Kultuuriministeerium 26.01.2018 nr 8-2/18/512
Siseministeerium
Välisministeerium
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja “Eesti keele ja kultuuri
akadeemilise välisõppe arenduskava 2018–2027“ eelnõu. Arenduskava allkirjastatakse pärast
„Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027. Keel loob väärtust“ kinnitamist Vabariigi
Valitsuse poolt. Palume Teie kooskõlastust seitsme tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Ivar Sikk
asekantsler
kantsleri ülesannetes
Lisa:
1. Eelnõu.pdf
2. Arenduskava eelnõu.pdf
3. Arenduskava lisa.pdf
4. Seletuskiri.pdf
Andero Adamson
735 0225
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
ASUTUSESISESEKS
KASUTAMISEKS
Märge tehtud: [Kehtiv alates]
Kehtib kuni: [Kehtiv kuni]
Alus: ……………….
Teabevaldaja: Haridus- ja
Teadusministeerium
MINISTRI KÄSKKIRI
Tartu
[Registreerimise kuupäev]
nr [Registreerimisnumber]
Arenduskava „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe arenduskava 2018–2027“
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 2005. a määruse nr 28 „Haridus- ja Teadusministeeriumi
põhimäärus” § 10 punkti 1, § 12 punkti 2 ja § 23 lõike 2 punkti 1 alusel:
1. kinnitan arenduskava „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe arenduskava
2018–2027” (juurde lisatud).
2. Avaldada arenduskava „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe arenduskava
2018–2027” ministeeriumi veebilehel.
3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
“Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe
arenduskava 2018–2027“
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3
Arenduskava eesmärk, tulemusindikaator ja sihtrühm................................................................... 4
1. Arenduskava meetmed ja tegevused........................................................................................ 4
1.1 Välisõppekeskuste asutamine ........................................................................................... 4
1.2. Tegutsevate välisõppekeskuste toetamine .......................................................................... 5
1.3. Eesti keele ja kultuuri õppurite toetamine .......................................................................... 6
1.4. Koolitus- ja arendustegevus ............................................................................................. 6
2. Akadeemilise välisõppe juhtimine, rahastamine ja haldamine .................................................... 7
2.1. Akadeemilise välisõppe juhtimine .................................................................................... 7
2.2. Välisõppe tegevuste rahastamine ja haldamine ................................................................... 7
Sissejuhatus
Eesti keele akadeemilise välisõppe juured ulatuvad 19. sajandi I poolde, kui 1833.–1834.
õppeaastal andis Helsingi ülikooli esimene soome keele lektor Carl Niclas Keckman
sugulaskeelte võrdleva grammatika kursuse raames üliõpilastele teadmisi ka eesti keelest.
Riiklikult on eesti keele akadeemilist välisõpet korraldatud alates 2005. aastast, kui loodi
esimene eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõppe programm. Tänaseks on kahe riikliku
programmi toel eesti keelt võimalik õppida 30 kõrgkoolis maailmas, neist üheksas töötab
Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektor.
Eelnevate programmide raames tehtud riigisisene ja rahvusvaheline koostöö on aidanud
parandada eesti keele ja kultuuri rahvusvahelist positsiooni, mida toetab suurenev
väliskõrgkoolides eesti keelt õppivate üliõpilase arv. Eesti välisesindustega ja aktiivsete
väliseestlaste kogukondadega koostöö arendamise tulemusena suureneb institutsioonide ja
kogukondade teadlikkus akadeemilise välisõppe programmi tegevustest ja võimalustest.
Valdkonna suurimaks väljakutseks on viimastel aastatel olnud mitmete väliskõrgkoolide otsus
vähendada toetust väiksemate kõnelejaskonnaga keelte õpetamisele, mis on mõnes kohas kaasa
toonud eesti keele õppe mahu vähenemise või õppe sulgemise. Kuna tänapäeva keeleõppimise
otsused põhinevad järjest rohkem praktilistel kaalutlustel, lähetatakse ka arenduskava raames
eesti keele ja kultuuri lektoreid ennekõike nendesse riikidesse, millel on Eestiga tihedad
kultuuri- ja majandussuhted. Lisaks Eestist lähetatud lektoritele rakendatakse väliskõrgkoolides
eesti keele õppe võrgustiku laiendamiseks lühiajalisi lootskursusi, kohapealseid külalisesinejaid
ning distantsõppe võimalusi.
Arenduskava eesmärk, tulemusindikaator ja sihtrühm
Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (edaspidi EKKAV) on väljaspool Eestit
toimuv pidev eesti keele ja kultuuri õpe kõrgkoolides ning selle tugitegevused Eestis ning
mujal. Akadeemilise välisõppe raames saadetakse väliskõrgkoolidesse eesti keele ja kultuuri
lektoreid ning jagatakse stipendiume ja õppevara, toetades seeläbi eesti keele õppimist ja
õpetamist üle kogu maailma.
Arenduskava põhieesmärk on:
toetada ja edendada kvaliteetset, kaasaegset ja jätkusuutlikku akadeemilist eesti keele ja
kultuuri õpet Eestile olulistes rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolides ja mäluasutustes.
Arenduskava tulemusindikaator:
Indikaator Algtase 2017 Sihttase 2021 Sihttase 2025
Eesti keelt
väliskõrgkoolides 1000 1150 1500
1
õppivate üliõpilaste arv
Indikaatori täitmise üheks eelduseks on õppijate arvu suurenemine juba olemasolevates
õpetuskohtades. Teisalt põhineb 2025. a sihttase uute õpetuskohtade avamisel, mis eeldab, et
arenduskava eelarve suureneb.
Arenduskava sihtrühm on:
1) välisriikide kõrgkoolides õppivad üliõpilased,
2) välisõppekeskuste asukohariikide arvamusliidrid ja asjatundjad kui Eesti kuvandi
kujundajad ning vastastikuse suhtluse edendajad,
3) Eesti ning eesti keele ja kultuuri huvilised kogu maailmas.
1. Arenduskava meetmed ja tegevused
1.1 Välisõppekeskuste asutamine
Akadeemilise välisõppe läbimõeldud arengut, geograafilist katvust, kõrget taset ning
jätkusuutlikkust silmas pidades luuakse väliskõrgkoolidesse eesti keele ja kultuuri
välisõppekeskusi, mille asutamist (asukohariigi või -piirkonna ning kõrgkooli valimist)
korraldab välisõppe nõukogu. Välisõppekeskus on välisriigi kõrgkoolis tegutsev üksus, mis
teostab vahetult eesti keele välisõppe rakendusalasse kuuluvat õpet, või väljaspool Eestit asuv
mäluasutus (raamatukogu, arhiiv jms), milles sisalduvat Eesti-ainelist õppe- ja teabevara
kasutatakse välisõppes.
Välisõppekeskuste asutamiseks sõlmitakse väliskõrgkooliga leping, mille valmistab ette
välisõppe rakendusasutus ja kooskõlastab välisõppe nõukogu. Lepingu Eesti osapool on eesti
keele välisõppe rakendusasutus. Asutatav välisõppekeskus varustatakse õppetööks vajaliku
1 Indikaatoris kajastuvad kõik väliskõrgkoolid maailmas, kus on võimalik eesti keelt ja kultuuri õppida
(sh kohad, kuhu on Eestist lähetatud lektor).
õppevaraga ning võimalusel toetatakse õppetegevuseks tarviliku infrastruktuuri (keeleklass,
sisustus, tehnika jms) väljaarendamist.
Välisõppekeskuste võrgu arendamisel lähtub välisõppe nõukogu vajadusest tagada eesti keele
ja kultuuri õpetus esmajärjekorras naaberriikides ja Euroopa Liidu riikides, seejärel teistes
Eestile olulistes riikides, mis määratletakse koos Eesti Vabariigi Välisministeeriumiga.
Välisõppekeskuste kõrgkooli valikul lähtub välisõppe nõukogu järgmistest asjaoludest:
1) eelistatud on riigid, millega on sõlmitud vastastikused haridus- ja kultuurialased
koostöölepingud ning kus Eesti tutvustamine ning Eestisse soodsa suhtumise
kujundamine on tähtis poliitilistel, majanduslikel või ajaloolis-kultuurilistel põhjustel;
2) kõrgkooli huvi eesti keele ja kultuuri õpetamise vastu ning tahe seda toetada ja
arendada;
3) eesti keele ja kultuuri õppe sisaldumine õppekavas või valmisolek see õppekavaga
hõlmata;
4) läbimõeldud õppekorraldus ning kaasaegsete töö- ja elutingimuste tagamine õppejõule;
5) üliõpilaste huvi: on piisav hulk motiveeritud üliõpilasi, kelle arv aastate jooksul püsib
või kasvab;
6) kõrgkooli varasemad kogemused ning saavutused eesti keele ja kultuuri õpetamisel (sh
estofiilse keskkonna olemasolu kõrgkooli mõjupiirkonnas);
7) vastavate regiooniuuringute või sugulaskeelte õppe olemasolu;
8) geograafiline tasakaal: välisõppekeskuste võimalikult ühtlane jaotumine eri piirkondade
vahel;
9) võimalus teha koostööd muude programmide ja partneritega: eelistatud on riigid, kus
leidub eesti keele ja kultuuri õpetamise kaasrahastajaid.
Võimalike tulevaste välisõppekeskuste jätkusuutlikkuse väljaselgitamiseks võidakse rakendada
lootsprojektina eesti keele ja kultuuri algkursusi nendes väliskõrgkoolides, mis ilmutavad selget
valmisolekut vastavat õpet toetada ning kus eeldatav õppurite hulk on piisavalt suur.
1.2. Tegutsevate välisõppekeskuste toetamine
Pikaajaliste traditsioonidega välisõppekeskusi toetatakse nende säilitamise eesmärgil juhul, kui
vastav väliskõrgkool väljendab huvi eesti keele ja kultuuri õpetuse jätkumise vastu ning on
valmis õpet ka ise toetama. Välisõppekeskused on varustatud õppuri lähtekeelt ja eesti keele
valdamise taset arvestava õppevaraga, sh e-õpikeskkondade ning kaugkoolitusrakendustega.
Õppevara jaotuskava kinnitab välisõppe nõukogu ja õppevara hankimist ning laiali saatmist
koordineerib eesti keele välisõppe rakendusasutus. Välisõppekeskused peavad tagama
õppevara arvelevõtmise, säilimise ning sihtotstarbelise kasutamise.
Akadeemilise välisõppe tegevuste raames asutatud või Eestile olulistesse välisõppekeskustesse
vahendatakse eesti keele ja kultuuri õppejõud, kelle ülesanne on lisaks eesti keele õpetamisele
tutvustada eesti kultuuri. Õppejõu tasu kaetakse eesti keele välisõppe eelarvest vastuvõtva
kõrgkooliga kokkulepitavas mahus. Õpetuskeskustesse vahendatavate eesti keele ja kultuuri
õppejõudude valiku korraldab välisõppe nõukogu, lähtudes õppejõudude ametijuhendist.
Õpetuskeskusesse vahendatavate õppejõudude toetamiseks arendatakse koostööd avaliku
sektori, erasektori ja kolmanda sektori organisatsioonide ja asutuste vahel.
Süvendamaks eesti keele ja kultuuri õpet ning laiendamaks selle haaret, vahendatakse
välisõppekeskustesse külalisõppejõudusid pidama lühema aja jooksul loenguid eesti keele ja
kultuuri õppekava täiendavatel teemadel. Võimalusel toetatakse ja korraldatakse eesti keele ja
kultuuri avatud kursusi nii algajaile kui ka edasijõudnuile.
1.3. Eesti keele ja kultuuri õppurite toetamine
Eestikeelses keskkonnas õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks
sidumiseks Eesti kultuuriruumiga antakse välja stipendiume ja sihttoetusi. Stipendiumiga
Estophilus toetatakse Eestit käsitlevaid ja Eestis teostatavaid uuringuid vastavalt stipendiumi
statuudile. Võimalusel toetatakse stipendiumiga õppurite magistriõppesse asumist Eesti
ülikoolides pakutavatele Eestiga seotud õppekavadele. Välisõppe sihtrühmale eraldatakse
toetusi kõrgkooli õppekava välises täiendavas õppetegevuses osalemiseks Eestis
(suveülikoolid, erikursused, seminarid jms) vastavalt toetuse taotlemise korrale.
Välisõppekeskuste eesti keele ja kultuuri õppurite võimalused saada lühiajalist
täienduskoolitust, jätkata magistriõpet või teostada doktoritaseme uuringuid Eestis on
avardunud ning väärtustatakse paindlikkust õpingute planeerimisel.
Õppurite toetamisel ja välisõppe tegevuste läbiviimisel lähtutakse kolmest etapist:
1) õpingute alustamine;
2) õpingute jätkamine ja mitmekesistamine;
3) õpingute lõpetamine, liikumine tööturule.
Välisõppe tegevuste raames tutvustatakse ka teiste stipendiumiprogrammide võimalusi
välisõppe sihtrühma kuuluvatele üliõpilastele magistritaseme õpingute jätkamiseks eesti keelt
ja kultuuri käsitlevatel õppekavadel Eestis, ning luuakse programmide vahelisi puutepunkte, et
hõlbustada eesti keele ja kultuuri õppurite õpingute rahastamist.
Eesti keele välisõppe tegevuste tulemusena on arenenud kultuurisidemed Eesti-huviliste
välisõppurite ja eesti üliõpilaste vahel. Eesti keele välisõppe vilistlastega hoitakse ühendust.
1.4. Koolitus- ja arendustegevus
Arenduskava täitmise eelduseks on pädevate õppejõudude ja kvaliteetse õppevara olemasolu,
selleks korraldab rakendusasutus õppejõududele koolitusvajadusest lähtuvalt täienduskoolitust
ning teeb koostööd Eesti kõrgkoolide ning õppevara-arendajatega. Väljaspool Eestit eesti keele
ja kultuuri õpetamiseks nõutava ettevalmistusega õppejõudude koolitamiseks teevad välisõppe
nõukogu ja rakendusüksus koostööd Eesti kõrgkoolidega (vastavate õppe- ning
täienduskoolituskavade väljatöötamine, praktikavõimaluste loomine, kutsealase pädevuse
tugevdamine jms). Selleks on eesti keele, eesti keele kui võõrkeele, võõrfiloloogia ja
haridusteaduste erialade õppekavadesse lõimitud valikmoodulid, mille läbimine annab vajaliku
ettevalmistuse viibida välisõppekeskuses praktikal ning tegutseda eesti keele ja kultuuri
õppejõuna väljaspool Eestit. Kord nelja aasta jooksul korraldab rakendusasutus Eestis
konverentsi „Eesti keel ja kultuur maailmas”, millega hõlmatakse välisõppega seotud inimesi.
Konverentsil käsitletakse Eesti ühiskonna arengut, tutvustatakse uuemat õppevara ja välisõppe
tegevuste kulgu ning tunnustatakse akadeemilise välisõppe arengusse silmapaistava panuse
andnud inimesi.
Igal aastal (v.a konverentsi toimumisaasta) korraldab rakendusasutus välisõppekeskuste eesti
keele ja kultuuri õppejõududele seminari Eestis, kus käsitletakse süvendatult eesti keele ja
kultuuri ning teiste Eesti maatundmist edendavate valdkondade teemasid. Vajadusel
korraldavad ja toetavad rakendusasutus ning välisõppe nõukogu teabe- ja haridusüritusi Eestis
ning välisõppekeskuste asukohariikides. Akadeemilise välisõppe edukuse eeldus on õppurite
eesti keele valdamise tasemele ja vajadusel emakeelele kohandatud õppevara arendamine ning
evitamine. Selleks algatab ja suunab välisõppe nõukogu eesti keele ja kultuuri õppevara
koostamist, täiendamist, uuendamist ning väljaandmist nii Eestis kui ka välisõppekeskustes.
Avalikkusele tutvustatakse välisõppe eesmärke, sisu ning selle korraldamisprotsessi
teabeüritustel ning meedia vahendusel. Arendustegevuse läbiviimisel lähtutakse riiklikest
arengusuundadest.
2. Akadeemilise välisõppe juhtimine, rahastamine ja haldamine
2.1. Akadeemilise välisõppe juhtimine
Välisõppe arenduskavas kirja pandud tegevusi viib välisõppe nõukogu suunamisel ellu
välisõppe rakendusasutus. Arenduskava täitmist suunab üheksaliikmeline eesti keele ja kultuuri
akadeemilise välisõppe nõukogu, mille koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kuni
viieks aastaks. Välisõppe nõukogu valib endale esimehe. Välisõppe nõukogu töökorra kinnitab
haridus- ja teadusminister.
Välisõppe nõukogu:
1) kinnitab välisõppe iga-aastase tegevusplaani ja eelarve ning tagab selle täitmise;
2) valib eesti keele ja kultuuri õppejõud ning tagab akadeemilise järelevalve nende
tegevuse üle;
3) kinnitab programmi raames välisõppekeskustele saadetava õppevara jaotuse;
4) kehtestab stipendiumide statuudid ja toetuste taotlemise korra;
5) kinnitab arenduskava toel välisõppekeskustes tegutsevate õppejõudude ametijuhendi;
6) kinnitab arenduskava täitmisega seonduvad konkursid ja määrab toetuste saajad;
7) peab sidet teiste maade vastavate institutsioonidega ja muude koostööpartneritega;
8) informeerib koos rakendusasutusega avalikkust välisõppealasest tegevusest;
9) nõustab haridus- ja teadusministrit eesti keele ja kultuuri välisõpet puudutavates
küsimustes.
2.2. Välisõppe tegevuste rahastamine ja haldamine
Arenduskava tegevusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest keeleprogrammi
kaudu. Välisõppe tegevusi korraldab ja nõukogu otsuseid viib ellu Haridus- ja
Teadusministeeriumi kinnitatud rakendusasutus, kes juhindub oma töös arenduskavast,
välisõppe nõukogu otsustest ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga välisõppe tegevuste
elluviimiseks sõlmitud lepingust.
Kalendriaasta lõpus esitab rakendusasutus välisõppe nõukogule arenduskava täitmise
aastaaruande. Arenduskava kehtivuse ajal tellib nõukogu koos Haridus- ja
Teadusministeeriumiga välisõppe varasemate perioodide tegevusi hõlmava analüüsi.
Lisa
Välisõppekeskuste nimekiri
Välisõppe programmi toel õpetavad Eestist saadetud õppejõud:
1) Leedus Vilniuse Ülikoolis 2002. aastast;
2) Venemaal Peterburi Riiklikus Ülikoolis 2002. aastast;
3) Prantsusmaal Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudis (INALCO) 2003. aastast;
4) Saksamaal Göttingeni Georg Augusti Ülikoolis 2005. aastast;
5) Poolas Varssavi Ülikoolis 2007. aastast;
6) Ukrainas Lvivi Ivan Franko nimelises Rahvusülikoolis 2009. aastast;
7) Tšehhis Brno Masaryki Ülikoolis 2009. aastast;
8) Hiinas Pekingi Välisõpingute Ülikoolis (Beijing Foreign Studies University) alates
2010. aastast;
9) Lätis Riia Ülikoolis alates 2011. aastast.
Välisõppekeskused, kus õpetavad eesti keelt ja kultuuri välisõppekeskuse palgal olevad
õppejõud*:
10) Indiana University (Indiana Ülikool)
11) University of Washington (Washingtoni Ülikool)
12) Stanford University (Stanfordi Ülikool)
13) Universität Wien (Viini ülikool)
14) Beijing International Studies University (Pekingi Rahvusvaheliste Õpingute Ülikool)
15) University of Toronto (Toronto ülikool)
16) Uniwersytet Jagielloński w Krakowie (Krakovi Jagellooni ülikool)
17) Uppsala universitet (Uppsala ülikool)
18) Ludwig-Maximilians-Universität München (Müncheni Ludwig-Maximiliani nimeline
ülikool)
19) Ernst-Moritz-Arndt-Universität Greifswald (Greifswaldi Ernst Moritz Arndti Ülikool)
20) Turun yliopisto (Turu ülikool)
21) Jyväskylän yliopisto (Jyväskylä ülikool)
22) Tampereen yliopisto (Tampere ülikool)
23) Helsingin yliopisto (Helsingi ülikool)
24) Oulun yliopisto (Oulu ülikool)
25) UCL School of Slavonic and East European Studies (Londoni ülikooli Slaavi ja Ida-
Euroopa uuringute instituut - SSEES)
26) Debreceni Egyetem (Debreceni ülikool)
27) Szegedi Tudományegyetem (Szegedi ülikool)
28) Eötvös Loránd Tudományegyetem (ELTE) (Eötvös Lorándi Ülikool (ELTE))
29) Московский государственный университет имени М.В.Ломоносова (M. V.
Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool)
30) Псковский государственный университет (Pihkva Riiklik Ülikool)
*Uuendatud nimekiri asub programmi rakendusüksuse SA Archimedes kodulehel www.archimedes.ee.
Seletuskiri „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe arenduskava
2018–2027“ juurde
Kooskõlastamiseks esitatav arenduskava on jätkuks riiklikule programmile „Eesti keele ja
kultuuri akadeemiline välisõppe programm 2011–2017“.
Arenduskava on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Andero
Adamson (
[email protected], 7350 225) koostöös eesti keele ja kultuuri akadeemilise
välisõppe programmi nõukoguga. Arenduskava koostamisel võeti arvesse Eesti keeleseisundi
uuringus 20171 toodud soovitusi valdkonna arendamiseks ning konsulteeriti välismaal töötavate
eesti keele ja kultuuri lektoritega.
Arenduskava põhieesmärgiks on toetada ja edendada kvaliteetset, kaasaegset ja jätkusuutlikku
akadeemilist eesti keele ja kultuuri õpet Eestile olulistes rahvusvaheliselt tunnustatud
kõrgkoolides ja mäluasutustes ning tuua sellega eesti keelt õppima võimalikult suur hulk
inimesi. Eesti keele välisõppe sihtrühmaks on kõik väliskõrgkoolide üliõpilased, lisaks
filoloogidele ka teiste teaduskondade üliõpilased.
Arenduskava koosneb neljast järgmisest meetmest:
1) välisõppekeskuste asutamine – Eestist lähetatud lektoriga õpetuskoha loomine mõnda
Eesti jaoks olulise riigi kõrgkooli, kus on valmisolek eesti keele ja Eesti-teemalise õppe
arendamiseks;
2) tegutsevate välisõppekeskuste toetamine – eesti keele õppe toetamine ilma Eestist
lähetatud lektorita, kui vastav väliskõrgkool ilmutab selget huvi eesti keele ja kultuuri
õpetuse jätkumise vastu ning on valmis õpet ka ise toetama;
3) eesti keele ja kultuuri õppurite toetamine – erinevate stipendiumide pakkumine
välismaal eesti keelt õppivatele üliõpilastele Eesti-teemaliste uurimistööde
kirjutamiseks, suveülikoolides osalemiseks ja keele- ja kultuurikontaktide
soodustamiseks;
4) koolitus- ja arendustegevus – välismaal töötavate eesti keele ja kultuuri lektorite
koolitamine Eestis nende kutsealase pädevuse tugevdamiseks ning välismaal eesti
keele ja kultuuri õpetamisega seotud ürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal.
Arenduskava panustab lisaks keelepoliitikale Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise
eesmärkidesse ning on oluline, et tehtud töö tulemus ei jääks ainult välismaale, vaid jõuaks ka
Eestisse. Seetõttu pööratakse arenduskava uuel perioodil rohkem tähelepanu sellele, et suurem
hulk välismaal eesti keelt õppivatest üliõpilastest valiks oma õppimis- ja eneseteostuskohana
just Eesti. Selleks plaanitakse arenduskava toel pakkuda ülikoolidele senisest mitmekesisemat
valikut eesti keele õpetamisel (nt lühiajalised intensiivkursused, sihtriigist leitud külalislektorid,
e-õppe võimalused, suvekoolid Eestis jm), kasutada arenduskava elluviimisel senisest enam
Study In Estonia võimalusi ja soodustada ühisõppekavade loomist Eesti ja välismaa
kõrgkoolide vahel.
Valdkonna suurimaks väljakutseks on viimastel aastatel olnud mitmete väliskõrgkoolide otsus
vähendada toetust väiksema kõnelejaskonnaga keelte õpetamisele, mis on mõnes kohas kaasa
toonud eesti keele õppe mahu vähenemise (Tampere ülikool, Vilniuse ülikool) või õppe
sulgemise (Groningeni ülikool, Praha Karli ülikool, Hamburgi ülikool). Kuna tänapäeva
1
Eesti keeleseisundi uuring 2017.
https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/keeleseisundi_uuringuaruanne_loplik.pdf
keeleõppimise otsused põhinevad järjest rohkem praktilistel kaalutlustel, lähetatakse ka
arenduskava raames eesti keele ja kultuuri lektoreid ennekõike nendesse riikidesse, millel on
Eestiga tihedad kultuuri- ja majandussuhted.
Arenduskava indikaatori täitmise üheks eelduseks on õppijate arvu suurenemine juba
olemasolevates õpetuskohtades (2018. a algtase 1000 üliõpilast), kuid teisalt põhineb 2025. a
sihttase (1500 üliõpilast) uute õpetuskohtade avamisel, mille valiku otsustab arenduskava
nõukogu. Sihttaseme saavutamine ja uute õpetuskohtade avanemine eeldab, et arenduskava
eelarve suureneb.
Arenduskava rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammist alates 1. jaanuarist
2018. a ning selle eelarve on 2018. aastal 406 000 eurot. Võrreldes 2017. aastaga suureneb
arenduskava eelarve 2018. aastal 49 948 euro võrra (varasem eelarve oli 356 052 eurot).
Arenduskava täitmist suunab ja viib ellu üheksaliikmeline nõukogu, mille koosseisu kinnitab
haridus- ja teadusminister viieks aastaks. Arenduskava rakendusasutus on SA Archimedes, kes
juhindub oma töös arenduskavast, välisõppe nõukogu otsustest ja Haridus- ja
Teadusministeeriumiga sõlmitud lepingust.
Arenduskava toel töötab Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektor 2017-2018. õppeaastal
üheksas väliskõrgkoolis Riias, Vilniuses, Peterburis, Varssavis, Brnos, Göttingenis, Pariisis,
Lvivis ja Pekingis. Eesti keelt õpib 2017-2018. õppeaastal 30 välismaa kõrgkoolis ligikaudu
1000 üliõpilast.
Arenduskava esitatakse kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ja
Välisministeeriumile ja see allkirjastatakse pärast „Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-
2027. Keel loob väärtust“ kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt.
Arenduskava seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik
Andero Adamson (
[email protected], 7350 225).
Piret Kärtner
keeleosakonna juhataja
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0070 - Arenduskava „Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe arenduskava 2018–2027“ kinnitamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 05.02.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cffcb9dd-193b-46bb-90b1-ba98d346a738
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cffcb9dd-193b-46bb-90b1-ba98d346a738?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main