dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 14. september 2023
Viit
2.1.-5/23/2310-2
Registreeritud
14. september 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Kiirabi
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Kirsika Kuutma (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎2.1.-5232310-2 14.09.2023 Väljaminev kiri.asice329 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Anu Tedder Teie 12.09.2023 Tallinna Kiirabi [email protected] Meie 14.09.2023 nr 2.1.-5/23/2310-2 Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite inspektsiooni hinnangut, kas Tallinna Halduskohtu lahendis 07.04.2021 nr 3-20-1519 välja toodud seisukoht seoses andmesubjekti surma järgse pärija kohustusega tõendada oma pärimisõigust pärimistunnistusega, laieneb ka kõikidele teistele päringutele olenemata asjaoludest või on Teil siiski õigus surnud isiku andmeid väljastada ka sugulussuhet tõendava dokumendi alusel. Esmalt juhin tähelepanu, et viidatud kohtulahendis sooviti andmeid saada poolelioleva pärimismenetluse ajal ja ei olnud veel täpselt teada, kes on pärija. Seega ei saa viidatud lahendit automaatselt kõikidele olukordadele laiendada. Küll aga ei tõenda pärijaks olekut ei surmatunnistus, sünnitunnistus ega ka rahvastikuregistri väljavõte. Eelnevalt nimetatud dokumendid tõendavad sugulussuhteid. Pärijaks oleku usaldusväärne kinnitus on notarilt saadud pärimistunnistus. Kui pärimismenetlus võtab kaua aega ning terviseandmeid on vältimatult vajalik enne pärimistunnistuse saamist (nt testamendi vaidlustamiseks, tervishoiuteenuse osutamise osas kaebuse esitamiseks), siis võib kõne alla tulla ka pärandi vastuvõtmise avalduse alusel andmete väljastamine. Tõsi, pärandi vastuvõtmise avaldus ei anna täit kindlust, et isikust saab pärija. Selgitan, et pärijale lähevad üle pärandajaga seotud õigused ja kohustused, st mitte ainult vara. Tihti arvatakse, et kui vara ei ole, polegi vaja pärimisõigust notari juures vormistada. Kuid ka surnud inimese isikuandmete üle otsustamine on õigus, mis läheb üle pärimise teel. Seepärast ongi vajalik, et pärimismenetlus viiakse läbi ka siis, kui pole registritesse kantud vara, mille üleminek eeldab notariaalset tõendit. Andmekaitse Inspektsioon mõistab probleemi olemust ehk et olukorras, kus pärimisregistris ei ole märget testamendi, pärimislepingu või käimasoleva pärimismenetluse kohta, saaks tegelikult pärijaks lugeda ka seadusejärgset pärijat kuni tema pärandist loobumiseni. Siiski juhin tähelepanu, et ei saa välistada olukordi, kus on tehtud omakäeline testament või välismaal koostatud testament, mis registris ei kajastu. Seega, kuniks kehtivas regulatsioonis puudub selge alus, mis annaks surnu andmetele ligipääsuõiguse pärija kõrval ka surnu lähedastele või näiteks sugulussuhet tõendava dokumendi alusel, oleks juurdepääsu andmine surnu andmetele vastuolus seaduses sätestatuga. Tõstatame võimalusel antud teema ja kitsaskohad valdkonda juhtiva ministeeriumiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kirsika Kuutma jurist peadirektori volitusel Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel