dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 17. jaanuar 2018
Viit
1-12/268-1
Registreeritud
17. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Karin Ligi
Lahendamise tähtaeg
1. veebruar 2018

Failid

  • 📎1-1-13-577-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõule_577_SE.bdoc881 KB
  • 📎18-00123-2.pdf5 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 577 SE Eesti Vabariigi hümni seadus § 1. Eesti Vabariigi hümn Eesti Vabariigi hümn on ülistuslaul E esti riigile , rahvale ja kultuurile. Eesti Vabariigi h ümn on üks Eesti riigi sümboleid. § 2. Eesti Vabariigi hümni pealkiri, viis ja sõnad Eesti Vabariigi hümn on „Mu i samaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen. Eesti Vabariigi hümni pealkiri, viis ja sõnad on lisatud käesolevale seadusele. § 3 . Eesti Vabariigi hümni kasutamise õigus Igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel , riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel , järgides head tava. § 4 . Eesti Vabariigi hümni esitamine Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti. Eesti Vabariigi h ümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe au andmiseks vormimütsi juurde. § 5 . Eesti Vabariigi hümni teotamise keeld Eesti Vabariigi h ümni ei tohi teotada . Eesti Vabariigi h ümni teota mise eest võetakse vastutusele k aristusseadustik u § 245 alusel . Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „….” „……………………………...” 2018 . a __________________________________________________________________________ Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 16 .01.2018 . Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU 577 SE Eesti Vabariigi hümni seadus § 1. Eesti Vabariigi hümn Eesti Vabariigi hümn on ülistuslaul Eesti riigile, rahvale ja kultuurile. Eesti Vabariigi hümn on üks Eesti riigi sümboleid. § 2. Eesti Vabariigi hümni pealkiri, viis ja sõnad (1) Eesti Vabariigi hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen. (2) Eesti Vabariigi hümni pealkiri, viis ja sõnad on lisatud käesolevale seadusele. § 3. Eesti Vabariigi hümni kasutamise õigus Igaühel on õigus kasutada Eesti Vabariigi hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel, järgides head tava. § 4. Eesti Vabariigi hümni esitamine Eesti Vabariigi hümni esitamisel seistakse püsti. Eesti Vabariigi hümni laulmise ajaks paljastavad tsiviilriietuses meesterahvad oma pea ja vormikandjad tõstavad käe au andmiseks vormimütsi juurde. § 5. Eesti Vabariigi hümni teotamise keeld Eesti Vabariigi hümni ei tohi teotada. Eesti Vabariigi hümni teotamise eest võetakse vastutusele karistusseadustiku § 245 alusel. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, „….” „……………………………...” 2018. a 1 __________________________________________________________________________ Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 16.01.2018. Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees 2 Lisa Eesti Vabariigi hümni seaduse juurde Lisa Eesti Vabariigi hümni seaduse juurde 1 Seletuskiri Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu juurde Sissejuhatus Eesti Vabariigi hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Friedrich Pacius . Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen . Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eestis väga populaarseks. 1890-ndate keskpaigaks oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kinnistunud Eesti rahvushümnina: V üldlaulupeol esitati seda püsti seistes ja paljastatud peadega, 1896. aastal nimetas Postimees seda esmakordselt eesti rahva hümniks. Kui 1918 . aastal 12. veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult välja Eesti V abariik järgnes sellele spontaanne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ühislaulmine . 24. veebruaril 1918. aastal avaldatud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest on ainus õigusakt, kus on osaliselt trükitud Eesti hümni tekst. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti hümn. Kui Eesti Vabariigi sümbolid – lipp ja riigivapp – ning nende kasutamise kord on kehtestatud seadustega , siis h ümn on jäänud seaduse tasemel määratlemata. Arvestades, et „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on kõik need aastad kuulunud meie riiklike sümbolite hulka koos vapi ja lipuga, antakse käesoleva seaduse eelnõuga hümnile ametlik staatus. Eelnõu eesmärk Seaduse eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid s eadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seadusega kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Liidus on hümn seadusega reguleeritud enamikus riikides. Riik Reguleerimine Reguleerimise viis Austria Jah Seadus hümni kohta. Belgia Ei S iseministri ringkiri 19 21. aastast, mis täpsustab , milline hümni versioon on ametlik . Bulgaaria Jah Põhiseaduse artikkel 168. Eesti Ei - Hispaania Jah Kuninglik dekreet hümni kohta nr 1560/1997. Holland Jah Ministrite nõukogu otsus hümni kohta 1932. aastast. Horvaatia Jah Seadus hümni kohta . Iirimaa Ei - Itaalia Jah Seadus hümni kohta. Kreeka Jah Kuninglik dekreet hümni kohta 1865. aastast. Küpros Jah Ministrite nõukogu otsus hümni kohta 1966. aastast. Leedu Jah Põhiseaduse art ikkel 16. Luksemburg Jah Seadus hümni kohta. Läti Jah Seadus hümni kohta. Malta Jah Põhiseaduse art ikkel 4. Poola Jah Põhiseaduse art ikkel 28 ja seadus hümni kohta. Portugal Jah Põhiseaduse art ikkel 11. Prantsusmaa Jah Põhiseaduse art ikkel 2. Rootsi Ei - Rumeenia Jah Põhiseaduse art ikkel 12 ja seadus. Saksamaa Ei - Slovakkia Jah Põhiseaduse art ikkel 9. Sloveenia Jah Põhiseaduse art ikkel 6 ja seadus. Soome Ei - Suurbritannia Ei - Taani Jah/Ei Taanil on kaks hümni, ühe on neist Taani valitsus 1844. aastal heaks kiitnud („ Der er et yndigt land “) , Taani kuninglik hümn („Kong Christian“) pärineb 18. sajandist. Tšehhi Jah Põhiseaduse art ikkel 28. Ungari Jah Põhiseaduse art ikkel I. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse mõistet „riiklik tseremoonia“, millega haaratakse pidulikke üritusi, kombetalitusi, millest võtavad osa Eesti Vabariigi president, Riigikogu esimees, peaminister, kohaliku omavalitsuse juht. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa liidu õigusega . Seaduse mõjud Seadusel puuduvad sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud, mõjud riigi julgeolekule ja välisuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutustele ja kohalik ule omavalitsuse korraldusele. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsuste tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine täiendavaid kulusid ei too. Rakendusaktid Käesoleva seaduse vastuvõtmisega rakendusakte ei kaasne. Seaduse jõustumine S eadus jõustub üldises korras. __________________________________________ ______________________________ Algata b Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 16 .01.2018 . Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Seletuskiri Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eesti Vabariigi hümn on „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Friedrich Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Eestis väga populaarseks. 1890-ndate keskpaigaks oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kinnistunud Eesti rahvushümnina: V üldlaulupeol esitati seda püsti seistes ja paljastatud peadega, 1896. aastal nimetas Postimees seda esmakordselt eesti rahva hümniks. Kui 1918. aastal 12. veebruaril kuulutati Pärnus Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik järgnes sellele spontaanne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ühislaulmine. 24. veebruaril 1918. aastal avaldatud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest on ainus õigusakt, kus on osaliselt trükitud Eesti hümni tekst. Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal oli „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti hümn. Kui Eesti Vabariigi sümbolid – lipp ja riigivapp – ning nende kasutamise kord on kehtestatud seadustega, siis hümn on jäänud seaduse tasemel määratlemata. Arvestades, et „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on kõik need aastad kuulunud meie riiklike sümbolite hulka koos vapi ja lipuga, antakse käesoleva seaduse eelnõuga hümnile ametlik staatus. 2. Eelnõu eesmärk Seaduse eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid seadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seadusega kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Liidus on hümn seadusega reguleeritud enamikus riikides. Riik Reguleerimine Reguleerimise viis Austria Jah Seadus hümni kohta. Belgia Ei Siseministri ringkiri 1921. aastast, mis täpsustab, milline hümni versioon on ametlik. Bulgaaria Jah Põhiseaduse artikkel 168. Eesti Ei - 1 Hispaania Jah Kuninglik dekreet hümni kohta nr 1560/1997. Holland Jah Ministrite nõukogu otsus hümni kohta 1932. aastast. Horvaatia Jah Seadus hümni kohta. Iirimaa Ei - Itaalia Jah Seadus hümni kohta. Kreeka Jah Kuninglik dekreet hümni kohta 1865. aastast. Küpros Jah Ministrite nõukogu otsus hümni kohta 1966. aastast. Leedu Jah Põhiseaduse artikkel 16. Luksemburg Jah Seadus hümni kohta. Läti Jah Seadus hümni kohta. Malta Jah Põhiseaduse artikkel 4. Poola Jah Põhiseaduse artikkel 28 ja seadus hümni kohta. Portugal Jah Põhiseaduse artikkel 11. Prantsusmaa Jah Põhiseaduse artikkel 2. Rootsi Ei - Rumeenia Jah Põhiseaduse artikkel 12 ja seadus. Saksamaa Ei - Slovakkia Jah Põhiseaduse artikkel 9. Sloveenia Jah Põhiseaduse artikkel 6 ja seadus. Soome Ei - Suurbritannia Ei - Taani Jah/Ei Taanil on kaks hümni, ühe on neist Taani valitsus 1844. aastal heaks kiitnud („Der er et yndigt land“), Taani kuninglik hümn („Kong Christian“) pärineb 18. sajandist. Tšehhi Jah Põhiseaduse artikkel 28. Ungari Jah Põhiseaduse artikkel I. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse mõistet „riiklik tseremoonia“, millega haaratakse pidulikke üritusi, kombetalitusi, millest võtavad osa Eesti Vabariigi president, Riigikogu esimees, peaminister, kohaliku omavalitsuse juht. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seadusel puuduvad sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud, mõjud riigi julgeolekule ja välisuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutustele ja kohalikule omavalitsuse korraldusele. 2 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohalike omavalitsuste tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine täiendavaid kulusid ei too. 8. Rakendusaktid Käesoleva seaduse vastuvõtmisega rakendusakte ei kaasne. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. ________________________________________________________________________ Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 16.01.2018. Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees 3 Vabariigi Valitsus 16.01.2018 nr 1-1/13-577/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 16. jaanuaril algatatud Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu. Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Lisad: 1) eelnõu kahel lehel (pdf ja docx failid) 2) lisa ühel lehel (pdf ja docx failid) 3) seletuskiri kolmel lehel (pdf ja docx failid) Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0038 - Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu (577 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 17.1.2018 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium Tähtaeg: 08.02.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4e7e0a5f-c155-4ba3-af76-a7b0624fd61e Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4e7e0a5f-c155-4ba3-af76-a7b0624fd61e?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 17.01.2018 /1-1/13-577; Riigikantselei / 17.01.2018 / 2-5/18-00123 Resolutsiooni teema: Eesti Vabariigi hümni seaduse eelnõu (577 SE) Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning Kultuuriministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 08.02.2018 Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht. Tähtaeg: 01.02.2018 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.2.2018 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0038. Kontroll: Margus Matt Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 17.01.2018 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel