dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Kultuuriministeerium · 19. jaanuar 2018
Viit
1-12/503-2
Registreeritud
19. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Rahandusministeerium, Muinsuskaitseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Heili Jõe

Failid

  • 📎1-12503-2 19.01.2018 Väljaminev kiri.bdoc290 KB

Sisu (failidest)

Teie 11.12.2017 nr 7.2.1/17-2905/-2T Riigikantselei [email protected] Meie 19.01.2018 nr 1-12/503-2 COM(2017) 375 REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on the import of cultural goods Kultuuriministeeriumi arvamus Eesti ei ole kultuuriväärtuste importi seni reguleerinud. Vastu on võetud kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus, mille alusel reguleeritakse üksnes kultuuriväätuste väljavedu. Toetame üldiselt kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks õiguslike meetmete vastuvõtmist Euroopa Liidu tasandil, samuti vastavate nõuete täitmiseks keskse infosüsteemi väljatöötamist Euroopa Komisjoni poolt. Määruse eelnõu raames näeme aga mitmeid ohte, millele peaks läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogu tasandil tähelepanu pöörama. 1) Kaasnev administratiivne protseduur ei tohiks tekitada määratud pädevale asutusele liigset töö- ega eelarvekoormust. Määruse eelnõu art 4 järgi peab liikmesriik määrama pädeva asutuse, kes hakkab impordilube/ impordilitsentse väljastama. Tõenäoliselt määrab Eesti pädevaks asutuseks Muinsuskaitseameti, kes väljastab ka praegu kultuuriväärtuste ekspordilube, kuid kelle seadusest tulenevate ülesannete koormus ületab juba praegu personali mahu. Litsentsi taotluste arv kolmandates riikidest aastas ei pruugi olla suur (siia alla ei käi transiidiks mõeldud kultuuriväärtused), kuid sellega kaasnev töömaht on ennustamatu. Kui pädeval asutusel tekib kahtlus, kas taotleja on andnud õiget informatsiooni, siis võib olla vajalik kaasata eksperte, nt muuseumidest, vajadusel ka teistest riikidest (nt päritoluriigist). Ekspertiiside tegemine on aeganõudev ja kallis. Eestis puuduvad kohapeal eksperdid kõigi maailmajagude kultuuriväärtuste jaoks. Kui taotleja soovib importida kaupa näiteks Iraagist, mis on keelatud, aga esitab seda Iraani kultuuriväärtusena, siis esemete tegeliku päritolu või vanuse äratundmine on väga keeruline. Muinsuskaitseametil on pädevus tuvastada Eesti kultuuriväärtusi ja neid hinnata (ekspertiis), kuid puudub pädevus anda täpset hinnangut kogu maailma kultuuripärandile, mistõttu tuleb Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 impordilitsentsi väljastamisel lähtuda taotleja antavast informatsioonist, mis aga võib olla tahtlikult moonutatud. Seetõttu toetame lahendust, kus kogu tõendamiskohustus peab olema importijal ja kahtluse korral võiks keeldumine olema tehtud sihtriigi jaoks lihtsaks. Importiva riigi vastutus kolmanda riigi kultuuriväärtuse eest tuleks minimeerida 2) Määrusega seondub meie hinnangul oluline risk ebaseadusliku kultuurivara n-ö seadustamiseks. Eelnõu artikkel 4 p 1.bis (litsents ei tähenda asja omandiõigust) ei taga seda täielikult. Võiks olla lisatud säte, et kolmandast riigist ebaseaduslikult välja viidud kauba importimine liitu ei saa olla legaalne ka juhul, kui kolmas riik suudab seda tõendada alles tagantjärele, st pärast impordiloa väljastamist. Päritoluriigil peaks jääma võimalus nõuda kultuuriväärtusega asja tagastamist. Eesti on liitunud UNESCO Kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooniga (nn 1970. a konventsioon). Konventsiooni osaline on kohustatud keelama selliste kultuuriväärtuste sissetoomise, mis on varastatud konventsiooni teise osalisriigi muuseumist või religioossest või ilmalikust mälestisest või muust seesugusest asutusest ja tegema omalt poolt kõik selliste kultuuriväärtuse ülesleidmiseks ja tagastamiseks. 1970. a konventsiooniga on tänaseks liitunud 134 riiki üle maailma. See risk on seotud ka vaidlusega mõistete „päritoluriik“ ja „eksportiv riik“ üle. Reeglina kaitseb iga riik oma kultuuriväärtusi. Näitena võib tuua, et Eestis on nõutav väljaveoluba Eesti kultuuriväärtustele. 3) Määruse eelnõu arutelu, veel vähem jõustamine ilma ette antud rakendusaktideta, on mõeldamatu. Hetkel pole teada, milliseid dokumente peab importija esitama hakkama. Juhtude kohta, kus päritolu- või eksportivas riigis ei ole väljaveoprotseduure sisse seatud, on määruse tekstis kirjas, et tuleb esitada „any supporting documents“. 4) Määruse lisa osas, mis loetleb litsentsi- või registreerimiskohustusega kultuuriväärtused, toetame eelnõu sätete ühitamist UNESCO 1970. a konventsioonis toodud kultuuriväärtuste nomenklatuuriga ennekõike põhjusel, et see on rahvusvaheliselt läbi räägitud ja selle on konventsiooniga liitumise läbi heaks kiitnud 134 riiki. Leiame, et olukord, kus Euroopa Liit hakkab määruse lisa näol eraldi defineerima kolmandatele riikidele olulisi kultuuriväärtuseid, on asjatu ja pole põhjendatud. Eesti on kõnealuse kultuuriväärtuste loetelu oma õiguses üle võtnud, kehtestades selle kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse §-s 2 kultuuriväärtuste loendina, millele kehtib väljaveoloa kohustus. UNESCO 1970. a konventsiooniga ühildamine välistab ka võimalikud esilekerkivad vastuolud muudes küsimustes. Toetame Euroopa Komisjoni täiendava pädeva õigusliku analüüsi läbiviimist määruse ja selle lisade vastavuse kohta. Selle konventsiooniga on liitunud 25 liidu riiki (v.a Iiri, Malta, Leedu). 5) Artikkel 5. käsitleb nendele objektidele ID taotlemist ehk registreerimist, mis ei eelda impordilitsentsi taotlemist (alla 250 aasta vana). Säte toob kaasa küll suurema halduskoormuse, kuid ei pruugi meie hinnangul aidata tõkestada reaalselt terrorismi rahastamist seoses illegaalse kultuuriväärtuste kaubandusega. Seda enam, et isikuandmeid säilitatakse kavandi art 9bis järgi vaid 5 aastat, koos võimalusega pikendada 5 aastat. 6) Eelnõu seletuskirja tuleks lisada viide Euroopa Nõukogu konventsioonile: Council of Europe Convention on Offences Relating to Cultural Property. Eestikeelne ametlik tõlge puudub, kuid kohane on Euroopa Nõukogu konventsioon kultuuriväärtustega seonduvate süütegude kohta. Selle § 5 käsitleb illegaalset importi. Arvamuse kujundamisel võeti arvesse ka Muinsuskaitseameti seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar minister Teadmiseks: Rahandusministeerium Muinsuskaitseamet Heili Jõe 628 2228, [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →