Kirsika Kuutma
Saatja: Kirsika Kuutma
Saatmisaeg: kolmapäev, 6. september 2023 16:13
Adressaat: 'Rika Tamm'
Teema: RE: Alkoholijoobe tuvastamine töökohal
Tere
Esmalt vabandan, et vastus on viibinud, kuid tänu Teie küsimusele analüüsisime asutuse sees põhjalikult läbi kõik joobe kontrollimisega seonduvad aspektid ning
ühtlustasime praktikat.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõige 1 punkt 15 paneb tööandjale kohustuseks kõrvaldada töölt alkoholi-, narkoo lises või toksilises joobes või
psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Sama seaduse § 14 lõige 2 keelab töötajal töötada alkoholi-, narkoo lises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
TTOS § 13 lg 2 kohaselt võib tööandja kehtestada e evõ es seadusega võrreldes rangemad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (ja kontrollida nende täitmist). Alkoholi ja
psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld (kui nõue) on iseenesest absoluutne – joobes või psühhotroopse aine mõju all olek tööl on keelatud. Joovet ja psühhotroopsete
ainete kasutamist puudutavad nõuded on tööohutuse nõuded.
Joobeseisund kui terviseseisundi liik kuulub eriliiki isikuandmete hulka. Kuivõrd psühhotroopne aine mõjutab samuti terviseseisundit, on andmed selle tarvitamise kohta
samamoodi eriliiki isikuandmed, sh ka sel juhul kui joobe tuvastamiseks on kasutusel alkomeeter, mis ei näita joobeastet (promille). Seega peab õiguslik alus joobeseisundi
kontrollimiseks tulema isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 9. Eriliiki isikuandmeid võib töödelda ainult seaduses sätestatud juhtudel või isiku nõusolekul (aga
mitte näiteks lepingu täitmiseks). Nõusolek ei ole töösuhetes sobiv alus joobe kontrollimiseks, sest tööandja on jõupositsioonil ning nõusoleku tegelikku vabatahtlikkust
pole võimalik garanteerida.
IKÜM ar kkel 9 lõige 2 punkt h annab tööandjale võimaluse töötaja joobeseisundi kontrollimiseks aga seda kontrolli võib teostada ainult tervishoiuteenuse osutaja, kellel
on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. Järelikult oleks võimalus, et tööandja saadab töötaja ars või õe juurde kontrolli, kes saab teha otsuse töötaja tööle
lubamise kohta. Ka on võimalik meditsiinipersonal töökohale kutsuda. Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et tööandja ei saa teada tes tulemust vaid talle antakse
ainult otsus selle kohta, kas isik võib tööülesandeid täita või mi e. Samu ei tohiks rakendada lauskontrolli - tööandja peab oskama ära põhjendada, millised töötajad ning
mis põhjusel tervishoiuteenuse osutaja juurde minema peavad.
Rõhutan, et terviseandmed on oma olemuselt kõige delikaatsemad andmed, mida tuleb kaitsta oluliselt hoolikamalt, kui tavalisi isikuandmeid. Seega tuleb ka nende
andmete töötlemisele pöörata tavapärasest rohkem tähelepanu. Nii ei ole ka võimalik tööandjatele joobe kontrollimise õigust anda erinevate õigusak des toodud
kohustuste tõlgendamise teel, vaid säte, mis näeb ette eriliigliste isikuandmete töötlemise (joobe kontrollimine), peab olema seaduses välja toodud, selge, täpne ja
ettenähtav. Ka seadusemuudatusest jäeti see säte välja ja alust selleks ei loodud.
1
Seega, kui soovite läbi viia igapäevast joobe kontrolli nt tõstukijuh dele, enne nende tööleasumist, tuleb esmalt töökoha riskianalüüsis see vajadus kaardistada ning
töötajad tervishoiuteenuse osutaja juurde saata või vastav meditsiinilise haridusega inimene asutusse kohapeale kutsuda.
Kui aga on tekkinud situatsioon, kus on põhjendatud kahtlus, et töötaja ei ole töövõimeline ning tuleb saata koju, peab see toimuma võimalikult delikaatselt ning kindlas ei
tohi selle põhjustest informeerida kaastöötajaid. Vajadusel saaks tööandja tunnistajatena (nt hilisema tõendamise eesmärgil), kasutada neid töötajaid, kes ise on joobes
töötajaga kokku puutudes tajunud, et kolleeg ei ole võimeline tööd tegema. Seega, ükskõik keda ei saa tunnistajaks kutsuda, sest teiste töötajate kohale kutsumisega
avaldatakse ühe töötaja kohta käivat terviseinfot teistele, mis aga ei ole IKÜM-iga kooskõlas. Tervishoiuteenuse osutajal seevastu on õigusak dest tulenev saladuse
hoidmise kohustus ning hilisema töövaidluse käigus, kui tuleb tuvastada juhtunu asjaolud, saab vaidlust lahendav asutus küsida terviseandmed välja otse tes või
tervisekontrolli teinud meditsiinitöötaja käest.
Samas juhin tähelepanu ka sellele, et tööandja peab kõrvaldama töölt igasuguses joobes isiku, kes ei ole töövõimeline. Üksnes alkoholijoobe tuvastamise võimalus ei
annaks soovitud tulemust, sest teisi joobeliike või psühhotroopse aine mõju all olemist sel viisil ei tuvastataks. Samuti ei ole oluline mis on täpsemalt joobe põhjuseks või
milline on joobeaste, kuna piisab tunnistajate ütlustest või meditsiinitöötaja teavitusest, et isik ei ole võimeline tööülesandeid täitma. Teil tööandjana on oluline teada isiku
töövõime, mitte mis joove ja millises ulatuses on tuvastatud. Ise joobe kontrollimise puhul ei ole ka välistatud, et tekib olulord, kus Teie kahtluse või tunnistajate hinnangu
alusel ei ole isik töövõimeline, aga joovet sellest hoolimata ei tuvastata. Seega ei täidaks teie pakutud variant ka oma eesmärki.
Täiendavalt toon välja, et kuivõrd Teie e evõte on üsna suur ja töötajaid on palju, siis on ka terviseandmete töötlemise riskid sellevõrra suuremad. Seega soovitan,
lähtudes töötajate kaitsest ja nende eraelu puutumatusest, kahtluse korral töötaja siiski tervishoiuteenuse osutaja juurde saata. Välistamaks nt olukordi, kus kahtlus, et
töötaja võib olla joobes või mõnel muul põhjusel töövõimetu ja saadetakse koju, tugineb kellegi subjek ivsele hinnangule. Sel viisil on kaitstud nii töötajate usaldus Teie kui
tööandja suhtes kui ka nende õiguspärane ootus, et andmed on kindlaksmääratud isikute valduses. Teie, kui tööandja kohustus on tagada, et andmekaitsenõuded on
täidetud.
Tervitades
Kirsika Kuutma
Jurist
[email protected]
+372 6274103
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Ees
LinkedIn I Facebook I Youtube
2