Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
[email protected] 30.05.2018 nr 7-16/18/8988
Must-toonekure ja suur-konnakotka
püsielupaikade kaitse alla võtmise
ettepanekust, väljatöötamiskavatsusest ja
ekspertiisist teavitamine
Austatud maaomanik
MTÜ Kotkaklubi esitas 14.09.2012 ja 21.02.2017 Keskkonnaministeeriumile
looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 8 lõike 2 kohased ettepanekud I kaitsekategooria liikide
must-toonekure (Ciconia nigra) ja suur-konnakotka (Clanga clanga) püsielupaikade
moodustamiseks LKS § 10 lõike 2 tähenduses ja määrusega kaitse alla võetud must-toonekure
püsielupaikade välispiiri ja tsoneeringu ning kaitsekorra muutmiseks. Keskkonnaamet analüüsis
nimetatud ettepanekute alusel kavandatavate ja muudetavate püsielupaikade piiride ja tsoneeringu
ning kavandatavate piirangute otstarbekust ja esitas liikide kaitse planeerimise ja võõrliikide
ohjamise komisjoni otsuse alusel 23.05.2018 Keskkonnaministeeriumile uue, täiendatud ettepaneku,
väljatöötamiskavatsuse ja ekspertiisi must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla
võtmiseks ja muutmiseks, mis arvestab muuhulgas vahepealsete aastate jooksul toimunud muudatusi
looduses ja teadmistes must-toonekure ja suur-konnakotka elupaiganõudlusest.
Teile kuuluvatel maaüksustel asub keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-
toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla
võetud must-toonekure püsielupaik, mille kaitsekorda on kavas vähesel määral muuta.
Edastame Teile arvamuse avaldamiseks väljavõtte must-toonekure ja suur-konnakotka
püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanekust, väljatöötamiskavatsusest ja ekspertiisist.
Nimetatud dokument käsitleb must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla
võtmise ja muutmise põhjendust, eesmärki, kavandatavate piirangute kirjeldust, püsielupaikade
piiritlemise ja tsoneerimise põhjendust ning kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega
seotud kulutuste hinnangut. Väljavõte ei sisalda III peatükki, mis käsitleb uute püsielupaikade
moodustamist ja olemasolevate püsielupaikade piiride või tsoneeringu muutmist, kuna Teile
kuuluvatele maaüksustele jääva must-toonekure püsielupaiga välispiiri ega vööndite piire
(tsoneeringut) pole kavas muuta, täpsustub üksnes püsielupaiga kaitsekord (põhjendused
lisatud dokumendi peatükis II).
Teil on võimalik 15. juunini 2018 (nimetatud kuupäev kaasa arvatud) esitada oma arvamusi,
ettepanekuid ja põhjendatud vastuväiteid must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade
kaitse alla võtmise ettepaneku, väljatöötamiskavatsuse ja ekspertiisi ning kavandatava
kaitsekorra kohta Keskkonnaameti liigikaitse büroole aadressil Narva mnt 7a, 15172, Tallinn
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
või e-posti aadressil
[email protected]. Täiendav teave: Selve Pitsal, e-post
[email protected], telefon 5682 2051.
Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanekut,
väljatöötamiskavatsust ja ekspertiisi täiendatakse põhjendatud muudatusettepanekute alusel
ning esitatakse see keskkonnaministrile 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur-
konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise menetluse
algatamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marju Erit
juhataja
Liigikaitse büroo
Lisa: Väljavõte must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise
ettepanekust, väljatöötamiskavatsusest ja ekspertiisist
(Väljavõte_ettep_VTK_mk_skk_17-05-2018.pdf)
Selve Pitsal 463 6839
[email protected]
2 (2)
VÄLJAVÕTE
KAITSE ALLA VÕTMISE ETTEPANEK, VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS JA
EKSPERTIIS
uute must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ja määrusega
kaitse alla võetud must-toonekure püsielupaikade piiride muutmise kohta
Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM) edastas 17.09.2012 kirjaga nr 13-1/1256-4
Keskkonnaametile (edaspidi KeA) (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 18.09.2012
nr 15-10/12/22752-1 all) menetlusse võtmiseks 14.09.2012 MTÜ Kotkaklubi poolt tehtud
ettepaneku võtta kaitse alla I kaitsekategooria liigi must-toonekure (Ciconia nigra) püsielupaigad.
MTÜ Kotkaklubi esitatud ettepanek (edaspidi ka 2012. aasta ettepanek)1 hõlmas 27 must-toonekure
püsielupaiga moodustamist (Altnurga, Audaku, Hakjala, Hõreda, Hübja, Jööri, Kikepera, Koiduvälja,
Kungla, Kuuse, Kõrbja, Kärkna, Künnametsa, Luusika 2, Masa, Metsaääre, Metslõugu, Mäo,
Mõneku 2, Mõtsu, Nedsaja, Palojärve, Põlendmaa, Tarakvere, Tõru, Varbla, Võõpste), 6
keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” (edaspidi ka määrus nr 43)2 kaitse all oleva
must-toonekure püsielupaiga (Kakulaane, Kiviaru, Pottsepa, Päidre, Sillaküla, Tõrise) piiride
muutmist ning määruses nr 43 kehtestatud püsielupaikade kaitsekorra muutmist.
1 must-toonekure püsielupaika (Altnurga) ei moodustata, kuna nimetatud püsielupaik on arvatud
Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2005. a määrusega nr 50 „Altnurga looduskaitseala moodustamine
ja kaitse-eeskiri” Altnurga looduskaitseala koosseisu.
1 must-toonekure püsielupaiga (Palojärve) osas on keskkonnaministri 14. septembri 2015. a
käskkirjaga nr 806 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 14.09.2015
nr 15-2/15/20406-2 all) tehtud otsus kaitse alla võtmata jätmise kohta. Eesti Ornitoloogiaühingu
linnukaitse programmijuhi Veljo Volke koostatud ekspertiisi (ekspertiisi aruanne esitati 2012. aasta
detsembris)3 käigus leiti, et ettepanekuna esitatud Palojärve püsielupaiga moodustamine ei ole
põhjendatud. Must-toonekure pesa ja seda ümbritsenud ringikujuline sihtkaitsevöönd on
keskkonnaregistrist seisuga 07.09.2015 kustutatud.
7 must-toonekure püsielupaiga (Tarakvere, Hõreda, Nedsaja, Masa, Metslõugu, Tõru, Kärkna)
osas tegi MTÜ Kotkaklubi 24.02.2016 kirjaga ettepaneku nende moodustamata jätmiseks. KeM
saatis 16.05.2017 kirjaga nr 8-2/17/3521 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis
17.05.2017 nr 7-16/17/6264 all) otsuse eelpool nimetatud 7 must-toonekure püsielupaiga kaitse
alla võtmise menetluse lõpetamise kohta, kuna kaitse alla võtmise eeldused on nendes
elupaikades muutunud – kas elupaigad ei ole kestlikud või on elupaikade seisund halvemaks
muutunud.
KeM edastas 07.03.2017 kirjaga nr 8-2/17/1210-2 KeA-le (registreeritud KeA
dokumendihaldussüsteemis 08.03.2017 nr 7-16/17/3483 all) menetlusse võtmiseks 21.02.2017
MTÜ Kotkaklubi poolt tehtud ettepaneku võtta kaitse alla I kaitsekategooria liikide must-
toonekure ja suur-konnakotka (Clanga clanga) püsielupaigad. MTÜ Kotkaklubi esitatud ettepanek
(edaspidi ka 2017. aasta ettepanek)4 hõlmas 9 must-toonekure püsielupaiga (Küdema, Turvalepa,
Kohtru, Lümandu, Aespa, Laimetsa, Oti, Kallete, Ristiküla) ja 5 suur-konnakotka püsielupaiga
(Kastja, Turvalepa, Tõrje 2, Patika, Habaja) moodustamist ning 1 2012. aasta ettepanekuga esitatud
püsielupaiga (Luusika 2) tsoneeringu piiride muutmist.
1
2012. aasta ettepanekuga on võimalik tutvuda Keskkonnaametis.
2
Määrus nr 43 on leitav aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/113022018006?leiaKehtiv
3
Ekspertiisiga on võimalik tutvuda Keskkonnaametis.
4
2017. aasta ettepanekuga on võimalik tutvuda Keskkonnaametis.
1
VÄLJAVÕTE
Samuti sisaldas 2017. aasta ettepanek muuta 1 püsielupaiga (Vasula) tsoneeringu piire.
Keskkonnaregistri andmetel leiti projekteeritavas Vasula väike-konnakotka püsielupaigas must-
toonekure pesa 2012. aastal (samal aastal on väike-konnakotka pesa varisenud). Lähtuvalt eeltoodust
peeti põhjendatuks, et ala on otstarbekas võtta kaitse alla must-toonekure püsielupaigana.
Keskkonnaregistris projekteeritavate alade kihil on muudatus (projekteeritav väike-konnakotka
püsielupaik muudetud projekteeritavaks must-toonekure püsielupaigaks) tehtud 16.03.2017.
1 must-toonekure püsielupaiga (Turvalepa) ja 1 suur-konnakotka püsielupaiga (Turvalepa) osas
püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlusega ei jätkata, kuna mõlemad eelnimetatud püsielupaigad
on arvatud menetluses oleva Turvalepa looduskaitseala koosseisu, mille sihtkaitsevööndi kaitsekord
tagab must-toonekure ja suur-konnakotka elupaikade kaitse.
1, 2006. aastal määrusega nr 43 kaitse alla võetud, must-toonekure püsielupaiga (Kaatermu) osas
muudetakse püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut MTÜ Kotkaklubi ettepaneku alusel, lähtudes
pesitsusandmetest ja elupaiga seisundist.
2 must-toonekure püsielupaiga (Künnametsa, Võõpste) kaitse alla võtmise ja 1 must-toonekure
püsielupaiga (Kakulaane) muutmise osas on liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise
komisjon (moodustatud KeA peadirektori 19. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/64, sinna
kuuluvad KeA, KeM ja Keskkonnaagentuuri töötajad; edaspidi liigikaitse komisjon) 20.02.2018
koosolekul asunud seisukohale, et nimetatud kolme püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlust ei
jätkata, kuna nende kaitse alla võtmine ja muutmine ei ole otstarbekas (riikliku seire andmetel ei ole
need elupaigad taasasustatud).
KeA teeb keskkonnaministrile ettepaneku LKS § 8 lõigete 3 ja 4 alusel mitte algatada 3 § 10
lõike 2 kohast must-toonekure püsielupaiga (Kakulaane, Künnametsa, Võõpste) kaitse alla
võtmise (sh muutmise) menetlust.
Ülejäänud 25 must-toonekure püsielupaiga (Audaku, Hakjala, Hübja, Jööri, Kikepera, Koiduvälja,
Kungla, Kuuse, Kõrbja, Luusika 2, Metsaääre, Mäo, Mõneku 2, Mõtsu, Põlendmaa, Varbla,
Küdema, Kohtru, Lümandu, Aespa, Laimetsa, Oti, Kallete, Ristiküla, Vasula) kaitse alla võtmise,
6 must-toonekure püsielupaiga (Kiviaru, Tõrise, Pottsepa, Päidre, Sillaküla, Kaatermu) muutmise ja 4
suur-konnakotka püsielupaiga (Kastja, Tõrje 2, Patika, Habaja) kaitse alla võtmise menetlust
jätkatakse, kusjuures hinnatakse aktuaalsete andmete alusel nende moodustamise ja muutmise
põhjendatust, püsielupaikade vajalikku ulatust ja kaitsekorda.
Seega on jätkuvalt menetluses 25 kavandatava must-toonekure püsielupaiga moodustamine, 6
määrusega nr 43 kaitse alla võetud must-toonekure püsielupaiga piiride muutmine ja 4
kavandatava suur-konnakotka püsielupaiga moodustamine.
KeA on analüüsinud nimetatud 29 kavandatava ja 6 muudetava püsielupaiga piiride ja tsoneeringu
otstarbekust MTÜ Kotkaklubi 2012. ja 2017. aastal esitatud ettepanekute alusel ning arvestades
vahepealsete aastate jooksul toimunud muudatusi looduses ja teadmistes, aktuaalseid andmeid must-
toonekurgede ja suur-konnakotkaste elupaiganõudluse ning kavandatavate püsielupaikade metsa
vanuse, koosseisu, ulatuse, maaomandi jms kohta, esitab uue täiendatud kaitse alla võtmise
ettepaneku, väljatöötamiskavatsuse ja ekspertiisi nimetatud 35 püsielupaiga kohta (edaspidi ka KeA
2018. aasta ettepanek). Seoses eeltooduga korrigeeris KeA 2012. aasta ettepanekus nimetatud 4
püsielupaiga (Laimetsa, Varbla, Hübja, Tõrise) ning 2017. aasta ettepanekus nimetatud 6
püsielupaiga (Lümandu, Oti, Kallete, Patika, Kastja, Tõrje 2) välis- ja vööndite piire ning teeb
ettepaneku 25 püsielupaiga (Aespa, Kaatermu, Mäo, Luusika 2, Metsaääre, Mõtsu, Põlendmaa,
Pottsepa, Sillaküla, Kikepera, Ristiküla, Kohtru, Kõrbja, Audaku, Hakjala, Jööri, Koiduvälja,
2
VÄLJAVÕTE
Kungla, Kuuse, Küdema, Vasula, Mõneku 2, Kiviaru, Päidre, Habaja) välis- ja vööndite piiride
muutmiseks.
Alljärgnevalt (punktis III) on kirjeldatud ka käesoleva, 2018. aasta ettepaneku ning MTÜ Kotkaklubi
poolt 2012. ja 2017. aastal esitatud ettepanekute vahelisi erinevusi (muudatusi 25 kavandatava must-
toonekure ja 4 kavandatava suur-konnakotka püsielupaiga pindalas ja tsoneeringus). Lisaks
käsitletakse 6 olemasoleva, määruse nr 43 kohaselt kaitse alla võetud must-toonekure püsielupaiga
pindala ja tsoneeringu piiride muudatusi.
I Kaitse alla võtmise põhjendus ja eesmärk
MTÜ Kotkaklubi poolt 2012. ja 2017. aastal tehtud ettepanekud ja käesolev KeA poolt tehtav
ettepanek võtta must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaigad kaitse alla LKS § 10 lõike 2
mõistes on põhjendatud ning kaitse alla võtmise eeldus LKS § 7 tähenduses täidetud, sest must-
toonekurg ja suur-konnakotkas kuuluvad I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide hulka
(Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrus nr 195), mille kõikide teadaolevate elupaikade
kaitse tuleb LKS § 48 lõike 1 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või
püsielupaikade kindlaksmääramisega. LKS § 46 lõike 1 kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse
liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult
või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on
inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja
väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.
Must-toonekurg ja suur-konnakotkas on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) (edaspidi
linnudirektiiv) I lisasse, mis tähendab, et tegemist on ühenduse tähtsusega linnuliikidega, kelle
elupaikade kaitseks peavad liikmesriigid rakendama erimeetmeid, et kindlustada liigi säilimine
ja paljunemine tema levikualal. Linnudirektiivi artikli 4 lõige 4 sätestab, et ka väljaspool Natura
2000 võrgustiku alasid tuleb liikmesriikidel vältida I lisasse kantud liikide elupaikade seisundi
halvenemist. Must-toonekure ja suur-konnakotka elupaikade püsielupaikadena kaitse alla
võtmisega täidab Eesti riik linnudirektiivist tulenevaid kohustusi.
Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (eElurikkus)5 kuulub must-toonekurg 2008.
aasta hinnangu alusel kategooriasse „ohustatud” (Endangered) ning tema arvukus on mõõdukas
languses, suur-konnakotkas kategooriasse „äärmiselt ohustatud” (Critically endangered) ning
tema arvukus on tugevas languses.
LKS § 50 lõike 2 punkti 3 alusel võetakse must-toonekure ja suur-konnakotka pesa leidmisel
automaatselt kaitse alla pesa ümbritsev 250 meetri raadiusega püsielupaik, kus kehtib LKS § 50
lõike 4 alusel sihtkaitsevööndi kord. See aga ei ole liikide pikaajalist kaitse eesmärki ehk soodsa
seisundi saavutamise eesmärki arvestades piisav, tulemusliku kaitse (must-toonekure ja suur-
konnakotka soodsa seisundi) tagamiseks on vaja moodustada looduslike piiridega püsielupaigad
LKS § 10 lõike 2 tähenduses. Liigi seisund loetakse LKS § 3 lõike 2 kohaselt soodsaks, kui selle
asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või
kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade
pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.
5
eElurikkuse andmebaas asub aadressil: http://elurikkus.ut.ee/index.php?lang=est.
3
VÄLJAVÕTE
„Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava” (kinnitatud KeA peadirektori 14.
veebruari 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/105; edaspidi must-toonekure tegevuskava)6 alusel on
Eesti must-toonekure asurkond LKS mõistes ebasoodsas seisundis: liigi arvukus on väike ja
negatiivse trendiga, levila on viimaste kümnendite jooksul vähenenud ligi kolm korda ja sigivus
on äärmiselt madal. Eesti must-toonekure asurkond on praeguse arvukuse (60–90 paari; 2013.
aasta arvukushinnang)7 juures pikaajaliseks säilimiseks tõenäoliselt ebapiisava suurusega,
mistõttu võib liik järgneva sajandi jooksul välja surra ka ainuüksi ebasoodsate looduslike
tingimuste tõttu. Must-toonekure tegevuskava kohaselt on teadaolevas ligi 200 leiukohas
keskkonnaregistri andmetel registreeritud veidi alla 100 (84 pesa) erinevas seisundis must-
toonekure pesa. 2016. aastal oli must-toonekurgede poolt asustatud 25 pesa, vaid 9 pesas
registreeriti must-toonekurgede edukas pesitsus. Seega pesitseb Eesti must-toonekure
asukonnast teadaolevates ja häirimise suhtes kaitstud elupaikades alla poole asurkonnast,
täpsemalt 27–42%.
Kotkaste ja must-toonekurgede 2017. aasta riikliku seire aruande8 kohaselt oli kontrollitud 64-st
(kontrollitud 80-st pesast oli 16 varisenud) must-toonekure leiukohast asustatud 25 pesa (39%),
kus 14 juhul alustati ka pesitsemist (munemist). Kõik alustatud pesitsused olid edukad, poeg või
pojad lennuvõimestusid. Must-toonekure arvukus ja produktiivsus on viimastel aastakümnetel
vähenenud ja liik on Eestis ebasoodsas seisundis. 2018. aasta lindude arvukushinnangu alusel
pesitseb Eestis must-toonekurgi 40–60 paari (MTÜ Kotkaklubi, avaldamata andmed).
15.03.2018 seisuga on keskkonnaregistris 186 must-toonekure leiukohta, LKS § 10 lõike 2
kohaste looduslike piiridega ehk määrusega nr 43 on kaitse alla võetud 37 must-toonekure
püsielupaika, mis hõlmab 43 leiukohta (23% kõigist leiukohtadest).
Must-toonekure tegevuskava kohaselt võib Eesti must-toonekure asurkonna lugeda soodsas
seisundis olevaks, kui liigi arvukus on taastunud 30 aasta taguse 250 paarini (sisaldab ka
üksikuid territooriumi hoidvaid isendeid) ja see ei vähene, liigi levila Eestis on laienemas ja
vähemalt 50% pesitsusterritooriumitest on asustatud sigivate paaride poolt.
„Suur-konnakotka (Aquila clanga) kaitse tegevuskava” (kinnitatud keskkonnaministri 14.
jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 51; edaspidi suur-konnakotka tegevuskava)9 kohaselt on Eestis
suur-konnakotka arvukus languses ja liik ebasoodsas seisundis. Aastatel 1997–2005 on
registreeritud suur-konnakotkaid 20 pesitsusterritooriumil, neist üheksal on tegu olnud suur-
konnakotka paariga ning üheteistkümnel suur- ja väike-konnakotka segapaariga (edaspidi
nimetatud ka segapaar). 2009. aasta arvukushinnangu10 alusel oli suur-konnakotkaid Eestis
10–20 paari (sh segapaarid) ning 2013. aasta arvukushinnangu alusel 5–10 paari (neist üle
poolte on segapaarid). Soodsa seisundi tagamiseks tuleb peatada suur-konnakotka arvukuse
langus ja säilitada see vähemalt 5–10 paari tasemel. Kõigi teadaolevate pesade puhul tuleb
tagada suur-konnakotka edukaks pesitsuseks piisav kaitse püsielupaigana või liigile sobiva
kaitseala tsoneeringuga.
Kotkaste ja must-toonekurgede 2017. aasta riikliku seire aruande8 kohaselt oli kontrollitud 13-st
(kontrollitud 17-st pesast oli 4 varisenud) suur-konnakotka leiukohast asustatud 5 pesa (38%),
6
Must-toonekure tegevuskava on leitav aadressil:
https://www.envir.ee/sites/default/files/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf
7
Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., & Pehlak, H. 2013: Eesti
lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012. – Hirundo 26: 80–112.
8
Kotkaste ja must-toonekurgede 2017. aasta riikliku seire aruanne on kättesaadav Keskkonnaagentuurist.
9
Suur-konnakotka tegevuskava on leitav aadressil: https://www.envir.ee/sites/default/files/suur_konnakotka_tk.pdf
10
Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Leivits, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R.
& Ots, M. 2009: Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008. – Hirundo 22: 3–31.
4
VÄLJAVÕTE
millest 3 pesas oli edukas pesitsus (1 suur-konnakotka ja 2 segapaari pesa). 2018. aasta lindude
arvukushinnangu alusel pesitseb Eestis suur-konnakotkaid 5–10 paari (MTÜ Kotkaklubi,
avaldamata andmed). 15.03.2018 seisuga on keskkonnaregistris 33 suur-konnakotka (22 suur-
konnakotka ja 11 segapaari) leiukohta, LKS § 10 lõike 2 kohaste looduslike piiridega ehk
määrusega nr 43 on kaitse alla võetud 10 suur-konnakotka püsielupaika, mis hõlmab 12
leiukohta (36% kõigist leiukohtadest).
Must-toonekure ja suur-konnakotka pesade otsimine on aeganõudev ja kulukas töö, mistõttu on
kuluefektiivsem keskenduda teadaolevate pesade tõhusamale kaitsele ning moodustada piisava
ulatusega püsielupaigad nendesse must-toonekure ja suur-konnakotka elupaikadesse, kus
elupaik on esinduslik ja kestlik ning võib eeldada, et need elupaigad on must-toonekure ja suur-
konnakotka poolt ka tulevikus asustatud.
Kuna LKS alusel pesapuu ümber automaatselt tekkiv sihtkaitsevööndi režiimiga ring ei hõlma
kogu pesametsaks sobivat ja vajalikku metsaala või haarab ka metsaeraldisi või lagealasid, mis
on sobimatud must-toonekurele ja suur-konnakotkale, tekitades põhjendamatuid piiranguid, on
oluline püsielupaikade piiritlemine lähtuvalt looduslikest oludest ja nende kindlaksmääramine
keskkonnaministri määrusega. 250 meetri raadiusega püsielupaik ei taga must-toonekure ja
suur-konnakotka pesitsema jäämist ja piisavat produktiivsust, kui ümbritsev metsaala suures
osas lagedaks raiutakse, mistõttu must-toonekurg ja suur-konnakotkas vajavad suuremat
metsaala edukaks pesitsemiseks (vt täpsemalt punktist III).
Kaitse alla võtmise eesmärgiks on tagada I kaitsekategooriasse kuuluvate must-toonekure ja
suur-konnakotka isendite ja nende elupaikade kaitse liigi soodsa seisundi tagamiseks väljaspool
kaitsealasid asuvate elupaikade kaitse alla võtmise kaudu.
II Kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus
Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitsekord põhineb keskkonnaministri
03.07.2006. a määrusel nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskiri”. Määruse nr 43 § 5 lõike 1 kohaselt kuulub must-toonekure ja suur-
konnakotka püsielupaikade maa-ala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse, kus sama paragrahvi lõike 2 alusel
kehtib LKS-s sätestatud sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi kaitsekord selle määruse erisustega.
Määruse nr 43 ülesehitus on kavas viia kooskõlla kaitse-eeskirjade tavapärase ülesehitusega, kus
käsitletakse esmalt üldist kaitsekorda, seejärel eraldi peatükkides sihtkaitsevööndi ja
piiranguvööndi sätteid. Määruses nimetatakse kaitsekorra arusaadavuse huvides ka need sätted,
mis seni tulenesid otse looduskaitseseadusest. Allpool on nimetatud sätete sisu ja võimalik
sõnastus, sätete täpne sõnastus ja vorm selguvad määruse muutmise käigus.
Järgnevalt käsitletakse MTÜ Kotkaklubi 2012. aasta ettepanekus toodud sisulisi kaitsekorra
muudatusettepanekuid, mille alusel täpsustatakse määrusega nr 43 sätestatud kaitsekorda.
1) § 5 lõige 3: Püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine 1.
septembrist 14. märtsini, muul ajal on inimeste viibimine püsielupaigas lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevuse korral ning
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustööl.
5
VÄLJAVÕTE
Must-toonekurg ja suur-konnakotkas on väga inimpelglikud ja häirimistundlikud liigid.
Häirimise tagajärjeks võib olla elupaiga hülgamine ja pesitsuse nurjumine. Must-toonekure ja
suur-konnakotka pesitsusaegne rahu tagatakse püsielupaiga sihtkaitsevööndis kui must-
toonekure ja suur-konnakotka pesapaiga tuumalal 15. märtsist 31. augustini kestva inimeste
viibimise keeluga. Praeguse kehtiva määruse sõnastuse järgi oleks inimeste viibimine ning
marjade ja seente korjamine pesitsusajal keelatud justkui ka piiranguvööndis. Kuna LKS ei anna
võimalust keelata piiranguvööndis inimeste viibimist ning marjade ja seente korjamist, ning
piiranguvöönd on vajalik eelkõige metsamajandusest tuleneva häirimise ja maastikumuutuste
(elupaiga killustumise) vältimiseks, täpsustatakse määruses sõnastust nii, et oleks selge, et
viibimise ning marjade ja seente korjamise ajaline piirang kehtib vaid sihtkaitsevööndis.
Nimetatud täpsustus on kooskõlas ka must-toonekure kaitse tegevuskava eelnõus tooduga.
Vastavat sätet muudetakse nii, et sätte sisu oleks järgmine:
Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, sh marjade, seente ja muude
metsa kõrvalsaaduste varumine 1. septembrist 14. märtsini. Muul ajal on inimeste viibimine
sihtkaitsevööndis lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja
valitsemisega seotud tegevusel ning püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel.
2) § 5 lõige 4: Püsielupaika läbivatel teedel ja radadel on lubatud inimeste viibimine ning
sõidukitega sõitmine.
Leevendusena pesitsusaegsest viibimise keelust ja sõidukiga sõitmise keelust on kogu
püsielupaigas, sh sihtkaitsevööndis olevatel teedel ja radadel lubatud inimeste viibimine ning
sõidukitega sõitmine. Kehtivas määruses kasutatud sõnastus on aga mitmeti mõistetav – ei ole
täpselt arusaadav, kas teedel ja radadel võib viibida ka sihtkaitsevööndis aastaringselt või kehtib
siiski ka seal pesitsusaegne piirang. V. Volke märgib ekspertiisis, et kuigi leevenduse seadmisel
on eeldatud, et teedel ja radadel sõitmine liiki ei häiri, peaks ajaline viibimispiirang rakenduma
ka teedel ja radadel viibimisele ja sõitmisele. Kavandatavate püsielupaikade sihtkaitsevööndites
olevad liigeldavad teerajad asuvad pesadest piisavalt kaugel ning suuremad sihtkaitsevööndeid
läbivad teed puuduvad. Seega on sihtkaitsevööndites olevate teede ja radade kasutamise ja
sellega must-toonekurgede ja suur-konnakotkaste häirimise tõenäosus neis metsamassiivides
väike ja täielik viibimiskeeld, st mh teedel ja radadel, ei ole siiski põhjendatud. Ka must-
toonekure kaitse tegevuskava eelnõus on märgitud, et teedel ja radadel liiklemine on kogu
püsielupaiga ulatuses lubatav, kuid vajadusel võib seada rangemaid erisusi (keelde) avalikus
kasutuses mitteolevatele teedele. Määruses täpsustatakse sätte sõnastust, märkides
selgesõnaliselt, et püsielupaika läbivatel teedel on inimeste viibimine ja sõidukiga sõitmine
lubatud aastaringselt. Kuna rajad on isetekkelised, ei saa tagada, et neid ei teki vahetult pesade
lähedusse, mistõttu ei lubata radadel viibimist viibimispiirangu ajal ega seal sõidukitega
sõitmist. Erisused tulenevad LKS-st.
Vastavat sätet muudetakse nii, et sätte sisu oleks järgmine:
Püsielupaika läbivatel teedel on lubatud inimeste viibimine ning sõidukitega sõitmine
aastaringselt. Väljaspool teid on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud vaid
järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel,
kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga
lubatud töödel ning piiranguvööndis ka liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel,
maatulundusmaal metsamajandustöödel ning põllumajandustöödel.
6
VÄLJAVÕTE
3) § 5 lõige 5: Püsielupaigas on lubatud jahipidamine 1. septembrist 14. märtsini.
Kehtiva määruse kohaselt on püsielupaikades (praeguse sõnastuse kohaselt kogu ulatuses)
jahipidamine lubatud 1. septembrist 14. märtsini ehk pesitsusvälisel ajal. Jahipidamine
pesitsusvälisel ajal must-toonekurge ja suur-konnakotkast ei kahjusta, kuna linnud ei ole siis
pesapaigal. Põhjendatud ei ole aga jahipidamise ajaline piirang piiranguvööndis. Kuna
piiranguvööndi põhieesmärk on vältida eelkõige metsamajandusest tulenevat negatiivset mõju
ning ka must-toonekure kaitse tegevuskava eelnõus on jahipidamise tähtajalise keelu vajalikkust
märgitud vaid sihtkaitsevööndi kohta ehk elupaiga tuumalal, kus lind pesitseb, täpsustatakse
määruses sõnastust nii, et jahipidamisele kehtib ajaline piirang vaid sihtkaitsevööndis.
Piiranguvööndis on sarnaselt inimeste viibimisele ka jahipidamine lubatud aastaringselt.
Vastavat sätet muudetakse nii, et sätte sisu oleks järgmine:
Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud jahipidamine 1. septembrist 14. märtsini,
piiranguvööndis on jahipidamine lubatud aastaringselt.
4) § 5 lõige 6: Olemasolevate maaparandusobjektide ja tehnorajatiste hooldustööd on
lubatud kooskõlastatult püsielupaiga valitsejaga.
Kehtiva määruse kohaselt on kogu püsielupaiga ulatuses olemasolevate maaparandusobjektide
ja tehnorajatiste hooldustööd lubatud kooskõlastatult püsielupaiga valitsejaga. Kaitse-eeskirja
muutmise ettepaneku järgi maaparandussüsteemide hoiutöid edaspidi ei lubataks (kogu
püsielupaigas), mis aga on vastuolus LKS-ga. LKS võimaldab reguleerida olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist üksnes sihtkaitsevööndis. MTÜ
Kotkaklubi põhjendab erisuse kaotamist asjaoluga, et maaparandussüsteemide hoiutööde tõttu
muutuvad pesapaigad liikidele mittesobilikeks ja seetõttu ei ole võimalik saavutada ka
liigikaitseliste eesmärkide (sh liigi soodsa seisundi tagamist) täitumist. Ekspert V. Volke tegi
ettepaneku lubada püsielupaiga valitseja nõusolekul veerežiimi taastamist, kuid mitte lubada
maaparandussüsteemide hoiutöid. Eelnõukohase muudatusega lubatakse siiski eesvoolude
hoiutöid sihtkaitsevööndis, kuna nende hooldamata jätmine võib põhjustada üleujutusi või
soostumist majandusmetsades või põllumajandusmaastikes. Kaitseala valitsejal on võimalik
seada eesvoolude hoiutöödele tingimusi (nt hooldada minimaalses vajalikus mahus) nii, et see ei
mõjutaks püsielupaiga veerežiimi. Maaparandussüsteemide pikaajalist negatiivset mõju must-
toonekure elupaigale ja liigi toitumistingimuste halvenemist peetakse tõenäoliseimaks liigi
madala sigivuse põhjuseks. Maaparandussüsteemide hoiutööde tegemata jätmisel väheneb nende
negatiivne mõju metsa ökosüsteemile ja koosluste looduslikkus suureneb, mistõttu muude
maaparandussüsteemide hoiutöid enam ei lubata sihtkaitsevööndites teha. Veerežiimi taastamist
sihtkaitsevööndis ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist piiranguvööndis lubatakse
püsielupaiga valitseja nõusolekul, kuna see võib olla vajalik must-toonekure toitumistingimuste
parandamiseks, kui toitumisveekogu asub osaliselt püsielupaiga piires, kuid see on kraavitatud
ja otstarbekaks osutub vooluveekogu looduslikku sängi tagasisuunamine; veerežiimi
taastamisena saab käsitleda ka maaparandussüsteemide likvideerimist, mis mõnel juhul võib olla
vajalik looduslikkuse taastamiseks püsielupaigas.
Lisaks tehnorajatistele lubatakse ka muude olemasolevate ehitiste, nt teede, hooldustöid
sihtkaitsevööndis püsielupaiga valitseja nõusolekul. Olemasolevate ehitiste hooldamist saab
tingimuste abil suunata nii, et see ei kahjustaks püsielupaiga ega liigi soodsat seisundit.
Vastavat sätet muudetakse nii, et sätte sisu oleks järgmine:
püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate eesvoolude
hoiutööd ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.
7
VÄLJAVÕTE
Lisatakse järgmised sätted:
püsielupaiga valitseja nõusolekul on a) sihtkaitsevööndis lubatud veerežiimi taastamine,
b) piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.
5) § 5 lõige 7: Kaitstavate liikide elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku
tegevusena võib püsielupaiga valitseja lubada püsielupaigas alusmetsa, järelkasvu ja
puistu teise rinde harvendamist või ka püsielupaiga piiresse jäävate monokultuursete
noorendike hooldamist looduse mitmekesisuse suurendamise eesmärgil 1. oktoobrist 14.
märtsini.
Kehtiva määruse kohaselt on püsielupaikades (praeguse sõnastuse kohaselt kogu ulatuses)
kaitstavate liikide elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena lubatud
alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist või ka püsielupaiga piiresse jäävate
monokultuursete noorendike hooldamist looduse mitmekesisuse suurendamise eesmärgil 1.
oktoobrist 14. märtsini. Liigi elutingimuste parandamiseks vajalikud tööd peavad lähtuma liigi
tegevuskavast või liigieksperdi soovitustest. Alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde
harvendamine võib must-toonekure pesapaigas vajalikuks osutuda vaid üksikute pesale
lendamist takistavate puude eemaldamisena. Leevendus on vajalik, sest must-toonekure
pesitsustingimuste säilitamiseks või parandamiseks võib olla vajalik alusmetsa ja puistu teise
rinde harvendamine, et tagada lindudele vaba lennutee pesale ja sealt ära (pesa paikneb tavaliselt
võra alumises osas ja sinna lennatakse altpool esimese rinde võrasid või nende kõrguselt).
Ajalise piirangu seadmine pesitsusperioodil (1. septembrist 14. märtsini) on vajalik, et vältida
liigi pesitsusaegset häirimist. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes LKS-le, ei ole põhjendatud
tegevuse piiramine piiranguvööndis, seetõttu täpsustatakse määruses sõnastust nii, et tegevust
võib püsielupaiga valitseja lubada püsielupaiga sihtkaitsevööndis pesitsusvälisel ajal.
Vastavat sätet muudetakse nii, et sätte sisu oleks järgmine:
Kaitsealuste liikide elutingimuste säilimiseks vajaliku tegevusena võib püsielupaiga valitseja
lubada püsielupaiga sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist
ning monokultuursete noorendike hooldamist looduse mitmekesisuse suurendamise eesmärgil 1.
septembrist 14. märtsini.
Kavandatav kaitsekord on kooskõlas LKS-ga, must-toonekure ja suur-konnakotka kaitse
tegevuskavades toodud põhimõtetega ning V. Volke tehtud ekspertiisiga. Planeeritav
kaitserežiim tagab must-toonekure ja suur-konnakotka pesapaikade säilimise ning rahu
pesitsusperioodi ajal, kavandatavad piirangud on must-toonekure ja suur-konnakotka kaitseks
proportsionaalsed ja vajalikud.
…
IV Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang
KeA 2018. aasta ettepaneku kohaselt võetakse kaitse alla 25 must-toonekure ja 4 suur-konnakotka
püsielupaika ning muudetakse 6 olemasoleva must-toonekure püsielupaiga piire ja tsoneeringut
kogupindalaga 2300,83 ha, millest 1591,05 ha (69%) moodustavad sihtkaitsevööndid ja
709,78 ha (31%) piiranguvööndid. Kavandatavate ja muudetavate püsielupaikade kogupindalast
813,03 ha (35%) on 2018. aasta jaanuari katastriüksuste seisu järgi eramaad, sellest 540,63 ha
(23%) paikneb sihtkaitsevööndis ja 272,4 ha (12%) piiranguvööndis. Kavandatavate ja
muudetavate püsielupaikade sihtkaitsevööndite pindalast paikneb riigi- ja jätkuvalt riigi omandis
8
VÄLJAVÕTE
maal 46% ehk 1050,42 ha, piiranguvöönditest on riigi- ja jätkuvalt riigi omandis 19% ehk
437,38 ha.
Varem määrusega nr 43 kaitse alla võetud muudetavate püsielupaikade kogupindala on
221,42 ha, sh eramaal sihtkaitsevööndis 64,39 ha. Olemasolevate ringikujuliste püsielupaikade
kogupindala on kattuvusi arvestades 721,73 ha, sh eramaal 294,27 ha. KeA 2018. aasta
ettepaneku kohaselt suureneb püsielupaikade kogupindala 1357,68 ha, sellest 447,69 ha eramaal
(181,97 ha sihtkaitse- ja 265,72 ha piiranguvööndis) ja 909,99 ha riigimaal (472,61 ha
sihtkaitse- ja 437,38 ha piiranguvööndis) võrra.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt
maamaksu ei maksta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt makstakse maamaksu 50 protsenti
maamaksumäärast LKS § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga piiranguvööndi maalt.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb kaitsekorra kehtestamisel kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude vähenemine.
27.01.2017 muudetud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000
erametsamaa toetus” alusel hüvitatakse erametsaomanikele väljaspool Natura 2000 alasid
asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuval erametsamaal looduskaitseliste piirangute
järgimist. KeA 2018. aasta ettepaneku kohaselt suureneb sihtkaitsevööndis paiknevate eramaade
pindala ligikaudu 181,97 ha võrra. Siin on arvesse võetud sihtkaitsevööndi pindala kogu
ulatuses ning välja pole jäetud katastriüksusi, kus metsamaa pindala on alla 0,3 ha (kui neid
esineb), seega tegelikkuses võib toetusõigusliku maa pindala olla arvutatust veidi erinev.
Vastavalt LKS § 20 lõikele 1 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja,
mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu
eest. Peale püsielupaikade kaitse alla võtmist keskkonnaministri 03. juuli 2006. a määrusega nr
43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”
muutmisel, on kinnisasja omanikul õigus teha ettepanek püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuva
maa riigil poolt omandamiseks, kui kaitsekord piirab oluliselt maa sihtotstarbelist kasutamist.
Must-toone ja suur-konnakotka püsielupaikade sihtkaitsevöönditesse lisandub peale
kavandatavate püsielupaikade kaitse alla võtmist eramaid 181,97 ha, mille sihtotstarbeline
kasutamine on eeldatavasti oluliselt piiratud.
Püsielupaikade valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused kavandatakse KeM-i
valitsemisala eelarvetes.
9