ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Maret Maripuu Teie 02.05.2023 nr 5.2-1/17285-1
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected] Meie 04.09.2023 nr 2.1.-5/23/1062-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai nõudekirja, milles soovite inspektsioonilt vastuseid küsimustele,
mis puudutavad Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO) andmete väljastamist seoses
julgeolekukontrolli tegemisega.
KAPO küsib Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse
alusel julgeolekukontrolli läbiviimiseks teavet erinevatele isikutele makstavate toetuste, teenuste
ja hüvitiste kohta. Päringute tegemise õigusliku alusena viitab amet riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse § 49 lõikele 11, julgeolekuasutuste seaduse § 211 lõike 1 punktile 2 ning
riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel isiku poolt antud nõusolekule.
Päringutele vastamiseks edastab SKA väljamaksete aluseks olevaid isikuandmeid, muu hulgas
eriliigilisi isikuandmeid (ekspertiisid, hinnangud jms). Leiate, et viidatud õiguslikud alused ei
pruugi aga täielikult sisustada õigust töödelda isikule määratud pensionite, hüvitiste ja toetuste
väljamaksmise aluseks olevaid dokumente, mis sisaldavad terviseandmeid ning mida SKA on
saanud ka teistelt asutustelt. Lisaks puudub SKA-l veendumus, et isiku poolt
julgeolekukontrolliks andmete küsimiseks antud nõusolek on teadlikult ja vabatahtlikult antud.
Esitatud nõudekirjast nähtuvalt on Riigikohus 26.09.2022 kohtuasjas nr 3-20-14491 leidnud, et
kuigi andmete valdajal võib olla seadusest tulenevalt õigus andmete saajale andmeid väljastada,
siis isikuandmete töötlemiseks õigusliku aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete
töötlemine on igal konkreetsel juhul õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku
alusega ka kooskõlas. Kui andmete saajal puudub õigus konkreetsel eesmärgil andmeid töödelda,
on ka andmete valdaja tegevus andmete väljastamisel õigusvastane. Lisaks leidis Riigikohus, et
andmesubjekti antud nõusolek andmete saajale ei muuda andmete valdaja tegevust
õiguspäraseks. Märgite nõudekirjas, et Riigikohtu eelnimetatud otsus paneb SKA-le kui andmete
valdajale kohustuse sisuliselt hinnata, kas andmete väljastamine konkreetsel eesmärgil on
õiguspärane.
I. EL isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldumine julgeolekukontrollidele
EL isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)2 artikkel 2 lõike 1 järgi kohaldatakse IKÜM
isikuandmete täielikult või osaliselt automatiseeritud töötlemise suhtes ja isikuandmete
1
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=322596708
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&qid=1654594451057&from=ET
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
automatiseerimata töötlemise suhtes, kui kõnealused isikuandmed kuuluvad andmete kogumisse
või kui need kavatsetakse andmete kogumisse kanda. Sama artikli lõige 2 näeb ette need juhud,
mil IKÜM ei kohaldata, milleks muu hulgas on julgeolekupoliitikaga seotud tegevused.
IKÜM põhjenduspunkt 16 selgitab, et määruses ei käsitleta põhiõiguste ja -vabaduste kaitse
küsimusi ega andmete vaba liikumist, mis on seotud väljapoole liidu õiguse kohaldamisala jääva
tegevusega, näiteks riigi julgeolekut puudutava tegevusega, ega isikuandmete töötlemist
liikmesriikide poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel.
Samuti annab IKÜM artikkel 23 lõike 1 punkt a võimaluse vastutava või volitatud töötleja suhtes
kohaldavas liikmesriigi õiguses piirata seadusandliku meetmega IKÜM artiklites 12–22
(andmesubjekti õigused) ja artiklis 34 (rikkumisest teavitamine), samuti artiklis 5 (isikuandmete
töötlemise põhimõtted) sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab
põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja
proportsionaalne meede, et tagada riigi julgeolek.
Kuigi IKÜM puhul on tegemist EL otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud
liikmesriikidele kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada, kehtestada ja säilitada IKÜM-s sätestatud
isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse
(IKSRS) eelnõu 778 SE seletuskirjas3 (lk 6) on selgitatud, et eelnõu koostamisel lähtuti
põhimõttest, et isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse reguleerimisalast
jääb muu hulgas välja isikuandmete töötlemine julgeolekuasutuste tegevuses riigi julgeoleku
tagamisel, mis seisneb eelkõige teabehanke raames isikuandmete töötlemises, kuid ka
julgeolekukontrolli teostamisel.
Julgeolekuasutuste ülesanded ja pädevus riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisel ning
julgeolekuasutuste tegevuse üle järelevalve teostamise kord on sätestatud julgeolekuasutuste
seaduses (JAS)4. JAS §-s 6 on loetletud KAPO ülesanded, milleks muu hulgas on ka riigi vastu
suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sh riigisaladuse ja salastatud välisteabe
kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.
Riigisaladuseks oleva teabe, riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kustumise ning
salastamisaluse ja -tähtaja muutmise, samuti riigisaladuse, salastatud välisteabe ja salastatud
teabekandjate kaitse korra alused on sätestatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses
(RSVS)5. RSVS § 49 lõike 1 järgi lähtutakse julgeolekukontrolli teostamisel ja isikuandmete
töötlemisel, sh andmesubjekti õiguste piirangute kohaldamisel JAS-s sätestatust, arvestades
RSVS erisusi.
Seega võib nõudekirjas esitatud küsimusele, kas IKÜM kohaldub KAPO julgeolekukontrollide
puhul, vastata, et ei kohaldu. Julgeolekukontrolli teostamisele kohalduvad RSVS ja JAS sätted.
Sealjuures JAS § 36 lõike 1 järgi teostab julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega,
sh isikuandmete töötlemise nõuete täitmisega ja põhiõiguste tagamisega seonduvat järelevalvet
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon.
II. Riigikohtu lahendi ja põhjenduste kohaldumine julgeolekukontrollides
Nõudekirjas viidatud kohtuasjas nr 3-20-1449 on kohus leidnud, et isikuandmete õigusliku aluse
olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul
õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega kooskõlas. Lisapiirangud
võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest, aga samuti IKÜM artiklist 5, mis sätestab
võimalikult väheste andmete kogumise ehk minimaalsuse põhimõtte.
3
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1
4
https://www.riigiteataja.ee/akt/114032023025
5
https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023009
2 (5)
Kuigi KAPO tegevusele julgeolekukontrolli teostamisel IKÜM sätted, sh artiklis 5 sätestatud
isikuandmete töötlemise põhimõtted ei kohaldu, peavad aga ka julgeolekukontrolli käigus
isikuandmetega tehtavad toimingud olema kooskõlas õigusliku alusega.
Julgeolekukontrolli teostamise alused on toodud RSVS §-s 47. Selle paragrahvi lõike 1 järgi
seisneb julgeolekukontrolli teostamine üksnes RSVS § 32 (keeldumise alused) ja § 42 lõigetes 2
ja 3 (juriidiline isik) nimetatud asjaolude esinemise kontrollimises ning teostatavad toimingud ei
tohi piirata isikute põhiõigusi ja vabadusi suuremas ulatuses, kui on vaja vastavate aluste
esinemise väljaselgitamiseks.
Samuti on julgeolekuasutuse tegevuse põhimõtted sätestatud JAS §-s 3. Selle sätte järgi kogub ja
töötleb julgeolekuasutus teavet, sh isikuandmeid, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks,
lähtudes JAS § 3 lõikes 1 toodud põhimõtetest, mille kohaselt teabe kogumise ja töötlemise
viis, ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei või kahjustada
isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes julgeolekuasutuse taotletava eesmärgiga (punkt 1),
ning teabe kogumise ja töötlemisega ei või põhjendamatult riivata muid isikuõigusi (punkt 2).
Järelikult tuleb julgeolekukontrolli teostamiseks andmete töötlemisel (sh väljastamisel) samuti
lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, mis tähendab, et julgeolekukontrolli teostamiseks
andmete küsimisel tuleb esmalt julgeolekuasutusel endal hinnata, millises ulatuses ta
julgeolekukontrolli teostamiseks ja RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude esinemise kontrollimiseks
tegelikult andmeid vajab ning samuti tuleb andmete väljastajal alati hinnata, kas konkreetsete
isikuandmete töötlemine taotletud ulatuses on „vajalik“ õiguslikus aluses sätestatud eesmärgil
töötlemiseks.
Seega SKA, olles veendunud julgeolekuasutuse õiguses andmeid saada, peab lisaks hindama,
nagu ka kohus on oma otsuses märkinud, kas töötlemine kui toiming on õigusliku alusega
kooskõlas ehk minimaalsuse põhimõtet koostoimes õiguslikus aluses sätestatud „vajalikkuse“
kriteeriumiga ning vajadusel küsima päringu esitajalt täiendavaid põhjendusi. Vastasel juhul võib
tekkida olukord, kus SKA väljastab andmeid suuremas ulatuses, kui on julgeolekukontrolli
teostajal asjaolude olemasolu kontrollimiseks üldse vaja. Samas tuleks hindamisel silmas pidada
ka seda, et julgeolekukontroll on riigi julgeoleku valdkonda kuuluv menetlus, mistõttu ei saa
julgeolekuasutus andmete väljastajale andmete taotlemisel väga põhjalikult selgitada, millistest
isikust tulenevatest asjaoludest lähtuvalt midagi kontrollitakse.
III. Nõusolekust
RSVS § 47 lõike 6 järgi võib julgeolekukontrolli teostada üksnes juhul, kui isik on andnud
selleks nõusoleku. RSVS § 27 lõike 10 punkti 3 järgi võetakse juurdepääsu õigust taotlevalt või
omavalt isikult allkirjastatud nõusolek, millega isik lubab julgeolekukontrolli teostamiseks
pädeval asutusel saada tema kohta teavet füüsilistelt isikutelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende
asutustelt ja organitelt nii juurdepääsuõiguse andmise või selle kehtivuse pikendamise
otsustamiseks kui ka juurdepääsuõiguse kehtivuse ajal.
2006. aasta RSVS eelnõu seletuskirjas (1054 SE I) on riigisaladusele juurdepääsu taotlejalt
nõusoleku küsimist põhjendatud järgmiselt: eelnõu § 47 lõige 6 rõhutab seda /…/ –
julgeolekukontrolli saab teha ainult juhul, kui isik on selleks andnud nõusoleku, st isik on teadlik
tema põhiõiguste piiramise võimalusest ning aktsepteerib seda, saades kasu riigisaladusele
juurdepääsuõiguse omamisest. Seletuskirja tekstist võib välja lugeda, et algselt on nõusolekus
nähtudki pigem vajadust inimest teavitada sellest, et tema põhiõigusi seoses julgeolekukontrolli
teostamisega piiratakse.
Andmekaitse Inspektsioon on lisaks nõudekirjas viidatud arvamusele, pöördunud seoses RSVS
muutmisega ka Riigikogu õiguskomisjoni poole ning selgitanud, et andmekaitseõiguse vaatest
saab nõusoleku alusel isikuandmeid töödelda, kuid nõusolek peab IKÜM artikkel 4 punkti 11 ja
3 (5)
artikkel 7 järgi olema muu hulgas teadlik ja vabatahtlik. IKÜM põhjenduspunkti 42 järgi ei
tohiks nõusolekut lugeda vabatahtlikult antuks, kui andmesubjektil pole tõelist või vaba
valikuvõimalust või ta ei saa kahjulike tagajärgedeta nõusoleku andmisest keelduda.
RSVS-s on aga läbivalt julgeolekukontrolli läbi viimine seotud nõusolekuga, kuid samas ei ole
inimesel tegelikult selles olukorras valikut – kui ta nõusolekut ei anna, siis ta riigisaladusele
juurdepääsuluba taotleda või pikendada ei saa, millest tulenevalt võib tagajärjeks olla nt
teenistusse mittevõtmine, teisele ametikohale üleviimine või teenistusest vabastamine. Tegemist
on andmekaitseõiguse vaates inimese eksitamisega, kui küsitakse nõusolekut olukorras, kus
tegelikult inimese tahtest andmete töötlemine ei olene.
Inspektsioon on jätkuvalt seiskohal, et mõistlik on RSVS sätted ümber sõnastada ja mõiste
„nõusolek“ seadusest välja jätta ning asendada see taotleja teavitamisega kujul, kus isik kinnitab
allkirjaga, et ta on teadlik pädeva asutuse õigusest julgeolekukontrolli teostamiseks saada tema
kohta teavet. Kindlasti eeldab see aga seaduses konkreetset normi, mis reguleerib detailselt,
millisel asutusel, millises olukorras ning kellelt on julgeolekukontrolli läbi viimiseks õigus
andmeid koguda. Täna RSVS-s selline säte puudub. Siinjuures ei tähendaks nõusoleku
kaotamine seda, et inimene ei peaks ise mingit tahteavaldust esitama. RSVS § 31 lõike 1 järgi
tuleb isikul esitada riigisaladusele juurdepääsuloa saamiseks või pikendamiseks taotlus.
Kaitsepolitseiameti põhimääruse6 § 8 punkti 4 järgi on KAPO ülesandeks muu hulgas
riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemiseks esitatud avalduste läbivaatamine,
julgeolekukontrolli tegemine, riigisaladusele juurdepääsu loa andmise või andmisest keeldumise
otsustamine ning riigisaladusele juurdepääsu lubade tühistamine.
JAS § 211 lõike 1 järgi võib julgeolekuasutus oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks
koguda ja töödelda muu hulgas isikuandmeid ja ka eriliiki isikuandmeid.
IKSRS, millega tehti muudatusi 126 siseriiklikusse seadusesse, eelnõu 778 SE seletuskirjas (lk
35 esimene lõik) on selgitatud, et julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek
põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning
julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine (JAS § 2
lg 1). Julgeolekuasutus kogub ja töötleb teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik tema
ülesannete täitmiseks (JAS § 3 lg 1). Arvestades käesoleva eelnõu eesmärki ning Eesi Vabariigi
põhiseaduse §-des 3, 11 ja 26 sätestatut tuleb JAS-s isikandmete töötlemise eriregulatsiooni
loomisel sätestada seaduses, millist liiki isikuandmeid julgeolekuasutuste poolt töödeldav teave
hõlmab. Sellest tulenevalt täpsustatakse § 211 lõikega 1, et julgeolekuasutus võib oma ülesannete
täitmiseks või täitmise tagamiseks töödelda muu hulgas isikuandmed, eriliiki isikuandmed,
isikustamata andmed, üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmed.
Lisaks on JAS § 31 lõikes 1 loetelu nendest, kellelt julgeolekuasutusel on oma ülesannete
täitmiseks õigus saada isikuandmeid ning muud teavet, sealjuures on õigus isikuandmeid saada
ka riigiasutuselt ehk SKA-lt. Tegemist on teabe andmiseks kohustatud subjektide loeteluga.
Seega on KAPO ülesandeks julgeolekukontrolli tegemine ning seadusest tulenevalt on tal selle
ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks õigus töödelda ka isikuandmeid, sh eriliigilisi
isikuandmeid ning seda ulatuses, mis on vajalik selle konkreetse ülesande täitmiseks.
Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et SKA päringu saajana ei pea täiendavalt kontrollima,
kas isiku antud nõusolek on antud vabatahtlikult ning kas ja millises ulatuses on inimesele enne
nõusoleku allkirjastamist teavet antud. Küll aga saab SKA andmete väljastamisel tugineda
nendele õiguslikele alustele, mis annavad julgeolekuasutusele õiguse oma ülesannete täitmiseks,
sh julgeolekukontrolli läbiviimiseks isikuandmeid ja ka eriliigilisi isikuandmeid töödelda.
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/109022023002
4 (5)
Vabandame vastuse viibimise pärast. Loodame, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
5 (5)