15.01.2018
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu väljatöötamiskavatsus
Esmatasandi tervishoiu toimemudeli, teenuste, teeninduspiirkondade ja
nimistute regulatsiooni kaasajastamine ning pereõe rolli tugevdamine
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Arvestades muudatusi rahvastiku struktuuris, on ilmne, et esmatasandi koormus ja vastutus
tervishoiuteenuste osutamisel ajas järjest kasvab. Statistikaameti prognoosi kohaselt suureneb
2030. aastaks 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal Eestis tänaselt 18%-lt 24%-le.
Rahvastiku vananemisega kaasneb mittenakkuslike haiguste1 koormuse kasv
tervishoiusüsteemile, millega tegeletakse eelkõige just esmatasandil. Mittenakkuslikest
haigustest tingitud tervisekaotus moodustas 2010. aasta seisuga üle 80% Eesti summaarsest
haiguskoormusest. Esmatasandile tähendab krooniliste haiguste kasv suurenevat koormust,
kuna krooniliste haigete kontaktide arv tervishoiusüsteemiga on keskmisest suurem ja ka
kulud haiguse kontrolli all hoidmiseks on pikaajalise ja püsiva iseloomuga. Selleks, et
kasvavate kuludega toime tulla, on lahenduseks nii paremini integreeritud teenused kui ka
patsiendi ja kogukondade võimestamine ise enda tervise eest hoolt kanda. Kuna esmatasand
on kogukonnale kõige lähemal ning kannab ravi koordineerija rolli, siis sellest tulenevalt on
Eestis ühe olulise tuleviku prioriteedina peetud vajalikuks esmatasandit tugevdada2.
Erinevad uuringud on näidanud, et esmatasandi tervishoid Eestis vajab tervikuna süsteemset
tugevdamist taristu ja multiprofessionaalsete meeskondade loomise, grupipraksistesse
koondumise soodustamise, teenusevaliku laiendamise, rahastamismudeli paindlikumaks
muutmise ning kvaliteedi parandamise osas.
Oluline tõuge esmatasandi tervishoiu arengule on Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurfondi
raha, mis on eraldatud esmatasandi tervisekeskuste (edaspidi ETTK) ehitamise toetamiseks.
Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) investeeringutest on esmatasandile
planeeritud 85 miljon eurot tervisekeskuste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Meetme
eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ning toetada
seeläbi inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetatakse esmatasandi
tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustesse, tagades sellega kättesaadavad ja
mitmekülgsed esmatasandi tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu,
vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. „Eesti tervishoiu
arengusuunad 2020“3 dokument võeti aluseks ministri määruse „Esmatasandi tervisekeskuste
kaasajastamine“ (edaspidi meetme määrus) koostamisel, kus on kirjeldatud ERF vahendite
taotlemise tingimused.
1
peamise osa mittenakkuslike haiguste koormusest moodustavad neli haigusrühma – südameveresoonkonna haigused, kroonilised
kopsuhaigused, diabeet ja kasvajad
2
Eesti tervishoiu arengusuunad aastaks 2020
3
Eesti tervishoiu arengusuunad aastaks 2020
2016. aasta sügisel kinnitas Vabariigi Valitsus investeeringute kava 59 uue esmatasandi
tervisekeskuse ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, mis vastasid meetme määruse
tingimustele. Meetme ellu viimise raames on perearste motiveeritud koonduma suurematesse
praksistesse, osutama täiendavaid teenuseid ning tegema tihedamalt koostööd teiste
teenusepakkujatega erinevate teenuste osutamisel. Samas eeldab koostöömudeli muutumine
esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri arendajatega (sh haiglad, KOV-d jm) ja
esmatasandile lisanduvate teenuseosutajatega ka muudatusi kehtivas õigusruumis ja
rahastamistingimustes.
1. ETTK tegutsemise ja rahastamise mudelid
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS) ei kasuta täna esmatasandi
tervishoiu, esmatasandi teenuste ega tervisekeskuse mõistet. Küll aga on antud mõisted
kasutusel mitmetes rakendusaktides. Seaduse tähenduses on tervisekeskuse näol tegemist ühe
või mitme juriidilise isiku (edaspidi JI) koos tegutsemise vormiga.
Et esmatasandit tugevdada ja saavutada esmatasandi tervisekeskustesse suunatud
investeeringute eesmärki, on oluline, et kõik osapooled töötaksid eesmärgiga pakkuda oma
teeninduspiirkonna elanikele vajalikke tervishoiuteenuseid. Kehtivas õigusruumis on seni
enam levinud mudel, kus kõiki võimalikke esmatasandi põhiteenuseid osutatakse
tervisekeskuses erinevate juriidiliste isikute koostöös (joonis 1) või ühe üldarstiabi juriidilise
isiku (edaspidi ÜJI) kaudu (joonis 2).
Ämmaemand,
Üldarstiabi osutaja I füsioterapeut
Perearstid
I, II ja III
Koduõde
Koduõenduse osutaja Üldarstiabi osutaja II
Üldarstiabi äriühing osutab kõiki
põhiteenuseid (perearstid ja spetsialistid
Ämmaemandusabi
osutaja Üldarstiabi osutaja III töötavad töölepinguga)
Füsioteraapia osutaja
Joonis 1. ETTK koostöö mudel Joonis 2. ETTK laiendatud üldarstiabi
mudel
Uute koostöömudelite välja töötamisel on oluline ja mõistlik mitte lõhkuda olemasolevaid
hästi toimivaid võrgustikke ja koostöövorme (nt koduõenduse sh vähihaigete koduse
toetusravi teenuseosutajate võrgustik, perearstide tegutsemine koostöös haiglate jt eriarstiabi
osutajatega ühisel taristul, ämmaemanduse ning füsioteraapia teenuse osutamine haiglate
poolt). Korralduse kaasajastamisel ETTK kontekstis tuleb arvestada toimivate mudelite
tugevustega ja toetada ning motiveerida koostööd ja koondumist sõltumata juriidilisest
vormist. Eriti oluline on tugevdada koostöömudeleid perearstide ja haiglavõrgu arengukava
(edaspidi HVA) haiglate vahel, kes on paljudel juhtudel maakonnakeskustes ETTK-de
ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ERF vahendite taotlejaks (st tervisekeskuse projekti ellu
viimise eest vastutavaks) ning täna enamasti ka ämmaemandusabi, füsioteraapia ja
koduõendusteenuse (kokkuleppeliselt esmatasandi miinimumteenused koos üldarstiabiga)
osutajaks. Esmatasandi tervisekeskustes peab õigusruum ja rahastamine toetama koostööd ja
ühtses meeskonnas tegutsemist nii erinevate juriidiliste isikute vahel kui ka ühtses juriidilises
isikus. Lisaks on oluline, et nende perearstide patsiendid, kes ei koondu ETTK-desse, ei oleks
diskrimineeritud ja neil oleks võrdsetel alustel kättesaadavad kõik esmatasandi, sh
ämmaemandusabi, koduõendus ja füsioteraapia teenused.
Kehtivas õigusruumis võib üldarstiabi teenuse osutaja juriidilise isikuna osutada nii iseseisva
õendusabi (koduõenduse, koolitervishoiu), ämmaemanduse kui ka füsioteraapia teenuseid.
Nende teenuste osutamine ETTK-s ja rahastamine ravikindlustusest on hetkel võimalik
järgnevalt:
1) Kõik lisanduvate teenuste osutajad spetsialistid (ämmaemand, füsioterapeut, koduõde)
töötavad ÜJI töölepingu alusel. Rahastamine toimub ÜJI ravi rahastamise lepingu (sh nn
teraapiafondi) kaudu.
2) ÜJI teeb koostööd loetletud lisateenuseid osutavate JI-ga, rahastamine toimub ÜJI
lepingu (sh nn teraapiafondi) kaudu.
3) ÜJI ja lisateenuseid osutavad JI-d sõlmivad mitme osapoolega lepingu Eesti
Haigekassaga kõigi teenuste osutamiseks antud tervisekeskuses. Teadaolevalt antud lahendust
praktikas ei kasutata, seega on tegemist pigem teoreetilise lahendusega. Juriidiliselt samas ei
ole piiranguid sellise lahenduse kasutamiseks v.a hanke kohustus juhul, kui lisateenuste
osutajatena ei ole tegemist ravikindlustuse seaduse (edapidi RaKS) § 36 lõike 5 või § 36 lõike
51 kohaselt HVA haigla või üldarstiabi osutajaga.
Seega on HVA haiglad ja üldarstiabi osutajad haigekassa jaoks ühtviisi eelistatud
lepingupartnerid.
Arvestades RaKS-s sätestatut ja selle pinnalt väljakujunenud halduspraktikat on haigekassa
HVA väliselt koduõendusteenust osutavate partnerite leidmiseks korraldanud
valikumenetluse. Seega ei saa haigekassa seniste RaKS tõlgenduste kohaselt sõlmida
koduõendusteenuse rahastamiseks ravi rahastamise lepingut (edaspidi RRL) ilma
valikumenetlust korraldamata ei väljaspool HVA haiglate või ka üldarstiabi osutavate
äriühingute ringi tegutseva koduõendusteenuse osutajaga. Nii HVA haiglate kui ka üldarstiabi
osutajate suhtes lubab seadus VTK koostajate hinnangul sõlmida lepingud koduõenduse ilma
valikumenetlust korraldamata. Probleemne võib olla nii haigekassa kui üldarstiabi osutajate
jaoks koostööpartnerite juriidiliselt korrektne valimine juhul, kui need ei ole HVA haiglad ega
ka üldarstiabi osutajad.
Perearstikeskuste koondumisel ETTK-sse tuleb lisaks arvestada tänast üldarstiabi teenuse
osutajate struktuuri. 70% üldarstiabi osutajatest töötab üksikpraksises st iseseisva juriidilise
isikuna. Sotsiaalministeeriumi maakondlike külastuste käigus on perearstid andnud tagasiside,
et nad ei soovi loobuda oma juriidilisest isikust tervisekeskustesse koondudes, kuna nad ei
soovi vastutada teise perearsti tegevuse eest.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse raames on
vajalik kirjeldada ETTK-desse koonduvate teenuste osutamise võimalikud mudelid ja
sellega seonduvalt ka võimalikud rahastamise mudelid ning vajalikud õigusruumi
muudatused nende rakendamiseks.
Tervisekeskuste mudelitega paralleelselt vajab üle vaatamist ka üldarstiabi osutajate
tegevuspiirangud, mis hetkel välistavad kõigi eriarstiabi, sh radioloogia teenuste
osutamise.
2. Perearstide ja ETTK teeninduspiirkonnad
Seoses haldusreformiga liidetakse alates 1. jaanuarist 2018 mitmed omavalitsused ja seega
kaotavad õigusliku tähenduse paljude perearstide teeninduspiirkonnad põhjusel, et
teeninduspiirkonnaks määratud omavalitsusüksust või -üksusi enam ei eksisteeri. Seega peab
Terviseamet määrama paljudele perearstidele uue teeninduspiirkonna, mis oleks kooskõlas
uue halduskorraldusega. Kuna Terviseamet saab teeninduspiirkonda muuta üksnes perearsti
nõusolekul, võib tekkida olukord, kus perearst ei ole teeninduspiirkonna laiendamisega nõus
ning perearsti teeninduspiirkonnaks jääb omavalitsusüksus, mida enam ei eksisteeri.
Perearsti teeninduspiirkonna definitsioon ja õiguslik tähendus on toodud TTKS §-s 9, mille
järgi on perearsti teeninduspiirkond Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse
üksuse või kohalike omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad
tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Seega võimaldab
kehtiv regulatsioon ka väga väikeseid teeninduspiirkondi.
Terviseameti õigused perearsti teeninduspiirkonna määramisel ja muutmisel on reguleeritud
TTKS §-s 35, mille lõige 2 sätestab, et perearsti nimistu kinnitab ning perearsti
teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet.
Teeninduspiirkonna laiendamist reguleerib sama paragrahvi lõige 5, mille järgi võib
Terviseamet üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt
määrata perearsti nõusolekul perearstile täiendava teeninduspiirkonna.
Käesoleval hetkel on perearsti teeninduspiirkonnaks enamasti kohaliku omavalitsuse üksus
või üksused. Tallinna linn on jagatud teeninduspiirkondadeks ka linnaosade ja tänavate kaupa.
Mõningatel juhtudel piirdub perearsti teeninduspiirkond vaid ühe maja või üksikute majadega.
Eeltoodust lähtuvalt on Terviseametil kehtiva õigusliku regulatsiooni järgi õigus määrata
perearstide teeninduspiirkonnad ning vajadusel ja perearsti nõusolekul teeninduspiirkonda
muuta, sh laiendada.
Praktikas on omavalitsusüksusest (või Tallinna tingimustes linnaosast) kitsam
teeninduspiirkond problemaatiline patsiendile kodulähedase perearstiabi tagamise aspektist,
kuna perearst võib keelduda isiku nimistusse võtmisest, kuigi elukoht võib olla tegevuskoha
kõrvaltänavas. Seega on Terviseametil küll kohustus tagada üle-eestiline perearstiabi
korraldus ja selle kättesaadavus elanikkonnale, kuid kehtiv õiguslik regulatsioon võimaldab
seda kohustust täita ainult osaliselt.
Samuti lähtub senine teeninduspiirkonna regulatsioon pigem üksikpraksistes tegutsevatest
perearstide põhimõttest ega arvesta ETTK-sse koondumise puhul tekkivat olukorda. ETTK
teeninduspiirkond võiks olla ka suurem, kui ETTK-s tegutsevate perearstide
teeninduspiirkondade summa, kuid tänane õigusruum seda ei võimalda. Selline olukord võib
olla ebasoodne nende perearstide nimistute patsientidele, kelle perearst ei ole liitunud ETTK-
ga. ETTK-s osutatavad lisateenused peaksid olema kättesaadavad ka neile, vaatamata sellele,
et perearsti ja -õe teenuseid osutatakse üksikpraksistes.
Teeninduspiirkonnaga on seotud ka koduvisiidi regulatsioon.
3. Perearstide nimistute piirsuurused
Seoses haldusreformiga ja ETTK süsteemi rakendumisega vajab korrigeerimist ka perearstide
nimistute piirsuuruste regulatsioon, mis on seotud senise haldus-territoriaalse korraldusega.
Piirsuurus on omakorda seotud rahastamisega.
Kehtiv TTKS § 8 lg 42 sätestab, et Terviseamet võib Eesti Haigekassa nõusolekul kinnitada
nimistu piirsuuruse alammäärast väiksema nimistu, kui perearsti teeninduspiirkonna kohaliku
omavalitsuse üksuses elab alaliselt vähem kui 1200 isikut. Haldusreformi jõustumise järel
jäävad alles ainult üksikud omavalitsused, kus elab vähem kui 1200 isikut (Vormsi, Muhu,
Kihnu, Ruhnu). Samas on Eestis siiski piirkondi, kus tulenevalt geograafilistest või
demograafilistest iseärasustest oleks vajalik kinnitada piirsuuruse alammäärast väiksemad
nimistud. See eeldab muudatusi õigusruumis.
Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu § 2 lg 3 võimaldab perearstile, kelle nimistus on
vähem kui 1200 kindlustatud isikut ja kelle teeninduspiirkonnas, milleks on riigi territooriumi
haldusjaotusel rajanev üks kohalik omavalitsus, elab alaliselt vähem kui 1200 isikut, tasuda
pearaha 1200 isiku eest.
Seoses haldusreformi jõustumisega ei ole paljudel perearstidel enam õigust saada pearaha
1200 isiku eest, kuigi nende piirkonnas alaliselt elavate isikute arv ei kasva. See seab ohtu
üldarstiabi kättesaadavuse teatud piirkondades.
Samuti ei anna kehtiv nimistute suuruse regulatsioon ETTK-sse koonduvatel perearstidel
võimalust ühtses meeskonnas paindlikumalt nimistuid hallata, kus olulisem üksiku perearsti
nimistu suurusest on teenindatavate patsientide hulk summaarselt.
4. Nimistute teenindamise järjepidevus
Praktikas on osutunud probleemiks nimistute teenindamise järjepidevuse tagamine. Hetkel
puuduvad paindlikud mehhanismid nimistu sujuvaks üleandmiseks, kuna puudub mentorlus
ehk nn „inkubatsioon“. Abiarstina nimistu juures tegutsemine on hetkel rahaliselt võimalik
vaid väga suurte nimistute puhul. Normsuuruses nimistute puhul ei ole see täiendava
rahastuseta rakendatav. Perearsti lahkumise korral tuleb Terviseametil korraldada konkurss
peale lahkumisteate saamist üldistel alustel ning nimistu teenindamine võib vahepeal vajada
asendusarsti, et üldarstiabi kättesaadavus ei katkeks. Paraku on aga mõningatesse
piirkondadesse arsti leidmine osutunud murettekitavaks, sest sooviavaldusi on vähe või ei ole
neid üldse. Toimiv eriarsti lähtetoetuste süsteem on olnud vähe motiveeriv. Nimistu
teenindamiseks sellistes piirkondades on kindlasti vaja kasutusele võtta lisameetmeid.
5. Pereõe rolli tugevdamine
Õendusala töötajate rolli tugevdamine ja nende pädevuse täies mahus rakendamine on nii
esmatasandil kui ka kogu tervishoiusüsteemis kindel suund. Alates 2015. aastast said Eesti
pereõed õiguse kirjutada retsepte piiratud loetelule ravimitele, õigus iseseisvalt konsulteerida
krooniliste ja ägedate seisunditega haigeid on neil juba varasemalt. Et oma rolli täies mahus
realiseerida peaks erialaühenduste hinnangul pereõe õiguste hulka kuuluma ka
töövõimetuslehe avamine ning tervisetõendite väljastamine. Praktikas on suur osa perearste
oma pereõdesid usaldanud ning tegelikkuses paljud õed seda täna ka juba teevad, kaasates
perearsti raviprotsessi sisulises mõttes vajaduspõhiselt. Toimiv praktika tuleks korrektselt
reguleerida, vabastades seeläbi perearsti aega vaid arsti pädevuses olevate tegevuste jaoks.
Pereõde on pädev hindama patsiendi seisundit ning otsustama perearsti kaasamise vajaduse
üle.
2. Sihtrühm
Kavandatava süsteemi sihtrühmaks on potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond, kes on
registreeritud perearsti nimistusse. Sihtrühma kuuluvad tervishoiuteenuste osutajad, Eesti
Haigekassa ja Terviseamet.
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse laiem eesmärk on
tugevdada esmatasandi tervishoiusüsteemi. Eesmärk on saavutatud kui multiprofessionaalsed
meeskonnad on koondunud grupipraksistesse ning sealne pakutav teenusevalik on praeguse
olukorraga võrreldes laienenud, esmatasandi teenuste rahastamismudel on paindlik ning
muudatusi toetav, esmatasandi teenuste osutamise kvaliteet, järjepidevus ja koordineeritus on
heal tasemel.
II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid
4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad
2001. aastal jõustus TTKS, millega kehtestati üldarstiabi ja peremeditsiini reguleeriv
raamistik. Sätestati, et perearstiabi (TTKS-s üldarstiabi) on esmane kontakt
tervishoiusüsteemiga ja seda osutavad iseseisvad perearstid neile kinnitatud nimistu alusel.
Igal nimistuga perearstil on teeninduspiirkond, mille määrab Terviseamet. Terviseamet alustas
2013. aastal üldarstiabi korraldamist. Enne seda oli korraldus detsentraliseeritud ning
maavalitsuste vastutusalas. Seadusega kehtestati perearstina tegutsemise õiguslik vorm, mille
kohaselt võivad nimistuga perearstid tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi
osutava äriühingu kaudu kas töölepinguga või olles üldarstiabi osutava äriühingu
osanikuks/aktsionäriks. Perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks peab äriühingul või
füüsilisest isikust ettevõtjal olema üldarstiabi tegevusluba. Oluline piirang on, et perearstiabi
osutav äriühing ei või olla eriarstiabi osutavate ettevõtete osanik ega aktsionär. Alates 2008.
aastast võib kohalik omavalitsusüksus või üksused, kui vähemalt ühel nende
haldusterritooriumil asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht, olla üldarstiabi osutava
äriühingu osanik või aktsionär. Üldarstiabi osutaval äriühingul ei tohi olla muud tegevusala
peale üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendus- ja ämmaemandusabiteenuste,
füsioteraapia- ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja
kasutusse andmise.
RaKS § 36 lõige 4 sätestab, et haigekassa peab enne RRL sõlmimist hindama samas sättes
loetletud asjaolusid, milleks haigekassa on RaKSi rakendamiseks välja kujundanud
halduspraktika, mis sisaldab nimetatud asjaolude hindamiseks kas valikumenetluse läbiviimist
või RRL sõlmimist väljaspool valikumenetlust seaduses lubatud tervishoiuteenuse osutajatega
(2 erandit).
Erand nr 1: RaKS § 36 lõike 5 kohaselt sõlmib haigekassa ilma valikumenetlust korraldamata
vähemalt viieaastase tähtajaga RRL-i isikuga, kes peab TTKS § 55 lõike 1 alusel Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglat.
Erand nr 2: RaKS § 36 lõike 51 kohaselt sõlmib haigekassa ilma valikumenetlust korraldamata
vähemalt viieaastase tähtajaga RRL kinnitatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutava
isikuga.
Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus on kirjeldatud teenuste tasustamise tingimused.
Tasumise seisukohalt on ETTK defineeritud kui üks juriidiline üldarstiabi osutav isik, kuhu
kuulub vähemalt 3 nimistuga töötavat perearsti (nimistutesse kuuluvate isikute arv on
minimaalselt 4500) ning kes osutab lisaks kohustuslikke põhiteenuseid: koduõendus-,
ämmaemandus- ning füsioteraapia teenus. Sotsiaalministri määrusega „Kindlustatud isikult
tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse
osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ on sätestatud eelpool nimetatud erinevate
tasumisviiside määrad, neis sisalduvad tegevused, uuringud ja protseduurid.
Ministri määrusega „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ on reguleeritud ERF
raames ehitatavate või rekonstrueeritavate tervisekeskuste vahendite taotlemise tingimused.
Perearsti teeninduspiirkonna definitsioon ja õiguslik tähendus on toodud TTKS §-s 9, mille
järgi on perearsti teeninduspiirkond Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse
üksuse või kohalike omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad
tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite.
Terviseameti õigused perearsti teeninduspiirkonna määramisel ja muutmisel on reguleeritud
TTKS §-s 35, mille lõige 2 sätestab, et perearsti nimistu kinnitab ning perearsti
teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet.
Teeninduspiirkonna laiendamist reguleerib sama paragrahvi lõige 5, mille järgi võib
Terviseamet üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt
määrata perearsti nõusolekul perearstile täiendava teeninduspiirkonna.
Kehtiv TTKS § 8 lõige 42 sätestab, et Terviseamet võib Eesti Haigekassa nõusolekul kinnitada
nimistu piirsuuruse alammäärast väiksema nimistu, kui perearsti teeninduspiirkonna kohaliku
omavalitsuse üksuses elab alaliselt vähem kui 1200 isikut. Haldusreformi jõustumise järel
jäävad alles ainult üksikud omavalitsused, kus elab vähem kui 1200 isikut (Vormsi, Muhu,
Kihnu, Ruhnu). Samas on Eestis siiski piirkondi, kus geograafilistest või demograafilistest
iseärasustest tulenevalt oleks vajalik kinnitada piirsuuruse alammäärast väiksemad nimistud.
Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu § 2 lõige 3 võimaldab perearstile, kelle nimistus
on vähem kui 1200 kindlustatud isikut ja kelle teeninduspiirkonnas, milleks on riigi
territooriumi haldusjaotusel rajanev üks kohalik omavalitsus, kus elab alaliselt vähem kui
1200 isikut, tasuda pearaha 1200 isiku eest.
2016. aasta novembris erakondade Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit vahel sõlmitud valitsuse moodustamise ja valitsusliidu
tegevusprogrammi põhialuste kokkuleppes lepiti kokku Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm4 aastateks 2016–2019. Valitsusliidu tegevusprogrammis on sõnastatud
eesmärk toetada täiendavalt esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse edasist
parandamist.
Esmatasandi tervishoiu arengu põhimõtted on laiemalt sõnastatud sotsiaalministeeriumi
koostatud dokumendis „Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“5.
„Eesti esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009-2015“6.
„Peremeditsiini arengukava 2012-2020“7.
5. Tehtud uuringud
Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskuse analüüs „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse
hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine“8 võeti
aluseks meetme määruse raames abikõlblike ETTK-de asukohtade hindamiseks.
Eesti Haigekassa poolt tellitud ja TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi koostatud
toimemudeli uuring „Esmatasandi tervishoiu arengumudel lähima 10 aasta perspektiivis“9
esitab esmatasandi tervishoiu arengusuundade stsenaariumi. Haigekassa tellimusel valminud
uuring kaardistab olemasoleva olukorra, esitab parima rahvusvahelise praktika ning analüüsib,
mida ja millises ajalises perspektiivis on vajalik ja võimalik muuta selleks, et tagada
kättesaadav kvaliteetne esmatasandi arsti- ja õendusabi, tõhus ennetustegevus ja krooniliste
haigete jälgimine ning koostöö eri tasandite vahel.
2015. aastal Eesti elanike seas tehtud rahulolu uuringust tervisele ja arstiabile10 on inimesed
pidanud oluliseks:
1) perearstiabi teenuste kiire ja tasuta kättesaadavus kodu lähedal (suur väärtus senise
korralduse juures);
2) nimistupõhisus (inimesed teavad enda perearsti ja –õde ning vastupidi);
3) võimalus valida endale arst.
Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös viidi 2015. aastal läbi analüüs11, milles vaadeldi
krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel. Unikaalne uuring
keskendub krooniliste haiguste ennetusele ja ravile, pöörates erilist tähelepanu esmatasandi
arstiabi rollile ja toimimisele ning erinevate elanikerühmade võrdse kohtlemisega seotud
küsimustele. Uuringu tulemused põhinevad Eesti Haigekassa raviarvete andmete analüüsil
ning tehtud intervjuudel ja fookusrühmade aruteludel.
4
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm
5
Eesti tervishoiu arengusuunad aastaks 2020
6
Eesti esmatasandi arengukava 2009-2015
7
Peremeditsiini arengukava 2012-2020
8
RAKE analüüs
9
TÜ toimemudeli uuring
10
Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile
11
Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis
Maailma terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO)12 2016. aastal tehtud ettepanekud Eesti
esmatasandi tervishoiu arendamiseks.
12
Strengthening the model of primary health care in Estonia
6. Kaasatud osapooled
Sotsiaalministeerium on kavandatava muudatuse ettevalmistamise käigus konsulteerinud siht-
ja sidusrühmade esindajatega.
Arengusuundade väljatöötamiseks moodustati 2016. aasta juulis Sotsiaalministeeriumi (SoM)
eestvedamisel töörühm, kus osalevad Eesti Perearstide Selts (EPS), Eesti Haigekassa (EHK),
Terviseamet (TA) ja Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetool.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
Esmatasandi tervishoiu toimemudeli, teenuste, teeninduspiirkondade ja nimistute
regulatsiooni kaasajastamise ning pereõe rolli tugevdamise probleemi lahendamisel on
kaalutud erinevaid mitteregulatiivseid lahendusi. Senise regulatsiooni parem rakendamine
aitab osaliselt probleemi lahendada, ent ei ole mõeldav kõikide küsimuste lahendamisel.
Samuti ei ole võimalik tekkinud probleeme lahendada avalikkuse teavitamise ja ainult
rahastamise suurendamisega.
7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs
Senise regulatsiooni parem rakendamine ja tõlgenduste ning praktikate muutmine on osaliselt
võimalik.
1. ETTK tegutsemise ja rahastamise mudelid.
Kehtivas õigusruumis võib üldarstiabi teenuse osutaja juriidilise isikuna osutada nii
koduõendus, ämmaemandus kui ka füsioteraapia teenuseid. Nende teenuste osutamine ja
rahastamine ravikindlustusest on kehtiva õigusruumi raames võimalik järgnevatel viisidel
ning ei eelda tervisekeskuse termini toomist seaduse tasemele:
1) Võtta kõik lisanduvate teenuste osutajad (ämmaemand, füsioterapeut, koduõde) ÜJI-na
tööle. Rahastamine toimub ÜJI ja haigekassa vahelise RRL kaudu.
2) ÜJI teeb koostööd lisateenuseid osutavate JI-ga, rahastamine saab toimuda:
a) ÜJI ja haigekassa vahelise RRL kaudu. ETTK moodustavad erinevaid teenuseid osutavad
koostööpartnerid, kes sõlmivad omavahel võlaõiguslikke lepinguid teenuste eest tasumiseks.
b) ÜJI ja lisateenuseid osutavad JI-d sõlmivad mitme osapoolega RRL haigekassaga teenuste
osutamiseks ETTK-s. ETTK moodustavad erinevaid teenuseid osutavad koostööpartnerid, kes
võivad lisaks sõlmida omavahel võlaõiguslikke koostöölepinguid.
Kui lähtuda TTKS § 14 lõikest 1, siis sätestab see, et üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla
muud tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, iseseisvalt
osutada lubatud ämmaemandusabi teenuste, füsioteraapiateenuse ja sotsiaalteenuste
osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise. Sisuliselt
loetleb antud säte esmatasandi teenused ehk üldarstiabi osutaja võimaliku teenuste paketi
(laiendatud mõttes).
Mitteregulatiivse lahendusena, kehtivate seaduste juures, oleks võimalik rakendada
tervisekeskuste koostöö mudeli ja laiendatud üldarstiabi mudeli peamisi tõlgendusi ja
praktikaid ning muutes vähesel määral rakendusakte.
Tuues tervisekeskuse mõiste sisse juba toimivate mudelite kirjeldamiseks, ei annaks see
süsteemile olulist sisulist lisaväärtust.
Täiesti uut regulatsiooni eeldav ja süsteemi jaoks põhimõttelist muudatust sisaldav
konsolideerumise mudel, kus kohalikud omavalitsused üksi või erinevate tervishoiuteenuste
osutajatega (eri- ja üldarstiabi, õendus- ja ämmaemandusabi) koos moodustaksid võrdsete
osapooltena tervisekeskuse kui uue juriidilise isiku, oleks tervishoiupoliitiliselt uus
arenguvõimalus nii esmatasandi teenuste osutajate kui ka eriarstiabi osutajate jaoks (eelkõige
maakonna taset silmas pidades väljaspool Tallinna ja Tartut) ning vääriks kaalumist tulevikku
suunatud lahendusena. Samas on tegemist sedavõrd suure muudatusega, et vajalik oleks enne
reguleerimist oodata Viljandi haigla baasil pooleli oleva pilootprojekti tulemusi, kus
piloteeritakse sarnast mudelit koostöös omavalitsuse ja nende poolt pakutavate
sotsiaalteenustega. Igal juhul ei sobi selle lahenduse ellu viimiseks mitteregulatiivne tee.
Üldarstiabi juriidilisele isikule täiendavate teenuste sh radioloogia osutamise õiguse andmine
ei ole lahendatav mitteregulatiivsel teel.
2. Perearstide ja ETTK teeninduspiirkonnad
Perearstide teeninduspiirkonnad on võimalik muuta ja vastavusse viia muutunud
haldusterritoriaalse korraldusega ning ETTK vajadustega ka mitteregulatiivselt, eeldusel, et
kõikide perearstidega jõutakse kokkuleppele teeninduspiirkonna muutmise osas. See ei pruugi
olla realistlik, kuid kuna riik peab tagama üldarstiabi kättesaadavuse kõigile elanikele, siis
muutuvates oludes peab korraldaval asutusel olema võimalik viia teeninduspiirkond ETTK
paiknemisele vastavaks.
3. Perearstide nimistute piirsuurused
Paljudes EL riikides ei ole ühe perearsti (või üldarsti, general practitioner) poolt
teenindatavate isikute arv kuidagi reguleeritud seaduse tasemel. Ka Eestis oli see varasemalt
reguleeritud rakendusakti tasemel. Seaduses sätestatut arvesse võttes ei ole võimalik lubada
suuremaid või väiksemaid nimistuid. Seega mitteregulatiivne lahendus ei sobi.
4. Nimistute teenindamise järjepidevus
Niinimetatud inkubatsiooni põhimõtte rakendamine oleks mitteregulatiivselt võimalik senisest
suurema rahastuse tagamise korral. Inkubatsioon võimaldaks noorel perearstil töötada lahkuva
perearsti kõrval ning avaliku konkursi puhul võtta arvesse senist töötamist konkursil eelist
andva asjaoluna. Täiendav rahastamine tuleks tagada TA poolt n-ö projektipõhiselt üldisest
eelarvest või EHK poolt (viimane eeldab siiski vastava muudatuse tegemist EHK
tervishoiuteenuste loetelu VV määruses ja metoodikat reguleerivas ministri määruses).
Arst-residentide kandideerimine nimistu teenindamiseks ja perearsti lähtetoetuse muutmine ei
ole võimalik mitteregulatiivse lahendusena.
5. Pereõe rolli tugevdamine
Praegusest õiguslikust regulatsioonist tulenevalt ei ole pereõel võimalik iseseisvalt
töövõimetuslehte alustada. Seega mitteregulatiivne lahendus ei sobi. Tervisetõendite
väljastamiseks on pereõe protsessi kaasamine töökorralduslikult võimalik, kuid lõppvastutus
otsuse kinnitamise näol jääb siiski perearstile. Terviseprobleemideta patsiendi puhul saab
perearst piirduda õe otsuse kinnitamisega, küsitavuste ja suhteliste vastunäidustuste esinemise
korral teeb lõpliku hindamise aga arst. Mootorsõidukijuhtide tervisetõendite regulatsioon on
seotud EL direktiiviga, mis sätestab, et tõendi väljastab arst.
7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest
VTK koostajad peavad vajalikuks lahendada kirjeldatud probleemid vähemalt osaliselt
regulatiivselt.
Mitteregulatiivsed lahendused ei sobi probleemide 2 (teeninduspiirkonnad), 3 (nimistute
piirsuurused) ja 5 (pereõe roll) lahendamiseks, vaja on kasutada regulatiivse lahenduse teed.
Probleemide 1 (ETTK tegutsemise ja rahastamise mudelid) ja 4 (nimistu teenindamise
järjepidevuse tagamine) lahendamiseks võib kaaluda nii regulatiivseid kui mitteregulatiivseid
lahendusi lähtuvalt osapoolte ja huvigruppide tagasisidest.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud
või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida
Regulatsiooni ettevalmistamiseks külastati osapooltega Taanit ja Norrat ning tutvuti
esmatasandi teenuste korralduse ja kogemustega kohapeal. Samuti külastati Soome
tervisekeskuseid ja tutvuti sealse korraldusega. Kõikides külastatud tervisekeskustes osutati
peamiselt samu teenuseid. Lisaks oli tervisekeskusega samal taristul väikese voodite arvuga
peamiselt geriaatrilisi ja hospiitsi statsionaarseid teenuseid pakkuvad osakonnad.
9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
1. ETTK tegutsemise ja rahastamise mudelid.
ETTK defineeritakse ja reguleeritakse seaduses eraldi uue juriidilise isikuna (JI). Selleks on
regulatiivselt 3 erinevat võimalust:
1) Laiendatud üldarstiabi mudeli reguleerimine
ETTK kui üks üldarstiabi juriidiline isik, kus töötab vähemalt 3 perearsti ja pereõde,
ämmaemand, füsioterapeut, koduõde. Sisuliselt oleks tegemist laiendatud teenustevalikuga
grupipraksise ümber nimetamisega tervisekeskuseks. Sellise variandi puhul peab
reguleerima tegevusluba, täpsustama rakendusakte ja rahastamise regulatsioone. Sellel
mudelil on eeliseid – ühtne juhtimine ja vastutus ETTK-s, lihtsalt juhitav RRL ning rahastaja
jaoks selge vastutus ühel lepingupartneril. Lisaks saaks täiendavalt reguleerida ka eraldi
ETTK teeninduspiirkonna ja nimistute piirsuuruste nõuded tervisekeskustele. Miinuseks on, et
valdavalt üksik- ja väikestes praksistes tegutsevate perearstide koondumine tervisekeskustesse
oleks suure tõenäosusega, arvestades vastuseisu oma juriidilisest isikust loobumisele, väga
pikk ja vaevaline protsess. Sellise variandi puhul säiliks ka esmatasandi ja eriarstiabi
killustatus. Riigi jaoks oleksid tervisekeskused eraomanduses olevad üldarstiabi äriühingud,
millel on alati õigus tegevus lõpetada. Kuna ETTK taristud kuuluvad enamasti HVA
haiglatele (mis kuuluvad KOV-le või riigile) või KOV-le, puuduks neil samal ajal võimalus
sisuliselt osaleda ETTK töös.
2) Konsolideerumise mudeli reguleerimine
ETTK kui erinevate juriidiliste isikute (üldarstiabi JI, ämmaemandusabi JI,
koduõenduse JI, eriarstiabi JI) ja kohaliku omavalitsuse moodustatud uus juriidiline
isik kas äriühingu või SA vormis vastava uut liiki tegevusloaga. ETTK defineeritakse kui
sihtasutus või äriühing, mille asutajaks, osanikuks või aktsionär osanikuks võivad olla
kohalik omavalitsus, üldarstiabi teenuseosutaja, eriarstiabi teenuseosutaja, iseseisva
ämmaemandusabi või iseseisva ambulatoorse õendusabi tegevusloaga juriidilised isikud
(joonis 3).
Selle lahenduse eeliseks oleks tervishoiusüsteemi killustatuse vähendamine ning era- ja
avaliku huvi sidumine riigi jaoks olulises struktuuris. Oma äriühingutega tervisekeskuse
loomises osalemine võimaldaks kõigil osapooltel osaleda tervisekeskuse juhtimises ja
tegevuse korraldamises, samas oleks ka avalik huvi piisavalt esindatud. Teenuse
jätkusuutlikkus oleks selle mudeli puhul paremini tagatud ega sõltuks vaid eraomanike
otsustest. Üleminekuperiood tervisekeskuste süsteemile oleks sujuvam.
Arvestades ülemineku perioodi, järjepidevust, taristu kuuluvust jms asjaolusid on võimalik ja
oleks mõistlik võimaldada teatud perioodi vältel paralleelselt erinevaid variante sh ka
mitteregulatiivsete lahenduste all kirjeldatud koostöömudelit.
Üldarstiabi
osutaja(d)
Tervise-
Ämmaemanduse,
keskus
füsioteraapia
eriarstiabi, kui uus eraldi
koduõenduse
osutaja(d)
juriidiline isik
(ÄÜ või SA)
KOV
Joonis 3. ETTK konsolideeritud mudel
3) Etapiline reguleerimine koos üldarstiabi raames osutatavate teenuste laiendamisega
Kolmanda täiendava regulatiivse võimalusena ETTK-d esimeses etapis eraldi juriidilise
isikuna siiski ei reguleerita, defineeritakse esmatasandi tervishoiu teenuste kogum
üldarstiabi laiendatud teenuste loetelu mahus, mida osutatakse ETTK taristul.
Tegevuslubade mõistes jääb korraldus samaks, vajalik oleks vaid täpsustada võimalus osutada
üldarstiabi (laiendatud) tegevusloa raames ka esmatasandi põhiteenuseid. Teenuste
defineerimine ja tegevuslubade sisu koos rahastamiseks vajalike täpsustustega lihtsustaks
lepingute sõlmimist ja rahastamist sh vajadusel kindlate kriteeriumite kehtestamist
lisateenuste valikuks.
Ühtlasi oleks vajalik esimeses etapis täiendada üldarstiabi osutajate poolt osutatavate
teenuste loetelu, mis on vajalikud esmatasandil diagnostikaks ja ravi määramiseks ning
kvaliteetse „väravavahi“ rolli täitmiseks. Perearstide hinnangul peaks perearst teostama
tulevikus uuringuid nagu spiromeetria, ultraheli uuring ja anuskoopia. Isoleeritud uuringute
teostamine õigusmuudatust ei eelda. Tervisekeskuses peaks kindlasti olema tagatud
individualiseeritud ennetustegevus täiskasvanutele (nt suitsetamisest loobumise nõustamine,
toitumisnõustamine jms) ja tervise edendamine, mis hõlmab tervise riskitegurite hindamist,
individuaalset tervisekasvatust ja meditsiinilist nõustamist; normaalse raseduse jälgimine,
sõeluuringud, tegelemine vaimse tervise probleemidega (nii ennetus kui ravi) sh sõltlaste
nõustamine. Need täiendavad teenused seaduse muutmist ei eelda. Röntgeni teenus ei peaks
õppetooli hinnangul olema tervisekeskuses kohustuslik teenus ning selleks peavad olema
täidetud tingimused (ruuminõuded, lisapädevus ülesvõtte teostamiseks ja hindamiseks).
Radioloogia teenuste osutamise õigus konventsionaalse radioloogia (röntgenülesvõtete)
mahus üldarstiabi osutajate poolt eeldab seaduses vastavat muudatust ning eelduseks peab
olema ruuminõuete täitmine ja pädevuse olemasolu nii ülesvõtete tegemiseks kui esmaseks
hindamiseks kas perearstil ja pereõel endal täiendkoolituse kaudu, radioloogia tehniku ja
radioloogi tööle võtmisega või koostöölepingu kaudu eriarstiabi osutajaga. Samuti peaks
selline lisateenus ka tegevusloal kajastuma.
Eesti Radioloogia Ühingu ametlik seisukoht praegusel hetkel on, et täiendkoolitus ei ole
piisav perearsti ja pereõe konventsionaalse radioloogia sooritamiseks.
Üldarstiabi osutajal on kehtiva õiguse raames röntgeni teenust võimalik osutada koostöös
eriarstiabi osutajatega ka ilma seaduseid muutmata. Suuremates tervisekeskustes, kus
röntgenuuringu võimalus on, valdav osa perearste seda lahendust ka kasutab. Eriti olukorras,
kus ka ülesvõtte hindamise teeb üldjuhul koostöö korras teenust osutav radioloog, kes
põhiosas tegutseb eriarstiabis. See võimalus jääb üldarstiabi osutajatele ka edaspidi.
Kaugemas tulevikus võiks õppetooli nägemuses tervisekeskustes olla ka lühiajalist jälgimist
võimaldavad voodid. Tegu ei saaks olla ööpäevaringse teenuse osutamisega, kuna tähendaks
sisult haiglat. Sellisel juhul ei oleks samuti vaja eraldi regulatsiooni.
VTK koostajate ettepanek on, et konsolideerimise mudel ehk tervisekeskus kui praeguste
teenuseosutajate poolt moodustatav uus juriidiline isik reguleeritakse teises etapis eraldi uue
eelnõuga peale pilootprojekti tulemuste analüüsi ning laiemat arutelu kõigi osapooltega.
2. Teeninduspiirkonnad
Muuta seaduses perearsti teeninduspiirkonna regulatsiooni (TTKS § 9 lg 1) ja sätestada, et
perearsti teeninduspiirkond on TA poolt määratud riigi territooriumi haldusjaotusel rajanev
kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused, mille piires perearst ja
temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral
koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti
nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.
Muudatuse eesmärgiks on viia teeninduspiirkonnad vastavusse muutunud halduskorraldusega
ning kaotada liiga kitsad (nt tänavate- ja linnaosapõhised) teeninduspiirkonnad. Muudatuse
tagajärjel ei saaks perearsti teeninduspiirkond olla kitsam kui ühe kohaliku omavalitsuse
üksuse ala.
Lisaks tuleb täpsustada teeninduspiirkonna laiendamise regulatsioon juhtudel, kui üldarstiabi
kättesaadavusega tekib probleeme.
ETTK teeninduspiirkonda on võimalik, vastava mõiste viimisel seaduse tasemele, reguleerida
eraldi ja tagada selle kaudu tervisekeskusele territoriaalne vastutus, mis katab kogu Eesti.
Tervisekeskuste puhul on oluline tervisekeskuse teenindatavate isikute arv summaarselt, mitte
üksiku perearsti nimistu suurus. Üksikpraksistes tegutsevatel perearstidel tulevikus eraldi
teeninduspiirkondi enam sätestada ei ole vajalik.
3. Perearstide nimistute piirsuurused
Vajalikud on muudatused üldarstiabi rahastamise kriteeriumites, st EHK tervishoiuteenuste
loetelus, et tagada üldarstiabi kättesaadavus ja jätkusuutlikkus hõreasustusega aladel.
TA teeb EHK-le ettepaneku maksta pearaha 1200 isiku eest neile perearstidele, kelle nimistus
on alla 1200 isiku, kuid kelle tegevuskoht asub piirkonnas, kus nimistu kasvatamine ei ole
võimalik ning nimistut ei ole võimalik liita teise nimistuga, sest üldarstiabi kättesaadavus
piirkonna elanikele väheneks seetõttu oluliselt. Tegemist on TA ja EHK ühise
kaalutlusotsusega. Kui piirsuurusest väiksem nimistu oleks võimalik liita teise nimistuga, kuid
perearst liitmisotsusega ei nõustu, ei ole pearaha maksmine 1200 isiku eest õigustatud. Samuti
ei ole 1200 isiku eest maksmine õigustatud juhul, kui perearstil on olemas reaalne võimalus
oma nimistut kasvatada. Sellisel juhul peaks olema Terviseametil seadusest tulenev õigus liita
normist väiksemaid nimistuid perearsti nõusolekuta, et tagada elanikele üldarstiabi
kättesaadavus ja jätkusuutlik korraldus.
Kui ETTK reguleeritakse seaduse tasemel eraldi JI-na, saab nimistute suuruseid ETTK-s
tegutsevate perearstide jaoks reguleerida erinevalt üksikpraksistest, lubades seal suuremaid
nimistuid või nimistu piirsuurust mitte rakendada praeguses tähenduses, uute nimistute
avamist ehk nn „pungumist“ lubada ilma konkurssi rakendamata jms. Tervisekeskuses, kus
tegutseb meeskond, on võimalik paindlikumalt nimistute haldamist lubada ja rakendada
osaliselt nn territoriaalselt printsiipi.
4. Nimistu teenindamise järjepidevuse tagamine
Seaduses reguleeritakse mentorluse ehk nn „inkubatsiooni“ põhimõte, mille eesmärgiks on
kokku viia nimistust loobumist plaaniv perearst ja peremeditsiini residentuuris õppiv arst-
resident või perearst, kes antud teeninduspiirkonnas nimistut soovib, et jätkuks üldarstiabi
kvaliteetne osutamine pensionile siirduva või lahkuva perearsti teeninduspiirkonnas. Lubatud
perioodi (nt 1-1,5 aastat) lõpuks loobub perearst nimistust ning arst-residendil või nimistuta
perearstil on nimistule kandideerimise õigus. Tagatakse peremeditsiini residentuuris õppivale
arst-residendile või nimistut soovivale perearstile riigipoolse tasu maksmine
(miinimumtunnitasu) nimistuga perearsti juures tööle hakkamisest alates. Riigipoolse
rahastamise tagamisel sotsiaalministeeriumi või TA eelarvest on antud põhimõte rakendatav
ka ilma seaduseid muutmata.
Ühe võimaliku regulatiivse muudatusena võib kaaluda võimalust, et peremeditsiini arst-
resident saab kandideerida nimistu teenindamiseks samadel alustel kui kõik teised
teenuseosutajad. Ühtlasi võib kaaluda lahkumist planeerivate perearstide jaoks rahalisi
motivaatoreid leidmaks nimistule uut perearsti.
Nimistute täitmist maapiirkondades lihtsustaks eriarsti lähtetoetuse kui ühekordse toetuse
tõstmine ning erialapõhine ja piirkondlik diferentseerimine. Seegi muudatus eeldaks kehtiva
TTKS-i muutmist.
5. Pereõe roll
Pereõele töövõimetuslehe avamise õiguse andmiseks on vajalik muuta ravikindlustuse
seaduse vastavat regulatsiooni ning anda pereõele õigus avada töövõimetusleht Eesti
Perearstide Seltsi ja Eesti Õdede Liidu (edaspidi EÕL) hinnangul kuni 5 päevaks sh teenust
osutades ka sidevahendite abil. Viie päeva jooksul peab haige pöörduma perearsti/pereõe
vastuvõtule. Töövõimetuslehe pikendamise vajaduse hindamine toimub ainult peale haige
läbivaatust perearsti/pereõe poolt. Ühtlasi on EPS ja EÕL hinnangul mõistlik anda pereõele
õigus teostada ka tervisekontrolli ning anda välja tervisetõendeid. Määrus „Mootorsõidukijuhi
ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja
tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised
vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ sätestab, et
tervisekontrolli käigus peab toimuma arstlik läbivaatus. EPS ja EÕL teevad ettepaneku
laiendada sõnastust „arstlik või pereõe läbivaatus“. Küsimus on võimalik töökorralduslikult
lahendada ka ilma õigusakte muutmata, mida VTK koostajad peavad eelistatud lahenduseks.
10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise
õigusega määratud raamid
Kavandatavad muudatused ja võimalikud regulatiivsed valikud ei ole otseses seoses
põhiõigustega. Eesti suhtes kehtivate rahvusvahelise õiguse ja EL õiguse normidega ei ole
kavandatavad muudatused ja võimalikud regulatiivsed valikud puutumuses.
V. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
11. Valitav lahendus
VTK koostajate hinnangul on kavandatavate muudatuste ellu viimiseks vajalik õigusaktide
(eelkõige tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravikindlustuse seaduse ja
rakendusaktide) täpsustamine.
Tervisekeskuste tegutsemise ja rahastamise mudeli puhul on võimalik kasutada ka
mitteregulatiivset lahendust või etapilist reguleerimist, täpsustades esialgu esmatasandi
teenused ja planeerida põhjalikud muudatused (konsolideerumise mudel ehk tervisekeskuse
kui uut liiki tegevusloaga juriidiline isik) peale protsessis oleva Viljandi pilootprojekti
tulemuste ja 1. juulist käivituva praktika (alustatakse tervisekeskuste eraldi rahastamist)
põhjal tekkiva sisendi hindamist.
Lõpliku otsuse saab teha peale käesoleva VTK kooskõlastamisel saadud tagasiside
koondamist. Üldarstiabi osutajate teenuste laiendamiseks konventsionaalse radioloogia
osutamise õigusega radioloogiaalase pädevuse tagamise korral ja vastavate nõuete täitmise
eeldusel vajab seadus täiendamist.
Teeninduspiirkondade ja nimistu piirsuuruse regulatsiooni täpsustamiseks on samuti vajalik
muuta seadust.
Nn mentorluse ehk inkubatsioonisüsteemi puhul oleks otstarbekas testida lahendust
kehtivas õigusruumis pilootlahendusena ja kavandada õigusaktide muudatused vajadusel
hiljem.
Pereõele töövõimetuslehe andmise õiguse reguleerimine nõuab ravikindlustuse seaduse
muudatust.
Pereõele enama vastutuse andmine tervisetõendite väljastamisel on VTK koostajate
hinnangul võimalik lahendada pigem töökorralduslikult ning õigusakte muutmata, kuna
lõppvastutus otsuse eest jääb siiski perearstile.
11.1. Töötatakse välja uus Ei 11.2. Muudatused tehakse senise Jah
tervikseadus seaduse struktuuris
12. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
Muudetavateks õigusaktideks on tervishoiuteenuste korraldamise seadus koos
rakendusaktidega, ravikindlustuse seadus koos rakendusaktidega sh Eesti Haigekassa
tervishoiuteenuste loetelu.
13. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
Käesolevat väljatöötamiskavatsust tutvustati huvi- ja sihtgruppidele mitteametliku
eelkooskõlastuse raames 2017 aasta suvel. Peale tagasiside koondamist on VTK-d
täiendatud ning suunatakse ametlikule kooskõlastusringile.
14. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Ei
valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui
järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)
15. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2018 I poolaasta
kooskõlastamise aeg
16. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Hiljemalt 2019
17. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Heli Paluste, Kaija
Kasekamp, Reena Müller,
Liis Sildnik
Ministeeriumid
Meie 16.01.2018 nr 1.2-1/168-1
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi
tervishoiu tugevdamise) eelnõu
väljatöötamiskavatsus
Esitame kooskõlastamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu väljatöötamiskavatsuse
esmatasandi tervishoiu toimemudeli ja teenuste, teeninduspiirkondade ja nimistute
regulatsiooni kaasajastamiseks ning pereõe rolli tugevdamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tööminister
Lisad: 1. Esmatasandi VTK mõjude analüüs
2. Esmatasand tervishoiu tugevdamise VTK
Lisaadressaadid:
Eesti Haigekassa
Terviseamet
Eesti Perearstide Selts
Eesti Õdede Liit
Eesti Haiglate Liit
Eesti Ämmaemandate Ühing
Eesti Linnade Liit
Eesti Maaomavalitsuste Liit
Liis Sildnik +372 626 9171
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Lisa 1. Esmatasandi VTK mõjude analüüs
1. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
1.1. Kavandatav muudatus 1 – ETTK tegutsemise ja rahastamise mudelid
1.1.1. Sotsiaalne mõju
Kavandatav muudatus mõjutab esmatasandi teenuse osutamise ja teiste vajalike teenuste
pakkumist teeninduspiirkonna elanikele ning ühtlasi ka paremate koostöömudelite loomist
perearstide, teiste esmatasandi tervishoiutöötajate ja -spetsialistide ning HVA haiglate vahel.
Kavandatav muudatus parandab tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning omab
olulist mõju tervishoiuteenuste tasustamise vaates ning tervishoiu tööandjate juriidiliste
vormide mõttes. Muudatuse sotsiaalne mõju on oluline.
1.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Eesti elanikkond 1,3 miljonit1.
Perearstiabiasutuste arv 4642.
Haiglavõrgu arengukava haiglate arv 193.
Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajate arv – töötajaid kokku 2193, arstid 955, õendustöötajad
1204, teised tervishoiutöötajad 434.
Perearstiabi nimistute arv 7965.
1.1.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatav muudatus on oluline, sest võimaldab elanikele parema esmatasandi
tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja tõstab teenuse kvaliteeti ning mitmekülgsust, kuna
paraneb teenuseosutajate koostöö tervishoius.
Tervishoiutöötajatele annab teenuse pakkumine esmatasandi tervisekeskustes paremad
koostöö-, konsultatsiooni- ja asendusvõimalused ning seega aitab saavutada ravi eesmärki.
Kavandatava muudatuse mõju on oluline, kuna mitmekülgsemate teenuste osutamine
esmatasandil aitab saavutada elanikkonna parema terviseseisundi.
1.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
1
SA, RV021, 2016
2
TAI, TTO10, 2015
3
RT
4
TAI, THT009, 2015
5
TA, 2017
[Tippige siia]
1.1.3. Mõju majandusele ja ravikindlustusele
Kavandatav muudatus avaldab mõju majandusele, kuna pärast muudatuse elluviimist leiab
aset tervishoiuteenuste osutamise ja tasustamise mõningane ümberjaotus juriidilise isiku
vormide mõttes (sõltuvalt lõpplahendusest).
1.1.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Tööandjad ja töötajad tervishoius. Üldarsti- ja ämmaemandusabi, füsioteraapia ja
koduõendusteenuse osutajad.
1.1.3.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Mõju on oluline, kuna kavandatav muudatus avaldab mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete
juriidilistele vormidele, eesmärgiga pakkuda elanikele kvaliteetseid ja kättesaadavaid
tervishoiuteenuseid.
1.1.4. Mõju elu ja looduskeskkonnale
Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu ja looduskeskkonnale.
1.1.5. Mõju regionaalarengule
Kavandatav muudatus avaldab mõju regionaalarengule st kooskõlas regionaalpoliitiliste
eesmärkidega mõjutab kaudselt piirkondade arengut. Muudatus tagab kvaliteetsed
tervishoiuteenused kogu Eestis, võttes arvesse piirkondade vajadusi ning eripära ning tagades
maapiirkondades esmatasandi tervisekeskuste ja filiaalide näol elanikele vajalike kvaliteetsete
teenuste kättesaadavuse.
1.1.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Tööandjad ja töötajad tervishoius. Üldarsti- ja ämmaemandusabi teenuseosutajad,
füsioteraapia ja koduõendusteenuse osutajad.
1.1.5.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Tagades piirkondade tõmbekeskuste jätkusuutliku arengu läbi esmatasandi tervishoiuteenuste
kättesaadavuse, mh tagades piirkondades meeskonnaliikmetele töökohad, mõjutab
kavandatud muudatus piirkondade tööhõivet. Mõju on hinnanguliselt siiski vähene.
1.1.6. Mõju riigiasutuste korraldusele
Kavandatav muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa töökoormust.
1.1.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa.
[Tippige siia]
1.1.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Seoses kavandatava muudatuse ellu viimisega on sellel Sotsiaalministeeriumi ja Eesti
Haigekassa jaoks mõju, kuid mõju on vähese ulatusega ja perioodi mõttes lühiajaline.
1.2. Kavandatav muudatus 2 – Perearstide ja ETTK teeninduspiirkonnad
1.2.1. Sotsiaalne mõju
Kavandatav muudatus kajastab esmatasandi teenuse osutamise ehk perearstide
teeninduspiirkonna muutmist. Kuna perearstide teeninduspiirkonnad muutuvad peale
haldusreformi elluviimist oluliselt suuremaks, on nimetatud mõju oluline. Muudatus omab
positiivset mõju teenuse kasutajale ja ka teenuse osutajale, kuna teeninduspiirkond suureneb
ja seeläbi suureneb ka teeninduspiirkonna elanike võimalus saada esmatasandi
tervishoiuteenuseid elukoha lähedal.
1.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Eesti elanikkond 1,3 miljonit6.
Perearstiabiasutuste arv 4647.
Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajate arv – töötajaid kokku 2193, arstid 955, õendustöötajad
1204, teised tervishoiutöötajad 438.
Perearstiabi nimistute arv 7969.
1.2.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatav muudatus tagab elanikele esmatasandi tervishoiuteenuse parema kättesaadavuse
ja suuremates omavalitsustes ka laiemad võimalused valida endale sobiv perearst.
Kavandatava muudatuse mõju on oluline, kuna muudatus tagab perearsti vastuvõtukohast
kaugemal, ent samas omavalitsusüksuses, elavatele inimestele kindluse perearsti nimistusse
saamiseks ja mh vajadusel perearsti või -õe koduvisiidi.
Lisaks on oluline, et perearstidele, kellel on piirkonnast tulenevalt kehtestatud normist
väiksem nimistu, tagab planeeritav muudatus ka peale haldusreformi jätkusuutlikkuse juhul,
kui väike nimistu tuleneb piirkonna eripärast ja on põhjendatud.
1.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
1.2.3. Mõju majandusele ja ravikindlustusele
Kavandatav muudatus avaldab mõju riigi majandusele, kuna tulenevalt haldusreformist
mõjutab teenuse osutamise keskkonda läbi teeninduspiirkondade muutumise.
6
SA, RV021, 2016
7
TAI, TTO10, 2015
8
TAI, THT009, 2015
9
TA, 2017
[Tippige siia]
1.2.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Tööandjad ja töötajad tervishoius. Üldarsti- ja ämmaemandusabi teenuse osutajad,
füsioteraapia ja koduõendusteenuse osutajad.
1.2.3.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Kavandatav muudatus avaldab esmatasandi teenuse osutajatele mõju majanduslikus mõttes.
Vajadusel tuleb koduvisiite nimistu patsientidele teha olenemata elukohast ning kuna
teeninduspiirkond on laienenud, siis võivad kasvada ka transpordiga seotud kulud. Kuna
koduvisiidid ei ole teenuse mahust väga suur osa, siis on negatiivne mõju eeldatavasti vähene.
Mõju on positiivselt oluline, kuna perearstidele, kellel on piirkonnast tulenevalt kehtestatud
seaduses määratud normist väiksem nimistu, tagab planeeritav muudatus ka peale
haldusreformi jätkusuutliku rahastamise juhul, kui väike nimistu tuleneb piirkonna eripärast ja
on põhjendatud.
1.2.4. Mõju elu ja looduskeskkonnale
Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu ja looduskeskkonnale.
1.2.5. Mõju regionaalarengule
Kavandatav muudatus avaldab kaudselt mõju regionaalarengule st mõjutab piirkondade
arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, tagades kvaliteetsed tervishoiuteenused
kogu Eestis ja võttes arvesse piirkondade vajadusi. Tagades maapiirkondades esmatasandi
tervisekeskuste ja filiaalide näol elanikele vajalike kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse ning
samuti vajadusel koduvisiidi teenuse, olenemata patsiendi elukoha lähedusest esmatasandi
teenuse osutamise kohale.
1.2.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Tööandjad ja töötajad tervishoius. Üldarsti- ja ämmaemandusabi teenuse osutajad,
füsioteraapia ja koduõendusteenuse osutajad. Elanikkond.
1.2.5.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Kavandatav muudatus avaldab olulist regionaalset mõju tagades piirkondade tõmbekeskustes
jätkusuutliku arengu läbi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamise. Kuigi mõju on
hinnanguliselt vähene, tõstab tervishoiuteenuse pakkumine ka piirkondade tööhõivet.
Elanikele väljendub mõju esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemises. Mõju
on elanikele oluline.
1.2.6. Mõju riigiasutuste korraldusele
Kavandatav muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti töökoormust.
1.2.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Sotsiaalministeerium, Terviseamet.
[Tippige siia]
1.2.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Seoses teeninduspiirkondade muudatusega on mõju Sotsiaalministeeriumi jaoks vähese
ulatusega ja perioodi mõttes lühiajaline. Terviseameti jaoks on mõju oluline, kuna annab
reaalse võimaluse hoobade toomiseks seaduse tasandile perearstidele uute
teeninduspiirkondade määramiseks või muutmiseks, et elanikkonnale tagada üldarstiabi
kättesaadavus.
1.3. Kavandatav muudatus 3 – Perearstide nimistute piirsuurused
1.3.1. Sotsiaalne mõju
Kavandatav muudatus on oluline, kuna kajastab esmatasandi teenuse osutamise ja vajalike
teenuste pakkumist teeninduspiirkonna elanikele ja selle seotust nimistute suurusega.
Muudatus omab positiivset mõju teenuse kasutajatele ehk elanikkonnale. Nimistu suurusega
on seotud nii teenuse kvaliteet kui jätkusuutlikkus ning seeläbi ka kättesaadavus.
1.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Eesti elanikkond 1,3 miljonit10.
Perearstiabiasutuste arv 46411.
Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajate arv – töötajaid kokku 2193, arstid 955, õendustöötajad
1204, teised tervishoiutöötajad 4312.
Perearstiabi nimistute arv 79613.
1.3.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatava muudatuse mõju on oluline, kuna loob eelduse jätkusuutliku ning kvaliteetse
esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavuseks kõikides piirkondades.
Kavandatava muudatuse mõju on ka teenuseosutajatele oluline, kuna nimistute piirsuurused
on seotud üldarstiabi tervishoiuteenuste rahastamisega ja tegevuse jätkusuutlikkusega.
1.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
1.3.3. Mõju majandusele ja ravikindlustusele
Kavandatav muudatus ei avalda olulist mõju majandusele, kuid vähesel määral avaldab mõju
ravikindlustuse eelarvele.
10
SA, RV021, 2016
11
TAI, TTO10, 2015
12
TAI, THT009, 2015
13
TA, 2017
[Tippige siia]
1.3.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Üldarstiabiteenuse osutajad.
1.3.3.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Muudatus avaldab olulist mõju teenuse osutajatele, kuna on seotud otseselt nimistute
rahastamisega ja majandusliku jätkusuutlikkusega.
1.3.4. Mõju elu ja looduskeskkonnale
Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu ja looduskeskkonnale.
1.3.5. Mõju regionaalarengule
Kavandatav muudatus avaldab kaudselt mõju regionaalarengule st mõjutab piirkondade
arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, tagades kvaliteetsed esmatasandi
tervishoiu teenused kogu Eestis ja võttes arvesse piirkondade vajadusi ja eripära.
1.3.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Tööandjad ja töötajad tervishoius. Üldarsti- ja ämmaemandusabi teenuse osutajad,
füsioteraapia ja koduõendusteenuse osutajad. Elanikkond.
1.3.5.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Kavandatav muudatus avaldab regionaalselt mõju tagades piirkondade tõmbekeskustes
jätkusuutliku arengu läbi tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning mõjutades piirkondades ka
tööhõivet. Mõju on hinnanguliselt vähene. Mõju elanikele tervishoiuteenuste kättesaadavuse
osas on aga oluline.
1.3.6. Mõju riigiasutuste korraldusele
Kavandatav muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti
töökoormust.
1.3.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Terviseamet.
1.3.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Seoses kavandatava muudatusega on Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti
jaoks mõju oluline, kuid vähese ulatusega ja perioodi mõttes lühiajaline.
[Tippige siia]
1.4. Kavandatav muudatus 4 – Nimistute teenindamise järjepidevus
1.4.1. Sotsiaalne mõju
Kavandatava muudatuse mõju on oluline, kuna kajastab esmatasandi teenuse osutamise ja
vajalike teenuste pakkumise järjepidevust. Muudatus omab mõju teenuse kasutajatele ehk
elanikkonnale.
1.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Eesti elanikkond 1,3 miljonit14.
Perearstiabiasutuste arv 46415.
Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajate arv – töötajaid kokku 2193, arstid 955, õendustöötajad
1204, teised tervishoiutöötajad 4316.
Perearstiabi nimistute arv 79617.
1.4.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatav muudatus on oluline, kuna annab patsientidele kindluse esmatasandi teenuse
toimimise osas. Järjepidevad nimistud tagavad parema tervishoiuteenuse kättesaadavuse ning
tõstavad teenuse kvaliteeti.
Kahe perearsti koos tegutsemise arvestamine rahastamisel (kindla perioodi vältel) on oluline
nimistute teenindamise järjepidevuse mõttes, tagades võimaluse töötada alustaval arstil
vanema kolleegi toetusel, alustades tööd perearstina ja omandades kogemusi vanemalt
kolleegilt, samal ajal õppides tundma tulevase nimistu patsiente ja nende vajadusi
tervishoiuteenuste järele. Kavandatav muudatus võimaldab ka alustavatele perearstidele anda
suurema kindluse oma iseseisva tööelu alustamise planeerimiseks ning võib suurendada
perearstiks õppimise atraktiivsust. See omakorda on oluline üldarstiabi jätkusuutlikkuse
seisukohast.
Olulist mõju teenuse järjepidevusele avaldaks ka arst-residentide kandideerimise
võimaldamine nimistu teenindamiseks.
Väga oluline mõju järjepidevusele oleks eriarsti lähtetoetuse tõstmisel. Kui toetus oleks
summana atraktiivsem, suurendaks see ilmselt huvi kandideerida ka piirkondadesse, kuhu
hetkel pigem tahtjaid vähe või üldse mitte.
1.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
14
SA, RV021, 2016
15
TAI, TTO10, 2015
16
TAI, THT009, 2015
17
TA, 2017
[Tippige siia]
[Tippige siia]
1.4.3. Mõju majandusele ja ravikindlustusele
Kavandatav muudatus ei avalda olulist mõju majandusele ja ravikindlustuse eelarvele.
1.4.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Üldarstiabi teenuse osutajad
1.4.3.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Muudatus avaldab mõju teenuse osutajatele, kui teatud ajaperioodi jooksul töötavad ühe
nimistu juures koos alustav ja pensionile siirduv või lahkuv perearst.
1.4.4. Mõju elu ja looduskeskkonnale
Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu ja looduskeskkonnale.
1.4.5. Mõju regionaalarengule
Kavandatav muudatus avaldab mõju regionaalarengule, st mõjutab piirkondade arengut
kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, tagades kvaliteetsed tervishoiuteenused kogu
Eestis ja võttes arvesse piirkondade vajadusi.
1.4.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Üldarstiabiteenuse osutajad, elanikkond.
1.4.5.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Kavandatav muudatus avaldab mõju regionaalselt, tagades nimistutele perearstid ja tagades
jätkusuutliku tervishoiuteenuste osutamise.
1.4.6. Mõju riigiasutuste korraldusele
Kavandatav muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti
töökoormust.
1.4.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Terviseamet.
1.4.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Seoses kavandatava muudatusega on Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa jaoks mõju
vähese ulatusega ja perioodi mõttes lühiajaline. Terviseameti jaoks on mõju oluline.
[Tippige siia]
1.5. Kavandatav muudatus 5 – Pereõe rolli tugevdamine
1.5.1. Sotsiaalne mõju
Kavandatav muudatus on oluline, kuna kajastab esmatasandi teenuse osutamise tugevdamist
ja vajalike teenuste pakkumist elanikele. Muudatus omab positiivset mõju teenuse kasutajatele
läbi tugevdatud pereõe rolli. Pereõe rolli tugevdamine vabastab perearsti aega arsti pädevust
eeldavateks tegevusteks.
1.5.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
Eesti elanikkond 1,3 miljonit18.
Perearstiabiasutuste arv 46419.
Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajate arv – töötajaid kokku 2193, arstid 955, õendustöötajad
1204, teised tervishoiutöötajad 4320.
Perearstiabi nimistute arv 79621.
1.5.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatav muudatus annab patsientidele efektiivse abi, mis on õiguslikult korrektselt
reguleeritud. Pereõe vastuvõtule pääsemine on patsiendi jaoks enamasti kiirem ja lihtsam kui
arsti vastuvõtule pääsemine. Pereõde on pädev hindamaks arsti konsultatsiooni vajadust
töövõimetuslehe alustamisel või tõendi väljastamisel, seega on kavandatava muudatuse mõju
oluline.
Teenuse osutajatele on mõju positiivne, kuna perearsti ja pereõe rollide jaotus kogu pädevust
arvesse võttes tagab efektiivsema töökorralduse ja elanikele kvaliteetse tervishoiuteenuse kiire
kättesaadavuse.
1.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
1.5.3. Mõju majandusele ja ravikindlustusele
Kavandatav muudatus ei avalda mõju majandusele ja ravikindlustuse eelarvele.
1.5.4. Mõju elu ja looduskeskkonnale
Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu ja looduskeskkonnale.
18
SA, RV021, 2016
19
TAI, TTO10, 2015
20
TAI, THT009, 2015
21
TA, 2017
[Tippige siia]
1.5.5. Mõju regionaalarengule
Kavandatav muudatus võib mõjutada piirkondade arengut, tagades kvaliteetsed
tervishoiuteenused kogu Eestis. Pereõe rolli tugevdamine tagab elanikele kõigis piirkondades
efektiivsema ja parema teenuse kättesaadavuse. Just maapiirkondades on sageli perearsti
teises tegevuskohas (nn filiaalis) igapäevaselt tagatud pereõe vastuvõtt ning perearst viibib
kohal harvem.
1.5.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Üldarstiabi teenuse osutajad. Elanikkond.
1.5.5.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Kavandatav muudatus avaldab regionaalselt mõju, tagades elanikele efektiivsema esmatasandi
teenuse kättesaadavuse. Mõju on oluline, kuna teenuse kättesaadavus paraneb.
1.5.6. Mõju riigiasutuste korraldusele
Kavandatav muudatus tõstab Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti
töökoormust. Mõju on lühiajaline, seega väheoluline.
1.5.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad)
Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Terviseamet.
1.5.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta
Kavandatava muudatuse mõju on Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti
jaoks mõju vähese ulatusega ja perioodi mõttes lühiajaline.
2. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Ettevõtete ja/või kodanike halduskoormus kavandatava muudatusega ei muutu.
3. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud
ja tulud
Riigile suuri kulutusi kavandatavad muudatused juurde ei too. Siiski vajaks lisaraha eriarsti
lähtetoetuse tõstmine ning inkubatsioonisüsteemi rakendamine.
Tugev ja hästi toimiv esmatasandi tervishoid peaks kaudselt mõjuma pigem kulude
vähendamise suunal. Õigeaegne ja asjakohane sekkumine vähendab eeldatavasti üldist
haiguspäevade arvu. Kroonilistel haigetel ka rasket ja kulukat ravi ning hoolekannet eeldavaid
tüsistusi.
4. Edasine mõjude analüüs
Täiendavaid uuringuid muudatuse mõjude kohta ei planeerita. Andmed muudatuste koosmõju
kohta kogutakse Terviseameti ja Eesti Haigekassa tavapärase tegevuse ja andmevahetuse
käigus ning analüüsitakse regulaarselt.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/18-0041 - Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu väljatöötamiskavatsus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.02.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f98ccada-521f-44ff-a4da-53fccbcd405a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f98ccada-521f-44ff-a4da-53fccbcd405a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main