MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 30.01.2018 nr 16
Taotlusvooru "Arhitektuuri ja disaini
arendusprojektid" 2018 välja kuulutamine,
tingimuste ja korra kehtestamine
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi
põhimääruse” punkti 9 alapunkti 21 alusel.
1. Kuulutan välja taotlusvooru „Arhitektuuri ja disaini valdkondlikud arendusprojektid“ 2018.
a, kehtestan selle tingimused ja korra ning moodustan komisjoni.
2. Taotlusvooru eesmärk on eesti arhitektuurivaldkonna (sh mahuline arhitektuur, planeerimine,
sise- ja maastikuarhitektuur, urbanistika) ja disainivaldkonna (sh tootedisain, graafiline disain
ja teenusedisain) arendamine ja populariseerimine.
3. Taotlusvoorust jagatava toetuse alampiir taotleja kohta on 3000 eurot ja ülempiir 30000
eurot. Taotlusvoorust eraldatavate toetuste eeldatav kogusumma on 85 000 eurot.
Taotlusvoorust toetatakse projekte, mille omafinantseeringu (toetuse saaja rahaline või
rahaliselt mõõdetav panus) osa moodustab projekti abikõlblikest kuludest vähemalt 20
protsenti.
4. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud või
äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel:
4.1. maksuvõlgnevust (k.a makse) - riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud
maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava
kohaselt. Käesolevas korras loetakse riikliku maksu võlaks taotleja poolt tähtpäevaks
tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot;
4.2. majandusaasta aruande esitamise võlga;
4.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).
5. Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla
kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
6. Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena:
6.1. arhitektuuri ja disainialaste sündmuste ja festivalide korraldamist Eestis;
6.2. osalemist rahvusvaheliste arhitektuuri- ja disainivaldkonna võrgustikes ja
organisatsioonides;
6.3. arhitektuuri- ja disainihariduslike projektide elluviimist;
6.4. arhitektuuri- ja disainivaldkonna ettevõtete konkurentsivõimet tõstvaid projekte;
6.5. valdkonna strateegilist arengut, valdkonnasisest koostööd soodustavaid projekte;
6.6. valdkondadevahelist koostööd (arhitektuuri- ja disainiala koostöö, samuti arhitektuuri ja
disaini koostöö siduserialadega, arhitektuuri ja disaini rakendamine muudes
valdkondades).
7. Kõik ühe taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Kui taotleja
taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga
tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.
8. Taotluste hindamisel võetakse arvesse:
8.1. projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, valdkondlikku mõju, kestlikkust,
läbimõeldust, uuenduslikkust ja ajakohasust;
8.2. projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust, haldusvõimekust,
koostööpartnerite olemasolu ja panust projekti elluviimisel;
8.3. teavitustegevuste ja meediaplaani olemasolu ja läbimõeldust;
8.4. eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust;
8.5. kaas- ja omafinantseeringu määra kogu eelarvest.
9. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2018 – 31.12.2018. a.
10. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse:
10.1. kulud, mis on vajalikud otseselt projekti eesmärkide ning taotluses kirjeldatud tegevuste
elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi
või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
10.2. tekkepõhised kulud, mis tehakse punktis 9 määratud abikõlblikkuse perioodil,
kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse
esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks välja arvatud otseselt põhjendatud
juhtudel (näiteks: sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud autori- jm lepingute alusel makstav
tasu). Vastav info peab olema kajastatud taotluse eelarves;
10.3. autori- ja töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike
lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksude tasumine. Autoritelt töö
või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava autoriga
sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik juhul kui ta vahendab
autorit);
10.4. reklaamikulud ja tegevustega otseselt seotud trükiste koostamise, toimetamise ning
trükkimisega seotud kulud;
10.5. taotleja halduskulusid kuni 20% toetuse summast (nt rendi-, kommunaal-, side-,
transpordi-, raamatupidamise-, infotehnoloogiateenuste- ja bürootarvetekulu);
10.6. reisi- ja majutuskulud esinejatele ning välisesinejatele- ja delegaatidele, kui nende
elukoht on väljaspool Eestit või kes on kutsutud Eestisse koostöö eesmärgil projekti
elluviimiseks. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud
vähemalt 2 võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina
esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi;
10.7. käibemaksu tasumine juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.
Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik
selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
10.8. ruumide, heli- ja valgustehnika rendi ning üüriga seotud kulud.
11. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse:
11.1. toitlustuskulud;
11.2. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse;
11.3. käibemaksukulu juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane,
proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik
selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
11.4. muid tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
12. Toetuse saaja on kohustatud projekti tulude ja kulude osas pidama eraldi
raamatupidamisarvestust. Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad
olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega.
Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu
number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale. Massmaksekorralduste
puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa maksedokumendile.
13. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustan nõuandva komisjoni
järgmises koosseisus:
Esimees:
Indrek Rünkla - Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik
Liikmed:
Lylian Meister - Eesti Disainerite Liit
Tõnis Vellama - Eesti Disainerite Liit
Marko Kekišev - disainer
Merle Karro-Kalberg - Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eeva Masso - Eesti Sisearhitektide Liit
Peeter Pere - Eesti Arhitektide Liit
14. Komisjoni töö eest vastutab Kultuuriministeeriumi ja komisjoni teenindab
Kultuuriministeeriumi kunstide osakond.
15. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta Kultuuriministeeriumi finantsosakonna
teenistuja.
16. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte.
17. Komisjon juhindub oma töös kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud
toetuse taotluse menetlemise korrast.
18. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
19. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb
kultuuriminister. Kultuuriminister võib põhjendatud juhul otsuse tegemisel mitte mitte
arvestada komisjoni ettepanekut ja teha komisjoni ettepanekust teistsuguse otsuse.
20. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab
taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotleja võib
osalise taotluse vastu võtta tingimusel, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamise
korral saavutatav.
21. Komisjonil on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha ministrile ettepanek
täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks.
22. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projekti elluviimiseks antav toetus loetakse
vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 tähenduses
või mitte.
23. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või tema poolt volitatud isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal allkirjastatuna
aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.
24. Taotlus tuleb esitada Kultuuriministeeriumi projektitoetuse taotlusvormil, mis on kättesaadav
Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee.
25. Määran taotluste esitamise tähtajaks 28. veebruar 2018. a.
Indrek Saar
(allkirjastatud digitaalselt)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 30.01.2018 nr 16
Taotlusvooru "Arhitektuuri ja disaini
arendusprojektid" 2018 välja kuulutamine,
tingimuste ja korra kehtestamine
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi
põhimääruse” punkti 9 alapunkti 21 alusel.
1. Kuulutan välja taotlusvooru „Arhitektuuri ja disaini valdkondlikud arendusprojektid“ 2018.
a, kehtestan selle tingimused ja korra ning moodustan komisjoni.
2. Taotlusvooru eesmärk on eesti arhitektuurivaldkonna (sh mahuline arhitektuur, planeerimine,
sise- ja maastikuarhitektuur, urbanistika) ja disainivaldkonna (sh tootedisain, graafiline disain
ja teenusedisain) arendamine ja populariseerimine.
3. Taotlusvoorust jagatava toetuse alampiir taotleja kohta on 3000 eurot ja ülempiir 30000
eurot. Taotlusvoorust eraldatavate toetuste eeldatav kogusumma on 85 000 eurot.
Taotlusvoorust toetatakse projekte, mille omafinantseeringu (toetuse saaja rahaline või
rahaliselt mõõdetav panus) osa moodustab projekti abikõlblikest kuludest vähemalt 20
protsenti.
4. Taotlusvoorust võivad toetust taotleda era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud või
äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole taotluse esitamise hetkel:
4.1. maksuvõlgnevust (k.a makse) - riikliku maksuvõlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud
maksusummalt arvestatud intressi, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava
kohaselt. Käesolevas korras loetakse riikliku maksu võlaks taotleja poolt tähtpäevaks
tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot;
4.2. majandusaasta aruande esitamise võlga;
4.3. täitmata kohustust ministeeriumi ees (aruande või muid võlgnevusi).
5. Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning tal ei tohi olla
kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
6. Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena:
6.1. arhitektuuri ja disainialaste sündmuste ja festivalide korraldamist Eestis;
6.2. osalemist rahvusvaheliste arhitektuuri- ja disainivaldkonna võrgustikes ja
organisatsioonides;
6.3. arhitektuuri- ja disainihariduslike projektide elluviimist;
6.4. arhitektuuri- ja disainivaldkonna ettevõtete konkurentsivõimet tõstvaid projekte;
6.5. valdkonna strateegilist arengut, valdkonnasisest koostööd soodustavaid projekte;
6.6. valdkondadevahelist koostööd (arhitektuuri- ja disainiala koostöö, samuti arhitektuuri ja
disaini koostöö siduserialadega, arhitektuuri ja disaini rakendamine muudes
valdkondades).
7. Kõik ühe taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Kui taotleja
taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga
tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes.
8. Taotluste hindamisel võetakse arvesse:
8.1. projekti vastavust taotlusvooru eesmärkidele, valdkondlikku mõju, kestlikkust,
läbimõeldust, uuenduslikkust ja ajakohasust;
8.2. projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust, haldusvõimekust,
koostööpartnerite olemasolu ja panust projekti elluviimisel;
8.3. teavitustegevuste ja meediaplaani olemasolu ja läbimõeldust;
8.4. eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust;
8.5. kaas- ja omafinantseeringu määra kogu eelarvest.
9. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2018 – 31.12.2018. a.
10. Taotlusvoorust toetatud projektide abikõlblikeks kuludeks loetakse:
10.1. kulud, mis on vajalikud otseselt projekti eesmärkide ning taotluses kirjeldatud tegevuste
elluviimiseks ning mis on põhjendatud, mõistlikud ning mida ei ole varem Eesti riigi
või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud;
10.2. tekkepõhised kulud, mis tehakse punktis 9 määratud abikõlblikkuse perioodil,
kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks. Enne taotluse
esitamist tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks välja arvatud otseselt põhjendatud
juhtudel (näiteks: sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud autori- jm lepingute alusel makstav
tasu). Vastav info peab olema kajastatud taotluse eelarves;
10.3. autori- ja töötasud (sh teenus-, esinemis- ja litsentsitasud) ja muud võlaõiguslike
lepingute alusel makstavad tasud ning nendega seotud maksude tasumine. Autoritelt töö
või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema vastava autoriga
sõlmitud kirjalik leping (lepingu võib sõlmida ka kolmas isik juhul kui ta vahendab
autorit);
10.4. reklaamikulud ja tegevustega otseselt seotud trükiste koostamise, toimetamise ning
trükkimisega seotud kulud;
10.5. taotleja halduskulusid kuni 20% toetuse summast (nt rendi-, kommunaal-, side-,
transpordi-, raamatupidamise-, infotehnoloogiateenuste- ja bürootarvetekulu);
10.6. reisi- ja majutuskulud esinejatele ning välisesinejatele- ja delegaatidele, kui nende
elukoht on väljaspool Eestit või kes on kutsutud Eestisse koostöö eesmärgil projekti
elluviimiseks. Lennupiletite puhul loetakse kulu abikõlblikuks kui taotleja on võtnud
vähemalt 2 võrdlevat pakkumist reisiteenuste pakkujalt ning kuludokumendina
esitataval arvel nähtub reisi sihtkoht ja reisija nimi;
10.7. käibemaksu tasumine juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane.
Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik
selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
10.8. ruumide, heli- ja valgustehnika rendi ning üüriga seotud kulud.
11. Taotlusvoorust toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse:
11.1. toitlustuskulud;
11.2. kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavaid makse;
11.3. käibemaksukulu juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane,
proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik
selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
11.4. muid tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.
12. Toetuse saaja on kohustatud projekti tulude ja kulude osas pidama eraldi
raamatupidamisarvestust. Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad
olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega.
Toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud toetuse andja nimi, toetuslepingu
number ja/või viide kultuuriministri toetuse eraldamise käskkirjale. Massmaksekorralduste
puhul märkida projektiga seotud töötasude ja maksude summa maksedokumendile.
13. Taotlusvoorust toetuste jaotamise ettepanekute tegemiseks moodustan nõuandva komisjoni
järgmises koosseisus:
Esimees:
Indrek Rünkla - Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik
Liikmed:
Lylian Meister - Eesti Disainerite Liit
Tõnis Vellama - Eesti Disainerite Liit
Marko Kekišev - disainer
Merle Karro-Kalberg - Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eeva Masso - Eesti Sisearhitektide Liit
Peeter Pere - Eesti Arhitektide Liit
14. Komisjoni töö eest vastutab Kultuuriministeeriumi ja komisjoni teenindab
Kultuuriministeeriumi kunstide osakond.
15. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta Kultuuriministeeriumi finantsosakonna
teenistuja.
16. Komisjon võib vajadusel projektide hindamisel kaasata oma töösse hääleõiguseta eksperte.
17. Komisjon juhindub oma töös kultuuriministri 01.12.2015 käskkirjaga nr 248 kinnitatud
toetuse taotluse menetlemise korrast.
18. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel
osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
19. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb
kultuuriminister. Kultuuriminister võib põhjendatud juhul otsuse tegemisel mitte mitte
arvestada komisjoni ettepanekut ja teha komisjoni ettepanekust teistsuguse otsuse.
20. Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab
taotlusvooru eelarve või taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotleja võib
osalise taotluse vastu võtta tingimusel, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamise
korral saavutatav.
21. Komisjonil on õigus jätta osa taotlusvooru vahendeid eraldamata ja teha ministrile ettepanek
täiendava taotlusvooru väljakuulutamiseks.
22. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas projekti elluviimiseks antav toetus loetakse
vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 tähenduses
või mitte.
23. Taotlus tuleb esitada esindusõigusliku isiku või tema poolt volitatud isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna elektrooniliselt e-posti aadressile
[email protected] või paberkandjal allkirjastatuna
aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.
24. Taotlus tuleb esitada Kultuuriministeeriumi projektitoetuse taotlusvormil, mis on kättesaadav
Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee.
25. Määran taotluste esitamise tähtajaks 28. veebruar 2018. a.
Indrek Saar
(allkirjastatud digitaalselt)