värbajate ja avaliku sektori koostöö on marginaalne ning palju toimub teenuste dubleerimist. Samamoodi on olemas spetsiaalsed uussisserändajatele suunatud materjalid (nt infovoldikud moodulite tutvustamiseks jmt), ent praegusel hetkel jääb vajaka just nimelt isiklikust kokkupuutest ja kontaktist, mis taolisi mitteverbaalseid infokandjaid toetavad. Vaja oleks infojagamist ja suunamist ametnike poolt, kes on antud hetkel üks potentsiaalsemaid (uus)sisserändajatega kokkupuutuv nn otsekanal. Ülikoolid ja teadusasutused on tulenevalt oma eripärast rahvusvaheliselt võrgustunud ja pikaajalise rahvusvahelise koostöökogemusega, mistõttu võiks neid rakendada edukate sidusrühmadena teavitustegevuste elluviimisel. Nad on sageli esimesteks kokkupuutepunktideks, kus uussisserändajad kohtuvad juba siin elavate inimestega. Et “võõrustavatel” asutustel oleks lihtsam juhtida uute töötajate või tudengite sujuvad sisseelamist nii tööl kui ka muudel elualadel ja igapäevaelu puudutavates asjaajamistes, on info kättesaadavus olulise tähtsusega. Uussisserändajate siiakutsujad ja nendega tegelejad, on antud projektis võimekas kanal, kus kohanemisprogrammi infot, sh videomaterjali edasi kanda. 20 4) laiem avalikkus – siia alla saab koondada erinevad ühistel alustel koondunud rühmad ja võrgustikud: § (uus)sisserändajate pereliikmed, sugulased ja tuttavad (pererändega seonduvad lülid); § haridusasutused ja –võrgustikud: (üli)koolid ja tudengid (õpirändega seonduvad lülid); § inimesed, kes isiklikult ei kvalifitseeru kohanemisprogrammi osalejateks, aga tunnevad lähemalt või kaugemalt inimesi, kes vastavad vajalikele tingimustele; § inimesed, kellel on juba uussisserändajatest töökaaslased ning ka need, kellel (veel) ei ole; § ettevõtjad (sh personalijuhid), kes on palganud või potentsiaalselt võiksid palgata uussisserändajaid; § ettevõtjad (sh personalijuhid), kes ühel või teisel põhjusel ei saa või ei julge/taha uussisserändajaid palgata; § partnerasutused ja nende töötajaskond, kes (uus)sisserändajatega kokku puutuvad; § arvamuse kujundajad, kõneisikud ja muud otsustajad; § täideviijad ehk riigiametkonnad, näiteks kohalikud omavalitsused. Lisaks nendele on oluline eraldi välja tuua ka see osa ühiskonnast, kellel eksisteerivad teatavad hirmud ja hoiakud või vaenulik suhtumine muust riigist või teise etnilisse gruppi kuuluvate inimeste suhtes. Ka üleval väljatoodud gruppide esindajate seas on neid, kelle puhul taolised hoiakud/hirmud väga suure tõenäosusega olemas on. 2016. aastal koostatud raportist “Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes” analüüsitud tulemustest selgub, et Eesti inimeste valmisolek aktsepteerida sama nahavärviga ja samast etnilisest rühmast inimeste riiki saabumist on suurem kui erineva nahavärviga või väljastpoolt Euroopat saabunute puhul. Ligi 30% eestimaalasi ei lubaks inimestel vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat üldse Eestisse elama asuda. Mitte-Euroopa päritolu suurendab vastuseisu sisserändele. Samast uuringust tuleb ka välja, et kõige suuremad erinevused suhtumises sisserändesse on eri vanuses inimeste vahel. Vanemad inimesed suhtuvad sisserändesse nooremate põlvkondadega võrreldes üldiselt negatiivsemalt. Nad arvavad sagedamini, et sisseränne kahjustab siinseid religiosseid tavasid, siseturvalisust ning kahjustab majandust. Samamoodi selgub, et madalama haridustasemega inimesed on sisserände suhtes negatiivsemad, sh on välja toodud see, et kutseharidusega inimesed näevad sisserändajate siiatulekus kõige väiksemat kasu. Veel märgitakse antud uuringus, et inimesed, kes arvavad, et sisserändajad koheldakse neist paremini, peavad sisserännet vähem kasulikuks, tajuvad sisserändajaid väiksemate ühiskonda panustajatena ning kalduvad arvama, et sisserändajad süvendavad kuritegevust. Samuti on oluline teadvustada, et Eesti riigi käekäik on otseselt sõltuvuses meie arengust, mille tekitavad ja tagavad inimesed. Just seetõttu on vaja siia haritud ja avarapilgulisi inimesi, kes aitaksid meil oma riiki üleval pidada ja positiivses suunas edasi viia. Tööealise elanikkonna vähenemine ning hääbumise üldine trend on tänases Eestis aina süvenev ning seepärast tulebki meil omaenda inimeste 21 kõrval ka süsteemselt ja koordineeritult tegeleda kvalifitseeritud välistööjõu siia meelitamisega. See tähendab, et Eestil tuleb talendipoliitika kujundamisel ja rakendamisel muutuda senisest oluliselt proaktiivsemaks. Eesti elanike teadlikkust on vaja tõsta nii uussisserändajate kohanemisprogrammi alustest ja eesmärkidest kui uussisserändajate motivatsioonist panustada Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse. See on märkimisväärse tähtsusega eriti arvestades ülalmainitut seoses hirmude ja kaitsvate/ vaenulike hoiakutega uussisserändajaisse. Sealjuures tasub arvestada, et hoiakute muutmine on protsessina võrdlemisi aeglane ja nõuab järjekindlat panustamist. VI Sõnumite, kommunikatsioonikanalite ja partnerite kaardistus 26.01.2018 viidi Kommunikatsioonibüroo JLP eestvedamisel läbi interaktiivne sõnumite, kommunikatsioonikanalite ja partnerite kaardistamise töötuba. Ühisloome eesmärgiks oli läbi arutada ja sõnastada kohanemisprogrammiga seotud sõnumid, sh eri sihtgruppe ja osapooli arvesse võttes. Töötoas osalesid järgmised inimesed: § Martin Tulit (Siseministeerium) § Martin Lään (Expat Relocation Estonia) § Andrus Ümarik (Expat Relocation Estonia) § Andrus Alber (Expat Relocation Estonia) § Agnes Aaslaid (Integratsiooni SA) § Piret Potisepp (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) § Grete Adler (Mainor) § Johannes Lõhmus (Propapanda) § Leonardo Daniel Ortega Prudencio (EAS, Mehhiko päritolu) § Liis Valk (PPA) § Karita Sall (JLP) § Maie-Liisa Sildnik (JLP) § Nänsi Männik (JLP) § Kerttu-Liisa Kopliste (JLP) Kohanemisprogrammiga seotud osapoolte – Siseministeeriumi, koolitaja (Expat Relocation Estonia) ja koolitusele tulijate (uussisserändajad) – lõikes kaardistatud tunnuste katusmärksõnadeks ehk kõiki osapooli ühendavateks märksõnadeks olid järgmised: § Ootuste juhtimine § Kasulikkus § Avatud § Tegemise tahe (kõik on hingega asja juures) § Kogemuspõhine § Usaldusväärsus 22 § Tähelepanu äratav § Osa Eestist (tavapärane praktika) § Arendus/ areng (nt tagasiside põhjal) § Soovituspõhisus (word of mouth) § Põnevus Kaardistatud märksõnad on otseselt seotud sõnumitega, mida kohanemisprogrammi ja selle koolituste kohta eri materjalides rääkima peaksime. Alljärgnevalt ülevaade Kohanemisprogrammi katussõnumist ja alamsõnumitest. EST ENG RUS KATUSSÕNUM Kohanemisprogramm on Eesti Welcoming programme has Программа адаптации – это riigi poolt pakutav tasuta been brought to life by the бесплатная государственная õppeprogramm, mis aitab Estonian Government with the учебная программа, с помощью Eestisse saabunud goal of supporting newly которой новые прибывшие в uussisserändajatel meie riigis arrived foreign nationals to Эстонию иммигранты могут kergemini sisse elada ja siinse settle in Estonia and acquire лучше адаптироваться к жизни eluga kohaneda. Erinevatest primary knowledge and skills в стране. Состоящая из koolitustest koosnev programm about living in Estonia. The различных курсов программа annab ülevaate meie riigi ja programme consists of даёт представление о том, что ühiskonna toimimisest ning different trainings that происходит в стране и igapäevasest elukorraldusest. provide an overview of the обществе, а также об Programmi raames õpetetakse functioning principles of организации повседневной eesti keelt, tutvustatakse töö, Estonian state, society and жизни. В рамках программы õppimise ja perekonnaga everyday life. It is possible to есть обучение эстонскому seotud teemasid. learn Estonian language and языку, ознакомление с темами, the basics of working, studying связанными с работой, учёбой and living a family life in и семейными вопросами. Estonia. ALAMSÕNUMID Igaüks leiab, mida otsib. Meie Everybody finds what he or Каждый найдёт то, что ищет. koolitusprogramm on praktiline she needs to know about Наша программа обучения ja sisukas, kus vastused saavad settling in Estonia. Our содержит практические и kõik Eestiga seonduvad welcoming program is информативные занятия, на küsimused. Üheskoos õppimine practical and informative которых вы сможете получить on lõbus ja turvaline. Meie providing you with all answers ответы на все вопросы об säravad õpetajad ja regarding the country. Эстонии. Учиться вместе kaastudengid toetavad sind igal Learning together is lots of веселее. Вы всегда можете hetkel. fun. Your fellow students and рассчитывать на поддержку our greatest teachers always наших прекрасных 23 support you. преподавателей и студентов. Praktiline Practical (useful, informative) Практические занятия (sisuline/informatiivne) – – all your practical questions (полезные, информативные) – vastuse saavad kõik praktilised get answers to help you to мы ответим на все ваши küsimused, kuidas Eesti eluga best settle in Estonia and feel практические вопросы и kõige lihtsamini kohaneda ja siin welcome. поможем вам лучше освоиться ennast hästi tunda. и хорошо ощущать себя в Эстонии. Lõbus – meie koolitused on Fun - our program is Вместе веселее – наша sisukad, aga mängulised, mis comprehensive, yet we make программа очень насыщенная, teeb ühise õppimise lõbusaks ja learning fun. но с игровыми формами tulemuslikuks. обучения, с помощью которых вы сможете лучше освоиться и хорошо ощущать себя в Эстонии. Toetav/turvaline õpikeskkond - Safe/supportive learning Дружелюбная/безопасная meie koolitustel tunned, et oled environment – our program среда обучения – на наших teretulnud ning igal sammul welcomes you, and our занятиях вы почувствуете, что toetavad sind nii õpetajad kui teachers as well as your fellow вас тут ждали, и на каждом teised osalejad. students support you every шагу вас будут поддерживать step of the way. как наши преподаватели, так и другие участники. Parimad õpetajad – meie The best teachers – our bright Лучшие преподаватели – наши kogenud ja säravad õpetajad and cheerful teachers help опытные и обаятельные aitavad sind nii praktiliste you to solve all practical преподаватели помогут вам как küsimuste lahendamisel kui ka questions as well as to в решении практических eesti keele õppes. become guides for learning вопросов, так и в изучении the Estonian language. эстонского языка. Enne sõnumite lõplikku kinnitamist testime neid sihtgrupi peal ja viime vajadusel sisse korrektuurid. Tasub arvestada, et osa sõnumitest ei pea alati tekstiliselt esile tooma, vaid tuleb edasi kanda visuaalselt ja tunnetuslikult – uussisserändajatele peab tekkima olemasolevate materjalide lugemisest või interaktsioonist partnerasutustega tunnetus, et kohanemisprogramm kannab edasi antud väärtuseid ja sõnumeid, mida me programmi kohta tegelikult öelda soovime. 24 VII Kommunikatsiooni eesmärgid Käesoleva töödokumendi peatükis II on kirjeldatud kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia numbrilisi eesmärke, mis omakorda on suures sõltuvuses taktikalistest tegevustest eesmärkide saavutamiseks. Kommunikatsioonistrateegia ei vasta aga ainult küsimusele, millised on numbrilised eesmärgid, mida tegevuste elluviimisel saavutada soovitakse, vaid raamistab võimalused, kuidas, millistel alustel, missuguste võtetega eesmärkideni jõutakse ja mida tegevuste elluviimisel silmas tuleb pidada. Nii lähteinfost, sisuanalüüsist kui ka sõnumite töötoast tulenevalt on kohanemisprogrammi kommunikatsiooni üldised eesmärgid järgmised: 1. Kohanemisprogrammi struktuur ja kommunikatsioonitegevused moodustavad sisulise, vajaliku ja loogilise terviku uussisserändajate jaoks. Kohanemisprogrammi ülesehitus ja sisu toetavad Eestisse elama, õppima ja/ või töötama asunud uussisserändajate igapäevaelu, koolitustel osalemine annab osalejatele positiivse laengu ja potentsiaalselt võimendab suust suhu levivat head tagasisidet programmi kohta. Mistahes kommunikatsioonitegevused, infomaterjalid ja muud kasutuses olevad vahendid peavad toetama programmi sisulist ja loogilist terviklikkust, niisamuti nagu ka uussisserändajate huvi koolituste vastu. 2. Nii siht- kui ka sidusrühmad on kursis kohanemisprogrammi sisu, põhimõtete ja tingimustega. Selle eesmärgi sisuliseks eelduseks on see, et info kohanemisprogrammi kohta on üheselt mõistetav, lihtsasti leitav ja iga kohanemisprogrammis osalemise etapp või vahelüli toetab, mitte ei takista uussisserändajate potentsiaalset osalemist koolitustel. Ühtlasi tähendab see seda, et infot kohanemisprogrammi kohta peab olema ühelt poolt piisavalt, teisalt ei tohi teave muutuda infotulvaks, mis on nii koormav kui ka segadust tekitav. 3. Partnerasutused on kursis kohanemisprogrammi sisu, põhimõtete ja tingimustega. Et partnerasutustest ei saaks nö „pudelikaelad“ ehk kitsaskohad, mis puuduliku info tõttu kujunevad määravaks faktoriks uussisserändajatele osalemise seisukohalt. See tähendab ühtlasi seda, et lisaks tugevale ja kvaliteetsele koolituspartnerile ning strateegiliselt koostatud infomaterjalidele ja omakanalitele on oluline kommunikatsioonistrateegia ehitamisel arvestada ka suhte loomise ja hoidmisega partnerasutustega. Strateegiline suhe antud kontekstis tähendab kontaktiloome kõrval strateegilist partnerlust ja partnerite kaasamist kohanemisprogrammi kujundamisel. 4. Kohanemisprogramm ja sellega seotud meeskonnaliikmed on kohanemisprogrammi eestkõnelejateks vastavas infoväljas. Ekspertidena oskavad kohanemisprogrammi kõneisikud rääkida kohanemisprogrammist ja selle sisulistest väärtusest sisserändajate jaoks; niisamuti nagu ka jagada häid näiteid Eestisse elama, õppima ja töötama asunud uussisserändajatest. Kohanemisprogrammi kommunikatsioonistrateegia üldiste eesmärkide elluviimist toetavad süsteemsed lühi- ja pikaajalised eesmärgid. Lühiajalised eesmärgid on eelkõige seotud järgmiste tegevustega: § Veebilehe korrastamine (tekstiliselt, visuaalselt ja pikemas perspektiivis ka ülesehituselt) § Oma sotsiaalmeediakanali loomine kohanemisprogrammi jaoks (Facebook’i leht) § Strateegia loomine sotsiaalmeediakanali haldamiseks 25 § Infomaterjalide korrastamine (tekstiliselt, visuaalselt) ja nende koguhulga vähendamine; nende sidumine ühtseks tervikuks mistahes muude kohanemisprogrammi materjalidega § Teavituskirjade jms materjalide ühtlustamine ning sidumine visuaalseks ja tekstiliseks tervikuks mistahes muude kohanemisprogrammi materjalidega § Kohanemisprogrammi tutvustavate audiovisuaalsete materjalide loomine ja levitamine § Kokkulepete sõlmimine partnerasutustega kohanemisprogrammi info jagamiseks-levitamiseks Tervikuna on lühiajaliste eesmärkide katuseks kohanemisprogrammi sõnumi levitamine ja hinnanguliselt maksimaalne uussisserändajate kaasamine sihiga kasvatada koolitusmoodulitel osalevate inimeste arvu. Seevastu pikaajalised eesmärgid garanteerivad kohanemisprogrammi kommunikatsiooni järjepidevuse: § Settle in Estonia veebilehe uuendamine ja kasutusmugavuse parandamine. Soovituslikult võiks veebilehele perioodiliselt lisada koolitustel osalenud inimeste referentse. § Projektimeeskonna leidmine sotsiaalmeediakanali haldamiseks (eesmärgiga luua lehele iganädalaselt ka sisu) § Regulaarsed kohtumised partnerasutustega ca 2x aastas eesmärgiga panustada koostöösse, jagada olulist infot kohanemisprogrammi kohta ja hoida olulisi kontaktisikuid samas infoväljas § Kohanemisprogrammiga avaliku ruumi infoväljas püsimise meediaplaani loomine (nt koostöö ERR’iga, kvartaalselt persooniloo jagamine jms) Järjepidevus antud kontekstis seos uussisserändajatega kokku puutuvad organisatsioonid terviklikuks ja teineteist toetavaks ökosüsteemiks. Tasub arvestada, et koostöö ülesehitamine võtab aega, ent pikemas perspektiivis toetab see kohanemisprogrammi puudutava info levimist nii siht- kui ka sidusrühmadele. Programmiparterite kommunikatsioonikanalite kaardistus: PPA § Teenindusbüroode personal (sh migratsiooninõustajad, ametnikud) § Veebileht § Sotsiaalmeediakanalid § Ajakiri Radar § Teenindussaalide ekraanid (ilma hääleta) § Asutusesisene infolist Töötukassa/ Eures § Nõustajad/ konsultandid § Veebileht § E-mail sihtgrupile § Tulevikus loodetavasti ekraanid teenindusbüroodes EAS/ Work in Estonia § WiE sotsiaalmeedia § WiE uudiskiri (1) tööotsijatele; (2) tööandjatele § Üritused tööandjatele, muud avalikud üritused (sh materjalide jagamise võimalus) 26 § Info veebilehel § Uudiskirjas artikkel Integratsiooni SA § Nõustajad/ nõustamiskeskused § Uudiskiri § Veebileht § Avalikud üritused Kultuurikogukonnad § Sotsiaalmeediagrupid § Üritused Ülikoolid § Ülikoolide veebilehed § Ülikoolide sotsiaalmeediakanalid § E-mail sihtgrupile § Info jagamine orientatsioonipäevadel § Nõustajate informeerimine § Välisüliõpilastalituse/ tuutorite informeerimine § Fuajeed, avalikud info jagamise kohad (plakat, roll-up) Kaubandus-Tööstuskoda § Veebileht § Sotsiaalmeedia kanal § Kohtumised ettevõtetega/ muud üritused § Uudiskiri ettevõtjatele? VIII Kommunikatsioonitegevuste plaan Kommunikatsioonitegevuste plaan on hinnanguline toimingute loetelu, mida strateegia edukaks elluviimiseks teha tuleb. Plaan on esialgne ja selle detailne teostamine sõltub kokkulepetest ja tegevuste prioritiseerimisest. Kommunikatsioonitegevuste eelarve sõltub kokkulepitud tööde loetelust ja tegelikust mahust (nt infovoldikute kogusest). Tasub arvestada, et osaliselt on kommunikatsioonitegevused omavahelises sõltuvuses, st ühe konkreetse kommunikatsioonitegevuse elluviimise eelduseks on see, et eeltööd selleks on tehtud. Kommunikatsioonitegevuste detailne plaan on esitatud käesoleva dokumendi lisana nr 1. 27 Kasutatud allikate loetelu § Ajzen, I. (1991). The Theory of Planned Behavior. Organizational Behavior and Human Decision Processes. § “Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes” raport § Eesti Integratsiooni monitooringu 2017 § EKI eesti keele seletav sõnaraamat § Reckwitz, A. (2002). Toward a Theory of Social Practices: A development in culturalist theorizing. European Journal of Social Theory. § Siseministri 13.08.2014 määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“ § WorkInEstonia faktileht 2018 § WorkInEstonia veebilehe külastatavuse aruanne 2016-2017 § Reismann, M. (2018). E-kiri. Tallinn, 5. veebruar. § Archimedes. “Tasemeõppe välistudengid Eesti kõrgharidusasutustes 2005-2017”. § Balti Uuringute Instituut. (2014). “Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks”. Uuringuaruanne.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
📎
717 KB