dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 15. jaanuar 2018
Viit
10-10/244-1
Registreeritud
15. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ ajakiri TALLINN
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-10 Kirjavahetus kirjanduse ja kirjastuste valdkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-10/2018 Kirjavahetus kirjanduse ja kirjastuste valdkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Hillar Sein
Lahendamise tähtaeg
14. veebruar 2018

Failid

  • 📎Taotlus Kulturrimin 2018.bdoc53 KB
  • 📎Toomas Väljataga.docx150 KB

Sisu (failidest)

1042035 -371475 0 0 EV Kultuuriministeerium Lp härra minister Indrek Saar Ajakiri Tallinn on asutatud Eestis 1978. aasta l ja p ärast lühikest vaheaega (1991-1994) ilmub taas 1995. a astast . Tegelikult võib ajakirja n i metada kultuurisillaks, mis viib juba 40 aasta jooksul Eesti kultuuri vene lugejani nii meie vabariigis kui ka laias la a stus maailmas, kus loetakse vene keeles . Eesti kultuuri tutvustamisel ja eesti keele õp p imisel on väga tähtis kultuuritaust, millele tundmaõppimisele aitab suuresti kaasa meie väljaanne. Ajakirjas on pidevalt olnud kirjanduse-, proosa-, teatri- ja kunstirubriigid, samuti kriitika- ja kirjandusteaduse ning arhiivi - ja spordiveerud. Erilis t tähelepanu pöörame sellele, et püsiks eesti keelest vene keelde tõlkimise traditsioon ja koolkond. Paljud ajakirja Tallinn autorid elavad välismaal, kuid on seotud Eestiga oma saatuse, loomingu või uurimistöö ga . Nende kaudu levib ka info meie kultuuriväärtustest, see annab võimalus e jutustada laia le lugejaskonnale väljaspool Eestit meie kultuuri erinevatest valdkondadest. Meil on õnnestu nud säilitada järjepidevus, ajakirjal on oma autorite ja lugejate ring. Me peame ise andma rohkem infot Eesti k ohta ja mitte oo tam a, mida teised meist räägi vad . See on kultuuri missioon ja se lle poole pürgib ka ajakiri Tallinn. Toimetus tegutseb mittetulundus ühingu na ja alates 1995. a. ei ole ajakir i saanud riigi toetus t, st sellest ajast ei ole ol nud toimetuse koosseisus ühtegi palgalis t töötaja t . Osaliselt toeta b selle kultuuriprojekti autoreid ja t õ lkijaid Kultuurkapital, aga ajakirja väljaandmine on pidev tegevus ja iga kvartal taotluste koost a mine ja vastuste ootamine ( sageli eitava vastuse saamine) kahjustab tegevust ja teeb lünklikuks eesti kultuuri tutvustam i s e vene keeles. Mõnes mõttes on see koguni alandav . Samas ilmub eesti keeles 14 kultuurivaljaanet (ajalehte ja ajakirj a – Lisan EKSA esimehe T.Väljataga arvamus e ERR veergudel ) . K äesoleval aastal liitub nendega veel Müürileht (riigitoetusega 163 000 euro). Eesti kultuuri edendamine ja tutvustamine teistes (sh ka vene keeles) peaks olema riigi ülesanne. Praegu aga on see oluline töö pandud entusiastide õl g adele . Ajakirja Tallinn autorid ja tõlkijad teevad kvaliteetset tööd nagu teistegi Eesti ajakirkade kaastöölised ja väärivad ka vastavat tasu. Ajakiri Tallinn on soliidne ja arvestatav väljaanne, kus on veel säilinud ilus kirjakeel, kõrge kunsti- ja kirjastamistase. Aastate jooksul on ta seda tõestanud. Ajakirjas ilmuvate eesti autorite tõlked vene keelde on professionaalsed , paljud neist jõuavad hiljem kaante vahele raamatutena. Aastaid on ajakirjaga koostööd teinud teatrikriitik Eteri Kekelidze, kirjanik, teatri kriitik ja tõlk ija Boris Tuch, keelelise toimetajana Prantsuse Lütseumi õppejõud Ljudmila Jelanskaja, kunstiteadlane Galina Balashova, kunstnik Igor Balashov, tehniline toimetaja Nelli Kotova ja peatoimetaja Nelli Melts, kes toetab ajakirja väljaandmist oma kirjast use (Aleksandra kirjastus OÜ) võimaluste piires . Ajakiri Tallinn on osalenud iga l aasta l r ahvusvahelis t el r aamatumessi de l Moskvas, Peterburis, Krasnojarskis, Pihkvas, Jerevanis, Helsingis, Uljanovskis, Voronezhis, samuti osaletakse Tallinna Raamatumessil. See tegevus on pälvinud tänu ja tunnustust nii Eestis kui ka välismaal. Ajakirja peatoimetaja t Nelli Melts i on austatud Välisministeeriumi rahvadiplomaa d i tiitliga . Alates 2011.a. korraldab ajakiri Tallinn koos töös kirjastusega KPD neli korda aastas uusi raamatuid ja kultuuriüritusi tutvustavaid n n Raamatuhooa eg u (Talv, Kevad, Suvi ja Sügis). Üle 20 aasta ilmuv ajakiri vajab loomingulist ja moraalset abi Eesti kultuuritegelaste poolt, tähelepanu, dialoogi, kaastööd ning tunnustust, et meie panus Eesti imago kujundamisel on vajalik. Oleme veendunud, et teeme vajalikk u tööd Eesti kultuuri nimel. Kõik need aastad olen korraldan ud ajakirja väljaandmist üksinda, oma kirjastuse kulu ja kirjadega. Kuid need, kes tulevad minu missiooniga kaasa , väärivad õiglast tasu oma töö eest . Palume toetada a j akirja Tallinn v älj a andmis t 2018. aasta l summas 36 540.- euro t . Nelli Melts, ajakirja TALLINN peatoimetaja , MTÜ ajakirja TALLINN juhatuse liige 1 0 . jaanuar 201 8 Tallinnas Aj akiri TALLINN SEB Pank Akadeemia tee 64-a -33 Tallinn Reg. nr 80130691 a/a EE431010220011634015 12614 E ST O N I A Tel + (372) 50 74 608 nellimelts @ gmail.com 1042035 -337185 0 0 EELARVE Formaat 70x100 /16 Pehme köide (liimbrosuur) Maht 11,0 trpg/ 176 lk Sisu m/v , paber 90 g ofsett Kaas ja ssisekaas 4 v, 32 0 g lai min eeritud Kleebis 4 lk (2 kahepoolset), 230 g Ilmub 6 numbrit aastas Tiraaz 5 00 eks ÜHE NUMBRI KULUD Honorar Autor, tõlkija, kunstnik 3000.- ( + t/m Litsentslepingu alusel) Rubriigid: kirjandus, teater, muusika, kunst, kohavaim,kirjandusteadus, raamatute tutvustus Toimet amine 1500.- ( + tulu- ja sotmaks) (koostamine,toimetamine , korrektuur, kujundus, küljendus, PDF trükifailid) Trükikulud 1 170. - ( + k/m ) Toimetuse töö 300.- (lepingud, kirjavahetus, levitamine) Majanduskulud 120.- (telefon, ruumirent, arvuti hooldamine jmt) Kokku 6 090 .- euro 6 numbrid a 6090.- kokku 30,540 euro aastas Nelli Melts, MTÜ Ajakirja TALLINN Juhatuse liige 0 8 . jaanuar 201 8 Aj akiri TALLINN SEB Pank Akadeemia tee 64-a -33 Tallinn Reg. nr 80130691 a/a EE431010220011634015 12614 E ST O N I A Tel + (372) 50 74 608 nellimelts @ gmail.com Toomas Väljataga : kultuuriväljaannete lugejaskond kahaneb , kuid sulgemisplaane pole ARVAMUS Kärt Kelder 07.12.2017 16:21 HYPERLINK "https://kultuur.err.ee/647297/toomas-valjataga-kultuurivaljaannete-lugejaskond-kahaneb-kuid-sulgemisplaane-pole" \l "comment" Toomas Väljataga Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu esimees Toomas Väljataga tunnistas , et kultuuriväljaannete lugejaskond Eestis on aasta-aastalt kahanenud . Seoses Müürilehe võtmisega sihtasutuse rüppe uurisime , milline seis on selles vallas praegu ja mida võiks tuua tulevik . Kas olete mõelnud sellele , et lugejaskonna vähenedes võiks mõned sarnaseid teemasid kajastavad väljaanded kokku lükata ? On ikkagi omad põhjendused , miks need ajakirjad peaksid olema eraldi , nad pole oma sisult kattuvad . Eemalt vaadetes tundub , et kõik on üks ja seesama , aga lähemalt vaadates on need siiski erinevad ajakirjad ja pole siiamaani veel leitud , et nende kokkupanemine oleks põhjendatud . Keegi võib ju öelda , et pange ka Vikerkaar ja Akadeemia kokku , aga tegelikult on need siiski väga erineva näoga ajakirjad . Mis see kokkupaneku mõte peaks olema ? Kui selleks on lugejate kasv , siis ma ei ole väga kindel , et tooks hüppelise kasvu . Kui räägime , et kas saaks kulusid kokku hoida , tuleb vaadata , mis on ühe või teise väljaande üksiknumbri hind, aga see on juba teine maailm . Kõige kallimad väljaanded ühe numbri kohta on näiteks kunst.ee, aga selle väljaande sulgemine tekitaks kunstiavalikkuses ilmselt väga suure protestilaine . Need küsimused pole nii lihtsad , kui siin puusalt öelda , et tehke nii või tehke naa . Mõned väljaanded kolivad veebi , kui näevad , et lugejate arv kahaneb . Kas te olete ka mõelnud , et viia mõningaid väljaanded veebi ? Ma arvan , et praegusel hetkel pole see põhjendatud . Tuleb vaadata ikka seda , mis on meie eesmärk . Kõik meie ajakirjad on veebis kättesaadavad . Rahvusraamatukogus on selline suurepärane koht nagu digitaalne arhiiv Digar . Seal on kõikide meie väljaannete kõik aastakäigud , kõik numbrid on kättesaadavad . Kes tahab , saab meie ajakirju lugeda nii veebis kui paberil . Kui jutt läheb selle peale , et kas nii oleks odavam ehk kulude mõttes efektiivne , siis on jälle see asi , et trükikulud moodustavad meie väljaannetest üsna väikese osa , põhiline kulu on toimetuse töötajate ja autorite töötasud . Kui tahame kulusid hakata kokku hoidma , siis peaksime mõtlema sellele , kas töötajad lahti lasta või lõpetada autoritele honoraride maksmine . Töötajate lahti laskmine tähendaks ajakirja sulgemist . Need asjad ei ole nii lihtsad . Mul ei ole ühtegi head näidet tuua , et Eesti kultuuriruumis oleks nii tehtud , maailmas ja inglisekeelses kultuuriruumis on pilt natukene teine . Sihtasutus Kultuurileht võttis oma tiiva alla Müürilehe . Miks otsustati seda teha ? See otsus tuli eelkõige sellest , et Müürilehel oli soov tulla meie alla ja Kultuurilehe poolt vaadatuna leiti , et tegemist on väljaandega , millel on arvestatav lugejaskond ja on mõistlik , kui nende edasine käekäik on kindlamal alusel . Mis ülesanded võtab sihtasutus Müürilehelt üle ? Mainitud on näiteks raamatupidamist ? Eks ta nii välja näeb , SA Kultuurilehe näol on sisuliselt tegemist kirjastusega , kus on 15 väljaannet . Kultuurilehe keskne talitus kannab eelkõige selle eest hoolt , et need väljaanded saaksid kõik korrapäraselt ilmutatud , töötajad saaksid palka , autorid saaksid autoritasusid . See on kõik selline tehniline majapidamine , mida peaks üksikväljaanne ise korraldama , aga mitmete väljaannete peale on need arukas kokku koondada . Säilib ajalehe sõltumatus , ei teki seda probleemi , et sihtasutus hakkab suunama , millistel teemadel kirjutada ? Kas teil on tuua mõni näide , et Kultuurileht oleks suunanud või suunaks mõnda väljaannet ? Kogu meie tegevus on nii korraldatud , et väljaannete sisu suunab puhtalt peatoimetaja ja toimetus , Kultuurilehe talitus on eelkõige tehniline tugi ajalehtede ja ajakirjade väljaandmisel . On kirjas , et järgmise aasta riigieelarvest eraldatud summast eraldatakse Müürilehele 163 000 eurot . Mis on see summa, mida saab sihtasutus ise ? Tervikuna see riigieelarveline toetus jääb pisut üle kahe miljoni euro, mis jaguneb kõikide väljaannete vahel . See sõltub toimetuse suurusest ja igasugustest parameetritest , milline on iga ajalehe või ajakirja riigipoolne toetus . See on üks asi , millega tegeleb SA Kultuurileht raamatupidamine , koostades väljaannete eelarved ja muu sarnase . Mis on hetkel see ajaleht või ajakiri , mis saab kõige rohkem toetust ja mille tiraaž on kõige suurem ? See ei tähenda , et kõige suuremat toetust saav väljaanne on ka samal ajal kõige suurema tiraažiga . Kõige suurema tiraažiga on UMA Leht , mida trükitakse üle 10 000 eksemplari kaks korda kuus , aga tema toetus ei ole kõige suurem . Kui ma peast ütlen , siis kõige suurem toetussumma on ikkagi Sirbil . Aga Sirbi tiraaž jääb 5000 juurde ja toetussumma jääb suurusjärku üle 300 000 euro. Kas mõne ajakirja või ajalehe tiraaži on tulnud viimastel aastatel vähendada või suurendada ? Üldiselt on ikka läinud asjad selles suunas , et need tiraažid langevad . Kuid on ka meeldivaid erandeid , viimastel aastatel on natukene suurenenud Vikerkaare trükiarv . Loomingu Raamatukogu on ka selline meeldiv erand , mõned on veel , näiteks Täheke on suurema trükiarvuga . Kuidas meil siis selle kultuuriajakirjandusega ikka läheb , kas lugejaid jätkub ? Julgeks öelda nii , et lugejaid ikka jätkub , ja see arvamus ei põhine minu kõhutundel , vaid seda on uuritud , kultuuriministeerium näiteks tellis poolteist aastat tagasi põhjalikuma uuringu Tartu Ülikoolilt . Tervikpilt on muidugi see, et lugejaskond on 20 aastaga teisenenud . Noored loevad mingeid omi väljaandeid , vanade ja ajalooliste väljaannete lugejaskond on vananenud , samas mingis vanuses tekib lugejaid juurde . See on enam-vähem stabiilne , kuigi julgen öelda , et viimase kümne aasta jooksul on lugejaskond pigem languses kui tõusus . Inimestel on tänapäeval lihtsalt nii palju valikuid , mida lugeda ja millega tegeleda . Kümme aastat tagasi oli Loomingu lugejaid umbes 200 000 ühe numbri kohta , nüüd on kusagil 150 000 või 100 000 juures . Küsitluste puhul on see asi , et inimestel on kalduvus ennast ikka paremast küljest näidata ... Toimetaja : Indrek Kuus / Kaspar Viilup toomas väljataga sa kultuurileht Riik hakkab SA Kultuurileht kaudu Müürilehte rahastama HYPERLINK "https://www.err.ee/533327/tanavun e-koosmeele-preemia-laureaat-on-kultuurikiri-muurileht" Tänavune Koosmeele preemia laureaat on kultuurikiri Müürileht HYPERLINK "https://www.err.ee/322593/mart-valjataga-kultuurilehe-noukogu-on-ministeeriumi-kasutaitja" Märt Väljataga : Kultuurilehe nõukogu on ministeeriumi käsutäitja HYPERLINK "https://www.err.ee/322463/muurilehe-peatoimetaja-sirbi-sihtgrupp-on-muutunud" Müürilehe peatoimetaja : Sirbi sihtgrupp on muutunud
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →