ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Dormikor OÜ Teie 23.08.2023 nr
[email protected]
Meie 21.09.2023 nr 2.1.-5/23/2125-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses kaamerate kasutamisega. Nimelt kirjutate:
Nimelt liigub üha rohkem ringi seltskond, kes kasutab olukorda ja varastab poest kaupa. Selle
vältimiseks oleme pannud poodidesse üles kaamerad ja salvestid, et tuvastada isikud, kes asju
varastavad.
Seaduse järgi peaksin kõikidest seaduserikkumistest teatama politseile. Teisalt ütleb kogemus, et
sellest pole kasu kuna
1. Ei leita varast üles
2. Isegi kui leitakse, siis tehakse trahv, mis tihti väiksem kui kaup mida varastati. Minul kui
kahjukannatajal ei korvata kahju, sest ei kohustata varast kaupa tagastama ega kinni maksma
Kahju katmiseks on vajalik pöörduda kohtusse , mis omakorda kulukas ja aeganõudev.
S Minu küsimus on, kui ma panen kirja ja nähtavale videovalve eesmärgi: "Videovalve
salvestuste eesmärgiks on avalikustada poes toimunud varguseid (sotsiaalmeedias)" Lisatud
klipp näitab üheselt toimunud isikut ja vargust kas sellisel juhul olen eksinud andmekaitse
reeglite vastu?
Esmalt peame vajalikuks selgitada kaamerate kasutamise reegleid ettevõtetes üldiselt ning
seejärel selgitada Teie viidatud võimalikku andmetöötlust.
Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka
isiku kaameratega jälgimine ja pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks
loetakse igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse
üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 4 punkt 1). Andmetöötlejal (tööandjal) on seejuures kohustus
järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab
andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev.
Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest
tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb
eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).
Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii
turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad
olema täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine
õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud)
kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud
isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik
jälgimist. Inspektsiooni õigustatud huvi juhend on olemas võrgulehel.
Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse andmesubjektide (töötajate ning
muude isikute) andmete töötlemisel viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas.
Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja
jäävate isikute õigustatud huve.
Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel
eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on püstitatud eesmärkidega vastuolus.
Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel
eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks (ka see peab olema väga põhjendatud).
Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge
teavitamine nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine
tutvuda kõigi asjakohaste dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema
andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis
eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad
(näiteks asutuse veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus
inimesi jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et
isikud peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik
alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda
andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest
teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad
sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele
tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema
nähtaval kohal.
Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,
vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid
vaatamisi. Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud
töötleja ning muud asjaolud.
Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.
peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-
korraldajale.
Kokkuvõtteks: peab ettevõttel olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b)
kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning
c) paigaldatud korrektsed teavitussildid.
Mis puudutab Teie lahendusse varguste puhul, siis leiame, et antud meede ei ole siiski seadustele
vastav. Andmekaitse Inspektsioon saab igati aru, et tegemist on keerulise olukorraga, millele ei
ole lihtsat lahendust. Selgitame, et Eesti on siiski õigusriik. Õigusriigis ei saa me hakata
rakendama omakohut ja häbiposti. Just seda oleks eesmärgipärane kaupluste poolt sellise
materjali loomine ja avaldamine, sh ainuüksi selle pinnalt, kes nende kaupluses vargusega vahele
on jäänud. See läheb vastuollu lisaks andmekaitse seadustele ka süütuse presumptsiooni
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
3
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32
4
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
2 (3)
põhimõttega ja arenenud ühiskonna põhimõtetega, kus isikute süüdi mõistmiseks ja
karistamiseks peab otsuse langetama kohus.
Ehk siis nagu Te ka ise kirjutate, siis seaduse järgi tuleb Teil õigusrikkumistest teavitada
politseid, mitte asuda ise korrakaitseorgani asemele. Lisaks tuleb Teil arvestada
seadusekuulekate klientidega, sest selline suurema resolutsiooniga salvestamine või järjepidev
monitoorimine ei ole nende isikute huve arvestades sugugi proportsionaalne.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
3 (3)