dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 22. jaanuar 2018
Viit
1-12/294-1
Registreeritud
22. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
25. jaanuar 2018

Failid

  • 📎Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord.bdoc550 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: 18.01.2018 nr 8-2/18/367 Ministeeriumid Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 25. jaanuariks 2018. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpetajate Liit Eesti Haridustöötajate Liit Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 11.01.2018 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõike 2 alusel. § 1. Koduõppe korraldamise alused (1) Koduõppena mõistetakse väljaspool kooliruume korraldatavat õpet. Koduõpet rakendatakse: 1) kui õpilase terviseseisund ei võimalda tal kooli päevakavas ettenähtud õppes osaleda (edaspidi koduõpe tervislikel põhjustel) või 2) kui vanem soovib põhiharidust omandava õpilase õppetööd iseseisvalt korraldada (edaspidi koduõpe vanema taotlusel). (2) Õpilasele, kelle terviseseisund ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhi- või üldkeskhariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides. (3) Põhiharidust omandav õpilane, kellele vanem soovib iseseisvalt korraldada oma lapse õppetööd, vabastatakse vanema taotluse alusel kooli päevakava ja õppekorralduse kohasest õppe- ja kasvatustegevusest. (4) Haiglaõppena mõistetakse haiglaravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpet. § 2. Tervislikel põhjustel koduõppe rakendamine (1) Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. (2) Õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, milles tuleb näidata tervislikel põhjustel koduõppele viimise põhjused. (3) Kooliväline nõustamismeeskond võib koduõppe rakendamist soovitada kuni kolmeks aastaks, mille järel vaadatakse üle koduõppe pikendamise vajadus. Minimaalne koduõppe kestus on kaks õppeveerandit. (4) Otsuse õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli direktor käskkirjaga. 2 § 3. Tervislikel põhjustel rakendatava koduõppe korraldamine (1) Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab kool, mille nimekirja õpilane on kantud. (2) Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele koostab kool koostöös vanemaga tema võimeid ja erivajadusi arvestava individuaalse õppekava, lähtudes raviarsti või eriarsti ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitustest ning temale kohaldatavas riiklikus õppekavas sätestatud kohustuslikest ainetest. (3) Gümnaasiumiastmel tervislikel põhjustel koduõppel oleval õpilasel võib vähendada õppekoormust kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta. (4) Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele viiakse kooli poolt juhendatud õpet läbi vähemalt kaheksa õppetunni ulatuses nädalas. § 4. Tervislikel põhjustel koduõppel õppiva õpilase hindamine (1) Tervislikel põhjustel koduõppel õppiva õpilase hindamise korraldus määratakse individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid. (2) Kool seab õpilasele sisse päeviku, kuhu õpetajad märgivad õpingu toimumise kuupäeva, tundide arvu, sisu ja koduülesanded, hinded või sõnalised hinnangud. (3) Õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse. § 5. Vanema taotlusel koduõppe rakendamine (1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. (2) Õpilasele koduõppe rakendamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse hiljemalt 20. augustiks, kui koduõpet soovitakse rakendada alates õppeaasta algusest, ning hiljemalt 20. detsembriks, kui koduõpet soovitakse rakendada alates II poolaasta algusest. Taotluses tuleb näidata vanema soovil koduõppele viimise põhjused ja andmed isiku kohta, kes hakkab last õpetama. (3) Õpilasele vanema taotlusel koduõppe rakendamise otsus tehakse üldjuhul õppeaasta või poolaasta alguses. (4) Otsuse vanema taotlusel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli õppenõukogu. § 6. Vanema taotlusel rakendatava koduõppe korraldamine (1) Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest. Kool võimaldab õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid, töölehti jmt). (2) Vanema taotlusel koduõppel õppivale õpilasele koostab koduõpet läbiviiv isik koostöös kooliga kooli õppekavast lähtudes individuaalse õppekava. Individuaalses õppekavas määratakse kindlaks õpetajad, kes kooli poolt kontrollivad õpitulemuste omandamist. § 7. Vanema taotlusel koduõppel õppiva õpilase hindamine ja õpitulemuste saavutatuse kontrollimine 3 (1) Vanema taotlusel koduõppel õppiva õpilase hindamise korraldus määratakse individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid. (2) Kool kontrollib vähemalt üks kord poolaastas individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemuste omandamist. (3) Koduõpet läbiviiv isik võib viibida lõikes 2 nimetatud õpilase õpitulemuste hindamise juures. (4) Õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse. § 8. Vanema taotlusel toimuva koduõppe katkestamine Koolil on õigus katkestada õppenõukogu otsusega koduõpe, kui § 7 lõikes 2 nimetatud kontrolli käigus ilmneb, et õpilasel on individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused suures mahus saavutamata. § 9. Eritingimustel koduõpe Eesti välisesinduses lähetuses või avaliku teenistuse seaduse alusel pikaajalises välislähetuses viibiva teenistujaga kaasasolevale lapsele (1) Kooli nimekirjas olevale Eesti välisesinduses lähetuses või avaliku teenistuse seaduse alusel pikaajalises välislähetuses viibiva teenistujaga kaasasolevale lapsele, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust (edaspidi lähetatud teenistuja laps), rakendatakse koduõpet käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Käesoleva määruse paragrahve 5–8 sellisel juhul ei kohaldata. (2) Koduõppe rakendamiseks või selle ennetähtaegseks lõpetamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles tuleb näidata tähtaeg, mis ajal soovitakse koduõpet rakendada või seda ennetähtaegselt lõpetada. (3) Vanema taotlusel koostatakse lähetatud teenistuja lapsele koduõppe rakendamise ajaks individuaalne õppekava nende õppeainete ja -teemade osas, mida välisriigi õppeasutuse õppekava ei sisalda. Sellisel juhul määratletakse individuaalses õppekavas taotletavad õpitulemused ja nende saavutatuse kontrollimise kord ning kool võimaldab õpilasel kasutada tasuta vähemalt individuaalse õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid, töölehti jmt). Õpilase välisriigis viibimise ajal kasutatakse kooli, õpilase ja vanema vahelise suhtluse korraldamiseks asjakohaseid infotehnoloogilisi vahendid. (4) Kui õpilane ei ole koduõppe rakendamise ajal talle koostatud individuaalset õppekava täies mahus läbinud, koostatakse õpilasele koduõppe lõppemisel ja Eesti kooli naasmisel vajadusel individuaalne õppekava. § 10. Haiglaõppe korraldamine (1) Haiglaõpet korraldatakse haiglaravil olevatele õpilastele. (2) Haiglaõpet korraldavad koostöös haiglatega Maarjamaa Hariduskolleegium, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool ja Haapsalu Viigi Kool. (3) Haiglas viibivale õpilasele võimaldatakse juhendatud õppetegevust alates esimesest haiglapäevast arvestuslikult kaheksa tunni ulatuses nädalas. Õppekorraldus haiglas on paindlik ja arvestab iga õpilase puhul õpilasele haiglas läbiviidavate protseduuridega ning tema tervisliku seisundiga. 4 (4) Haiglaõpet läbiviiv õpetaja viibib üldjuhul haiglas kogu õppepäeva vältel ning kooskõlastab õppetöö korralduse raviarstiga. Õpetaja ülesanne on toetada õpilase õpimotivatsiooni ja juhendada tema õppimist. Üle kümne päeva haiglas viibivate õpilaste õpetamisel teeb õpetaja koostööd kooliga, mille nimekirja on õpilane kantud. (5) Õpetamise kohta peab õpetaja päevikut, kuhu märgitakse õpilaste isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, kool ja klass), haiglas viibimise aeg, konsultatsioonide toimumise kuupäevad, sisu, hinnangud ja hinded. (6) Õpilase lahkumisel haiglast teavitab haiglaõpet läbiviiv õpetaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooli, mille nimekirja on õpilane kantud, haiglas läbiviidud õpingute sisust, õpilasele antud sõnalistest hinnangutest ja hinnetest ning annab soovitusi õppetöö edasiseks korraldamiseks. § 11. Rakendussätted (1) Haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 40 „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Tea Varrak kantsler Haridus- ja teadusministri määruse „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Täna kehtib haridus- ja teadusministri 11. augusti 2010. a määrus nr 40 „Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord“, mis on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõike 2 ja § 53 lõike 3 alusel. 1. veebruaril 2018. a jõustuvate põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatuste kohaselt jääb põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse alles volitusnorm koduõppe ja haiglaõppe tingimuste kehtestamiseks vaid § 23 lõikesse 2. Seetõttu tuleb koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord haridus- ja teadusministri poolt uuesti kehtestada. Määruses on tehtud ka mõned terminoloogilised muudatused (eelkõige §-s 1, mis on viidud sõnastuslikult analoogseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõigetega 1 ja 5). Eelnõu on ette valmistanud õigusosakonna jurist Indrek Kilk (735 0144; [email protected]). Määrus on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 23 lõike 2 alusel. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvis 1 sätestatakse koduõppe korraldamise üldised alused – mida mõistetakse koduõppe all üldisemalt ning milles seisneb koduõpe tervislikel põhjustel, koduõpe lapsevanema soovil ning haiglaõpe. Käesolevat paragrahvi on muudetud eelkõige terminoloogiliselt. Paragrahvides 2 - 4 on reguleeritud tervislikel põhjustel koduõppega seonduvat (koduõppe rakendamine, rakendatava koduõppe korraldamine ja koduõppel oleva õpilase hindamine). Koduõppe rakendamise aluseks on vanema taotlus ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitus. Koduõppe rakendajaks ja rakendatava koduõppe korraldajaks on kool. Üldjuhul on gümnaasiumiastme statsionaarses õppes olevate õpilaste kohustusliku õppe maht 96 kursust. Koduõppel viibivatel õpilastel on lubatud vähendada õppekoormust iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta kuni 8 kursust. See on otstarbekas ja vajalik, kuna koduõppes viibides on õpilasel juhendatud õppetegevust oluliselt vähem ning terviseseisundist tulenevalt on teatud õppeainete läbimine ka raskendatud. Kuna määruse tekstis on kasutatud sõnastust „kuni kaheksa kursuse võrra“, siis ei pruugi kool kursuste arvu ka üldse vähendada või vähendada väiksemas ulatuses, arvestades seejuures õpilase võimalusi. Nimetatud paragrahvide tekst on jäänud võrreldes kehtiva määrusega sisuliselt muutmata. Vaid sõna „nõustamiskomisjon“ on asendatud sõnadega „kooliväline nõustamismeeskond“. Paragrahvides 5 – 8 on reguleeritud vanema soovil läbiviidava koduõppe korda, erinevate osapoolte kohustusi ja vastutust (koduõppe rakendamine, rakendatava koduõppe korraldamine, koduõppel oleva õpilase hindamine ja õpitulemuste saavutatuse kontrollimine, koduõppe katkestamine). Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest. Määruse nimetatud paragrahvide teksti pole võrreldes kehtiva määrusega muudetud. Määruse paragrahvis 9 nähakse ette täiendav koduõppes õppimise võimalus lapsevanema soovil – eritingimustel koduõpe Eesti välisesinduses lähetuses viibiva teenistujaga kaasasolevale lapsele (edaspidi eritingimustel koduõpe). Erinevalt määruse §-des 5 - 8 ettenähtud vanema taotlusel koduõppe rakendamisega on eritingimustel koduõpet võimalik taotleda aastaringselt. Kui määruse §-des 5 - 8 sätestatud vanema taotlusel koduõppe korraldamine on vanema kohustus ning kool kontrollib üks kord poolaastas individuaalse õppekava omandamist (kõikide õppeainete osas), siis eritingimustel koduõppe puhul arvestab kool välisriigi õppeasutuses läbitud õpinguid, mis võimaldavad saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi ja nende õpingute käigus antud hinnanguid õpitulemustele. Koduõppe rakendamise ajaks koostatakse vanema taotlusel Eesti koolis, kust õpilane on koduõppel, individuaalne õppekava õppeainete ja –teemade osas, mida välisriigi õppeasutuse õppekava ei sisalda. Eraldi on määruse eelnõus eritingimustel koduõppe osas rõhutatud seda, et õpilase välisriigis viibimise ajal kasutatakse kooli, õpilase ja vanema vahelise suhtluse korraldamiseks vajadusele vastavaid infotehnoloogilisi vahendeid. Erinevalt määruse §-des 5 - 8 ettenähtud vanema taotlusel koduõppe rakendamisest ei nähta eritingimustel koduõppe rakendamise osas ette koduõppe katkestamise võimalust. Õpilane ja lapsevanem saavad koduõppel viibida selle lõppemiseni, arvestades vanemate soovi. Juhul, kui õpilane ei ole koduõppe rakendamise ajal individuaalset õppekava läbinud, koostatakse talle koduõppe lõppemisel vajadusel uus individuaalne õppekava, aitamaks õpilane järele teistele Eesti koolis alaliselt õppinud õpilastele. Paragrahvi 9 teksti ei ole võrreldes kehtiva regulatsiooniga (kehtivas määruses § 81) muudetud. Paragrahvis 10 on reguleeritud haiglaõppe korraldust. Selleks, et tagada paindlik, lapsele haiglas osutavate protseduuridega ning tema tervisliku seisundiga arvestav ning sellest lähtuv õppekorraldus, on tarvilik õpetaja viibimine haiglas kogu (õppe)päeva vältel. Haiglaõpetaja roll ei seisne mitte niivõrd aineõpetamises kui õpilase jälgimises, toetamises, suunamises, juhendamises, õpilase jaoks õpingute nädalaplaanide koostamises jne. Suureneb lapsele vajalik emotsionaalne toetus, toetatakse ka tema sisemist kasvamist, eneseusaldust ja elutahet. Haiglaõppes tagatakse määrusega õpilasele konsultatsiooniaega 8 tundi nädalas ehk on tagatud võrdses mahus koduõppel olevate lastega. Paragrahvi 10 teksti ei ole võrreldes kehtiva regulatsiooniga (kehtivas määruses § 9) muudetud. Paragrahv 11 on rakendussäte, mis näeb ette määruse jõustumise aja ja kehtiva määruse kehtetuks tunnistamine. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita. IV Määruse mõjud Uus määrus ei too kaasa olulist mõju, kuna tegemist on tehniliste muudatustega (määruse uuesti kehtestamise tingis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 53 kehtetuks tunnistamine ja ühes sellega nimetatud paragrahvist volitusnormi kadumine (täpsemalt § 53 lõige 3)). V Määruse rakendamiseks seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavate tegevuste läbiviimise vajadust. Eelnõu rakendamine ei too kaasa täiendavat kulu ning sellega ei kaasne riigile ka täiendavat tulu. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub 2018. aasta 1. veebruaril. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine Eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumidega, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule. Heddi Lutterus õigusosakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/18-0049 - Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.01.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6567079c-3d1e-4530-8021-0d79cdc55ba4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6567079c-3d1e-4530-8021-0d79cdc55ba4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel