dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 6. september 2023
Viit
1.2.-4/23/2107-2
Registreeritud
6. september 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4232107-2 06.09.2023 Väljaminev kiri.asice364 KB

Sisu (failidest)

Lp Lauri Läänemets Teie: 21.08.2023 nr 1-6/2822-1 Siseministeerium [email protected] Meie: 06.09.2023 nr 1.2.-4/23/2107-2 Arvamus viisaregistri põhimääruse muutmise eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu. Meil on esitatud eelnõu osas alljärgnevad tähelepanekud ja märkused. 1. Kehtiva viisaregistri põhimääruse § 2 lõike 2 järgi töödeldakse andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks muu hulgas ka tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise taotluste andmeid, kuid välismaalaste seaduse § 102 lõige 3 ei näe ette eelnimetatud taotluste andmete kogumist. Selgitame, et põhimääruses toodud andmekogu eesmärk ei tohi olla laiem, kui seaduses toodud volitusnorm ette näeb. 2. Eelnõu seletuskirja järgi kustuvad viisainfosüsteemi (VIS) logiandmed üks aasta pärast säilitamise tähtaja möödumist ehk kõige kauem säilitatakse logiandmeid VIS-s 11 aastat (pärast viieaastase viisa kehtivusaja lõppu säilitatakse andmeid viis aastat ja logiandmed säilivad üks aasta pärast säilitamise tähtaja lõppu). Inspektsioon on varasemas kirjavahetuses selgitanud, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008VIS (VIS määrus)1 artikkel 34 lõige 2 ütleb, et liikmesriik peab säilitama VIS-s tehtavaid toiminguid ning sätestab tingimuslikud säilitamise tähtajad logidele, olenemata sellest, milline on siseriikliku viisaregistri andmete säilitamise tähtaeg. Samas ei anna VIS määrus aga õigust sätestada ühtset maksimaalset logide säilitamise tähtaega ning samuti ei sätesta muude logide osas säilitamise tähtaega – seda on üldjuhul võimalik sätestada liikmesriigi enda siseriikliku õigusega. Eelnõu kohaselt plaanitakse viisaregistri logiandmeid säilitada sarnaselt VIS-le kokku 11 aastat, kuid põhimääruse seletuskirjast ei nähtu, millisel konkreetsel eesmärgil on vajalik viisaregistri kõikide logide nii pikk säilitamise tähtaeg. Inspektsioon on varasemalt juhtinud tähelepanu sellele, et andmete säilitamise tähtaeg peab piirduma rangelt minimaalsega ning isikuandmeid tuleks töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada muude vahendite abil. Meie senise praktika kohaselt on logide 11-aastane säilitamise tähtaeg tavapäratu. Samas mööname, et kuskilt küll ei tulene ühtegi selget nõuet kaua logisid säilitada tuleb, kuid 11 aastat on ilmselgelt väga pikk tähtaeg, mis vajab seletuskirjas 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008R0767&qid=1693548635720 Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 lisaselgitusi. 3. Lisaks peame andmekogusse kogutavate andmete koosseisu ja säilitustähtaegadega seonduvalt jätkuvalt vajalikuks rõhutada, et isikuandmete kogumine ja säilitamine kui eraelupuutumatuse riive peaks põhiseaduse § 26 sõnastusest ja olulisuse põhimõttest tulenevalt olema reguleeritud seaduse tasemel, mitte jäetud reguleerida määruse tasemel. Praegusel juhul näeb välismaalaste seaduse § 102 lõige 9 ette, et viisaregistrisse kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg määratakse andmekogu põhimääruses, mitte seaduses. 4. Samuti peame vajalikuks selgitada, et põhimääruses toodud normid, millega antakse andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale õigus esitada päringuid teistesse andmekogudesse ja saada sealt andmeid, on mitteregulatiivsed ja sisutühjad. Viisaregistri jõustumata põhimääruse (avaldamismärkega RT I, 23.09.2022, 4)2 § 15 lõike 1 järgi on andmekogu vastutaval töötlejal ning Kaitsepolitseiametil ja Välisministeeriumil lubatud seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga neile pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid teistesse Euroopa Liidu, riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ja saada sealt andmeid. Õigus teistelt isikutelt ja asutustelt andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse menetlusnormidest, mis kohalduvad asutuste tegevusele. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1 tulenevalt tuleb andmekogu põhimääruses kajastada andmeandjad. Samuti näeb EL isikuandmete kaitse üldmääruse3 artikkel 14 lõige 2 punkt f ette, et olukorras, kus isikuandmed ei ole saadud isikult endalt, tuleb vastutaval töötlejal muu hulgas isikule teatavaks teha ka teave isikuandmete päritoluallika kohta. Seega tuleb andmekogu põhimääruses loetleda konkreetselt need andmekogud, isikud või asutused, kust andmeid andmekogusse saadakse ning milliseid andmeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Koostaja: Terje Enula [email protected], telefon 627 4144 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/123092022004 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel