Saatja: Oliver Orumets <
[email protected]>
Saadetud: 26.09.2023 12:27
Adressaat: AKI info <
[email protected]>
Koopia: LKF <
[email protected]>
Teema: EKsL-i palve seisukohaks
Manused: EKsLi_kiri_AKIle_surma_põhjuse_teatis_ja_TEHIK.asice
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Saadan EKsL-i nimel kindlustusandjate tegevuses tekkinud probleemi / küsimuse koos palvega, et
Andmekaitse Inspektsioon annaks selle osas oma seisukoha.
Pöördumine on manuses.
Lugupidamisega
Oliver Orumets
Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti Kindlustusseltside Liit
jurist
Andmekaitse Inspektsioon meie 26.09.2023 nr 1165
Kindlustusandja nõudel surma põhjuse teatise edastamine
Pöördume teie poole tõusetunud probleemiga, mis seisneb selles, et Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskus (TEHIK) on asunud seisukohale, et neil ei ole õigust väljastada kindlustusandjatele surmateatise ja
surma põhjuse teatise andmeid, mille nõudeõigus tuleneb KindlTS § 219 lg-st 1 ja õigus nimetatud andmete
töötlemiseks KindlTS § 218 lg 2 p-st 2. Kindlustusandjad vajavad kõnealuseid andmeid näiteks
laenukindlustuse lepingute täitmise kohustuse tuvastamisel. Lepingu kohaselt sõltub kindlustusandja
täitmise kohustus ka surma põhjusest, kuid alati ei ole võimalik ilma registritele päringuid tegemata seda
tuvastada ning on olukordi, kus puudub ka info selle kohta, kes isikule tervishoiuteenuseid osutas.
Oma seisukohas tugineb TEHIK Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) seisukohale, mille kohaselt on
varasemalt kindlustusseltsidele saadetud ringkirjas selgitatud, et kindlustusandja peab alati ise pöörduma
selle tervishoiuteenuse osutaja poole, kes tema kliendile konkreetse kindlustusjuhtumi raames
tervishoiuteenust osutas. Tervishoiuteenuse osutajal on võimalik kogumis hinnata, millises ulatuses on
patsiendi haigusjuhtum seotud konkreetse kindlustusjuhtumiga ning olukorras, kus tegemist on liiasusega
andmete küsimisega, nende väljastamisest keelduda. TEHIK-ul ei ole tervise infosüsteemi volitatud
töötlejana võimalik tervishoiuteenuse osutaja eest andmete töötlemise eesmärgipärasust ja minimaalsust
hinnata. Samuti selgitas AKI TEHIK-ule, et KindlTS § 219 lõige 1 paneb tervishoiuteenuse osutajale
kohustuse kindlustusandja nõudel edastada talle isikuandmeid, sh terviseandmeid, kui andmed on
kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete
esitamiseks. Meie hinnangul ei ole AKI-i poolt antud seisukoha kohaldamine surma fakti ja surma põhjuse
andmetele asjakohane. Tegemist rangelt SPTS-i alusel fakti tuvastamise andmetega ja erinevalt tavalistest
terviseandmetest puudub volitatud töötlejal tõlgendamisvajadus, millises ulatuses on haiguslugu ja
terviseandmed seotud kindlustusjuhtumiga, andmete väljastamine oleks kooskõlas Tervise infosüsteemi
töötluseesmärgiga, kus andmeid töödeldakse mh patsiendi (surnu) õiguste tagamiseks.
Andmete väljastamisest keeldumisega on tekkinud probleem, et teatud kindlustustoodete puhul ei ole
kindlustusandjatele teada surnud isikute lähedaste andmed ning lepingu täitmise kohustuse olemasolu
tuvastamiseks on kindlustusandjal vajalik töödelda ka andmeid isiku surma põhjuste kohta. Näiteks on
krediidiandja ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustusleping, milles on kindlustatud isikuteks väikelaenu
ja järelmaksu kliendid. Kui laenuvõtja sureb, siis kindlustusandja hüvitab krediidiandjale laenujäägi.
Hüvitamise välistusteks on mh näiteks surm pika haiguse tagajärjel esimesel kindlustusaastal või suitsiid.
Seetõttu on surma põhjuse teave kindlustuslepingu täitmise kohalt kindlustusandjale vajalik KindlTS § 219
lg 1 p 1.
Sellise kindlustustoote puhul puudub soodustatud isik ehk erinevalt näiteks elukindlustuse lepingutest, siis
ei ole kindlustusandjale teada ka lähedaste isikute andmeid. Seni on kindlustusandjad oma
hüvitamiskohustuse väljaselgitamiseks teinud päringuid TEHIK-ule ja neile on surma põhjuse teatise aktid
(surma põhjuse teatise andmed TTKS § 591 lg 5 p 3 mõistes) esitatud. Hetke seisuga on aga olukord
muutunud ning TEHIK keeldub andmete väljastamisest ja suunab kindlustusandjaid pöörduma päringutega
isiku tervishoiuteenuse osutaja poole. Sellest tuleneb aga omakorda probleem, sest puudub igasugune
teave surnud isiku perearsti või muude tervishoiuteenust osutavate isikute kohta.
Eesti Kindlustusseltside Liit, registrikood 80007648
Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn
Tel 667 1800,
[email protected], www.eksl.ee
-2-
Eesti Kindlustusseltside Liit on seisukohal, et KindlTS § 219 lg 1 punkti 1 alusel on TEHIK-ul kohustus
väljastada kindlustusandjatele nimetatud andmeid ja TEHIK on seda kohustustust rikkunud.
Samuti oleme seisukohal, et Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi
edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ Lisas 21 toodud
surma põhjuse teatise andmekoosseis ei avalda isikuandmeid, mida kindlustusandja ei tohiks
minimaalsuse põhimõttest lähtudes töödelda. Jääb ka ebaselgeks, miks ei saa TEHIK surma põhjuse
teatise taotluse korral volitatud töötlejana hinnata tervishoiuteenuse osutaja eest andmete töötlemise
eesmärgipärasust ja minimaalsust, kui kindlustusandja esitab TEHIK-ule põhistatud päringu samal kujul,
kui ta esitaks selle tervishoiuteenuse osutajale. Eeltoodud loogikat saab kohaldada olukordades, kus
kindlustusandja vajab täpsemat selgitust isiku haigusloo või võimaliku ravi kohta ning oleme nõus, et TEHIK
ei saa sellistele päringutele vastust anda, kuid surma põhjuse teatise puhul on tegu fakti kinnitusega.
KindlTS § 219 lg 1 annab kindlustusandjatele õiguse nõuda andmeid nii tervishoiuteenuse osutajalt kui ka
TEHIK-ult, sest mõlemad haldavad andmekogu, mida kindlustusandjal on lepingu täitmiseks vaja. Surma
põhjuse teatise puhul ei mängi meie hinnangul rolli, kas andmeid väljastav asutus tegutseb päringule
vastates vastutava või volitatud töötlejana, sest isikuandmete edastamise nõudeõigus tuleneb seadusest
ning sellisele päringule vastamine ei vaja sisulist analüüsi, mida oleks võimeline teostama ainult
tervishoiuteenust osutanud asutus.
Eeltoodust lähtuvalt palume Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta eeltoodud tekkinud probleemi osas ning
oleme valmis vajadusel ka kohtuma, et antud probleemi ühiselt arutada. Hetkel on kindlustusandjatel teatud
kindlustuslepingute täitmine muutunud võimatuks, sest kindlustusandjal on küll õigus nõuda surma põhjuse
andmeid tervishoiuteenuse osutajalt, kuid kindlustusandjal ei ole võimalik tuvastada surnud isiku
tervishoiuteenuse osutajat ning surma põhjuse andmete väljastamisest keeldub ka TEHIK. Oleme
seisukohal, et selline olukord ei ole kooskõlas olev KindlTS § 219 lg 1 mõttega ning selliste olukordade
lahendamise osas peaks olema kindlustusandjatele tagatud õigus saada teavet nii TEHIK-ult kui ka
tervishoiuteenuse osutajatelt. Samuti tekitab olukord tarbetut halduskoormust nii kindlustusandjatele kui ka
TEHIK-ule ja tervishoiuteenuse osutajatele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mart Jesse
juhatuse esimees
Oliver Orumets, (372) 667 1805.
[email protected]