dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Nõudekiri

Andmekaitse Inspektsioon · 26. september 2023
Viit
2.1.-5/23/2466-1
Registreeritud
26. september 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti Kindlustusseltside Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Annika Kaljula (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
26. oktoober 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf363 KB
  • 📎EKsLi_kiri_AKIle_surma_põhjuse_teatis_ja_TEHIK.asice109 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Oliver Orumets <[email protected]> Saadetud: 26.09.2023 12:27 Adressaat: AKI info <[email protected]> Koopia: LKF <[email protected]> Teema: EKsL-i palve seisukohaks Manused: EKsLi_kiri_AKIle_surma_põhjuse_teatis_ja_TEHIK.asice Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Saadan EKsL-i nimel kindlustusandjate tegevuses tekkinud probleemi / küsimuse koos palvega, et Andmekaitse Inspektsioon annaks selle osas oma seisukoha. Pöördumine on manuses. Lugupidamisega Oliver Orumets Eesti Liikluskindlustuse Fond/Eesti Kindlustusseltside Liit jurist Andmekaitse Inspektsioon meie 26.09.2023 nr 1165 Kindlustusandja nõudel surma põhjuse teatise edastamine Pöördume teie poole tõusetunud probleemiga, mis seisneb selles, et Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) on asunud seisukohale, et neil ei ole õigust väljastada kindlustusandjatele surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid, mille nõudeõigus tuleneb KindlTS § 219 lg-st 1 ja õigus nimetatud andmete töötlemiseks KindlTS § 218 lg 2 p-st 2. Kindlustusandjad vajavad kõnealuseid andmeid näiteks laenukindlustuse lepingute täitmise kohustuse tuvastamisel. Lepingu kohaselt sõltub kindlustusandja täitmise kohustus ka surma põhjusest, kuid alati ei ole võimalik ilma registritele päringuid tegemata seda tuvastada ning on olukordi, kus puudub ka info selle kohta, kes isikule tervishoiuteenuseid osutas. Oma seisukohas tugineb TEHIK Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) seisukohale, mille kohaselt on varasemalt kindlustusseltsidele saadetud ringkirjas selgitatud, et kindlustusandja peab alati ise pöörduma selle tervishoiuteenuse osutaja poole, kes tema kliendile konkreetse kindlustusjuhtumi raames tervishoiuteenust osutas. Tervishoiuteenuse osutajal on võimalik kogumis hinnata, millises ulatuses on patsiendi haigusjuhtum seotud konkreetse kindlustusjuhtumiga ning olukorras, kus tegemist on liiasusega andmete küsimisega, nende väljastamisest keelduda. TEHIK-ul ei ole tervise infosüsteemi volitatud töötlejana võimalik tervishoiuteenuse osutaja eest andmete töötlemise eesmärgipärasust ja minimaalsust hinnata. Samuti selgitas AKI TEHIK-ule, et KindlTS § 219 lõige 1 paneb tervishoiuteenuse osutajale kohustuse kindlustusandja nõudel edastada talle isikuandmeid, sh terviseandmeid, kui andmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Meie hinnangul ei ole AKI-i poolt antud seisukoha kohaldamine surma fakti ja surma põhjuse andmetele asjakohane. Tegemist rangelt SPTS-i alusel fakti tuvastamise andmetega ja erinevalt tavalistest terviseandmetest puudub volitatud töötlejal tõlgendamisvajadus, millises ulatuses on haiguslugu ja terviseandmed seotud kindlustusjuhtumiga, andmete väljastamine oleks kooskõlas Tervise infosüsteemi töötluseesmärgiga, kus andmeid töödeldakse mh patsiendi (surnu) õiguste tagamiseks. Andmete väljastamisest keeldumisega on tekkinud probleem, et teatud kindlustustoodete puhul ei ole kindlustusandjatele teada surnud isikute lähedaste andmed ning lepingu täitmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks on kindlustusandjal vajalik töödelda ka andmeid isiku surma põhjuste kohta. Näiteks on krediidiandja ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustusleping, milles on kindlustatud isikuteks väikelaenu ja järelmaksu kliendid. Kui laenuvõtja sureb, siis kindlustusandja hüvitab krediidiandjale laenujäägi. Hüvitamise välistusteks on mh näiteks surm pika haiguse tagajärjel esimesel kindlustusaastal või suitsiid. Seetõttu on surma põhjuse teave kindlustuslepingu täitmise kohalt kindlustusandjale vajalik KindlTS § 219 lg 1 p 1. Sellise kindlustustoote puhul puudub soodustatud isik ehk erinevalt näiteks elukindlustuse lepingutest, siis ei ole kindlustusandjale teada ka lähedaste isikute andmeid. Seni on kindlustusandjad oma hüvitamiskohustuse väljaselgitamiseks teinud päringuid TEHIK-ule ja neile on surma põhjuse teatise aktid (surma põhjuse teatise andmed TTKS § 591 lg 5 p 3 mõistes) esitatud. Hetke seisuga on aga olukord muutunud ning TEHIK keeldub andmete väljastamisest ja suunab kindlustusandjaid pöörduma päringutega isiku tervishoiuteenuse osutaja poole. Sellest tuleneb aga omakorda probleem, sest puudub igasugune teave surnud isiku perearsti või muude tervishoiuteenust osutavate isikute kohta. Eesti Kindlustusseltside Liit, registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.eksl.ee -2- Eesti Kindlustusseltside Liit on seisukohal, et KindlTS § 219 lg 1 punkti 1 alusel on TEHIK-ul kohustus väljastada kindlustusandjatele nimetatud andmeid ja TEHIK on seda kohustustust rikkunud. Samuti oleme seisukohal, et Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ Lisas 21 toodud surma põhjuse teatise andmekoosseis ei avalda isikuandmeid, mida kindlustusandja ei tohiks minimaalsuse põhimõttest lähtudes töödelda. Jääb ka ebaselgeks, miks ei saa TEHIK surma põhjuse teatise taotluse korral volitatud töötlejana hinnata tervishoiuteenuse osutaja eest andmete töötlemise eesmärgipärasust ja minimaalsust, kui kindlustusandja esitab TEHIK-ule põhistatud päringu samal kujul, kui ta esitaks selle tervishoiuteenuse osutajale. Eeltoodud loogikat saab kohaldada olukordades, kus kindlustusandja vajab täpsemat selgitust isiku haigusloo või võimaliku ravi kohta ning oleme nõus, et TEHIK ei saa sellistele päringutele vastust anda, kuid surma põhjuse teatise puhul on tegu fakti kinnitusega. KindlTS § 219 lg 1 annab kindlustusandjatele õiguse nõuda andmeid nii tervishoiuteenuse osutajalt kui ka TEHIK-ult, sest mõlemad haldavad andmekogu, mida kindlustusandjal on lepingu täitmiseks vaja. Surma põhjuse teatise puhul ei mängi meie hinnangul rolli, kas andmeid väljastav asutus tegutseb päringule vastates vastutava või volitatud töötlejana, sest isikuandmete edastamise nõudeõigus tuleneb seadusest ning sellisele päringule vastamine ei vaja sisulist analüüsi, mida oleks võimeline teostama ainult tervishoiuteenust osutanud asutus. Eeltoodust lähtuvalt palume Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta eeltoodud tekkinud probleemi osas ning oleme valmis vajadusel ka kohtuma, et antud probleemi ühiselt arutada. Hetkel on kindlustusandjatel teatud kindlustuslepingute täitmine muutunud võimatuks, sest kindlustusandjal on küll õigus nõuda surma põhjuse andmeid tervishoiuteenuse osutajalt, kuid kindlustusandjal ei ole võimalik tuvastada surnud isiku tervishoiuteenuse osutajat ning surma põhjuse andmete väljastamisest keeldub ka TEHIK. Oleme seisukohal, et selline olukord ei ole kooskõlas olev KindlTS § 219 lg 1 mõttega ning selliste olukordade lahendamise osas peaks olema kindlustusandjatele tagatud õigus saada teavet nii TEHIK-ult kui ka tervishoiuteenuse osutajatelt. Samuti tekitab olukord tarbetut halduskoormust nii kindlustusandjatele kui ka TEHIK-ule ja tervishoiuteenuse osutajatele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Jesse juhatuse esimees Oliver Orumets, (372) 667 1805. [email protected]
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel