Lp Lauri Läänemets Teie: 21.08.2023 nr 1-6/2822-1
Siseministeerium
[email protected] Meie: 06.09.2023 nr 1.2.-4/23/2107-2
Arvamus viisaregistri põhimääruse muutmise eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri
10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu.
Meil on esitatud eelnõu osas alljärgnevad tähelepanekud ja märkused.
1. Kehtiva viisaregistri põhimääruse § 2 lõike 2 järgi töödeldakse andmekogu pidamise
eesmärgi täitmiseks muu hulgas ka tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest
tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise taotluste andmeid,
kuid välismaalaste seaduse § 102 lõige 3 ei näe ette eelnimetatud taotluste andmete
kogumist. Selgitame, et põhimääruses toodud andmekogu eesmärk ei tohi olla laiem,
kui seaduses toodud volitusnorm ette näeb.
2. Eelnõu seletuskirja järgi kustuvad viisainfosüsteemi (VIS) logiandmed üks aasta pärast
säilitamise tähtaja möödumist ehk kõige kauem säilitatakse logiandmeid VIS-s 11
aastat (pärast viieaastase viisa kehtivusaja lõppu säilitatakse andmeid viis aastat ja
logiandmed säilivad üks aasta pärast säilitamise tähtaja lõppu).
Inspektsioon on varasemas kirjavahetuses selgitanud, et Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008VIS (VIS määrus)1 artikkel 34 lõige 2 ütleb, et
liikmesriik peab säilitama VIS-s tehtavaid toiminguid ning sätestab tingimuslikud
säilitamise tähtajad logidele, olenemata sellest, milline on siseriikliku viisaregistri
andmete säilitamise tähtaeg. Samas ei anna VIS määrus aga õigust sätestada ühtset
maksimaalset logide säilitamise tähtaega ning samuti ei sätesta muude logide osas
säilitamise tähtaega – seda on üldjuhul võimalik sätestada liikmesriigi enda
siseriikliku õigusega.
Eelnõu kohaselt plaanitakse viisaregistri logiandmeid säilitada sarnaselt VIS-le kokku
11 aastat, kuid põhimääruse seletuskirjast ei nähtu, millisel konkreetsel eesmärgil on
vajalik viisaregistri kõikide logide nii pikk säilitamise tähtaeg.
Inspektsioon on varasemalt juhtinud tähelepanu sellele, et andmete säilitamise tähtaeg
peab piirduma rangelt minimaalsega ning isikuandmeid tuleks töödelda vaid juhul, kui
nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada muude vahendite
abil. Meie senise praktika kohaselt on logide 11-aastane säilitamise tähtaeg tavapäratu.
Samas mööname, et kuskilt küll ei tulene ühtegi selget nõuet kaua logisid säilitada
tuleb, kuid 11 aastat on ilmselgelt väga pikk tähtaeg, mis vajab seletuskirjas
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008R0767&qid=1693548635720
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
lisaselgitusi.
3. Lisaks peame andmekogusse kogutavate andmete koosseisu ja säilitustähtaegadega
seonduvalt jätkuvalt vajalikuks rõhutada, et isikuandmete kogumine ja säilitamine kui
eraelupuutumatuse riive peaks põhiseaduse § 26 sõnastusest ja olulisuse põhimõttest
tulenevalt olema reguleeritud seaduse tasemel, mitte jäetud reguleerida määruse
tasemel. Praegusel juhul näeb välismaalaste seaduse § 102 lõige 9 ette, et
viisaregistrisse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse
andmekogu põhimääruses, mitte seaduses.
4. Samuti peame vajalikuks selgitada, et põhimääruses toodud normid, millega antakse
andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale õigus esitada päringuid teistesse
andmekogudesse ja saada sealt andmeid, on mitteregulatiivsed ja sisutühjad.
Viisaregistri jõustumata põhimääruse (avaldamismärkega RT I, 23.09.2022, 4)2 § 15
lõike 1 järgi on andmekogu vastutaval töötlejal ning Kaitsepolitseiametil ja
Välisministeeriumil lubatud seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga
neile pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid teistesse Euroopa Liidu, riigi või
kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ja saada sealt andmeid. Õigus teistelt isikutelt
ja asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse
menetlusnormidest, mis kohalduvad asutuste tegevusele. Avaliku teabe seaduse § 435
lõikest 1 tulenevalt tuleb andmekogu põhimääruses kajastada andmeandjad. Samuti
näeb EL isikuandmete kaitse üldmääruse3 artikkel 14 lõige 2 punkt f ette, et olukorras,
kus isikuandmed ei ole saadud isikult endalt, tuleb vastutaval töötlejal muu hulgas
isikule teatavaks teha ka teave isikuandmete päritoluallika kohta. Seega tuleb
andmekogu põhimääruses loetleda konkreetselt need andmekogud, isikud või
asutused, kust andmeid andmekogusse saadakse ning milliseid andmeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/123092022004
3
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
2 (2)