Kooskõlastamiseks: 18.01.2018 nr 8-2/18/367
Ministeeriumid
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik
tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie
kooskõlastust või arvamust hiljemalt 25. jaanuariks 2018. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Lisad:
1. Eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Indrek Kilk
735 0144
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EELNÕU
11.01.2018
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõike 2 alusel.
§ 1. Koduõppe korraldamise alused
(1) Koduõppena mõistetakse väljaspool kooliruume korraldatavat õpet. Koduõpet rakendatakse:
1) kui õpilase terviseseisund ei võimalda tal kooli päevakavas ettenähtud õppes osaleda
(edaspidi koduõpe tervislikel põhjustel) või
2) kui vanem soovib põhiharidust omandava õpilase õppetööd iseseisvalt korraldada (edaspidi
koduõpe vanema taotlusel).
(2) Õpilasele, kelle terviseseisund ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös,
loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhi- või üldkeskhariduse
omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides.
(3) Põhiharidust omandav õpilane, kellele vanem soovib iseseisvalt korraldada oma lapse
õppetööd, vabastatakse vanema taotluse alusel kooli päevakava ja õppekorralduse kohasest
õppe- ja kasvatustegevusest.
(4) Haiglaõppena mõistetakse haiglaravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase
õpet.
§ 2. Tervislikel põhjustel koduõppe rakendamine
(1) Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire,
haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö
läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused. Koduõpet
tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja koolivälise nõustamismeeskonna
soovitusel.
(2) Õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks esitab vanem kooli direktorile
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, milles tuleb näidata tervislikel põhjustel
koduõppele viimise põhjused.
(3) Kooliväline nõustamismeeskond võib koduõppe rakendamist soovitada kuni kolmeks
aastaks, mille järel vaadatakse üle koduõppe pikendamise vajadus. Minimaalne koduõppe
kestus on kaks õppeveerandit.
(4) Otsuse õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli direktor
käskkirjaga.
2
§ 3. Tervislikel põhjustel rakendatava koduõppe korraldamine
(1) Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab kool, mille nimekirja õpilane on kantud.
(2) Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele koostab kool koostöös vanemaga tema
võimeid ja erivajadusi arvestava individuaalse õppekava, lähtudes raviarsti või eriarsti ja
koolivälise nõustamismeeskonna soovitustest ning temale kohaldatavas riiklikus õppekavas
sätestatud kohustuslikest ainetest.
(3) Gümnaasiumiastmel tervislikel põhjustel koduõppel oleval õpilasel võib vähendada
õppekoormust kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta.
(4) Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele viiakse kooli poolt juhendatud õpet läbi
vähemalt kaheksa õppetunni ulatuses nädalas.
§ 4. Tervislikel põhjustel koduõppel õppiva õpilase hindamine
(1) Tervislikel põhjustel koduõppel õppiva õpilase hindamise korraldus määratakse
individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud
nõudeid.
(2) Kool seab õpilasele sisse päeviku, kuhu õpetajad märgivad õpingu toimumise kuupäeva,
tundide arvu, sisu ja koduülesanded, hinded või sõnalised hinnangud.
(3) Õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse.
§ 5. Vanema taotlusel koduõppe rakendamine
(1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes.
(2) Õpilasele koduõppe rakendamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis taotluse hiljemalt 20. augustiks, kui koduõpet soovitakse rakendada alates
õppeaasta algusest, ning hiljemalt 20. detsembriks, kui koduõpet soovitakse rakendada alates II
poolaasta algusest. Taotluses tuleb näidata vanema soovil koduõppele viimise põhjused ja
andmed isiku kohta, kes hakkab last õpetama.
(3) Õpilasele vanema taotlusel koduõppe rakendamise otsus tehakse üldjuhul õppeaasta või
poolaasta alguses.
(4) Otsuse vanema taotlusel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli õppenõukogu.
§ 6. Vanema taotlusel rakendatava koduõppe korraldamine
(1) Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste
saavutamise eest. Kool võimaldab õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks
vajalikku õppekirjandust (õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid, töölehti jmt).
(2) Vanema taotlusel koduõppel õppivale õpilasele koostab koduõpet läbiviiv isik koostöös
kooliga kooli õppekavast lähtudes individuaalse õppekava. Individuaalses õppekavas
määratakse kindlaks õpetajad, kes kooli poolt kontrollivad õpitulemuste omandamist.
§ 7. Vanema taotlusel koduõppel õppiva õpilase hindamine ja õpitulemuste saavutatuse
kontrollimine
3
(1) Vanema taotlusel koduõppel õppiva õpilase hindamise korraldus määratakse individuaalses
õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid.
(2) Kool kontrollib vähemalt üks kord poolaastas individuaalses õppekavas sätestatud
õpitulemuste omandamist.
(3) Koduõpet läbiviiv isik võib viibida lõikes 2 nimetatud õpilase õpitulemuste hindamise
juures.
(4) Õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse.
§ 8. Vanema taotlusel toimuva koduõppe katkestamine
Koolil on õigus katkestada õppenõukogu otsusega koduõpe, kui § 7 lõikes 2 nimetatud kontrolli
käigus ilmneb, et õpilasel on individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused suures mahus
saavutamata.
§ 9. Eritingimustel koduõpe Eesti välisesinduses lähetuses või avaliku teenistuse seaduse
alusel pikaajalises välislähetuses viibiva teenistujaga kaasasolevale lapsele
(1) Kooli nimekirjas olevale Eesti välisesinduses lähetuses või avaliku teenistuse seaduse
alusel pikaajalises välislähetuses viibiva teenistujaga kaasasolevale lapsele, kes ajutiselt
omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust (edaspidi lähetatud teenistuja laps),
rakendatakse koduõpet käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Käesoleva määruse
paragrahve 5–8 sellisel juhul ei kohaldata.
(2) Koduõppe rakendamiseks või selle ennetähtaegseks lõpetamiseks esitab vanem kooli
direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles tuleb näidata tähtaeg,
mis ajal soovitakse koduõpet rakendada või seda ennetähtaegselt lõpetada.
(3) Vanema taotlusel koostatakse lähetatud teenistuja lapsele koduõppe rakendamise ajaks
individuaalne õppekava nende õppeainete ja -teemade osas, mida välisriigi õppeasutuse
õppekava ei sisalda. Sellisel juhul määratletakse individuaalses õppekavas taotletavad
õpitulemused ja nende saavutatuse kontrollimise kord ning kool võimaldab õpilasel kasutada
tasuta vähemalt individuaalse õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (õpikuid,
tööraamatuid, töövihikuid, töölehti jmt). Õpilase välisriigis viibimise ajal kasutatakse kooli,
õpilase ja vanema vahelise suhtluse korraldamiseks asjakohaseid infotehnoloogilisi vahendid.
(4) Kui õpilane ei ole koduõppe rakendamise ajal talle koostatud individuaalset õppekava täies
mahus läbinud, koostatakse õpilasele koduõppe lõppemisel ja Eesti kooli naasmisel vajadusel
individuaalne õppekava.
§ 10. Haiglaõppe korraldamine
(1) Haiglaõpet korraldatakse haiglaravil olevatele õpilastele.
(2) Haiglaõpet korraldavad koostöös haiglatega Maarjamaa Hariduskolleegium, Tallinna
Konstantin Pätsi Vabaõhukool ja Haapsalu Viigi Kool.
(3) Haiglas viibivale õpilasele võimaldatakse juhendatud õppetegevust alates esimesest
haiglapäevast arvestuslikult kaheksa tunni ulatuses nädalas. Õppekorraldus haiglas on paindlik
ja arvestab iga õpilase puhul õpilasele haiglas läbiviidavate protseduuridega ning tema
tervisliku seisundiga.
4
(4) Haiglaõpet läbiviiv õpetaja viibib üldjuhul haiglas kogu õppepäeva vältel ning
kooskõlastab õppetöö korralduse raviarstiga. Õpetaja ülesanne on toetada õpilase
õpimotivatsiooni ja juhendada tema õppimist. Üle kümne päeva haiglas viibivate õpilaste
õpetamisel teeb õpetaja koostööd kooliga, mille nimekirja on õpilane kantud.
(5) Õpetamise kohta peab õpetaja päevikut, kuhu märgitakse õpilaste isikuandmed (ees- ja
perekonnanimi, kool ja klass), haiglas viibimise aeg, konsultatsioonide toimumise kuupäevad,
sisu, hinnangud ja hinded.
(6) Õpilase lahkumisel haiglast teavitab haiglaõpet läbiviiv õpetaja kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis kooli, mille nimekirja on õpilane kantud, haiglas läbiviidud õpingute
sisust, õpilasele antud sõnalistest hinnangutest ja hinnetest ning annab soovitusi õppetöö
edasiseks korraldamiseks.
§ 11. Rakendussätted
(1) Haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 40 „Koduõppe ja haiglaõppe
tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt)
minister Tea Varrak
kantsler
Haridus- ja teadusministri määruse „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“
eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Täna kehtib haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 40 „Koduõppe ja
haiglaõppe tingimused ja kord“, mis on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23
lõike 2 ja § 53 lõike 3 alusel. 1. veebruaril 2018. a jõustuvate põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatuste kohaselt jääb
põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse alles volitusnorm koduõppe ja haiglaõppe tingimuste
kehtestamiseks vaid § 23 lõikesse 2. Seetõttu tuleb koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord
haridus- ja teadusministri poolt uuesti kehtestada. Määruses on tehtud ka mõned
terminoloogilised muudatused (eelkõige §-s 1, mis on viidud sõnastuslikult analoogseks
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõigetega 1 ja 5).
Eelnõu on ette valmistanud õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144;
[email protected]).
Määrus on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõike 2 alusel.
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahvis 1 sätestatakse koduõppe korraldamise üldised alused – mida mõistetakse koduõppe
all üldisemalt ning milles seisneb koduõpe tervislikel põhjustel, koduõpe lapsevanema soovil
ning haiglaõpe. Käesolevat paragrahvi on muudetud eelkõige terminoloogiliselt.
Paragrahvides 2 - 4 on reguleeritud tervislikel põhjustel koduõppega seonduvat (koduõppe
rakendamine, rakendatava koduõppe korraldamine ja koduõppel oleva õpilase hindamine).
Koduõppe rakendamise aluseks on vanema taotlus ja koolivälise nõustamismeeskonna
soovitus. Koduõppe rakendajaks ja rakendatava koduõppe korraldajaks on kool.
Üldjuhul on gümnaasiumiastme statsionaarses õppes olevate õpilaste kohustusliku õppe maht
96 kursust. Koduõppel viibivatel õpilastel on lubatud vähendada õppekoormust iga arvestusliku
koduõppel viibitud õppeaasta kohta kuni 8 kursust. See on otstarbekas ja vajalik, kuna
koduõppes viibides on õpilasel juhendatud õppetegevust oluliselt vähem ning terviseseisundist
tulenevalt on teatud õppeainete läbimine ka raskendatud. Kuna määruse tekstis on kasutatud
sõnastust „kuni kaheksa kursuse võrra“, siis ei pruugi kool kursuste arvu ka üldse vähendada
või vähendada väiksemas ulatuses, arvestades seejuures õpilase võimalusi.
Nimetatud paragrahvide tekst on jäänud võrreldes kehtiva määrusega sisuliselt muutmata. Vaid
sõna „nõustamiskomisjon“ on asendatud sõnadega „kooliväline nõustamismeeskond“.
Paragrahvides 5 – 8 on reguleeritud vanema soovil läbiviidava koduõppe korda, erinevate
osapoolte kohustusi ja vastutust (koduõppe rakendamine, rakendatava koduõppe korraldamine,
koduõppel oleva õpilase hindamine ja õpitulemuste saavutatuse kontrollimine, koduõppe
katkestamine). Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka
õpitulemuste saavutamise eest. Määruse nimetatud paragrahvide teksti pole võrreldes kehtiva
määrusega muudetud.
Määruse paragrahvis 9 nähakse ette täiendav koduõppes õppimise võimalus lapsevanema
soovil – eritingimustel koduõpe Eesti välisesinduses lähetuses viibiva teenistujaga
kaasasolevale lapsele (edaspidi eritingimustel koduõpe). Erinevalt määruse §-des 5 - 8
ettenähtud vanema taotlusel koduõppe rakendamisega on eritingimustel koduõpet võimalik
taotleda aastaringselt.
Kui määruse §-des 5 - 8 sätestatud vanema taotlusel koduõppe korraldamine on vanema
kohustus ning kool kontrollib üks kord poolaastas individuaalse õppekava omandamist (kõikide
õppeainete osas), siis eritingimustel koduõppe puhul arvestab kool välisriigi õppeasutuses
läbitud õpinguid, mis võimaldavad saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud
õpitulemusi ja nende õpingute käigus antud hinnanguid õpitulemustele. Koduõppe rakendamise
ajaks koostatakse vanema taotlusel Eesti koolis, kust õpilane on koduõppel, individuaalne
õppekava õppeainete ja –teemade osas, mida välisriigi õppeasutuse õppekava ei sisalda.
Eraldi on määruse eelnõus eritingimustel koduõppe osas rõhutatud seda, et õpilase välisriigis
viibimise ajal kasutatakse kooli, õpilase ja vanema vahelise suhtluse korraldamiseks vajadusele
vastavaid infotehnoloogilisi vahendeid.
Erinevalt määruse §-des 5 - 8 ettenähtud vanema taotlusel koduõppe rakendamisest ei nähta
eritingimustel koduõppe rakendamise osas ette koduõppe katkestamise võimalust. Õpilane ja
lapsevanem saavad koduõppel viibida selle lõppemiseni, arvestades vanemate soovi. Juhul, kui
õpilane ei ole koduõppe rakendamise ajal individuaalset õppekava läbinud, koostatakse talle
koduõppe lõppemisel vajadusel uus individuaalne õppekava, aitamaks õpilane järele teistele
Eesti koolis alaliselt õppinud õpilastele.
Paragrahvi 9 teksti ei ole võrreldes kehtiva regulatsiooniga (kehtivas määruses § 81) muudetud.
Paragrahvis 10 on reguleeritud haiglaõppe korraldust.
Selleks, et tagada paindlik, lapsele haiglas osutavate protseduuridega ning tema tervisliku
seisundiga arvestav ning sellest lähtuv õppekorraldus, on tarvilik õpetaja viibimine haiglas
kogu (õppe)päeva vältel. Haiglaõpetaja roll ei seisne mitte niivõrd aineõpetamises kui õpilase
jälgimises, toetamises, suunamises, juhendamises, õpilase jaoks õpingute nädalaplaanide
koostamises jne. Suureneb lapsele vajalik emotsionaalne toetus, toetatakse ka tema sisemist
kasvamist, eneseusaldust ja elutahet.
Haiglaõppes tagatakse määrusega õpilasele konsultatsiooniaega 8 tundi nädalas ehk on tagatud
võrdses mahus koduõppel olevate lastega.
Paragrahvi 10 teksti ei ole võrreldes kehtiva regulatsiooniga (kehtivas määruses § 9) muudetud.
Paragrahv 11 on rakendussäte, mis näeb ette määruse jõustumise aja ja kehtiva määruse
kehtetuks tunnistamine.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita.
IV Määruse mõjud
Uus määrus ei too kaasa olulist mõju, kuna tegemist on tehniliste muudatustega (määruse uuesti
kehtestamise tingis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 53 kehtetuks tunnistamine ja ühes
sellega nimetatud paragrahvist volitusnormi kadumine (täpsemalt § 53 lõige 3)).
V Määruse rakendamiseks seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavate tegevuste läbiviimise vajadust.
Eelnõu rakendamine ei too kaasa täiendavat kulu ning sellega ei kaasne riigile ka täiendavat
tulu.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril.
VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine
Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste
Liiduga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti
Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule.
Heddi Lutterus
õigusosakonna juhataja
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/18-0049 - Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.01.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6567079c-3d1e-4530-8021-0d79cdc55ba4
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6567079c-3d1e-4530-8021-0d79cdc55ba4?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main