dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 17. jaanuar 2018
Viit
1-12/267-1
Registreeritud
17. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2018 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
14. veebruar 2018

Failid

  • 📎1.2-1168-1 16.01.2018 VTK.bdoc992 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

15.01.2018 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu väljatöötamiskavatsus Esmatasandi tervishoiu toimemudeli, teenuste, teeninduspiirkondade ja nimistute regulatsiooni kaasajastamine ning pereõe rolli tugevdamine I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Arvestades muudatusi rahvastiku struktuuris, on ilmne, et esmatasandi koormus ja vastutus tervishoiuteenuste osutamisel ajas järjest kasvab. Statistikaameti prognoosi kohaselt suureneb 2030. aastaks 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal Eestis tänaselt 18%-lt 24%-le. Rahvastiku vananemisega kaasneb mittenakkuslike haiguste1 koormuse kasv tervishoiusüsteemile, millega tegeletakse eelkõige just esmatasandil. Mittenakkuslikest haigustest tingitud tervisekaotus moodustas 2010. aasta seisuga üle 80% Eesti summaarsest haiguskoormusest. Esmatasandile tähendab krooniliste haiguste kasv suurenevat koormust, kuna krooniliste haigete kontaktide arv tervishoiusüsteemiga on keskmisest suurem ja ka kulud haiguse kontrolli all hoidmiseks on pikaajalise ja püsiva iseloomuga. Selleks, et kasvavate kuludega toime tulla, on lahenduseks nii paremini integreeritud teenused kui ka patsiendi ja kogukondade võimestamine ise enda tervise eest hoolt kanda. Kuna esmatasand on kogukonnale kõige lähemal ning kannab ravi koordineerija rolli, siis sellest tulenevalt on Eestis ühe olulise tuleviku prioriteedina peetud vajalikuks esmatasandit tugevdada2. Erinevad uuringud on näidanud, et esmatasandi tervishoid Eestis vajab tervikuna süsteemset tugevdamist taristu ja multiprofessionaalsete meeskondade loomise, grupipraksistesse koondumise soodustamise, teenusevaliku laiendamise, rahastamismudeli paindlikumaks muutmise ning kvaliteedi parandamise osas. Oluline tõuge esmatasandi tervishoiu arengule on Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurfondi raha, mis on eraldatud esmatasandi tervisekeskuste (edaspidi ETTK) ehitamise toetamiseks. Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) investeeringutest on esmatasandile planeeritud 85 miljon eurot tervisekeskuste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Meetme eesmärk on tagada elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ning toetada seeläbi inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Toetatakse esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustesse, tagades sellega kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. „Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“3 dokument võeti aluseks ministri määruse „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi meetme määrus) koostamisel, kus on kirjeldatud ERF vahendite taotlemise tingimused. 1 peamise osa mittenakkuslike haiguste koormusest moodustavad neli haigusrühma – südameveresoonkonna haigused, kroonilised kopsuhaigused, diabeet ja kasvajad 2 Eesti tervishoiu arengusuunad aastaks 2020 3 Eesti tervishoiu arengusuunad aastaks 2020 2016. aasta sügisel kinnitas Vabariigi Valitsus investeeringute kava 59 uue esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, mis vastasid meetme määruse tingimustele. Meetme ellu viimise raames on perearste motiveeritud koonduma suurematesse praksistesse, osutama täiendavaid teenuseid ning tegema tihedamalt koostööd teiste teenusepakkujatega erinevate teenuste osutamisel. Samas eeldab koostöömudeli muutumine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri arendajatega (sh haiglad, KOV-d jm) ja esmatasandile lisanduvate teenuseosutajatega ka muudatusi kehtivas õigusruumis ja rahastamistingimustes. 1. ETTK tegutsemise ja rahastamise mudelid Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS) ei kasuta täna esmatasandi tervishoiu, esmatasandi teenuste ega tervisekeskuse mõistet. Küll aga on antud mõisted kasutusel mitmetes rakendusaktides. Seaduse tähenduses on tervisekeskuse näol tegemist ühe või mitme juriidilise isiku (edaspidi JI) koos tegutsemise vormiga. Et esmatasandit tugevdada ja saavutada esmatasandi tervisekeskustesse suunatud investeeringute eesmärki, on oluline, et kõik osapooled töötaksid eesmärgiga pakkuda oma teeninduspiirkonna elanikele vajalikke tervishoiuteenuseid. Kehtivas õigusruumis on seni enam levinud mudel, kus kõiki võimalikke esmatasandi põhiteenuseid osutatakse tervisekeskuses erinevate juriidiliste isikute koostöös (joonis 1) või ühe üldarstiabi juriidilise isiku (edaspidi ÜJI) kaudu (joonis 2). Ämmaemand, Üldarstiabi osutaja I füsioterapeut Perearstid I, II ja III Koduõde Koduõenduse osutaja Üldarstiabi osutaja II Üldarstiabi äriühing osutab kõiki põhiteenuseid (perearstid ja spetsialistid Ämmaemandusabi osutaja Üldarstiabi osutaja III töötavad töölepinguga) Füsioteraapia osutaja Joonis 1. ETTK koostöö mudel Joonis 2. ETTK laiendatud üldarstiabi mudel Uute koostöömudelite välja töötamisel on oluline ja mõistlik mitte lõhkuda olemasolevaid hästi toimivaid võrgustikke ja koostöövorme (nt koduõenduse sh vähihaigete koduse toetusravi teenuseosutajate võrgustik, perearstide tegutsemine koostöös haiglate jt eriarstiabi osutajatega ühisel taristul, ämmaemanduse ning füsioteraapia teenuse osutamine haiglate poolt). Korralduse kaasajastamisel ETTK kontekstis tuleb arvestada toimivate mudelite tugevustega ja toetada ning motiveerida koostööd ja koondumist sõltumata juriidilisest vormist. Eriti oluline on tugevdada koostöömudeleid perearstide ja haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) haiglate vahel, kes on paljudel juhtudel maakonnakeskustes ETTK-de ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ERF vahendite taotlejaks (st tervisekeskuse projekti ellu viimise eest vastutavaks) ning täna enamasti ka ämmaemandusabi, füsioteraapia ja koduõendusteenuse (kokkuleppeliselt esmatasandi miinimumteenused koos üldarstiabiga) osutajaks. Esmatasandi tervisekeskustes peab õigusruum ja rahastamine toetama koostööd ja ühtses meeskonnas tegutsemist nii erinevate juriidiliste isikute vahel kui ka ühtses juriidilises isikus. Lisaks on oluline, et nende perearstide patsiendid, kes ei koondu ETTK-desse, ei oleks diskrimineeritud ja neil oleks võrdsetel alustel kättesaadavad kõik esmatasandi, sh ämmaemandusabi, koduõendus ja füsioteraapia teenused. Kehtivas õigusruumis võib üldarstiabi teenuse osutaja juriidilise isikuna osutada nii iseseisva õendusabi (koduõenduse, koolitervishoiu), ämmaemanduse kui ka füsioteraapia teenuseid. Nende teenuste osutamine ETTK-s ja rahastamine ravikindlustusest on hetkel võimalik järgnevalt: 1) Kõik lisanduvate teenuste osutajad spetsialistid (ämmaemand, füsioterapeut, koduõde) töötavad ÜJI töölepingu alusel. Rahastamine toimub ÜJI ravi rahastamise lepingu (sh nn teraapiafondi) kaudu. 2) ÜJI teeb koostööd loetletud lisateenuseid osutavate JI-ga, rahastamine toimub ÜJI lepingu (sh nn teraapiafondi) kaudu. 3) ÜJI ja lisateenuseid osutavad JI-d sõlmivad mitme osapoolega lepingu Eesti Haigekassaga kõigi teenuste osutamiseks antud tervisekeskuses. Teadaolevalt antud lahendust praktikas ei kasutata, seega on tegemist pigem teoreetilise lahendusega. Juriidiliselt samas ei ole piiranguid sellise lahenduse kasutamiseks v.a hanke kohustus juhul, kui lisateenuste osutajatena ei ole tegemist ravikindlustuse seaduse (edapidi RaKS) § 36 lõike 5 või § 36 lõike 51 kohaselt HVA haigla või üldarstiabi osutajaga. Seega on HVA haiglad ja üldarstiabi osutajad haigekassa jaoks ühtviisi eelistatud lepingupartnerid. Arvestades RaKS-s sätestatut ja selle pinnalt väljakujunenud halduspraktikat on haigekassa HVA väliselt koduõendusteenust osutavate partnerite leidmiseks korraldanud valikumenetluse. Seega ei saa haigekassa seniste RaKS tõlgenduste kohaselt sõlmida koduõendusteenuse rahastamiseks ravi rahastamise lepingut (edaspidi RRL) ilma valikumenetlust korraldamata ei väljaspool HVA haiglate või ka üldarstiabi osutavate äriühingute ringi tegutseva koduõendusteenuse osutajaga. Nii HVA haiglate kui ka üldarstiabi osutajate suhtes lubab seadus VTK koostajate hinnangul sõlmida lepingud koduõenduse ilma valikumenetlust korraldamata. Probleemne võib olla nii haigekassa kui üldarstiabi osutajate jaoks koostööpartnerite juriidiliselt korrektne valimine juhul, kui need ei ole HVA haiglad ega ka üldarstiabi osutajad. Perearstikeskuste koondumisel ETTK-sse tuleb lisaks arvestada tänast üldarstiabi teenuse osutajate struktuuri. 70% üldarstiabi osutajatest töötab üksikpraksises st iseseisva juriidilise isikuna. Sotsiaalministeeriumi maakondlike külastuste käigus on perearstid andnud tagasiside, et nad ei soovi loobuda oma juriidilisest isikust tervisekeskustesse koondudes, kuna nad ei soovi vastutada teise perearsti tegevuse eest. Kokkuvõtvalt võib öelda, et seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse raames on vajalik kirjeldada ETTK-desse koonduvate teenuste osutamise võimalikud mudelid ja sellega seonduvalt ka võimalikud rahastamise mudelid ning vajalikud õigusruumi muudatused nende rakendamiseks. Tervisekeskuste mudelitega paralleelselt vajab üle vaatamist ka üldarstiabi osutajate tegevuspiirangud, mis hetkel välistavad kõigi eriarstiabi, sh radioloogia teenuste osutamise. 2. Perearstide ja ETTK teeninduspiirkonnad Seoses haldusreformiga liidetakse alates 1. jaanuarist 2018 mitmed omavalitsused ja seega kaotavad õigusliku tähenduse paljude perearstide teeninduspiirkonnad põhjusel, et teeninduspiirkonnaks määratud omavalitsusüksust või -üksusi enam ei eksisteeri. Seega peab Terviseamet määrama paljudele perearstidele uue teeninduspiirkonna, mis oleks kooskõlas uue halduskorraldusega. Kuna Terviseamet saab teeninduspiirkonda muuta üksnes perearsti nõusolekul, võib tekkida olukord, kus perearst ei ole teeninduspiirkonna laiendamisega nõus ning perearsti teeninduspiirkonnaks jääb omavalitsusüksus, mida enam ei eksisteeri. Perearsti teeninduspiirkonna definitsioon ja õiguslik tähendus on toodud TTKS §-s 9, mille järgi on perearsti teeninduspiirkond Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohalike omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Seega võimaldab kehtiv regulatsioon ka väga väikeseid teeninduspiirkondi. Terviseameti õigused perearsti teeninduspiirkonna määramisel ja muutmisel on reguleeritud TTKS §-s 35, mille lõige 2 sätestab, et perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet. Teeninduspiirkonna laiendamist reguleerib sama paragrahvi lõige 5, mille järgi võib Terviseamet üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt määrata perearsti nõusolekul perearstile täiendava teeninduspiirkonna. Käesoleval hetkel on perearsti teeninduspiirkonnaks enamasti kohaliku omavalitsuse üksus või üksused. Tallinna linn on jagatud teeninduspiirkondadeks ka linnaosade ja tänavate kaupa. Mõningatel juhtudel piirdub perearsti teeninduspiirkond vaid ühe maja või üksikute majadega. Eeltoodust lähtuvalt on Terviseametil kehtiva õigusliku regulatsiooni järgi õigus määrata perearstide teeninduspiirkonnad ning vajadusel ja perearsti nõusolekul teeninduspiirkonda muuta, sh laiendada. Praktikas on omavalitsusüksusest (või Tallinna tingimustes linnaosast) kitsam teeninduspiirkond problemaatiline patsiendile kodulähedase perearstiabi tagamise aspektist, kuna perearst võib keelduda isiku nimistusse võtmisest, kuigi elukoht võib olla tegevuskoha kõrvaltänavas. Seega on Terviseametil küll kohustus tagada üle-eestiline perearstiabi korraldus ja selle kättesaadavus elanikkonnale, kuid kehtiv õiguslik regulatsioon võimaldab seda kohustust täita ainult osaliselt. Samuti lähtub senine teeninduspiirkonna regulatsioon pigem üksikpraksistes tegutsevatest perearstide põhimõttest ega arvesta ETTK-sse koondumise puhul tekkivat olukorda. ETTK teeninduspiirkond võiks olla ka suurem, kui ETTK-s tegutsevate perearstide teeninduspiirkondade summa, kuid tänane õigusruum seda ei võimalda. Selline olukord võib olla ebasoodne nende perearstide nimistute patsientidele, kelle perearst ei ole liitunud ETTK- ga. ETTK-s osutatavad lisateenused peaksid olema kättesaadavad ka neile, vaatamata sellele, et perearsti ja -õe teenuseid osutatakse üksikpraksistes. Teeninduspiirkonnaga on seotud ka koduvisiidi regulatsioon. 3. Perearstide nimistute piirsuurused Seoses haldusreformiga ja ETTK süsteemi rakendumisega vajab korrigeerimist ka perearstide nimistute piirsuuruste regulatsioon, mis on seotud senise haldus-territoriaalse korraldusega. Piirsuurus on omakorda seotud rahastamisega. Kehtiv TTKS § 8 lg 42 sätestab, et Terviseamet võib Eesti Haigekassa nõusolekul kinnitada nimistu piirsuuruse alammäärast väiksema nimistu, kui perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuses elab alaliselt vähem kui 1200 isikut. Haldusreformi jõustumise järel jäävad alles ainult üksikud omavalitsused, kus elab vähem kui 1200 isikut (Vormsi, Muhu, Kihnu, Ruhnu). Samas on Eestis siiski piirkondi, kus tulenevalt geograafilistest või demograafilistest iseärasustest oleks vajalik kinnitada piirsuuruse alammäärast väiksemad nimistud. See eeldab muudatusi õigusruumis. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu § 2 lg 3 võimaldab perearstile, kelle nimistus on vähem kui 1200 kindlustatud isikut ja kelle teeninduspiirkonnas, milleks on riigi territooriumi haldusjaotusel rajanev üks kohalik omavalitsus, elab alaliselt vähem kui 1200 isikut, tasuda pearaha 1200 isiku eest. Seoses haldusreformi jõustumisega ei ole paljudel perearstidel enam õigust saada pearaha 1200 isiku eest, kuigi nende piirkonnas alaliselt elavate isikute arv ei kasva. See seab ohtu üldarstiabi kättesaadavuse teatud piirkondades. Samuti ei anna kehtiv nimistute suuruse regulatsioon ETTK-sse koonduvatel perearstidel võimalust ühtses meeskonnas paindlikumalt nimistuid hallata, kus olulisem üksiku perearsti nimistu suurusest on teenindatavate patsientide hulk summaarselt. 4. Nimistute teenindamise järjepidevus Praktikas on osutunud probleemiks nimistute teenindamise järjepidevuse tagamine. Hetkel puuduvad paindlikud mehhanismid nimistu sujuvaks üleandmiseks, kuna puudub mentorlus ehk nn „inkubatsioon“. Abiarstina nimistu juures tegutsemine on hetkel rahaliselt võimalik vaid väga suurte nimistute puhul. Normsuuruses nimistute puhul ei ole see täiendava rahastuseta rakendatav. Perearsti lahkumise korral tuleb Terviseametil korraldada konkurss peale lahkumisteate saamist üldistel alustel ning nimistu teenindamine võib vahepeal vajada asendusarsti, et üldarstiabi kättesaadavus ei katkeks. Paraku on aga mõningatesse piirkondadesse arsti leidmine osutunud murettekitavaks, sest sooviavaldusi on vähe või ei ole neid üldse. Toimiv eriarsti lähtetoetuste süsteem on olnud vähe motiveeriv. Nimistu teenindamiseks sellistes piirkondades on kindlasti vaja kasutusele võtta lisameetmeid. 5. Pereõe rolli tugevdamine Õendusala töötajate rolli tugevdamine ja nende pädevuse täies mahus rakendamine on nii esmatasandil kui ka kogu tervishoiusüsteemis kindel suund. Alates 2015. aastast said Eesti pereõed õiguse kirjutada retsepte piiratud loetelule ravimitele, õigus iseseisvalt konsulteerida krooniliste ja ägedate seisunditega haigeid on neil juba varasemalt. Et oma rolli täies mahus realiseerida peaks erialaühenduste hinnangul pereõe õiguste hulka kuuluma ka töövõimetuslehe avamine ning tervisetõendite väljastamine. Praktikas on suur osa perearste oma pereõdesid usaldanud ning tegelikkuses paljud õed seda täna ka juba teevad, kaasates perearsti raviprotsessi sisulises mõttes vajaduspõhiselt. Toimiv praktika tuleks korrektselt reguleerida, vabastades seeläbi perearsti aega vaid arsti pädevuses olevate tegevuste jaoks. Pereõde on pädev hindama patsiendi seisundit ning otsustama perearsti kaasamise vajaduse üle. 2. Sihtrühm Kavandatava süsteemi sihtrühmaks on potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond, kes on registreeritud perearsti nimistusse. Sihtrühma kuuluvad tervishoiuteenuste osutajad, Eesti Haigekassa ja Terviseamet. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse laiem eesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiusüsteemi. Eesmärk on saavutatud kui multiprofessionaalsed meeskonnad on koondunud grupipraksistesse ning sealne pakutav teenusevalik on praeguse olukorraga võrreldes laienenud, esmatasandi teenuste rahastamismudel on paindlik ning muudatusi toetav, esmatasandi teenuste osutamise kvaliteet, järjepidevus ja koordineeritus on heal tasemel. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad 2001. aastal jõustus TTKS, millega kehtestati üldarstiabi ja peremeditsiini reguleeriv raamistik. Sätestati, et perearstiabi (TTKS-s üldarstiabi) on esmane kontakt tervishoiusüsteemiga ja seda osutavad iseseisvad perearstid neile kinnitatud nimistu alusel. Igal nimistuga perearstil on teeninduspiirkond, mille määrab Terviseamet. Terviseamet alustas 2013. aastal üldarstiabi korraldamist. Enne seda oli korraldus detsentraliseeritud ning maavalitsuste vastutusalas. Seadusega kehtestati perearstina tegutsemise õiguslik vorm, mille kohaselt võivad nimistuga perearstid tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu kas töölepinguga või olles üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks/aktsionäriks. Perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks peab äriühingul või füüsilisest isikust ettevõtjal olema üldarstiabi tegevusluba. Oluline piirang on, et perearstiabi osutav äriühing ei või olla eriarstiabi osutavate ettevõtete osanik ega aktsionär. Alates 2008. aastast võib kohalik omavalitsusüksus või üksused, kui vähemalt ühel nende haldusterritooriumil asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht, olla üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär. Üldarstiabi osutaval äriühingul ei tohi olla muud tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendus- ja ämmaemandusabiteenuste, füsioteraapia- ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise. RaKS § 36 lõige 4 sätestab, et haigekassa peab enne RRL sõlmimist hindama samas sättes loetletud asjaolusid, milleks haigekassa on RaKSi rakendamiseks välja kujundanud halduspraktika, mis sisaldab nimetatud asjaolude hindamiseks kas valikumenetluse läbiviimist või RRL sõlmimist väljaspool valikumenetlust seaduses lubatud tervishoiuteenuse osutajatega (2 erandit). Erand nr 1: RaKS § 36 lõike 5 kohaselt sõlmib haigekassa ilma valikumenetlust korraldamata vähemalt viieaastase tähtajaga RRL-i isikuga, kes peab TTKS § 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglat. Erand nr 2: RaKS § 36 lõike 51 kohaselt sõlmib haigekassa ilma valikumenetlust korraldamata vähemalt viieaastase tähtajaga RRL kinnitatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutava isikuga. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus on kirjeldatud teenuste tasustamise tingimused. Tasumise seisukohalt on ETTK defineeritud kui üks juriidiline üldarstiabi osutav isik, kuhu kuulub vähemalt 3 nimistuga töötavat perearsti (nimistutesse kuuluvate isikute arv on minimaalselt 4500) ning kes osutab lisaks kohustuslikke põhiteenuseid: koduõendus-, ämmaemandus- ning füsioteraapia teenus. Sotsiaalministri määrusega „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ on sätestatud eelpool nimetatud erinevate tasumisviiside määrad, neis sisalduvad tegevused, uuringud ja protseduurid. Ministri määrusega „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ on reguleeritud ERF raames ehitatavate või rekonstrueeritavate tervisekeskuste vahendite taotlemise tingimused. Perearsti teeninduspiirkonna definitsioon ja õiguslik tähendus on toodud TTKS §-s 9, mille järgi on perearsti teeninduspiirkond Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohalike omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Terviseameti õigused perearsti teeninduspiirkonna määramisel ja muutmisel on reguleeritud TTKS §-s 35, mille lõige 2 sätestab, et perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet. Teeninduspiirkonna laiendamist reguleerib sama paragrahvi lõige 5, mille järgi võib Terviseamet üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt määrata perearsti nõusolekul perearstile täiendava teeninduspiirkonna. Kehtiv TTKS § 8 lõige 42 sätestab, et Terviseamet võib Eesti Haigekassa nõusolekul kinnitada nimistu piirsuuruse alammäärast väiksema nimistu, kui perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuses elab alaliselt vähem kui 1200 isikut. Haldusreformi jõustumise järel jäävad alles ainult üksikud omavalitsused, kus elab vähem kui 1200 isikut (Vormsi, Muhu, Kihnu, Ruhnu). Samas on Eestis siiski piirkondi, kus geograafilistest või demograafilistest iseärasustest tulenevalt oleks vajalik kinnitada piirsuuruse alammäärast väiksemad nimistud. Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu § 2 lõige 3 võimaldab perearstile, kelle nimistus on vähem kui 1200 kindlustatud isikut ja kelle teeninduspiirkonnas, milleks on riigi territooriumi haldusjaotusel rajanev üks kohalik omavalitsus, kus elab alaliselt vähem kui 1200 isikut, tasuda pearaha 1200 isiku eest. 2016. aasta novembris erakondade Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit vahel sõlmitud valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kokkuleppes lepiti kokku Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm4 aastateks 2016–2019. Valitsusliidu tegevusprogrammis on sõnastatud eesmärk toetada täiendavalt esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse edasist parandamist. Esmatasandi tervishoiu arengu põhimõtted on laiemalt sõnastatud sotsiaalministeeriumi koostatud dokumendis „Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“5. „Eesti esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009-2015“6. „Peremeditsiini arengukava 2012-2020“7. 5. Tehtud uuringud Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüüs „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine“8 võeti aluseks meetme määruse raames abikõlblike ETTK-de asukohtade hindamiseks. Eesti Haigekassa poolt tellitud ja TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi koostatud toimemudeli uuring „Esmatasandi tervishoiu arengumudel lähima 10 aasta perspektiivis“9 esitab esmatasandi tervishoiu arengusuundade stsenaariumi. Haigekassa tellimusel valminud uuring kaardistab olemasoleva olukorra, esitab parima rahvusvahelise praktika ning analüüsib, mida ja millises ajalises perspektiivis on vajalik ja võimalik muuta selleks, et tagada kättesaadav kvaliteetne esmatasandi arsti- ja õendusabi, tõhus ennetustegevus ja krooniliste haigete jälgimine ning koostöö eri tasandite vahel. 2015. aastal Eesti elanike seas tehtud rahulolu uuringust tervisele ja arstiabile10 on inimesed pidanud oluliseks: 1) perearstiabi teenuste kiire ja tasuta kättesaadavus kodu lähedal (suur väärtus senise korralduse juures); 2) nimistupõhisus (inimesed teavad enda perearsti ja –õde ning vastupidi); 3) võimalus valida endale arst. Eesti Haigekassa ja Maailmapanga koostöös viidi 2015. aastal läbi analüüs11, milles vaadeldi krooniliste haiguste käsitlust Eesti tervishoiusüsteemi eri tasanditel. Unikaalne uuring keskendub krooniliste haiguste ennetusele ja ravile, pöörates erilist tähelepanu esmatasandi arstiabi rollile ja toimimisele ning erinevate elanikerühmade võrdse kohtlemisega seotud küsimustele. Uuringu tulemused põhinevad Eesti Haigekassa raviarvete andmete analüüsil ning tehtud intervjuudel ja fookusrühmade aruteludel. 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 5 Eesti tervishoiu arengusuunad aastaks 2020 6 Eesti esmatasandi arengukava 2009-2015 7 Peremeditsiini arengukava 2012-2020 8 RAKE analüüs 9 TÜ toimemudeli uuring 10 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 11 Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis Maailma terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO)12 2016. aastal tehtud ettepanekud Eesti esmatasandi tervishoiu arendamiseks. 12 Strengthening the model of primary health care in Estonia 6. Kaasatud osapooled Sotsiaalministeerium on kavandatava muudatuse ettevalmistamise käigus konsulteerinud siht- ja sidusrühmade esindajatega. Arengusuundade väljatöötamiseks moodustati 2016. aasta juulis Sotsiaalministeeriumi (SoM) eestvedamisel töörühm, kus osalevad Eesti Perearstide Selts (EPS), Eesti Haigekassa (EHK), Terviseamet (TA) ja Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetool. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Esmatasandi tervishoiu toimemudeli, teenuste, teeninduspiirkondade ja nimistute regulatsiooni kaasajastamise ning pereõe rolli tugevdamise probleemi lahendamisel on kaalutud erinevaid mitteregulatiivseid lahendusi. Senise regulatsiooni parem rakendamine aitab osaliselt probleemi lahendada, ent ei ole mõeldav kõikide küsimuste lahendamisel. Samuti ei ole võimalik tekkinud probleeme lahendada avalikkuse teavitamise ja ainult rahastamise suurendamisega. 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Senise regulatsiooni parem rakendamine ja tõlgenduste ning praktikate muutmine on osaliselt võimalik. 1. ETTK tegutsemise ja rahastamise mudelid. Kehtivas õigusruumis võib üldarstiabi teenuse osutaja juriidilise isikuna osutada nii koduõendus, ämmaemandus kui ka füsioteraapia teenuseid. Nende teenuste osutamine ja rahastamine ravikindlustusest on kehtiva õigusruumi raames võimalik järgnevatel viisidel ning ei eelda tervisekeskuse termini toomist seaduse tasemele: 1) Võtta kõik lisanduvate teenuste osutajad (ämmaemand, füsioterapeut, koduõde) ÜJI-na tööle. Rahastamine toimub ÜJI ja haigekassa vahelise RRL kaudu. 2) ÜJI teeb koostööd lisateenuseid osutavate JI-ga, rahastamine saab toimuda: a) ÜJI ja haigekassa vahelise RRL kaudu. ETTK moodustavad erinevaid teenuseid osutavad koostööpartnerid, kes sõlmivad omavahel võlaõiguslikke lepinguid teenuste eest tasumiseks. b) ÜJI ja lisateenuseid osutavad JI-d sõlmivad mitme osapoolega RRL haigekassaga teenuste osutamiseks ETTK-s. ETTK moodustavad erinevaid teenuseid osutavad koostööpartnerid, kes võivad lisaks sõlmida omavahel võlaõiguslikke koostöölepinguid. Kui lähtuda TTKS § 14 lõikest 1, siis sätestab see, et üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabi teenuste, füsioteraapiateenuse ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise. Sisuliselt loetleb antud säte esmatasandi teenused ehk üldarstiabi osutaja võimaliku teenuste paketi (laiendatud mõttes). Mitteregulatiivse lahendusena, kehtivate seaduste juures, oleks võimalik rakendada tervisekeskuste koostöö mudeli ja laiendatud üldarstiabi mudeli peamisi tõlgendusi ja praktikaid ning muutes vähesel määral rakendusakte. Tuues tervisekeskuse mõiste sisse juba toimivate mudelite kirjeldamiseks, ei annaks see süsteemile olulist sisulist lisaväärtust. Täiesti uut regulatsiooni eeldav ja süsteemi jaoks põhimõttelist muudatust sisaldav konsolideerumise mudel, kus kohalikud omavalitsused üksi või erinevate tervishoiuteenuste osutajatega (eri- ja üldarstiabi, õendus- ja ämmaemandusabi) koos moodustaksid võrdsete osapooltena tervisekeskuse kui uue juriidilise isiku, oleks tervishoiupoliitiliselt uus arenguvõimalus nii esmatasandi teenuste osutajate kui ka eriarstiabi osutajate jaoks (eelkõige maakonna taset silmas pidades väljaspool Tallinna ja Tartut) ning vääriks kaalumist tulevikku suunatud lahendusena. Samas on tegemist sedavõrd suure muudatusega, et vajalik oleks enne reguleerimist oodata Viljandi haigla baasil pooleli oleva pilootprojekti tulemusi, kus piloteeritakse sarnast mudelit koostöös omavalitsuse ja nende poolt pakutavate sotsiaalteenustega. Igal juhul ei sobi selle lahenduse ellu viimiseks mitteregulatiivne tee. Üldarstiabi juriidilisele isikule täiendavate teenuste sh radioloogia osutamise õiguse andmine ei ole lahendatav mitteregulatiivsel teel. 2. Perearstide ja ETTK teeninduspiirkonnad Perearstide teeninduspiirkonnad on võimalik muuta ja vastavusse viia muutunud haldusterritoriaalse korraldusega ning ETTK vajadustega ka mitteregulatiivselt, eeldusel, et kõikide perearstidega jõutakse kokkuleppele teeninduspiirkonna muutmise osas. See ei pruugi olla realistlik, kuid kuna riik peab tagama üldarstiabi kättesaadavuse kõigile elanikele, siis muutuvates oludes peab korraldaval asutusel olema võimalik viia teeninduspiirkond ETTK paiknemisele vastavaks. 3. Perearstide nimistute piirsuurused Paljudes EL riikides ei ole ühe perearsti (või üldarsti, general practitioner) poolt teenindatavate isikute arv kuidagi reguleeritud seaduse tasemel. Ka Eestis oli see varasemalt reguleeritud rakendusakti tasemel. Seaduses sätestatut arvesse võttes ei ole võimalik lubada suuremaid või väiksemaid nimistuid. Seega mitteregulatiivne lahendus ei sobi. 4. Nimistute teenindamise järjepidevus Niinimetatud inkubatsiooni põhimõtte rakendamine oleks mitteregulatiivselt võimalik senisest suurema rahastuse tagamise korral. Inkubatsioon võimaldaks noorel perearstil töötada lahkuva perearsti kõrval ning avaliku konkursi puhul võtta arvesse senist töötamist konkursil eelist andva asjaoluna. Täiendav rahastamine tuleks tagada TA poolt n-ö projektipõhiselt üldisest eelarvest või EHK poolt (viimane eeldab siiski vastava muudatuse tegemist EHK tervishoiuteenuste loetelu VV määruses ja metoodikat reguleerivas ministri määruses). Arst-residentide kandideerimine nimistu teenindamiseks ja perearsti lähtetoetuse muutmine ei ole võimalik mitteregulatiivse lahendusena. 5. Pereõe rolli tugevdamine Praegusest õiguslikust regulatsioonist tulenevalt ei ole pereõel võimalik iseseisvalt töövõimetuslehte alustada. Seega mitteregulatiivne lahendus ei sobi. Tervisetõendite väljastamiseks on pereõe protsessi kaasamine töökorralduslikult võimalik, kuid lõppvastutus otsuse kinnitamise näol jääb siiski perearstile. Terviseprobleemideta patsiendi puhul saab perearst piirduda õe otsuse kinnitamisega, küsitavuste ja suhteliste vastunäidustuste esinemise korral teeb lõpliku hindamise aga arst. Mootorsõidukijuhtide tervisetõendite regulatsioon on seotud EL direktiiviga, mis sätestab, et tõendi väljastab arst. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest VTK koostajad peavad vajalikuks lahendada kirjeldatud probleemid vähemalt osaliselt regulatiivselt. Mitteregulatiivsed lahendused ei sobi probleemide 2 (teeninduspiirkonnad), 3 (nimistute piirsuurused) ja 5 (pereõe roll) lahendamiseks, vaja on kasutada regulatiivse lahenduse teed. Probleemide 1 (ETTK tegutsemise ja rahastamise mudelid) ja 4 (nimistu teenindamise järjepidevuse tagamine) lahendamiseks võib kaaluda nii regulatiivseid kui mitteregulatiivseid lahendusi lähtuvalt osapoolte ja huvigruppide tagasisidest. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Regulatsiooni ettevalmistamiseks külastati osapooltega Taanit ja Norrat ning tutvuti esmatasandi teenuste korralduse ja kogemustega kohapeal. Samuti külastati Soome tervisekeskuseid ja tutvuti sealse korraldusega. Kõikides külastatud tervisekeskustes osutati peamiselt samu teenuseid. Lisaks oli tervisekeskusega samal taristul väikese voodite arvuga peamiselt geriaatrilisi ja hospiitsi statsionaarseid teenuseid pakkuvad osakonnad. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1. ETTK tegutsemise ja rahastamise mudelid. ETTK defineeritakse ja reguleeritakse seaduses eraldi uue juriidilise isikuna (JI). Selleks on regulatiivselt 3 erinevat võimalust: 1) Laiendatud üldarstiabi mudeli reguleerimine ETTK kui üks üldarstiabi juriidiline isik, kus töötab vähemalt 3 perearsti ja pereõde, ämmaemand, füsioterapeut, koduõde. Sisuliselt oleks tegemist laiendatud teenustevalikuga grupipraksise ümber nimetamisega tervisekeskuseks. Sellise variandi puhul peab reguleerima tegevusluba, täpsustama rakendusakte ja rahastamise regulatsioone. Sellel mudelil on eeliseid – ühtne juhtimine ja vastutus ETTK-s, lihtsalt juhitav RRL ning rahastaja jaoks selge vastutus ühel lepingupartneril. Lisaks saaks täiendavalt reguleerida ka eraldi ETTK teeninduspiirkonna ja nimistute piirsuuruste nõuded tervisekeskustele. Miinuseks on, et valdavalt üksik- ja väikestes praksistes tegutsevate perearstide koondumine tervisekeskustesse oleks suure tõenäosusega, arvestades vastuseisu oma juriidilisest isikust loobumisele, väga pikk ja vaevaline protsess. Sellise variandi puhul säiliks ka esmatasandi ja eriarstiabi killustatus. Riigi jaoks oleksid tervisekeskused eraomanduses olevad üldarstiabi äriühingud, millel on alati õigus tegevus lõpetada. Kuna ETTK taristud kuuluvad enamasti HVA haiglatele (mis kuuluvad KOV-le või riigile) või KOV-le, puuduks neil samal ajal võimalus sisuliselt osaleda ETTK töös. 2) Konsolideerumise mudeli reguleerimine ETTK kui erinevate juriidiliste isikute (üldarstiabi JI, ämmaemandusabi JI, koduõenduse JI, eriarstiabi JI) ja kohaliku omavalitsuse moodustatud uus juriidiline isik kas äriühingu või SA vormis vastava uut liiki tegevusloaga. ETTK defineeritakse kui sihtasutus või äriühing, mille asutajaks, osanikuks või aktsionär osanikuks võivad olla kohalik omavalitsus, üldarstiabi teenuseosutaja, eriarstiabi teenuseosutaja, iseseisva ämmaemandusabi või iseseisva ambulatoorse õendusabi tegevusloaga juriidilised isikud (joonis 3). Selle lahenduse eeliseks oleks tervishoiusüsteemi killustatuse vähendamine ning era- ja avaliku huvi sidumine riigi jaoks olulises struktuuris. Oma äriühingutega tervisekeskuse loomises osalemine võimaldaks kõigil osapooltel osaleda tervisekeskuse juhtimises ja tegevuse korraldamises, samas oleks ka avalik huvi piisavalt esindatud. Teenuse jätkusuutlikkus oleks selle mudeli puhul paremini tagatud ega sõltuks vaid eraomanike otsustest. Üleminekuperiood tervisekeskuste süsteemile oleks sujuvam. Arvestades ülemineku perioodi, järjepidevust, taristu kuuluvust jms asjaolusid on võimalik ja oleks mõistlik võimaldada teatud perioodi vältel paralleelselt erinevaid variante sh ka mitteregulatiivsete lahenduste all kirjeldatud koostöömudelit. Üldarstiabi osutaja(d) Tervise- Ämmaemanduse, keskus füsioteraapia eriarstiabi, kui uus eraldi koduõenduse osutaja(d) juriidiline isik (ÄÜ või SA) KOV Joonis 3. ETTK konsolideeritud mudel 3) Etapiline reguleerimine koos üldarstiabi raames osutatavate teenuste laiendamisega Kolmanda täiendava regulatiivse võimalusena ETTK-d esimeses etapis eraldi juriidilise isikuna siiski ei reguleerita, defineeritakse esmatasandi tervishoiu teenuste kogum üldarstiabi laiendatud teenuste loetelu mahus, mida osutatakse ETTK taristul. Tegevuslubade mõistes jääb korraldus samaks, vajalik oleks vaid täpsustada võimalus osutada üldarstiabi (laiendatud) tegevusloa raames ka esmatasandi põhiteenuseid. Teenuste defineerimine ja tegevuslubade sisu koos rahastamiseks vajalike täpsustustega lihtsustaks lepingute sõlmimist ja rahastamist sh vajadusel kindlate kriteeriumite kehtestamist lisateenuste valikuks. Ühtlasi oleks vajalik esimeses etapis täiendada üldarstiabi osutajate poolt osutatavate teenuste loetelu, mis on vajalikud esmatasandil diagnostikaks ja ravi määramiseks ning kvaliteetse „väravavahi“ rolli täitmiseks. Perearstide hinnangul peaks perearst teostama tulevikus uuringuid nagu spiromeetria, ultraheli uuring ja anuskoopia. Isoleeritud uuringute teostamine õigusmuudatust ei eelda. Tervisekeskuses peaks kindlasti olema tagatud individualiseeritud ennetustegevus täiskasvanutele (nt suitsetamisest loobumise nõustamine, toitumisnõustamine jms) ja tervise edendamine, mis hõlmab tervise riskitegurite hindamist, individuaalset tervisekasvatust ja meditsiinilist nõustamist; normaalse raseduse jälgimine, sõeluuringud, tegelemine vaimse tervise probleemidega (nii ennetus kui ravi) sh sõltlaste nõustamine. Need täiendavad teenused seaduse muutmist ei eelda. Röntgeni teenus ei peaks õppetooli hinnangul olema tervisekeskuses kohustuslik teenus ning selleks peavad olema täidetud tingimused (ruuminõuded, lisapädevus ülesvõtte teostamiseks ja hindamiseks). Radioloogia teenuste osutamise õigus konventsionaalse radioloogia (röntgenülesvõtete) mahus üldarstiabi osutajate poolt eeldab seaduses vastavat muudatust ning eelduseks peab olema ruuminõuete täitmine ja pädevuse olemasolu nii ülesvõtete tegemiseks kui esmaseks hindamiseks kas perearstil ja pereõel endal täiendkoolituse kaudu, radioloogia tehniku ja radioloogi tööle võtmisega või koostöölepingu kaudu eriarstiabi osutajaga. Samuti peaks selline lisateenus ka tegevusloal kajastuma. Eesti Radioloogia Ühingu ametlik seisukoht praegusel hetkel on, et täiendkoolitus ei ole piisav perearsti ja pereõe konventsionaalse radioloogia sooritamiseks. Üldarstiabi osutajal on kehtiva õiguse raames röntgeni teenust võimalik osutada koostöös eriarstiabi osutajatega ka ilma seaduseid muutmata. Suuremates tervisekeskustes, kus röntgenuuringu võimalus on, valdav osa perearste seda lahendust ka kasutab. Eriti olukorras, kus ka ülesvõtte hindamise teeb üldjuhul koostöö korras teenust osutav radioloog, kes põhiosas tegutseb eriarstiabis. See võimalus jääb üldarstiabi osutajatele ka edaspidi. Kaugemas tulevikus võiks õppetooli nägemuses tervisekeskustes olla ka lühiajalist jälgimist võimaldavad voodid. Tegu ei saaks olla ööpäevaringse teenuse osutamisega, kuna tähendaks sisult haiglat. Sellisel juhul ei oleks samuti vaja eraldi regulatsiooni. VTK koostajate ettepanek on, et konsolideerimise mudel ehk tervisekeskus kui praeguste teenuseosutajate poolt moodustatav uus juriidiline isik reguleeritakse teises etapis eraldi uue eelnõuga peale pilootprojekti tulemuste analüüsi ning laiemat arutelu kõigi osapooltega. 2. Teeninduspiirkonnad Muuta seaduses perearsti teeninduspiirkonna regulatsiooni (TTKS § 9 lg 1) ja sätestada, et perearsti teeninduspiirkond on TA poolt määratud riigi territooriumi haldusjaotusel rajanev kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi. Muudatuse eesmärgiks on viia teeninduspiirkonnad vastavusse muutunud halduskorraldusega ning kaotada liiga kitsad (nt tänavate- ja linnaosapõhised) teeninduspiirkonnad. Muudatuse tagajärjel ei saaks perearsti teeninduspiirkond olla kitsam kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse ala. Lisaks tuleb täpsustada teeninduspiirkonna laiendamise regulatsioon juhtudel, kui üldarstiabi kättesaadavusega tekib probleeme. ETTK teeninduspiirkonda on võimalik, vastava mõiste viimisel seaduse tasemele, reguleerida eraldi ja tagada selle kaudu tervisekeskusele territoriaalne vastutus, mis katab kogu Eesti. Tervisekeskuste puhul on oluline tervisekeskuse teenindatavate isikute arv summaarselt, mitte üksiku perearsti nimistu suurus. Üksikpraksistes tegutsevatel perearstidel tulevikus eraldi teeninduspiirkondi enam sätestada ei ole vajalik. 3. Perearstide nimistute piirsuurused Vajalikud on muudatused üldarstiabi rahastamise kriteeriumites, st EHK tervishoiuteenuste loetelus, et tagada üldarstiabi kättesaadavus ja jätkusuutlikkus hõreasustusega aladel. TA teeb EHK-le ettepaneku maksta pearaha 1200 isiku eest neile perearstidele, kelle nimistus on alla 1200 isiku, kuid kelle tegevuskoht asub piirkonnas, kus nimistu kasvatamine ei ole võimalik ning nimistut ei ole võimalik liita teise nimistuga, sest üldarstiabi kättesaadavus piirkonna elanikele väheneks seetõttu oluliselt. Tegemist on TA ja EHK ühise kaalutlusotsusega. Kui piirsuurusest väiksem nimistu oleks võimalik liita teise nimistuga, kuid perearst liitmisotsusega ei nõustu, ei ole pearaha maksmine 1200 isiku eest õigustatud. Samuti ei ole 1200 isiku eest maksmine õigustatud juhul, kui perearstil on olemas reaalne võimalus oma nimistut kasvatada. Sellisel juhul peaks olema Terviseametil seadusest tulenev õigus liita normist väiksemaid nimistuid perearsti nõusolekuta, et tagada elanikele üldarstiabi kättesaadavus ja jätkusuutlik korraldus. Kui ETTK reguleeritakse seaduse tasemel eraldi JI-na, saab nimistute suuruseid ETTK-s tegutsevate perearstide jaoks reguleerida erinevalt üksikpraksistest, lubades seal suuremaid nimistuid või nimistu piirsuurust mitte rakendada praeguses tähenduses, uute nimistute avamist ehk nn „pungumist“ lubada ilma konkurssi rakendamata jms. Tervisekeskuses, kus tegutseb meeskond, on võimalik paindlikumalt nimistute haldamist lubada ja rakendada osaliselt nn territoriaalselt printsiipi. 4. Nimistu teenindamise järjepidevuse tagamine Seaduses reguleeritakse mentorluse ehk nn „inkubatsiooni“ põhimõte, mille eesmärgiks on kokku viia nimistust loobumist plaaniv perearst ja peremeditsiini residentuuris õppiv arst- resident või perearst, kes antud teeninduspiirkonnas nimistut soovib, et jätkuks üldarstiabi kvaliteetne osutamine pensionile siirduva või lahkuva perearsti teeninduspiirkonnas. Lubatud perioodi (nt 1-1,5 aastat) lõpuks loobub perearst nimistust ning arst-residendil või nimistuta perearstil on nimistule kandideerimise õigus. Tagatakse peremeditsiini residentuuris õppivale arst-residendile või nimistut soovivale perearstile riigipoolse tasu maksmine (miinimumtunnitasu) nimistuga perearsti juures tööle hakkamisest alates. Riigipoolse rahastamise tagamisel sotsiaalministeeriumi või TA eelarvest on antud põhimõte rakendatav ka ilma seaduseid muutmata. Ühe võimaliku regulatiivse muudatusena võib kaaluda võimalust, et peremeditsiini arst- resident saab kandideerida nimistu teenindamiseks samadel alustel kui kõik teised teenuseosutajad. Ühtlasi võib kaaluda lahkumist planeerivate perearstide jaoks rahalisi motivaatoreid leidmaks nimistule uut perearsti. Nimistute täitmist maapiirkondades lihtsustaks eriarsti lähtetoetuse kui ühekordse toetuse tõstmine ning erialapõhine ja piirkondlik diferentseerimine. Seegi muudatus eeldaks kehtiva TTKS-i muutmist. 5. Pereõe roll Pereõele töövõimetuslehe avamise õiguse andmiseks on vajalik muuta ravikindlustuse seaduse vastavat regulatsiooni ning anda pereõele õigus avada töövõimetusleht Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Õdede Liidu (edaspidi EÕL) hinnangul kuni 5 päevaks sh teenust osutades ka sidevahendite abil. Viie päeva jooksul peab haige pöörduma perearsti/pereõe vastuvõtule. Töövõimetuslehe pikendamise vajaduse hindamine toimub ainult peale haige läbivaatust perearsti/pereõe poolt. Ühtlasi on EPS ja EÕL hinnangul mõistlik anda pereõele õigus teostada ka tervisekontrolli ning anda välja tervisetõendeid. Määrus „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud“ sätestab, et tervisekontrolli käigus peab toimuma arstlik läbivaatus. EPS ja EÕL teevad ettepaneku laiendada sõnastust „arstlik või pereõe läbivaatus“. Küsimus on võimalik töökorralduslikult lahendada ka ilma õigusakte muutmata, mida VTK koostajad peavad eelistatud lahenduseks. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kavandatavad muudatused ja võimalikud regulatiivsed valikud ei ole otseses seoses põhiõigustega. Eesti suhtes kehtivate rahvusvahelise õiguse ja EL õiguse normidega ei ole kavandatavad muudatused ja võimalikud regulatiivsed valikud puutumuses. V. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 11. Valitav lahendus VTK koostajate hinnangul on kavandatavate muudatuste ellu viimiseks vajalik õigusaktide (eelkõige tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravikindlustuse seaduse ja rakendusaktide) täpsustamine. Tervisekeskuste tegutsemise ja rahastamise mudeli puhul on võimalik kasutada ka mitteregulatiivset lahendust või etapilist reguleerimist, täpsustades esialgu esmatasandi teenused ja planeerida põhjalikud muudatused (konsolideerumise mudel ehk tervisekeskuse kui uut liiki tegevusloaga juriidiline isik) peale protsessis oleva Viljandi pilootprojekti tulemuste ja 1. juulist käivituva praktika (alustatakse tervisekeskuste eraldi rahastamist) põhjal tekkiva sisendi hindamist. Lõpliku otsuse saab teha peale käesoleva VTK kooskõlastamisel saadud tagasiside koondamist. Üldarstiabi osutajate teenuste laiendamiseks konventsionaalse radioloogia osutamise õigusega radioloogiaalase pädevuse tagamise korral ja vastavate nõuete täitmise eeldusel vajab seadus täiendamist. Teeninduspiirkondade ja nimistu piirsuuruse regulatsiooni täpsustamiseks on samuti vajalik muuta seadust. Nn mentorluse ehk inkubatsioonisüsteemi puhul oleks otstarbekas testida lahendust kehtivas õigusruumis pilootlahendusena ja kavandada õigusaktide muudatused vajadusel hiljem. Pereõele töövõimetuslehe andmise õiguse reguleerimine nõuab ravikindlustuse seaduse muudatust. Pereõele enama vastutuse andmine tervisetõendite väljastamisel on VTK koostajate hinnangul võimalik lahendada pigem töökorralduslikult ning õigusakte muutmata, kuna lõppvastutus otsuse eest jääb siiski perearstile. 11.1. Töötatakse välja uus Ei 11.2. Muudatused tehakse senise Jah tervikseadus seaduse struktuuris 12. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muudetavateks õigusaktideks on tervishoiuteenuste korraldamise seadus koos rakendusaktidega, ravikindlustuse seadus koos rakendusaktidega sh Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. 13. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Käesolevat väljatöötamiskavatsust tutvustati huvi- ja sihtgruppidele mitteametliku eelkooskõlastuse raames 2017 aasta suvel. Peale tagasiside koondamist on VTK-d täiendatud ning suunatakse ametlikule kooskõlastusringile. 14. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Ei valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 15. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2018 I poolaasta kooskõlastamise aeg 16. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Hiljemalt 2019 17. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Heli Paluste, Kaija Kasekamp, Reena Müller, Liis Sildnik Ministeeriumid Meie 16.01.2018 nr 1.2-1/168-1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu väljatöötamiskavatsus Esitame kooskõlastamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu väljatöötamiskavatsuse esmatasandi tervishoiu toimemudeli ja teenuste, teeninduspiirkondade ja nimistute regulatsiooni kaasajastamiseks ning pereõe rolli tugevdamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Esmatasandi VTK mõjude analüüs 2. Esmatasand tervishoiu tugevdamise VTK Lisaadressaadid: Eesti Haigekassa Terviseamet Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Liis Sildnik +372 626 9171 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Lisa 1. Esmatasandi VTK mõjude analüüs 1. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 1.1. Kavandatav muudatus 1 – ETTK tegutsemise ja rahastamise mudelid 1.1.1. Sotsiaalne mõju Kavandatav muudatus mõjutab esmatasandi teenuse osutamise ja teiste vajalike teenuste pakkumist teeninduspiirkonna elanikele ning ühtlasi ka paremate koostöömudelite loomist perearstide, teiste esmatasandi tervishoiutöötajate ja -spetsialistide ning HVA haiglate vahel. Kavandatav muudatus parandab tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning omab olulist mõju tervishoiuteenuste tasustamise vaates ning tervishoiu tööandjate juriidiliste vormide mõttes. Muudatuse sotsiaalne mõju on oluline. 1.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Eesti elanikkond 1,3 miljonit1. Perearstiabiasutuste arv 4642. Haiglavõrgu arengukava haiglate arv 193. Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajate arv – töötajaid kokku 2193, arstid 955, õendustöötajad 1204, teised tervishoiutöötajad 434. Perearstiabi nimistute arv 7965. 1.1.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav muudatus on oluline, sest võimaldab elanikele parema esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja tõstab teenuse kvaliteeti ning mitmekülgsust, kuna paraneb teenuseosutajate koostöö tervishoius. Tervishoiutöötajatele annab teenuse pakkumine esmatasandi tervisekeskustes paremad koostöö-, konsultatsiooni- ja asendusvõimalused ning seega aitab saavutada ravi eesmärki. Kavandatava muudatuse mõju on oluline, kuna mitmekülgsemate teenuste osutamine esmatasandil aitab saavutada elanikkonna parema terviseseisundi. 1.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 1 SA, RV021, 2016 2 TAI, TTO10, 2015 3 RT 4 TAI, THT009, 2015 5 TA, 2017 [Tippige siia] 1.1.3. Mõju majandusele ja ravikindlustusele Kavandatav muudatus avaldab mõju majandusele, kuna pärast muudatuse elluviimist leiab aset tervishoiuteenuste osutamise ja tasustamise mõningane ümberjaotus juriidilise isiku vormide mõttes (sõltuvalt lõpplahendusest). 1.1.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Tööandjad ja töötajad tervishoius. Üldarsti- ja ämmaemandusabi, füsioteraapia ja koduõendusteenuse osutajad. 1.1.3.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju on oluline, kuna kavandatav muudatus avaldab mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete juriidilistele vormidele, eesmärgiga pakkuda elanikele kvaliteetseid ja kättesaadavaid tervishoiuteenuseid. 1.1.4. Mõju elu ja looduskeskkonnale Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu ja looduskeskkonnale. 1.1.5. Mõju regionaalarengule Kavandatav muudatus avaldab mõju regionaalarengule st kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega mõjutab kaudselt piirkondade arengut. Muudatus tagab kvaliteetsed tervishoiuteenused kogu Eestis, võttes arvesse piirkondade vajadusi ning eripära ning tagades maapiirkondades esmatasandi tervisekeskuste ja filiaalide näol elanikele vajalike kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse. 1.1.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Tööandjad ja töötajad tervishoius. Üldarsti- ja ämmaemandusabi teenuseosutajad, füsioteraapia ja koduõendusteenuse osutajad. 1.1.5.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Tagades piirkondade tõmbekeskuste jätkusuutliku arengu läbi esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse, mh tagades piirkondades meeskonnaliikmetele töökohad, mõjutab kavandatud muudatus piirkondade tööhõivet. Mõju on hinnanguliselt siiski vähene. 1.1.6. Mõju riigiasutuste korraldusele Kavandatav muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa töökoormust. 1.1.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa. [Tippige siia] 1.1.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Seoses kavandatava muudatuse ellu viimisega on sellel Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa jaoks mõju, kuid mõju on vähese ulatusega ja perioodi mõttes lühiajaline. 1.2. Kavandatav muudatus 2 – Perearstide ja ETTK teeninduspiirkonnad 1.2.1. Sotsiaalne mõju Kavandatav muudatus kajastab esmatasandi teenuse osutamise ehk perearstide teeninduspiirkonna muutmist. Kuna perearstide teeninduspiirkonnad muutuvad peale haldusreformi elluviimist oluliselt suuremaks, on nimetatud mõju oluline. Muudatus omab positiivset mõju teenuse kasutajale ja ka teenuse osutajale, kuna teeninduspiirkond suureneb ja seeläbi suureneb ka teeninduspiirkonna elanike võimalus saada esmatasandi tervishoiuteenuseid elukoha lähedal. 1.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Eesti elanikkond 1,3 miljonit6. Perearstiabiasutuste arv 4647. Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajate arv – töötajaid kokku 2193, arstid 955, õendustöötajad 1204, teised tervishoiutöötajad 438. Perearstiabi nimistute arv 7969. 1.2.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav muudatus tagab elanikele esmatasandi tervishoiuteenuse parema kättesaadavuse ja suuremates omavalitsustes ka laiemad võimalused valida endale sobiv perearst. Kavandatava muudatuse mõju on oluline, kuna muudatus tagab perearsti vastuvõtukohast kaugemal, ent samas omavalitsusüksuses, elavatele inimestele kindluse perearsti nimistusse saamiseks ja mh vajadusel perearsti või -õe koduvisiidi. Lisaks on oluline, et perearstidele, kellel on piirkonnast tulenevalt kehtestatud normist väiksem nimistu, tagab planeeritav muudatus ka peale haldusreformi jätkusuutlikkuse juhul, kui väike nimistu tuleneb piirkonna eripärast ja on põhjendatud. 1.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 1.2.3. Mõju majandusele ja ravikindlustusele Kavandatav muudatus avaldab mõju riigi majandusele, kuna tulenevalt haldusreformist mõjutab teenuse osutamise keskkonda läbi teeninduspiirkondade muutumise. 6 SA, RV021, 2016 7 TAI, TTO10, 2015 8 TAI, THT009, 2015 9 TA, 2017 [Tippige siia] 1.2.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Tööandjad ja töötajad tervishoius. Üldarsti- ja ämmaemandusabi teenuse osutajad, füsioteraapia ja koduõendusteenuse osutajad. 1.2.3.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus avaldab esmatasandi teenuse osutajatele mõju majanduslikus mõttes. Vajadusel tuleb koduvisiite nimistu patsientidele teha olenemata elukohast ning kuna teeninduspiirkond on laienenud, siis võivad kasvada ka transpordiga seotud kulud. Kuna koduvisiidid ei ole teenuse mahust väga suur osa, siis on negatiivne mõju eeldatavasti vähene. Mõju on positiivselt oluline, kuna perearstidele, kellel on piirkonnast tulenevalt kehtestatud seaduses määratud normist väiksem nimistu, tagab planeeritav muudatus ka peale haldusreformi jätkusuutliku rahastamise juhul, kui väike nimistu tuleneb piirkonna eripärast ja on põhjendatud. 1.2.4. Mõju elu ja looduskeskkonnale Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu ja looduskeskkonnale. 1.2.5. Mõju regionaalarengule Kavandatav muudatus avaldab kaudselt mõju regionaalarengule st mõjutab piirkondade arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, tagades kvaliteetsed tervishoiuteenused kogu Eestis ja võttes arvesse piirkondade vajadusi. Tagades maapiirkondades esmatasandi tervisekeskuste ja filiaalide näol elanikele vajalike kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse ning samuti vajadusel koduvisiidi teenuse, olenemata patsiendi elukoha lähedusest esmatasandi teenuse osutamise kohale. 1.2.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Tööandjad ja töötajad tervishoius. Üldarsti- ja ämmaemandusabi teenuse osutajad, füsioteraapia ja koduõendusteenuse osutajad. Elanikkond. 1.2.5.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus avaldab olulist regionaalset mõju tagades piirkondade tõmbekeskustes jätkusuutliku arengu läbi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamise. Kuigi mõju on hinnanguliselt vähene, tõstab tervishoiuteenuse pakkumine ka piirkondade tööhõivet. Elanikele väljendub mõju esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemises. Mõju on elanikele oluline. 1.2.6. Mõju riigiasutuste korraldusele Kavandatav muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti töökoormust. 1.2.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Sotsiaalministeerium, Terviseamet. [Tippige siia] 1.2.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Seoses teeninduspiirkondade muudatusega on mõju Sotsiaalministeeriumi jaoks vähese ulatusega ja perioodi mõttes lühiajaline. Terviseameti jaoks on mõju oluline, kuna annab reaalse võimaluse hoobade toomiseks seaduse tasandile perearstidele uute teeninduspiirkondade määramiseks või muutmiseks, et elanikkonnale tagada üldarstiabi kättesaadavus. 1.3. Kavandatav muudatus 3 – Perearstide nimistute piirsuurused 1.3.1. Sotsiaalne mõju Kavandatav muudatus on oluline, kuna kajastab esmatasandi teenuse osutamise ja vajalike teenuste pakkumist teeninduspiirkonna elanikele ja selle seotust nimistute suurusega. Muudatus omab positiivset mõju teenuse kasutajatele ehk elanikkonnale. Nimistu suurusega on seotud nii teenuse kvaliteet kui jätkusuutlikkus ning seeläbi ka kättesaadavus. 1.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Eesti elanikkond 1,3 miljonit10. Perearstiabiasutuste arv 46411. Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajate arv – töötajaid kokku 2193, arstid 955, õendustöötajad 1204, teised tervishoiutöötajad 4312. Perearstiabi nimistute arv 79613. 1.3.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatuse mõju on oluline, kuna loob eelduse jätkusuutliku ning kvaliteetse esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavuseks kõikides piirkondades. Kavandatava muudatuse mõju on ka teenuseosutajatele oluline, kuna nimistute piirsuurused on seotud üldarstiabi tervishoiuteenuste rahastamisega ja tegevuse jätkusuutlikkusega. 1.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 1.3.3. Mõju majandusele ja ravikindlustusele Kavandatav muudatus ei avalda olulist mõju majandusele, kuid vähesel määral avaldab mõju ravikindlustuse eelarvele. 10 SA, RV021, 2016 11 TAI, TTO10, 2015 12 TAI, THT009, 2015 13 TA, 2017 [Tippige siia] 1.3.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Üldarstiabiteenuse osutajad. 1.3.3.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Muudatus avaldab olulist mõju teenuse osutajatele, kuna on seotud otseselt nimistute rahastamisega ja majandusliku jätkusuutlikkusega. 1.3.4. Mõju elu ja looduskeskkonnale Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu ja looduskeskkonnale. 1.3.5. Mõju regionaalarengule Kavandatav muudatus avaldab kaudselt mõju regionaalarengule st mõjutab piirkondade arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, tagades kvaliteetsed esmatasandi tervishoiu teenused kogu Eestis ja võttes arvesse piirkondade vajadusi ja eripära. 1.3.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Tööandjad ja töötajad tervishoius. Üldarsti- ja ämmaemandusabi teenuse osutajad, füsioteraapia ja koduõendusteenuse osutajad. Elanikkond. 1.3.5.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus avaldab regionaalselt mõju tagades piirkondade tõmbekeskustes jätkusuutliku arengu läbi tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning mõjutades piirkondades ka tööhõivet. Mõju on hinnanguliselt vähene. Mõju elanikele tervishoiuteenuste kättesaadavuse osas on aga oluline. 1.3.6. Mõju riigiasutuste korraldusele Kavandatav muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti töökoormust. 1.3.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Terviseamet. 1.3.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Seoses kavandatava muudatusega on Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti jaoks mõju oluline, kuid vähese ulatusega ja perioodi mõttes lühiajaline. [Tippige siia] 1.4. Kavandatav muudatus 4 – Nimistute teenindamise järjepidevus 1.4.1. Sotsiaalne mõju Kavandatava muudatuse mõju on oluline, kuna kajastab esmatasandi teenuse osutamise ja vajalike teenuste pakkumise järjepidevust. Muudatus omab mõju teenuse kasutajatele ehk elanikkonnale. 1.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Eesti elanikkond 1,3 miljonit14. Perearstiabiasutuste arv 46415. Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajate arv – töötajaid kokku 2193, arstid 955, õendustöötajad 1204, teised tervishoiutöötajad 4316. Perearstiabi nimistute arv 79617. 1.4.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav muudatus on oluline, kuna annab patsientidele kindluse esmatasandi teenuse toimimise osas. Järjepidevad nimistud tagavad parema tervishoiuteenuse kättesaadavuse ning tõstavad teenuse kvaliteeti. Kahe perearsti koos tegutsemise arvestamine rahastamisel (kindla perioodi vältel) on oluline nimistute teenindamise järjepidevuse mõttes, tagades võimaluse töötada alustaval arstil vanema kolleegi toetusel, alustades tööd perearstina ja omandades kogemusi vanemalt kolleegilt, samal ajal õppides tundma tulevase nimistu patsiente ja nende vajadusi tervishoiuteenuste järele. Kavandatav muudatus võimaldab ka alustavatele perearstidele anda suurema kindluse oma iseseisva tööelu alustamise planeerimiseks ning võib suurendada perearstiks õppimise atraktiivsust. See omakorda on oluline üldarstiabi jätkusuutlikkuse seisukohast. Olulist mõju teenuse järjepidevusele avaldaks ka arst-residentide kandideerimise võimaldamine nimistu teenindamiseks. Väga oluline mõju järjepidevusele oleks eriarsti lähtetoetuse tõstmisel. Kui toetus oleks summana atraktiivsem, suurendaks see ilmselt huvi kandideerida ka piirkondadesse, kuhu hetkel pigem tahtjaid vähe või üldse mitte. 1.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 14 SA, RV021, 2016 15 TAI, TTO10, 2015 16 TAI, THT009, 2015 17 TA, 2017 [Tippige siia] [Tippige siia] 1.4.3. Mõju majandusele ja ravikindlustusele Kavandatav muudatus ei avalda olulist mõju majandusele ja ravikindlustuse eelarvele. 1.4.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Üldarstiabi teenuse osutajad 1.4.3.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Muudatus avaldab mõju teenuse osutajatele, kui teatud ajaperioodi jooksul töötavad ühe nimistu juures koos alustav ja pensionile siirduv või lahkuv perearst. 1.4.4. Mõju elu ja looduskeskkonnale Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu ja looduskeskkonnale. 1.4.5. Mõju regionaalarengule Kavandatav muudatus avaldab mõju regionaalarengule, st mõjutab piirkondade arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, tagades kvaliteetsed tervishoiuteenused kogu Eestis ja võttes arvesse piirkondade vajadusi. 1.4.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Üldarstiabiteenuse osutajad, elanikkond. 1.4.5.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus avaldab mõju regionaalselt, tagades nimistutele perearstid ja tagades jätkusuutliku tervishoiuteenuste osutamise. 1.4.6. Mõju riigiasutuste korraldusele Kavandatav muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti töökoormust. 1.4.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Terviseamet. 1.4.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Seoses kavandatava muudatusega on Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa jaoks mõju vähese ulatusega ja perioodi mõttes lühiajaline. Terviseameti jaoks on mõju oluline. [Tippige siia] 1.5. Kavandatav muudatus 5 – Pereõe rolli tugevdamine 1.5.1. Sotsiaalne mõju Kavandatav muudatus on oluline, kuna kajastab esmatasandi teenuse osutamise tugevdamist ja vajalike teenuste pakkumist elanikele. Muudatus omab positiivset mõju teenuse kasutajatele läbi tugevdatud pereõe rolli. Pereõe rolli tugevdamine vabastab perearsti aega arsti pädevust eeldavateks tegevusteks. 1.5.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Eesti elanikkond 1,3 miljonit18. Perearstiabiasutuste arv 46419. Perearstiabiasutuste tervishoiutöötajate arv – töötajaid kokku 2193, arstid 955, õendustöötajad 1204, teised tervishoiutöötajad 4320. Perearstiabi nimistute arv 79621. 1.5.1.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kavandatav muudatus annab patsientidele efektiivse abi, mis on õiguslikult korrektselt reguleeritud. Pereõe vastuvõtule pääsemine on patsiendi jaoks enamasti kiirem ja lihtsam kui arsti vastuvõtule pääsemine. Pereõde on pädev hindamaks arsti konsultatsiooni vajadust töövõimetuslehe alustamisel või tõendi väljastamisel, seega on kavandatava muudatuse mõju oluline. Teenuse osutajatele on mõju positiivne, kuna perearsti ja pereõe rollide jaotus kogu pädevust arvesse võttes tagab efektiivsema töökorralduse ja elanikele kvaliteetse tervishoiuteenuse kiire kättesaadavuse. 1.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 1.5.3. Mõju majandusele ja ravikindlustusele Kavandatav muudatus ei avalda mõju majandusele ja ravikindlustuse eelarvele. 1.5.4. Mõju elu ja looduskeskkonnale Kavandatav muudatus ei avalda mõju elu ja looduskeskkonnale. 18 SA, RV021, 2016 19 TAI, TTO10, 2015 20 TAI, THT009, 2015 21 TA, 2017 [Tippige siia] 1.5.5. Mõju regionaalarengule Kavandatav muudatus võib mõjutada piirkondade arengut, tagades kvaliteetsed tervishoiuteenused kogu Eestis. Pereõe rolli tugevdamine tagab elanikele kõigis piirkondades efektiivsema ja parema teenuse kättesaadavuse. Just maapiirkondades on sageli perearsti teises tegevuskohas (nn filiaalis) igapäevaselt tagatud pereõe vastuvõtt ning perearst viibib kohal harvem. 1.5.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Üldarstiabi teenuse osutajad. Elanikkond. 1.5.5.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatav muudatus avaldab regionaalselt mõju, tagades elanikele efektiivsema esmatasandi teenuse kättesaadavuse. Mõju on oluline, kuna teenuse kättesaadavus paraneb. 1.5.6. Mõju riigiasutuste korraldusele Kavandatav muudatus tõstab Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti töökoormust. Mõju on lühiajaline, seega väheoluline. 1.5.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Terviseamet. 1.5.6.2. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatava muudatuse mõju on Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Terviseameti jaoks mõju vähese ulatusega ja perioodi mõttes lühiajaline. 2. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Ettevõtete ja/või kodanike halduskoormus kavandatava muudatusega ei muutu. 3. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Riigile suuri kulutusi kavandatavad muudatused juurde ei too. Siiski vajaks lisaraha eriarsti lähtetoetuse tõstmine ning inkubatsioonisüsteemi rakendamine. Tugev ja hästi toimiv esmatasandi tervishoid peaks kaudselt mõjuma pigem kulude vähendamise suunal. Õigeaegne ja asjakohane sekkumine vähendab eeldatavasti üldist haiguspäevade arvu. Kroonilistel haigetel ka rasket ja kulukat ravi ning hoolekannet eeldavaid tüsistusi. 4. Edasine mõjude analüüs Täiendavaid uuringuid muudatuse mõjude kohta ei planeerita. Andmed muudatuste koosmõju kohta kogutakse Terviseameti ja Eesti Haigekassa tavapärase tegevuse ja andmevahetuse käigus ning analüüsitakse regulaarselt. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/18-0041 - Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (esmatasandi tervishoiu tugevdamise) eelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.02.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f98ccada-521f-44ff-a4da-53fccbcd405a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f98ccada-521f-44ff-a4da-53fccbcd405a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel