Saatja: Kristiina Padu <
[email protected]>
Saadetud: 15.09.2023 11:00
Adressaat: AKI info <
[email protected]>
Teema: IKÜM art 14 tõlgendamine
Manused: image001.jpg
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Paluksin Andmekaitse inspektsiooni seisukohta seoses isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14
tõlgendamisega.
Isikuandmete töötlemiseks peab esinema IKÜM art 6 lg-s 1 sätestatud õiguslik alus ning isikuandmete
töötlemine peab vastama IKÜM art-s 5 sätestatud põhimõtetele. IKÜM art 12 näeb ette andmesubjekti
õigused, sh tuleb isikut teavitada vastavalt artiklitele 13 ja 14. Seejuures art 14 näeb ette teabe, mille
vastutav töötleja peab esitama andmesubjektile juhul, kui tegemist on andmetega, mis ei ole saadud
andmesubjektilt endalt.
Art 14 lg 3 p 1 näeb ette, et isikuandmete, mida ei ole saadud andmesubjektilt endalt, töötlemisel tuleb
andmesubjekti teavitada mõistliku aja jooksul pärast isikuandmete saamist, kuid hiljemalt 1 kuu jooksul.
Tulenevalt praktikast on mulle teadaolevalt peetud vajalikuks andmesubjekti isikuandmete läbipaistva
töötlemise eesmärgil teavitada ka enne isikuandmete töötlemist. Siit tulenevalt, kas art 14 lg 3 p a tuleb
(nt töösuhte korral) mõista selliselt, et juhul kui andmed saadakse mujalt, kui andmesubjektilt endalt
(avalikest allikatest, nt Google otsinguga, sh andmesubjekti enda poolt avaldatud andmed), piisab, kui
andmesubjekti teavitatakse selliste isikuandmete töötlemisest pärast või tuleb andmesubjekti teavitada
ka enne tema isikuandmete töötlemist?
Art 14 lg 5 p c näeb andmete osas, mis ei ole saadud andmesubjektilt, ette erandid, st millisel juhul art 14
lg-d 1-4 ei kohaldata, kuna tegemist on isikuandmetega, mille saamine või avaldamine on sätestatud
vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liikmesriigi õiguses. Kas art 14 lg 5 p c tuleb mõista selliselt, et kui
tegemist on selliste andmetega, mida on võimalik pärida seadusega ettenähtud avalikest allikatest,
näiteks kohtulahendite andmebaasist Riigi Teatajas, äriregistrist, karistusregistrist vms allikast, mille
korral seadus näeb ette andmete avaldamise kohustuse ja avalikult kasutamise võimaluse, võib (a)
vastutav töötleja neid andmeid vabalt töödelda (sh nt töötaja suhtes tasutakontrolli tegemiseks), või (b)
see tähendab üksnes seda, et andmesubjekti ei pea nende andmete töötlemisest teavitama, kuid
andmete töötlemine peab vastama kõikidele IKÜM art 5 ja 6 sätestatud nõuetele? Juhul, kui (b), siis
kuidas on mõeldud nende nõuete järgimise tagamine, kui andmesubjekti ei teavitata tema andmete
töötlemisega seonduvast infost? Kuidas tuleks hinnata seda, kas seadusega on ettenähtud asjakohased
meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitseks?
Lugupidamisega
Kristiina Padu
advokaat
(+372) 55966406
Advokaadibüroo RASK
(+372) 618 0820
www.rask.ee | *Püsi lähedal – jälgi ka LinkedInis.
Kirjas olev info on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes adressaadile. Kui kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis kustutage see ja
teavitage saatjat.