ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Dmitri Iarochenko Teie 16.08.2023 nr
ITR Majatehnika OÜ
[email protected] Meie 18.09.2023 nr 2.1.-5/23/2029-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Kas Peatöövõtjal on õigus pildistada ehitusobjektil minu töötajaid (mina olen alttöövõtja) ja
saata neid peale mind (veel kolmandatele isikutele.
Selgitame, et seda, millisel alusel (kas selleks on õigustatud huvi või muu) on peatöövõtjal
õigus andmetöötlust läbi viia, tuleb küsida peatöövõtjalt. Andmetöötleja saabki muuhulgas
selgitada oma andmetöötluse õiguslikke aluseid ning muid tagamaid. Inspektsioon märgib omalt
poolt, et antud juhul tõenäoliselt on tegemist pigem olukorraga, kus viidatakse, et isikud ei täida
sisekorraeeskirjast või seadusest tulenevaid reegleid (muuhulgas ei ole järgitud kohustust
kasutada ehitusobjektil turvakiivrit või muid turvaabinõusid), täpsemad selgitused saabki jagada
peatöövõtja, mitte Andmekaitse Inspektsioon.
Mis puudutab piltide edastamist, siis saame selgitada, et kui suuline või kirjalik privaatne
informatsiooni jagamine toimub väikeses grupis, siis isikuandmete kaitse üldmäärus ei kohaldu.
Ettevõtted peavad ise paika panema (seadust järgides) oma sisemised töökorralduse reeglid ning
neid järgima, sh kuidas toimub võimalike rikkumiste kohta informatsiooni edastamine
alltöövõtjatele (töötajal puudub kiiver või muu probleem) jne.
Andmekaitse Inspektsioon saab siiski selgitada üldiseid reegleid seoses salvestamisega (sh video
ja heli salvestamisega).
Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest
tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb
eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).
Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii
turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad
olema täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine
õigusvastane). Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui
andmetöötleja on teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud)
kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud
isikute huvisid. Ehk huvide kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik
jälgimist. Inspektsiooni õigustatud huvi juhend on olemas võrgulehel.
Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse andmesubjektide (töötajate ning
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
muude isikute) andmete töötlemisel viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas.
Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja
jäävate isikute õigustatud huve.
Isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel
eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud konkreetne
põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks).
Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud
konkreetselt määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult
selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil,
mis on püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis
ei saa kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks (ka see
peab olema väga põhjendatud). Häälsalvestamine ei ole enamus juhtudel siiski põhjendatud.
Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge
teavitamine nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda
kõigi asjakohaste dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema
andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis
eeldab seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad
(näiteks asutuse veebilehel), arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus
inimesi jälgimisest teavitada. Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 141. Rõhutame, et
isikud peavad saama aru eelnimetatud punktide sisust.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk, õiguslik
alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda
andmekaitsetingimustega2. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest
teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad
sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele
tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema
nähtaval kohal.
Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,
vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid
vaatamisi. Kui kasutatakse turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud
töötleja ning muud asjaolud.
Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.
peatükis3. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-
korraldajale.
Kokkuvõtteks peab olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b) kaamerate
kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c)
paigaldatud korrektsed teavitussildid.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
2
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32
3
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
2 (2)