Kultuuriministeerium Meie 25.01.2018 nr 14-6/735-1
[email protected]
Eesti regionaalarengu strateegia
2017. a seirearuande ja 2018-20. a
rakendusplaani koostamine
Oleme alustanud Eesti regionaalarengu strateegia 2014–20 (edaspidi Eesti regionaalarengu
strateegia) elluviimise ning sellega seotud Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade 2017.
a seirearuannete koostamist ning Eesti regionaalarengu strateegia uue rakendusplaani
koostamist aastateks 2018-2020. Selleks palume infot Teie ministeeriumi ja haldusala senise
panuse kohta Eesti regionaalarengu strateegia tegevuste elluviimisel ja eesmärkide
saavutamisel. Teie ministeeriumi sisend on väga oluline, et seirearuanne kujuneks
võimalikult sisukaks ning strateegia uus rakendusplaan kajastaks terviklikul moel riigi
sihipärast tegevust regionaalarengu suunamisel.
Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 eesmärkide seiremõõdikute seniseid muutuseid
jälgides on probleemsemate arengutena ilmnenud, et:
- vastupidiselt strateegias seatud sihtidele on majanduse kasvutempo Tallinna ja Tartu
linnapiirkondade ning Eesti muude toimepiirkondade vahel jätkuvalt kasvanud. Eriti
väheseks on viimastel aastatel jäänud Ida- ja Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa
kuid samuti Jõgeva- ja Põlvamaa panus majanduskasvu.
- Vaatamata sellele, et ettevõtlusaktiivsuse erinevused kahe peamise tõmbekeskuse ja muu
Eesti vahel on tervikuna vähenenud, jääb mitmes juba varasemalt madalama
ettevõtlusaktiivsusega maakonnas uute ettevõtete juurdekasvu tempo keskmisest tublisti
aeglasemaks (nt Ida-Virumaa, Valgamaa ja Jõgevamaa). See viitab võimalusele, et
ettevõtlusaktiivsuse suurenemist takistavad piirkonnaspetsiifilised tegurid ning
ettevõtluse arendamisel võib nende piirkondade puhul olla kasutamata potentsiaali.
- Kuigi piirkondlikud arengud tööhõive ja tööturu osas on olnud pigem positiivsed ja 2
suurema linnapiirkonna ja muude toimepiirkondade vahelised erinevused on üldjoontes
vähenemas, siis mõnes maakonnas on tööealise elanikkonna hõives osalemine (Viljandi-,
Põlva-, Hiiu- ning Ida- ja Lääne-Virumaa) jäänud viimastel aastatel suhteliselt
muutumatuks. Samad piirkonnad torkavad ühtlasi silma kõrgema töötuse taseme poolest.
- (Nutikas) spetsialiseerumine piirkondade eripäraste arengueeldustega seotud
tegevusaladele on jäänud piirkondlikus majandusetegevuses loodetust palju
tagasihoidlikumaks. Piirkondlike eelduste ärakasutamiseks riigi majandusarengus pole
siiani piisava mõjuga tegevusi meie hinnangul peale piirkondlike kompetentsikeskuste
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
arendamise meetme rakendatud.
Tuginedes eeltoodule palume sisendina 2017. a seirearuandesse vastata järgmistele
küsimustele:
1. Palume anda hinnangu koos selgitustega, millised Kultuuriministeeriumi ja haldusala
asutuste 2017. a ellu viidud tegevused1 on enim panustanud järgnevate Eesti
regionaalarengu strateegia eesmärkide2 elluviimisele:
1.1 toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiva elu- ja
ettevõtluskeskkonna areng väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi;
1.2 viie suurema linnapiirkonna3 rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet
soosiva ja keskkonnasõbraliku elukeskkonna areng;
1.3 piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus;
1.4 piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekuse kasv.
2. Kuidas on Kultuuriministeeriumi ja haldusala asutuste koordineeritavate
toetusmeetmete jm tegevuste elluviimisel lähtutud piirkonniti erinevatest
arenguvajadustest ning teenuste territoriaalselt ühtlase kättesaadavuse tagamise
põhimõttest? Kas ja milliseid tegevusi on võetud kasutusele teenuste territoriaalse
koondumise ning sellega kaasneva arengutingimuste ebaühtluse leevendamiseks?
3. Milliseid näiteid oskate seejuures tuua oma ministeeriumi ja haldusala 2017. aasta
tegevustest ja otsustest, mis on selgelt toetanud regionaalarengu strateegia peatükis 6.
määratletud regionaalseid rõhuasetusi Ida-Virumaa, Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Lääne-
Eesti arendusregioonide4 lõikes?
Esmase sisendina 2018-2020 rakendusplaani palume esitada:
4. Ettepanekud uute tegevuste kohta Kultuuriministeeriumi haldusalas, mis arvestatavalt
panustaksid regionaalarengu strateegia eesmärkide (vt küsimus 1 seirearuande sisendi
osas) saavutamisse aastail 2018-2020. Tulenevalt Eesti regionaalarengu strateegia
valdkondade ülesest iseloomust sisaldab strateegia rakendusplaan ka strateegia
eesmärkide saavutamiseks olulisi tegevusi, mida viiakse ellu teiste valdkondlike
arengukavade kaudu. Eesti regionaalarengu strateegia rakendusplaanis ei kavandata
nende tegevuste rahalist ressurssi, kuid kajastatakse tegevuste sisu ning seos strateegia
eesmärkide ja rakendusplaani meetmetega. Ettepanekud palume esitada kirja lisas 2
toodud vormil.
5. Sisendi esitamisel 2018-2020 rakendusplaani palume kaaluda, milliseid piirkondlikult
sihistatud tegevusi olete seejuures oma vastutusalas valmis lähiaastail ette võtma
1
Sh nii regionaalarengu strateegia 2014-17. a rakendusplaanis Teie haldusala ülesandena ette
nähtud tegevused (vt kirja Lisa 1), kui ka muud väljaspool rakendusplaani, millel on olnud oluline
mõju konkreetsetele strateegia eesmärkidele.
2
Täpsemad eesmärkide ja nende tegevustike kirjeldused Eesti regionaalarengu strateegia lk. 23-27
(https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/REGO/eesti_regionaalareng
u_strateegia_2020_taiendatud_2017.pdf ).
3
Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi/Kohtla-Järve linnapiirkonnad. Eesti regionaalarengu strateegia
2014-2020 lk. 6; 24-25.
4
Täpsemalt Eesti regionaalarengu strateegia 2014-20 lk 6; 29-35.
2
toetamaks järgnevate regionaalarengu strateegias seatud piirkonnaspetsiifiliste
arengufookuste elluviimist:
Ida-Viru arendusregioonis eritähelepanu osutamisel ettevõtluse
mitmekesistamisele; piirkonna venekeelse inimressurssi oskuslikule ärakasutamisele
kultuuri- ja ettevõtluskoostöös ning kohaturunduses Venemaa suunal; Ida-Virumaa
turismipotentsiaali laiemale ärakasutamisele kultuuriteenuste ning kohaturunduse
kaudu; ning ühiskonna sidususe kasvatamisele, venekeelsete rahvusgruppide
integreerimisele ühiskonda sh kohalike kogukondade omaalgatusliku tegevuse ja
koostöö soodustamise kaudu muu Eesti suunal.
Põhja-Eesti arendusregioonis asustussüsteemi tasakaalustatud arengu
soodustamiseks pealinnapiirkonna kaugemas mõjualas paiknevate keskuste ja
toimepiirkondade tugevdamisel (sh kultuuri- ja vabaaja teenuste ja ürituste jmt
arendamise toetamise kaudu); Tallinna-Helsingi linnaregioonide tervikliku
arengupotentsiaali paremal ärakasutamisel ühises arenduskoostöös (sh kultuuri
valdkonnas) ning välismaise oskustööjõu, investorite, teadlaste ja tudengite tuleku ja
kohanemise soodustamisel eelkõige pealinnapiirkonnas.
Lõuna-Eesti arendusregioonis teenuste uuenduslikumal osutamisel piirkonna
keskuste tagamaal; piirkonnaspetsiifilise kompetentsi- ja kasvuvaldkonna
majandustegevuse elavdamisel sh rahvakultuurile tugineva loomeettevõtluse
valdkonnas (Viljandi); Lõuna-Eesti eripärase kultuuripärandiga piirkondade
(Peipsiveere, Setomaa, Vana-Võromaa, Mulgimaa) eripära kasutuselevõtu
toetamisel töökohtade ja uue ettevõtluse loomisel ning välismaise oskustööjõu,
investorite, teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise soodustamisel Tartu
linnapiirkonnas.
Lääne-Eesti arendusregioonis Pärnu linnapiirkonna keskusfunktsioonide
tugevdamisel (sh kultuurivaldkond) ülejäänud arendusregiooni arengus; Lääne-Eesti
väikesaarte traditsioonilise kultuuri- ja looduspärandit (sh Kihnu kultuuriruum)
hoidva ja väärindava arendustegevuse toetamisel ning saarelisusest tulenevate
erivajaduste rahuldamisel teenuste kättesaadavuse tagamisel.
Oleme valmis Teiega 2018-2020 rakendusplaani tegevuste üle ka lähiajal lähemalt
arutama rakendusplaani koostamise käigus.
6. Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) alustatakse 2018.
aastal uute maakonna arengustrateegiate koostamist. KOKS kohaselt arvestatakse
maakonna arengustrateegia koostamisel riigi valdkondlikke arengukavasid ja
kirjeldatakse, kuidas maakonna arengustrateegiaga panustatakse riigi valdkondlikes
arengukavades seatud eesmärkide saavutamisse. Milliste Kultuuriministeeriumi
haldusala puudutavate valdkonna arengukavade eesmärkide (nimetades vastavad
eesmärgid koos põhjendustega) saavutamisel on Teie hinnangul omavalitsuste
maakondliku tasandi koostöös elluviidavatel tegevustel oluline roll, mida peaks
maakonna arengustrateegia koostamisel kajastama?
Palume esitada vastused eeltoodud küsimustele ja esmane sisend uude rakendusplaani
hiljemalt 16. veebruariks 2018. a.
Juhul kui Teil on esitatud küsimuste ja soovitud sisendi osas täpsustavaid küsimusi, palume
pöörduda kontaktil
[email protected], tel. 611 3101. Oleme vajadusel valmis ka Teiega
kohtumiseks, et tekkinud küsimusi arutada.
3
Kehtiva Eesti regionaalarengu strateegia ja rakendusplaani terviktekstid on kättesaadavad
aadressil http://www.fin.ee/regionaalareng-ja-poliitika.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisad:
Lisa 1 – Kultuuriministeeriumi tegevused Eesti regionaalarengu strateegia 2014-17. a
rakendusplaani elluviimisel
Lisa 2 - Vorm uute ettepanekute esitamiseks Eesti regionaalarengu strateegia 2018-20
rakendusplaani
Eedi Sepp 611 3101
[email protected]
4
Eesmärgid/Indikaatorid/Valitsemisalad
1. Alaeesmärk* /eelarve kokku, sh valitsemisalad
sh valitsemisala SIM
Indikaator 1 /sihttase
Indikaator 2 /sihttase
Indikaator 3 /sihttase
Indikaator 4 /sihttase
Indikaator 5 /sihttase
2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad
sh valitsemisala SIM
Indikaator 1 /sihttase
Indikaator 2 /sihttase
2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad
sh valitsemisala SIM
Indikaator 1 /sihttase
Indikaator 2 /sihttase
2. Alaeesmärk /eelarve kokku, sh valitsemisalad
sh valitsemisala SIM
Indikaator 1 /sihttase
Indikaator 2 /sihttase
Indikaator 3 /sihttase
Rakendusplaani eelarve kokku
* Alaeesmärk vastab tänasel päeval kasutusel olevale strateegilisele eesmärgile
Algtase (aasta) 2014 2015 2016 2017 Kokku
5 775 000 16 005 225 26 235 450 26 235 450 74 251 125
5 775 000 16 005 225 26 235 450 26 235 450 74 251 125
mk-de SKP 2012.a
29,7% (2012)
69,7% (2012)
63,5% (2012)
77,0% (2014)
78 750 9 578 750 19 078 750 19 078 750 47 815 000
78 750 9 578 750 19 078 750 19 078 750 47 815 000
77,4% (Tln); 44,7%
(Trt) (2012)
48,5% (2012)
500 000 5 902 500 11 305 000 11 305 000 29 012 500
500 000 5 902 500 11 305 000 11 305 000 29 012 500
2014 väärtus
2014 väärtus
8 707 500 11 967 750 12 278 000 12 248 000 45 201 250
8 707 500 11 967 750 12 278 000 12 248 000 45 201 250
2014 väärtus
284 (2014)
2014 väärtus
15 061 250 43 454 225 68 897 200 68 867 200 196 279 875
Lisa 2. Vorm uute ettepanekute esitamiseks Eesti regionaalarengu strateegia 2018-2020 rakendusplaani
Märkused (tegevuse sisu ja seose kirjeldus strateegia eesmärkide ja
Kaas-
Eesmärgid / Meetmed Ettepanekud uuteks tegevusteks Vastutajad rakendusplaani meetmetega, võimalusel info prognoositava
vastutajad
maksumuse ja rahastusallika kohta)
Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond
(Meede 1.1) Toimepiirkondades ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimine …
(Meede 1.2) Toimepiirkonna inimressursi tõhusam kasutuselevõtt tööturul ja
majandusarengus
(Meede 1.3) Toimepiirkondade keskuste elukeskkonna ja toimepiirkonna üleselt
osutatavate teenuste arendamine
(Meede 1.4) Toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks
kättesaadavuseks
(Meede 1.5) Toimepiirkonna keskuste tagamaal teenuste ja elukeskkonna kohandamine
hõreasustuse tingimustele
Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 1 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks:
... …
Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond
(Meede 2.1) Säästva ja atraktiivse linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine …
(Meede 2.2) Kaasava ja kogukonnaalgatusi toetava linnaarengu edendamine
(Meede 2.3) Välismaise oskustööjõu, investorite, tippspetsialistide ning teadlaste ja
tudengite tuleku ja kohanemise soodustamine
(Meede 2.4) Lapsehoiuteenuste hea kättesaadavuse tagamine suuremates
linnapiirkondades
Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 2 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks:
… …
Eesmärk 3: Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus
(Meede 3.1) Piirkondade nutikas spetsialiseerumine T&A, ettevõtete ja kohaliku avaliku
…
sektori koostoimes
(Meede 3.2) Piirkondade omanäolisust tugevdavate tegevusalade ja kohaturunduse
toetamine
Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 3 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks:
… …
Eesmärk 4: Piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekus
(Meede 4.1) Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamine …
(Meede 4.2) Toimepiirkondade omavahelise ja ülepiiri arenduskoostöö tõhustamine
(Meede 4.3) Toimepiirkondade parem omavaheline ja ülepiiri sidustatus
(Meede 4.4) Valdkonnapoliitikate kohapõhisuse ja kaasmõju tugevdamine
regionaalarengus
Ettepanekud uuteks meetmeteks Eesmärgi 4 all: Tegevused uue meetme rakendamiseks:
… …
LISA 1
Kultuuriministeeriumi tegevused Eesti regionaalarengu strateegia 2014-17 aasta rakendusplaani elluviimisel
Alategevus Vastutaja(d) Märkused tegevuse kohta rakendusplaanis
Eesmärk 2: Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond
2.3.1 Välismaise oskustööjõu, investorite, teadlaste ja tudengite tuleku ja kohanemise SiM, KUM; kv: HTM, Tegevused viiakse ellu ja rahastamine
soodustamine. MKM, SOM, partnerid planeeritakse täpsemalt Lõimuv Eesti 2020
raames. Tegevuste hinnanguline
maksumus 2014-17.a on KUM-i tegevuste
osas 6 MEUR.
Eesmärk 3: Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutus
3.2.1.1 toetatakse omanäolise kultuurilis-ajaloolise pärandiga piirkondade kultuuri- ja MEM, KUM, RaM KUM-i tegevused kavandatakse ja rahastus
regionaalarengu programmide rakendamist. planeeritakse täpsemalt KUM-i iga-
aastases eelarves. 2014-17.a tegevuste
hinnanguline maksumus 2,42 MEUR.
3.2.2.2 toetatakse väliskülastajatele huvipakkuvate regulaarürituste väljaarendamist. MKM; kv: RaM, KUM
3.2.2.3 tagatakse eri piirkondade turismi- ja spordiürituste toimumisaegade parem KUM, MKM
omavaheline sünkroniseerimine.
Eesmärk 4: Piirkondade parem sidustatus ja arendusvõimekus
4.1.1.1/6 Korraldatakse MV-de ja KOV-de ametnike erialase kompetentsi tõstmiseks RaM, muud sh KuM-i vastutusala koolituste ja
vajalikke koolitusi ja tagatakse võimalused stažeerimiseks. ministeeriumid stazeerimise osas?
4.3.2 Luuakse avaliku sektori töötajatele ametnikevahetusega stažeerimise võimalusi I- RaM, KUM jm Millised KuM-i valdkondades stažeerimis-
Virumaa ja muu Eesti vahel ning viiakse ellu muid Lõimumiskava 2014-20 tegevusi, mis ministeeriumid ja ametnikevahetuste puhul vastavad
suunatud I-Virumaa sotsiaalse sidustatuse tugevdamisele ülejäänud Eestiga. võimalused olnud?
4.4.2. Regionaalarengu mõjude ja eesmärkidega arvestamise juurutamine RaM jt ministeeriumid Kuidas toimnunud valdkonna ja
valdkonnapoliitikate kujundamisel, sh arvestades RaM koondatud läbivate teemadega organisatsiooni arengukavade,
arvestamise juhendit valdkondlikele arengukavadele. valdkondlike arengukavade ja õigusaktide
eelnõude puhul (sh „Lõimumise
monitooringu“) regionaalse mõõtme
arvestamine?
4.4.3. Inimeste põhivajadustega seotud teenusvaldkondades ruumilise kättesaadavuse RaM jt ministeeriumi, Kas KUMi valdkondade teenuste osas on
kriteeriumite või põhimõtete määratlemine (strateegia p. 41. loetletud teenuste Riigikantselei sellesuunalisi tegevusi olnud (nt kultuuri- ja
LISA 1
puhul). spordikeskused, raamatukogud jm)?
4.4.4.1. teostatakse riigiasutuste ja riigiosalusega äriühingute regionaalsete esinduste RaM jt ministeeriumid
loomist, organisatsioonisiseste funktsioonide/tugiteenuste osalist või asutuste
terviklikku viimist väljapoole pealinna; vastavate eelanalüüside koostamine.