dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 25. jaanuar 2018
Viit
6-1/316-1
Registreeritud
25. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Finantstegevus ja raamatupidamine. Riigihanked
Sari
6-1 Kirjavahetus strateegilise planeerimisega seotud küsimustes (sh arengukavad)
Toimik
6-1/2018 Kirjavahetus strateegilise planeerimisega seotud küsimustes (sh arengukavad)
Vastutaja
Maiu Merihein
Lahendamise tähtaeg
26. veebruar 2018

Failid

  • 📎14-6735-1 25.01.2018 Väljaminev kiri.bdoc1098 KB
  • 📎Lisa 2_Vorm uute ettepanekute esitamiseks ERAS 2018-20 rakendusplaani.xlsx

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Meie 25.01.2018 nr 14-6/735-1 [email protected] Eesti regionaalarengu strateegia 2017. a seirearuande ja 2018-20. a rakendusplaani koostamine Oleme alustanud Eesti regionaalarengu strateegia 2014–20 (edaspidi Eesti regionaalarengu strateegia) elluviimise ning sellega seotud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2017. a seirearuannete koostamist ning Eesti regionaalarengu strateegia uue rakendusplaani koostamist aastateks 2018-2020. Selleks palume infot Teie ministeeriumi ja haldusala senise panuse kohta Eesti regionaalarengu strateegia tegevuste elluviimisel ja eesmärkide saavutamisel. Teie ministeeriumi sisend on väga oluline, et seirearuanne kujuneks võimalikult sisukaks ning strateegia uus rakendusplaan kajastaks terviklikul moel riigi sihipärast tegevust regionaalarengu suunamisel. Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 eesmärkide seiremõõdikute seniseid muutuseid jälgides on probleemsemate arengutena ilmnenud, et: - vastupidiselt strateegias seatud sihtidele on majanduse kasvutempo Tallinna ja Tartu linnapiirkondade ning Eesti muude toimepiirkondade vahel jätkuvalt kasvanud. Eriti väheseks on viimastel aastatel jäänud Ida- ja Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa kuid samuti Jõgeva- ja Põlvamaa panus majanduskasvu. - Vaatamata sellele, et ettevõtlusaktiivsuse erinevused kahe peamise tõmbekeskuse ja muu Eesti vahel on tervikuna vähenenud, jääb mitmes juba varasemalt madalama ettevõtlusaktiivsusega maakonnas uute ettevõtete juurdekasvu tempo keskmisest tublisti aeglasemaks (nt Ida-Virumaa, Valgamaa ja Jõgevamaa). See viitab võimalusele, et ettevõtlusaktiivsuse suurenemist takistavad piirkonnaspetsiifilised tegurid ning ettevõtluse arendamisel võib nende piirkondade puhul olla kasutamata potentsiaali. - Kuigi piirkondlikud arengud tööhõive ja tööturu osas on olnud pigem positiivsed ja 2 suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahelised erinevused on üldjoontes vähenemas, siis mõnes maakonnas on tööealise elanikkonna hõives osalemine (Viljandi-, Põlva-, Hiiu- ning Ida- ja Lääne-Virumaa) jäänud viimastel aastatel suhteliselt muutumatuks. Samad piirkonnad torkavad ühtlasi silma kõrgema töötuse taseme poolest. - (Nutikas) spetsialiseerumine piirkondade eripäraste arengueeldustega seotud tegevusaladele on jäänud piirkondlikus majandusetegevuses loodetust palju tagasihoidlikumaks. Piirkondlike eelduste ärakasutamiseks riigi majandusarengus pole siiani piisava mõjuga tegevusi meie hinnangul peale piirkondlike kompetentsikeskuste Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 arendamise meetme rakendatud. Tuginedes eeltoodule palume sisendina 2017. a seirearuandesse vastata järgmistele küsimustele: 1. Palume anda hinnangu koos selgitustega, millised Kultuuriministeeriumi ja haldusala asutuste 2017. a ellu viidud tegevused1 on enim panustanud järgnevate Eesti regionaalarengu strateegia eesmärkide2 elluviimisele: 1.1 toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiva elu- ja ettevõtluskeskkonna areng väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi; 1.2 viie suurema linnapiirkonna3 rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiva ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna areng; 1.3 piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus; 1.4 piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekuse kasv. 2. Kuidas on Kultuuriministeeriumi ja haldusala asutuste koordineeritavate toetusmeetmete jm tegevuste elluviimisel lähtutud piirkonniti erinevatest arenguvajadustest ning teenuste territoriaalselt ühtlase kättesaadavuse tagamise põhimõttest? Kas ja milliseid tegevusi on võetud kasutusele teenuste territoriaalse koondumise ning sellega kaasneva arengutingimuste ebaühtluse leevendamiseks? 3. Milliseid näiteid oskate seejuures tuua oma ministeeriumi ja haldusala 2017. aasta tegevustest ja otsustest, mis on selgelt toetanud regionaalarengu strateegia peatükis 6. määratletud regionaalseid rõhuasetusi Ida-Virumaa, Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Lääne- Eesti arendusregioonide4 lõikes? Esmase sisendina 2018-2020 rakendusplaani palume esitada: 4. Ettepanekud uute tegevuste kohta Kultuuriministeeriumi haldusalas, mis arvestatavalt panustaksid regionaalarengu strateegia eesmärkide (vt küsimus 1 seirearuande sisendi osas) saavutamisse aastail 2018-2020. Tulenevalt Eesti regionaalarengu strateegia valdkondade ülesest iseloomust sisaldab strateegia rakendusplaan ka strateegia eesmärkide saavutamiseks olulisi tegevusi, mida viiakse ellu teiste valdkondlike arengukavade kaudu. Eesti regionaalarengu strateegia rakendusplaanis ei kavandata nende tegevuste rahalist ressurssi, kuid kajastatakse tegevuste sisu ning seos strateegia eesmärkide ja rakendusplaani meetmetega. Ettepanekud palume esitada kirja lisas 2 toodud vormil. 5. Sisendi esitamisel 2018-2020 rakendusplaani palume kaaluda, milliseid piirkondlikult sihistatud tegevusi olete seejuures oma vastutusalas valmis lähiaastail ette võtma 1 Sh nii regionaalarengu strateegia 2014-17. a rakendusplaanis Teie haldusala ülesandena ette nähtud tegevused (vt kirja Lisa 1), kui ka muud väljaspool rakendusplaani, millel on olnud oluline mõju konkreetsetele strateegia eesmärkidele. 2 Täpsemad eesmärkide ja nende tegevustike kirjeldused Eesti regionaalarengu strateegia lk. 23-27 (https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/REGO/eesti_regionaalareng u_strateegia_2020_taiendatud_2017.pdf ). 3 Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonnad. Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 lk. 6; 24-25. 4 Täpsemalt Eesti regionaalarengu strateegia 2014-20 lk 6; 29-35. 2 toetamaks järgnevate regionaalarengu strateegias seatud piirkonnaspetsiifiliste arengufookuste elluviimist:  Ida-Viru arendusregioonis eritähelepanu osutamisel ettevõtluse mitmekesistamisele; piirkonna venekeelse inimressurssi oskuslikule ärakasutamisele kultuuri- ja ettevõtluskoostöös ning kohaturunduses Venemaa suunal; Ida-Virumaa turismipotentsiaali laiemale ärakasutamisele kultuuriteenuste ning kohaturunduse kaudu; ning ühiskonna sidususe kasvatamisele, venekeelsete rahvusgruppide integreerimisele ühiskonda sh kohalike kogukondade omaalgatusliku tegevuse ja koostöö soodustamise kaudu muu Eesti suunal.  Põhja-Eesti arendusregioonis asustussüsteemi tasakaalustatud arengu soodustamiseks pealinnapiirkonna kaugemas mõjualas paiknevate keskuste ja toimepiirkondade tugevdamisel (sh kultuuri- ja vabaaja teenuste ja ürituste jmt arendamise toetamise kaudu); Tallinna-Helsingi linnaregioonide tervikliku arengupotentsiaali paremal ärakasutamisel ühises arenduskoostöös (sh kultuuri valdkonnas) ning välismaise oskustööjõu, investorite, teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamisel eelkõige pealinnapiirkonnas.  Lõuna-Eesti arendusregioonis teenuste uuenduslikumal osutamisel piirkonna keskuste tagamaal; piirkonnaspetsiifilise kompetentsi- ja kasvuvaldkonna majandustegevuse elavdamisel sh rahvakultuurile tugineva loomeettevõtluse valdkonnas (Viljandi); Lõuna-Eesti eripärase kultuuripärandiga piirkondade (Peipsiveere, Setomaa, Vana-Võromaa, Mulgimaa) eripära kasutuselevõtu toetamisel töökohtade ja uue ettevõtluse loomisel ning välismaise oskustööjõu, investorite, teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamisel Tartu linnapiirkonnas.  Lääne-Eesti arendusregioonis Pärnu linnapiirkonna keskusfunktsioonide tugevdamisel (sh kultuurivaldkond) ülejäänud arendusregiooni arengus; Lääne-Eesti väikesaarte traditsioonilise kultuuri- ja looduspärandit (sh Kihnu kultuuriruum) hoidva ja väärindava arendustegevuse toetamisel ning saarelisusest tulenevate erivajaduste rahuldamisel teenuste kättesaadavuse tagamisel. Oleme valmis Teiega 2018-2020 rakendusplaani tegevuste üle ka lähiajal lähemalt arutama rakendusplaani koostamise käigus. 6. Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) alustatakse 2018. aastal uute maakonna arengustrateegiate koostamist. KOKS kohaselt arvestatakse maakonna arengustrateegia koostamisel riigi valdkondlikke arengukavasid ja kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse riigi valdkondlikes arengukavades seatud eesmärkide saavutamisse. Milliste Kultuuriministeeriumi haldusala puudutavate valdkonna arengukavade eesmärkide (nimetades vastavad eesmärgid koos põhjendustega) saavutamisel on Teie hinnangul omavalitsuste maakondliku tasandi koostöös elluviidavatel tegevustel oluline roll, mida peaks maakonna arengustrateegia koostamisel kajastama? Palume esitada vastused eeltoodud küsimustele ja esmane sisend uude rakendusplaani hiljemalt 16. veebruariks 2018. a. Juhul kui Teil on esitatud küsimuste ja soovitud sisendi osas täpsustavaid küsimusi, palume pöörduda kontaktil [email protected], tel. 611 3101. Oleme vajadusel valmis ka Teiega kohtumiseks, et tekkinud küsimusi arutada. 3 Kehtiva Eesti regionaalarengu strateegia ja rakendusplaani terviktekstid on kättesaadavad aadressil http://www.fin.ee/regionaalareng-ja-poliitika. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisad: Lisa 1 – Kultuuriministeeriumi tegevused Eesti regionaalarengu strateegia 2014-17. a rakendusplaani elluviimisel Lisa 2 - Vorm uute ettepanekute esitamiseks Eesti regionaalarengu strateegia 2018-20 rakendusplaani Eedi Sepp 611 3101 [email protected] 4 Eesmärgid/Indikaatorid/Valitsemisalad 1. Alaeesmärk* /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh valitsemisala SIM Indikaator 1 /sihttase Indikaator 2 /sihttase Indikaator 3 /sihttase Indikaator 4 /sihttase Indikaator 5 /sihttase 2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh valitsemisala SIM Indikaator 1 /sihttase Indikaator 2 /sihttase 2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh valitsemisala SIM Indikaator 1 /sihttase Indikaator 2 /sihttase 2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad sh valitsemisala SIM Indikaator 1 /sihttase Indikaator 2 /sihttase Indikaator 3 /sihttase Rakendusplaani eelarve kokku * Alaeesmärk vastab tänasel päeval kasutusel olevale strateegilisele eesmärgile Algtase (aasta) 2014 2015 2016 2017 Kokku 5 775 000 16 005 225 26 235 450 26 235 450 74 251 125 5 775 000 16 005 225 26 235 450 26 235 450 74 251 125 mk-de SKP 2012.a 29,7% (2012) 69,7% (2012) 63,5% (2012) 77,0% (2014) 78 750 9 578 750 19 078 750 19 078 750 47 815 000 78 750 9 578 750 19 078 750 19 078 750 47 815 000 77,4% (Tln); 44,7% (Trt) (2012) 48,5% (2012) 500 000 5 902 500 11 305 000 11 305 000 29 012 500 500 000 5 902 500 11 305 000 11 305 000 29 012 500 2014 väärtus 2014 väärtus 8 707 500 11 967 750 12 278 000 12 248 000 45 201 250 8 707 500 11 967 750 12 278 000 12 248 000 45 201 250 2014 väärtus 284 (2014) 2014 väärtus 15 061 250 43 454 225 68 897 200 68 867 200 196 279 875 Lisa 2. Vorm uute ettepanekute esitamiseks Eesti regionaalarengu strateegia 2018-2020 rakendusplaani Märkused (tegevuse sisu ja seose kirjeldus strateegia eesmärkide ja Kaas- Eesmärgid / Meetmed Ettepanekud uuteks tegevusteks Vastutajad rakendusplaani meetmetega, võimalusel info prognoositava vastutajad maksumuse ja rahastusallika kohta) Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond (Meede 1.1) Toimepiirkondades ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimine … (Meede 1.2) Toimepiirkonna inimressursi tõhusam kasutuselevõtt tööturul ja majandusarengus (Meede 1.3) Toimepiirkondade keskuste elukeskkonna ja toimepiirkonna üleselt osutatavate teenuste arendamine (Meede 1.4) Toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks (Meede 1.5) Toimepiirkonna keskuste tagamaal teenuste ja elukeskkonna kohandamine hõreasustuse tingimustele Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 1 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks: ... … Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond (Meede 2.1) Säästva ja atraktiivse linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine … (Meede 2.2) Kaasava ja kogukonnaalgatusi toetava linnaarengu edendamine (Meede 2.3) Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine (Meede 2.4) Lapsehoiuteenuste hea kättesaadavuse tagamine suuremates linnapiirkondades Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 2 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks: … … Eesmärk 3: Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus (Meede 3.1) Piirkondade nutikas spetsialiseerumine T&A, ettevõtete ja kohaliku avaliku … sektori koostoimes (Meede 3.2) Piirkondade omanäolisust tugevdavate tegevusalade ja kohaturunduse toetamine Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 3 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks: … … Eesmärk 4: Piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekus (Meede 4.1) Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamine … (Meede 4.2) Toimepiirkondade omavahelise ja ülepiiri arenduskoostöö tõhustamine (Meede 4.3) Toimepiirkondade parem omavaheline ja ülepiiri sidustatus (Meede 4.4) Valdkonnapoliitikate kohapõhisuse ja kaasmõju tugevdamine regionaalarengus Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 4 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks: … … LISA 1 Kultuuriministeeriumi tegevused Eesti regionaalarengu strateegia 2014-17 aasta rakendusplaani elluviimisel Alategevus Vastutaja(d) Märkused tegevuse kohta rakendusplaanis Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond 2.3.1 Välismaise oskustööjõu, investorite, teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise SiM, KUM; kv: HTM, Tegevused viiakse ellu ja rahastamine soodustamine. MKM, SOM, partnerid planeeritakse täpsemalt Lõimuv Eesti 2020 raames. Tegevuste hinnanguline maksumus 2014-17.a on KUM-i tegevuste osas 6 MEUR. Eesmärk 3: Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus 3.2.1.1 toetatakse omanäolise kultuurilis-ajaloolise pärandiga piirkondade kultuuri- ja MEM, KUM, RaM KUM-i tegevused kavandatakse ja rahastus regionaalarengu programmide rakendamist. planeeritakse täpsemalt KUM-i iga- aastases eelarves. 2014-17.a tegevuste hinnanguline maksumus 2,42 MEUR. 3.2.2.2 toetatakse väliskülastajatele huvipakkuvate regulaarürituste väljaarendamist. MKM; kv: RaM, KUM 3.2.2.3 tagatakse eri piirkondade turismi- ja spordiürituste toimumisaegade parem KUM, MKM omavaheline sünkroniseerimine. Eesmärk 4: Piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekus 4.1.1.1/6 Korraldatakse MV-de ja KOV-de ametnike erialase kompetentsi tõstmiseks RaM, muud sh KuM-i vastutusala koolituste ja vajalikke koolitusi ja tagatakse võimalused stažeerimiseks. ministeeriumid stazeerimise osas? 4.3.2 Luuakse avaliku sektori töötajatele ametnikevahetusega stažeerimise võimalusi I- RaM, KUM jm Millised KuM-i valdkondades stažeerimis- Virumaa ja muu Eesti vahel ning viiakse ellu muid Lõimumiskava 2014-20 tegevusi, mis ministeeriumid ja ametnikevahetuste puhul vastavad suunatud I-Virumaa sotsiaalse sidustatuse tugevdamisele ülejäänud Eestiga. võimalused olnud? 4.4.2. Regionaalarengu mõjude ja eesmärkidega arvestamise juurutamine RaM jt ministeeriumid Kuidas toimnunud valdkonna ja valdkonnapoliitikate kujundamisel, sh arvestades RaM koondatud läbivate teemadega organisatsiooni arengukavade, arvestamise juhendit valdkondlikele arengukavadele. valdkondlike arengukavade ja õigusaktide eelnõude puhul (sh „Lõimumise monitooringu“) regionaalse mõõtme arvestamine? 4.4.3. Inimeste põhivajadustega seotud teenusvaldkondades ruumilise kättesaadavuse RaM jt ministeeriumi, Kas KUMi valdkondade teenuste osas on kriteeriumite või põhimõtete määratlemine (strateegia p. 41. loetletud teenuste Riigikantselei sellesuunalisi tegevusi olnud (nt kultuuri- ja LISA 1 puhul). spordikeskused, raamatukogud jm)? 4.4.4.1. teostatakse riigiasutuste ja riigiosalusega äriühingute regionaalsete esinduste RaM jt ministeeriumid loomist, organisatsioonisiseste funktsioonide/tugiteenuste osalist või asutuste terviklikku viimist väljapoole pealinna; vastavate eelanalüüside koostamine.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel