Riigikantselei 25.01.2018 nr 1-11/321-1
[email protected]
"Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020"
2017. aasta aruande esitamine Vabariigi
Valitsusele
Riigikogu võttis 12. veebruaril 2014. aastal vastu strateegiadokumendi „Eesti kultuuripoliitika
põhialused aastani 2020“ (edaspidi Kultuur 2020), millega määrati kindlaks Eesti
kultuuripoliitika eesmärk, kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtted ning
valdkondlikud prioriteedid. Vabariigi Valitsusel on kohustus esitada igal aastal Riigikogu
täiskogu kevadistungjärgul ettekanne põhialuste elluviimise kohta eelneval aastal. Kuna vastavalt
Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 62 kuulub kultuuri valdkond Kultuuriministeeriumi
valitsemisalasse, siis koostab aruande Kultuuriministeerium ja ülevaate Riigikogule teeb
kultuuriminister. Kokku on lepitud, et 2018. aastal tutvustab kultuuriminister kultuuripoliitika
põhialuste elluviimist 14. veebruaril 2018. aastal toimuval Riigikogu istungil.
Kultuur 2020 on visioonidokument. Vastavalt Kultuur 2020s sätestatule on Riigikogus vastu
võetud kultuuripoliitika põhialused aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas aastani
2020. Kultuuriministeerium kui kultuuri valdkonna arendamise eest vastutav ministeerium, aga
ka teised ministeeriumid, planeerivad Kultuur 2020 nimetatud tegevuste elluviimist
ministeeriumi valitsemisala arengukava, teiste seotud valdkondade valdkondlike arengukavade
ning riigieelarve strateegia kaudu. Aruanne kohalike omavalitsuse tasandil elluviidavaid tegevusi
ei kajasta.
2017. aasta aruande koostamisel arvestati eelmise aastal esitatud märkuste ja ettepanekutega ning
peatükkide struktuuri ning sisulise osa kajastatuse ulatust on laiendatud. Aruande struktuur
koosneb kahest osast, mille esimeses osas antakse peatükkide kaupa ülevaade kultuuri- ja
hariduspoliitika kujundamise ja elluviimise üldpõhimõtetest, kultuuri rahvusvahelistumise
välissuunalisest tegevustest ning Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise olulisematest
sündmustest. Aruande teises osas kajastatakse arenguid kõigis Kultuur 2020 nimetatud kultuuri
alavaldkondades. Oluline on märkida, et 2017. aasta aruanne järgib küll Kultuur 2020
valdkondlikke punkte, kuid ülevaate terviklikkuse mõttes on kajastatud ka tegevusi laiemalt.
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Tulenevalt eeltoodust esitame Vabariigi Valitsusele „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“
2017. aasta aruande teadmiseks võtmiseks ja palume nimetatud punkt lisada Vabariigi Valitsuse
1. veebruari 2018. aasta istungi päevakorda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Lisad:
1) Aruanne 47 lehel;
2) Vabariigi Valitsuse istungi protokolli eelnõu 1 lehel
Merle Männik 6282255
[email protected]
.
ARUANNE
„KULTUURIPOLIITIKA PÕHIALUSED AASTANI 2020“
AASTA 2017 TÄITMISE KOHTA
Kultuuriministeerium 2018
Sisukord
Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3
I Kultuuripoliitika eesmärk .................................................................................................................. 4
II Kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine .................................................................................. 4
Kultuuripoliitika kujundamine ......................................................................................................... 5
Välissuunalised tegevused ............................................................................................................... 9
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine .................................................................................... 14
Kultuurikeskne haridus ja teadmistepõhine kultuurikorraldus ...................................................... 16
III Valdkondlikud prioriteedid ........................................................................................................... 18
Arhitektuur ..................................................................................................................................... 18
Disain ............................................................................................................................................. 20
Etenduskunstid ............................................................................................................................... 22
Filmikunst ...................................................................................................................................... 24
Helikunst ........................................................................................................................................ 26
Kirjandus ja kirjastamine ............................................................................................................... 28
Kujutav kunst ................................................................................................................................. 30
Kultuuriajakirjandus ja meedia ...................................................................................................... 32
Kultuuriline mitmekesisus ............................................................................................................. 34
Muinsuskaitse................................................................................................................................. 38
Muuseumid..................................................................................................................................... 40
Raamatukogud ............................................................................................................................... 42
Rahvakultuur .................................................................................................................................. 45
2
Sissejuhatus
Riigikogus 2014. aasta 12. veebruaril vastu võetud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (RT
III, 14.02.2014, 2) on aluseks riiklike otsuste tegemisel kultuurivaldkonnas aastani 2020.
Strateegiline dokument on jätk 1998. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti riigi kultuuripoliitika
põhialustele (RT I, 1998, 81, 13531).
Vabariigi Valitsusel on kohustus esitada igal aastal Riigikogu täiskogu kevadistungjärgul ettekanne
põhialuste elluviimise kohta eelmisel aastal. 2018. aastal tutvustab kultuuriminister kultuuripoliitika
põhialuste elluviimist 14. veebruaril toimuval Riigikogu istungil.
Riik on kultuuripoliitika elluviimisel lähtunud otsuses „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“
(edaspidi Kultuur 2020) kehtestatud eesmärkidest. Kultuur 2020 põhimõtted on olnud aluseks
Kultuuriministeeriumi arengukavade ja tööplaanide koostamisel ning teiste ministeeriumide
arengudokumentide ja õigusaktide kooskõlastamisel.
Oluline osa strateegiadokumendis kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud
tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta lõikes. Käesolev aruanne
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ täitmise kohta toob esile eelkõige informatsiooni, mis
tegevusi 2017. aastal ellu viidi, mida olulist saavutati või milles toimus oluline edasiminek. Välja
on toodud ka tegevused, mis 2018. aastal jõuavad lõpusirgele või on konkreetses kultuuripoliitika
valdkonnas olulised.
2017. aasta aruande koostamisel arvestati eelmise aastal esitatud märkuste ja ettepanekutega ning
peatükkide struktuuri ning sisulise osa kajastatuse ulatust on laiendatud. Aruande struktuur koosneb
kahest osast, mille esimeses osas antakse peatükkide kaupa ülevaade kultuuri- ja hariduspoliitika
kujundamise ja elluviimise üldpõhimõtetest, kultuuri rahvusvahelistumise välissuunalisest
tegevustest ning Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise olulisematest sündmustest. Aruande
teises osas kajastatakse arenguid kõigis Kultuur 2020 nimetatud kultuuri alavaldkondades. Oluline
on märkida, et 2017. aasta aruanne järgib küll Kultuur 2020 valdkondlikke punkte, kuid ülevaate
terviklikkuse mõttes on kajastatud ka tegevusi laiemalt.
Aruandesse on koondatud kõigi ministeeriumide esitatud informatsioon, mis on seotud Kultuur
2020 tegevuseesmärkidega. Saadud sisendit on vajadusel täpsustatud või üldistatud. Kohalike
omavalitsuste tasandil elluviidavaid tegevusi aruanne ei kajasta.
3
I Kultuuripoliitika eesmärk
Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades
eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad
tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris
osalemiseks.
Üldine eesmärk, mis on aluseks kultuuripoliitika kujundamisele ja elluviimisele.
II Kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine
Kultuuripoliitikat kujundab vastutava ministeeriumina Kultuuriministeerium, kuid seda viiakse ellu
ka teiste seotud valdkondade ja institutsioonide kaudu. Samal moel avaldub rakendatavate
poliitikate mõju. Kultuuripoliitikal on suur ühisosa haridus-, regionaal-, sotsiaal-, majandus-,
maaelu- ja lõimumisvaldkonnaga, millel on tihedad seosed kultuuri ja eesti keele poliitika ning
ühise jagatud Eesti riigiidentiteedi loomise, hõimurahvastele ja rahvuskaaslastele suunatud
tegevuste, kuid ka laiemalt Eesti sise- ja välispoliitikaga. Seega, riigi kultuuripoliitika kujundamises
ja elluviimises on oluline osa ja vastutus lisaks Kultuuriministeeriumile ka paljudel teistel riiklikel
institutsioonidel. Keskse rolliga on kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus
kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja turvalise kasvukeskkonna
ning loovad ühiseid väärtusi kandvat lõimunud ja sidusat ühiskonda.
Olulised märksõnad 2017. aastal kultuurivaldkonnas olid muude suure mõjuga sündmuste seas laste
ja noorte kultuuriaasta läbiviimine ning VII noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään“.
Poliitikakujundamises andsid tooni kultuuritöötajate palgatasemete tõstmine, täiendava riigi noorte
huvitegevuse ning -hariduse toetussüsteemi käivitumine, samuti mitmete uute kultuuri toetatavate
algatuste väljatöötamine ning investeeringute jätkumine kultuuriobjektidel või nende valmimine.
Väga suureks väljakutseks Eesti riigile oli 2017. aastal esmakordselt Euroopa Liidu Nõukogu
eesistujamaaks olemine, mille jooksul käsitletud teemad olid otseselt seotud ka
kultuurivaldkonnaga. Suure mõjuga oli Eesti Vabariik 100 juubeliprogrammi algus ning eesistumise
kultuuriprogrammi läbiviimine.
4
Kultuuripoliitika kujundamine
2017. aasta laste ja noorte kultuuriaasta oli suunatud järelkasvu väärtustamisele nii looja kui
publikuna, sidumaks kultuuri eri valdkondi ning koondamaks hulgaliselt mitmesuguseid ettevõtmisi
nii väikestele kui ka suurtele. Teema-aasta tunnuslause oli „Mina ka!” ning märksõnad iseolemine
ja koostegutsemine. Laste ja noorte kultuuriaasta oli ellu kutsunud Kultuuriministeerium ja selle
läbiviimist koordineeris Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Alanud 2018. aasta keskmes on Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva juubeli tähistamine mitut aastat
hõlmava Eesti Vabariik 100 (EV100) juubeli- ja kultuuriprogrammiga ning 2018. aastal pööravad
kõik Euroopa riigid ka oma tähelepanu kultuuripärandile – algab Euroopa kultuuripärandiaasta. See
on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks just noori
ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma. Euroopa
kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti
Folkloorinõukoguga, EV100 programmi Riigikantselei.
Jätkub riigiga töösuhtes olevate kultuuritöötajate töötasu alammäära tõstmine
Kultuuriministeeriumi haldusalas, et aastaks 2020 oleks kultuuritöötaja miinimumtöötasu jõudnud
vabariigi keskmise palga tasemele. Kultuuripoliitika põhialustes on see eesmärk kokku lepitud
tagamaks läbi konkurentsivõimelise palga kultuurivaldkonna spetsialistide järelkasvu. 2017. aastal
tõusis Kultuuriministeeriumi haldusalas riigilt palka saava kõrgharidusega kultuuritöötaja
miinimumpalk 942 euroni. Kultuuriministeerium ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon
(TALO) sõlmisid 2. jaanuaril kultuuritöötajate palgakokkuleppe 2018. aastaks, mis tõstab
kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär
22,5% ehk 1150 euroni. 7,5 protsenti suurendatakse ka nende kultuurivaldkonnas töötavate
inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kelle sissetulekud
ületavad brutotöötasu alammäära. Kolm aastat tagasi oli miinimumpalk 731 eurot, seega on selle
aja jooksul tõus olnud 419 eurot. Riigi ja esindusorganisatsioonide saavutatud palgakokkulepe on
siduv vaid lepingu osalistele ja hõlmab ainult riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Kuid
see on üleskutse kogu kultuurivaldkonna tööandjatele – eeskätt kohalikele omavalitustele, et neid
tasustamispõhimõtteid võimaluse korral järgida.
Võimaldamaks vabakutselistel loovisikutel pühenduda ainult loometööle on riik viimastel aastatel
leidnud vahendeid, et läbi kirjanike ja kunstnike loomeliitude toetada kirjanikele ja kunstnikele
palkade maksmist. 2017. aastal toetati kokku koos loomeliitudega 18 loovisiku tegevust, millele
lisandub 2018. aastal mõlemale loomeliidule lisaraha kolme täiendava loovisiku toetamiseks.
Lisaks annavad Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital välja Tartu linnakirjaniku stipendiumi. Tänu
sellele on oma põhitöö – see tähendab, loomingu – eest palka saavaid loovisikuid Eestis juba
rohkemgi. 2018. aastal valmib ka Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Praxise uuring
ravikindlustuskaitseta inimeste kindlustuskaitse puudumise põhjuste ja ravikindlustuskaitse
võimalikult paljudele inimestele tagamise võimaluste kohta, mille alusel saab analüüsida, kas on
vajalik muuta ravikindlustuse seaduse (RaKS) kindlustuskaitse andmisega seotud sätteid. Uuring
hõlmab teiste ravikindlustamata isikute hulgas ka vabakutselisi loovisikuid.
Riik jätkab kultuuri toetamist avalik-õigusliku Kultuurkapitali kaudu. 2017. aastal suurenes
Kultuurkapitali tulude eelarve maht võrreldes 2016. aastaga 7,1% moodustades kokku
Kultuurkapitali 2017. aasta eelarve kulude ja tulude mahu 29 148 746 eurot. Valdkondlikele
sihtkapitalidele eelarvestatud vahendid suurenesid võrreldes 2016. aasta eelarvega 7,2% (1,061
miljonit eurot). Kokku moodustas sihtkapitalide preemiate, stipendiumide ja toetuste eelarve
15 707 790 eurot, moodustades 53,9 % Kultuurkapitali eelarve kogumahust.
5
Arendustegevustest teostati Kultuurkapitalis 2017. aastal mahukas Kultuurkapitali
rahastamiskordade õigusanalüüs (analüüsiti 8 sihtkapitali ning 15 maakondliku ekspertgrupi ja
nõukogu programmide rahastamiskordi), mille põhjal tehtud ettepanekuid rakendatakse toetuste
jagamise kordade uuendamiseks 2018. aastal. Algatati ka Kultuurkapitali mõju-uuringu projekt.
Selleks kogunes uurimuse lähteülesande töörühm, kuhu kuulusid eksperdid Tartu ja Tallinna
Ülikoolist, kultuuri valdkonnast ning Kultuurkapitali ekspertgruppidest. Vaheuurimus valmib 2018.
aasta aprillis ning seejärel sõnastatakse mõju-uurimuse lõplikud lähteülesanded ja viiakse töö
teostaja leidmiseks läbi hange. Uurimus saab olema kasutatav nii Kultuurkapitali töö kujundamisel,
laiemalt kultuuri valdkondade arengusuundade koostamiseks kui ka ülikoolidele teadustööks. 2017.
aastal kutsuti kokku ka töörühm analüüsimaks kvaliteetajakirjanduse toetamise vajadust.
Töörühmas osalesid Tallinna ja Tartu Ülikooli ning meediaorganisatsioonide esindajad. Jõuti
järeldusele, et toetamist võiks vajada uuriva ajakirjanduse projektid, kuid võimalik toetusskeem
ning ulatus vajavad veel täpsustamist.
Suurimateks kultuuri valdkonna kaasamisprotsessideks on olnud alates 2014. aastast uue
muinsuskaitse seaduse väljatöötamise ja 2016. ning 2017. aasta jooksul on läbi viidud
etendusasutuste seaduse muutmise protsessid. Etendusasutuste seaduse muudatusettepanekute
väljatöötamine jätkub ka 2018. aastal ning on soov mõlemad eelnõud menetleda 2018. aastal
Riigikogus ja jõustada 1. jaanuarist 2019.
Edendamaks Kultuuriministeeriumi ja valdkondade vahelist koostööd on 2018. aastal planeeritud
lisaks igapäevastele kohtumistele viia aasta jooksul läbi kaks kohtumist kõigi tunnustatud
loomeliitude ja veel mõnede valdkondlike esindusorganisatsioonide osalusel. Samuti jätkub koostöö
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooniga kultuuritöötajate töötasude ja sotsiaalsete
garantiide teemal.
Kultuurikorraldust, valdkonnas tegutsevaid organisatsioone ja üksikisikuid puudutavad oluliselt
riigivalitsemise reform ning selle raames riigireformi kava 2017—2019 alusel planeeritud ja
elluviidavad tegevused. Neist suurima mõjuga on 2017. aastal lõpule viidud haldusreform, mille
tulemusena moodustati senise 213 kohaliku omavalitsuse üksuse asemel 79 potentsiaalselt
võimekamat omavalitsust. 1. jaanuarist 2018. a lõpetasid tegevuse ka maavalitsused ning nende
ülesanded jagati ministeeriumide valitsemisala asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste või nende
liitude vahel. Omavalitsuste liitmise tulemusena peaks säilima ning paranema ka kultuuriteenus
kohalikes omavalitsustes ja maakondades eeldades, et ühinenud omavalitustes on kultuurialane
võimekus suurem. 14. juunil 2017. aastal võeti riigikogus vastu kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse muudatus lisades sinna kohalikele omavalitsustele kultuuri- ja sporditöö korraldamise
ülesande, mis jõustus 1. jaanuaril 2018. Põhiseaduse ühest aluspõhimõttest – eesti rahvuse, keele ja
kultuuri säilimise tagamisest – tulenevate ülesannete täitjana ei peeta põhiseaduse preambulas
silmas riiki üksnes keskvalitsuse mõttes, vaid sama eesmärgi nimel peavad töötama ka kohalikud
omavalitsused, kes on seda ülesannet ka seni sisuliselt täitnud. Kultuuripoliitika põhialused aastani
2020 lähtuvad veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi
eesmärkide saavutamisel ja et kohalikel omavalitsustel on kanda oluline roll kohaliku tasandi
kultuurielu korraldamisel, kultuuriasutuste ülalpidamisel ning kultuuritegevuse toetamisel.
Muuseumide valdkonnas viiakse pikemaajaline ja suuremahulisem organisatsiooniline
ümberkorraldus lõpuni 2019. aastal. Samuti on planeeritud reformikava riigipalgaliste töökohtade
pealinnast väljaviimise eesmärgi raames Rahvakultuuri Keskuse viimine Viljandisse, eesti keele
majade loomist ja Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) kolimist Narva.
Valdkondlikke organisatsioone ja huvigruppe kavandatakse kindlasti suuremas mahus kaasata ka
uue perioodi kultuuripoliitika aluste ning lõimumiskava väljatöötamisse, millekohaste protsessidega
planeeritaks alustada juba 2018. aastal kaasates selleks valdkondlikke esindusorganisatsioone.
6
Erivajadustega inimeste kultuurist osasaamise parandamiseks valmis MTÜ Kakora eestvedamisel,
Eesti Töötukassa ja Kultuuriministeeriumi toetusel käsiraamat ligipääsetava ja mitmekülgse
kultuuriürituse korraldamiseks. Käsikirja soovitused on suunatud korraldatava ürituse
ligipääsetavuse tõstmisele eesmärgiga anda lisaväärtust ühiskondlikule ja sotsiaalpoliitilisele
keskkonnale, et erandid saaksid tulevikus normiks. Lisaks toimusid 2017. aastal
Kultuuriministeeriumi haldusala asutuste juhtidele kultuurisündmustele ligipääsetavuse teemalised
koolitused.
Olulise uue algatusena loodi 2017. aastal üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi
koondamiseks koostöös Eesti Arhitektide Liiduga ministeeriumiteülene ruumiloome ekspertrühm.
Ekspertrühma vahearuanne esitatakse märtsis 2018 ning lõpparuanne ruumiloome parendamise
ettepanekutega septembris 2018.
Riigi investeerimisprojektidest kultuuritaristusse olid 2017. aastal olulisemad valminud objektid 18.
märtsil avatud Ugala teater, mis tegutseb täielikult renoveeritud teatrihoones, kus lisaks suurele
saalile saab etendusi anda ka moodsas black box tüüpi väikeses saalis. Lavaseadmed vahetati välja
Vanemuise teatris ning Endla teatris toimus lisaks lavaseadmete uuendamisele ka suure saali
renoveerimine. 22. veebruaril avati vanast raadiomajast renoveeritud Eesti Rahvusringhäälingu
uudistemaja, kus suurima toimetusena seadis end sisse veebi-, tele- ja raadiouudiste ühendtoimetus.
Eesti Ajaloomuuseum renoveerib ja laiendab Maarjamäe kompleksi Tallinnas, mille raames valmis
muuseumi juures tegutsev Filmimuuseumi uus hoone koos püsinäitusega.
2018. aasta eelarvest rahastatakse ka mitmeid olulisi kultuuriobjekte, mis kõik on pikisilmi oodanud
investeeringuid. Alustatakse Tallinna Linnateatri hoonete korrastamise protsessiga riigi ja Tallinna
linna koostöös peaeesmärgiga ehitada uus ja ruumikam saal. 2018. aasta riigieelarvesse on
hoonekompleksi projekteerimiseks planeeritud 700 000 eurot. Narvas algas 2017. aasta lõpus Vaba
Lava teatrikeskuse ehitus. Endisesse tehasehoonesse rajatav teatrimaja on planeeritud avada 2018.
aasta novembris. Narva Vaba Lava teatrikeskuse loomine on heaks näiteks, kuidas koostöös riigi,
kohaliku omavalitsuse, era- ja kolmanda sektoriga saab luua uusi võimalusi kultuurivaldkonda.
Lauluväljaku laululukaare renoveerimistöödeks on ministeeriumil planeeritud 2018. aastal 330 000
eurot, mis samuti korrastatakse koostöös Tallinna linnaga Arvo Pärdi keskuse uus hoone valmib
2018. aastal, selle tarbeks eraldab kultuuriministeerium 3,7 miljonit eurot.
Edendamaks rahvusvahelistumist ning kultuuri- ja spordi suursündmuste korraldamist Eestis kiitis
Vabariigi Valitsus 2017. aasta oktoobris heaks kahe miljoni eurose uue toetusmeetme käivitamise
Eestis toimuvate ja majanduslikult positiivset mõju omavate rahvusvaheliste kultuuri- ja
spordisündmuste korraldamiseks. Toetus annab Eesti kultuuri- ja spordivaldkonna tegijatele
võimaluse korraldada suursündmusi, mis seni on rahanappuse tõttu jäänud toimumata, või täiustada
oma seniseid suurprojekte. Taotlusvooru hakkab rakendama Kultuuriministeerium koostöös
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumiga.
Riigi ja erasektori koostöö ühe parema näitena võib jätkuvalt esile tõsta Kultuuriministeeriumi
initsiatiivil ASi Swedbank, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järvi poolt 2015. aastal
asutatud Sihtasutus Eesti Pillifond aktiivse tegutsemise jätkumist. Eesti Pillifondil oli eesmärk
muretseda 2–4 rariteetset instrumenti aastas ning anda need kasutada Eesti noortele interpreetidele.
2017. aasta lõpuks koosnes Pillifondi kollektsioon kaheksast kõrgetasemelist instrumendist, mis on
antud konkursi tulemusel Eesti tippinterpreetide kasutusse. Samuti osteti 2017. aastal kaks hinnalist
poognat. Pillifondi töösse on kaasatud selles valdkonnas maailmas hinnatud kindlustusagentuur
ning pillimeistrid, mis tagab instrumentidele vajaliku hoolduse. 2017. aasta lõpuks ületab Eesti
Pillifondi investeeringute maht ühe miljoni euro, mis kasvab, kuna investeerimisobjektide ehk
ajalooliste väärisinstrumentide hind ajas tõuseb.
7
Aastast 2017 võib esile tõsta Rooma ühes tähtsamas ja mainekamas muuseumis Galleria Nazionale
d’Arte Modernas 9. oktoobril avatud Konrad Mägi (1878–1925) suurt retrospektiivnäitust, mille
elluviimise mõtte eestvedaja ja suurtoetaja oli ettevõtja ja kunstikoguja Enn Kunila. Läbi aegade
kõige mahukama välisriikides Konrad Mägi teoste väljapaneku teostumine välisriigis toimub
EV100 kultuuripeogrammi raames ja seda toetasid ka Eesti Kultuuriministeerium, Eesti
Välisministeerium ja Eesti Suursaatkond Roomas ning Riigikantselei. Kuni 2018. aasta jaanuarini
avatud näituse koostas Eesti Kunstimuuseum, väljapaneku kuraator on Eero Epner ning kujundajad
Tõnis Saadoja ja Kätlin Tischler.
Oluline algatus on ka filmivaldkonnas rakendatav väliskapitalil toodetavate filmide
toetusmehhanism Film Estonia toetuskava, mille maht alates 2018. aastast tõuseb ühe miljoni euro
võrra jõudes kokku kahe miljoni euroni. Algatus soosib Eesti ja välismaiste tootjate koostööd
filmide tegemiseks Eestis ja loob väärtuslikke töökohti paljudes sektorites.
Alates 2012. aastast tunnustab Kultuuriministeerium kultuurisõbra tiitliga organisatsioone ja
eraisikuid, kes on oluliselt kultuurivaldkonda panustanud ja avaldanud seeläbi positiivset mõju
kultuurisündmuste toimumisele ning valdkonna ja ühiskonna arengule. 14. veebruaril 2017. aastal
tunnustati 27 ettevõtet ja eraisikut ehk kultuurisõpra, kes olid 2016. aastal kultuurivaldkonda enim
panustanud. Aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati Postimees, ühinemisprotsessi alustanud ettevõtted
AS DNB ja Nordea Bank AB ning Aare Kaarma. 2017. aasta kultuurisõprade tunnustusüritus leiab
aset 14. märtsil 2018. aastal.
Jätkus 2015. aastal avanenud ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rahastatava
loomemajanduse arendamise meetme elluviimine, mille kogueelarve aastani 2020 on 20 miljonit
eurot ning 31.10.2017 seisuga oli rahastamisotsustega kaetud 91,25% eelarvest. Meetme seitsmest
tegevussuunast on 2018. aasta alguseks kogu eelarve otsustatud loomemajanduse taristu ja
tehnoloogilise võimekuse arendamise osas 4 miljoni euroga ning loomemajanduse tugistruktuuride
arendamise osas 3,995 miljoni euroga. Viimatinimetatud tegevussuuna ja loomemajanduse
valdkonnas tegutsevate ettevõtete ekspordivõime arendamise tegevussuuna eelarveid tuli 2017.
aastal suurendada meetme teiste tegevuste arvelt, kuna kvaliteetsete ja oodatavat mõju loovate
projektide hulk on oluliselt suurenenud. 2017. aastal toimunud taotlusvoorudes said kaks aastat
kestvatele projektidele toetuse kokku 5 loomeinkubaatorit ja ärikiirendit ning 9 loomemajanduse
piirkondlikku või valdkonlikku arenduskeskust.
2017. aastal viidi ellu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt läbi viidud projektikonkursi ja
hangete tulemusena rahastatud sektoriteüleseid arenguprogramme Disainibuldooser ja PuitAIT,
toimus teine MELT Foorum eesmärgiga tihendada loome- ja tööstusettevõtete koostööd, 14
loomeettevõtet liitus Ärimentorprogrammiga ning lõppes loomeettevõtjaid ja pangatöötajaid kokku
viinud loomeettevõtete ekspordi arenguprogrammi pilootprojekt. Lisaks olid loomemajanduse
teemad kajastatud ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimunud kultuuripärandi,
arhitektuuri ja audiovisuaalvaldkonna konverentsidel. Uuringutest viidi läbi Eesti audiovisuaal-,
kirjanduse-, kunsti- ja muusikavaldkonna rahvusvahelistumise ning ekspordi uuring. Lisaks algatati
kolm uut uuringut: neljas Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus, Eesti raamatukogude
ja muuseumide külastajate ja mittekülastajate ning teenuste kasutajate ja nende eelistuste uuring,
Eesti ettevõtete ja sihtasutuste disainikasutuse uuring.
Alates 2018. aasta septembrist kuni 2019. aasta märtsini viib Kultuuriministeerium läbi EL
struktuurivahenditest rahastatud loomemajanduse arendamise ja lõimumise meetmete
vahehindamised. Selle käigus hinnatakse, kui tulemuslikud on olnud meetmete tegevused, mil
määral on saavutatud meetmete tingimustes seatud eesmärke ja oodatavaid tulemusi ning kuivõrd
asjakohased, tõhusad ja tulemuslikud on olnud meetmete tegevused.
8
Välissuunalised tegevused
Välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad on Kultuuriministeerium, Eesti
Kultuurkapital (Kulka), Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus (EAS). Igaüks neist on oluline ja asendamatu lüli kultuuri
rahvusvahelistumise ja -ekspordi ketis.
Kultuuriministeerium toetab eelkõige kultuuriprofessionaalide rahvusvaheliste kontaktide loomist ja
realiseerimist taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ ja „Riikidevaheliste kultuurikoostöölepete
täitmine“ toel. Haridus- ja Teadusministeerium rahastab Rahvuskaaslaste programmi, eesti keele ja
kultuuri akadeemilise välisõppe programmi ja hõimurahvaste programmi kaudu välissuunalisi
tegevusi. Välisministeeriumi tegevuses on kultuuridiplomaatial oluline roll. Kultuur oma
mitmekesisuses aitab kasvatada vastastikkust mõistmist ning kultuuri kaudu on võimalik mitte
ainult tutvustada oma riiki, vaid kinnistada ka oma riigi positiivset kuvandit ning seeläbi aidata
kaasa ka välispoliitika eesmärkide saavutamisele. Eesti välisesinduste kaasabil toimus 2017. aastal
119 Eestit tutvustavat sündmust. EASi tegevus on enim suunatud loomemajanduse arendamise
eesmärkide täitmisele, soodustades uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu ning
aidates loomeettevõtetel kasvatada oma ekspordivõimekust.
Seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariik 100. sünnipäeva tähistamisega on väga
oluline osa täita kultuuri rahvusvahelistumisel ka Riigikantseleil. Rahvusvahelise välisprogrammi
ettevalmistamiseks moodustati Riigikantselei juurde erinevatest osapooltest nõuandev komisjon ja
see on lisaks nõuandvale funktsioonile aidanud koordineerida infot ja erinevate asutuste tegevusi
ning näidanud, et selline koordinatsioon on oluline ja võiks ka edaspidi jätkuda.
Kultuuri rahvusvahelistumise üks lüli on samuti Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate
võrgustik, kelle ülesandeks on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja
kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise
võimekusega tegijaid, nende tegevuste kaudu tutvustada Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. 2017. a
laiendati kultuuriesindajate võrgustikku ja loodi osalise koormusega kultuurireferendi koht Eesti
saatkonnas Pekingis. Kokku tegutseb nüüd kaheksa kultuuriesindajat – Moskvas, Helsingis,
Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis, New York´is ja Pekingis. Loomevaldkondade
rahvusvahelistumise edendamisse panustab ka Vabariigi Valitsuse 2016–2019 tegevusprogramm,
mis kirjeldab tegevuspõhimõtet, et toetatakse kultuurivaldkonnas loomevaldkondade eksporti ja
rahvusvahelistumist, tugevdades Eesti loomingu rahvusvahelisi võimalusi ning panustades seeläbi
Eesti rahvusvahelisse tuntusse ja mainesse. Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja ekspordi
tõhusamaks toetamiseks ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks valmis 2017. aastal koostöös
EASiga Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja ekspordi uuring, mis andis ülevaate nelja
loomevaldkonna (audiovisuaal, kujutav kunst, helikunst ja kirjandus) osas. Uuringu eesmärgiks oli
kaardistada ja analüüsida nende valdkondade tänaseid ekspordi väärtusahelaid ja -tegevusi ning
valdkondade tuntust ja mainet rahvusvahelisel tasemel. Uuringust selgus vajadus teemadega
valdkonniti täpsemalt ja süvendatult edasi tegeleda. Lõppeesmärgiks on jõuda kultuurivaldkonna
rahvusvahelistumise ja loomesektori ekspordi kontseptsioonini, mille esimene versioon on
praeguseks valminud. Antud teemaga jõudsalt edasiliikumiseks luuakse alates 2018. aastast eraldi
ametikoht.
9
Kultuuriministeerium on 2017. a toetanud kultuurivaldkonna rahvusvahelistumist ja
loomevaldkondade eksporti erinevate taotlusvoorude kaudu („Eesti kultuur maailmas“ ja
„Riikidevaheliste kultuurikoostöölepete täitmine“). Kokku viidi 2017. aastal läbi 128 projekti 40
riigis. Koostööprojekte on peaaegu kõikide Euroopa riikidega, kuid ka väljaspool Euroopat selliste
riikidega nagu USA, Kanada, Singapur, Hiina, Jaapan, Tšiili, Kasahstan, Kõrgõstan, Usbekistan,
Maroko. Eesti kultuuri sündmusi välismaal toetati kogusummas 823 310 eurot. Sellest 64 856 euro
eest toetati kultuurisuhete tihendamist väliseesti kogukondadega.
Taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ eesmärk on aidata kaasa Eesti kultuuri
rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele välismaal. Taotlusvooru maht oli 2017. aastal 600 000
eurot ja toetati 83 projekti tegevusi. 2017. aastal oli taotlusvooru fookuses eriti Euroopa Liidu Eesti
eesistumise ja Eesti Vabariik 100. sünnipäeva tähistamisega seonduv. Oluline on ära märkida, et
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ja Eesti Vabariik 100. juubeli pidustuste rahvusvahelist
programmi rahastab siiski eelkõige Riigikantselei kogusummas 4,2 miljonit eurot, millest
eesistumise välisprogrammi raames toetati 6 kuu jooksul sündmusi 1,6 miljonit euroga.
Rahvusvahelise programmi sündmused hõlmavad 2017. ja 2018. a kokku 150 kultuuriüritust üle
maailma. Mahukaim kultuurisündmuste programm leidis 2017. a aset Belgias, kus ainuüksi II
poolaastal toimus 25 üritust. Eesti eesistumine ja Vabariigi 100. sünnipäev on avanud Eesti kultuuri
tutvustamiseks ja rahvusvahelistumiseks ennenägematuid võimalusi, mida tulevikus tuleb targalt
ära kasutada.
Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuurikoostöölepped 2017. aastal 42 riigiga. Nende raames
toetati 45 projekti 2017. aastal kokku ca 135 000 euroga. Esiletõstmist väärib, et 2017. aastal
sõlmiti Prantsusmaaga filmivaldkonna koostöölepe. Leping, mis loob paremad võimalused
koostööks filmide kaastootmises. Samuti on heaks näiteks riikidevahelisest kultuurikoostöö
tugevdamisest Eesti-Soome kultuurifond, kuhu nii Eesti kui Soome riik otsustasid 2017. a rahaliselt
panustada (Eesti 700 000 ja Soome 6 milj eurot). Fondi eesmärgiks on toetada kahe naaberrahva
kultuurivaldkonna koostööprojekte nii Euroopas kui üle kogu maailma. Samuti on alustatud eeltööd
Eesti-Läti-Leedu kultuurikoostöö fondi loomiseks.
2017. aastal uuendati Eesti-Gruusia, Eesti-Ukraina ja Eesti-Hiina kultuuriministeeriumide vahelisi
kultuurikoostöö programme. Uue perioodi programmid hõlmavad koostööd kõigis
kultuurivaldkondades ning pakuvad võimalusi kontaktideks ka mälu- ja õppeasutuste vahel.
Eesti ja Gruusia vahel on huvi tihedamaks koostööks just kultuuripärandi ja mäluastutuste vahel
ning samuti filmide digiteerimise ja levi valdkonnas. Hiinaga suhetest väärib esiletõstmist eriti tihe
kultuuriaasta. Hiina- ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kultuuriaasta raames esines arvukalt Eesti
artiste Hiinas klassikalisest muusikast kuni tsirkuseni. Edu on saatnud nii Teater Vanemuist, kes oli
kevadel Pekingi balletiteatri Baltikumi turnee partneriks kui ka Vanemuise ooperikoori, kes tegi
kaasa Shanghai ooperi „Aida“ etendustes. See koostöö on loonud vundamendi järgmiste projektide
õnnestumiseks, sest läbirääkimised on alanud nii Vanemuise balleti gastrolliks Shanghais ja
Pekingis 2018. aasta sügisel kui ka Eesti materjali lavastamiseks meie tantsijate ja Hiina
lavastusmeeskonnaga Tartus 2019. a. 2017. aasta oktoobris allkirjastas Eesti Kontsert maineka
Shanghai kunstidefestivaliga 3-aastase koostöölepingu. Tänu sellele lepingule on Eesti muusikutel
ja teatritel Hiina suunal palju suuremad võimalused tulevikus. Samuti soodustab see Hiina artistide
ja teatrite etenduste jõudmist Eesti publikuni. Väga oluliseks näiteks tihedast koostööst Hiina suunal
on, et 2018. a on Saaremaa Ooperipäevade peakülaliseks Shanghai Ooper, kes annab 3 etendust.
220-inimeseline trupp saab olema läbi aegade kõige suurem grupp ooperipäevadel.
10
Lisaks väärib kultuurikoostöö sündmustest esile tõstmist Eesti Kontserdi juhtimisel osalus Shanghai
kunstide festivalil oktoobris (ETV tütarlastekoor, Estonian Voices, klassikatähed). Samuti Eesti
riigi juubeli puhul ning tähistamaks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodi Roomas
maailma mainega Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneas avatud meie kunstiajaloo
ühe suurkuju, kunstnik Konrad Mäe suurnäitus. Kaasaegse kunsti valdkonnast tuleb kindlasti
eriliselt esile tõsta New Yorki kaasaegse kunsti festivali Performa, kus Eesti oli 2017. a fookusriik
(Eestit esindasid Flo Kasearu, Anu Vahtra ja Kris Lemsalu uudisteosed).
Rahvusvahelistumise eesmärki panustas otseselt ka välisrahastusel toodetavate filmide
toetusmehhanism Film Estonia, mille mahtu suurendati nii 2017. kui ka 2018. aastal ja mille
eesmärk on soodustada väliskapitali juurdevoolu Eesti audiovisuaalsektorisse ning meelitada siia
välisriikide filmi- ja audiovisuaalsisu tootjaid.
Kultuuriministeeriumi rahvusvahelised kultuurikoostöö lepingud Ungari, Soome ja Vene
Föderatsiooniga toetavad koostöö arendamist hõimurahvastega. Tallinnas ja Helsingis tähistati aasta
lõpus Eesti ja Soome vanima koostöölepingu – vaimse koostöö konventsiooni sõlmimise 80.
aastapäeva. Soome 100. aastapäeva programm Eestis sisaldas ka hõimurahvastele suunatud üritusi.
2017. aasta oli oluline aasta maailma põlisrahvaste õiguste kaitsmise seisukohast, sest täitus 10
aastat ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni vastuvõtmisest. Haridus- ja Teadusministeeriumi
hõimurahavaste programmi ellurakendamine on aidanud kaasa omariikluseta hõimurahvaste oma
keele ja kultuuri arendamisele ja tugevdanud rahvusvaheliselt Eesti riigi kuvandit. Soome-ugri
rahvaste esindusfoorumiks on soome-ugri rahvaste maailmakongress. Toimuvad ettevalmistused
2018. aasta Tartus ja Setumaal, Värskas toimuvaks soome-ugri rahvaste maailmakongressi
vahekonverentsiks, mis valmistab ette 2020. aastal Tartus toimuvat korralist VIII
maailmakongressi.
Koostööd soome-ugri rahvastega kodu- ja välismaal koordineerib Kultuuriministeeriumi toel MTÜ
Fenno Ugria Asutus, katusorganisatsioon, mis ühendab hõimurahvastega koostööst huvitatud
organisatsioone ja asutusi. MTÜ Fenno Ugria Asutus haldab ka HTMi hõimurahvaste programmi.
Hõimurahvaste programmist anti 2017. aastal välja kirjandus- ja teadusauhindu, toetati 11 üliõpilase
õpinguid Eesti kõrgkoolides, rahastati 9 hõimurahvaste ajalooteaduste, arheoloogia,
kultuuriuuringute, filoloogia ja lingvistika alast uurimisprojekti ning toetati 48 kultuuri- ja
haridusprojekti läbiviimist , millest kolmandiku moodustasid MTÜ Fenno Ugria Asutuse tegevused
nagu asutuse 90. aastapäeva tähistamine, hõimupäevad, hõimupäevade konverents, IV soome-ugri
festival, kammerkoor Collegium Musicale kontsertreis, folklooripidu „Seto Kuningriik“, XIV
soome-ugri kirjanike rahvusvaheline kongress jt, kuid ka soome-ugri rahvaste esindajate osalemist
Tallinn Music Weekil, soome-ugri filmifestivalil FUFF, filmilaagris SUFF, XII noorte laulu- ja
tantsupeol, eesti Etno muusikalaagris ja Viljandi Pärimusmuusikafestivalil).
2017. aasta aprillis tähistas Fenno-Ugria Asutus oma 90. aastapäeva. Oktoobrikuu kolmandal
nädalavahetusel tähistati üle-Eestiliselt hõimupäevi. Rahvusvahelise hõimupäevade konverentsi
fookus oli soome-ugri rahvaste kultuuridel tänapäevases kontekstis. 2017. aasta novembris
korraldati Lätis, nii Riias Läti Seltsi majas kui Staicele liivi muuseumis IV soome-ugri festival
koostöös Riia Läti Seltsi, Liivlaste Liidu ja Läti muuseumidega.
EV100 programmi raames toimus kammerkoor Collegium Musicale kontsertreis „Unustatud
rahvaste radadel“ 2017. aastal soome-ugri kultuuripealinna Vuokkiniemisse Karjala Vabariigis
Veljo Tormise muusikat tutvustava kavaga. 6–8. juulil osales paarikümneliikmeline setu
delegatsioon Vene Föderatsioonis Krasnojarskis Haida külas toimunud folklooripeol „Seto
Kuningriik“. Festivali käigus toimusid kontserdid ja avati kolm näitust. Koostöös Eesti
suursaatkonnaga Moskvas külastati ka piirkonnas elavaid eestlasi.
11
2017. aasta olulisemad hõimuliikumist puudutavad kultuurisündmused Eestis, kus osalesid ka
soome-ugri rahvaste esindajad, olid aprillis toimunud Tallinn Music Week, rahvusvaheline soome-
ugri filmifestival FUFF ja kolmas Soome–Ugri Filmi Fondi (SUFF) suvine filmilaager Tsiistres
Võrumaal, XII noorte laulu- ja tantsupidu, eesti Etno muusikalaager ja Viljandi
Pärimusmuusikafestival. Olulise sündmusena võib esile tuua 23.–26. augustil 2017 Tartus toimunud
XIV soome-ugri kirjanike rahvusvahelist kongressi, kus osales eri riikidest ligi sadakond soomeugri
kirjanikku ja kirjandusteadlast.
Rahvuskaaslasi välismaal toetab Kultuuriministeerium Rahvuskaaslaste programmi ja „Eesti
kultuur maailmas“ taotlusvoorude abil. EV100 juubeliaastal toetab väliseesti-suunalisi projekte
täiendavalt Riigikantselei. Suurim Eesti diasporaaga riigiks on kujunenud Soome, kus elab
hinnanguliselt kuni 75 000 rahvuskaaslast. Eesti Vabariigi sünnilugu seostub eelkõige Peterburi
eestlaskonnaga XX sajandi algul. Eesti vabariigi juubeliaasta algust tähistaval tänujumalateenistusel
ja kontserdil aprillis Peterburi Jaani kirikus osalesid peaminister Jüri Ratas ning riigisekretär Heiki
Loot. Üritused tähistasid 100 aasta möödumist eestlaste meeleavaldusest Peterburis Eesti
autonoomia toetuseks.
Haridus- ja Teadusministeerium toetab rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide konkursi
kaudu eesti keele ja kultuuri õpet ja eestikeelset hariduse andmist ca 80 välismaal asuvas
õpetuskohas, mille seas on nii üldhariduskoole, pühapäevakoole, seltse, lasteaedu, mudilasringe kui
ka keelekursusi. Kõikidele õpetuskohtadele on saadetud kvaliteetset eestikeelset õppevara.
Rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi toel on toetatud väliseesti noorte õpinguid Eesti
kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. HTM ja KuM on koos rahastanud väliseesti 12-17-aastastele
lastele suunatud igasuviseid eesti keele ja meele laagreid Eestis, mille eesmärgiks on pakkuda
osalejatele võimalust tutvuda Eestiga, kohtuda eakaaslastega välismaalt ja Eestist ning arendada
erinevate tegevuste abil oma eesti keele oskust. HTMi rahastamisel on käivitunud väliseesti noorte
suunatud noortevahetused, mille eesmärgiks on pakkuda võimalust viibida keelekeskkonnas,
tutvuda Eesti riigi ja eesti kultuuriga, külastada siinseid riigiasutusi ja ettevõtteid ning saada
ülevaade Eestist õppimise ja töötamise võimalustest.
HTMi toetusel on valminud eesti keele e-õppe algtaseme kursus „Keeleklikk“, mis pakub võimalust
õppida eesti keelt interneti vahendusel tasuta ja mida on võimalik kasutada nii individuaalõppeks
kui ka klassiruumis. Kursus arendab kõiki osaoskusi ning selle venekeelsel versioonil on 25 000
ning ingliskeelsel versioonil 5000 kasutajat.
Rahvuskaaslaste programmist on HTM toetanud ka välismaal elavatele lastele mõeldud e-põhikooli
„Üleilmakool“ arendamist, mis pakub võimalust läbida e-kursuseid osaliselt Eesti riikliku õppekava
alusel. Lisaks eesti keele ja kirjanduse kursustele pakub üleilmakool ka ajaloo, maatundmise ning
informaatika kursuseid. (www.yleilmakool.ee).
2017. aastal toetas HTM rahvuskaaslaste programmi kaudu eesti keele ja kultuuri õppega seotud
tegevusi välismaal 433 054 euroga.
HTM toetab rahvuskaaslaste programmi väliseesti arhiiviprojektide konkursi kaudu, mida korraldab
Rahvusarhiiv, väliseesti kultuuripärandi kogumist, korrastamist ja kasutusele võtmist
(digiteerimist). 2017. a konkursi eelarve oli 163 500 eurot.
12
Integratsiooni SA koostöös Eesti Vabariik 100 toimkonnaga toetas 2017. aastal 19 erinevat
väliseesti projekti, sh EstDocs Filmifestivali ja Kotkajärve metsaülikooli juubelinäitust Torontos,
Estival 2018 toimumist Stockholmis, EV 100 kontserdi korraldamist Helsingis, New York`i Eesti
päevi ja palju muud. Taotlusvoor Eesti kultuur maailmas toetas seitset välis-Eesti suunalist projekti,
millest eelkõige tasub esiletõstmist Eesti kultuurikollektiivide osalemine 31. augustist 3.
septembrini Los Angeles toimunud XXXIII Lääneranniku Eesti päevadel. Festival toimus EV 100
egiidi all ja lõi ühtlasi võimalusi tutvustada väliseestlaskonnale tänaseid Eesti filme, autoreid,
artiste, loovtööstuse esindajaid, IT firmasid ja ka teisi ettevõtteid Ameerika turul. Lisaks toetati
mitmeid väliseestlaste kultuuripäevade ning festivalide korraldamist: Kesk-Lääne Eesti Noorte
Koondise (KLENK) Idaranniku Eesti päevi märtsis, Tallinna Linnateatri lavastusi aprillis Eesti
päevadel New Yorgis ja Washingtonis. Aprillis toimus Amsterdamis Eesti laulu-ja
tantsupeokultuuri tutvustav festival “Kõlavöö”, kus esinesid maailma eri riikidest eestlaste koorid ja
rahvatantsurühmad üle kogu Euroopa ja esitati Eesti heliloojate loomingut. 2017. aastal XII noorte
laulu- ja tantsupeost võttis osa 13 väliseesti koori ja üks tantsurühm, kokku 336 lauljat ja 24
tantsijat USA-st, Kanadast, Norrast, Rootsist, Soomest, Hollandist, Hispaaniast, Luksemburgist,
Saksamaalt, Belgiast, Lätist. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts andis rahvatantsu
mentorõpet Peterburi Eesti Seltsi tantsurühmale Neevo Peterburis ja Riias.
Eesti ringhäälingu saatesarjad „Pealtnägija“, Vikerraadio saatesari „Eesti lugu“, „Vikerhommik“ jt
kajastasid välieestluse ajalugu ja tutvustasid väliseestlastest teadlasi ja ühiskonnategelasi. Kirjanik
Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeval maeti eesti kirjanduse suurkuju oktoobris Stockholmi
metsakalmistult ümber Pärnumaale, Varbla valla Paadrema kalmistule. Ilmus mitmeid väliseestlasi
ja pagulust kajastavaid kirjandusteoseid.
13
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
2017. aasta II poolel oli Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa, mille käigus
kujundati nõukogu seisukohti olulisel määral ka kultuurivaldkonnas. Aasta esimeses pooles
toimusid ettevalmistatavad tegevused nii võimalike aruteluteemade kui ka eesistumise ürituste osas.
Kultuurivaldkonnas konsulteeriti valdkonna ja institutsioonidega nii Eestis, Euroopa Liidus kui
liikmesriikides valimaks välja kõige aktuaalsem teema, mida Eesti soovis selles vallas esile tuua.
Eesistumise ajal keskenduti parema ligipääsu tagamisele kultuurile digitaalse pöörde ajastul ning
uuriti, kuidas on digitehnoloogiad muutnud kultuurisisu tarbimise, loomise ja sellele ligipääsu viise
ning mida nõuavad need muutused kultuuriasutustelt. Teematilised arutelud algasid juuli keskel
Tartus toimunud kultuuripärandi konverentsil ning kokkuvõtted tehti 21. novembril toimunud
kultuuriministrite nõukogus, kus EL kultuuriministrid võtsid Eesti juhtimisel vastu selleteemalised
järeldused.
Lisaks keskendus novembri nõukogu poliitiline arutelu kultuuri rollile sidusate ühiskondade
kujundamisele Euroopas. Arutelu oli heaks sissejuhatuseks ja sisendiks nii tulevastele aruteludele
EL järgmise perioodi eelarveraamistiku kui ka nõukogu kultuurivaldkonna uue perioodi töökava
teemadel. Eesti jätkas samuti sisulist tööd Malta eesistumise ajal alguse saanud eesistuja sõprade
rühmaga (Friends of the Presidency), mis tegeleb strateegilise lähenemisega EL rahvusvahelistele
kultuurisuhetele. Eesti eesistumisel keskenduti selle rühma aruteludes kultuuripärandi väärtustamise
ja kaitse küsimustele, mis on aktuaalsed nii 2018. aasta Euroopa kultuuripärandiaasta kontekstis,
aga samuti ka seetõttu, et kultuuripärandiga seonduvalt on ELis, teistes rahvusvahelistes
organisatsioonides ja ka liikmesriikides töös mitmeid olulisi protsesse, nii seadusandluse kui ka
rakenduslike tegevuste poolel. Aruteludest koorusid välja võimalikud koostöökohad, näiteks
kultuuripärandi kaitse aspekti lisamine Ühise Julgeoleku ja Kaitse missioonide ja operatsioonide
mandaatidesse. Juba praegu, kui eesistuja sõprade grupi mandaat on poole peal, võib tõdeda, et see
protsess on aidanud kaasa kultuuri- ja pärandiküsimuste teadvustamisele teistes
poliitikavaldkondades ning sektoritevahelisele ja -ülesele koostööle, mis ongi üks selle protsessi
eesmärke.
Audiovisuaalvaldkonnas oli Eesti eesistumise kõige olulisem teema läbirääkimised Euroopa
Parlamendiga audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamisel, kus toimus kokku viis triloogi.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamine on üks osa EL ühtse digitaalse turu strateegiast,
millega tahetakse ajakohastada sisuteenuste liikumist erinevatel platvormidel ning luua teenuste
arenguks ja leviks digitaalajastule kohane soodsam ja paindlikum õigusruum. See tugineks
audiovisuaalmeedia teenuste valdkonnas jätkuvalt EL ühistele väärtustele, eesmärkidele ja
põhimõtetele, suudaks tagada erinevate sisuteenuste võrdse kohtlemise uutes oludes ja ka suurema
õiguskindluse kõigile osalistele. Tegemist on keeruka teemaga, kus nii EL Nõukogu ehk
liikmesriikide mandaat kui ka Euroopa Parlamendi mandaat oli suhteliselt habras ning mitmetes
olulistes punktides erinev. Eesti saavutas läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga mitmetes punktides
kokkulepped, kuid töö jätkub Bulgaaria eesistumise ajal ning Eesti püüab võimalikult palju nõu ja
jõuga tulevast eesistujat toetada. Vaadates kaugemale tulevikku korraldati audiovisuaalvaldkonnas
novembri lõpus koostöös Pimedate Ööde Filmi festivali ja Eesti Filmi Instituudiga tulevikuvisiooni
konverentsi „Pictured Futures“, mis tõi välja filmi ja meediavaldkonna peamised väljakutsed ja
võimalused. Sõna said nii visionäärid, filmi instituudid, filmitegijad kui meediasektor. Käsitleti
võimalikke ärimudeleid ning lugude jutustamise võimalusi.
Eelnõud, mis kultuurivaldkonda oluliselt mõjutavad, tulenevad tihtipeale teistest valdkondadest
(autoriõiguste ja andmekaitse regulatsioon, tolli koostöö illegaalsel kultuuriväärtuste kaubitsemisel,
e-raamatute maksuerisused jms). Seetõttu oli oluline eesistumise ajal jälgida ka horisontaalseid
teemasid. 2018. aastal saavad kõige olulisemateks teemadeks ka kultuurivaldkonna jaoks uue
finantsperspektiivi arutelud ning EL kultuuri tööplaan.
14
Eesti EL Nõukogu eesistumise oluline osa oli ka Eesti tutvustamine läbi mitmekesise ja rikkaliku
kultuuri. Eesti tutvustamiseks loodud rahvusvahelise välisprogrammiga tähistati Eesti esimest EL
Nõukogu eesistumist ja ühtlasi ka Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva. Välisprogrammi kaasatud loojate
ja kultuurikollektiivide kaudu on Eesti olnud 2017. aastal nähtav kogu maailmas. Eesti EL Nõukogu
eesistumise ja EV100 välisprogrammi raames toimus üle saja ürituse enam kui 40 riigis, mille
raames kaasati üle 30 partneri Eestist ja välismaalt. Välisprogramm jätkub ka uuel aastal, et
tutvustada Eesti juubeli kaudu siinset kultuuri, haridus- ja teaduselu ning digiühiskonda ja
ettevõtluskeskkonda.
Kultuuriprogrammi silmapaistvaimate sündmustena võib välja tuua N099 Teatri etendust “NO40
Pööriöö uni„ Berliinis, tänavakunstnik Edward von Lõnguse ja kunstiplatvorm NOARi projekt
„Digitänavakunst“, mille kaudu räägivad 100-aastased eestlased nutirakenduse kaudu meie lugu
Euroopa pealinnades Brüsselis, Roomas, Pariisis, Berliinis, Kopenhaagenis Helsingis. Järgmisel
aastal projekt jätkub. Folkmuusikaansambel Trad.Attack! võtab kahe aasta jooksul ette turnee „All
around Europe“, millega soovitakse jõuda igasse Euroopa riiki. Paavo Järvi ja Eesti
Festivaliorkester alustas augustis esimese rahvusvahelise ringreisiga. Eesti Kunstimuuseum on
välisprogrammis esindatud mitme olulise näitusega: nii toimusid sel aastal kureeritud eesti
kaasaegse kunsti näitused Brüsselis BOZARi keskuses, Roomas Konrad Mäe teoste näitus, ning
2018. aasta jaanuaris avatakse Washingtoni Rahvusgaleriis Michel Sittowi näitus. Kumu näitused
jõuavad ka 2018. aastal Pariisi d’Orsay muusemisse, Le Lieu unique keskusesse Nantes’i ning
Jaapanisse.
15
Kultuurikeskne haridus ja teadmistepõhine kultuurikorraldus
Kultuuri- ja haridusvaldkonna ning kohalike omavalitsuste ühise koostöö heaks näiteks on 2016.
aastal Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koostatud noorte huvitegevuse kontseptsiooni alusel
2017. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtimisel väljatöötatud rakendusaktide vastuvõtmine,
mis lõi aluse riigi noorte huvitegevuse ja huvihariduse täiendava toetussüsteemi rakendumiseks
2017. aasta 1. septembrist. Kohalikud omavalitsused on tuginedes huvitegevuse kitsaskohtade
analüüsile ning seatud prioriteetidele esitanud toetuse raames elluviidavate tegevuste kavandid Eesti
Noorsootöö Keskusele ja esialgsetele andmetele tuginedes hõlmavad 2017/2018 aastate
toetusmahtudest (2017. aastal ca 6 ja 2018. aastal 14,25 miljonit eurot) kohalikul tasemel
elluviidavad kultuuri valdkonna tegevuste toetused ca 1/3, mis jagunevad laiemalt juhendajate
töötasude ja inventari soetamise vahel. 2017. aasta lõpus viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi
esimene huviala valdkondade kvaliteedi arendamise taotlusvoor, mis on suunatud valdkondlike
esindusühingute tegevuse toetamiseks. Toetuse saajad avaldatakse 2018. aasta veebruaris. Seega on
käivitunud mitmekülgne toetussüsteem, mis annab võimaluse kohalikul tasandil läbiviidavate
noortele suunatud kultuuritegevuste analüüsimisel seada prioriteete ja vähendada kitsaskohti
panustades noorte huvitegevuses ja huvihariduses osalemise tagamiseks ja tõstmiseks ning
mitmekesisemate võimaluste pakkumiseks. Ülevaade esimestest tulemustest valmib 2019. aastal.
Riik toetab kultuuri- ja kunstialast kõrgharidust andvate kõrgkoolide õppetegevust lisaks Haridus-
ja Teadusministeeriumile ka olulises osas Kultuurkapitali kaudu. Lisaks määrati aastal 2017.
õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes ning oluliste kultuuriprojektide ja
loominguliste tellimuste heaks 20 Eesti Vabariigi kultuuristipendiumit kogusummana 46 000 eurot.
Kõrgharidusõppe korraldamisel kõrgkoolidele suurema otsustusvabaduse andmiseks muudeti 2017.
aastast riigieelarvest kõrgharidusõppe rahastamise põhimõtteid ning suurendati baasrahastuse
osakaalu 80%-ni. Strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamiseks täpsustati tulemusrahastamise
põhimõtteid. Et suurendada õppe vastavust tööturu vajadustele on üks tulemusnäitajatest seotud
lõpetajate hõivatusega tööturul. Samuti toetavad seatud tulemusnäitajad välisüliõpilaste kaasamist
ning üliõpilaste lühiajalise rahvusvahelise mobiilsuse suurendamist.
Väärtusliku Eesti kultuuripärandi digiteerimist viiakse läbi kultuuripärandi Digitaalse
Kultuuripärandi Nõukogu juhtimisel erinevate ministeeriumide haldusalade poolt pikalt, kuid heas
koostöös ettevalmistatud „Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava alusel.
Kultuuripärandi digiteerimine loob kasutusvõimlusi eelkõige hariduse ja loomemajanduse
valdkondades. Kultuuripärandi digimine ning digiteeritud pärandi kasutusevõimaluste parandamine
on ka üle-euroopalise 2018. aasta Euroopa kultuuriaasta üks fookuseid. Olulise tõuke
digitaliseerimisele on andnud kindlasti ka 1. jaanuarist 2017 esimese riigina maailmas Eestis
säilituseksemplari seaduse alusel kohustuslikult kogutav ja väljaannete digitaalselt säilitamise
kohustuslikkus. Samuti on kvalitatiivset taset nii digitaliseerimises, konserveerimises kui ka
elektroonilise juurdepääsu võimaldamisel tõstnud Rahvusarhiivi uue peahoone Noora avamine 1.
veebruaril 2017. aastal Tartus.
16
Teadmistepõhise ja argumenteeritud kultuuripoliitika kujundamiseks analüüsitakse
Kultuuriministeeriumis regulaarselt uuringute vajadust ja alates 2014. aastast kinnitatakse iga-
aastaselt elluviidavate uuringute plaan. Planeeritavate uuringute info ja läbi viidud uuringute
kokkuvõtted avalikustatakse ministeeriumi kodulehel. Selline protsess võimaldab tellitavaid
uuringuid pikemas perspektiivis planeerida, nendeks vajaminevaid ressursse riigis valdkondade
üleselt tõhusamalt kasutada ja rakendusuuringute tulemusi laiemalt kajastada. Olulisteks
uuringuteks 2017. aastal võib lugeda Eesti ühiskonna integratsioonimonitooringu, Eesti keelest
erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õppe vajadusuuringu ning Eesti sõjaajaloolise
arhitektuuripärandi kaardistamise ning kasutuselevõtmise uuringu läbiviimist ja mitmeid teisi olulisi
analüüse.
Enam on hakatud tähelepanu pöörama ka valdkondlikele teadus-arendustegevustele ja selleks loodi
2016. aastal teadusnõuniku ametikoht ning sellele lisaks asutati 2017. aastal ministeeriumi
teadusnõukogu, mille põhieesmärk on nõustada ja suunata kultuuri-, spordi ja lõimumispoliitika
kujundamise ja ellurakendamise otsuseid ning edendada sellega seotud strateegilist koostööd.
Jätkatakse koostööd Eesti Teadusagentuuri ja kultuuri valdkonna teadlaste ning teadusasutustega
selgitamaks välja prioriteetseid uurimisteemasid ja ühisuuringute teostamise võimalusi.
Edenenud on ka koostöö Kultuuriministeeriumi ja Statistikaameti vahel analüüsides ühiselt riiklike
statistikatööde ning statistika kogumise ja säilitamise vajadusi ning statistikatööde käigus
kogutavate andmete kasutatavuse parandamist. 2018. aasta alguses jätkuvad mitmed
koostööalgatused, mis näiteks on suunatud teiste valdkondade kogutava informatsiooni ja
lõimumisvaldkonna vajaduste paremaks ühitamiseks andmete ristkasutamisel ja erinevate riiklike
andmebaaside ühendamisel. Samuti pööratakse enam tähelepanu Statistikaameti poolt loodud
tehnoloogiliste võimaluste kasutajaoskuste ning loodavate kasutusvõimaluste tõstmiseks.
17
III Valdkondlikud prioriteedid
Arhitektuur
2017 on olnud arhitektuurivaldkonna jaoks riigi tasandil väga oluline aasta. Riigikantselei juurde
loodud ministeeriumiteülene ja koostöös Eesti Arhitektide Liiduga ruumiloome ekspertrühma
käivitumine annab lootust, et riigi strateegilisi eesmärke seostatakse edaspidi ruumilise arengu
eesmärkidega märksa paremini ja teadlikumalt. Ekspertrühma tegevuse fookus on suunatud otseselt
Kultuur 2020 arhitektuurivaldkonna esimese kolme alaeesmärgi parema täitmise poole.
Valdkondlikuks töövõiduks tuleb pidada arutelule laiema põhja saavutamist, mis tänu Vabariigi
Valitsuse mandaadile aitab viia sõnumit ruumi olulisusest ka asjaomastest ministeeriumitest
väljapoole.
2017. aasta jooksul toimus moodustatud ruumiloome ekspertrühma lähteülesande väljatöötamine ja
kooskõlastamine. Kevadel valiti ekspertrühma juhiks Jaak-Adam Looveer ja rühm alustas aktiivset
tegevust oktoobris ning ekspertrühma ülesannete valmimiseks on aega aasta. Neljas temaatilises
töörühmas peavad esialgsed ettepanekud valmima 2018. aasta veebruariks.
Kultuuriministeerium osales aktiivselt nii sisuliste eesmärkide ettevalmistamisel kui ekspertrühma
töös. Riiklikult toetatud strateegilise algatusena on see valdkonnale väga oluline võimalus
analüüsida ja teha ettepanekuid ruumiotsuste tegemise ja elluviimise viisi kohta riigi ja kohaliku
omavalitsuse tasandil. Ekspertrühm koondab seotud ministeeriumite, erialaorganisatsioonide ja
oluliste valdkonnaga seotud asutuste esindajad tegema ettepanekuid küsimustes, mis vajavad
parandamist seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse kavandamise, ruumi haldamise,
ruumiõiguse ja ruumipädevusega. Ekspertrühma töö päädib 2018. aasta oktoobriks ettepanekutega
Vabariigi Valitsusele.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames korraldas Kultuuriministeerium 21. septembril
Tallinnas rahvusvahelise Arhitektuuripoliitikate konverentsi. Ettekannetega esinesid
arhitektuurinõunikud ja riigiarhitektid mitmest Euroopa riigist, kus igaühes on arhitektuuripoliitika
pisut erinevalt üles seatud. Konverents oli ruumiloome ekspertrühma töö stardisündmusena väga
tugev impulss, mis aitas näha ja sihte seada ruumipoliitika mitmekesistel horisontidel.
Riik väärtustab terviklikku elukeskkonda kui olulist komponenti säästva arengu eesmärkide
saavutamisel. Eesti Vabariik 100 programm „Hea avalik ruum“ on hea tava juurutamise ja Euroopa
Liidu struktuurivahendite targa kasutamise positiivne näide, eesmärgiga taasaktiveerida riigi 100.
sünnipäevaks 16 Eesti linna keskväljakud, peatänavad või nende ümbrus. Arhitektuurivõistluste
tulemusel valitud projekte on asutud realiseerima. Ehitusega on alustatud Tõrvas, Valgas ja Põlvas.
Hankes või hanke ettevalmistamisel on Rapla, Võru, Elva, Jõhvi ja Kuressaare. Võistlus ei
õnnestunud Pärnus, viivitus on Põltsamaal ja Kuremäel. Teised linnad on erinevates faasides raha
taotlemisest projekteerimiseni.
Kultuuriministeeriumi kaastoetusel toimus 13. septembrist 27. oktoobrini neljas Tallinna
Arhitektuuribiennaal (TAB), mis on järjest rahvusvahelisema haardega valdkondlik üritus. TABi
teemaks oli tänavu looduslike ja inim-initsieeritud ruumiloome viiside koosvaatamine.
Kuraatorimeeskond ja TABi raames toimunud visioonivõistluste osalejaskond oli rahvusvaheline
ning aitas kaasa Eesti kui arhitektuurimaa kuvandi levikule. Samuti on oluline otsiva
tulevikkusuunatud ruumikohase diskussiooni õhushoidmine, mida Arhitektuurikeskus TAB-i
korraldamisega jõuliselt teha suudab.
18
Kultuuriministeerium teeb ruumikohast koostööd teiste ministeeriumitega. Koos protsessi juhtinud
Keskkonnaministeeriumiga rõõmustame Euroopa Maastikukonventsiooni vastuvõtmise üle ning
jätkame ühiseid pingutusi teiste ruumi väärtustavate algatuste elluviimiseks.
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnaga toimub suhtlus planeerimist puudutava
seadusloome ja korraldusliku arenduse teemadel.
Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, MTÜ-dega Ruumiharidus ja Eesti Arhitektuurikeskus
koostati 2015. – 2016. aastal arhitektuuriõppe valikkursus üldhariduskoolide gümnaasiumiastme
õpilastele. Kursust piloteeriti 2017. aastal kuues koolis. Alates septembrist 2017. on valikkursuse
„Arhitektuur kui elukeskkond“ tööversioon ja selle rakendamiseks koostatud juhendmaterjalid
õppeprotsessi läbiviimiseks avalikustatud riigi õppekava infoportaalis ning gümnaasiumid saavad
seda oma õppeplaani kokkupanemisel rakendada. Tähelepanu vajab õpetajate ettevalmistus ja
õppematerjalide, sh digitaalsete materjalide koostamine, milleks ei ole siiani kestlikku lahendust
leidunud.
Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on tagatud raamistik ideekonkursside korraldamiseks ning
väärtuspõhiste riigihangete läbiviimiseks, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt koostööd valdkonna
erialaliitude, eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ning ettevõttega Riigi Kinnisvara AS, et töötada
välja parim riigihanke läbiviimise praktika, mis tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna arengu ja
autoriõiguste kaitse selle loomisel.
Kultuuriministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osalevad ka arhitekti kutset
andva kogu tegevuses Eesti Arhitektide Liidu juures, Kultuuriministeerium ka sisearhitekti kutset
andva kogu töös Eesti Sisearhitektide Liidu juures ning Rahandusministeerium osaleb ruumilise
planeerija kutset andva kogu töös Eesti Planeerijate Ühingu juures ja kutsestandardi uuendamisel.
Lisaks nõustab Rahandusministeerium vastavalt vajadusele maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja
ministeeriumide planeeringuhangete korraldamist ning kvaliteedikriteeriumide järgimist nendes.
Oluline on veel 2017. aasta kohta ära mainida, et nii Kultuurkapitali kui Eesti Arhitektide Liidu
aastapreemiaga pärjati riikliku suurinvesteeringuna rajatud Eesti Rahva Muuseumi uus hoone
Tartus Raadil. Valdkonna spetsialistide üksmeelne heakskiit on tunnustus ka Eesti riigile, kes
arhitektuuri tellijana näitab erasektorile eeskuju ruumi kvaliteedi tõstmise osas. Sisearhitektuuri eest
sai preemia ka teine riiklikult rahastatud objekt Rahvusarhiiv Noora, mis samuti pälvis kõrgeima
hinnangu nii Kultuurkapitali kui Eesti Sisearhitektide Liidu poolt.
Kultuuriministeerium toetab Eesti arhitektide osavõttu XVI Veneetsia arhitektuuribiennaalist, mis
toimub 24.05. – 25.11.2018. Arhitektuuribiennaali kuraatori leidmiseks on toimunud
visioonivõistlus, kuraator on valitud ning töö ekspositsiooniga käib.
Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „Arhitektuuri ja disaini projektid“ raames toetab riik
valdkondlikult olulisi algatusi. Taotlusvooruga jaotatakse valdkonnale aastas 80 tuhat eurot. 2017.
aasta voorust toetas ministeerium erinevate näituste, töötubade, festivalide ja visioonivõistluste
korraldamist.
Kultuuriministeerium toetab Eesti Arhitektuurikeskuse kui strateegilise partneri tegevusi, mis
keskenduvad muu hulgas ka valdkonna ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordivõimekuse
tõstmisele. Arhitektuurivaldkonnas tegutsevate ettevõtjate ekspordivõimekuse kasvatamist
toetatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt rakendatava loomemajanduse arendamise
meetme raames eesmärgiga suurendada eksportivate ettevõtete arvu, nende lisandväärtust ning tulu
ettevõtte ja töötaja kohta.
19
2017. aastal sai Eesti Arhitektuurikeskus valdkondliku arenduskeskusena toetuse kaheaastasele
projektile, mille käigus ellu viidavate tegevustega aidatakse suurendada arhitektuurivaldkonna
ettevõtete ekspordivõimekust läbi koolituste, kontaktkohtumiste, välisturgu tundvate ekspertide
kaasamise ning toetatakse büroode osalemist välismaistel konkurssidel. Projekti eesmärk on
kasvatada valdkonna ekspordikäivet, suurendada eksportivate ettevõtete arvu valdkonnas ning
tihendada ühist tootearenduse alast koostööd sidussektoritega (puitmajade, mööbli ja materjalide
tootjad, ehitusettevõtted, jms). Lisaks algatas Eesti Arhitektuurikeskus loomemajanduse arendamise
meetme raames koolitus- ja mentorprogrammi PuitAIT, mis on suunatud Eesti puidutööstus-,
arhitektuuri- ja insenerivaldkonnas tegutsevatele väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele
eesmärgiga tõhustada sidusvaldade vahelist koostööd ning suurendamaks teadlikkust üksteise
võimekusest ja vajadustest. Tegemist on sidusvaldkondade otsestele vajadustele suunatud koolitus-
ja töötubade programmiga, mis katab kogu protsessi disainist tootmiseni ning annab osapooltele
uusi praktilisi teadmisi. Mentorlusprogrammi kaudu pakutakse tuge suurima ekspordipotentsiaaliga
projektile nii turunduse kui ärinõustamise valdkonnas.
Kokkuvõttes võib olulisima tegevusena esile tõsta 2018. aastal jätkuva ruumiloome ekspertrühma
töö, mis võib anda selgema vaate tegevustele, mida riik peaks arhitektuuri edendamisel tulevikus
kavandama. Valdkondlike prioriteetide sidumine riigi üldisemate eesmärkidega peaks tõstma
ruumiloome mõistmist ja väärtustamist igal tasandil. Ekspertrühma töö tulemused saavad olema
sisendiks arhitektuuri valdkonnas ühiste tegevussuundade ja põhimõtete kokkuleppimisel, mis
võiksid olla aluseks ka riigi arhitektuuripoliitika kujundamisel ja elluviimisel.
Disain
Disaini roll on ühiskonnas aastate jooksul palju muutunud. Loomevaldkondadest hõlmab disain
toote-, teenuse-, graafilist ja ka moedisaini, kuid üha enam seostame disaini inimkeskse ja loova
probleemilahendamise viisi ehk protsessiga. Disaini, disainmõtlemist ja -kompetentsi tuleb
käsitleda ettevõtluse, tööstuse ja avaliku sektori innovatsiooni olulise komponendina ning sellisena
ka vastavate ministeeriumite ja organisatsioonide prioriteedina.
2017. aasta 19. juunil esitles Riigikantselei juures töötanud avaliku sektori ja sotsiaalse
innovatsiooni arendamise rakkerühm oma viimasel töökoosolekul pooleteise aasta töö tulemusi.
Rakkerühma ülesanne oli töötada välja ettepanekud, kuidas paremate teenuste osutamiseks ja
poliitika tegemiseks suurendada innovatsioonivõimekust Eesti avalikus sektoris ning laiemalt
ühiskonna valmidust sotsiaalseks innovatsiooniks. Rakkerühma hinnangul on vaja luua püsivalt
tegutsev meeskond, kes aitab leida uuenduslikke lahendusi keerulistes valdkonnaülestes ja mitut
asutust puudutavates probleemides ning juhendab ja nõustab ametnikke kasutajakesksete avalike
teenuste loomisel. Kodanikukesksemate avalike teenuste pakkumiseks luuakse avaliku sektori ja
sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma ettepanekul ühendministeeriumisse innovatsioonilabor, antakse
ametnikele praktilised oskused teenusedisaini tööriistade kasutamiseks ja kaasatakse ettevõtteid
ühiskondlike probleemide lahendamisse.
20
Kultuuriministeerium osales 2016-2017 valdkondliku arenduskeskuse ja strateegilise partneri Eesti
Disainikeskuse eestvedamisel disainivaldkonna visioonidokumendi loomisel. Koosloome
põhimõttel sündinud Design Estonia programm on valdkonna initsiatiiv ühendada jõud ühiskonna ja
valdkonna arenguks, leppides kokku ühiselt valitud suundades ja tegevustes. Üheks eesmärgiks on
valdkonna kompetentsikeskuste ja spetsialistide oskuste edukam rakendamine keskkonna
kujundamisel. Design Estonia programmil nähakse kahte olulist väljundit: riigi poliitika
kujundamisel sisendiks olemist ning valdkonnas toimetavate organisatsioonide eesmärkide
ühtlustamisel, omavahelise koostöö mõtestamisel ja kasvatamisel ning seeläbi suurema mõju
saavutamisel. Praeguseks on programmi esimene versioon valminud ning toimub töö rakendatavuse
parandamisel. Design Estonia programmis on sõnastatud visioon nutikast ja inimkesksest riigist,
kirjeldatud disainivaldkonna ökosüsteemi, sõnastatud viis strateegilist eesmärki ning 16 tegevust
nende saavutamiseks.
Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning MTÜ-ga Eesti Disainikeskus koostati 2015-
2016. aastal disainiõppe valikkursus üldhariduskoolide gümnaasiumiastme õpilastele. Kursust
piloteeriti 2017. aastal kuues koolis. Aates septembrist 2017. on valikkursuse „Disainiprotsess“
tööversioon ja selle rakendamiseks koostatud juhendmaterjalid õppeprotsessi läbiviimiseks
avalikustatud riigi õppekava infoportaalis ning gümnaasiumid saavad seda oma õppeplaani
kokkupanemisel rakendada. Tähelepanu vajab õpetajate ettevalmistus ja õppematerjalide, sh
digitaalsete materjalide koostamine, milleks ei ole siiani kestlikku lahendust leidunud.
Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „Arhitektuuri ja disaini projektid“ raames toetab riik
valdkondlikult olulisi algatusi. Taotlusvooruga jaotatakse valdkonnale aastas 80 000 eurot. 2017.
aasta voorust toetas ministeerium disaininäituste ja esitluste korraldamist ning keskkonna loomist
Tallinn Music Week raames toimunud sündmusele.
2017. aastal sai Eesti Disainikeskus valdkondliku arenduskeskusena Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse poolt rakendatavast loomemajanduse arendamise meetmest toetuse järjekordsele
kaheaastasele projektile, mille raames soovitakse viia Eesti disainiteenus eksporditurgudele ja
tekitada kvaliteetne tulemuslik kontakt Eesti ettevõtjate ja disainibüroode vahel. Keskendutakse
tegevustele, mis aitavad ületada valdkonna poolt kaardistatud ökosüsteemi barjääre ja täidavad
seeläbi Design Estonia programmi kui ka Eesti Disainikeskuse strateegilisi eesmärke.
Disainibüroodele suunatud ekspordiprogramm annab vajalikud teadmised ekspordiks, mentori
arendustööks ning reaalse väliskogemuse ühel eksporditurul. Lisaks viib Eesti Disainikeskus
loomemajanduse arendamise meetme raames ellu ettevõtjatele suunatud arenguprogrammi
Disainibuldooser, mis on kolmas sellelaadne arenguprogramm, mille läbimine koos kogenud
disainijuhiga aitab ettevõtetel disaini parimal moel rakendada. 2017 aasta programmi esimeses
etapis, mille käigus toimusid koolitused ja disainiaudit, osales 15 ettevõtet ja 15 disainijuhti. Teises
etapis, kus viiakse ellu arendusprojekte, jätkab 5 koostööpaari. Programmi on plaanis jätkata ka
tulevastel aastatel Disaini meistriklassi nime all.
Aasta lõpul algatati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel disainikasutuse uuringu läbiviimine, mille
eesmärk on kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning
riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes. Tegemist on 2013. aastal läbi viidud samalaadse uuringu
jätkuga, mis peaks andma sisendi riigipoolse sekkumise tegevuskavade koostamiseks, tervikpildi
disainikasutuse hetkeseisust ja ülevaate, kuidas organisatsioonid võiksid jõuda disainiredelil
kõrgematele astmetele ning kogutud andmete põhjal analüüsi (sh uuringu tulemuste võrdluse
eelmise uuringuga), järeldused ja ettepanekud. Uuring valmib 2018. aasta suveks.
Kultuuriministeerium teeb koostööd Sotsiaalministeeriumi jt asutuste ning organisatsioonidega
elukeskkonna ligipääsetavuse edendamiseks ja universaalse disaini põhimõtete rakendamiseks
kõigile kättesaadava elukeskkonna kavandamisel ja loomisel. Eesti Disainikeskuse juhtimisel ellu
viidud Siseministeeriumi innovatsiooniprogramm on ilmekaks näiteks, et avalik sektor saab ja
peabki olema innovaatiline ning saadud kogemust kavatsetakse edasi kanda nii ministeeriumis kui
haldusala sees.
21
Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Kunstiakadeemia vahelises halduslepingus on aastateks
2016–2018 kokku lepitud, et Eesti Kunstiakadeemia loob suuremad seosed ettevõtlussektoriga
õppekavade juhtimisel.
Etenduskunstid
2017. aastal jätkas riik oluliste valdkonda edendavate eesmärkide elluviimist etenduskunstide
valdkonnas. Lisaks etendusasutuste tegevuse toetamisele, renoveeriti ning uuendati mitmete teatrite
lavatehnikat, mille eelmistest arendustest möödub aastakümneid, ning tähtsaimad ja tuliseimad
arutelud toimusid seoses etendusasutuse seaduse uuendamisega rahastamismudeli üle. Rõõmustada
võis Teater NO99 rahvusvahelise edu ja riigi ning linna koostöös kaua oodatud Tallinna Linnateatri
renoveerimise otsuse üle. Samuti tegi heameelt Eesti teatripildi jätkuv mitmekesisus ning
üllatusterohke repertuaar, mis kogub üha suurenevat publikuhuvi. Teatrite töötajaskonnale tuli
2018. aastaks väga hea uudis ka märgatava palgatõusu näol.
2017. aastal toetas Kultuuriministeerium 24 etendusasutust, sealhulgas 13 eraetendusasutust, 8 riigi
osalusega sihtasutust, 2 munitsipaalteatrit ning avalik-õiguslikku Rahvusooper Estoniat.
Statistikale 1 tuginedes võib öelda, et suurenesid nii teatrite tegevustoetused, teenitud piletitulu,
mängitud etenduste ning ka publiku arv. Arendus- ja infokeskusena on oluliseks partneriks
ministeeriumile Eesti Teatri Agentuur. 2017. aastal toimus ka agentuuri korraldatav
näidendivõistlus, millele laekus 65 tööd. 2018. aastal toimub vahevõistlus, kuhu oodatakse laste- ja
noortenäidendeid, et ka noorele vaatajale tehtava teatri osakaal uuslavastustest ei langeks. Agentuur
loob koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga uut veebilehte ja - platvormi, et
hõlbustada teatritele autoriõiguste taotlemist ning ligipääsu omadramaturgia digitaalsetele
materjalidele, tagamaks paremat infovahetust.
2017. aastal said mitmed teatrid rõõmustada uuenduste üle, mis muudavad tööd sujuvamaks nii
loomingulistele kui tehnilistele töötajatele, kui ka teatrikogemuse mugavamaks publikule.
Lavaremont lõpetati nii Tartus, Vanemuise teatri suures majas kui Pärnus, Endla suures saalis. Riigi
ja linna koostöös jätkub Theatrumi uue saali ehitus ning kokkulepe saavutati ka Tallinna Linnateatri
põrgulava laienduse ning kogu Laia tänava teatrikvartali renoveerimise osas. Mõlema mainitud
projekti puhul on hea meel, et kohalik omavalitsus ja riik üheskoos korrastavad erilised ja väärikad
teatrihooned UNESCO vanalinnas. Lisaks üha parematele ja kvaliteetsematele ruumidele
loominguliste ideede elluviimiseks Eestis saavutavad Eesti etenduskunstnikud üha laiemat tuntust ja
tunnustust rahvusvaheliselt.
Teater NO99 esines edukalt esimese Eesti teatrina nii Veneetsia kunstibiennaali teatriprogrammis
kui pälvis ka teatrimaailma „Oskari-auhinna„– Euroopa teatri auhinna uute teatrireaalsuste
kategoorias.
1
statistika.teater.ee
22
Lisaks jõudsid sel aastal mitmed Eesti väiketeatrid lastelavastustega Hiina ning Ida- ja Kesk-
Euroopa riikide koostööprogrammi raames erinevatesse Hiina linnadesse. Ühtlasi uuendati
Hangzhous, Hiinas kultuuriministeeriumide koostööprogrammi aastateks 2018 kuni 2022. Hiina
kultuuriminister võttis vastu kutse külastada 2018. aastal Saaremaa ooperipäevi, kui festivalil astub
külalisetendustega üles Shanghai ooperiteater. Ka meie rahvusooperil on olnud 2017. aastal rohkelt
välissõite, etendused nii Soomes kui Venemaal on leidnud publiku tunnustust. Jätkuvalt toimuvad
ning tihendavad Eesti ja Soome teatrisidemeid Espoo Linnateatris Eesti Teatri päevad, kus
näidatakse 2-3 Eesti teatri lavastust ning igal aastal on peetud ka koostööarutelusid. EV100
tähistamise raames toimuvad mitmed olulised teatrisündmused nii Saksamaal, Prantsusmaal kui
Belgias.
Kultuuriministeeriumi toel jõuab mitmesugune rahvusvaheline teatrikunst ka Eesti vaatajateni.
Meie rahvusvahelised etenduskunstide festivalid on muutumas üha kvaliteetsemateks ning
tugevama programmiga sündmusteks, nii uuenesid sel aastal nii NuQ Treff kui SAAL Biennaal
festival. Suurte festivalide baastoetuse tagab Kultuuriministeerium, Kultuurikapital saab
keskenduda väiksemate festivalide toetamisele. Eestisse tuuakse silmapaistvaid etenduskunstnikke,
tutvustatakse nende loomingut ning meelitatakse produtsente ja festivalikuraatoreid vaatama
siinseid lavastusi, et sünniksid uued koostööprojektid. Loodetavasti hakkavad tänu pikaajalise
otsusega toetatud Narva Vaba Lava strateegilise asukohale ning seal esinevate teatrite headele
sidemetele tihenema veelgi ka kultuurisuhted Venemaaga.
Etenduskunstide kogukonna koostöövalmidust näitavad sel eesistumise ja EV100 tähistamise
hooajal nii „Sajandi loo“ projekt kui ka teatrite rahastamise aluste arutelud. Erinevuseks see, et
EV100 programmi poolt toetatud projektis tõmmati paarid loosi teel, aga etendusasutuse seaduse
aruteludel peavad nii väiksed kui suured teatrid saavutama suuremas ringis ühised arusaamad.
Mõlemad koostööd eeldavad kompromisse ning põhjalikke arutelusid ja aega ettevalmistuseks.
Kevadsuvel kohtus ministeeriumis mitmeid kordi ekspertgrupp, mille eesmärk oli välja töötada
ettepanekud teatrite rahastamise tuleviku kohta. Üheks arutelude lähtekohaks oli tasakaalu
hoidmine uuenduslikkuse ja jätkusuutlikkuse vahel ning teatrikunsti kättesaadavuse tagamine
vaatajatele. Ekspertgrupis osalesid Eesti Etendusasutuste liidu, Teatriliidu, Kultuurkapitali
näitekunsti sihtkapitali, Väike- ja projektiteatrite liidu, Tantsunõukogu, ASSITEJ Eesti keskuse
ning mitmeliigiteatri esindajad.
Kaalukate arutelude ja suuremahuliste koostööprojektide juures ei saa aga kindlasti unustada noort
põlvkonda, nii noori vaatajaid kui ka tulevasi teatritegijaid. Haridus- ja Teadusministeerium ning
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna Ülikooliga
(TLÜ) sõlmitud 2016. a tulemuslepingutes on kokku lepitud, et EMTA koordineerib ning EKA ja
TLÜ osalevad etenduskunstide alases koostöös kõrgkoolide vahel. Tartu Ülikooli Viljandi
Kultuuriakadeemias etenduskunstide osakonnas on alates 2017/2018 õppeaastast mitmeid
muudatusi eesmärgiga veelgi rohkem sisuliselt arendada koostööd erinevate erialade vahel, mida
VKA etenduskunstide osakonnas õpetatakse, ning teha tihedamat koostööd ka teiste õppeasutustega
(näiteks Balti Filmi- ja Meediakooliga näitlejaõppe suunal). Loodetavasti kasvavad nendest
ühisõpingutest paindlikud näitlejad, kes on meisterlikud nii teatrilavadel kui televisiooniseriaalides
mängides.
Väga edukalt on käima läinud ministeeriumi, heategevusfond Aitan Lapsi ja AS Pandipakendi
koostöös sündiv projekt „Teater lasteaeda“. Projekti esimesel, 2016/2017 hooajal, külastati 120
lasteaeda ning tasuta keskkonnateemalistest etendustest sai osa 6905 last. Projekt jätkub ka
2017/2018 hooajal kahe erineva lavastusega. Tänu programmile „Teater maal“ jõuab jätkuvalt
professionaalne lasteteater igasse maakonda ning valda Eestis.
23
Filmikunst
2017. aasta oli Eesti filmile mitmes mõttes edukas. Juba 2017. aasta III kvartali lõpuks oli Eesti
filme käinud vaatamas enam kui 150 tuhat inimest, mis oli Eesti Filmi Instituudi (EFI) seatud
eesmärk terveks aastaks. Lisaks linastus esimese kolme kvartali jooksul viis uut Eesti mängufilmi
(„Bodom“, „November“, „Sangarid“, „Kallis õeke“ ja „Minu näoga onu“). Aastal 2017 algas ka
filmipärandi kättesaadavaks tegemise mõttes Eestis uus ajajärk, sest oktoobri lõpus avati värskelt
valminud Filmimuuseumi hoone.
Paljudele jääb aasta 2017 meelde ka kui Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise aasta ning oma
panuse edukaks eesistumiseks andsid ministeeriumite kõrval ka filmivaldkonna esindajad. Nimelt
toimus novembri lõpus Tallinnas audiovisaal- ja filmivaldkonna visioonikonverents „Pictured
Futures“, mille üheks kaaskorraldajaks Kultuuriministeeriumi ja Euroopa Komisjoni kõrval olid nii
Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF), kui ka EFI. Konverentsi peaesinejateks olid Briti filmikunsti
klassik ning mitmekordne Oscarivõitja Lord David Puttnam ning Inglise meediahiiu SKY Group
tegevjuht, Jeremy Darroch. Lisaks osalesid Netflixi, Google’i, Euroopa Ringhäälingute Ühingu,
MUBI, MIT Media Labi ja paljude teiste mainekate organisatsioonide esindajad.
Kultuuriministeerium toetab filmide tootmist ja levitamist peamiselt Eesti Filmi Instituudi kaudu,
kes korraldab vastavaid taotlusvoore ning kellel on selgelt välja kujunenud toetusskeemid
filmitootmise toetamiseks alates stsenaariumi ja filmiprojektide arendusest kuni tootmise ning
levitamiseni. Lisaks on fookuses ka nii pärandi kui ka täiendkoolitustega seotud tegevused. Aastal
2017 toetati EFI vahendusel filmide tootmist kokku 2,74 miljoni euroga, millest suurem osa
jaguneb stsenaariumi-, arendus-, tootmis-, dokumentaalfilmide-, animafilmide,
vähemuskaastootmise- ja ristmeediatoetusteks (15 000 eurot) ja Eesti Vabariik 100 projektide
toetusteks (3,8 miljonit eurot). Lisaks on EFI korraldanud Berliinis ja Cannes’is vastuvõtud ca 400
rahvusvahelisele filmitööstuse esindajale. Lisaks eraldati Euroopa ja Eesti filmide leviks 131 000
eurot ning koolitustel osalemiseks ja ürituste läbiviimiseks, aga ka uurimistöödeks ja pärandi
digiteerimiseks 204 180 eurot.
Pilootprojektina edukalt käivitunud Film Estonia toetuskava tarbeks oli 2017. aastal eraldatud üks
miljon eurot ning kuna toetuskava on ennast õigustanud, suurendati selle mahtu 2018. aastal kahe
miljoni euroni. Film Estonia toetusprogrammi eesmärk on soodustada väliskapitali juurdevoolu
Eesti audiovisuaalsektorisse ning meelitada siia välisriikide filmi- ja audiovisuaalsisu tootjaid.
Tegemist on olulise meetmega, mis aitab kohalikel filmitegijatel teha koostööd välisriikide
ekspertidega.
Kultuuriministeerium on veel lisaks eelpoolnimetatule täiendavalt toetanud filmide levi
väärtfilmilevi taotlusvooru kaudu üle 340 tuhande euroga, kust on toetust saanud väärtfilme
näitavad kinod Artis, Sõprus ja Elektriteater.
Eestis linastus 2017. aastal kokku 279 uut filmi, neist 21 olid uued Eesti filmid. Eesti filmide
kinokülastusi oli 282 421 ning kogu kinolevi külastusi ca 3,51 miljonit, mis teeb keskmiselt 2,6
kinokülastust aastas inimese kohta. Kassatulu teeniti 19,4 miljonit, millest Eesti filmide tulu
moodustas 1,54 miljonit eurot.
Kultuurkapitali ja kohalike omavalitsuste poolt on digitaalsete projektoritega 2017. aastaks
varustatud enamus maakondi. Võttes arvesse, et kinovõrgu arendamisse on suure panuse andnud
erasektor, kes on uued kinod avanud Viljandisse, Pärnusse, Narva ja Kuressaarde, ei ole riik
kinovõrgu arendamist aastal 2017 aktiivselt jätkanud, et mitte konkureerida erakinode turuga.
Rahvusvahelistumise kontekstis oli üks 2017. aasta suursündmusi 28. aprillil pikalt läbiräägitud
Eesti ja Prantsusmaa vahel filmialase koostöö leppe allkirjastamine. Nimetatud lepe avab senisest
paremad võimalused Eesti ja Prantsusmaa filmitegijatel mõlema riigi filmifondidest toetuste
taotlemiseks, kusjuures Prantsusmaa filmifond on üks Euroopa suurimaid.
24
Eesti Vabariik 100 programmi kaudu rahastati nelja filmi tootmise II etappi, milleks olid „Eia
jõulud Tondikakul“, „Tõde ja Õigus“, „Võta või jäta“ ning „Põrgu Jaan“. Samuti toetati ühe
kvaliteet-draamasarja tootmist, milleks on „Pank“. Lisaks toetati dokumentaalfilmi „Tuulte tahutud
maa“ ning lühidokumentaalfilmide kogumiku „Juured“ (varasem pealkiri „100 minutit peegeldusi“)
tootmist. Rist- ja transmeedia projektidest sai toetuse projekt „Bekaa kirsipuud“.
Filmipärandi vallas on toimunud 2017. aastal mitu märkimisväärset arengut. Lisaks
eelpoolnimetatud Maarjamäel Filmimuuseumi hoone avamisele oktoobris kuulutas EFI aasta
alguses välja kaks riigihanget vähemalt 20 Tallinnfilmi mängu-, anima- ja dokumentaalfilmi
digiteerimiseks ning järeltöötluseks, mis on 2017. aastal lõpuni viidud. Kontrollitud ning kinnitatud
filmid kuuluvad hoiustamisele Rahvusarhiivi filmiarhiivis ning failid jõuavad ka Eesti Filmi
Instituudi serverisse.
Filmifestivalidest on riik kõige enam toetanud PÖFFi, eraldades Kultuurkapitali kaudu 187,5 tuhat
eurot ning Kultuuriministeeriumi ning Riigikogu poolt 325 tuhat eurot. Lisaks toetati mitmeid teisi
festivale, nagu näiteks Pärnu Dokumentaal- ja Antropoloogiafilmide festivali; Docpointi; Soome-
Ugri Filmifestivali ja Maailmafilmi Festivali; Eesti filminädalat Ungaris; Haapsalu Õudus- ja
Fantaasiafilmide Festivali; Suure Muna AgitProp minifestivali; JAFFI raames Rao Heidmetsa
retrospektiivi; festivali “Kino maale“; Matsalu Loodusfilmide Festivali; Filmilindifestivali;
Kaevanduskino “Rahvaste sõprus„ ja Tõrva dokumentaalfilmide festivali, Eriti Lühikeste Filmide
Festivali; Laimjala Lühikeste Ööde Filmifestivali; Sõpruse Filmikooli ja Baltic Event 2017
korraldamist. Samuti eraldati toetust Odessa ja Annecy filmiturgudel osalemiseks, dokumentalistide
suvekooli korraldamiseks ja Püha Jüri päeva läbi viimiseks.Meediakirjaoskus on seoses libauudiste
suurema leviku ning digitaalmeedia ülikiire arengu kontekstis jätkuvalt oluline, mida on eelkõige
aidanud arendada Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut
(edaspidi BFM). Seejuures on BFM taotlenud suuremahulist toetust meedia halduse õpetamiseks
mitme järgneva aasta jooksul. Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on
esitanud BFMi toetuseks ka endapoolsed toetuskirjad. BFMi on toetatud ka EFI reservidest, kui
eraldati toetus tudengifilmide kasseti “Sünnipäev„ tootmiseks.
2017. aastal käivitus loomemajanduse arendamise meetmest rahastatud virtuaalne äri- ja
koostööplatvorm Creative Gate, mis on PÖFFi, BFMi ja Baltic Event'i koostööprojekt eesmärgiga
võimendada Eesti ja Balti riikide audiovisuaaltööstuse ning selle sidusvaldkondade loomingulist
potentsiaali, müügi- ja ekspordimahte. Platvorm võimaldab loomemajanduse ja selle
sidusvaldkondade ettevõtetel pakkuda oma tooteid ja teenuseid audiovisuaalvaldkonna klientidele
ning omandada uusi teadmisi rahvusvahelise audiovisuaaltööstuse turgude ja turunduse toimimisest.
Kokkuvõttes on Eesti filmil olnud edukas aasta. Linastunud on hulgaliselt uusi filme, mis on
meelitanud ligi üle ootuste palju kohalikke vaatajaid. Valminud on Filmimuuseumi hoone ning
rahvusvahelises plaanis on tähelepanu äratanud EL Nõukogu eesistumine ja selle raames
korraldatud audiovisuaalkonverents „Pictured Futures“.
25
Helikunst
2017. aastal jätkas riik oluliste valdkonda edendavate eesmärkide elluviimist helikunsti valdkonnas,
toetades tipptasemel muusikakollektiivide ja korraldajate tegevusi ning tugistruktuuride toimimist.
Tänu Eesti Vabariik 100 tähistamisele elavnes märkimisväärselt eesti muusika ja muusikute
tutvustamine välisriikides. Meie kollektiive saatis edu nii rahvusvahelistel suurfestivalidel kui ka
maailma kontserdielu esindussaalides, samuti sõlmiti uusi mõjukaid rahvusvahelisi
koostöökokkuleppeid. Ka Eesti-siseselt laiendasid muusikaelu korraldajad tegutsemishaaret
varasemast julgemalt, võttes senisest rohkem fookusse Ida-Virumaa. Uus periood algas ka Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemias, kus rektorina alustas tööd professor Ivari Ilja.
2017. aastal toetas Kultuuriministeerium riigi osalusega kolme sihtasutust: SA Eesti Riiklikku
Sümfooniaorkestrit, SA Eesti Kontserti ja SA Eesti Filharmoonia Kammerkoori, lisaks 11
valdkonna tugiorganisatsiooni ja kollektiivi, kellest kõige uuemad, 2015. aastal riigi ja erasektori
koostöös loodud SA Pillifond ja Eesti Festivaliorkester kinnitasid oma tegutsemissuunal jõuliselt
kanda ning nende töö tulemused ületasid esialgsed ootused.
Eesti Pillifondi andis 2017. aastal konkursi korras Eesti tippinterpreetidele kasutusele seitse
hinnalist keelpilli. Pillivalikusse lisandus esimene annetatud instrument, legendaarsele Vladimir
Sapožninile kuulunud üle 400 aasta vanune viiul. Jätkub mitmekülgne töö pillifondi kui kasuliku
investeerimisinstrumendi tutvustamisel ning uute investorite ja hinnaliste instrumentide leidmisel.
Eraldi väärib esiletõstmist nii Eesti muusikaelu rikastamisel kui ka kodumaise heliloomingu
propageerimisel ja rahvusvahelisel areenil Eesti tutvustamisel Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi
juhtimisel, kes viibis 2017. aasta augustis-septembris esimesel rahvusvahelisel kontserdireisil,
andes neli menukat kontserti Põhjamaade mainekamates saalides, samuti salvestas orkester oma
esimese albumi.
Tänu Eesti Vabariik 100 projektile lisandus muusikavaldkonda tavapäraste toetuste kõrval ca miljon
eurot toetusi, mis jagunesid siseriiklikele ja rahvusvahelistele tegevustele, lisaks sellele panustasid
projektide välispartnerid vähemalt üle 1 miljoni euroga samade tegevuste toetuseks. Riiklikke
sihtasutusi ja tugiorganisatsioone toetati kokku 15,2 miljoni euroga.
Kultuuriministeeriumi toetusprogrammist „Muusikafestivalid, -korraldajad ja suursündmused“
mahuga 790 tuhat eurot toetati 60 eraõigusliku kollektiivi ja korraldaja ettevõtmisi, millest
suuremad olid SA Lootsi Koja tegevused (Nargenfestival, Arvo Pärdi Päevad), Tallinn Music
Week, Jazzkaar, Põhjamaade sümfooniaorkester, Rahvusvahelise Pärnu Muusikafestivali Järvi
Akadeemia ja Vox Clamantis. Sündmuste žanriline mitmekesisus (põhiliselt süva-, nüüdis-,
pärimus-, jazz-, elektrooniline-, eksperimentaalne jm muusika) tagas erinevate publikurühmade
kaasatuse.
Üle poole Kultuuriministeeriumist ja Hasartmängumaksu Nõukogust toetatud projekte ja
korraldajaid on aktiivsed nii regionaalselt kui ka noorteprogrammide korraldamises. SA Eesti
Kontserdil on ulatuslik vähemalt 180 kontserdiga maakondlik programm „Muusika Eestimaale“,
samuti tegutseb SA Eesti Kontserdi haldusalas kontserdimaja Jõhvis, Tartus ja Pärnus, mis elavdab
oluliselt piirkonna muusikaelu. Vähemalt 40 Kultuuriministeeriumi toetusprogrammidest vahendeid
saanud festivali ja korraldajat tegutsevad edukalt väljaspool Tallinna, kaasates kohalikke
kogukondi. Eesti Muusikanõukogu korraldatud rahvusvaheline muusikapäev viib 1. oktoobril
žanriliselt mitmekesise paleti muusikat üle 100 kontserdiga ka Eesti neisse piirkondadesse, mille
elanikel on vahetuid muusikakogemusi harva.
26
Noortele suunatud tegevusi võimendas 2017. aastal laste ja noorte kultuuriaasta projekt. Selle toetus
aitas festivalidel ja kontserdikorraldajatel viia senisest mahukamalt läbi noortele mõeldud
muusikaprojekte, millest silmapaistvamaks osutus Eesti Muusika Päevade noortefestival mini-EMP.
Samal ajal toimusid ka traditsioonilised noortele suunatud ettevõtmised. SA Eesti Kontsert
korraldas üle Eesti koolikontserte, mitme festivali kavas on lastekontserte või lastele ja noortele
suunatud tegevusi (Rahvusvaheline Pärnu Muusikafestival, Eesti Muusika Päevad, Jazzkaar jt).
Taotlusvoorust „Muusikakonkursid ja noor muusik“ toetati 15 projekti kogusummas 74 tuhat eurot.
2017. aasta fookuses oli kõrgetasemeline Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline vokalistide
konkurss. Eesti Vabariik 100 muusikahariduse projekti „Igal lapsel oma pill“ raames kaardistati
muusikaõppeasutuste pillipark õppeasutustes ning projekti abil uuendati lastele muusikaõpet
pakkuvate asutuste pilliparke. Toetuse sihtgrupiks olid muusikakoolid, kultuuri- ja noortekeskused,
pillistuudiod, orkestrid, üldhariduskoolid ja koolieelsed lasteasutused.
Rahvusooper Estonia andis 2017. aastal kokku 412 etendust ja kontserti, mille hulgas ka kaheksa
uuslavastust. Külalisetendustega käidi Jõhvis, Pärnus, Tartus, Viljandis, Paides ja Haapsalus.
Märgilise tähendusega olid välistegevused, sest esmakordselt anti etendusi maailma ühel
hinnatumal ooperilaval Peterburi Maria teatris, samuti Tampere Talos, Helsingi Aleksandri teatris ja
Musiikkitaols Soomes. Teatribussi vahendusel said rahvusooperi etendustest osa Pärnu, Viljandi,
Tartu ja Narva inimesed. Lisaks korraldas Rahvusooper Estonia lastele ja noortele seitse erinevat
haridusprojekti.
2017. aastal toetas ministeerium Eesti heliloojate loomingulist tegevust summas 165 tuhat eurot,
mille tulemusel sünnivad nii suurvormid kui ka kammerteosed Eesti juhtivatele
muusikakollektiividele ja interpreetidele. Oluline osa uuest heliloomingust saavutas 2017. aastal ka
rahvusvahelise kõlapinna tänu Eesti Vabariik 100 mõjukale välisprogrammile. Suurimad Eesti
heliloomingu tellijad ja propageerijad on festival Eesti Muusika Päevad (2017. aastal üle 40
uudisteose, 2016. aastal 60 uudisteose maailmaesiettekanded erinevate põlvkondade heliloojatelt),
kollektiividest Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Tallinna Kammerorkester,
ansambel U:, Collegium Musicale jt. Eesti heliloojate uudislooming on kõlanud maailma juhtivatel
süva- ja nüüdismuusika kontaktsündmustel. Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) andmetel toimusid
2016. aastal vähemalt 147 teose maailmaesiettekanded. 2017. aasta tulemused selguvad 2018.
veebruaris. Üle mitme aasta andis EMIK tänavu välja kolmest plaadist koosneva eesti
heliloomingut ja interpreete tutvustava kogumiku (sümfooniline, kammer- ja koorimuusika). EMIKi
digitaalses käsikirjade kataloogis on üle 10 tuhande teose, katalogiseerimine jätkub koostöös Eesti
Muusikafondiga.
Muusikavaldkonna ettevõtlussuunda arendab jõuliselt MTÜ Music Estonia (ME), kelle liikmete arv
võrreldes eelmise aastaga kasvas, ulatudes praeguseks 40 liikmeni. ME juht kuulub rahvusvaheliste
mõjuorganisatsioonide European Music Export Exchange ja International Association of Music
Information Centres juhtkonda. ME on ka International Society for the Performing Arts ja CEE
võrgustiku liige ning osaleb kahes rahvusvahelise rahastusega suurprojektis. Music Estonia
koordineeris ka Eesti esindust messidel Jazzahead (Bremen, aprill), Classical:NEXT (Rotterdam,
mai), WOMEX (Katowice, oktoober). Kokku osales ME vahendusel messidel Eestist 65 inimest 40
ettevõttest ning muusikaorganisatsioonist. 2017. aastal sai ME valdkondliku arenduskeskusena
toetuse loomemajanduse arendamise meetmest uuele kaheaastasele projektile, mille peamine
eesmärk on arendada Eesti muusikatööstuse ettevõtluspädevust, ekspordivõimekust ja avada uusi
tuluallikaid Eesti muusikaettevõtetele läbi külgnevate sektorite. ME tegevuste kaudu peaks
tulevikus olema Eesti muusikasektoris rohkem iseseisvaid ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi
ettevõtteid.
27
Kultuuriministeeriumi erinevatest meetmetest eraldatud toetuste kaasabil keskenduvad
muusikavaldkonna ettevõtlusele ja tugistruktuuride loomisele ka Eesti Muusika Infokeskus ja Eesti
Muusika Arenduskeskus, loomemajandus- ja showcase-festival Tallinn Music Week.
Organisatsioonidest on rahvusvaheliselt aktiivsed nii SA Eesti Kontsert kui ka Eesti Jazzliit ja
Jazzkaar, Tallinn Music Week, Estonian Record Productions ja Pille Lille Muusikute Fond, kelle
vahendusel toimuvad meie muusikute ulatuslikud välistuurid ning rahvusvahelised
koostööprojektid. Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Vox Clamantist, ansambel U:’d, Eesti
Rahvusmeeskoori, Heinavankrit ja Hortus Musicust jt on saatnud aasta vältel edu maailma
mainekates kontserdisaalides.
Kirjandus ja kirjastamine
2017. aastat iseloomustas kõige rohkem sõna „rahvusvahelistumine“ – riik on panustanud Eesti
kirjanduse väljapaistvusele.
Riigi toel osalevad Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja korraldajana
Eesti Kirjastuste Liit igal aastal suurematel raamatumessidel Bolognas, Londonis, Frankfurdis ja
Helsingis. Aina tihedamaks läheb töö valmistudes Londoni raamatumessiks 2018. aastal, kui Eesti
on koos Läti ja Leeduga raamatumessil peakülaliseks.
2017. aasta mai lõpus toimunud rahvusvahelisel kirjandusfestivalil HeadRead võõrustati nii
välisriikide kirjastajaid kui ka suuremate Briti kirjandusfestivalide juhte. Veel tulid Eesti kirjanduse
ja kirjanikega tutvuma Londoni raamatumessi juhtkond ja Briti Nõukogu kirjanduse osakonna juhid
ning Läti ja Leedu osalemist Londoni messil koordineerivad toimkonnad.
Eesti kirjandus saab maailmale arusaadavaks läbi tõlgete. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse andmetel
tõlgiti 2017. aastal meie 56 kirjandusteost 15 keelde.
Tõlkimise teemal peatudes on hea meel tõdeda, et Kultuurkapitali toetusprogramm Traducta, mis
toetab Eesti autorite tööde tõlkimist võõrkeeltesse ja nende avaldamist väljaspool Eestit, sai 2017.
aastal kaks suurt eraannetust. Esimene annetus, 40 tuhande eurone, tehti Kultuurkapitali Traducta
programmile ning see on mõeldud ilukirjanduslike teoste avaldamiseks. Toetusega avaldatud teosed
tähistatakse märksõnaga English Wallet. Kultuurkapital lisas English Walleti projekti toetamiseks
omalt poolt 40 tuhat eurot, et teosed saaks ka vääriliselt tõlgitud.
Teine suur annetus Traductale tuli Norrast, kui suur Eesti kultuuri sõber ja estofiil annetas 150 tuhat
eurot eestikeelse väärtkirjanduse tõlkimiseks norra, islandi ja taani keelde. Norra suund hakkab
kandma nime Norsk Pengepung – Norra rahakott. Annetuse toel tõlgitakse eesti kirjandust esimesel
viiel aastal vaid norra keelde, seejärel ka islandi ja taani keelde.
Kuid selleks, et oleks midagi tõlkida ja võõrsil avaldada, peab olema teos. Kirjanikul peab olema
aega ja võimalust keskenduda loomisele. Alates 2018. aastast hakkab 12 kirjanikku saama
kirjanikupalka. Kirjanikupalga eelarve eraldab Kultuuriministeerium toetusena loomeliidule, palga
saajad valib välja ja palga maksab Eesti Kirjanike Liit.
Kultuuriministeerium algatas kirjanikupalga pilootprojekti 2015. aastal kolmeks aastaks esialgu
viiele kirjanikule. 2016. aastast rakendunud palga eesmärk oli võimaldada tippvormis
vabakutselistel kirjanikel pühenduda pikema perioodi vältel loometööle ja rikastada seeläbi Eesti
kultuuri. Kirjanikupalk tagab vabakutselistele tipp-professionaalidele töötasu ja sotsiaalsed
garantiid. See annab loojale kindlustunde ja loomerahu.
28
Riik hoolitseb ka selle eest, et lapsed ja noored leiaksid endas raamatusõbra ja kirgliku lugeja.
Kultuuriministeeriumi kaudu rahastatakse jätkuvalt valdkonna kompetentsikeskust Eesti
Lastekirjanduse Keskus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Laste ja
noorte lugemislauale toovad uusi ja huvitavaid Eesti kirjanike teoseid mitu Kultuuriministeeriumi
toetusega konkurssi, näiteks väikelasteraamatu üle aasta toimuv konkurss Põlvepikuraamat. Eesti
Lastekirjanduse Keskus korraldab aasta ringi seminare ja õpitubasid lasteaia- ja klassiõpetajatele nii
uuemast lastekirjandusest kui ka viisidest, kuidas lapsi lugema meelitada. Väga populaarsed on ka
koolitused lastevanematele laste lugemisharjumuste kujundamiseks.
Haridus ja Teadusministeeriumi toetusel jätkus 2017. aastal „Eesti Mõtteloo“ sarja ilmumine.
(30 000 eurot aastas).
Igal sügisel toimub Kultuuriministeeriumi toel ja Kirjanike Liidu ning Lastekirjanduse Keskuse
poolt korraldatud kirjanike tuur raamatukogudes. Kultuuriministeerium eraldas 2017. aastal laste- ja
noorte lugemuse suurendamiseks rahvaraamatukogudele ka täiendavat toetust.
2017. aasta laste ja noorte kultuuriaasta „Mina ka“ läbiviimist koordineeris edukalt Eesti
Lastekirjanduse Keskus. EV100 kultuuriprogrammi ning kultuuriaasta üks suuremaid ettevõtmisi,
lastele ja peredele mõeldud elamustuur Laste Vabariik tähistas sel suvel 53 paigas mänguliselt Eesti
Vabariigi 100. sünnipäeva. Laste Vabariigi teatrit, mänguala ja töötubasid külastas viie kuu jooksul
üle 30 tuhande inimese, lastele kingiti 16 tuhat Laste Vabariigi passi, mis annavad järgmise aasta
lõpuni soodsama sissepääsu kümnetesse kultuuriasutustesse, 75 korda mängiti Kätlin Vainola
etendust „Kõige parem kingitus” ning läbi viidi 254 töötuba.
Laste ja noorte kultuuriaasta eestvedamisel toimus lastekultuuri foorum „Kultuuripaun“, kus arutati
selle üle, milline on Eesti laps ja kuidas täiskasvanud saaksid teha nii, et iga Eestimaa nurgas elav
laps saaks kogeda kvaliteetseid kultuurielamusi. Täiskasvanute ülesanne on ehitada sildu nii laste ja
kultuuri kui ka eri kultuurivaldkondade vahel. Foorumil jäi kõlama, et kõik Eestimaa lapsed,
sõltumata oma elukohast ja sotsiaalmajanduslikust taustast, väärivad ja vajavad kokkupuudet
kvaliteetse kultuuriga. Lapse kultuuripaunas peaks oluline koht olema mängul, kaunitel kunstidel,
spordil, uudishimul ja põlvkondade vahelistel sidemetel.
Lastekirjanduse keskusel ja Kultuuriministeeriumil on tore traditsioon kinkida kõikidele Eestis
sündivatele lastele raamat. EV100 eestvedamisel kingitakse „Pisike puu” ka igale 2018. aastal
välisriigis sündinud ja rahvastikuregistrisse kantud Eesti kodaniku lapsele. Uute omanikeni jõuavad
raamatud kohalike raamatukogude kaudu.
Peale paberraamatute antakse välja ka e-raamatuid. Valdkonna paremaks mõistmiseks ja
arendamiseks valmib 2018. aastal e-laenutuskeskkonna analüüs, mis peaks kirjeldama Eestis e-
raamatute kättesaadavaks tegemise ärimudelit, mis omakorda võimaldaks nooremale põlvkonnale
tänapäevaselt Eesti autorite ja kirjastuste e-raamatud paremini kättesaadavaks teha. E-
laenutuskeskkonna e-raamatute suureneva soetuse tulemusel kasvab e-raamatute läbimüük, millega
soodustatakse ka e-raamatute kirjastamise arengut.
29
Kujutav kunst
Kunstivaldkonna jaoks oli 2017 oluliste verstapostideni jõudmise aasta: osaleti kaalukatel
rahvusvahelistel kunstisündmustel, viidi läbi institutsionaalseid ümberkorraldusi. Jätkus
kunstivaldkonna tegevuste toetamine riigieelarve võimaluste piires: valdkonna avalik rahastus
kujunes viimase kümnendi mahukaimaks. Kuigi valdkonna avaliku rahastuse tõus on olnud
viimasel kuuel aastal stabiilne, siis selleks, et kujunenud potentsiaali tulevikus täielikult ellu viia on
vaja jätkata viimastel aastatel valitud suunaga ning võimaluse korral leida erinevaid rahastamise
viise.
Koos Eesti Kultuurkapitali ja EASi vahendatud loomemajanduse arendamise meetme rahaga
panustas riik kunstivaldkonda 2017. aastal kokku ligi kolm miljonit eurot. Enamiku sellest summast
vahendas Kultuurkapital. Kultuuriministeeriumi eelarvest rahastati 2017. aastal osaliselt kolme
näituseasutuse tegevust: toetati Tallinna Kunstihoone ja galeriide näitusetegevust, Eesti Kunstnike
Liidu galeriide tegevust ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevust. Rahvusvahelistest
suurprojektidest panustati Veneetsia biennaali Eesti paviljoni ja ühekordse projektina Performa
biennaali Eesti fookusprogrammi) läbiviimisesse. Valdkondlike tugitegevustes toetati SA
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (EKKAK) tööd rahvusvahelise teabekeskusena ning Narva
kunstiresidentuuri arendustegevusi olulise regionaalse loomemaja algatamiseks. Kunstnikupalga
meetmest toetati kaheksa kunstniku loometööd – palgalistest kunstnikest olid eranditult kõik
kunstielus aktiivsed, osalesid näitustel Eestis ja välismaal, paljudel toimusid mahukad isiknäitused,
algatati uusi pikemaajalisi produktsioone.
Kuni 2017. aastani ei tegutsenud Eestis kujutava kunsti valdkonnas ühtegi riiklikku ega riigi
osalusega kunstiasutust riigi asutatud kunstimuuseumide kõrval. Aasta lõpul asutati Eesti Kunstnike
Liidu ja Kultuuriministeeriumi poolt sihtasutus Kunstihoone, mis jätkab alates 2018. aastast
Tallinna Kunstihoone näitusetegevuse korraldamist. Riigi osalusega sihtasutuse asutamine on
olulisim valdkondlik ümberkorraldus 2017. aastal – selge siht on võetud keskse näituseasutuse
arendamisele, stabiilsuse kasvatamisele Kunstihoone tegevuse rahastamisel ning strateegilise
juhtimise tõhustamisele.
Rahvusvahelisel areenil on kujutav kunst, viimastel aastatel peamiselt just noorem kaasaegne kunst,
üks Eesti kultuuri nähtavamatest saadikutest. 56. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni näitus –
kunstnik Katja Novitskova projekt „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega näinud oled“
(kuraator Kati Ilves) – kogus rekordilised 40 tuhat külastajat. Novitskova teine suurem näitus
lõppeval aastal – juunist novembrini kestnud „Earth Potential“ New Yorgi linnavalitsuse pargis
Manhattanil – oli esimene sellise mastaabiga Eesti päritolu kunstniku rahvusvaheline avaliku ruumi
kunstiprojekt. Teoste loomist näitusele toetasid osaliselt ka Kultuuriministeerium koostöös
metseenlusplatvormiga Outset Estonia.
Kui Veneetsia biennaalil osales Eesti rahvuspaviljoniga juba 11. korda, siis New Yorgi maineka
performance-kunsti festivali Performa 17 fookusriigina ülesastumine oli ainukordne võimalus.
Festivali kuraatorid valisid programmi kolm kunstnikku, kes igaüks sai võimaluse täiesti uue teose
loomiseks New Yorgis. 1.–19. novembrini toimunud festivali raames astusid üles Flo Kasearu, Kris
Lemsalu ja Anu Vahtra, toimus loeng Eesti performance-kunsti ajaloost ja videoõhtu Eesti kunstist.
Festivali satelliitprogrammi kuulus eesti kunstnike Merike Estna ja Maria Metsalu näitus (kuraator
Maria Arusoo). Performa fookusprogrammi partnerorganisatsiooniks oli Eesti Kaasaegse Kunsti
Arenduskeskus (EKKAK). Lisaks sai EKKAK 2017. aastal valdkondliku arenduskeskusena
loomemajanduse arendamise meetmest toetuse järjekordsele kaheaastasele projektile, mille üldine
eesmärk on arendada kaasaegse kunsti ettevõtteid ja turgu ning kujundada kaasaegse kunsti
valdkond rahvusvahelisemaks. Projekti osaks on ka tegevused 2018. aasta teises pooles avatavas
Noblessneri kunstikeskuses, mille rajamiseks saadi juba eelneval aastal toetus samuti
loomemajanduse arendamise meetmest ning mis arendab jätkusuutlikult kaasaegse kunsti
infrastruktuuri ja loob võimalused edasiseks rahvusvahelistumiseks. Lisaks EKKAK-le toetati
30
valdkondliku arenduskeskusena ka Eesti Kunstnike Liidu projekti „Avatud ARS 2“, mille raames
edendatakse ARSi kui kunstilinnaku arengut tõmbekeskusena, kus on inspireeriv keskkond ja
toetavad teenused nii kunstivaldkonna professionaalidele kui ka laiemale avalikkusele. Projekti
tulemusel kasvab Eesti tarbekunstnike ja disainerite konkurentsivõime, loovettevõtete majandusliku
efektiivsus ja ekspordivõimekus. Kunstilinnaku väljaehitamist toetati juba eelneval aastal samuti
loomemajanduse arendamise meetmest.
Kui muuseumivaldkonnas ollakse rahvusvahelise läbimurde künnisel mitme ülevaatliku
klassikanäitusega seotud pikemaajaliste koostööprojektidega, siis nüüdiskunsti vallas kehtestavad
end täna pigem üksikprojektidega üles astuvad noorema põlvkonna kunstnikud ja tulevikutalendid.
2017. aastal osalesid EKKAK andmetel Eesti kunstnikud kokku ca 141 välisnäitusel 33 riigis.
Suuremaid isiknäitusi, Eesti nüüdiskunsti ülevaatenäitusi või laiapõhjalisemat rahvusvahelist
institutsionaalset koostööd toimub kaasaegse kunsti kontekstis vähem, sest kunstnike tugivõrgustik
on väike ja rahvusvahelistumisega tegelevates institutsioonides on teiste valdkondadega võrreldes
vähe töötajaid. Palju oleks veel vaja ära teha vanema kunstnikepõlvkonna – nüüdiskunsti klassikute
rahvusvahelise tuntuse kasvatamiseks, kelle aktiivsem loomeperiood on möödunud rahvusvahelise
tähelepanu alt väljas. Oluline on ka Eesti rahvusvahelise nähtavuse kasvatamine kunstimaana – et
näituseturism areneks ja kunstihuvilised siia tee leiaks. Kunstiprofessionaalide rahvusvaheline
koostöö on täna aktiivne, kuid süsteemseks kontaktide arendamiseks kõigi sihtgruppide ulatuses
ning kõigi vajalike tegevuste paralleelseks elluviimiseks napib valdkonna teabe- ja
arenduskeskustel tööjõudu ja vahendeid.
Kunstiprofessionaalide mobiilsuse ja residentuuriprogrammides osalemise toetamist jätkati 2017.
aastal endises mahus. New Yorgi ISCP keskuses läbis 2-kuulise stuudioresidentuuri Anu Vahtra.
Koostöö keskusega jätkub ka järgmistel aastatel. Narva kunstiresidentuuris arendati näituse- ja
stuudiotegevusi tänaste ruumivõimaluste piires, valminud on ka renoveerimisprojekt
residentuuriprogrammi käivitamiseks lähiaastatel.
Näituseelu Eesti eri paigus arenes 2017. aastal kasvavas tempos, 67 näituseasutuse 87 näitusepinnal
toimus kokku üle 750 näituse, neist 140 välisosalejatega. Võrreldes 2016. aastaga on näitusepaikade
ja näituste arv pisut kasvanud, kahanenud on rahvusvaheliste näituseprojektide osakaal. Suurt osa
näituseelust rahastab Eesti Kultuurkapital, kohalike omavalitsuste osa näitusetegevuse rahastamisel
piirdub hinnanguliselt peamiselt KOV asutuste galeriide ning suuremate linnade esinduspindade,
samuti haridusasutuste või raamatukogudega seotud näitusepindade püsikuludega.
Muuseumivaldkonna reformi käigus muudeti suurim riiklik kunstimuuseum – Eesti
Kunstimuuseum – alates 2016. aasta suvest riigi asutatud sihtasutuseks, lähiaastatel toimub sama
muudatus ka Tartu Kunstimuuseumiga ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga (hõlmab
samuti viimase ühendamist Eesti Arhitektuurimuuseumiga). Kunstimuuseumid on muuseumi- ja
kunstivaldkonda ühendavad institutsioonid, mis kunstipärandi säilitamise ja uurimise kõrval
panustavad ka kunstielu arendamisesse nii näitusetegevuse kui ka haridustöö kaudu. Muuseumide
näitusetegevuse ja kunstiostude rahastamine toimub täna osaliselt Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja
rakenduskunsti sihtkapitali vahenditest. 2017. aasta novembris töö lõpetanud sihtkapitali koosseis
juhtis Kultuuriministeeriumi tähelepanu laiemalt riigieelarveliste asutuste suurele survele
sihtkapitali eelarvele. Ministeeriumi lähiaastate eelarvepoliitika üheks eesmärgiks on püüda leida
täiendavaid vahendeid kunstimuuseumide põhitegevuseks (peamiselt vahetatavad näitused, aga ka
uurimistöö ja publikatsioonid) ministeeriumi eelarvest jättes Kultuurkapitali rahastada vaid
kunstiostud muuseumikogude regulaarseks täiendamiseks ja vabastada vahendeid projektipõhiste
algatuste ja loovisikute tegevuse toetamiseks.
31
Lisaks muuseumidele ostavad kunstiteoseid ka erakogujad ja tavalised kunstisõbrad – Eesti
kunstiturg on tasakaalustatud kunstielu oluliseks osaks. Kunsti kogumise populariseerimist ning
eraraha jõulisemat kaasamist kunstiprotsessidesse arendab ka Outset Eesti nimeline eraalgatuslik
metseenlusplatvorm, mis on osa suurest rahvusvahelisest võrgustikust. EASi kaudu
loomemajanduse arendamise meetme toetusel tegutsev Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus on
jõulisemalt alustanud Eesti kunstituru sündmuste (nt Fotokunsti mess) ning riigisisese kunstimüügi
edendamist ja populariseerimist. Galeriid ja oksjonikorraldajad on EKKAK vedamisel asunud
kunstimüügi statistika põhjal kokku panema Eesti kunstituru indeksit, mille regulaarne avaldamine
jääb 2018. aastasse. Nende Eesti kunstnike arv, keda esindab aktiivselt mõne välisriigi galerii,
kasvab aasta-aastalt. 2017. aastal osales rahvusvahelisel kunstiturul 8 vähemalt ühe välisgalerii
esindusega Eesti kunstnikku, kodumaine Temnikova & Kasela galerii esindab üheksa eesti autorit.
Rahvusvahelistel kunstimessidel osalesid 2017. aastal 22 Eesti kunstniku teosed 17 korral.
Kunstiteoste tellimise seaduse raames on valminud ja avalikult välja pandud 65 kunstiteost või
teostekomplekti, korraldatud on üle 70 konkursi. Kunsti tellimise praktika on juurdunud ning esile
võib tõsta kümneid avalikku ruumi rikastavaid teoseid, mis on saanud juba teoseid tellinud asutuste
identiteedi osaks. Paraneda võiks seaduse laiem mõju otseselt tellimiskohustusest vabadele
asutustele, tulevikus on Kultuuriministeeriumil kavas pöörata rohkem tähelepanu nii seaduse
täitmise järelevalvele kui ka kunsti tellimise, deponeerimise ja avalikult eksponeerimise hea tava
laiemale teadvustamisele.
Kuigi kujutava kunsti valdkond, nagu ka teised valdkonnad, vajab täiendavaid vahendeid, et tagada
kultuuripoliitiliselt oluliste tegevuste stabiilsus, võib seda kindlamalt väita, et valdkonda seni
panustatud avalik rahastus on seda efektiivsemalt toonud tulemust nii Eesti rahvusvahelise
nähtavuse kui siinse kunstielu mitmekesisuse ja arengu seisukohalt. Heaks näiteks kasvõi
kunstnikupalga saajate tähelepanuväärne loometegevus lõppenud aastal.
Kultuuriajakirjandus ja meedia
2017. aasta sügisel võõrustasid SA Kultuurileht, ajakiri Vikerkaar ja Tartu Ülikooli
ühiskonnateaduste instituut Euroopa kultuuriväljaannete võrgustiku Eurozine 28. kokkusaamist.
Ligi sada kultuuriajakirjanikku ja meediaprofessionaali osalesid kolme päeva jooksul avalikes
aruteludes, kus räägiti tehnoloogia mõjust demokraatiale, tõejärgsusele ja valeuudistele. Eestist
kuuluvad võrgustikku ajakirjad Vikerkaar ja Akadeemia.
Kultuuriministeeriumi poolt asutatud ja toetatav Sihtasutus Kultuurileht annab jätkuvalt välja Eesti
tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee,
Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke (antakse kord
aastas välja ka venekeelsena), Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk ja Hea Laps. 2017. aastal
lisandus väljaantavate ajalehtede nimekirja ka võrukeelne Uma Leht ja 2018. aastal liitub
Müürileht. Viimati mainitu lisandumine väljaannete sekka on oluline kultuuripoliitiline samm, et
kultuuriajakirjanduse lugejatel oleks veelgi rohkem võimalus olla kursis eesti nüüdiskultuuri ja
kaasaegsete mõttevooludega.
Haridus- ja teadusministeerium tellib kõikidele koolidele ajakirja „Akadeemia“ ja enam kui 500
koolile ajakirja „Hea laps“, rahastab „Õpetajate lehe“ , ajakirjade „Akadeemiake“ ja „Horisont“
väljaandmist ning toetab ajalehe „Sirp“ teaduse rubriiki (3 lehekülge teadusinfot igas numbris) ja
keeleinfo lisalehte 4 korda aastas enam kui 240 000 euroga.
32
Ajakirjade kättesaadavaks tegemisel on digiteeritud kõik ajakirjade Looming, Akadeemia,
Vikerkaar, Teater.Muusika.Kino, Kunst.ee ja Täheke aastakäigud ning need on tehtud tasuta
kättesaadavaks aastase viibega Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Samuti on võimalik
tellida ja lugeda ajakirju Looming, Vikerkaar, Teater.Muusika.Kino, Akadeemia ja Muusika e-
ajakirjadena. Kõik pabervariandi tellijad saavad juurdepääsu ka ajakirja digivariandile.
Viimasel ajal palju kõneainet tekitanud libauudiste ning võltsitud informatsiooni esiletõusu
valguses on eriti oluline stabiilne ning usaldusväärne rahvusringhääling. Turu-uuringute AS-i poolt
läbi viidud uuringu kohaselt usaldas 2016. aastal Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) 76% 15-
aastastest ja vanematest Eesti elanikest, mis on 5% kõrgem kui sellele eelnenud 2015. aastal. Kui
eesti keelt kõnelevatest inimestest usaldab ERRi 85% elanikkonnast, siis 2016. aasta lõpuks usaldas
ERRi ka juba 55%venekeelsest elanikkonnast ehk 9% rohkem kui aasta varem.
Sarnaselt ülemaailmse trendiga on ERRi telekanalite vaatajaskond pikaaegses langustrendis ning
kuigi 2016. aastal ERRi telekanalite vaatajate hulk pisut kasvas, siis 2017. aasta esimesel poolel
märkimisväärseid muutusi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga teleaudiotooriumi osas ei
toimunud. Jätkuvalt on TV3 grupi telekanalitel (TV3, TV6 ja 3+) kogu Eesti elanikkonna seas
kõige suurem keskmine nädalane ulatuvus (64,1% nädala keskmise ulatuvuse auditooriumist ehk
vanusegrupist 4-aastane ning vanem vaataja, kes vaatab kanalit vähemalt 15 minutit nädalas). ERRi
vaatas 2017. aasta esimesel poolaastal 60,4% elanikkonnast, millega ERR paigutub TV3 grupi ja
Eesti Meedia telekanalite vahele, millest viimase keskmise ulatuvuse protsent auditooriumist on
55%. Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse jaoks oli 2017. aasta I poolaasta väga oluline seoses
tele-, raadio- ja veebiuudiste kokkukolimisega uudistemajja ning „Aktuaalse kaamera“ uue
uudistestuudio kasutusele võtuga (esimene saade uuest stuudiost läks eetrisse 12. veebruaril).
Oluline muudatus toimus ka ERRi juhtimises, kui ERRi nõukogu valis 2017. aasta märtsis ERRile
uue juhatuse esimeheks Erik Roose. Koos uue esimehega valiti ka kolm juhatuse liiget, kelleks olid
uute liikmetena Urmas Oru ja Riina Rõõmus ning varasema juhatuse koosseisust Joel Sarv. Lisaks
nimetas Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul ERRi nõukokku kolm uut eksperti.
Kuigi ERRi jaoks oli möödunud aasta üks olulisemaid sündmuseid uudistemaja valmimine 2017.
aasta alguses, siis pole kinnisvarasse investeerimise vajadus sellega täidetud, kuna endiselt vajab
kaasajastamist ka telestuudiote pool. Terviklikust telekompleksist on Riigi Kinnisvara AS-i poolt
valminud projektianalüüs, mille eesmärgiks oli leida majanduslikult soodsam alternatiiv ERR-i
telekompleksi hoonete kaasajastamiseks ning ERRi juhatus on edastanud analüüsil tugineva
memorandi stuudikompleksi vajaduse ja rahastamise kohta Vabariigi Valitsusele.
Digitaalse arengu suunalt on oluliseks muutuseks veebitoimetuste kolimine uudistemajja, kus
nendega ühinesid ka uudistetoimetuse tele- ja raadiouudised, mille tulemusel asusid kolm
uudistetoimetuse haru tööle ühistes ruumides. See on andnud võimaluse märkimisväärselt tõhustada
erinevate toimetuste koostööd. ERR portaalide külastatavus on 2017. aasta esimesel poolaastal
võrreldes 2016. a esimese poolaastaga tõusnud 17% ja ulatub 381 tuhandeni. Kultuuriteemasid
kajastab endiselt portaal kultuur.err.ee ning keele, ajaloo ja ühiskonnateemasid portaal
novaator.err.ee.
ERRi arengukava kohaselt seab ERR endale 2018. aastaks eesmärgiks lõpetada kõigi Eesti Raadio
sõnasaadete digiteerimise ja võimaldada neile tasuta või autorite huve arvestava tasulise ligipääsu.
Samuti on samaks aastaks seatud eesmärk lõpetada spordisaadete arhiivi digiteerimine. Aastaks
2020 soovitakse jõuda lõpuni videoarhiivi saadete digiteerimisega.
33
Kultuuriline mitmekesisus
Eesti on kultuuriliselt mitmekesine riik, siin elab üle 190 erineva rahvuse. Läbi erinevate meetmete
ja koostööplatvormide toetab riik rahvusvähemuste tegevust ning arengut, koostööd teiste Eesti
kultuuriorganisatsioonidega, kuid ka teadlikkuse kasvu rahvusvähemustest ühiskonnas.
Integratsiooni Sihtasutuse kaudu toetatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside rahvuskultuuripärandi
ja keele säilitamist ning edendamist Eestis, katusorganisatsioonide ja rahvusvähemuste
kultuuriseltside jätkusuutlikkust ning haldusvõimekuse arengut.
2017. aastal oli toetuse saajaid enam kui 220 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Kolmeaastast
tegevustoetust eraldati 15 kultuuriseltside katusorganisatsioonile, projektitoetusi 23
organisatsioonile. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest rahastati 32 rahvusvähemuste
pühapäevakooli õppetegevust, et toetada rahvusvähemuste järelkasvu. Samuti pakuti
rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele täienduskoolitusi. Novembris 2017 toimus
Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud arenduspäev, kus osalesid katusorganisatsioonide esindajad,
et anda tagasisidet kehtivatele tegevustoetuste eraldamise tingimustele.
Lisaks toetati Fenno-Ugria Asutuse, Narva Eesti Maja, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse ja
Eesti Folkloorinõukogu Rahvusvähemuste Noortekoja tegevust.
2017. aastal toimusid mitmed märkimisväärsed sündmused, millest võib esile tõsta XIV
„Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis, slaavi kultuuri festivali Svetotš 2017 Pärnus, Tallinnas
rahvusvahelise õigeusu vaimuliku muusika festivali Credo, XVIII Rahvusvahelise Isabella Jurjeva
nimelise vene romansi konkurssi, ukraina laste ja noorte festivali „Kvitõ Ukrainy“ ja Eesti vene
laulupeo „Slavjanski venok“ 80. aastapäevale pühendatud juubelipeo Narvas. 3 – 4. juunil toimus
Tartus Eesti ingerisoomalste XXVII laulu- ja tantsupidu. Juulis tähistas eestirootslaste
kultuuriomavalitsus traditsioonilise suvesündmusena rootsi päeva Padisel ja Väike-Pakril. 17.–19.
novembril toimusid soome vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valimised.
Kultuuriministeeriumi toel koordineerib Rahvakultuuri Keskus seitset piirkondlikku
kultuuriprogrammi: Setu, Mulgi, Viru ja Vana-Võrumaa, Peipsiveere ning Kihnu ja Saarte
programmi. Kultuuriprogrammide kõige olulisem missioon on kanda vaimse kultuuripärandi
järjepidevust. Peipsiveere kultuuriprogrammist viidi ellu Marina Kuvaitseva meistriklassid
vanausuliste rahvalaulude esitamiseks Raja Vabaajakeskuses, Kallaste Keskkoolis piirkonna
kultuurilugu ja looduskeskkonda tutvustav koolinoorte õppekava. Septembris toimus Tartu
Ülikoolis rahvusvaheline teaduskonverents Eesti vanausuliste keelest ja kultuurist. Eesti
Vabaõhumuuseum korraldas setu ja vanausuliste teemalisi õppepäevi. Maaeluministeeriumi poolt
koordineeritud Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava „Eesti toit 2015-2020“ raames valiti
Peipsi rannikupiirkond 2017. aasta toidupiirkonnaks Lisaks otsustati Maaeluministeeriumi poolt
rakendatava Peipsiveere arenguprogrammi raames 2017. aastal anda toetust summas 95 851eurot
kuuele projektile, mis on seotud Peipsi-äärsete ajalooliste kirikute säilitamisega ja vaimuliku
muusika festivali korraldamisega Mustvees.
Kultuurilist mitmekesisust tähistati erinevate tähtpäevade raames. Rahvuste päeva raames toimus
üle Eesti enam kui paarkümmend eri kultuuriseltside korraldatud üritust: Eestimaa Rahvuste
Ühenduse Etnolaat ja kontsert Tallinna Raekoja platsil, Jõhvi kontserdimajas festival
„Rahvuskultuuride loomepada“ ja konverents jm. Hõimupäevadele pühendatud kultuuriüritused
toimusid oktoobris üle kogu Eesti. Soome juubeliaasta puhul näidati ka Soome väärtfilme.
Hõimupäevi tähistati Tallinnas, Tartus ja Viljandis, Narvas ja mitmetes teistes Eesti
maakonnakeskustes ja väikelinnades. Hõimupäevade konverents „Linnaruum – oht ja väljakutse
identiteedile“ julgustas soome-ugri vähemusrahvaid ka tänapäevases linnakeskkonnas hoidma oma
etnilisi juuri, keelt ja rahvuslikku omapära. Mitmekesisuse päeva puhul toimusid koostöös
Inimõiguse Keskusega rahvusvähemuste seltside esinemised mitmetes asutustes ja
organisatsioonides.
34
Viidi läbi mitmeid meediaprojekte erinevate kultuuride tutvustamiseks. Eesti Rahvusringhäälingu ja
Riigikantselei eestvedamisel ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) toel algatati
kaks projekti eesmärgiga tõsta teadlikkust, sallivust ja positiivset meelestatust Eestis elavate
kolmandate riikide kodanike, sh Euroopa rändekava raames ümberasustatud ja - paigutatud isikute
suhtes. Ristmeedia programmi „LIVEstonia. Ma elan siin“ raames loodi ristmeedia programm, mis
muuhulgas sisaldas telesarja Eestis elavatest kolmandate riikide kodanikest (24 osa), programmi
veebilehte tele- kui ka raadiosaadetega ning muid originaalmaterjale. Veebilehel avaldati
persoonilood Vikerraadio saatesarjas „Ma elan siin“ esinenud kolmandate riikide kodanikest.
Integratsiooni Sihtasutus rahastas ühiskonnas lõimumist toetavaid hoiakuid kujundavaid
meediategevusi. 2017. a septembris jõudis ETV ja ETV+ teleekraanidele Mari-Liis Lille ja Paavo
Piigi loodud kuueosaline reisisari “Meie Eestid”, kus igal nädalal tutvustas üks vene emakeelega
saatejuht endale kõige olulisemaid paiku Eestis. Sarjaga kaasnesid mitmed algatused
sotsiaalmeedias.
Eraldi pöörati tähelepanu noorte teadlikkuse tõstmisele. Kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks
ja ühtse kultuuriruumi laiendamiseks toetati Integratsiooni Sihtasutuse kaudu XII noorte laulu- ja
tantsupeo “Mina jään” Ida-Virumaa noorte osalemist suursündmusel ning Ida-Virumaa koolidele
loodi eriprogramm Eesti Rahva Muuseumi külastamiseks. Kultuuriministeeriumi toel käivitusid
neljanädalased Eesti-sisesed õpilasvahetused, mis andsid 7.-12. klassi noortele võimaluse elada ja
õppida teises keelekeskkonnas. Projekti raames oli kavandatud 50 vahetust vene- ja eestikeelsete
üldhariduskoolide õpilastele vanuses 15-18 eluaastat, kes said vahetuse ajaks ka 200-eurose
stipendiumi. HTM toetas ka lühiajaliste õpilasvahetuste programmi Veni Vidi Vici. 2017. aastal
kasvas programmiga liitunud koolide arv 142 koolini, neist 29 on vene õppekeelega (peamiselt Ida-
Virumaal ja Tallinnas, aga ka Tartus ja Valgas). Õpilasvahetuses osales 237 õpilast, neist 78 asus
õppima eestikeelsest koolist venekeelsesse kooli või vastupidi.
HTM korraldas haridusliku lõimumise väikeprojektide konkursi eesmärgiga luua täiendavaid
võimalusi erineva õppekeelega haridusasutuste koostööks ning haridusasutustele erineva
kodukeelega noortele ühistegevuste korraldamiseks. Kokku toetati 43 taotlust, kus tegid koostööd
eesti ja vene õppekeelega koolid või mille tegevustes osales kool, kus õpib palju uussisserändaja
taustaga lapsi.
Varasemalt valminud mitmekultuurilise kooli kontseptsiooni alusel käivitati projekt Koosõppiv
Kool eesmärgiga välja selgitada mitmekeelse ja mitmekultuurilise haridusasutuse tegutsemise
parimad mudelid ning nende maksumus. Projekti raames korraldati kogemusseminare
haridusasutustele, kus õpib mitmekeelne ja mitmekultuuriline õpilaskond. Alates 2018. aastast
võtab Koosõppiva Kooli projekti funktsiooni üle Tartu Ülikooli poolt juhitava konsortsiumi
läbiviidav rändeuuring „Muutuvast tööturust ja rändest tulenevad võimalused ja väljakutsed
haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis“.
HTM toetas Narva Kolledži tegevust õppetöö kvaliteedi tõstmisel Ida-Virumaa üldhariduskoolides;
mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse ning vene õppekeelega koolidele suunatud pedagoogilise
konverentsi läbiviimisel
Kogukondade liitmine toimus ka läbi ühiste sporditegevuste. Eesti Jalgpalli Liit korraldas Ida-
Virumaal jalgpallifestivali, kus osales sadu noori Kiviõlist, Sillamäelt, Paldiskist, Kohtla-Järvelt,
Narvast ja Jõhvist. Narvas toimus seitsmendat korda Narva Energiajooks, kus lõi kaasa rekordiliselt
neli ja pool tuhat liikumisharrastajat. Kohal olid osalejad kõigist Eesti maakondadest ja
kaheteistkümnest välisriigist.
MTÜ Ethical Links korraldas Tartus uussisserändajate ja eestlaste ühisüritusi: jalgpallimänge ja
muid vabaajaüritusi. Spordiklubi Airpark MTÜ pakkus sporditegevusi erineva kultuuritaustaga
noortele sportvõimlemises, akrobaatikas, gümnastikas, rulluisutamises, tänavatantsus ja
suusatamises, samuti jalgrattaspordis, BMX freestyle`is, BMX krossis, rulaspordis,
tõukerattasõidus, uisutamises, longboardingus, trickingus, parkuuris, freestyle suusatamises ja
lumelauasõidus.
35
HTM toetas mitmekeelse ja mitmekultuurilise õppe tõhusust tõstvaid projekte koostöös
kodanikusektori ja ülikoolidega: 1. Keelekohvikud rändetaustaga peredele Tartus (MTÜ Ethical
Links) 2. Orienteerumismängud Tallinnas eesti- ja vene kodukeelega gümnaasiumiõpilaste
segameeskondadele (MTÜ Jutulind) 3. Rändeteemalised mobiilsed nõustamisgrupid (MTÜ Eesti
Pagulasabi) 4. Sisekaitseõppelised tegevused Ida-Virumaa gümnaasiumites (Sisekaitseakadeemia)
5. Euroopa Nõukogu demokraatia- ja kodanikuhariduse pädevuste sidumine riikliku õppekava
üldpädevuste ja sotsiaalainevaldkonna pädevustega ning nende rakendamine õppetöös (Tallinna
Ülikool), 6. Rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS2016 läbiviimine ja tulemuste
esitlemine (Tallinna Ülikool) 7. Lähiajaloo mälestuste kogumise projekt "Kogu me lugu" (SA
Unitas).
Ühise keeleruumi tekkimisele andsid hoo sisse keelekohvikud. 2017. a käivitati keele- ja
enesearengukohvikud neljas maakonnas, ühtekokku 11 rühmas (Harjumaal, Ida-Virumaal,
Tartumaal ja Pärnumaal). Keeleõpet pakuti samuti üle kolmekümnes eesti keele ja kultuuri
tundmise klubis.
2017. aastal alustas Eesti Keele Instituut (EKI) HTMi rahastamisel innovatiivse keeleõpet toetava
infotehnoloogilise eesti-vene-eesti sõnastikukeskkonna (EVE) loomist. Projekti käigus luuakse
kaasaegne kasutajaliides EKI olemasolevatele eesti-vene sõnaraamatutele ja ükskeelsetele eesti
keele õppesõnastikele, keskendudes kasutajale ja kindlale kasutamissituatsioonile.
Sõnastikukeskkonda integreeritakse kõnesüntees ja kõnetuvastus ning akadeemilise eesti-vene
sõnaraamatu andmebaasi lisatakse vähemalt 10 000 uut märksõna ja tähendust. Lisaks alustati 2017.
aastal ülipopulaarse keeleõppekeskkonna „Keeleklikk“ järgmise taseme „Keeletee“ (B1) loomist.
Toimusid silmapaistvad kultuuriprojektid Ida-Virumaal, kus kaasati erinevad kogukonnad. Eesti
Kaevandusmuuseumis toimus ühepäevane muusika ja kinofestival „Mägede hääl“, mis tutvustas
Ida-Virumaad nii Eesti piires kui rahvusvaheliselt. Muusikute täiendõppekeskus kaasas koorilaulu
harrastusse sadu noori erinevatest Tallinna ja Ida-Virumaa koolidest. Projekti raames korraldati neli
töötuba ning eesti ja vene õppekeelega koolide ühiskontsert Sillamäe kultuurikeskuses. Narvas
toimus novembris festival „IDeeJazz“, mis osutus menukaks nii kohalikule kui ka rahvusvahelisele
publikule. Lisaks toimusid Narvas nii rahvuskultuuriseltsidele kui ka omavalitsus- ja riigiasutustele
suunatud IV kultuurifoorum „Parim kogemus Eesti heaks”; talgupäev „Teeme ära“; Eesti
ettevõtjate, Kultuuriministeeriumi ja Narva Linnavalituse esindajate koostööseminar Narvas ning
mitmed valdkondlikud infopäevad.
2017. aastal loodi uusi ja jätkati toimivate koostööplatvormidega lõimumisega seotud väljakutsete
lahendamiseks.
18. augustil toimus eesti ja vähemusrahvuste katusorganisatsioonide esindajate suvine koostööpäev.
Kokkusaamise eesmärk oli kontaktide loomine ja koostöö arendamine erinevate
kultuuriorganisatsioonide vahel. Koostööpäeval osales 110 inimest 40 erinevast organisatsioonist.
Kohtumise avas Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid.
24.–25. novembril toimus Tallinnas Telliskivi loomelinnakus esimene lõimumishackaton, mis
andis võimaluse välja töötada uusi ideid lõimumisvaldkonnas. Häkatonil keskenduti viiele teemale:
kommunikatsioon, haridus, kodanikuühiskond, tööturg ja koostöötegevused. 16.–17. novembril
toimus Tallinnas rahvusvaheline lõimumisalane konverents “Ühtsustunne mitmerahvuselistes
kogukondades: kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna roll”. Kahepäevane konverents tõi kokku
lõimumise valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, poliitikakujundajad, teadlased ning
visionäärid Eestist, Euroopast ja Kanadast. Konverentsist võttis osa üle 200 inimese.
36
Parandati muukeelsete ligipääsu kultuuriasutustele. Eesmärgiga pakkuda Eestis elavatele muu
emakeelega inimestele paremaid võimalusi kultuuriüritustest ja -tegevustest osasaamiseks, soetati
14 kultuuriasutusse tõlketehnikat, mis võimaldavad eesti teatrietendusi ja muuseumiprogramme
vahendada inglise ja vene keelde. Muukeelse info esitamisvõimekust suurendavaid tegevusi
rahastati Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“
vahenditest.
Jätkusid tegevused romadele. Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat rahastas
Eesti riikliku roma kontaktpunkti projekti romade lõimumist toetava siseriikliku võrgustiku
arendamiseks. Projekt käivitus 2017. a lõpus ja selle tegevused on suunatud ministeeriumidele,
kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusasutustele, kuid eelkõige roma noortele. Romadele
suunatud lõimumispoliitika edendamiseks ja koordineerimiseks jätkas tööd Kultuuriministeeriumi
juures romade lõimumise nõukoda, mille töös osalevad ministeeriumide ja teiste riiklike
ametkondade, kohalike omavalitsuste ja romade mittetulundusühingute esindajad.
Toimus rahvusvähemuste pidev kaasamine, infovahetus ja koolitamine. Aasta jooksul toimus
Kultuuriministeeriumi juures tegutsev rahvusvähemuste kultuurinõukoja neli istungit ja augustis
koolitusreis Tartusse, Rahvusarhiivi ja Eesti Rahva Muuseumisse. Nõukoja istungitel arutati EV100
seonduvaid sündmusi, venekeelse meedia koostöös kultuuriseltsidega, tutvustati Euroopa
kultuuripärandi aastat ja algatati koostööd erinevate kultuuriasutuste ja organisatsioonide vahel. Ida-
Viru maavanema ümarlauas toimusid regulaarsed igakuised kohtumised. Ümaralaud jätkab uuel
aastal Kultuuriministeeriumi haldusalas.
Rahvusvähemustele suunatud infovahetuse toetamise üheks näiteks on ka Eesti
Mittetulundusühingute Liidu (EMSL) poolt Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) projekt, mis
edastab regulaarselt venekeelse infot kodanikuühendustele. KÜSKi toel on käivitunud Ida-Virumaa
vabaühenduste võrgustik. Eesmärgiks on jätkata võõrkeelse, sh ingliskeelse teabe jagamine
rahvusvähemustele. Kõigil vabaühendustel on võimalik saada nõustamist projektide kirjutamisel
maakondlike arenduskeskuste MTÜ konsultantidelt.
Tulevikus on plaanis veelgi enam tõhustada erineva töökeelega organisatsioonide omavahelist
koostööd Selleks on käivitatud eri ametkondade, organisatsioonide ja ministeeriumite vaheline
ümarlaud, mille eestvedajaks on kultuuri- ja siseministeerium.
Toimunud on ka mitmed koolitused. Katusorganisatsioonide ja kultuuriseltside võimekuse
tõstmiseks korraldas Integratsiooni Sihtasutus kevadel Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastamise
võimalusi tutvustavaid koolitusi Tallinnas ja Narvas ning novembris katusorganisatsioonide
kohtumise, kus arutati tuleviku eesmärke ja arengusuundi. Integratsiooni Sihtasutus korraldas kahel
korral kohtumisi tegevustoetust saanud katusorganisatsioonide juhtidega. Kohtumistel anti soovitusi
katusorganisatsioonide võimestamiseks ja nende haldussuutlikkuse parandamiseks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et aasta jooksul viidi ellu rahvusvähemustele suunatud traditsioonilisi
tegevusi, kuid algatati ja toetati ka uusi koostööplatvorme rahvusvähemuste tegevuse laiendamiseks
ning kultuurilise mitmekesisuse silmapaistvuse tõstmiseks. Lisaks tänastele traditsioonilistele
rahvusvähemustele on tulevikus oluline kaasata ka muu kui venekeelse töökeelega kogukonnad
ning leida tegevusi, mis aitaksid suurendada võrgustikku noorte hulgas. Suuremat tähelepanu vajab
Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasamine poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse.
37
Muinsuskaitse
2017. aasta kõige olulisemad märksõnad on Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames
kultuuripärandi teemade algatamine ja vedamine ning pikalt kavandatud muinsuskaitsereformi
viimased ettevalmistused.
Kuigi kultuuriteemad on iga liikmesriigi enda kujundada ja otsustada, on ometi hulk küsimusi,
millega puutuvad kokku kõik kultuuriasutused, olenemata nende asukohariigist. Eesti soovis
eesistujana keskenduda ligipääsule kultuurile ja kultuuripärandile digitaalse pöörde ajastul. See on
ühine väljakutse kõigile liikmesriikidele ning loodetavasti aitab koostöö leidaparimaid lahendusi.
Südasuvel 12.-13. juulil korraldati Kultuuriministeeriumi poolt Tartus rahvusvaheline konverents
„Kultuuripärand 3.0: kasutajad ja ligipääs digiajastul.“ Euroopa kolleegidele ja mäluasutuste
esindajatele pakuti platvormi kultuuripärandi ja publikuga suhtluse üle arutamiseks ning tutvustati
Eesti Rahva Muuseumis kasutatavaid digilahendusi. Konverents oli stardipakuks Eesti algatatud EL
Nõukogu järeldustele, mis käsitlevad kultuuri kättesaadavuse edendamist digivahendite kaudu,
keskendudes publiku arendamisele. Järeldused võeti vastu EL Ministrite Nõukogus 20. novembril
2017. aastal.
Paralleelselt kultuuripärandi konverentsiga toimusid eesistujamaa Eesti ja Euroopa Komisjoni
kutsel Tartus ja Tallinnas Euroopa kultuuripärandi märgise päevad. Teadupärast on Eestis lausa
kaks märgisega pärjatud objekti: Tartu Ülikooli ajalooline hoonekompleks ja Suurgildi hoone
Tallinnas.
Siseriiklike tegevuste edasiviimiseks langetas Vabariigi Valitsus 2017. aasta riigi eelarvestrateegia
läbirääkimistel otsuse rahastada muinsuskaitsereformi 1,4 mln euro ulatuses alates 2019. aastast.
Reformi aluseks oleva seaduseelnõu kooskõlastusring toimus juba 2015. aastal, kuid jäi siis
rahastamise otsust ootama. Valitsuse otsuse järel on Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti
koostöös eenõud täiendanud. Reformi eesmärk jääb samaks, mis sai valitsuskabinetis 2016. a
sügisel kokku lepitud – luua parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et
tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine avalikes huvides. Uue seaduse jõustumisest
(kavandatud 01.01.2019) on plaanis hakata hüvitama mälestise omanikele neid kulusid, mis
mälestise staatusega kaasnevad. Teisisõnu – kompenseerida uuringute ja muinsuskaitselise
järelevalvega seotud kulusid. Eelnõu koostamine on lõpusirgel ja saadeti jaanuaris
kooskõlastusringile ministeeriumidele ning huvigruppidele. Plaanide kohaselt toimub 2018. aastal
Riigikogus ka eelnõu menetlus.
Lisaks muinsuskaitsereformiga planeeritavale lisafinantseeringule on riik igal aastal stabiilselt
toetanud mälestiste omanikke. Kultuurimälestiste toetamine riigieelarvest toimub
Muinsuskaitseameti eelarve kaudu, mis 2017. aastal oli 3,76 miljonit eurot, sealhulgas toetus
kultuurimälestiste omanikele ca 675 tuhat ja pühakodade programmile ca 723 tuhat eurot.
Kultuurimälestiste omanikele mõeldud toetuste maht kasvas 100 tuhande euro võrra, mille arvelt
toetati väärtuslike hoonedetailide ja interjööride uurimist ja konserveerimist. Muinsuskaitse
valdkonna arendustegevusi toetati Kultuuriministeeriumi eelarvest 42 tuhande euroga.
Märkimisväärseid toetusi mälestiste kordategemiseks on antud ka teiste ministeeriumide
haldusalade toemeetmetest, näiteks turismiedendamise, piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
ja maaelu mitmekesistamise meetmetest.
38
Lõpule jõudis Euroopa Majanduspiirkonna toetusest ja riigieelarvest rahastatud mõisakoolide
programm. Peame seda erakordselt õnnestunud näiteks, kuidas toetada mälestisi uues funktsioonis,
et neid saaks kasutada kogukonna hüvanguks. Sama näivad arvavat ka Eesti Mõisakoolide Ühendus
ja Norra Muinsuskaitseamet, kes esitasid selle programmi Euroopa Nostra muinsuskaitseauhinna
kandidaadiks hariduse ja teadlikkuse tõstmise kategoorias. Suurt rõõmu valmistas maikuus sõlmitud
otsus, mille järgi toetatakse ka kolmandal Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsperioodil
kultuuripärandit (ca 3,3 miljoni euroga). Kultuuriministeerium valmistab meedet ette. Uuel
perioodil soovitakse keskenduda muinsuskaitsealade arendamisele väikelinnades – kuidas
soodustada pärandil põhinevat arengut ja elavdada vanalinnu.
Toetused ei ole olnud siiski piisavad, et mõjutada oluliselt valdkonna mõõdikuid. Heas ja
rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal on 2017. aasta lõpu seisuga 65,3% (5274
ehitismälestisest 3442), mis on 7,1% madalam tulemus kui 2016. a lõpul. Osaliselt on selle
põhjuseks Muinsuskaitseameti läbiviidud üle-eestiline inspekteerimine, mis senisest täpsemalt
hindas mälestiste seisukorda. Samas on positiivne trend, et mälestisi võetakse rohkem kasutusse.
Kasutuses on 5274 ehitismälestisest 3980 ehk 75,5% (Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti
21“ mõõdik). Selles indikaatoris on taas väike (0,9 %) tõus.
Kokku on Eestis 2017. aasta lõpu seisuga 26 538 kultuurimälestist. 2017. aastal tunnistas
kultuuriminister mälestiseks kaheksa objekti, neist seitse on Eesti 20. sajandi väärtusliku
arhitektuuri näited ja üks arheoloogiamälestis. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse on jätkuvalt
prioriteetne tegevus. See sai alguse üle-eestilisest uurimisprojektist, mille tulemusena oleme
tänaseks mälestiste nimekirja tasakaalustanud kaasaegse pärandiga. Erinevatel põhjustel lõpetas
kultuuriminister 2017. aastal kolme mälestise kaitse.
Lõpule jõudis kunstimälestiste inventuur, mille käigus Muinsuskaitseamet vaatas üle kõik
kultuurimälestiste riiklikus registris olevad kunstimälestised, mida on arvuliselt kõige suurem hulk
(kokku on neid hetkeseisuga 13 139 ehk pooled kõigist mälestistest). Muinsuskaitseametis on
käimas arheoloogiamälestiste inventuur, jätkub looduslike pühapaikade kaardistamine. Eesti
Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri keskus inventeerib Eesti taluarhitektuuri.
Kultuuriministeeriumi tellimusel on lisaks käimas militaarpärandi rakendusuuring, mille tulemusi
saab esitleda järgmisel aastal. Kokkuvõttes on pärandi kaardistamine ja mälestiste nimekirjade
ülevaatamine pidevalt läbiviidav tegevus.
Samuti on pidev tegevus muinsuskaitsealase teadlikkuse tõstmiseks ühiskonnas ning
kultuurimälestiste tutvustamine. Muinsuskaitseamet korraldab regulaarselt üle Eesti mälestiste
omanikele ja valdajatele suunatud erinevaid teabepäevi ja koolitusi. 2017. aastal toimus 21 erinevat
koolitus- ja teabepäeva. Laiema avalikkuseni jõuab Muinsuskaitseamet osalemise kaudu mere-,
ehitus- ja interjöörimessil, Kuressaare merepäevadel jm. Kultuuripärandi populariseerimisele
aitavad kaasa ka Muinsuskaitse aastaraamat ja iga-aastane tunnustusüritus, kus Muinsuskaitseamet
premeerib parimaid restaureerimistöid, nende tegijaid, ettevõtlikke omanikke, projekteerijaid ja
uurijaid. Märgatavalt on kasvanud Muinsuskaitseameti meediasuhtlus. Väga populaarne on iga-
sügisene Euroopa muinsuskaitsepäevade nädal kui üle kogu Euroopa avatakse mälestiste uksi,
kuhu tavaliselt ei pääse.
Riik teeb kultuuripärandi säilitamisel ja tutvustamisel koostööd kolmanda sektori
organisatsioonidega toetades näiteks Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegevust, kes koondab paljusid
kolmanda sektori organisatsioone ja eraisikutest vabatahtlikke. Detsembris 2017 tähistas
Muinsuskaitse Selts oma 30. tegutsemisaastat, olles Eesti vanim püsivalt tegutsenud
kodanikuühendus. Muinsuskaitseametil on omakorda koostöö Mõisaomanike Ühenduse, ICOMOS
Eesti, Arhitektide Liidu, Säästva Renoveerimise Infokeskuste, Eesti Folkloorinõukogu ja paljude
MTÜ-dega.
39
Kevadel langetas Euroopa Komisjon tähendusrikka otsuse – järgmine, 2018. aasta, kuulutati
Euroopa kultuuripärandi aastaks. See ei tähenda, et Eesti ja teised riigid, kes ümmargusi juubeleid
tähistavad, saavad konkurendi rahvusvahelise teema-aasta näol. Vastupidi, 2018. aasta valik on
sümboolne ja tõukubki just 100 aasta tagustest murrangulistest muutustest Euroopa kaardil, kui I
maailmasõja lõppedes tekkisid mitmed rahvusriigid. Teema-aasta otsuse tegemisel ei kahelnud
ükski liikmesriik. See on märk sellest, et kultuuripärandi roll moodsas ühiskonnas ja hektilistel
aegadel ainult kasvab.
Muuseumid
Iga muuseumiaasta alguses tähistatakse muuseumide valdkonnas möödunud aasta võite ja
õnnestumisi Eesti Muuseumide aastaauhindade väljaandmise ja Muuseumiroti konkursi
läbiviimisega, toimuvad muuseumiroti konverents ja gala. 2017. aasta muuseumiroti auhindadele
kandideeris üle 80 projekti ja arenduse. Muuseumide aastaauhinnad on eelkõige tänuüritus ning
kummardus Eesti muuseumidele, kuid see on ka oluliseks sisendiks valdkonna poliitika
kujundamisel. Peegeldavad need projektid ju seda, milline Eesti muuseumimaastik praegu on. Ja
see pilt on üsna rõõmustav.
Kultuuriministeeriumi haldusala üks olulisemaid sündmusi oli 2017. aastal Eesti Filmimuuseumi
avamine Maarjamäel Tallinnas. Uus hoone annab lõpuks võimaluse filmi võlumaailma oma ilus
külastajatele eksponeerida ning alahinnata ei saa ka muuseumi rolli valdkonna ühendamisel nii
seminaride kui muude filmiga seotud ürituste korraldamisel. Mitmed muuseumid ootavad aga
endiselt investeeringuid, et muutuda tänapäeva külastaja ootustele vastavateks. Arendamisel on nii
SA Narva Muuseum kui ka SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ulatuslike uuendustega Narva ja
Haapsalu linnustes. Samuti valmistab SA Eesti Meremuuseum ette Paksu Margareeta renoveerimise
plaani.
Lisaks Eesti Filmimuuseumi avanäitusele “Duubel üks” avasid 2017. aastal uued püsinäitused Eesti
Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ja Eesti Arhitektuurimuuseum
eesmärgiga pakkuda külastajatele värsket vaadet valdkondadest. Aina populaarsust koguvad
haridusprogrammid, näiteks 2016. aastal võttis meie muuseumide haridusprogrammidest osa
643 832 inimest (lõplikke 2017. aasta andmeid alles kogutakse). Muuseumiharidus on muutunud
Eesti muuseumide üheks olulisemaks väljundiks, mille toetamine on Kultuuriministeeriumi jaoks
oluline. Vajalik on laste ja noorte muuseumikülastuste soodustamiseks ja laiendamiseks ning
haridusprogrammide edasiarendamiseks edaspidi veel rohkem panustada. Häid haridusprogramme
pakuvad paljud muuseumid, aga õpilaste osavõtmise võimalused neist on sageli piiratud, eriti just
maapiirkondades elavatele õpilastele.
Üheks oluliseks edasikandvaks jõuks on koostöö, nii muuseumide vahel kui laiemalt teiste asutuste
ja isikutega. Suuremad muuseumid teevad koostööd õpetajatega, et tõsta nende teadlikkust
muuseumitundidest ning kohandada oma muuseumitunde koolide vajadustele. Korraldatakse
infopäevi ning arendatakse infovahetust õpetajate ja muuseumide vahel. Muuseumid teevad ka
koostööd omavahel, näiteks sel aastal korraldasid kaheksa Eesti muuseumit ühiselt Eesti krooni
pühendatud Kroonituuri külastusmängu, mida toetas ka Kultuuriministeerium.
Kultuuriministeerium toetab iga-aastast mäluasutuste suveseminaride korraldamist, mis on oluline
mäluasutuste ülene koostöövorm. Eesti mäluasutuste suveseminar on keskendunud digiteerimise,
digitaalse säilitamise ja kättesaadavaks tegemise, valdkondade ülese kogumispoliitika ning nende
tegevuste koordineerimise teemadele.
40
Kultuuriministeeriumi taotlusvoorude „Muuseumide arendamine“, „Muuseumide reserv“ ja
„Muuseumide tegevustoetused“ kaudu jätkatakse muuseumide arengu toetamist. Muuseumide
arendamise taotlusvoorust toetatakse koostööprojekte, koolitusi, õppereise ja muuseumikogude
kaardistusi ning toetusi saavad küsida kõik muuseumid, kes vastavad muuseumiseaduse mõttes
muuseumide definitsioonile olenemata omandivormist. Tegevustoetuste taotlusvoor ei sea samuti
omandivormile piiranguid, oluline on sisu. Näiteks 2017. aastal said lisaks riigi osalusega
sihtasutuse vormis tegutsevatele muuseumidele tegevustoetust ka 21 era- või kohaliku
omavalitsusemuuseumi. Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumid saavad aga toetust küsida
museaalide säilitustingimuste halvenemise ennetamiseks ja takistamiseks ning vajalike
remonditööde tegemiseks.
Kultuuriministeerium on jätkuvalt mures museaalide säilitamise olukorra pärast ning 2017. aastal
on põhjalikult analüüsitud hoidlate olukorda. Analüüs peaks valmima 2018. aasta alguseks ning
seejärel esitatakse muuseumide ühishoidla kontseptsioon ja ettepanekud edasisteks tegevusteks
Vabariigi Valitsusele. Lisaks valmistatakse ette Muuseumide Infosüsteemi uut versiooni, mis
lähtub eelkõige andmekvaliteedist ja kasutajate vajadustest. 2017. aastal arendas
Kultuuriministeerium Muuseumide Infosüsteemi kasutavatele muuseumidele keskse digihoidla, mis
kergendab oluliselt muuseumide enda pingutusi digitaalse säilitamise osas.
Muuseumispetsialistide erialase pädevuse tõstmiseks korraldatakse mitmeid koolitusi, näiteks
Kultuuriministeerium toetas sel aastal seitset erinevat koolitust, sealhulgas kolme Balti riigi
korraldatud traditsioonilist Balti Museoloogiakooli. Toetati ka mitmeid õppereise ning samuti
korraldas Kultuuriministeerium ise mitmeid koolitusi muuseumide valdkonna spetsialistidele.
Kultuuriministeerium on alates 2012. aastast enda haldusala muuseumivõrgustikku korrastanud
ning muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes igakordselt konkreetse muuseumi eripärast ja
kohalikest oludest. Riik on selle ajaga asutanud kümme uut muuseumide sihtasutust (lisaks juba
2002. aastal asutatud Sihtasutusele Virumaa Muuseumid ja Sihtasutusele A. H. Tammsaare
Muuseum Vargamäel) ning kohalike omavalitsuste juhtida on antud viis endist riigimuuseumi.
Kultuuriministeeriumi arengukava ja riigireformi kava näevad ette, et 2019. aasta lõpuks tegutseb
Kultuuriministeeriumi haldusalas riigimuuseumina edasi Eesti Rahva Muuseum ja ülejäänud
riigimuuseumid on ümber kujundatud sihtasutuseks või antud üle kohalikele omavalitsustele.
2017. aastal alustasid tegevust SA Saaremaa Muuseum, mille kaasasutajaks on Kuressaare linn ning
SA Eesti Meremuuseum. Harjumaa Muuseum anti üle Keila linnale. Ettevalmistused käivad
Rannarootsi Muuseumi ühendamiseks SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumidega, SA Viljandi
Muuseumi asutamiseks, Eesti Arhitektuurimuuseumi ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi
ühendamiseks üheks SA-ks ning Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi
ühendamiseks üheks SA-ks.
Muuseumivõrgustiku analüüsi ja vajadusel ümberkorraldamisega tegeletakse ka teiste
ministeeriumide haldusalades, kus tegutsevad riigimuuseumid (Maaeluministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ja Siseministeerium). 2017. aastal ühendati Maaeluministeeriumi
haldusalas riigiasutused Eesti Põllumajandusmuuseum ja Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum
ühise SA Eesti Maaelumuuseumid alla ning loodud sihtasutus võttis üle nende asutuste funktsioonid
− Eesti põllumajanduse ajalooga seotud materjali kogumise, säilitamise, uurimise ning vahendamise
hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Eesti põllumajandusajaloo ja kultuuripärandi
seisukohast on märgilise tähtsusega Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi, Eesti
Põllumajandusmuuseumi ja Tori Hobusekasvanduse kompleksi varade säilimine. Eesti
Piimandusmuuseum on Järva maakonnas oluline kultuuriasutus ning Imavere Vallavalitsuse
initsiatiivil asutati 2017. aastal Sihtasutus Eesti Piimandusmuuseum ning riigiasutuse tegevus
lõpetati.
41
Eesti muuseumid on heal tasemel ja neil on väga heal tasemel haridusprogrammid, suurepärased
näitused ning aina rohkem on kogud kättesaadavad digitaalsel kujul. Kuigi muuseumite toetatuste
üks väike osa on toetus õppereisideks välismaale, tekib teinekord küsimus, et miks mitte kutsuda
hoopis teisi riike Eestisse, et õppida meie muuseumide kogemusest.
Raamatukogud
2017. aastal suurenes Eesti Rahvusraamatukogu roll raamatukoguteenuste arenduskeskusena, sest
edukalt rakendus säilituseksemplari seaduse alusel säilituseksemplari kogumiskeskusena
tegutsemine kui ka väljaandjatelt valminud Kirjastajaportaali 2 kaudu digitaalarhiivi DIGAR 3
väljaannete digitaalse algmaterjali kogumine. Lisaks asuti haldama rahvaraamatukogude
infosüsteemi URRAM4 arendusi ja käivitati valdkondadevaheline pikaajalise digitaalse säilitamise
koostöö. Tallinna Keskraamatukogu eestvedamisel käivitus edukalt Eesti Vabariigi 100.
sünnipäevaks 255 raamatukogu ja noorte kunstiloomingu projekt „Noor, loo, too“. Tervikuna
arenes hoogsalt mäluasutuste koostöö nii valdkondadeülese suuremahulise digiteerimise tegevuste
läbiviimise kui pikaajalise digitaalse säilitamise kavandamisel.
Kohaliku elu elavdamise ja elukesta õppe toetamise eelduseks on erialaselt pädevad
raamatukoguhoidjad, kelle koolitamiseks toetas Kultuuriministeerium 25 projekti. Üha olulisem on
töötajate stažeerimine parimates raamatukogudes, et toetada uuenduste juurutamist.
Raamatukogude ees seisvad infoühiskonna ja -tehnoloogia väljakutsed on muutnud raamatukogud
infootsingu ja IKT pädevuste koolitajateks. Arenevate info- ja riigi e-teenuste efektiivseks ja
tulemuslikuks kasutamiseks on oluline ning väga vajalik kindlustada elanikkonnale pidev ning
pädev regionaalne ligipääs ning kasutajatugi. Koolituse „e-kogukond“ läbiviimine ligi tuhandele
raamatukogutöötajale tõstab raamatukoguhoidjate kui mitteformaalse hariduse toetajate ja digitaalse
kirjaoskuse juhendajate IKT ning riigiteenuste osutamise pädevusi.
Avalikud internetipunktid asuvad rahvaraamatukogudes ja 434 kohaliku omavalitsuse
rahvaraamatukogus saavad lugejad juba praegu oma nutitelefonid ning muud seadmed lülitada
raamatukogu WiFi-võrku, kuid umbes sajas raamatukogus saab internetist e-teenuste tarbimiseks
kasutada ainult raamatukogu seadmeid. Seetõttu ei saa rahul olla olukorraga, kus teenuse baastaristu
piirab Eesti elanike vaba interneti teenuste kasutamist avaliku sektori asutuses s.t u 23%
rahvaraamatukogudest. Samuti puuduvad paljudes hajaasustusega piirkondade
rahvaraamatukogudes ID-kaardiga riigiteenuste kasutamiseks sobivad arvutid, rääkimata
tänapäevasest tehnoloogiast, mis toetaks nii kultuuri kui ettevõtluse regionaalset arengut.
Eestis toimib kõikide kasutajate huvidest ja vajadustest lähtuv raamatukoguvõrk, mille
moodustavad 941 rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogu, sealhulgas 536 üldkasutatavat
rahvaraamatukogu.
Rahvaraamatukogusid kui mitmefunktsioonilisi keskusi on aasta jooksul külastatud üle 5,5 miljoni
korra, nende teenuseid kasutanud üle 665 tuhande inimese, kellest 351 tuhat on teinud üle 10
miljoni laenutuse ja ligi 314 tuhat inimest on osalenud koolitustel, näitustel ning üritustel.
2
http://kirjastaja.digar.ee/
3
http://www.digar.ee/arhiiv
4
https://www.lugeja.ee/
42
Kuigi raamatukogud kuuluvad erinevatesse haldusaladesse kasutatakse haldusalade üleseid
ühistegevuse arendamise ja koostöö vorme. Esile võib tuua erialased võrgustikud nagu MTÜ Eesti
Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ), kuhu kuulub 800 raamatukoguhoidjat kui ka raamatukogude
avalike huvide ühiseks teostamiseks asutatud mittetulunduslik ühendus MTÜ Eesti
Raamatukoguvõrgu Konsortsium, kuhu kuulub 18 partnerit ja liiget. Kultuuriministeeriumi toetusel
on ERÜ koostanud eri tüüpi raamatukogude koostöös 21. sajandi raamatukogu visioonidokumendi
ning rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedi hindamise ja raamatukogunduse arenduskeskuse
raamistiku. Nimetatud dokumendid on oluliseks alusmaterjaliks rahvaraamatukogu seaduse
analüüsimisel ja Riigikantselei tellimusel koostatava kohaliku omavalitsuse avalike teenuste
osutamise võimekuse ning teenuste tasemete metoodika väljatöötamisel.
Kultuuriministeerium korrastas kultuuriväärtuste valdkonna kolmanda sektori
partnerorganisatsioonide rahastamispõhimõtted ja lõi valdkonna organisatsioonidele ühtse süsteemi
tegevustoetuse taotlemiseks, et suurendada nende kaasatust kultuuripoliitika kujundamisel ja
tegevuste elluviimisel. Uus toetuse eraldamise korraldus annab loodetavasti paremad võimalused ka
ERÜ-le oma igapäevaste ja uute oluliste tegevuste planeerimisel ning elluviimisel, sest
raamatukogude valdkonnas tegevustoetuse võimalus siiani puudus.
Avalikult rahastatavate asutuste peamine ülesanne on saavutada kasutajale parim võimalik tulemus
ressursi eest, mis neile eraldatakse avaliku teenuse, sh raamatukoguteenuse haldamiseks.
Raamatukoguteenuse kättesaadavuse üheks kanaliks on infotehnoloogilised raamatukogusüsteemid
ja nende veebipõhised lugejakataloogid. Lugejatele parema üle-eestilise inforessursi ülevaate ning
mugavama teenuse osutamiseks analüüsitakse 2018. aastal Eesti raamatukogudele ühise
raamatukogusüsteemi tarkvara hankimise otstarbekust ja võimalusi. Näiteks Kaitseväes on kokku
10 raamatukogu, mis kõik on ühtses Sierra süsteemis, sealhulgas Sõjamuuseumi raamatukogu.
Praegu töötab raamatukoguvõrk, sh rahvaraamatukogude võrk kolmes tarkvarasüsteemis: Sierra
(üle 90 raamatukogu), URRAM (üle 300 raamatukogu) ja RIKS (üle 400 raamatukogu), mistõttu
mitme raamatukogu lugejal tuleb sama väljaande leidmiseks sooritada mitu otsingut.
Raamatukoguteenuste arenduse aluseks saab olema ka loomemajanduse arendamise meetme raames
läbi viidav muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring, mis selgitab välja
külastamise ning mittekülastamise põhjused, kasutajate soovid, tuvastab uued sihtgrupid ja
võimalikud erinevate asutuste koostöövõimalused. Uuringu tulemusena saadud järeldused ja
soovitused on sisend valdkonna seadusandluse uuendamiseks, poliitika kujundamiseks ja
mäluasutuste tegevusteks ning koostööks, mis toetaksid muuseumide ja raamatukogude külastamise
suurenemist.
Haldusreform ja omavalitsuste ühinemine muudavad üha olulisemaks maakonnas
maakonnaraamatukogude raamatukoguteenuste koordineerimise ning valdkondlike, üle-eestiliste
valdkondadeüleste arenduste keskse juhtimise. Lisaks toetatud erialaste teadmiste arendamisele on
motiveeriv ja märgiline ka igas maakonnas nelja maakonnaraamatukogu raamatukoguhoidja töötasu
tõus kõrgharidusega kultuuritöötaja palgatasemele, kindlustamaks maakondades
raamatukoguteenuste koordineerimist ja arengut.
Väljaannete valik ja uudsus on raamatukogu põhitegevuste alustala. Rahvaraamatukogu jätkuvalt
tähtsa rolli täitmiseks infole vaba juurdepääsu tagamisel, laste- ja noorte lugemisharjumuste
kujundamisel, elukestva õppe, integreerumise ja lõimumise toetamisel said rahvaraamatukogud
riigilt teavikute soetamiseks 2017. aastal 1,85 miljonit eurot, mis võimaldas soetada ligikaudu
150 tuhat eksemplari uusi väljaandeid.
43
Heategevusfondi Aitan Lapsi koostööprojekti Eesti Lastekirjanduse Keskusega, mille partneriks on
ka Kultuuriministeerium, sihiks on tõsta 5–10-aastaste laste huvi lugemise ja raamatute vastu ja
teha uued raamatud neile kättesaadavamaks. Lugemisharjumuste kujundamise programmi
ettevalmistuseks ning laste- ja noortekultuuri aasta edukaks läbiviimiseks eraldati
rahvaraamatukogudele 2016. aastal 44 tuhat eurot ja 2017. aastal 45 tuhat eurot ca kuue tuhande
laste ja noorte väljaande soetamiseks. ERÜ viis ellu muuseumide, raamatukogude ja noortekeskuste
koostööprojekti raames „Raamatukogud – muuseumid – noored“ 12 eriilmelist alamprojekti, mis
pakkusid noortele tegevust ja orienteerumist nii aja-, kultuuri- kui koduloos.
Endist viisi edukas on rahvaraamatukogudes lugemiskoerte programm, mis toetab lugema õppivaid
lapsi lugemisoskuse arendamisel ja lugemise motivatsiooni kasvamisel. Samas on hoogsalt
käivitunud robootikaringid, kuhu on 12.–17. aastastele programmeerimisoskuste arendamiseks
soetatud nt LEGO WeDo2 ja Edisoni robotid või Bee-bot mesimummid mudilastele.
Innovatsioonilaboritesse on hangitud 3D printerid, graafikalaud, kilelõikurid ja termopressid, koos
sinna juurde kuuluva riist- ning tarkvaraga, et toetada kogukonna IT-alaseid teadmisi ja
huvitegevust. Loetletud tegevused on toonud raamatukogudesse üha rohkem poisse ning tüdrukuid,
kes võtavad kaasa ka oma isa. Plaanis on laiendada programmeerimisringi tegevust täiskasvanuile,
sest paljudel puuduvad vastavad algteadmised. Populaarseks on kujunenud tegevustoad, kus saab
kasutada õmblemiseks vajalikku tehnikat ja kirjandust.
Täna puudub Eestis erivajadustega inimeste raamatukogu, kuid nägemispuudega või mõne muu
trükitud teksti lugemispuudega inimestele parema kultuurist osasaamise võimaluse tagavad Eesti
Pimedate Raamatukogus igal aastal valmistatavad ja Veebiraamatukogust 5 kasutatavaks tehtud
kokku 3903 eesti- ja võõrkeelset heli ning e-raamatut, ajalehte ja ajakirja.
Riigikogus vastu võetud säilituseksemplari seadus ning sellega seotud kultuuriministri rakendusakti
jõustumine 2017. aasta algusest tegi Eestist esimese riigi, kus seadus kohustab koguma ja säilitama
kõiki väljaandeid ka digitaalselt. Seeläbi oleme loonud aluse parimale kultuuripärandi digiarhiivile
maailmas, millega on suurenenud Eesti Rahvusraamatukogu roll nii väljaannete kogumisel,
säilitamisel kui ka paranenud raamatukogude sidusus teenuste osutamisel. Kasvamas on avaliku
sektori digitaalsete väljaannete mugavam kasutus rahvaraamatukogu lugejatele. Suurenenud on
Eesti Rahvusraamatukogu roll raamatukoguteenuste arenduskeskusena, sest lisaks valdkonna
statistika, standardiseerimise, terminoloogia ja kutsekoolituse tegevustele on rahvusraamatukogu
asunud rahvaraamatukogude raamatukogusüsteemi URRAM arendamist haldama, mis tagab
arenduste kvaliteedi ja suurema sünkroonsuse suuremates teadus- ja erialaraamatukogudes
kasutusel oleva raamatukogusüsteemiga.
Raamatukoguvõrgustiku hoidmise ja arendamise kõrval on koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga
loomisel e-raamatute laenutuskeskkond. 2018. aastal valmiva analüüsi tulemusel valitakse välja
sobivaim lahendus, et muuta 2018. aasta lõpuks e-raamatute laenutamise võimalus kättesaadavaks
nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Käimas on Eesti Rahvusraamatukogu 43 451 m² hoone üle 50 miljoni euro maksva renoveerimise
investeeringute plaani ettevalmistamine, et pakkuda kasutajatele mitmekülgseid teenuseid ja tagada
nõuetekohane inimeste ning pikaajaliselt säilitatavate väljaannete turvalisus.
Jätkuv haldusreform ja omavalitsuste ühinemine muudavad üha olulisemaks
maakonnaraamatukogude teenuste koordineerimise, valdkondlike, üle-eestiliste valdkondadeüleste
teenuste arenduste keskse juhtimise, kuid ka valdkondlike partnerorganisatsioonide kaasatuse.
5
www.veebiraamatukogu.ee
44
Raamatukoguhoidjad otsivad, arendavad ja pakuvad innovaatilisi teenuseid, et toetada
lugemisharjumusi ja elukestvat õpet. Raamatukogude võrgu ühisteenuse innovaatilisus, areng ja
konkurentsivõime sõltub nii raamatukogude omanike soovist osaleda ühistegevuses, haldusalade
ülesest erialaspetsialistide koostööst, partnerorganisatsioonide aktiivsusest, ressursist kui tahtest
pakkuda lugejale lihtsat, mugavat ning tänapäevast info- ja raamatukoguteenust.
Rahvakultuur
Rahvakultuuri valdkonna arendustegevuses on prioriteetideks vaimse kultuuripärandi hoidmine ja
väärtustamine, laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmine ning arengueelduste loomine tegevustoetuse
kaudu rahvakultuuri keskseltsidele ja olulistele piirkondlikele organisatsioonidele.
Eesti rahvakultuuri tugevuseks on rikkalik pärand ning inimesed, kes väärtustavad ja kannavad
paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides
rahvakultuuri seeläbi elujõulisena.
Rahvakultuuri eripäraks on elanikkonna erinevate vanuseastmete osalemine harrastajatena
kultuuriloome protsessis professionaalsete juhendajate suunamisel. Lauljatena, tantsijatena,
pillimängijatena, näitlejatena või käsitöömeistritena osaletakse pidevas elukestvas õppeprotsessis,
omandades järjest juurde uusi oskusi ja kogemusi.
Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga on 2017. aasta seisuga ühinenud 175 riiki, mis
omakorda on soodustanud riikide omavahelist koostööd vaimse kultuuripärandi valdkonnas.
Näiteks on suurt hoogu 2017. aastal sisse saanud koostöö Ukrainaga, kus nende poolt on välja
pakutud idee ühise sissekande koostamiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.
UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitsekonventsiooniga ühinemine 2006. aastal on hoogustanud
vaimse kultuuripärandi alaseid tegevusi. Aktiviseerunud on mitmed ühise identiteediga
kultuuriruumid, kellele on oluline oma pärimuskultuuri väärtustamine ning hoidmine. Nende
kogukondade piirkondlike eripärade toetuseks on loodud Kultuuriministeeriumi poolt
kultuuriruumide programmid, mida hetkel on seitse. Kultuuriministeeriumil on saamas
traditsiooniks, et kultuuriruumi programmiperioodi lõppedes algatatakse lisaks statistilisele
kokkuvõttele ka programmi mõjuuuringu koostamine. 2017. aasta suvel viisid Tartu Ülikooli
etnoloogia osakond ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus Vana Võrumaa kultuuriprogrammi
piirkonnas läbi välitöid uurimaks seda, mida piirkonnas elavad inimesed mõistavad Vana
Võrumaale eripärase kultuuripärandina, võrokese omakultuurina. Uuringust selgus, et nii Vana
Võrumaa kultuuriprogramm kui ka kultuuripoliitika ja omakultuuriga seotud
kommunikatsioonitegevus üldisemalt on pannud kohalikke nägema võru keelt, rahvamuusikat,
suitsusauna või ka enda toidulauda omapärase ja väärtuslikuna. See aitab üksiti kaasa piirkonna
arengule, mistõttu kõik uuringus osalejad loodavad ja ootavad ka tulevikus programmi
rahastusmeetme jätkumist.
Rahvakultuurivaldkonda panustasid ka teised ministeeriumid. Näiteks 2017. aastal toetas
Maaeluministeerium Võru Instituudi kaudu Vana-Võromaa kultuuriomapära kasutava ettevõtluse
tugitegevuste toetuse projekti ning Mulgi Kultuuri Instituuti Mulgi Elamuskeskuse väljaarendamist.
Samuti toetati rahva- ja pärandkultuuri tutvustamist ning panustati ka teistesse kultuuri
valdkondadesse Maaelu arengkava LEADER meetme tegevuste kaudu. Haridus- ja
Teadusministeerium toetab võru ja seto murde õpetamist koolides ja lasteaedades ning suure Eesti
murrete e-sõnaraamatu loomist ja väikese kõnelejaskonnaga murrete sõnastike loomist Eesti Keele
Instituudis.
45
Alates 2010. aastast on avatud Eesti oma vaimse kultuuripärandi nimistu, kuhu kogukonnad saavad
esitada enam kui kahe inimpõlve vanuseid elavaid traditsioone, kombeid ning tavasid. Kui nimistu
toimimise algaastatel oli kandeid nimistusse palju, siis viimastel aastatel on kandeid jäänud
vähemaks, kuid need on läinud sisukamateks. Teavitustöö korraldamine on olulisemaks tegevuseks
vaimse kultuuripärandi teemavaldkonna populariseerimisel. Suurt populaarsust on võitnud
Rahvakultuuri Keskuse poolt koostatud vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav rändnäitus
„Pärand elab“, mis loodi 2013. aastal ja mida on nüüdseks eksponeeritud 38 erinevas paigas üle
Eestimaa.
Ühe kande vormistamist vaimse kultuuripärandi nimistusse võib pidada väikseks uurimistööks,
seetõttu on Rahvakultuuri Keskuse kaudu pakutud koolitustena sissejuhatavaid loenguid vaimsesse
kultuuripärandisse ning alles järgmises etapis õpetatakse nimistu kande koostamist. Viimastel
aastatel on just nende koolituste tulemusena sündinud uued kanded. Näiteks tekitas 2017. aastal
suuremat avalikku huvi Lihula lilltikandi traditsiooni kandmine eesti oma vaimse kultuuripärandi
nimistusse. Üheks põhjuseks oli kande koostajate poolt kvaliteetfilmimaterjali ettevalmistamine
lilltikandi kohta. Üks huvitavamaid kandeid oli ka tõrva ajamise traditsiooni taaselustamine
Tuhkana-Rannal Põhja Saaremaal. See kanne näitab omakorda kuivõrd erinevates eluvaldkondades
leidub vaimset kultuuripärandit. Vaimse kultuuripärandi puhul me ei kõnele pärandist ainult
kultuuri valdkonnas, vaid ka pärandist teistes valdkondades.
Laulu- ja tantsupidu on traditsioon, mis puudutab paljusid eestimaalasi. Laulu- ja tantsupidu on
eestlaste üheks olulisemaks identiteedi väljenduseks. 2013. aastal läbiviidud laulu- ja tantsupeo
uuring näitas eesti koorilaulu- ja rahvatantsu traditsiooni olulisust rahvuslike
väärtusorientatsioonide ja identiteedi püsimise jaoks.
2017. aasta rahvakultuuri valdkonna suursündmuseks võib nimetada XII Noorte Laulu- ja
Tantsupidu „Mina jään“. Peole pääses kokku üle 36 tuhande osaleja, sellest laulupeole pääsesid 794
laulu- ja pillikoori, tantsupeole 585 rahvatantsu ja võimlemisrühma ning pillipeole 49 rahvamuusika
kollektiivi. Iga peoga hakkab juurduma ühe aktiivsemalt laulu- ja tantsupeo raames toimuv
pillipidu. Noorte laulu- ja tantsupeo pealavastajate üheks eemärgiks oli tuua peo korraldusse
võimalikult palju noori tegijaid, mis lõppkokkuvõttes andis meile hea tulemuse. Näiteks laulupeo
dirigentidena astusid esmakordselt üles staažikate dirigentide kõrval 17 noort. Noorte suutlikkust,
võimekust iseloomustab ka ühe tantsupeo etenduse ärajäämisel spontaanse asendustantsupeo
korraldamine Vabaduse väljakul. 2017. aasta Noorte Laulu- ja Tantsupeo baasil võime julgelt öelda,
et laulu- ja tantsupeo traditsioon on elujõuline, sest sellel on olemas oma järelkasv.
Lisaks laulu- ja tantsupidude korraldamisele toetatakse protsessis osalevaid kollektiive ning
juhendajaid. Valdkondlikud mentorprogrammid aitavad parandada juhendajate oskusi, mis
omakorda mõjutab kvaliteedi taset. Näiteks 2009. aastal XVIII tantsupeole saajate hulk, kes läbisid
korrektselt ülevaatused oli 507 rahvatantsurühma, 7226 tantsijaga ning viimasele 2014. aasta XIX
tantsupeole pääsesid 654 tantsurühma 9177 tantsijaga. Kokku on toimunud perioodil 2013–2017
1457 mentorkoolitust.
Kultuuriministeeriumi toetused rahvakultuuri keskseltsidele ning laulu- ja tantsupeo protsessile
loovad eeldused, et lastele ja noortele suunatud tegevuste kaudu kindlustatakse eri
kultuurivaldkondade professionaalide järelkasv. Tulevikus võivad neist saada kutselised
pillimängijad, lauljad, muusikud või dirigendid. Toetussüsteem on olnud motivaatoriks elanikkonna
huvi kasvuks nii laulu- ja tantsupeol osalejana kui vaatajana publiku rollis.
Rahvakultuuris on loomemajandusega kõige otsesemalt seotud käsitöö valdkond. Erinevate
Kultuuriministeeriumi programmide kaudu toetatakse nii käsitööalaseid tegevusi ja pärimuskultuuri
sündmusi kui ka aidatakse kaasa vaimse kultuuripärandi nähtuste kaardistamisele, mis kaudselt
omakorda soodustavad loomemajanduse ja pärimusel põhineva kultuurialase ettevõtluse arengut nii
erinevates rahvakultuuri valdkondades kui ka piirkondades.
46
Pärimuskultuuri innovaatilist sidumist loomemajanduse ja ettevõtlusega soodustatakse
loomemajanduse arendamise meetme kaudu, toetades nii inkubaatoreid, ärikiirendeid kui
arenduskeskuseid, kes pakuvad erinevaid arendusteenuseid nii loome- kui teiste valdkondade
ettevõtjatele. Käsitöövaldkonna ekspordivõimaluste suurendamisele suunatud arenduskeskuse
projekt 2017. aasta taotlusvoorust rahastust paraku ei saanud, kuid mitmeid üksikettevõtjate
ekspordivõimekuse kasvatamise projekte on toetatud sama meetme teise tegevuse raames. Lisaks
on paljud käsitööesemete tootjad jõudnud tänaseks läbi tootearenduse ja brändingu disaintoodete
toomise ning rahvusvahelise turundamiseni. Inkubaatorina toetab digitaalse loovmeedia inkubaator
Digix jätkuvalt ideid, algatusi ja alustavaid ettevõtjaid, kes kasutavad oma protsessides või
väljundites digitaalset ekraanimeediat (sh audiovisuaalvaldkond, mängutööstus, kultuuripärand,
jne). Eesmärk on suurendada valdkondadevaheliste kompetentside levikut nii Eesti erinevates
piirkondades kui erinevate sihtgruppide (sh noorte ja üliõpilaste) hulgas. 2017. aastal käivitus
rahvusvaheline inkubatsiooni- ja kiirendiprogramm Storytek, mis toimib loome- ja
tehnoloogiavaldkondi kokku liitva ökosüsteemina. Programm aitab rahvusvahelisele areenile jõuda
ettevõtetel, mis tegelevad digitaalse meelelahutuse, intellektuaalomandi ja tehnoloogiaarendusega
ning nende ristumiskohtades asetsevate tulevikuvaldkondadega nagu liit- ja virtuaalreaalsus, e-
sport, andme- ning algoritmiarendus ning uued meelelahutusvormid. Kõik eelnev avab uusi
võimalusi ka pärandi tutvustamiseks ja uudsel moel taaskasutamiseks, alustades probleemide
lahendamisest hackatonide vormis, tutvustades uusi tehnoloogiaid, trende ja ärimudeleid ning viies
valdkonnas tegutsejaid kokku rahvusvaheliste partneritega. Kaudselt võib pärimuskultuuri uudsel
moel tutvustamiseks pidada ka Trad.Attack!’i tegevust, kelle rahvusvahelistumist ja
ekspordivõimaluste suurendamist on toetatud mh loomemajanduse arendamise meetmest.
Tuntust koguvad rahvusvahelisele publikule avatud pärimuskultuuri tutvustavad koolitused. Nii
näiteks on toimunud juba neljal korral Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia eestvedamisel
Olustvere mõisas rahvusvaheline Eesti käsitööd tutvustav suvekool Craft Camp. 2017. aastal oli
seal kokku 70 osalejat 17 riigist üle maailma. Tänu sarnastele sündmustele on tekkimas nn
käsitööturismi liikumine: Austraalia ja Ameerika osalejad veedavad enne või peale laagrit 1-2
nädalat Eestis ringi reisides.
2017. aastal on erinevate programmide kaudu toetatud järgmisi suursündmusi: XIII Võru
Pärimustantsufestival, rahvusvaheline festival Märjamaa Folk XII, XVIII Eesti
rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü“ jne. See on loetelu vaid üksikutest
rahvakultuurialastest sündmustest, millest on osa võtnud kollektiivid välisriikidest.
Kultuuriruumides korraldatavad suursündmused elavdavad siseturismi ning osaliselt ka
välisturismi. Kõikidel neil sündmustel toimub nii käsitöö kui ka piirkondliku toidu müük.
47
EELNÕU
01.02.2018
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Toompea veebruar 2018 nr
Päevakorrapunkt nr ...
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ 2017. aasta aruanne
1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud aruanne „Kultuuripoliitika põhialuste aastani 2020“
täitmise kohta.
2. Kultuuriministril esineda punktis 1 nimetatud aruande alusel ettekandega Riigikogus
täiskogu 2018. aasta kevadistungjärgu jooksul.
3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel.
Jüri Ratas Heiki Loot
Peaminister Riigisekretär