ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud: 11.09.2023
Juurdepääsupiirang kehtib kuni otsuse jõustumiseni
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
ETTEKIRJUTUS-HOIATUS
avaliku teabe asjas nr. 2.1-4/22/2189
Ettekirjutuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Elve Adamson
Ettekirjutuse tegemise aeg ja 11.09.2023 Tallinnas
koht
Tervisekassa (endine Eesti Haigekassa)
Teabevaldaja aadress: Lastekodu 48, 10113 Tallinn
e-posti aadress:
[email protected]
Teabevaldaja vastutav isik Juhatuse esimees
RESOLUTSIOON:
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 45 lg 1 punkti 1 ja lõike 2, § 51 lõike 1punkti 5 ja
Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõike 4 alusel teen teabevaldajale täitmiseks kohustusliku
ettekirjutuse:
- Avalikustada veebilehel avalikustatud dokumendiregistris registreeritud
dokumendid registreerimise päeval hiljemalt 24:00.
Määran ettekirjutuse täitmise tähtajaks 09.10.2023
AvTS § 52 kohaselt peab teabevaldaja ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul
võtma kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ja teatama sellest Andmekaitse
Inspektsioonile.
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Käesoleva ettekirjutuse saab vaidlustada 30 päeva jooksul, esitades kas:
- haldusmenetluse seaduse kohase vaide Andmekaitse Inspektsiooni peadirektorile või
- halduskohtumenetluse seadustiku kohase kaebuse halduskohtusse (sel juhul ei saa enam samas
asjas vaiet läbi vaadata).
Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks vajalike abinõude
rakendamist.
HOIATUS:
Kui teabevaldaja jätab Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata, võib Andmekaitse
Inspektsioon pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku
järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. (AvTS §
10 lõiked 1 ja 4, § 53 lõige 1).
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
SUNNIRAHA HOIATUS:
Kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Andmekaitse Inspektsioon
ettekirjutuse adressaadile avaliku teabe seaduse § 51 lõike 3 alusel:
Sunniraha 2000 eurot.
Sunniraha võib määrata korduvalt – kuni ettekirjutus on täidetud. Kui adressaat ei tasu
sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sel juhul lisanduvad
sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud täitekulud.
FAKTILISED ASJAOLUD:
1. 12.09.2022 algatas Andmekaitse Inspektsioon seoses kodaniku kaebusega, et Haigekassa ei
avalikusta õigeaegselt dokumendiregistris registreeritud dokumente, Eesti Haigekassa suhtes
järelevalvemenetluse. Lisaks küsis inspektsioon ka selgitusi käskkirjade ja korralduste
avalikustamata jätmise osas.
2. 23.09.2022 vastas Haigekassa inspektsiooni järelepärimisele ning selgitas, et Eesti
Haigekassa registreerib dokumendid avaliku teabe seaduse (AvTS) § 12 lõikes 1 toodud
tähtaegadel. Dokumentide avalikustamine dokumendiregistris toimub üldjuhul kolme tööpäeva
jooksul alates dokumendi registreerimisest. Antud ajavahemik on tingitud Haigekassa poolsest
täiendavast kontrollist avalikustamisele kuuluvate dokumentide sisu üle. Haigekassa töötajad
hindavad avalikustamisele märgitud dokumendid enne reaalset avalikustamist üle, eesmärgiga
tagada eraelulise teabe ning isikute (tervise)andmete kaitse. Sellise täiendava kontrolli kaudu
vähendab Haigekassa märgatavalt riski, et üldsusega jagatakse patsiendi terviseandmeid või
muid isikuandmeid, mis avalikustamisele ei kuulu.
AKI poolt viidatud käskkirjade osas on ekslikult piirangud valesti seatud või on piirangud
jäänud muutmata – muudame ära ning avalikustame dokumendid.
3. 11.10.2022 tegi Andmekaitse Inspektsioon Haigekassale ettepaneku avalikustada
dokumendiregistris registreeritud dokumendid nende registreerimise päeval või
registreerimisele järgneval tööpäeval alates 20.10.2022.
4. 19.10.2022 vastuses inspektsiooni ettepanekule leidis Haigekassa, et kuna AvTS-is ei ole
sätestatud konkreetset tähtaega dokumentidele juurdepääsu võimaldamise osas, siis Haigekassa
hinnangul on tegemist seadusandja teadliku valikuga, et eelistada kiirusele kvaliteeti. See
tähendab, et registreerimise ja avalikustamise vahele võib jääda mõistlik aeg dokumentide
kontrollimiseks. Kuna Eesti Haigekassale laekub palju eriliigiliste isikuandmetega dokumente,
kontrollitakse juurdepääsu piirangute seadmise vajadus veelkord üle enne reaalset
avalikustamist (nn kahekordne kontroll). Seda tehakse isikuandmete kaitseks. Haigekassa leidis,
et dokumendi avalikustamine kolme tööpäeva jooksul tagab avaliku dokumendiregistri mõtte
ja eesmärgi, milleks on avalikkuse juurdepääs asutuse dokumentidele mõistliku aja jooksul.
5. 26.01.2023 tegi Andmekaitse Inspektsioon Haigekassale korduva ettepaneku avalikustada
dokumendiregistris registreeritud dokumendid nende registreerimise või sellele järgneval
tööpäeval ning selgitas täiendavalt oma seisukohti.
6. 09.02.2023 edastatud vastuses jäi Haigekassa oma 19.10.2022 edastatud seisukohtade juurde
ning lisas, et dokumentide registreerimist ning üldsusele kättesaadavaks tegemist ei saa
vaadelda omavahel seotud toimingutena selliselt, et mõlemad toimingud tuleb teha samal või
järgneval tööpäeval. Seaduses sätestatud tähtaeg kohaldub sõnaselgelt vaid dokumentide
registreerimisele (AvTS § 12 lg 1). Nõustume sellega, et avalikustamisele kuuluvale teabele
tuleb igaühele juurdepääs tagada võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil ning seda me ka tagame
dokumendiregistri kaudu. Seejuures soovime samuti kaitsta isikute eraelulise teabe
puutumatust, kuivõrd avalikuks saanud eraeluline teave (Eesti Haigekassa puhul eelkõige
terviseandmed) võib kahjustada puudutatud isikuid ning levida digiruumis kiiresti. Eesti
Haigekassa töötajad annavad endast parima, et avalikustamine leiaks aset esimesel võimalusel,
kuid teatavatel juhtudel võib see aega võtta kuni kolm tööpäeva.
7. 23.02.2023 järelepärimises palus Andmekaitse Inspektsioon Haigekassal selgitada, millised
konkreetseid täiendavaid toiminguid teeb Haigekaasa kolme järgneva tööpäeva jooksul peale
dokumentide registreerimist kui dokumentide piirangud peavad olema kontrollitud ja
kehtestatud juba nende registreerimise ajaks ja miks on selleks vaja just kolm tööpäeva. Samuti
palus inspektsioon selgitada, miks ei ole vajadusel täiendavat kontrolli võimalik teha näiteks
registreerimise päeva õhtul ning kui palju vigu piirangute kehtestamisel on Haigekassa
täiendava kontrolli käigus avastanud?
8. 06.03.2023 vastuses selgitas Haigekassa, et töötajad koostavad registreeritud dokumentidest
nimekirja ning kontrollivad selle põhjal, kas juurdepääsupiirangut eeldavatele dokumentidele
on vastav märge tehtud ning kas juurdepääsupiirangu alus on märgitud korrektselt.
Dokumendid avatakse ja vaadatakse läbi ükshaaval, lisade olemasolul ka need. Samuti
kontrollitakse, kas isikute nimed on märgitud selliselt, et füüsiliste isikute täisnimed ei satuks
dokumendiregistri avalikku vaatesse. Kahtluse korral vaadatakse üle ka varasemad hinnatavate
dokumentide alusdokumendid (nt kirjavahetused jms). Haigekassas registreeritakse tööpäeva
jooksul keskmiselt üle 220 dokumendi. Praeguse praktika kohaselt jõutakse dokumendid üle
vaadata umbes kolme tööpäeva jooksul.
Haigekassa on varasemalt avalikustanud dokumente ka ilma täiendava kontrollita, kuid toonane
praktika näitas, et sellisel juhul võivad isikute terviseandmed ekslikult avalikuks saada.
Eraelulise teabe kaitsmiseks võetigi kasutusele n-ö täiendava kontrolli süsteem.
Kui kontrollida dokumente tööpäeva lõpus, siis võib esiteks olla kontrolli vajavate dokumentide
maht liiga suur ning teiseks on praktikas juhtumeid, kus peale tööpäeva lõppu registreeritud
dokumendid saavad avalikuks ilma kontrollita, kuivõrd dokumendid lisatakse süsteemi peale
kontrolli teostamist.
Kontrollide käigus leitakse nädalas mitu juhtu, kus juurdepääsupiirangud on seatud valesti või
juurdepääsupiirangut eeldavale teabele pole seda seatud. Näiteks on sagedaseks probleemiks
olukord, kus patsiendi ja haigekassa meilivahetusele, mis sisaldab eriliigilisi andmeid, on
jäänud juurdepääsupiirang seadmata.
9. 28.06.2023 kohtus menetleja ka Tervisekassa (vahepeal oli asutuse nimi muudetud) juristi ja
dokumendihalduse juhiga ning tegi arutelu käigus ettepaneku, et kui dokumendiregistris on
mõni sari (näiteks kirjavahetus kodanikega), milles on ainult üksikud dokumendid, mis ei
sisalda piiranguga andmeid, siis lisada näiteks sellele sarjale piirang ning täiendava kontrolli
käigus teha avalikuks need dokumendid, mis piirangut ei sisalda.
10. Tervisekassa palus endale mõtlemisaega, kuid 21.07.2023 teatas Tervisekassa jurist, et
Tervisekassa jääb oma kirjalikult esitatud ning koosolekul üle räägitud seisukohtade juurde
ning ei pea töökorralduslikke muudatusi sellistel asjaoludel mõistlikuks.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED:
1. AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale
jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel
antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt saab
avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud korras.
2. AvTS § 4 lg 2 kohaselt tuleb teabele tagada juurdepääs igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal
viisil. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt peab juurdepääsu võimaldamisel olema tagatud isiku
eraelu puutumatus ja autoriõiguse kaitse. Piirangu alused on sätestatud avaliku teabe seaduse
§-s 35 ja valdkondade eriseadustes.
3. AvTS § 40 lg 1 kohaselt kehtestatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele
juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest. Ehk siis asutuses koostatud
dokumentidel peavad olema piirangud kehtestatud juba nende koostamisel ning asutusse
saabunud dokumentide puhul tuleb need vajadusel kehtestada hiljemalt registreerimisel.
4. AvTS § 5 lg 1 p 2 on teabevaldajateks ka avalik-õiguslikud juriidilised isik, kellele
kohalduvad AvTS-s sätestatud nõuded. Antud juhul selles osas ka vaidlus puudub.
5. AvTS § 11 lg 1 sätestab, et asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu,
mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile
juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik
juriidiline isik. AvTS § 28 lg 1 punktist 31 tulenevalt on teabevaldajad kohustatud oma
veebilehel avalikustama asutuse dokumendiregistri. Seega on ka Tervisekassa teabevaldjaks,
kellel on kohustus pidada digitaalset dokumendiregistrit asutusse saabunud ja asutuses
koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks.
6. Nõuded asutuse dokumendiregistrile on sätestatud AvTS §-s 12, mille lg 1 p 1 kohaselt tuleb
asutusse saabunud ja asutusest väljasaadetud dokumendid registreerida hiljemalt saabumise või
väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval. Tõsi, seadus ei sätesta eraldi, mis ajal tuleb
dokumendid dokumendiregistri avalikuks vaates kuvada, kuid inspektsiooni hinnangul pole
sellel ka vajadust. Kuna AvTS § 28 lg 1 p 31 kohustab teabevaldajaid digitaalse
dokumendiregistri oma veebilehel avalikustama, siis on avalikud ka selles registreeritud
dokumendid alates nende registreerimisest (v.a juhtudel, kui nende suhtes tuleb või võib
kohaldada mõnda juurdepääsupiirangut). Ehk siis digitaalse asjaajamise ühes mõtteks ja
eesmärgiks on dokumentidele võimalikult kiire ja hõlpsa juurdepääsu tagamine.
7. Seda seisukohta toetab ka AvTS § 12 lg 41, mis sätestab, et dokumendiregistris registreeritud
ja asutuse dokumendihaldussüsteemis sisalduvatele elektroonilistele dokumentidele, millele ei
ole kehtestatud juurdepääsupiirangut kehtestatud, tagatakse juurdepääs dokumendiregistri
kaudu, v.a dokumentidele mis avaldatakse Riigi Teatajas. Eeltoodust saab samuti tuletada, et
kui dokument on registreeritud, sel puudub juurdepääsupiirang, siis tagatakse sellele juurdepääs
registri kaudu (st, et kui dokument on registris olemas, peab olema ta ka registrist kätte saadav).
Ka avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (1027 SE)
esimesel lugemisel ütles toonane justiitsminister algataja esindajana mh järgmist: „Lühidalt
kokku võttes on avaliku teabe uuendamise eesmärk avaliku võimu läbipaistvuse suurendamine
ja kehtiva seaduse vastavusse viimine tänapäeva infotehnoloogiliste arengutega/../ Uus avaliku
teabe seadus võimaldab avalikkusel tõhusamalt kontrollida avalike ülesannete täitmist, samuti
võimaldab igaühel saada operatiivselt kätte teavet tema õiguste ja kohustuste realiseerimiseks.
Näiteks tuleb eelnõu kohaselt viia asutuse õigusaktid dokumendiregistrisse kohe järgmisel
päeval, seni määras selle tähtaja asutus ise. Ka peab muutuma võimalikuks dokumentidega
tutvumine otse dokumendiregistris/../. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et juurdepääs avalikule
teabele on vaba ning seda võib piirata vaid seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses“.
Kuivõrd avalikule teabele võib juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud korras (AvTS §
3 lg 2) ja seaduse kohaselt on dokumendiregister avalik ning reguleeritud on eraldi vaid
dokumentide registreerimise aeg, mis avaliku dokumendiregistri puhul on sama dokumendi
avalikustamisega dokumendiregistris, siis ei ole asutusel võimalik endale sobivaid
dokumentide avalikustamise tähtpäevi seada, ega ei ole seda ka vaja seaduse tasandil eraldi
kehtestada.
8. Kui lähtuda Tervisekassa seisukohast, et kuna seadusandja ei ole dokumendiregistris
dokumentide avalikustamiseks eraldi tähtaega sätestanud, siis võib iga asutus selle ise
kehtestada, siis tekib küsimus, mille alusel piirab Tervisekassa dokumendiregistreis
registreeritud dokumentidele juurdepääsu 3-4 päeva, kuna juurdepääsu saab piirata üksnes
seaduse alusel (AvTS § 3 lg 2). Samuti tekitaks see olukorra, kus mõni teabevaldaja võib leida,
et tal on dokumentide üle vaatamiseks vaja näiteks kaks nädalat. Samuti ei saa sellise
tõlgenduse korral rääkida dokumentidele hõlpsast ja kiirest juurdepääsust (AvTS § 4 lg 2).
9. Tervisekassa on põhjendanud ka oma 3 tööpäeva pikkust dokumentide ülevaatamise vajadust
sellega, et Tervisekassal on palju dokumente, mis sisaldavad isikute terviseandmeid ning nende
avalikuks tulek riivaks oluliselt isikute eraelu puutumatust. Andmekaitse Inspektsioon peab
siinkohal vajalikuks märkida, et Tervisekassa ei ole ainuke asutus, kellel on palju piiranguga
teavet. Palju piiranguga dokumente on ka paljudel teistel asutustel (näiteks PPA, Kaitsevägi,
Sotsiaalkindlustusamet jne), kuid kõik avalikustavad dokumendid dokumendiregistris seaduses
sätestatud tähtajal. Seega ei ole Tervisekassa kuidagi eriline asutus. See, kui Tervisekassal on
nende endi sõnul palju eksimusi piirangute kehtestamisel, näitab töötajate teadmiste/oskuste
puudumist piirangute kehtestamisel, mis ei saa aga olla aluseks dokumentide tähtaegselt
avalikustamata jätmisel. Sellisel juhul tuleb oma töötajaid täiendavalt koolitada.
10. Nõustume, et kui dokumentide registreerijal on ka muid ülesandeid, mida tuleb vahepeal
täita, siis võib tekkida vigu, mistõttu ei ole inspektsioon teinud ka asutustele ettekirjutusi kui
päeval registreeritud dokumendid avalikustatakse kalendripäeva lõpus (näiteks 24:00), mis
annab vajadusel võimaluse dokumendid enne tööpäeva lõppu üle vaadata. Sellise ettepaneku
tegi inspektsioon menetluse käigus ka Tervisekassale, kuid Tervisekassa sellega ei nõustunud.
11. Ka ei ole eluliselt usutav ega loogiline Tervisekassa selgitus, miks on dokumentide
piirangute õigsuse üle kontrollimiseks vaja kolm tööpäeva. Seda esiteks põhjusel, et kuna
piirangu dokumendile saab kehtestada dokumendis sisalduvate andmete alusel, siis selleks, et
kontrollida kas dokumendile on kehtestatud õige piirang ei ole reeglina vaja läbi vaadata
varasemaid dokumente ja kirjavahetust. Samuti ei ole dokumentide kontrollimine nii
töömahukas kui on nende registreerimine ja piirangute kehtestamine, eeldusel, et piirangud
kehtestatakse enne dokumentide registreerimist. Ehk siis dokumentide kontrollimine ei saa olla
ajamahukam kui piirangute kehtestamine ja dokumentide registreerimine.
Sellise loogikaga, et täna registreeritud dokumentide üle kontrollimiseks on vaja kolm tööpäeva,
saaks järgmisel päeval registreeritud dokumente hakata üle vaatama alles kolme tööpäeva
möödudes, mis omakorda võtab kolm tööpäeva aega. Sellisel juhul tekiks olukord, kus üle
vaatamata/kontrollimata dokumentide hulk kuhjuks ning edaspidi oleks vaja veelgi pikemat
aega piirangute kontrollimiseks. Ilmselgelt ei ole eeltoodud põhjendus asjakohane.
12. Andmekaitse Inspektsioon kontrollis 07.09.2023 kell 11:19 ja täiendavalt kell 15:33
Tervisekaasa võrgulehel olevat avalikku dokumendiregistrit ning tuvastas, et viimane
avalikustatud kirjavahetus oli kuupäevaga 01.09.2023. Ehk siis neljapäeva õhtupoolikuks ei
olnud veel avalikustatud esmaspäeval, teisipäeval ega kolmapäeval registreeritud kirju. Selline
olukord on lubamatu ning ei ole kooskõlas nõudega võimaldada teabele kiire ja lihtne ligipääs.
13. Eeltoodust tulenevalt ei avalikusta Tervisekassa oma avalikus dokumendiregistris
registreeritud dokumente, sh dokumentide metaandmeid seaduses sätestatud tähtaja jooksul,
mistõttu teen Tervisekassale kohustusliku ettekirjutuse - Avalikustada Tervisekassa
dokumendiregistris registreeritud dokumendid registreerimise päeval hiljemalt 24:00.
Siinkohal pean vajalikuks ka täiendavalt märkida, et asjakohane ei ole ka Terviseameti
põhjendus, et keegi võib dokumente registreerida peale tööpäeva lõppu peale dokumentide üle
vaatamist, mistõttu läheksid ka kontrollimata dokumendid avalikuks. Eeltoodud probleemi
puhul on tegemist töökorraldusliku küsimusega, mis ei saa olla dokumentide tähtaegselt
avalikustamata jätmise põhjus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Elve Adamson
jurist
peadirektori volitusel