dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 21. september 2023
Viit
2.1.-5/23/2125-2
Registreeritud
21. september 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Dormikor OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf430 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Dormikor OÜ Teie 23.08.2023 nr [email protected] Meie 21.09.2023 nr 2.1.-5/23/2125-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses kaamerate kasutamisega. Nimelt kirjutate: Nimelt liigub üha rohkem ringi seltskond, kes kasutab olukorda ja varastab poest kaupa. Selle vältimiseks oleme pannud poodidesse üles kaamerad ja salvestid, et tuvastada isikud, kes asju varastavad. Seaduse järgi peaksin kõikidest seaduserikkumistest teatama politseile. Teisalt ütleb kogemus, et sellest pole kasu kuna 1. Ei leita varast üles 2. Isegi kui leitakse, siis tehakse trahv, mis tihti väiksem kui kaup mida varastati. Minul kui kahjukannatajal ei korvata kahju, sest ei kohustata varast kaupa tagastama ega kinni maksma Kahju katmiseks on vajalik pöörduda kohtusse , mis omakorda kulukas ja aeganõudev. S Minu küsimus on, kui ma panen kirja ja nähtavale videovalve eesmärgi: "Videovalve salvestuste eesmärgiks on avalikustada poes toimunud varguseid (sotsiaalmeedias)" Lisatud klipp näitab üheselt toimunud isikut ja vargust kas sellisel juhul olen eksinud andmekaitse reeglite vastu? Esmalt peame vajalikuks selgitada kaamerate kasutamise reegleid ettevõtetes üldiselt ning seejärel selgitada Teie viidatud võimalikku andmetöötlust. Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 4 punkt 1). Andmetöötlejal (tööandjal) on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev. Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f). Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad olema täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud) kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist. Inspektsiooni õigustatud huvi juhend on olemas võrgulehel. Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse andmesubjektide (töötajate ning muude isikute) andmete töötlemisel viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks (ka see peab olema väga põhjendatud). Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks asutuse veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et isikud peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust. Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema nähtaval kohal. Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid, vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi. Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud töötleja ning muud asjaolud. Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6. peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve- korraldajale. Kokkuvõtteks: peab ettevõttel olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b) kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c) paigaldatud korrektsed teavitussildid. Mis puudutab Teie lahendusse varguste puhul, siis leiame, et antud meede ei ole siiski seadustele vastav. Andmekaitse Inspektsioon saab igati aru, et tegemist on keerulise olukorraga, millele ei ole lihtsat lahendust. Selgitame, et Eesti on siiski õigusriik. Õigusriigis ei saa me hakata rakendama omakohut ja häbiposti. Just seda oleks eesmärgipärane kaupluste poolt sellise materjali loomine ja avaldamine, sh ainuüksi selle pinnalt, kes nende kaupluses vargusega vahele on jäänud. See läheb vastuollu lisaks andmekaitse seadustele ka süütuse presumptsiooni 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 3 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32 4 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf 2 (3) põhimõttega ja arenenud ühiskonna põhimõtetega, kus isikute süüdi mõistmiseks ja karistamiseks peab otsuse langetama kohus. Ehk siis nagu Te ka ise kirjutate, siis seaduse järgi tuleb Teil õigusrikkumistest teavitada politseid, mitte asuda ise korrakaitseorgani asemele. Lisaks tuleb Teil arvestada seadusekuulekate klientidega, sest selline suurema resolutsiooniga salvestamine või järjepidev monitoorimine ei ole nende isikute huve arvestades sugugi proportsionaalne. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg juristi assistent peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel