EELNÕU 577 SE Eesti Vabariigi hümni seadus § 1. Eesti Vabariigi hümn Eesti Vabariigi hümn on ülistuslaul E esti riigile , rahvale ja kultuurile. Eesti Vabariigi h ümn on üks Eesti riigi sümboleid. § 2. Eesti Vabariigi hümni pealkiri, viis ja sõnad Eesti Vabariigi hümn on „Mu i samaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen. Eesti Vabariigi hümni pealkiri, viis ja sõnad on lisatud käesolevale seadusele. § 3 . Eesti Vabariigi hümni kasutamise õigus Igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel , riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel , järgides head tava. § 4 . Eesti Vabariigi hümni esitamine Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti. Eesti Vabariigi h ümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe au andmiseks vormimütsi juurde. § 5 . Eesti Vabariigi hümni teotamise keeld Eesti Vabariigi h ümni ei tohi teotada . Eesti Vabariigi h ümni teota mise eest võetakse vastutusele k aristusseadustik u § 245 alusel . Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „….” „……………………………...” 2018 . a __________________________________________________________________________ Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 16 .01.2018 . Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
EELNÕU
577 SE
Eesti Vabariigi hümni seadus
§ 1. Eesti Vabariigi hümn
Eesti Vabariigi hümn on ülistuslaul Eesti riigile, rahvale ja kultuurile. Eesti Vabariigi hümn
on üks Eesti riigi sümboleid.
§ 2. Eesti Vabariigi hümni pealkiri, viis ja sõnad
(1) Eesti Vabariigi hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi Friedrich Pacius ja
sõnad Johann Voldemar Jannsen.
(2) Eesti Vabariigi hümni pealkiri, viis ja sõnad on lisatud käesolevale seadusele.
§ 3. Eesti Vabariigi hümni kasutamise õigus
Igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja
teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava.
§ 4. Eesti Vabariigi hümni esitamine
Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti. Eesti Vabariigi hümni laulmise ajaks
paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe au andmiseks
vormimütsi juurde.
§ 5. Eesti Vabariigi hümni teotamise keeld
Eesti Vabariigi hümni ei tohi teotada. Eesti Vabariigi hümni teotamise eest võetakse
vastutusele karistusseadustiku § 245 alusel.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, „….” „……………………………...” 2018. a
1
__________________________________________________________________________
Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 16.01.2018.
Martin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
2
Lisa Eesti Vabariigi hümni seaduse juurde
Lisa
Eesti Vabariigi hümni seaduse juurde
1
Seletuskiri Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu juurde Sissejuhatus Eesti Vabariigi hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Friedrich Pacius . Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen . Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eestis väga populaarseks. 1890-ndate keskpaigaks oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kinnistunud Eesti rahvushümnina: V üldlaulupeol esitati seda püsti seistes ja paljastatud peadega, 1896. aastal nimetas Postimees seda esmakordselt eesti rahva hümniks. Kui 1918 . aastal 12. veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult välja Eesti V abariik järgnes sellele spontaanne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ühislaulmine . 24. veebruaril 1918. aastal avaldatud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest on ainus õigusakt, kus on osaliselt trükitud Eesti hümni tekst. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti hümn. Kui Eesti Vabariigi sümbolid – lipp ja riigivapp – ning nende kasutamise kord on kehtestatud seadustega , siis h ümn on jäänud seaduse tasemel määratlemata. Arvestades, et „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on kõik need aastad kuulunud meie riiklike sümbolite hulka koos vapi ja lipuga, antakse käesoleva seaduse eelnõuga hümnile ametlik staatus. Eelnõu eesmärk Seaduse eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid s eadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seadusega kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Liidus on hümn seadusega reguleeritud enamikus riikides. Riik Reguleerimine Reguleerimise viis Austria Jah Seadus hümni kohta. Belgia Ei S iseministri ringkiri 19 21. aastast, mis täpsustab , milline hümni versioon on ametlik . Bulgaaria Jah Põhiseaduse artikkel 168. Eesti Ei - Hispaania Jah Kuninglik dekreet hümni kohta nr 1560/1997. Holland Jah Ministrite nõukogu otsus hümni kohta 1932. aastast. Horvaatia Jah Seadus hümni kohta . Iirimaa Ei - Itaalia Jah Seadus hümni kohta. Kreeka Jah Kuninglik dekreet hümni kohta 1865. aastast. Küpros Jah Ministrite nõukogu otsus hümni kohta 1966. aastast. Leedu Jah Põhiseaduse art ikkel 16. Luksemburg Jah Seadus hümni kohta. Läti Jah Seadus hümni kohta. Malta Jah Põhiseaduse art ikkel 4. Poola Jah Põhiseaduse art ikkel 28 ja seadus hümni kohta. Portugal Jah Põhiseaduse art ikkel 11. Prantsusmaa Jah Põhiseaduse art ikkel 2. Rootsi Ei - Rumeenia Jah Põhiseaduse art ikkel 12 ja seadus. Saksamaa Ei - Slovakkia Jah Põhiseaduse art ikkel 9. Sloveenia Jah Põhiseaduse art ikkel 6 ja seadus. Soome Ei - Suurbritannia Ei - Taani Jah/Ei Taanil on kaks hümni, ühe on neist Taani valitsus 1844. aastal heaks kiitnud („ Der er et yndigt land “) , Taani kuninglik hümn („Kong Christian“) pärineb 18. sajandist. Tšehhi Jah Põhiseaduse art ikkel 28. Ungari Jah Põhiseaduse art ikkel I. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse mõistet „riiklik tseremoonia“, millega haaratakse pidulikke üritusi, kombetalitusi, millest võtavad osa Eesti Vabariigi president, Riigikogu esimees, peaminister, kohaliku omavalitsuse juht. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa liidu õigusega . Seaduse mõjud Seadusel puuduvad sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud, mõjud riigi julgeolekule ja välisuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutustele ja kohalik ule omavalitsuse korraldusele. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsuste tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine täiendavaid kulusid ei too. Rakendusaktid Käesoleva seaduse vastuvõtmisega rakendusakte ei kaasne. Seaduse jõustumine S eadus jõustub üldises korras. __________________________________________ ______________________________ Algata b Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 16 .01.2018 . Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
Seletuskiri
Eesti Vabariigi hümni seaduse
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Eesti Vabariigi hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi 1848. aastal saksa
päritolu Soome helilooja Friedrich Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann
Voldemar Jannsen.
Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku
liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai „Mu isamaa, mu õnn ja
rõõm” Eestis väga populaarseks. 1890-ndate keskpaigaks oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“
kinnistunud Eesti rahvushümnina: V üldlaulupeol esitati seda püsti seistes ja paljastatud
peadega, 1896. aastal nimetas Postimees seda esmakordselt eesti rahva hümniks.
Kui 1918. aastal 12. veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik
järgnes sellele spontaanne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ühislaulmine.
24. veebruaril 1918. aastal avaldatud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest on ainus õigusakt,
kus on osaliselt trükitud Eesti hümni tekst.
Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ rangelt keelatud.
Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse
taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti hümn.
Kui Eesti Vabariigi sümbolid – lipp ja riigivapp – ning nende kasutamise kord on kehtestatud
seadustega, siis hümn on jäänud seaduse tasemel määratlemata. Arvestades, et „Mu isamaa,
mu õnn ja rõõm“ on kõik need aastad kuulunud meie riiklike sümbolite hulka koos vapi ja
lipuga, antakse käesoleva seaduse eelnõuga hümnile ametlik staatus.
2. Eelnõu eesmärk
Seaduse eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid seadusega ning määrata
kindlaks hümni kasutamise kord. Seadusega kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks „Mu
isamaa, mu õnn ja rõõm“.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Euroopa Liidus on hümn seadusega reguleeritud enamikus riikides.
Riik Reguleerimine Reguleerimise viis
Austria Jah Seadus hümni kohta.
Belgia Ei Siseministri ringkiri 1921. aastast, mis täpsustab,
milline hümni versioon on ametlik.
Bulgaaria Jah Põhiseaduse artikkel 168.
Eesti Ei -
1
Hispaania Jah Kuninglik dekreet hümni kohta nr 1560/1997.
Holland Jah Ministrite nõukogu otsus hümni kohta 1932. aastast.
Horvaatia Jah Seadus hümni kohta.
Iirimaa Ei -
Itaalia Jah Seadus hümni kohta.
Kreeka Jah Kuninglik dekreet hümni kohta 1865. aastast.
Küpros Jah Ministrite nõukogu otsus hümni kohta 1966. aastast.
Leedu Jah Põhiseaduse artikkel 16.
Luksemburg Jah Seadus hümni kohta.
Läti Jah Seadus hümni kohta.
Malta Jah Põhiseaduse artikkel 4.
Poola Jah Põhiseaduse artikkel 28 ja seadus hümni kohta.
Portugal Jah Põhiseaduse artikkel 11.
Prantsusmaa Jah Põhiseaduse artikkel 2.
Rootsi Ei -
Rumeenia Jah Põhiseaduse artikkel 12 ja seadus.
Saksamaa Ei -
Slovakkia Jah Põhiseaduse artikkel 9.
Sloveenia Jah Põhiseaduse artikkel 6 ja seadus.
Soome Ei -
Suurbritannia Ei -
Taani Jah/Ei Taanil on kaks hümni, ühe on neist Taani valitsus
1844. aastal heaks kiitnud („Der er et yndigt land“),
Taani kuninglik hümn („Kong Christian“) pärineb
18. sajandist.
Tšehhi Jah Põhiseaduse artikkel 28.
Ungari Jah Põhiseaduse artikkel I.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse mõistet „riiklik tseremoonia“, millega haaratakse pidulikke üritusi,
kombetalitusi, millest võtavad osa Eesti Vabariigi president, Riigikogu esimees, peaminister,
kohaliku omavalitsuse juht.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Seadusel puuduvad sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud, mõjud riigi julgeolekule ja
välisuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutustele ja
kohalikule omavalitsuse korraldusele.
2
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsuste tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamine täiendavaid kulusid ei too.
8. Rakendusaktid
Käesoleva seaduse vastuvõtmisega rakendusakte ei kaasne.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
________________________________________________________________________
Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 16.01.2018.
Martin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees
3
Vabariigi Valitsus 16.01.2018 nr 1-1/13-577/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a
16. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu.
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eiki Nestor
Lisad: 1) eelnõu kahel lehel (pdf ja docx failid)
2) lisa ühel lehel (pdf ja docx failid)
3) seletuskiri kolmel lehel (pdf ja docx failid)
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0038 - Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu (577 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 17.1.2018 resolutsioonile.
Osapooled: Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium
Tähtaeg: 08.02.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4e7e0a5f-c155-4ba3-af76-a7b0624fd61e
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4e7e0a5f-c155-4ba3-af76-a7b0624fd61e?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 17.01.2018 /1-1/13-577;
Riigikantselei / 17.01.2018 / 2-5/18-00123
Resolutsiooni teema: Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu (577 SE)
Adressaat: Justiitsministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ning Kultuuriministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek
valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 08.02.2018
Adressaat: Kultuuriministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht.
Tähtaeg: 01.02.2018
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.2.2018 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0038.
Kontroll: Margus Matt
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 17.01.2018
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655