Teie 11.12.2017 nr 7.2.1/17-2905/-2T
Riigikantselei
[email protected] Meie 19.01.2018 nr 1-12/503-2
COM(2017) 375 REGULATION OF THE
EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE
COUNCIL on the import of cultural goods
Kultuuriministeeriumi arvamus
Eesti ei ole kultuuriväärtuste importi seni reguleerinud. Vastu on võetud kultuuriväärtuste
väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus, mille alusel reguleeritakse üksnes kultuuriväätuste
väljavedu.
Toetame üldiselt kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse ja terrorismi rahastamise
tõkestamiseks õiguslike meetmete vastuvõtmist Euroopa Liidu tasandil, samuti vastavate
nõuete täitmiseks keskse infosüsteemi väljatöötamist Euroopa Komisjoni poolt.
Määruse eelnõu raames näeme aga mitmeid ohte, millele peaks läbirääkimistel Euroopa
Liidu Nõukogu tasandil tähelepanu pöörama.
1) Kaasnev administratiivne protseduur ei tohiks tekitada määratud pädevale asutusele
liigset töö- ega eelarvekoormust. Määruse eelnõu art 4 järgi peab liikmesriik määrama
pädeva asutuse, kes hakkab impordilube/ impordilitsentse väljastama. Tõenäoliselt määrab
Eesti pädevaks asutuseks Muinsuskaitseameti, kes väljastab ka praegu kultuuriväärtuste
ekspordilube, kuid kelle seadusest tulenevate ülesannete koormus ületab juba praegu
personali mahu. Litsentsi taotluste arv kolmandates riikidest aastas ei pruugi olla suur (siia
alla ei käi transiidiks mõeldud kultuuriväärtused), kuid sellega kaasnev töömaht on
ennustamatu. Kui pädeval asutusel tekib kahtlus, kas taotleja on andnud õiget
informatsiooni, siis võib olla vajalik kaasata eksperte, nt muuseumidest, vajadusel ka teistest
riikidest (nt päritoluriigist). Ekspertiiside tegemine on aeganõudev ja kallis. Eestis puuduvad
kohapeal eksperdid kõigi maailmajagude kultuuriväärtuste jaoks. Kui taotleja soovib
importida kaupa näiteks Iraagist, mis on keelatud, aga esitab seda Iraani kultuuriväärtusena,
siis esemete tegeliku päritolu või vanuse äratundmine on väga keeruline.
Muinsuskaitseametil on pädevus tuvastada Eesti kultuuriväärtusi ja neid hinnata (ekspertiis),
kuid puudub pädevus anda täpset hinnangut kogu maailma kultuuripärandile, mistõttu tuleb
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
impordilitsentsi väljastamisel lähtuda taotleja antavast informatsioonist, mis aga võib olla
tahtlikult moonutatud.
Seetõttu toetame lahendust, kus kogu tõendamiskohustus peab olema importijal ja kahtluse
korral võiks keeldumine olema tehtud sihtriigi jaoks lihtsaks. Importiva riigi vastutus
kolmanda riigi kultuuriväärtuse eest tuleks minimeerida
2) Määrusega seondub meie hinnangul oluline risk ebaseadusliku kultuurivara n-ö
seadustamiseks. Eelnõu artikkel 4 p 1.bis (litsents ei tähenda asja omandiõigust) ei taga seda
täielikult. Võiks olla lisatud säte, et kolmandast riigist ebaseaduslikult välja viidud kauba
importimine liitu ei saa olla legaalne ka juhul, kui kolmas riik suudab seda tõendada alles
tagantjärele, st pärast impordiloa väljastamist. Päritoluriigil peaks jääma võimalus nõuda
kultuuriväärtusega asja tagastamist. Eesti on liitunud UNESCO Kultuuriväärtuste
ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise
abinõude konventsiooniga (nn 1970. a konventsioon). Konventsiooni osaline on kohustatud
keelama selliste kultuuriväärtuste sissetoomise, mis on varastatud konventsiooni teise
osalisriigi muuseumist või religioossest või ilmalikust mälestisest või muust seesugusest
asutusest ja tegema omalt poolt kõik selliste kultuuriväärtuse ülesleidmiseks ja
tagastamiseks. 1970. a konventsiooniga on tänaseks liitunud 134 riiki üle maailma.
See risk on seotud ka vaidlusega mõistete „päritoluriik“ ja „eksportiv riik“ üle. Reeglina
kaitseb iga riik oma kultuuriväärtusi. Näitena võib tuua, et Eestis on nõutav väljaveoluba
Eesti kultuuriväärtustele.
3) Määruse eelnõu arutelu, veel vähem jõustamine ilma ette antud rakendusaktideta, on
mõeldamatu. Hetkel pole teada, milliseid dokumente peab importija esitama hakkama.
Juhtude kohta, kus päritolu- või eksportivas riigis ei ole väljaveoprotseduure sisse seatud, on
määruse tekstis kirjas, et tuleb esitada „any supporting documents“.
4) Määruse lisa osas, mis loetleb litsentsi- või registreerimiskohustusega kultuuriväärtused,
toetame eelnõu sätete ühitamist UNESCO 1970. a konventsioonis toodud kultuuriväärtuste
nomenklatuuriga ennekõike põhjusel, et see on rahvusvaheliselt läbi räägitud ja selle on
konventsiooniga liitumise läbi heaks kiitnud 134 riiki. Leiame, et olukord, kus Euroopa Liit
hakkab määruse lisa näol eraldi defineerima kolmandatele riikidele olulisi kultuuriväärtuseid,
on asjatu ja pole põhjendatud. Eesti on kõnealuse kultuuriväärtuste loetelu oma õiguses üle
võtnud, kehtestades selle kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse §-s 2
kultuuriväärtuste loendina, millele kehtib väljaveoloa kohustus.
UNESCO 1970. a konventsiooniga ühildamine välistab ka võimalikud esilekerkivad
vastuolud muudes küsimustes. Toetame Euroopa Komisjoni täiendava pädeva õigusliku
analüüsi läbiviimist määruse ja selle lisade vastavuse kohta. Selle konventsiooniga on
liitunud 25 liidu riiki (v.a Iiri, Malta, Leedu).
5) Artikkel 5. käsitleb nendele objektidele ID taotlemist ehk registreerimist, mis ei eelda
impordilitsentsi taotlemist (alla 250 aasta vana). Säte toob kaasa küll suurema
halduskoormuse, kuid ei pruugi meie hinnangul aidata tõkestada reaalselt terrorismi
rahastamist seoses illegaalse kultuuriväärtuste kaubandusega. Seda enam, et isikuandmeid
säilitatakse kavandi art 9bis järgi vaid 5 aastat, koos võimalusega pikendada 5 aastat.
6) Eelnõu seletuskirja tuleks lisada viide Euroopa Nõukogu konventsioonile: Council of
Europe Convention on Offences Relating to Cultural Property. Eestikeelne ametlik tõlge
puudub, kuid kohane on Euroopa Nõukogu konventsioon kultuuriväärtustega seonduvate
süütegude kohta. Selle § 5 käsitleb illegaalset importi.
Arvamuse kujundamisel võeti arvesse ka Muinsuskaitseameti seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Saar
minister
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Muinsuskaitseamet
Heili Jõe 628 2228,
[email protected]