dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 4. september 2023
Viit
2.1.-5/23/1062-2
Registreeritud
4. september 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus nõudekirjale.pdf593 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Maret Maripuu Teie 02.05.2023 nr 5.2-1/17285-1 Sotsiaalkindlustusamet [email protected] Meie 04.09.2023 nr 2.1.-5/23/1062-2 Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai nõudekirja, milles soovite inspektsioonilt vastuseid küsimustele, mis puudutavad Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO) andmete väljastamist seoses julgeolekukontrolli tegemisega. KAPO küsib Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel julgeolekukontrolli läbiviimiseks teavet erinevatele isikutele makstavate toetuste, teenuste ja hüvitiste kohta. Päringute tegemise õigusliku alusena viitab amet riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 49 lõikele 11, julgeolekuasutuste seaduse § 211 lõike 1 punktile 2 ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel isiku poolt antud nõusolekule. Päringutele vastamiseks edastab SKA väljamaksete aluseks olevaid isikuandmeid, muu hulgas eriliigilisi isikuandmeid (ekspertiisid, hinnangud jms). Leiate, et viidatud õiguslikud alused ei pruugi aga täielikult sisustada õigust töödelda isikule määratud pensionite, hüvitiste ja toetuste väljamaksmise aluseks olevaid dokumente, mis sisaldavad terviseandmeid ning mida SKA on saanud ka teistelt asutustelt. Lisaks puudub SKA-l veendumus, et isiku poolt julgeolekukontrolliks andmete küsimiseks antud nõusolek on teadlikult ja vabatahtlikult antud. Esitatud nõudekirjast nähtuvalt on Riigikohus 26.09.2022 kohtuasjas nr 3-20-14491 leidnud, et kuigi andmete valdajal võib olla seadusest tulenevalt õigus andmete saajale andmeid väljastada, siis isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Kui andmete saajal puudub õigus konkreetsel eesmärgil andmeid töödelda, on ka andmete valdaja tegevus andmete väljastamisel õigusvastane. Lisaks leidis Riigikohus, et andmesubjekti antud nõusolek andmete saajale ei muuda andmete valdaja tegevust õiguspäraseks. Märgite nõudekirjas, et Riigikohtu eelnimetatud otsus paneb SKA-le kui andmete valdajale kohustuse sisuliselt hinnata, kas andmete väljastamine konkreetsel eesmärgil on õiguspärane. I. EL isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldumine julgeolekukontrollidele EL isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)2 artikkel 2 lõike 1 järgi kohaldatakse IKÜM isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete 1 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=322596708 2 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&qid=1654594451057&from=ET Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad andmete kogumisse või kui need kavatsetakse andmete kogumisse kanda. Sama artikli lõige 2 näeb ette need juhud, mil IKÜM ei kohaldata, milleks muu hulgas on julgeolekupoliitikaga seotud tegevused. IKÜM põhjenduspunkt 16 selgitab, et määruses ei käsitleta põhiõiguste ja -vabaduste kaitse küsimusi ega andmete vaba liikumist, mis on seotud väljapoole liidu õiguse kohaldamisala jääva tegevusega, näiteks riigi julgeolekut puudutava tegevusega, ega isikuandmete töötlemist liikmesriikide poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel. Samuti annab IKÜM artikkel 23 lõike 1 punkt a võimaluse vastutava või volitatud töötleja suhtes kohaldavas liikmesriigi õiguses piirata seadusandliku meetmega IKÜM artiklites 12–22 (andmesubjekti õigused) ja artiklis 34 (rikkumisest teavitamine), samuti artiklis 5 (isikuandmete töötlemise põhimõtted) sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada riigi julgeolek. Kuigi IKÜM puhul on tegemist EL otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud liikmesriikidele kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada, kehtestada ja säilitada IKÜM-s sätestatud isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse (IKSRS) eelnõu 778 SE seletuskirjas3 (lk 6) on selgitatud, et eelnõu koostamisel lähtuti põhimõttest, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast jääb muu hulgas välja isikuandmete töötlemine julgeolekuasutuste tegevuses riigi julgeoleku tagamisel, mis seisneb eelkõige teabehanke raames isikuandmete töötlemises, kuid ka julgeolekukontrolli teostamisel. Julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevus riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel ning julgeolekuasutuste tegevuse üle järelevalve teostamise kord on sätestatud julgeolekuasutuste seaduses (JAS)4. JAS §-s 6 on loetletud KAPO ülesanded, milleks muu hulgas on ka riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sh riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. Riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud teabekandjate kaitse korra alused on sätestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS)5. RSVS § 49 lõike 1 järgi lähtutakse julgeolekukontrolli teostamisel ja isikuandmete töötlemisel, sh andmesubjekti õiguste piirangute kohaldamisel JAS-s sätestatust, arvestades RSVS erisusi. Seega võib nõudekirjas esitatud küsimusele, kas IKÜM kohaldub KAPO julgeolekukontrollide puhul, vastata, et ei kohaldu. Julgeolekukontrolli teostamisele kohalduvad RSVS ja JAS sätted. Sealjuures JAS § 36 lõike 1 järgi teostab julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sh isikuandmete töötlemise nõuete täitmisega ja põhiõiguste tagamisega seonduvat järelevalvet Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. II. Riigikohtu lahendi ja põhjenduste kohaldumine julgeolekukontrollides Nõudekirjas viidatud kohtuasjas nr 3-20-1449 on kohus leidnud, et isikuandmete õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega kooskõlas. Lisapiirangud võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest, aga samuti IKÜM artiklist 5, mis sätestab võimalikult väheste andmete kogumise ehk minimaalsuse põhimõtte. 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/114032023025 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023009 2 (5) Kuigi KAPO tegevusele julgeolekukontrolli teostamisel IKÜM sätted, sh artiklis 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtted ei kohaldu, peavad aga ka julgeolekukontrolli käigus isikuandmetega tehtavad toimingud olema kooskõlas õigusliku alusega. Julgeolekukontrolli teostamise alused on toodud RSVS §-s 47. Selle paragrahvi lõike 1 järgi seisneb julgeolekukontrolli teostamine üksnes RSVS § 32 (keeldumise alused) ja § 42 lõigetes 2 ja 3 (juriidiline isik) nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises ning teostatavad toimingud ei tohi piirata isikute põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses, kui on vaja vastavate aluste esinemise väljaselgitamiseks. Samuti on julgeolekuasutuse tegevuse põhimõtted sätestatud JAS §-s 3. Selle sätte järgi kogub ja töötleb julgeolekuasutus teavet, sh isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, lähtudes JAS § 3 lõikes 1 toodud põhimõtetest, mille kohaselt teabe kogumise ja töötlemise viis, ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või kahjustada isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga (punkt 1), ning teabe kogumise ja töötlemisega ei või põhjendamatult riivata muid isikuõigusi (punkt 2). Järelikult tuleb julgeolekukontrolli teostamiseks andmete töötlemisel (sh väljastamisel) samuti lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, mis tähendab, et julgeolekukontrolli teostamiseks andmete küsimisel tuleb esmalt julgeolekuasutusel endal hinnata, millises ulatuses ta julgeolekukontrolli teostamiseks ja RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimiseks tegelikult andmeid vajab ning samuti tuleb andmete väljastajal alati hinnata, kas konkreetsete isikuandmete töötlemine taotletud ulatuses on „vajalik“ õiguslikus aluses sätestatud eesmärgil töötlemiseks. Seega SKA, olles veendunud julgeolekuasutuse õiguses andmeid saada, peab lisaks hindama, nagu ka kohus on oma otsuses märkinud, kas töötlemine kui toiming on õigusliku alusega kooskõlas ehk minimaalsuse põhimõtet koostoimes õiguslikus aluses sätestatud „vajalikkuse“ kriteeriumiga ning vajadusel küsima päringu esitajalt täiendavaid põhjendusi. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus SKA väljastab andmeid suuremas ulatuses, kui on julgeolekukontrolli teostajal asjaolude olemasolu kontrollimiseks üldse vaja. Samas tuleks hindamisel silmas pidada ka seda, et julgeolekukontroll on riigi julgeoleku valdkonda kuuluv menetlus, mistõttu ei saa julgeolekuasutus andmete väljastajale andmete taotlemisel väga põhjalikult selgitada, millistest isikust tulenevatest asjaoludest lähtuvalt midagi kontrollitakse. III. Nõusolekust RSVS § 47 lõike 6 järgi võib julgeolekukontrolli teostada üksnes juhul, kui isik on andnud selleks nõusoleku. RSVS § 27 lõike 10 punkti 3 järgi võetakse juurdepääsu õigust taotlevalt või omavalt isikult allkirjastatud nõusolek, millega isik lubab julgeolekukontrolli teostamiseks pädeval asutusel saada tema kohta teavet füüsilistelt isikutelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt nii juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks kui ka juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal. 2006. aasta RSVS eelnõu seletuskirjas (1054 SE I) on riigisaladusele juurdepääsu taotlejalt nõusoleku küsimist põhjendatud järgmiselt: eelnõu § 47 lõige 6 rõhutab seda /…/ – julgeolekukontrolli saab teha ainult juhul, kui isik on selleks andnud nõusoleku, st isik on teadlik tema põhiõiguste piiramise võimalusest ning aktsepteerib seda, saades kasu riigisaladusele juurdepääsuõiguse omamisest. Seletuskirja tekstist võib välja lugeda, et algselt on nõusolekus nähtudki pigem vajadust inimest teavitada sellest, et tema põhiõigusi seoses julgeolekukontrolli teostamisega piiratakse. Andmekaitse Inspektsioon on lisaks nõudekirjas viidatud arvamusele, pöördunud seoses RSVS muutmisega ka Riigikogu õiguskomisjoni poole ning selgitanud, et andmekaitseõiguse vaatest saab nõusoleku alusel isikuandmeid töödelda, kuid nõusolek peab IKÜM artikkel 4 punkti 11 ja 3 (5) artikkel 7 järgi olema muu hulgas teadlik ja vabatahtlik. IKÜM põhjenduspunkti 42 järgi ei tohiks nõusolekut lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda. RSVS-s on aga läbivalt julgeolekukontrolli läbi viimine seotud nõusolekuga, kuid samas ei ole inimesel tegelikult selles olukorras valikut – kui ta nõusolekut ei anna, siis ta riigisaladusele juurdepääsuluba taotleda või pikendada ei saa, millest tulenevalt võib tagajärjeks olla nt teenistusse mittevõtmine, teisele ametikohale üleviimine või teenistusest vabastamine. Tegemist on andmekaitseõiguse vaates inimese eksitamisega, kui küsitakse nõusolekut olukorras, kus tegelikult inimese tahtest andmete töötlemine ei olene. Inspektsioon on jätkuvalt seiskohal, et mõistlik on RSVS sätted ümber sõnastada ja mõiste „nõusolek“ seadusest välja jätta ning asendada see taotleja teavitamisega kujul, kus isik kinnitab allkirjaga, et ta on teadlik pädeva asutuse õigusest julgeolekukontrolli teostamiseks saada tema kohta teavet. Kindlasti eeldab see aga seaduses konkreetset normi, mis reguleerib detailselt, millisel asutusel, millises olukorras ning kellelt on julgeolekukontrolli läbi viimiseks õigus andmeid koguda. Täna RSVS-s selline säte puudub. Siinjuures ei tähendaks nõusoleku kaotamine seda, et inimene ei peaks ise mingit tahteavaldust esitama. RSVS § 31 lõike 1 järgi tuleb isikul esitada riigisaladusele juurdepääsuloa saamiseks või pikendamiseks taotlus. Kaitsepolitseiameti põhimääruse6 § 8 punkti 4 järgi on KAPO ülesandeks muu hulgas riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemiseks esitatud avalduste läbivaatamine, julgeolekukontrolli tegemine, riigisaladusele juurdepääsu loa andmise või andmisest keeldumise otsustamine ning riigisaladusele juurdepääsu lubade tühistamine. JAS § 211 lõike 1 järgi võib julgeolekuasutus oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas isikuandmeid ja ka eriliiki isikuandmeid. IKSRS, millega tehti muudatusi 126 siseriiklikusse seadusesse, eelnõu 778 SE seletuskirjas (lk 35 esimene lõik) on selgitatud, et julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine (JAS § 2 lg 1). Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks (JAS § 3 lg 1). Arvestades käesoleva eelnõu eesmärki ning Eesi Vabariigi põhiseaduse §-des 3, 11 ja 26 sätestatut tuleb JAS-s isikandmete töötlemise eriregulatsiooni loomisel sätestada seaduses, millist liiki isikuandmeid julgeolekuasutuste poolt töödeldav teave hõlmab. Sellest tulenevalt täpsustatakse § 211 lõikega 1, et julgeolekuasutus võib oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks töödelda muu hulgas isikuandmed, eriliiki isikuandmed, isikustamata andmed, üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmed. Lisaks on JAS § 31 lõikes 1 loetelu nendest, kellelt julgeolekuasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet, sealjuures on õigus isikuandmeid saada ka riigiasutuselt ehk SKA-lt. Tegemist on teabe andmiseks kohustatud subjektide loeteluga. Seega on KAPO ülesandeks julgeolekukontrolli tegemine ning seadusest tulenevalt on tal selle ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks õigus töödelda ka isikuandmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid ning seda ulatuses, mis on vajalik selle konkreetse ülesande täitmiseks. Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et SKA päringu saajana ei pea täiendavalt kontrollima, kas isiku antud nõusolek on antud vabatahtlikult ning kas ja millises ulatuses on inimesele enne nõusoleku allkirjastamist teavet antud. Küll aga saab SKA andmete väljastamisel tugineda nendele õiguslikele alustele, mis annavad julgeolekuasutusele õiguse oma ülesannete täitmiseks, sh julgeolekukontrolli läbiviimiseks isikuandmeid ja ka eriliigilisi isikuandmeid töödelda. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/109022023002 4 (5) Vabandame vastuse viibimise pärast. Loodame, et selgitustest on abi. Lugupidamisega Terje Enula jurist peadirektori volitusel 5 (5)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel