dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 15. september 2023
Viit
2.1.-5/23/2351-1
Registreeritud
15. september 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo RASK
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Merili Koppel (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
15. oktoober 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf745 KB
  • 📎image001.jpg

Sisu (failidest)

Saatja: Kristiina Padu <[email protected]> Saadetud: 15.09.2023 11:00 Adressaat: AKI info <[email protected]> Teema: IKÜM art 14 tõlgendamine Manused: image001.jpg Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Paluksin Andmekaitse inspektsiooni seisukohta seoses isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 tõlgendamisega. Isikuandmete töötlemiseks peab esinema IKÜM art 6 lg-s 1 sätestatud õiguslik alus ning isikuandmete töötlemine peab vastama IKÜM art-s 5 sätestatud põhimõtetele. IKÜM art 12 näeb ette andmesubjekti õigused, sh tuleb isikut teavitada vastavalt artiklitele 13 ja 14. Seejuures art 14 näeb ette teabe, mille vastutav töötleja peab esitama andmesubjektile juhul, kui tegemist on andmetega, mis ei ole saadud andmesubjektilt endalt. Art 14 lg 3 p 1 näeb ette, et isikuandmete, mida ei ole saadud andmesubjektilt endalt, töötlemisel tuleb andmesubjekti teavitada mõistliku aja jooksul pärast isikuandmete saamist, kuid hiljemalt 1 kuu jooksul. Tulenevalt praktikast on mulle teadaolevalt peetud vajalikuks andmesubjekti isikuandmete läbipaistva töötlemise eesmärgil teavitada ka enne isikuandmete töötlemist. Siit tulenevalt, kas art 14 lg 3 p a tuleb (nt töösuhte korral) mõista selliselt, et juhul kui andmed saadakse mujalt, kui andmesubjektilt endalt (avalikest allikatest, nt Google otsinguga, sh andmesubjekti enda poolt avaldatud andmed), piisab, kui andmesubjekti teavitatakse selliste isikuandmete töötlemisest pärast või tuleb andmesubjekti teavitada ka enne tema isikuandmete töötlemist? Art 14 lg 5 p c näeb andmete osas, mis ei ole saadud andmesubjektilt, ette erandid, st millisel juhul art 14 lg-d 1-4 ei kohaldata, kuna tegemist on isikuandmetega, mille saamine või avaldamine on sätestatud vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liikmesriigi õiguses. Kas art 14 lg 5 p c tuleb mõista selliselt, et kui tegemist on selliste andmetega, mida on võimalik pärida seadusega ettenähtud avalikest allikatest, näiteks kohtulahendite andmebaasist Riigi Teatajas, äriregistrist, karistusregistrist vms allikast, mille korral seadus näeb ette andmete avaldamise kohustuse ja avalikult kasutamise võimaluse, võib (a) vastutav töötleja neid andmeid vabalt töödelda (sh nt töötaja suhtes tasutakontrolli tegemiseks), või (b) see tähendab üksnes seda, et andmesubjekti ei pea nende andmete töötlemisest teavitama, kuid andmete töötlemine peab vastama kõikidele IKÜM art 5 ja 6 sätestatud nõuetele? Juhul, kui (b), siis kuidas on mõeldud nende nõuete järgimise tagamine, kui andmesubjekti ei teavitata tema andmete töötlemisega seonduvast infost? Kuidas tuleks hinnata seda, kas seadusega on ettenähtud asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitseks? Lugupidamisega Kristiina Padu advokaat (+372) 55966406 Advokaadibüroo RASK (+372) 618 0820 www.rask.ee | *Püsi lähedal – jälgi ka LinkedInis. Kirjas olev info on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes adressaadile. Kui kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis kustutage see ja teavitage saatjat.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →