ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Eveli Olo Teie 24.08.2023 nr
Scania Eesti AS
[email protected] Meie 21.09.2023 nr 2.1.-5/23/2129-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Soovin küsida töötervishoiu arsti otsuses oleva info töötlemise kohta. Töötan töökeskkonna
spetsialistina ja korraldan töötajatele töötervishoiu kontrolle, sealhulgas töötlen arsti otsuseid,
eelkõige infot, kas töötaja võib töötada anutud ametikohal. Oleme saanud paaril korral arstilt
sellise soovituse töökeskkonna parendamiseks: „Püsiva töövõime säilitamiseks on vajalik
tööpsühholoogi konsultatsioon“. Soovin küsida, kas ma võin selle info edastada töötaja otsesele
juhile? Võimaldame oma töötajatele tööandja kulul tööpsühholoogi poole pöörduda.
Isikuandmete töötlemisel peab andmetöötleja alati järgima Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmääruse1 (IKÜM) artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks muu hulgas
on seaduslikkuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted. Nende kolme põhimõtte järgi
peab igasugune isikuandmete töötlemine olema alati seaduslik, toimuma kindlaksmääratud
eesmärgil ning ainult ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks vajalik.
Isikuandmete töötlemise seaduslikkuse alused on toodud IKÜM artiklis 6 ning isikuandmete
eriliikide töötlemise alused artiklis 9. Terviseandmed on IKÜM artikli 9 lõike 1 kohaselt
eriliigilised isikuandmed.
Tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna, milleks on ka töötajal ootus, ning nõuded selleks
tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest2 (TTOS). Samas ei ole antud õigusaktis täpselt
reguleeritud olukorda, kas ja millist tervisealast teavet võib töötaja kohta koguda. Siiski on
üldine seisukoht, et töötaja andmeid tuleb küsida ja koguda nii palju kui vaja ja nii vähe
kui võimalik. Töötaja peab aga silmas pidama, et tööle võib Ta asuda üksnes siis, kui ta on terve
ja tööandjal on õigus nõuda sellekohast kinnitust.
Reegel on, et tööandjal ei olegi õigust üldse teada (st nõuda teavet ei töötajalt ega
tervishoiuteenuse osutajalt) töötaja täpset diagnoosi ega haiguslugu. Antud juhul on samuti
tegemist töötervishoiuarsti soovitustega, mistõttu tuleks Teie poolsed ettepanekud teha nii, et
need ei oleks konkreetsete isikutega kokku viidavad (isikustamata). Kuna töötajad ise on samuti
teadlikud töötervishoiuarsti soovitustest, siis piisab sellest kui anda töötajatele võimalus ning
valikuvabadus külastada psühholoogi tööandja kulul.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&qid=1654594451057&from=ET
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021004?leiaKehtiv
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2 (2)