dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekust

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 30. mai 2018
Viit
4-1/18/1754
Registreeritud
30. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanekust_ väljatöötamiskavatsusest ja ekspertiisist teavitamine.bdoc795 KB

Sisu (failidest)

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 30.05.2018 nr 7-16/18/8988 Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanekust, väljatöötamiskavatsusest ja ekspertiisist teavitamine Austatud maaomanik MTÜ Kotkaklubi esitas 14.09.2012 ja 21.02.2017 Keskkonnaministeeriumile looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 8 lõike 2 kohased ettepanekud I kaitsekategooria liikide must-toonekure (Ciconia nigra) ja suur-konnakotka (Clanga clanga) püsielupaikade moodustamiseks LKS § 10 lõike 2 tähenduses ja määrusega kaitse alla võetud must-toonekure püsielupaikade välispiiri ja tsoneeringu ning kaitsekorra muutmiseks. Keskkonnaamet analüüsis nimetatud ettepanekute alusel kavandatavate ja muudetavate püsielupaikade piiride ja tsoneeringu ning kavandatavate piirangute otstarbekust ja esitas liikide kaitse planeerimise ja võõrliikide ohjamise komisjoni otsuse alusel 23.05.2018 Keskkonnaministeeriumile uue, täiendatud ettepaneku, väljatöötamiskavatsuse ja ekspertiisi must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmiseks ja muutmiseks, mis arvestab muuhulgas vahepealsete aastate jooksul toimunud muudatusi looduses ja teadmistes must-toonekure ja suur-konnakotka elupaiganõudlusest. Teile kuuluvatel maaüksustel asub keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must- toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud must-toonekure püsielupaik, mille kaitsekorda on kavas vähesel määral muuta. Edastame Teile arvamuse avaldamiseks väljavõtte must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanekust, väljatöötamiskavatsusest ja ekspertiisist. Nimetatud dokument käsitleb must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ja muutmise põhjendust, eesmärki, kavandatavate piirangute kirjeldust, püsielupaikade piiritlemise ja tsoneerimise põhjendust ning kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut. Väljavõte ei sisalda III peatükki, mis käsitleb uute püsielupaikade moodustamist ja olemasolevate püsielupaikade piiride või tsoneeringu muutmist, kuna Teile kuuluvatele maaüksustele jääva must-toonekure püsielupaiga välispiiri ega vööndite piire (tsoneeringut) pole kavas muuta, täpsustub üksnes püsielupaiga kaitsekord (põhjendused lisatud dokumendi peatükis II). Teil on võimalik 15. juunini 2018 (nimetatud kuupäev kaasa arvatud) esitada oma arvamusi, ettepanekuid ja põhjendatud vastuväiteid must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepaneku, väljatöötamiskavatsuse ja ekspertiisi ning kavandatava kaitsekorra kohta Keskkonnaameti liigikaitse büroole aadressil Narva mnt 7a, 15172, Tallinn Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 või e-posti aadressil [email protected]. Täiendav teave: Selve Pitsal, e-post [email protected], telefon 5682 2051. Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanekut, väljatöötamiskavatsust ja ekspertiisi täiendatakse põhjendatud muudatusettepanekute alusel ning esitatakse see keskkonnaministrile 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur- konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmise menetluse algatamiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Erit juhataja Liigikaitse büroo Lisa: Väljavõte must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanekust, väljatöötamiskavatsusest ja ekspertiisist (Väljavõte_ettep_VTK_mk_skk_17-05-2018.pdf) Selve Pitsal 463 6839 [email protected] 2 (2) VÄLJAVÕTE KAITSE ALLA VÕTMISE ETTEPANEK, VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS JA EKSPERTIIS uute must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmise ja määrusega kaitse alla võetud must-toonekure püsielupaikade piiride muutmise kohta Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM) edastas 17.09.2012 kirjaga nr 13-1/1256-4 Keskkonnaametile (edaspidi KeA) (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 18.09.2012 nr 15-10/12/22752-1 all) menetlusse võtmiseks 14.09.2012 MTÜ Kotkaklubi poolt tehtud ettepaneku võtta kaitse alla I kaitsekategooria liigi must-toonekure (Ciconia nigra) püsielupaigad. MTÜ Kotkaklubi esitatud ettepanek (edaspidi ka 2012. aasta ettepanek)1 hõlmas 27 must-toonekure püsielupaiga moodustamist (Altnurga, Audaku, Hakjala, Hõreda, Hübja, Jööri, Kikepera, Koiduvälja, Kungla, Kuuse, Kõrbja, Kärkna, Künnametsa, Luusika 2, Masa, Metsaääre, Metslõugu, Mäo, Mõneku 2, Mõtsu, Nedsaja, Palojärve, Põlendmaa, Tarakvere, Tõru, Varbla, Võõpste), 6 keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” (edaspidi ka määrus nr 43)2 kaitse all oleva must-toonekure püsielupaiga (Kakulaane, Kiviaru, Pottsepa, Päidre, Sillaküla, Tõrise) piiride muutmist ning määruses nr 43 kehtestatud püsielupaikade kaitsekorra muutmist. 1 must-toonekure püsielupaika (Altnurga) ei moodustata, kuna nimetatud püsielupaik on arvatud Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2005. a määrusega nr 50 „Altnurga looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” Altnurga looduskaitseala koosseisu. 1 must-toonekure püsielupaiga (Palojärve) osas on keskkonnaministri 14. septembri 2015. a käskkirjaga nr 806 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 14.09.2015 nr 15-2/15/20406-2 all) tehtud otsus kaitse alla võtmata jätmise kohta. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke koostatud ekspertiisi (ekspertiisi aruanne esitati 2012. aasta detsembris)3 käigus leiti, et ettepanekuna esitatud Palojärve püsielupaiga moodustamine ei ole põhjendatud. Must-toonekure pesa ja seda ümbritsenud ringikujuline sihtkaitsevöönd on keskkonnaregistrist seisuga 07.09.2015 kustutatud. 7 must-toonekure püsielupaiga (Tarakvere, Hõreda, Nedsaja, Masa, Metslõugu, Tõru, Kärkna) osas tegi MTÜ Kotkaklubi 24.02.2016 kirjaga ettepaneku nende moodustamata jätmiseks. KeM saatis 16.05.2017 kirjaga nr 8-2/17/3521 (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 17.05.2017 nr 7-16/17/6264 all) otsuse eelpool nimetatud 7 must-toonekure püsielupaiga kaitse alla võtmise menetluse lõpetamise kohta, kuna kaitse alla võtmise eeldused on nendes elupaikades muutunud – kas elupaigad ei ole kestlikud või on elupaikade seisund halvemaks muutunud. KeM edastas 07.03.2017 kirjaga nr 8-2/17/1210-2 KeA-le (registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 08.03.2017 nr 7-16/17/3483 all) menetlusse võtmiseks 21.02.2017 MTÜ Kotkaklubi poolt tehtud ettepaneku võtta kaitse alla I kaitsekategooria liikide must- toonekure ja suur-konnakotka (Clanga clanga) püsielupaigad. MTÜ Kotkaklubi esitatud ettepanek (edaspidi ka 2017. aasta ettepanek)4 hõlmas 9 must-toonekure püsielupaiga (Küdema, Turvalepa, Kohtru, Lümandu, Aespa, Laimetsa, Oti, Kallete, Ristiküla) ja 5 suur-konnakotka püsielupaiga (Kastja, Turvalepa, Tõrje 2, Patika, Habaja) moodustamist ning 1 2012. aasta ettepanekuga esitatud püsielupaiga (Luusika 2) tsoneeringu piiride muutmist. 1 2012. aasta ettepanekuga on võimalik tutvuda Keskkonnaametis. 2 Määrus nr 43 on leitav aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/113022018006?leiaKehtiv 3 Ekspertiisiga on võimalik tutvuda Keskkonnaametis. 4 2017. aasta ettepanekuga on võimalik tutvuda Keskkonnaametis. 1 VÄLJAVÕTE Samuti sisaldas 2017. aasta ettepanek muuta 1 püsielupaiga (Vasula) tsoneeringu piire. Keskkonnaregistri andmetel leiti projekteeritavas Vasula väike-konnakotka püsielupaigas must- toonekure pesa 2012. aastal (samal aastal on väike-konnakotka pesa varisenud). Lähtuvalt eeltoodust peeti põhjendatuks, et ala on otstarbekas võtta kaitse alla must-toonekure püsielupaigana. Keskkonnaregistris projekteeritavate alade kihil on muudatus (projekteeritav väike-konnakotka püsielupaik muudetud projekteeritavaks must-toonekure püsielupaigaks) tehtud 16.03.2017. 1 must-toonekure püsielupaiga (Turvalepa) ja 1 suur-konnakotka püsielupaiga (Turvalepa) osas püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlusega ei jätkata, kuna mõlemad eelnimetatud püsielupaigad on arvatud menetluses oleva Turvalepa looduskaitseala koosseisu, mille sihtkaitsevööndi kaitsekord tagab must-toonekure ja suur-konnakotka elupaikade kaitse. 1, 2006. aastal määrusega nr 43 kaitse alla võetud, must-toonekure püsielupaiga (Kaatermu) osas muudetakse püsielupaiga välispiiri ja tsoneeringut MTÜ Kotkaklubi ettepaneku alusel, lähtudes pesitsusandmetest ja elupaiga seisundist. 2 must-toonekure püsielupaiga (Künnametsa, Võõpste) kaitse alla võtmise ja 1 must-toonekure püsielupaiga (Kakulaane) muutmise osas on liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjon (moodustatud KeA peadirektori 19. jaanuari 2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/64, sinna kuuluvad KeA, KeM ja Keskkonnaagentuuri töötajad; edaspidi liigikaitse komisjon) 20.02.2018 koosolekul asunud seisukohale, et nimetatud kolme püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlust ei jätkata, kuna nende kaitse alla võtmine ja muutmine ei ole otstarbekas (riikliku seire andmetel ei ole need elupaigad taasasustatud). KeA teeb keskkonnaministrile ettepaneku LKS § 8 lõigete 3 ja 4 alusel mitte algatada 3 § 10 lõike 2 kohast must-toonekure püsielupaiga (Kakulaane, Künnametsa, Võõpste) kaitse alla võtmise (sh muutmise) menetlust. Ülejäänud 25 must-toonekure püsielupaiga (Audaku, Hakjala, Hübja, Jööri, Kikepera, Koiduvälja, Kungla, Kuuse, Kõrbja, Luusika 2, Metsaääre, Mäo, Mõneku 2, Mõtsu, Põlendmaa, Varbla, Küdema, Kohtru, Lümandu, Aespa, Laimetsa, Oti, Kallete, Ristiküla, Vasula) kaitse alla võtmise, 6 must-toonekure püsielupaiga (Kiviaru, Tõrise, Pottsepa, Päidre, Sillaküla, Kaatermu) muutmise ja 4 suur-konnakotka püsielupaiga (Kastja, Tõrje 2, Patika, Habaja) kaitse alla võtmise menetlust jätkatakse, kusjuures hinnatakse aktuaalsete andmete alusel nende moodustamise ja muutmise põhjendatust, püsielupaikade vajalikku ulatust ja kaitsekorda. Seega on jätkuvalt menetluses 25 kavandatava must-toonekure püsielupaiga moodustamine, 6 määrusega nr 43 kaitse alla võetud must-toonekure püsielupaiga piiride muutmine ja 4 kavandatava suur-konnakotka püsielupaiga moodustamine. KeA on analüüsinud nimetatud 29 kavandatava ja 6 muudetava püsielupaiga piiride ja tsoneeringu otstarbekust MTÜ Kotkaklubi 2012. ja 2017. aastal esitatud ettepanekute alusel ning arvestades vahepealsete aastate jooksul toimunud muudatusi looduses ja teadmistes, aktuaalseid andmeid must- toonekurgede ja suur-konnakotkaste elupaiganõudluse ning kavandatavate püsielupaikade metsa vanuse, koosseisu, ulatuse, maaomandi jms kohta, esitab uue täiendatud kaitse alla võtmise ettepaneku, väljatöötamiskavatsuse ja ekspertiisi nimetatud 35 püsielupaiga kohta (edaspidi ka KeA 2018. aasta ettepanek). Seoses eeltooduga korrigeeris KeA 2012. aasta ettepanekus nimetatud 4 püsielupaiga (Laimetsa, Varbla, Hübja, Tõrise) ning 2017. aasta ettepanekus nimetatud 6 püsielupaiga (Lümandu, Oti, Kallete, Patika, Kastja, Tõrje 2) välis- ja vööndite piire ning teeb ettepaneku 25 püsielupaiga (Aespa, Kaatermu, Mäo, Luusika 2, Metsaääre, Mõtsu, Põlendmaa, Pottsepa, Sillaküla, Kikepera, Ristiküla, Kohtru, Kõrbja, Audaku, Hakjala, Jööri, Koiduvälja, 2 VÄLJAVÕTE Kungla, Kuuse, Küdema, Vasula, Mõneku 2, Kiviaru, Päidre, Habaja) välis- ja vööndite piiride muutmiseks. Alljärgnevalt (punktis III) on kirjeldatud ka käesoleva, 2018. aasta ettepaneku ning MTÜ Kotkaklubi poolt 2012. ja 2017. aastal esitatud ettepanekute vahelisi erinevusi (muudatusi 25 kavandatava must- toonekure ja 4 kavandatava suur-konnakotka püsielupaiga pindalas ja tsoneeringus). Lisaks käsitletakse 6 olemasoleva, määruse nr 43 kohaselt kaitse alla võetud must-toonekure püsielupaiga pindala ja tsoneeringu piiride muudatusi. I Kaitse alla võtmise põhjendus ja eesmärk MTÜ Kotkaklubi poolt 2012. ja 2017. aastal tehtud ettepanekud ja käesolev KeA poolt tehtav ettepanek võtta must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaigad kaitse alla LKS § 10 lõike 2 mõistes on põhjendatud ning kaitse alla võtmise eeldus LKS § 7 tähenduses täidetud, sest must- toonekurg ja suur-konnakotkas kuuluvad I kaitsekategooria kaitsealuste loomaliikide hulka (Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrus nr 195), mille kõikide teadaolevate elupaikade kaitse tuleb LKS § 48 lõike 1 kohaselt tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. LKS § 46 lõike 1 kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ning liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. Must-toonekurg ja suur-konnakotkas on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) (edaspidi linnudirektiiv) I lisasse, mis tähendab, et tegemist on ühenduse tähtsusega linnuliikidega, kelle elupaikade kaitseks peavad liikmesriigid rakendama erimeetmeid, et kindlustada liigi säilimine ja paljunemine tema levikualal. Linnudirektiivi artikli 4 lõige 4 sätestab, et ka väljaspool Natura 2000 võrgustiku alasid tuleb liikmesriikidel vältida I lisasse kantud liikide elupaikade seisundi halvenemist. Must-toonekure ja suur-konnakotka elupaikade püsielupaikadena kaitse alla võtmisega täidab Eesti riik linnudirektiivist tulenevaid kohustusi. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel (eElurikkus)5 kuulub must-toonekurg 2008. aasta hinnangu alusel kategooriasse „ohustatud” (Endangered) ning tema arvukus on mõõdukas languses, suur-konnakotkas kategooriasse „äärmiselt ohustatud” (Critically endangered) ning tema arvukus on tugevas languses. LKS § 50 lõike 2 punkti 3 alusel võetakse must-toonekure ja suur-konnakotka pesa leidmisel automaatselt kaitse alla pesa ümbritsev 250 meetri raadiusega püsielupaik, kus kehtib LKS § 50 lõike 4 alusel sihtkaitsevööndi kord. See aga ei ole liikide pikaajalist kaitse eesmärki ehk soodsa seisundi saavutamise eesmärki arvestades piisav, tulemusliku kaitse (must-toonekure ja suur- konnakotka soodsa seisundi) tagamiseks on vaja moodustada looduslike piiridega püsielupaigad LKS § 10 lõike 2 tähenduses. Liigi seisund loetakse LKS § 3 lõike 2 kohaselt soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. 5 eElurikkuse andmebaas asub aadressil: http://elurikkus.ut.ee/index.php?lang=est. 3 VÄLJAVÕTE „Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava” (kinnitatud KeA peadirektori 14. veebruari 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/105; edaspidi must-toonekure tegevuskava)6 alusel on Eesti must-toonekure asurkond LKS mõistes ebasoodsas seisundis: liigi arvukus on väike ja negatiivse trendiga, levila on viimaste kümnendite jooksul vähenenud ligi kolm korda ja sigivus on äärmiselt madal. Eesti must-toonekure asurkond on praeguse arvukuse (60–90 paari; 2013. aasta arvukushinnang)7 juures pikaajaliseks säilimiseks tõenäoliselt ebapiisava suurusega, mistõttu võib liik järgneva sajandi jooksul välja surra ka ainuüksi ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu. Must-toonekure tegevuskava kohaselt on teadaolevas ligi 200 leiukohas keskkonnaregistri andmetel registreeritud veidi alla 100 (84 pesa) erinevas seisundis must- toonekure pesa. 2016. aastal oli must-toonekurgede poolt asustatud 25 pesa, vaid 9 pesas registreeriti must-toonekurgede edukas pesitsus. Seega pesitseb Eesti must-toonekure asukonnast teadaolevates ja häirimise suhtes kaitstud elupaikades alla poole asurkonnast, täpsemalt 27–42%. Kotkaste ja must-toonekurgede 2017. aasta riikliku seire aruande8 kohaselt oli kontrollitud 64-st (kontrollitud 80-st pesast oli 16 varisenud) must-toonekure leiukohast asustatud 25 pesa (39%), kus 14 juhul alustati ka pesitsemist (munemist). Kõik alustatud pesitsused olid edukad, poeg või pojad lennuvõimestusid. Must-toonekure arvukus ja produktiivsus on viimastel aastakümnetel vähenenud ja liik on Eestis ebasoodsas seisundis. 2018. aasta lindude arvukushinnangu alusel pesitseb Eestis must-toonekurgi 40–60 paari (MTÜ Kotkaklubi, avaldamata andmed). 15.03.2018 seisuga on keskkonnaregistris 186 must-toonekure leiukohta, LKS § 10 lõike 2 kohaste looduslike piiridega ehk määrusega nr 43 on kaitse alla võetud 37 must-toonekure püsielupaika, mis hõlmab 43 leiukohta (23% kõigist leiukohtadest). Must-toonekure tegevuskava kohaselt võib Eesti must-toonekure asurkonna lugeda soodsas seisundis olevaks, kui liigi arvukus on taastunud 30 aasta taguse 250 paarini (sisaldab ka üksikuid territooriumi hoidvaid isendeid) ja see ei vähene, liigi levila Eestis on laienemas ja vähemalt 50% pesitsusterritooriumitest on asustatud sigivate paaride poolt. „Suur-konnakotka (Aquila clanga) kaitse tegevuskava” (kinnitatud keskkonnaministri 14. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 51; edaspidi suur-konnakotka tegevuskava)9 kohaselt on Eestis suur-konnakotka arvukus languses ja liik ebasoodsas seisundis. Aastatel 1997–2005 on registreeritud suur-konnakotkaid 20 pesitsusterritooriumil, neist üheksal on tegu olnud suur- konnakotka paariga ning üheteistkümnel suur- ja väike-konnakotka segapaariga (edaspidi nimetatud ka segapaar). 2009. aasta arvukushinnangu10 alusel oli suur-konnakotkaid Eestis 10–20 paari (sh segapaarid) ning 2013. aasta arvukushinnangu alusel 5–10 paari (neist üle poolte on segapaarid). Soodsa seisundi tagamiseks tuleb peatada suur-konnakotka arvukuse langus ja säilitada see vähemalt 5–10 paari tasemel. Kõigi teadaolevate pesade puhul tuleb tagada suur-konnakotka edukaks pesitsuseks piisav kaitse püsielupaigana või liigile sobiva kaitseala tsoneeringuga. Kotkaste ja must-toonekurgede 2017. aasta riikliku seire aruande8 kohaselt oli kontrollitud 13-st (kontrollitud 17-st pesast oli 4 varisenud) suur-konnakotka leiukohast asustatud 5 pesa (38%), 6 Must-toonekure tegevuskava on leitav aadressil: https://www.envir.ee/sites/default/files/must_toonekure_kaitse_tegevuskava.pdf 7 Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., & Pehlak, H. 2013: Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012. – Hirundo 26: 80–112. 8 Kotkaste ja must-toonekurgede 2017. aasta riikliku seire aruanne on kättesaadav Keskkonnaagentuurist. 9 Suur-konnakotka tegevuskava on leitav aadressil: https://www.envir.ee/sites/default/files/suur_konnakotka_tk.pdf 10 Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Leivits, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R. & Ots, M. 2009: Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008. – Hirundo 22: 3–31. 4 VÄLJAVÕTE millest 3 pesas oli edukas pesitsus (1 suur-konnakotka ja 2 segapaari pesa). 2018. aasta lindude arvukushinnangu alusel pesitseb Eestis suur-konnakotkaid 5–10 paari (MTÜ Kotkaklubi, avaldamata andmed). 15.03.2018 seisuga on keskkonnaregistris 33 suur-konnakotka (22 suur- konnakotka ja 11 segapaari) leiukohta, LKS § 10 lõike 2 kohaste looduslike piiridega ehk määrusega nr 43 on kaitse alla võetud 10 suur-konnakotka püsielupaika, mis hõlmab 12 leiukohta (36% kõigist leiukohtadest). Must-toonekure ja suur-konnakotka pesade otsimine on aeganõudev ja kulukas töö, mistõttu on kuluefektiivsem keskenduda teadaolevate pesade tõhusamale kaitsele ning moodustada piisava ulatusega püsielupaigad nendesse must-toonekure ja suur-konnakotka elupaikadesse, kus elupaik on esinduslik ja kestlik ning võib eeldada, et need elupaigad on must-toonekure ja suur- konnakotka poolt ka tulevikus asustatud. Kuna LKS alusel pesapuu ümber automaatselt tekkiv sihtkaitsevööndi režiimiga ring ei hõlma kogu pesametsaks sobivat ja vajalikku metsaala või haarab ka metsaeraldisi või lagealasid, mis on sobimatud must-toonekurele ja suur-konnakotkale, tekitades põhjendamatuid piiranguid, on oluline püsielupaikade piiritlemine lähtuvalt looduslikest oludest ja nende kindlaksmääramine keskkonnaministri määrusega. 250 meetri raadiusega püsielupaik ei taga must-toonekure ja suur-konnakotka pesitsema jäämist ja piisavat produktiivsust, kui ümbritsev metsaala suures osas lagedaks raiutakse, mistõttu must-toonekurg ja suur-konnakotkas vajavad suuremat metsaala edukaks pesitsemiseks (vt täpsemalt punktist III). Kaitse alla võtmise eesmärgiks on tagada I kaitsekategooriasse kuuluvate must-toonekure ja suur-konnakotka isendite ja nende elupaikade kaitse liigi soodsa seisundi tagamiseks väljaspool kaitsealasid asuvate elupaikade kaitse alla võtmise kaudu. II Kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitsekord põhineb keskkonnaministri 03.07.2006. a määrusel nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Määruse nr 43 § 5 lõike 1 kohaselt kuulub must-toonekure ja suur- konnakotka püsielupaikade maa-ala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse, kus sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtib LKS-s sätestatud sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi kaitsekord selle määruse erisustega. Määruse nr 43 ülesehitus on kavas viia kooskõlla kaitse-eeskirjade tavapärase ülesehitusega, kus käsitletakse esmalt üldist kaitsekorda, seejärel eraldi peatükkides sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi sätteid. Määruses nimetatakse kaitsekorra arusaadavuse huvides ka need sätted, mis seni tulenesid otse looduskaitseseadusest. Allpool on nimetatud sätete sisu ja võimalik sõnastus, sätete täpne sõnastus ja vorm selguvad määruse muutmise käigus. Järgnevalt käsitletakse MTÜ Kotkaklubi 2012. aasta ettepanekus toodud sisulisi kaitsekorra muudatusettepanekuid, mille alusel täpsustatakse määrusega nr 43 sätestatud kaitsekorda. 1) § 5 lõige 3: Püsielupaigas on lubatud inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine 1. septembrist 14. märtsini, muul ajal on inimeste viibimine püsielupaigas lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevuse korral ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustööl. 5 VÄLJAVÕTE Must-toonekurg ja suur-konnakotkas on väga inimpelglikud ja häirimistundlikud liigid. Häirimise tagajärjeks võib olla elupaiga hülgamine ja pesitsuse nurjumine. Must-toonekure ja suur-konnakotka pesitsusaegne rahu tagatakse püsielupaiga sihtkaitsevööndis kui must- toonekure ja suur-konnakotka pesapaiga tuumalal 15. märtsist 31. augustini kestva inimeste viibimise keeluga. Praeguse kehtiva määruse sõnastuse järgi oleks inimeste viibimine ning marjade ja seente korjamine pesitsusajal keelatud justkui ka piiranguvööndis. Kuna LKS ei anna võimalust keelata piiranguvööndis inimeste viibimist ning marjade ja seente korjamist, ning piiranguvöönd on vajalik eelkõige metsamajandusest tuleneva häirimise ja maastikumuutuste (elupaiga killustumise) vältimiseks, täpsustatakse määruses sõnastust nii, et oleks selge, et viibimise ning marjade ja seente korjamise ajaline piirang kehtib vaid sihtkaitsevööndis. Nimetatud täpsustus on kooskõlas ka must-toonekure kaitse tegevuskava eelnõus tooduga. Vastavat sätet muudetakse nii, et sätte sisu oleks järgmine: Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud inimeste viibimine, sh marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumine 1. septembrist 14. märtsini. Muul ajal on inimeste viibimine sihtkaitsevööndis lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel ning püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. 2) § 5 lõige 4: Püsielupaika läbivatel teedel ja radadel on lubatud inimeste viibimine ning sõidukitega sõitmine. Leevendusena pesitsusaegsest viibimise keelust ja sõidukiga sõitmise keelust on kogu püsielupaigas, sh sihtkaitsevööndis olevatel teedel ja radadel lubatud inimeste viibimine ning sõidukitega sõitmine. Kehtivas määruses kasutatud sõnastus on aga mitmeti mõistetav – ei ole täpselt arusaadav, kas teedel ja radadel võib viibida ka sihtkaitsevööndis aastaringselt või kehtib siiski ka seal pesitsusaegne piirang. V. Volke märgib ekspertiisis, et kuigi leevenduse seadmisel on eeldatud, et teedel ja radadel sõitmine liiki ei häiri, peaks ajaline viibimispiirang rakenduma ka teedel ja radadel viibimisele ja sõitmisele. Kavandatavate püsielupaikade sihtkaitsevööndites olevad liigeldavad teerajad asuvad pesadest piisavalt kaugel ning suuremad sihtkaitsevööndeid läbivad teed puuduvad. Seega on sihtkaitsevööndites olevate teede ja radade kasutamise ja sellega must-toonekurgede ja suur-konnakotkaste häirimise tõenäosus neis metsamassiivides väike ja täielik viibimiskeeld, st mh teedel ja radadel, ei ole siiski põhjendatud. Ka must- toonekure kaitse tegevuskava eelnõus on märgitud, et teedel ja radadel liiklemine on kogu püsielupaiga ulatuses lubatav, kuid vajadusel võib seada rangemaid erisusi (keelde) avalikus kasutuses mitteolevatele teedele. Määruses täpsustatakse sätte sõnastust, märkides selgesõnaliselt, et püsielupaika läbivatel teedel on inimeste viibimine ja sõidukiga sõitmine lubatud aastaringselt. Kuna rajad on isetekkelised, ei saa tagada, et neid ei teki vahetult pesade lähedusse, mistõttu ei lubata radadel viibimist viibimispiirangu ajal ega seal sõidukitega sõitmist. Erisused tulenevad LKS-st. Vastavat sätet muudetakse nii, et sätte sisu oleks järgmine: Püsielupaika läbivatel teedel on lubatud inimeste viibimine ning sõidukitega sõitmine aastaringselt. Väljaspool teid on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud vaid järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusel, kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning piiranguvööndis ka liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, maatulundusmaal metsamajandustöödel ning põllumajandustöödel. 6 VÄLJAVÕTE 3) § 5 lõige 5: Püsielupaigas on lubatud jahipidamine 1. septembrist 14. märtsini. Kehtiva määruse kohaselt on püsielupaikades (praeguse sõnastuse kohaselt kogu ulatuses) jahipidamine lubatud 1. septembrist 14. märtsini ehk pesitsusvälisel ajal. Jahipidamine pesitsusvälisel ajal must-toonekurge ja suur-konnakotkast ei kahjusta, kuna linnud ei ole siis pesapaigal. Põhjendatud ei ole aga jahipidamise ajaline piirang piiranguvööndis. Kuna piiranguvööndi põhieesmärk on vältida eelkõige metsamajandusest tulenevat negatiivset mõju ning ka must-toonekure kaitse tegevuskava eelnõus on jahipidamise tähtajalise keelu vajalikkust märgitud vaid sihtkaitsevööndi kohta ehk elupaiga tuumalal, kus lind pesitseb, täpsustatakse määruses sõnastust nii, et jahipidamisele kehtib ajaline piirang vaid sihtkaitsevööndis. Piiranguvööndis on sarnaselt inimeste viibimisele ka jahipidamine lubatud aastaringselt. Vastavat sätet muudetakse nii, et sätte sisu oleks järgmine: Püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud jahipidamine 1. septembrist 14. märtsini, piiranguvööndis on jahipidamine lubatud aastaringselt. 4) § 5 lõige 6: Olemasolevate maaparandusobjektide ja tehnorajatiste hooldustööd on lubatud kooskõlastatult püsielupaiga valitsejaga. Kehtiva määruse kohaselt on kogu püsielupaiga ulatuses olemasolevate maaparandusobjektide ja tehnorajatiste hooldustööd lubatud kooskõlastatult püsielupaiga valitsejaga. Kaitse-eeskirja muutmise ettepaneku järgi maaparandussüsteemide hoiutöid edaspidi ei lubataks (kogu püsielupaigas), mis aga on vastuolus LKS-ga. LKS võimaldab reguleerida olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist üksnes sihtkaitsevööndis. MTÜ Kotkaklubi põhjendab erisuse kaotamist asjaoluga, et maaparandussüsteemide hoiutööde tõttu muutuvad pesapaigad liikidele mittesobilikeks ja seetõttu ei ole võimalik saavutada ka liigikaitseliste eesmärkide (sh liigi soodsa seisundi tagamist) täitumist. Ekspert V. Volke tegi ettepaneku lubada püsielupaiga valitseja nõusolekul veerežiimi taastamist, kuid mitte lubada maaparandussüsteemide hoiutöid. Eelnõukohase muudatusega lubatakse siiski eesvoolude hoiutöid sihtkaitsevööndis, kuna nende hooldamata jätmine võib põhjustada üleujutusi või soostumist majandusmetsades või põllumajandusmaastikes. Kaitseala valitsejal on võimalik seada eesvoolude hoiutöödele tingimusi (nt hooldada minimaalses vajalikus mahus) nii, et see ei mõjutaks püsielupaiga veerežiimi. Maaparandussüsteemide pikaajalist negatiivset mõju must- toonekure elupaigale ja liigi toitumistingimuste halvenemist peetakse tõenäoliseimaks liigi madala sigivuse põhjuseks. Maaparandussüsteemide hoiutööde tegemata jätmisel väheneb nende negatiivne mõju metsa ökosüsteemile ja koosluste looduslikkus suureneb, mistõttu muude maaparandussüsteemide hoiutöid enam ei lubata sihtkaitsevööndites teha. Veerežiimi taastamist sihtkaitsevööndis ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist piiranguvööndis lubatakse püsielupaiga valitseja nõusolekul, kuna see võib olla vajalik must-toonekure toitumistingimuste parandamiseks, kui toitumisveekogu asub osaliselt püsielupaiga piires, kuid see on kraavitatud ja otstarbekaks osutub vooluveekogu looduslikku sängi tagasisuunamine; veerežiimi taastamisena saab käsitleda ka maaparandussüsteemide likvideerimist, mis mõnel juhul võib olla vajalik looduslikkuse taastamiseks püsielupaigas. Lisaks tehnorajatistele lubatakse ka muude olemasolevate ehitiste, nt teede, hooldustöid sihtkaitsevööndis püsielupaiga valitseja nõusolekul. Olemasolevate ehitiste hooldamist saab tingimuste abil suunata nii, et see ei kahjustaks püsielupaiga ega liigi soodsat seisundit. Vastavat sätet muudetakse nii, et sätte sisu oleks järgmine: püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate eesvoolude hoiutööd ja olemasolevate ehitiste hooldustööd. 7 VÄLJAVÕTE Lisatakse järgmised sätted: püsielupaiga valitseja nõusolekul on a) sihtkaitsevööndis lubatud veerežiimi taastamine, b) piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. 5) § 5 lõige 7: Kaitstavate liikide elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena võib püsielupaiga valitseja lubada püsielupaigas alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist või ka püsielupaiga piiresse jäävate monokultuursete noorendike hooldamist looduse mitmekesisuse suurendamise eesmärgil 1. oktoobrist 14. märtsini. Kehtiva määruse kohaselt on püsielupaikades (praeguse sõnastuse kohaselt kogu ulatuses) kaitstavate liikide elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena lubatud alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist või ka püsielupaiga piiresse jäävate monokultuursete noorendike hooldamist looduse mitmekesisuse suurendamise eesmärgil 1. oktoobrist 14. märtsini. Liigi elutingimuste parandamiseks vajalikud tööd peavad lähtuma liigi tegevuskavast või liigieksperdi soovitustest. Alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamine võib must-toonekure pesapaigas vajalikuks osutuda vaid üksikute pesale lendamist takistavate puude eemaldamisena. Leevendus on vajalik, sest must-toonekure pesitsustingimuste säilitamiseks või parandamiseks võib olla vajalik alusmetsa ja puistu teise rinde harvendamine, et tagada lindudele vaba lennutee pesale ja sealt ära (pesa paikneb tavaliselt võra alumises osas ja sinna lennatakse altpool esimese rinde võrasid või nende kõrguselt). Ajalise piirangu seadmine pesitsusperioodil (1. septembrist 14. märtsini) on vajalik, et vältida liigi pesitsusaegset häirimist. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes LKS-le, ei ole põhjendatud tegevuse piiramine piiranguvööndis, seetõttu täpsustatakse määruses sõnastust nii, et tegevust võib püsielupaiga valitseja lubada püsielupaiga sihtkaitsevööndis pesitsusvälisel ajal. Vastavat sätet muudetakse nii, et sätte sisu oleks järgmine: Kaitsealuste liikide elutingimuste säilimiseks vajaliku tegevusena võib püsielupaiga valitseja lubada püsielupaiga sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist ning monokultuursete noorendike hooldamist looduse mitmekesisuse suurendamise eesmärgil 1. septembrist 14. märtsini. Kavandatav kaitsekord on kooskõlas LKS-ga, must-toonekure ja suur-konnakotka kaitse tegevuskavades toodud põhimõtetega ning V. Volke tehtud ekspertiisiga. Planeeritav kaitserežiim tagab must-toonekure ja suur-konnakotka pesapaikade säilimise ning rahu pesitsusperioodi ajal, kavandatavad piirangud on must-toonekure ja suur-konnakotka kaitseks proportsionaalsed ja vajalikud. … IV Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang KeA 2018. aasta ettepaneku kohaselt võetakse kaitse alla 25 must-toonekure ja 4 suur-konnakotka püsielupaika ning muudetakse 6 olemasoleva must-toonekure püsielupaiga piire ja tsoneeringut kogupindalaga 2300,83 ha, millest 1591,05 ha (69%) moodustavad sihtkaitsevööndid ja 709,78 ha (31%) piiranguvööndid. Kavandatavate ja muudetavate püsielupaikade kogupindalast 813,03 ha (35%) on 2018. aasta jaanuari katastriüksuste seisu järgi eramaad, sellest 540,63 ha (23%) paikneb sihtkaitsevööndis ja 272,4 ha (12%) piiranguvööndis. Kavandatavate ja muudetavate püsielupaikade sihtkaitsevööndite pindalast paikneb riigi- ja jätkuvalt riigi omandis 8 VÄLJAVÕTE maal 46% ehk 1050,42 ha, piiranguvöönditest on riigi- ja jätkuvalt riigi omandis 19% ehk 437,38 ha. Varem määrusega nr 43 kaitse alla võetud muudetavate püsielupaikade kogupindala on 221,42 ha, sh eramaal sihtkaitsevööndis 64,39 ha. Olemasolevate ringikujuliste püsielupaikade kogupindala on kattuvusi arvestades 721,73 ha, sh eramaal 294,27 ha. KeA 2018. aasta ettepaneku kohaselt suureneb püsielupaikade kogupindala 1357,68 ha, sellest 447,69 ha eramaal (181,97 ha sihtkaitse- ja 265,72 ha piiranguvööndis) ja 909,99 ha riigimaal (472,61 ha sihtkaitse- ja 437,38 ha piiranguvööndis) võrra. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast LKS § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga piiranguvööndi maalt. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb kaitsekorra kehtestamisel kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. 27.01.2017 muudetud maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus” alusel hüvitatakse erametsaomanikele väljaspool Natura 2000 alasid asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndites asuval erametsamaal looduskaitseliste piirangute järgimist. KeA 2018. aasta ettepaneku kohaselt suureneb sihtkaitsevööndis paiknevate eramaade pindala ligikaudu 181,97 ha võrra. Siin on arvesse võetud sihtkaitsevööndi pindala kogu ulatuses ning välja pole jäetud katastriüksusi, kus metsamaa pindala on alla 0,3 ha (kui neid esineb), seega tegelikkuses võib toetusõigusliku maa pindala olla arvutatust veidi erinev. Vastavalt LKS § 20 lõikele 1 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Peale püsielupaikade kaitse alla võtmist keskkonnaministri 03. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmisel, on kinnisasja omanikul õigus teha ettepanek püsielupaiga sihtkaitsevööndis asuva maa riigil poolt omandamiseks, kui kaitsekord piirab oluliselt maa sihtotstarbelist kasutamist. Must-toone ja suur-konnakotka püsielupaikade sihtkaitsevöönditesse lisandub peale kavandatavate püsielupaikade kaitse alla võtmist eramaid 181,97 ha, mille sihtotstarbeline kasutamine on eeldatavasti oluliselt piiratud. Püsielupaikade valitsemiseks ja kaitse korraldamiseks vajalikud kulutused kavandatakse KeM-i valitsemisala eelarvetes. 9
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel