Kultuuriministeerium · 29. jaanuar 2018
Sisu (failidest)
HINDAMISOTSUS
Tallinn 28.12.2017 nr 5-1/17/68
Muuseumide dokumentide arhiiviväärtuse
väljaselgitamine
I ÜLDOSA
1.1 HINDAMISE ALUS
Hindamise alus on arhiiviseaduse § 7 lõige 21, mille kohaselt Rahvusarhiiv selgitab avalikku
ülesannet täitva asutuse või isiku dokumente hinnates välja arhivaalid.
1.2 HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS
Hindamise eesmärk on muuseumide2 tegevuse käigus alates 1940. a loodud ning edaspidi
loodavate dokumentide arhiiviväärtuse väljaselgitamine.
Muuseumide põhitegevuse käigus tekkivaid kogudega seotud andmeid hallatakse
muuseumide andmekogus. Muuseumide infosüsteem (MuIS) on registreeritud riigi
infosüsteemi haldussüsteemis ja hinnatud Rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsusega nr 51
„Riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud andmekogude hulgast arhiiviväärtusega
osa väljaselgitamine“.
Rahvusarhiivi 23.12.2010 hindamisotsusega nr 538 „Infoallikate ja infotehnoloogia haldamise
käigus loodava teabe hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“ on hinnatud
arhiivimoodustajate erialaraamatukogu ja kollektsioonide (sh museaalide) haldamise käigus
tekkivad dokumendid.
Rahvusarhiivi 10.01.2014 hindamisotsusega nr 2 „Personalitöö käigus sisseseatud
isikutoimikute hindamine“ anti arhiiviväärtus isikutoimikutele, mis on suletud hiljemalt
31.12.1990.
1
RT I, 21.03.2011, 1.
2
Eesti Kirjandusmuuseum on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus ja tema
dokumendid hinnatakse asutusepõhise hindamisotsusega. Tallinna, Narva ja Maardu linnavalitsuste asutatud
muuseumide dokumentide hindamine kuulub arhiiviseaduse § 11 järgi vastava kohaliku omavalitsuse arhiivi
pädevusse.
II HINDAMISE LÄBIVIIMINE
2.1 HINDAMISE ALUSDOKUMENDID
Hindamisel lähtuti arhiiviseadusest, arhiivieeskirjast, Rahvusarhiivi kogumispõhimõtetest
(09.03.2017), muuseumide tööd korraldavatest õigusaktidest ja valdkonda käsitlevatest
strateegiadokumentidest3 ning muuseumide põhimäärustest.
2.2 ARHIIVIMOODUSTAJA ÜLEVAADE
2.2.1 Muuseumi ülesanded
Muuseumid on arhiivide ja raamatukogude kõrval olulised mäluasutused, kelle eesmärk on
kultuurivarade kogumine, säilitamine ja kasutamise võimaldamine. Muuseumide ülesanded
on läbi aegade olnud põhijoontes samad.
Muuseumiseaduse4 kohaselt on muuseum ühiskonna ja selle arengu teenistuses alaliselt
tegutsev kultuuri- ja haridusasutus, kes ei taotle majanduslikku kasumit, on üldsusele avatud
ning kelle ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema
elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja
elamuslikel eesmärkidel.
2.2.2 Muuseumide valdkonna koordineerimine
Nõukogude ajal oli kogu muuseumitegevus riiklikult suunatud. Muuseumide tööd
koordineeris aastatel 1945–1953 ENSV Ministrite Nõukogu j.a Kultuurhariduslike Asutuste
Komitee, 1953–1988 ja 1990 ENSV Kultuuriministeeriumi Kultuurhariduslike Asutuste
Valitsus, 1988–1989 ENSV Kultuurikomitee Kultuuriasutuste Valitsus. Muuseumid kuulusid
ENSV Kultuuriministeeriumi süsteemi ja nende tegevust juhtis ministeerium kas otsealluvuse
korras või kohalike täitevkomiteede kultuurharidusosakondade kaudu. Muuseumi rakendati
ideoloogia- ja kultuurirelvana, hulgaliselt asutati memoriaalmuuseume.
Eesti Vabariigi taastamise järel osa muuseume poliitilistel põhjustel likvideeriti, osa hääbusid
seoses erastamisega. Museoloogiline tegevus jäi edasi Kultuuriministeeriumi
valitsemisalasse.5
Muuseumide tegevuse ja muuseumikogude korralduse ühtsete aluste sätestamiseks ning
muuseumikogude püsivuse tagamiseks võeti 13.11.1996 Riigikogus vastu muuseumiseadus6.
Muuseumide metoodiline juhendamine toimus kesk-7 ja maakonnamuuseumide8 kaudu.
3
„21. sajandi Eesti muuseumid. Arengu põhisuunad 2006 –2015“ (Tallinn, 2006); „Kultuuripoliitika põhialused
aastani 2020“ (kinnitatud Riigikogus 12.02.2014); „Riigiülesannete analüüs“ (mai 2016); Kultuuriministeeriumi
valitsemisala arengukava 2018–2021.
4
RT I, 10.07.2013, 1.
5
Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 08.08.1990 määrusega nr 169 kinnitatud EV Kultuuriministeeriumi
põhimäärus.
6
RT I 1996, 83, 1487.
7
Keskmuuseum oli ministeeriumi valitsemisalas olev hallatav riigimuuseum. Vastavalt VV 11.02.1997
määrusele nr 31 olid keskmuuseumid: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti
Kunstimuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Rahva
2 (6)
Muuseumi tegevust finantseeriti vastavalt muuseumi kuuluvusele riigieelarvest, valla- või
linnaeelarvest või avalik-õigusliku juriidilise isiku vahenditest. Eramuuseum pidi teatama
asutamisest, ühinemisest, jagunemisest, ümberkujundamisest või tegevuse lõpetamisest
Kultuuriministeeriumile.
Kehtiv muuseumiseadus võeti Riigikogus vastu 19.06.20139. Juriidiliselt võivad käesoleva
seaduse kohaselt muuseumid tegutseda kas riigimuuseumi10, riigi sihtasutuse muuseumi,
avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi või eramuuseumina11. Muuseumide
valdkonna arendamisel ja koordineerimisel tegeleb Kultuuriministeerium muuseumidega
seotud õigusloome ettevalmistamise ja elluviimise, muuseumipoliitika strateegilise
planeerimise, muuseumide tegevustoetuste ja arendamisega seotud taotlusvoorude
korraldamise, muuseumikogude järelevalve, muuseuminõukogu töö korraldamise ning
muuseumide infosüsteemi arendamise ja koordineerimisega.
Olulisteks partneriteks muuseumide arendamisel on MTÜ Eesti Muuseumiühing ja MTÜ
Eesti ICOM Rahvuskomitee, kes tegelevad muuseumitöötajate professionaalse arengu,
koolituste ja ürituste korraldamisega.
Muuseuminõukogu12 on kultuuriministri nõuandev kogu, kuhu kuuluvad muuseumide ja
nende asutajate esindajad ning muud muuseumide valdkonna asjatundjad. Nõukogu teeb
ettepanekuid ja annab arvamusi muuseumiseadusest tulenevates küsimustes ning annab
nõusoleku muuseumide kogumispõhimõtete kinnitamisel ja muutmisel.
Muuseumikogude haldamiseks ja muuseumides leiduva informatsiooni kättesaadavaks
tegemiseks asutati 2013. a muuseumide infosüsteem (MuIS).13 Riigimuuseumile ja
muuseumile, kes kasutab riigile kuuluvat muuseumikogu, on infosüsteemiga liitumine
kohustuslik.
Riigimuuseumid ja muuseumide infosüsteemiga liitunud muuseumid peavad välja töötama
muuseumikogu kogumispõhimõtted14, millele annab oma hinnangu muuseuminõukogu.
Riigimuuseumide puhul on tegevuse rahastus ministeeriumi haldusalas fikseeritud vastava
ministeeriumi eelarves. Munitsipaalmuuseumide arendamise ja finantseerimisega tegelevad
teatud määral kohalikud omavalitsused. Kõik muuseumid olenemata omandivormist saavad
Muuseum, Eesti Spordimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Eesti
Vabaõhumuuseum.
8
Maakonnamuuseum oli maavalitsuse hallatav asutus ning maavalitsuse ülesannete hulka kuulus ka
maakonnamuuseumide töö korraldamine. VV 20.12.2007 korraldusega nr 585 viidi maavalitsuste hallatavad
muuseumid alates 01.01.2008 üle Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse.
9
RT I, 10.07.2013, 1. Jõustus 15.07.2013.
10
Riigimuuseumid asuvad Kultuuriministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi,
Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalas ning nende
juriidiline vorm on erinev. Valdavalt on nad ministeeriumide hallatavad asutused, samas näiteks
Maanteemuuseum on vastavalt Maanteeameti ja Tuletõrjemuuseum Päästeameti struktuuriüksus ning Vana-
Võromaa muuseumid (Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum, Põlva
Talurahvamuuseum, Vana-Võromaa Kultuurikoda) on Võru Instituudi muuseumiosakonna üksused.
11
2015. aastal oli Eestis 256 muuseumi, neist 30 riigimuuseumid ja riigi asutatud sihtasutused. Suurem osa
muuseumidest kuulub siiski kohalike omavalitsustele, eraomandisse ning ka avalik-õiguslike juriidiliste isikutele
(Riigiülesannete analüüs, mai 2016).
12
Muuseuminõukogu töökord on kinnitatud kultuuriministri 23.01.2015 käskkirjaga nr 10.
13
Andmekogu põhimäärus on kehtestatud kultuuriministri 15.07.2013 määrusega nr 32. Infosüsteemi vastutav
ja volitatud töötleja on Kultuuriministeerium.
14
Kogumispõhimõtete olemasolu jälgitakse ka riigieelarvelise toetuse taotlemisel.
3 (6)
küsida tegevustoetust muuseumide tegevustoetuse taotlusvoorust. Lisaks on võimalik
möödapääsmatute remonditööde jaoks küsida toetust muuseumide reservi taotlusvoorust.
Alates 2002. aastast on toimunud muuseumide organisatsiooniline ümberkorraldamine ja
mitmed riigiasutusena tegutsenud muuseumid on muudetud sihtasutuseks või antud juhtida
kohalikule omavalitsusele. Muuseumivõrgustiku edasisel korrastamisel kavandatakse jätta
vajadusel riigimuuseumina tegutsema vaid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Sõjamuuseum-
kindral Laidoneri muuseum. Ülejäänud riigimuuseumid on plaanis viia üle sihtasutuse
vormile või antakse üle kohalikule omavalitsusele. Sihtasutuse vormi eeliseks peetakse
paindlikuma ja kohaliku piirkonna või valdkonnaga rohkem arvestava juhtimismudeli
võimaldamist.
2.3 HINDAMISE KÄIK
Hindamise viisid läbi Tallinna kogumisosakonna inspektor-hindamisvaldkonna juht Külli
Niidassoo ja arhivaar-inspektor Kristel Tammik. Rahvusarhiivi hindamiskomisjon arutas
hindamisega seonduvaid küsimusi 12.10.2017 koosolekul. Hindamisotsuse kavandit tutvustati
Kultuuriministeeriumile ja Eesti Rahva Muuseumile.
Muuseumid ei kuulunud nõukogude perioodil riikliku arhiivi kogumisallikate hulka ja nende
tegevuse kohta koguti dokumente keskasutuste kaudu. ENSV Ministrite Nõukogu j.a
Kultuurhariduslike asutuste Komitee (ERA.R-1570) ja ENSV Kultuuriministeeriumi
(ERA.R-1797) arhiivifondide koosseisu kuuluvad muuseumide põhikirjad, erinevad tegevuse
plaanid ja aruanded, mitmesugused informatsioonid, ettekanded, eksponaatide nimekirjad ja
ekspositsiooniplaanid, fonditöö aruanded, kirjavahetus jm dokumendid. Rahvusarhiivi on
hiljem vastu võetud vaid üksikute muuseumide arhiivid.
Eesti taasiseseisvumise järgselt on muuseumide tegevuse korraldus reguleeritud suurel määral
riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Kultuuriministeeriumi juhtimis- ja
põhitegevusfunktsioonide dokumendisarjades kajastuvad ning 30.10.2017 hindamisotsusega
nr 49 “Kultuuriministeeriumi dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks”
hinnati arhiiviväärtuslikuks muuseumide valdkonna õigusloome, strateegilise planeerimise,
järelevalve, muuseumide infosüsteemi arendamise ja koordineerimisega seotud teave, sh:
- muuseuminõukogu dokumendid;
- riigi sihtasutuse muuseumide nõukogude koosolekute protokollid ja otsused15;
- muuseumikogude järelevalve aruanded;
- muuseumikogude haldamisega seotud dokumendid;
- muuseumide tööplaanid ja aruanded;
- muuseumide tegevustoetuse taotlemisega seotud dokumendid (sh muuseumi
arengukava, toetuse kavandatava kasutusaasta eelarve ja tegevuskava ning
kogumispõhimõtted). Toetuse saajaga sõlmitakse toetuse kasutamise leping, millega
kaasneb aruandekohustus;
- investeerimis- ja projektitoetuste taotlemisega seotud dokumendid (taotlus, leping,
aruanne).
Kuni 15.07.2013 kehtinud muuseumiseaduse kohaselt tuli muuseumi asutamisest,
ümberkorraldamisest või tegevuse lõpetamisest teatada Kultuuriministeeriumile. Muuseumide
15
Siiski ei ole tagatud, et ministeeriumi juurde ladestuks täielik kogu nimetatud koosolekute protokollidest, kuna
kõik muuseumid ei pruugi kõiki protokolle ministeeriumi saata.
4 (6)
põhimäärused on kinnitatud või kinnitatakse ministri16, asutuse juhi, kohaliku omavalitsuse
volikogu õigusaktiga, sihtasutuse põhikiri asutaja otsusega.
Rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsusega nr 51 “Riigi infosüsteemi haldussüsteemis
registreeritud andmekogude hulgast arhiiviväärtusega osa väljaselgitamine” on hinnatud
arhiiviväärtuslikuks andmed Eestis registreeritud äriühingute, sihtasutuste,
mittetulundusühingute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohta.
Muuseumide teadusliku uurimistöö tulemused avaldatakse ekspositsioonis ja
publikatsioonidena. Eelpool nimetatud andmekogude hindamisotsusega on antud
arhiiviväärtus Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmetele teadus- ja arendustegevusega
seotud asutuste, isikute, teaduskogude ja tulemuste kohta.
Museaalide arvelevõtmisel, säilitamisel ja kasutamisel dokumenteeritav teave võib olla
koondatud paberdokumentidena vastuvõtu- ja väljaandeaktides, tulme-, inventari- ja
registriraamatutes, erinevates päevikutes jm. Käesoleval ajal hallatakse museaalidega,
muuseumisse hoiulevõetud asjade ja abikogusse arvatud asjadega tehtavate toimingute
andmeid muuseumide infosüsteemis. Muuseumide põhitegevuslik kogude haldamisega seotud
teave kuulub vahetult kogude juurde ning omab hindamatut väärtust üksnes koos kogudega.
Rahvusarhiivi 30.12.2011 hindamisotsusega nr 548 selgitati välja avalikku ülesannet täitvad
asutused, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale ehk määratleti arhiivimoodustajatena
riigimuuseumid ja riigi sihtasutuse muuseumid. Kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusena
tegutsevate muuseumide hulgast on erandina määratletud arhiivimoodustajatena Sihtasutus
Juuru ja Hageri Talurahvamuuseumid ja Sihtasutus Rannarahva Muuseum, kui asutused, kelle
arhivaale kogutakse näidiste võtmise, kohaliku eripära säilitamise ja Rahvusarhiivi
kogumistraditsiooni hoidmiseks.
Hindamise käigus leiti, et muuseumide valdkonnas toimub otsustus riiklikult kõrgemal
tasemel ning muuseumi ülesannete ja tegevuste kohta säilib teave eelpool nimetatud
arhiiviväärtuslikes dokumendisarjades ja andmekogudes. Arvesse on võetud samuti asjaolu, et
muuseumid oluliste mäluasutustena on tunnustatud Eesti kompetentsikeskused
kultuuripärandi hoidmisel. Muuseumid säilitavad oma muuseumikogudes muu hulgas
dokumente ning on huvitatud enda tegevuse käigus loodud ja saadud püsiva säilitusväärtusega
teavet ka ise hoidma.
III HINDAMISOTSUS
Hindamise tulemusena otsustati, et:
3.1 Muuseumide tegevuse käigus loodavad dokumendid ei ole arhivaalid ja muuseumid
ei kuulu arhiivimoodustajate hulka.
3.2 Käesolev hindamisotsus tunnistab kehtetuks järgmised Rahvusarhiivi hindamisotsused:
15.05.2003 nr 219 “Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumi dokumentide
hindamine”;
08.02.2008 nr 72 “Eesti Arhitektuurimuuseumi tugifunktsioonide täitmise käigus
tekkivate dokumentide eelhindamine arhiiviväärtuse määramiseks ja hävitamiseks
eraldamise lihtsustamiseks”;
16
Maakonnamuuseumide põhimäärused kinnitas maavanem.
5 (6)
07.09.2009 nr 476 “Eesti Sõjamuuseum-kindral Laidoneri Muuseum dokumentide
arhiiviväärtuse väljaselgitamine”;
26.03.2012 nr 35 “Eesti Siseturvalisuse Muuseumi dokumentide arhiiviväärtuse
väljaselgitamine”.
IV HINDAMISOTSUSE RAKENDAMINE
Hinnatud dokumentide edaspidiseks haldamiseks lisavad muuseumid oma
dokumendisüsteemi (sh dokumentide loetellu ja arhiivi koosseisu ülevaatesse) hinnatud
dokumentide juurde märke H koos viitega käesolevale otsusele.
Kuna käesoleva hindamisotsuse järgi ei looda muuseumide juhtimis- ja põhitegevuse käigus
arhivaale, siis ei ole ka tugifunktsioonide hindamisotsustega hinnatud muuseumide
dokumendid arhiiviväärtuslikud ega kuulu avalikku arhiivi üleandmisele.
10.01.2014 hindamisotsusega nr 2 „Personalitöö käigus sisseseatud isikutoimikute
hindamine“ arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid kuuluvad üleandmisele Rahvusarhiivi
vastavalt arhiivieeskirjale.
Arhiiviväärtuseta dokumentide hävitamine viiakse läbi ja dokumenteeritakse vastavalt
arhiivieeskirjale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Vares
Hindamiskomisjoni esimees
6 (6)