ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Maarja Eelmäe Teie 21.08.2023 nr
Stora Enso Eesti AS
[email protected] Meie 21.09.2023 nr 2.1.-5/23/2108-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Sooviksin palun infot – oleme seni iganädalast tööohutuse teemat osakondadesse laiali saatnud
ja palunud töötajatel selle dokumendiga tutvuda ning seda tutvumist oma allkirjaga kinnitada.
Nädala lõpuks arhiveerime vastava dokumendi koos allkirjastatud paberiga.
Üks töötaja viitab, et tema ei soovi sellisele dokumendile allkirja panna, kuna tegemist on
isikuandmetega ja ta ei taha, et teised tema allkirja näeksid.
Kas tal on õigus ja allkiri kuulub isikuandmete hulka ning ei tohiks olla nähtaval teistele?
Andmekaitse Inspektsioon selgitab esmalt, et isikuandmed on kõik andmed üksikuna või
kogumis, mille kaudu inimene on otseselt või kaudselt äratuntav (nimi, isikukood, asukohateave,
võrguidentifikaatorid, samuti füüsilised, geneetilised, vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja
mistahes muud tuvastamist võimaldavad tunnused ja nende kombinatsioonid). Isikuandmete
kaitse nõuded ei kohaldu andmetele, mille kaudu inimene ei ole tuvastatav, mis puudutavad
juriidilise isiku nime, vormi ja kontaktandmeid ning esindajate andmeid seoses juriidilise isiku
tegevusega, andmetele mida kasutatakse üksnes isiklikult otstarbel ning mitmel muul juhul.
Allkiri on samuti isikuanne.
Oluline on teada, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus, milliste
mitteammendav loetelu on toodud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 6 lõikes 1.
Seda, millisel õiguslikul alusel Te andmeid töötlete, peab andmetöötleja ehk Teie ise teadma. Kui
andmetöötluseks puudub õiguslik alus, siis andmeid töödelda ei tohi.
Märgime, et selle tõendamise kohustus, et isikuandmete töötlemisest teavitamine on läbipaistev
ning vastab IKÜM artiklites 12 – 13 sätestatud nõuetele, on vastutaval töötlejal ehk konkreetsel
juhul Teie ettevõttel (vt IKÜM artikkel 5 lõige 2). Samas ei anna IKÜM täpsemat reeglit, mil
viisil teavitamist tuleb tõendada.
Andmete kogumisel tuleb kindlasti arvestada muuhulgas minimaalsuse põhimõttega. Andmeid
tuleb koguda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks.
Igaks juhuks andmete kogumine on ebaseaduslik, mistõttu tuleb Teil endal antud juhul
samuti kaaluda, millised andmed on hädavajalikud ja millised mitte.
Läbipaistvuse põhimõte eeldab seda, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid
on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt sõnastatud. Isikuandmete kaitse üldmäärus
ei viita aga sellele, et privaatsuspoliitikat või muu sarnase dokumendi tutvustamine peab
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
toimuma allkirja vastu. Praktikas tutvustatakse neid tingimusi ka suuliselt või e-kirja teel.
Kuid kuna isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate põhimõtete täitmise eest vastutab ja
nende täitmist peab tõendama andmetöötleja ise, siis tuleb andmetöötlejal endal leida hea meede
pidevate uuenduste tutvustamiseks nii, et hiljem oleks võimalik andmetöötlejal endal tõendada,
et neid tingimusi on töötajatele tutvustatud. Seejuures peab jälgima, et tingimuste tutvustamise
protsess ei too kaasa omakorda töötajate täiendavate andmete kogumist ja töötlemist.
Rohkem informatsiooni lähtuvalt oma andmetöötlusprotsessidest leiate Andmekaitse
Inspektsiooni veebilehelt. Teile on asjakohane isikuandmete töötleja üldjuhend, mis siis võtab
kokku kõige olulisema, mida isikuandmete töötleja peab teadma. Kõik juhendid loetelus leiab
siit.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2 (2)