Tartu vangla · 18. september 2024
Sisu (failidest)
„KINNITAN“
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
Justiitsminister
TALLINNA VANGLA ERAKORRALISE TEENISTUSVALVE LÕPPARUANNE
Vahistatud isikute vanglasisene paigutamine, struktuuriüksuste vaheline info liikumine ja
juhtumikorralduse tõhusus.
Erakorralise teenistusvalve korraldamise aeg 28.06.2024–15.08.2024
Jõhvi 2024
Sisukord
1.TEENISTUSVALVE LÄBI VIIMISE KORRALDUS
2.VAHISTATUD ISIKUTE VANGLASISENE PAIGUTAMINE
2.1 ERALDIHOIDMISE PÕHIMÕTTE JÄRGIMINE
2.2 VAHISTATUD ISIKUTE ESMANE PAIGUTAMINE VANGLAS
2.2.1 Vangla tegevus esmakordselt vanglasse saabunud vahistatute puhul
2.3 VAHISTATUTE VANGLASISESED ÜMBERPAIGUTUSED
2.3.1. Paigutusotsuste kinnitamine
2.3.2. Paigutusotsuste dokumenteerimine
2.4 VAHISTATUTE TURVALISUS
2.4.1. Sündmused vahistatutega
2.4.2. Kriminaalmenetlused vahistatute suhtes
2.4.3 Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine
2.5 MUUD TÄHELEPANEKUD
3.JUHTUMIKORRALDUS VAHISTATUTEGA
3.1. JUHTUMIKORRALDUSE ROLLID JA PRAKTIKA JA JÄRJEPIDEVUSE TAGAMINE
3.2. VAHISTATUTE HÕIVETEGEVUSED
3.3 VAHISTATUTE VANGLAVÄLINE SUHTLEMINE
3.4 ENESETAPPUDE ENNETAMISE JUHENDI RAKENDAMINE
4.ETTEKIRJUTUSED JA NENDE TÄITMINE
2
1. Teenistusvalve läbi viimise korraldus
Vangistusseaduse § 105 lg 4 ja justiitsministri 29.03.2017. a määruse nr 9 „Vangla teenistusvalve kord“
(edaspidi määrus) § 3 lg 3 alusel otsustas justiitsminister läbi viia erakorralise teenistusvalve Tallinna
Vanglas. Määruse § 2 lg 1 kohaselt viib teenistusvalve läbi Justiitsministeeriumi vanglate osakond.
Teenistusvalve ajendiks oli 22.06.2024 aset leidnud vahistatu surm Tallinna Vanglas, mida uuritakse
eraldiseisva kriminaalmenetluse raames tapmisena. Kinnipeetava vägivaldne surm vanglas on
traagiline ja harukordne sündmus, mille valguses tuleb hinnata, kas vangla
tegevus tervikuna vajab põhimõttelisi muudatusi. Kinnipeetavate tervise kaitse, vanglate turvalisus ja
erinevatele olukordadele asjakohane reageerimine on vangla toimimisel väga olulised. Teenistusvalve
ei hinnanud ajendiks olevat sündmust, vaid analüüsis Tallinna Vangla tööd vahistatutega laiemalt.
Teenistusliku järelevalve eesmärk on leida üles need võimalused, mis aitaksid tulevikus kinnipeetavate
raskete tagajärgedega käitumisprobleeme paremini ennetada.
Teenistusvalve käigus kontrolliti vangla poolset tegevust ja kaalutlusi vahistatute paigutamisel ja
ümberpaigutamisel. Analüüsiti struktuuriüksuste vahelist info liikumist ja vahistatutega seotud
juhtumikorraldusliku töö tõhusust ja sellega seonduvat töökorraldust. Hinnati Tallinna Vangla
poolset õigusaktide järgimist, tööjuhiste olemasolu, nende vastavust õigusaktidele ning teenistujate
poolset järgimist. Hinnati vahistatute hõivesse kaasamist ja kontrolliti nende võimalusi vanglaväliseks
suhtluseks. Hinnati ametnike poolset enesetappude ennetamise juhendi järgimist.
Selleks, et saada võimalikult mitmekülgne ja põhjalik arusaam tänasest praktikast tehti erinevaid
kontrolltoiminguid ja küsiti välja erinevaid andmeid ajavahemikul 28.06.-15.08.2024. Kontrolltoimingute
käigus vesteldi struktuuriüksuste juhtidega, inspektor-kontaktisikutega, teabe- ja uurimisosakonna ning
sekkumistegevuste osakonna ametnikega, Tallinna Vangla juhtkonnaga ning vahistatutega.
Küsiti välja töökorralduslikud e-kirjad, infokirjad, ametnike vahelised vestlused tööks kasutatavate
kanalite kaudu, vahistatud isikute vanglasiseste paigutuste informatsioon koos nende põhjendustega.
Juhtumikorralduse järjepidevuse hindamiseks hinnati inspektor-kontaktisikute asendamise korraldust.
Analüüsiti kaheksa isiku osas inspektor- kontaktisikute vahetamise sagedust ning põhjendusi.
Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu
(edaspidi Vangiregister või lühend KIR) andmetele tuginedes tehti andmeanalüüs ajaperioodil
01.01.2024-30.06.2024 Tallinna Vanglas toimunud vahistatud isikute paigutuste osas ja koostati
Tallinna Vangla vahistatud isiku profiil (kuvatud alloleval joonisel 1). Järelduste ja ettekirjutuste
sõnastamisel peeti silmas ka Tallinna vangla antud tagasisidet.
Joonis 1. Tallinna vangla vahistatute profiil.
3
2. Vahistatud isikute vanglasisene paigutamine
Vangistusseaduse § 12 lg 1 p 3 kohaselt hoitakse vanglas eraldi kinnipeetavaid ja vahistatuid.
Vangistusseadus § 90 lg 2 sätestab, et eelvangistust kantakse kinnise vangla eelvangistusosakonnas
või arestimajas. Vangistusseaduse § 90 lg 3 kohaselt hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud
kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse
ühes ja samas kriminaalasjas.
2.1 Eraldihoidmise põhimõtte järgimine
Hinnati, kas vahistatud isikute vanglasisene paigutamine vastab kehtivatele õigusaktidele. Kontrolliti
kas vangla jälgib seda, et ühes kambris ei paikneks vahistatud, kes on süüdistatavad samas
kriminaalasjas, samuti nende eraldihoidmist süüdimõistetutest.
Järeldused:
Tallinna Vangla järgib vangistusseaduse § 12 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust hoida
eraldi süüdimõistetud ja vahistatud isikuid.
Tallinna Vangla järgib vangistusseaduse § 90 lg 2 ja 3 sätestatut hoida eraldi samas
kriminaalasjas kahtlustatavad vahistatud.
Ettekirjutused:
Puuduvad.
2.2 Vahistatud isikute esmane paigutamine vanglas
Teenistusvalve käigus hinnati millistest allikatest saadakse infot paigutuse tegemiseks ning millele
tuginetakse paigutusotsuse tegemisel. Kontrolliti, millised ametnikud ja struktuuriüksused või
osakonnad on otsustamise protsessi kaasatud ning milline on nende roll paigutusotsuse
kujunemisel. Eraldi kontrolliti, kas paigutusotsuse tegemisel arvestatakse vahistatu varasema
kuritegeliku taustaga ja vahistatu enda arvamusega.
Tähelepanekud ja järeldused:
Vanglal on kindel väljakujunenud töökorraldus paigutuste teostamiseks ning
otsustamisel arvestatakse erinevate asjakohaste sisenditega.
Vahistatu vastuvõtuüksuses paiknemise ajal tehakse vahistatuga kindlad toimingud
vanglasse vastuvõtmisel (nt läbiotsimine, voodivarustuse ja toidunõude väljastamine,
meditsiiniline kontroll).
Esmaste paigutuste puhul teeb paigutusotsuseks vanglas ettepaneku teabe- ja
uurimisosakonna ametnik valides üksuste vahel, kuhu võiks vahistatu kõige paremini
sobituda. Peetakse silmas vahistatu paigutamist mõjutavaid erinevaid asjaolusid,
sh tervishoiutöötaja sisend, kriminaalmenetluse andmed, suhtlemispiirangud, isiku taust,
isikuomadused, suhtluskeel, varasem vangistuses viibimine jms.
Peale saadud informatsiooni läbi töötamist esitab teabe- ja uurimisosakonna ametnik
üksuse juhtidele ettepaneku, millisesse üksusesse ja millisesse kambrisse vahistatu
paigutada.
Vahistatutega läbi viidud intervjuudes tõid vahistatud välja, et kambrikaaslastega ei ole
probleeme esinenud.
Inspektor-kontaktisikuid paigutusotsustesse ei kaasata.
Ettekirjutused:
Tagada isikuga vahetult tegeleva juhtumikorraldaja inspektor
kontaktisiku informeeritus paigutusotsustest.
4
2.2.1 Vangla tegevus esmakordselt vanglasse saabunud vahistatute puhul
Eraldi kontrolliti vangla tegevust esmakordselt vanglasse saabuvate vahistatute paigutamisel ning
kambrikaaslase valikut ja selle põhjendusi.
Tähelepanekud ja järeldused:
Õigusaktid ja juhendid ei keela esmakordselt vanglas viibiva isiku paigutamist ühte
kambrisse kinni peetavaga, kes viibib vangistuses juba mitmendat korda.
Vangla arvestab kättesaadava info põhjal kinni peetavate isikute profiili ja sellest
tulenevate riskidega ühte kambrisse paigutamisel.
Teabe- ja uurimisosakonna ametnik püüab paigutusettepanekut tehes
esmakordselt vangistuses viibivat vahistatut kokku paigutada võimalikult madala
retsidiivsuskäitumisega vangiga.
Teabe- ja uurimisosakond peab ka silmas, et esmakordsed vanglas viibijad ei oleks
võimalusel samas kambris korduvalt vangistuses viibinud isikutega. Enamasti ei ole see
võimalik, sest 138-st esmakordsest vahistatust 90 on olnud koos kambrikaaslasega, kes
varasemalt olnud vangistuses 3 või vähem korda.
Peamised põhjused, miks esimest korda vanglas viibiv vahistatu on kokku paigutatud
mitmendat korda vangistuses viibiva vahistatuga tulenevad järgnevatest asjaoludest:
isikuomaduste sobivus, keeleoskus, suitsiidiriski olemasolu, vahistatu enda soov viibida
kambris kellegagi koos vms.
Vangla on kehtestanud paigutusjuhise, mis tugineb peaasjalikult õigusaktides
sätestatul, kuid ei anna üksikasjalikumal tasemel vangla igapäevase töö korraldamiseks
vajalikku juhatust.
Vangla ei informeeri vahetult isikuga tegelema hakkavat inspektor kontaktisikut
paigutusotsusest.
Ettekirjutused:
Tagada isikuga vahetult tegeleva juhtumikorraldaja inspektor-
kontaktisiku informeeritus paigutusotsustest.
2.3 Vahistatute vanglasisesed ümberpaigutused
Teenistusvalve käigus hinnati, kui sagedasti vahetab vahistatu kinni pidamise ajal elukambrit ning mis
on selle põhjuseks. Lisaks hinnati vahistatud isikute kambris üksi paiknemist ning vahistatu ümber
paigutamist tema staatuse muutumisel (süüdimõistetuks). Selle jaoks kontrolliti vahistatud isikute
paiknemist üksinda või kahekesi kambris. Kontrolliti üksuste vahelisi ümberpaigutusi juhtudel, kus
vahistatu staatus muutus süüdimõistetuks. Samuti kontrolliti, kui palju vahetab vahistatu kinni pidamise
jooksul elukambrit ning mis on selle põhjusteks.
Tähelepanekud ja järeldused:
Õigusaktides ei ole ammendavat loetelu paigutuse põhjendustest, kuid vanglal on
väljakujunenud praktika, mille ellu viimisel järgitakse õigusaktides välja toodud piiranguid ja
kitsendusi.
Kinni pidamise ajal on vahistatuid ümber paigutatud keskmiselt 2,16 korda.
38% Tallinna Vanglas paiknevatest vahistatutest on viibinud üksinda kambris. Üksinda
kambris viibimise peamiseks aluseks on esmane paigutus üksusesse, suitsiidirisk,
erimeelsused kambrikaaslasega või konflikti ennetamine, täiendav jälgimise vajadus,
suhtlemispiirangud, tugiüksuse sisend.
Üksusesiseste paigutusotsuste tegemisse on kaasatud peamiselt teabe- ja
uurimisosakonna ametnik ja üksuse juht. Harva on kaasatud ka juhtumikorraldaja.
Ettekirjutused:
5
Tagada isikuga vahetult tegeleva juhtumikorraldaja kaasatus paigutusotsuste
tegemisse.
2.3.1. Paigutusotsuse kinnitamine
Teenistusvalve käigus hinnati, kes tegelikult teeb paigutusotsuse ja kuidas on see fikseeritud. Selleks
kontrolliti, kas paigutusotsus on kinnitatud Vangiregistris pädeva vanglaametniku poolt. Võttes arvesse
vangla sisekorraeeskirjas ja vangistusseaduses sätestatut saab paigutusotsuse tegijaks ja
Vangiregistris (KIR) liikumise (paigutamise) kinnitajaks olla üksuse juht või peaspetsialist-korrapidaja.
Tähelepanekud ja järeldused:
Tallinna Vangla poolt esitatud vahistatud isikute paigutamise tabeli kohaselt on üldiselt järgitud
vangla sisekorraeeskirjas ja vangistusseaduses ette nähtud pädevust. Siiski ilmnes, et kõigist
kontrollperioodil vahistatutega tehtud 2232-st paigutusotsusest on 189 (ca 9%) kinnitanud
ametnik, kes ei oma selleks vastavat pädevust: 1) teabe- ja uurimisosakonna spetsialist; 2)
vanemvalvur; 3) valvur.
Vangla ei pea kõiki paigutusotsuseid sisuliseks. Seda juhtudel kui on tegemist ette teada ja
läbiräägitud ajutiste paigutustega. Näiteks vanglavälistelt menetlustoimingutelt või kohtust
tagasi saabumisel paigutatakse vang ajutisse vastuvõtukambrisse või pikaajalise kokkusaamise
tuppa ja seejärel tagasi oma kambrisse.
Vangla möönab, et ei ole selliste otsuste kohta teinud eraldi sisemist korda, mis annaks ka
ametliku volituse teistel ametnikel selliseid otsuseid kinnitada.
Ettekirjutused:
Tagada kõikide paigutusotsuste kinnitamine selleks volitatud teenistuja poolt.
2.3.2. Paigututusotsuste dokumenteerimine
Kontrolliti paigutusotsuste põhjenduste ja kaalutluste dokumenteerimist ning säilitamist vanglaametnike
poolt.
Tähelepanekud ja järeldused:
Vanglal on välja kujunenud praktika paigutusotsuste põhjenduste liigitamisel.
Vahistatuid on ümber paigutatud järgnevatel põhjustel: 1) vanglasse saabuva isiku
esmane paigutus (sh kohtust, väljaviimiselt saabunud) vastuvõtuüksusesse; 2) pikaajalisele
kokkusaamisele ja tagasi üksusesse paigutamine; 3) kartserisse ja eraldatud lukustatud
kambrisse ümberpaigutamine; 4) meditsiinikambrisse ümberpaigutamine, jälgimisvajadus;
5) üksusesisesed ümberpaigutused (voodikoha vahetus, kambri remont, konflikt
kambrikaaslasega, erimeelsused kambrikaaslasega, konflikti ennetamine, olmeprobleemid,
suhtlemispiirangute muudatused, teisest vanglast/kohtust tagasi, osakonnasisene
ümberpaigutus); 6) tervishoiuteenuse osutaja sisend; 7) teabe- ja uurimisosakonna
sisend/soovitus; 8) muu põhjus.
Vangiregistris ei säilitata paigutusotsuste põhjendusi ja kaalutlusi selle langetamise
hetkel ning nende taasesitamine on enamikel juhtudel võimalik erinevate allikate abil, kuid
ajamahukas ning raskendatud.
Ametnikud ei teadnud, et Vangiregistris on olemas vabateksti lahter, kuhu saab lisada
paigutusotsuste põhjendusi. Tegemist ei ole küll kohustusliku andmeväljaga.
Ettekirjutused:
Tagada kõikide paigutuste puhul paigutusotsuste põhjenduste ja kaalutluste kandmine
ning säilitamine Vangiregistris.
6
2.4 Vahistatute turvalisus
Analüüsiti paigutuste ja juhtumikorraldusliku töö mõju vahistatute käitumisele, et hinnata
paigutusotsuste mõju vangla turvalisusele.
2.4.1 Sündmused vahistatutega
Vangiregistris fikseeritakse sündmusena sissekannete näol kõigi kinni peetavate isikute intsidendid ning
tähelepanekud sõltumata nende olulisusest või raskusastmest.
Tähelepanekud ja järeldused:
Ajaperioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2024 on arvele võetud 432 vahistatut. Vahistatute
osalusel registreeriti 1019 erinevat sündmust (kokku 4814-st registreeritud sündmust).
Need jagunesid alljärgnevalt:
o 325 (32%) olid seotud keelatud esemetega seotud rikkumistega. Enamuse
nendest rikkumistest moodustavad väheohtlikud esemed ja kirjast ära võetud
keelatud esemed, mis saadetud lähedaste teadmatusest, et need liigituvad
keelatud esemete alla, näiteks vedruga pastapliiats.
o 285 (28%) sündmust oli seotud ravimi manustamise eeskirjade rikkumisega,
millest suure osa moodustab korralduse eiramine, milleks on näiteks peale
ravimi manustamist suu mitte avamine.
o 138 (13%) sündmust oli seotud narkootilise aine tarvitamise kahtlusega. Siia
alla liigituvad ka need olukorrad, mille puhul on peale kiirtesti tegemist
narkootilise aine tarbimise kahtlus vanglasse saabumisel.
o 132 (13%) sündmust oli seotud allumatusega, mis tähendab, et vahistatu ei
täitnud ametniku korraldust. Siia alla liigitatakse kõik väiksemadki
vastumeelsused ja päevakorraliste toimingute mittetäitmised.
o 75 (7%) sündmustest oli seotud vangla vara kahjustamisega.
o 44 (4%) sündmust oli seotud enesevigastuse või muu tervise kahjustamisega.
o 20 (2%) sündmust olid seotud ähvardamise või füüsilise ründega, mis olid
suunatud kaasvangile, ametnikule või muule vanglas viibivale isikule.
Joonis 2. Sündmuste profiil.
7
2.4.2 Kriminaalmenetlused vahistatute suhtes
Vangla alustab kriminaalmenetlust vahistatute suhtes, kelle tegevuses ilmnevad kuriteo asjaolud.
Hinnati kui sageli kriminaalmenetlust alustatakse ning millisel põhjusel.
Tähelepanekud ja järeldused:
Vägivallategude tõttu on vaatlusalusel perioodil alustatud kriminaalmenetlus kolme
vahistatu suhtes.
Kahe vahistatu puhul on kriminaalmenetlus alustatud seoses kambrikaaslase kehalise
väärkohtlemisega ning ühe vahistatu puhul on alustatud kriminaalmenetlus seoses
ametniku ründamisega.
Vangiregistri päevikus puuduvad kanded selle kohta, et inspektor-kontaktisik oleks
nende isikutega vestelnud, püüdnud analüüsida koos nendega vägivalla kasutamise
põhjusi ja tegelenud järgmiste võimalike rünnete ennetamisega.
Teabe- ja uurimisosakonna teenistujad tutvustavad kannatanule ohvriabi võimalusi ja
pakuvad infolehte võimalike teenuste osas.
2.4.3 Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine
Vangistusseaduse § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes
süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist
või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või
vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise
ärahoidmiseks. Hinnati vangla tegevust täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel vahistatutele.
Tähelepanekud ja järeldused:
Vaatlusalusel perioodil on seitsme vahistatu suhtes kohaldatud vangistusseaduse § 69 alusel
täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses ründe või muu vägivallaga.
Nimetatud seitsme intsidendi puhul toimus: ametniku veega viskamine; katse rünnata
ametnikku (agressiivne käitumine ja negatiivne meelestatus); kaaskinnipeetavale
kehavigastuste tekitamine; ähvardamine kaaskinnipeetavale kehavigastuste tekitamisega.
Vägivaldsete sündmuste puhul on olnud vahistatud kambris nii üksi kui ka kahekesi. Kolmel
korral oli vahistatul kambrikaaslane, neljal juhul paiknesid vahistatud üksinda kambris.
Seitsmest vägivallasündmusest kolm toimusid vahistatute vahel ning kahe sündmuse kohta on
alustatud kriminaalmenetlus. Neljal juhul oli tegevus suunatud vanglaametnike vastu, millest
ühe juhtumi puhul on alustatud kriminaalmenetlus.
Ei saa järeldada, et esmakordselt vangistuses viibivad vahistatud oleksid suurema
tõenäosusega intsidentides kannatanud.
Vahistatu suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja sellega kaasnenud
ümberpaigutamine on olnud vajalik ja põhjendatud.
Sündmused on fikseeritud ja järeltegevused menetlustega on olnud korrektsed, puudulikuks on
jäänud juhtumikorraldusega seotud järeltegevuste kavandamine ning ellu viimine.
Ettekirjutused:
Vanglal tagada järeltegevuste ellu viimine ning nende fikseerimine Vangiregistris.
2.5 Muud tähelepanekud
Kontrolliti vangla tegevust oma töö paremaks korraldamiseks, toimiva infovahetuse ja koordinatsiooni
olemasolu ning üldjuhtimist ja juhendite selgust.
Tähelepanekud ja järeldused:
Tallinna Vangla direktori 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/66 on kinnitatud „Kinni
peetavate isikute paigutamise kord“.
8
Vangla direktori kehtestatu kordab justiitsministri määrustes sätestatut.
Vanglal puudub detailne ja praktikas kasutatav tööjuhend, mis lähtub kehtivatest
õigusaktidest ja selgitab nende rakendamist vanglateenistujatele.
Juhtkond jagab infot paigutuste osas regulaarsel koosolekul, lisaks toimub infovahetus
vertikaalselt struktuuriüksustele ja osakondadele e-kirjade või regulaarsete kohtumiste
kaudu.
Esineb ka näiteid juhtkonna poolt koordineerimata probleemide lahendamistest, mis ei
võimalda osapooltel jõuda soovitud tulemuseni.
Ettekirjutused:
Korrastada informatsiooni edastamise metoodika juhtkonna poolt, et oleks tagatud
vajalike osapoolte kaasamine ning ühtne informatsiooni edastamine ja koordineeritud
tegevus.
Vanglal koostada täpsem ja detailsem praktiline paigutusjuhis, mille alusel vahistatud
kokku paigutada, arvestades õigusaktides välja toodud piiranguid, tööpraktikas
väljakujunenud ja toimivaid kriteeriume ning paigutusprotsesside ja -hindamise metoodikat
ja vanglateenistujate vastutust ja rolle.
9
3. Juhtumikorraldus vahistatutega
Teenistusvalve raames analüüsiti juhtumikorralduslikku tööd vahistatutega. Analüüsiti vahistatute
võimalusi vanglaväliseks suhtlemiseks ning nende kaasamist mõtestatud hõivetegevusse nii kambris
kui väljaspool kambrit. Lisaks analüüsiti Tallinna Vangla tegevust enesetappude ennetamise juhendi
rakendamisel, kuivõrd akuutse suitsiidiriskiga vahistatud on eriti haavatav sihtrühm ning vajab erilist
tähelepanu.
Teenistusvalve käigus viidi läbi Vangiregistri analüüs 8 isiku osas ning tehti intervjuud 11 teenistuja ja 5
vahistatuga. Intervjuu eesmärgiks vahistatutega oli saada ülevaade, kuidas on toimunud vanglasse
vastuvõtt ja esimene kokkupuude inspektor-kontaktisikuga ning kuidas toimus nendega edasine töö.
3.1. Juhtumikorralduse rollid, praktika ja järjepidevuse tagamine
Teenistusvalve käigus analüüsiti juhtumikorraldaja ehk inspektor-kontaktisiku poolseid tegevusi
vahistatutega. Sealhulgas kui kiiresti ja kui põhjalikult luuakse esmane kontakt saabunud
vahistatuga, millise intensiivsusega temaga tööd tehakse ning kuidas seda tegevust
dokumenteeritakse.
Juhtumikorraldus tähendab oma olemuselt individuaalset järjepidevat tööd ja kohalolu kliendi jaoks.
Seetõttu analüüsiti teenistusvalve käigus, kas sellest on vangla töö korraldamisel lähtutud ning
vahistatule on tagatud katkematu juhtumikorralduslik töö ja teenusepakkujatele ja koostööpartneritele
informatsioon inspektor-kontaktisiku eemalolekute kohta.
Kokkuvõtlikult vaadeldi ametijuhendijärgseid tööülesandeid kahes osas:
- Inspektor-kontaktisik informeerib kinni peetavat isikut tema õigustest ja kohustustest ning
vangla erinevate struktuuriüksuste tegevusvaldkondadest; tutvustab kinni peetavale isikule
vangistuse täideviimist reguleerivaid õigusakte ning nendes tehtavaid muudatusi.
- Inspektor-kontaktisik viib läbi individuaalseid vestluseid kinni peetavate isikutega lahendamaks
vanglas viibimisega seonduvaid küsimusi ja tekkinud probleeme. Vestlused kajastuvad
korrektselt Vangiregistri tööpäevikus. Võimalik probleemide ennetus või lahenduse leidmine ja
rakendamine toimub omavahelises koostöös.
Tähelepanekud ja järeldused:
Tallinna vangla inspektor-kontaktisikute arv on 32, mis teeb ühe teenistuja keskmiseks
koormuseks 27,4 isikut. 158 vahistatut oli vaatlusperioodil määratud 20-le inspektor-
kontaktisikule, mis teeb keskmiseks vahistatu arvuks ühele inspektor-kontaktisikule 7,9.
Tallinna vangla inspektor-kontaktisikute koormus on optimaalne kvaliteetseks ja
tõhusaks juhtumikorralduseks.
Inspektor-kontaktisikute väljaõpe ja ametijuhend toetavad juhtumikorraldusliku
töö tegemist vahistatutega.
Vahistatule väljastatakse peale kambrisse paigutamist iseseisvaks tutvumiseks õigusaktid (või
lühikokkuvõte peamistest õigusaktidest), täiendavaid selgitusi seejuures alati ei jagata.
Väljastajaks on erinevad teenistujad, eelkõige üksuse juhi abi, valvur, harva ka inspektor-
kontaktisik.
Vahistatud saavad oma peamise info kambrikaaslaselt või valvuritelt, viimased on ka peamiseks
kontaktiks muredele reageerimisel ja lahendamisel.
Puudused inspektor-kontaktisikute töös
Inspektor- kontaktisiku kohtumisi vahistatuga toimub liiga vähe, sh:
- esimestel päevadel peale vangistusse saabumist pigem ei kohtuta;
- alati ei toimu ka hiljem vestlust, kus räägitaks üle vahistatu õigused ja kohustused
ning antaks üldine ülevaade sellest, mida tähendab vanglas olemine ning millest võiks isik
teadlik olla;
- kohtumised toimuvad eelkõige vahistatu initsiatiivil pöördumise esitamise kaudu või info
edastamisel läbi valvuri.
Inspektor-kontaktisiku poolt tehtav sisuline töö vahistatuga ei ole piisav, sh:
10
- inspektor-kontaktisikud ei vii läbi piisavas mahus individuaalseid vestluseid vahistatutega
lahendamaks vanglas viibimisega seonduvaid küsimusi ja tekkinud probleeme;
- ei toimu ühtset tegevuste koordineerimist ja tegevusi planeerivad ka teised ametnikud ilma
inspektor-kontaktisiku teadmata;
- inspektor-kontaktisikud vestlevad küll vahistatutega üksuses, kuid ei kajasta seda alati
Vangiregistri päevikus, mille tõttu kannatab juhtumikorralduse järjepidevus.
Asendamised ei ole töö järjepidevuse ja koostööpartneritele informatsiooni tagamiseks
kajastatud korrektselt, mistõttu ei ole võimalik alati aru saada, kui kaua viibib teenistuja eemal
ja kes teda asendab.
Ettekirjutused:
Tagada inspektor-kontaktisikute ametijuhendijärgsete tööülesannete täitmine ja kontroll nende
täitmise üle.
Tagada inspektor-kontaktisikute nõustamine ja regulaarne hindamine juhtumikorralduse
kvaliteedi jälgimiseks ja tõstmiseks.
Tagada inspektor-kontaktisiku poolt vahistatuga põhjaliku esmakohtumise läbi viimine
koostöösuhte loomiseks privaatses ruumis kolme tööpäeva jooksul peale tema saabumist
vanglasse. Vestluse käigus tutvustada vahistatule tema õigusi ja kohustusi ning vangla
erinevate struktuuriüksuste tegevusvaldkondi, hinnata tema vaimset seisundit, kaardistada
tema küsimused, probleemid ja vajalikud tegevused ning leppida kokku järgmised kohtumised.
Tagada inspektor-kontaktisikute poolt vahistatuga individuaalsete vestluste läbi viimine
privaatses ruumis vähemalt üks kord nädalas lahendamaks vanglas viibimisega seonduvaid
küsimusi ja tekkinud probleeme. Kajastada läbi viidud vestlused Vangiregistri tööpäevikus.
Täiendada töökorraldusreegleid ning tagada ametnike töölt eemal viibimise korral vajalike
teavituste olemasolu.
Tagada uue inspektor-kontaktisiku määramine koheselt pärast vahistatu ümberpaigutamist ning
teavitada teda uuest juhtumikorraldajast viivitamata ja vahetult.
Kaaluda vahistatute ühte üksusesse paigutamist töö paremaks korraldamiseks.
3.2. Vahistatute hõivetegevused
Teenistusvalve käigus analüüsiti vahistatutele kambriväliste tegevuste võimalusi ning pakkumist.
Vangistusseadusest tulenevalt ei ole vahistatud erinevalt süüdimõistetutest kohustatud töötama. Kui
vahistatu soovib töötada, piirangud seda lubavad ning vanglateenistus saab talle seda võimaldada, siis
tuleb töö vastavalt korraldada.
Tähelepanekud ja järeldused:
Vaadeldud perioodil oli vahistatutest tegevustega hõivatud 4%. Kuus neist osales
õppetegevuses ja kolm töötas.
Hõivesse suunamisel lähtuti vahistatute puhul nende initsiatiivist ja juhtumikorraldaja ehk
inspektor-kontaktisik neile proaktiivselt hõives osalemist ei pakkunud. Põhjustena toodi välja
ressurssi puudust, et teostada järelevalvet, samuti vahistatute isolatsioone.
Ettekirjutused:
Tagada vahistatutele, kes soovivad töötada ja kellel puuduvad prokuratuuri või vangla poolt
seatud piirangud, tööhõive võimaluste pakkumine samadel alustel süüdimõistetutega.
Laiendada seoses Vangistusseaduse muudatuste jõustumise ja vahistatute avamisega alates
01.10.2024 vahistatute huvitegevustes osalemise võimalusi ja päevaruumides mõtestatud
tegevusi võimaldavate vahendite kättesaadavust.
Tagada toetavad tegevused vangla poolt (meditsiinitöötajate poolsed sekkumised
toimuvad) vaimse tervise erivajadustega vahistatutele. Samuti tegeleda vahistatutega, kes on
oma käitumiselt probleemsemad või vajavad tugivõrgustiku loomist ja/või taastamist
(rikkumised, vägivald, pereprobleemid, puuduvad lähedased ja kontakt välismaailmaga jms).
11
3.3. Vahistatute vanglaväline suhtlemine
Kontrolliti vahistatute võimalusi vanglaväliseks suhtluseks peresuhete ning sotsiaalse võrgustiku
säilitamiseks.
Tähelepanekud ja järeldused:
Poolaasta jooksul on vahistatud Tallinna Vanglas kokku teinud 119 409 telefonikõnet ja
süüdimõistetud 595 142 kõnet. Keskmiselt helistab vahistatu 7,6 tundi ja süüdimõistetu 10,6
tundi ühes kuus.
Jaanuarist kuni juunikuuni oli 52 nädalavahetuse päeva, millest kaheksal päeval ei teinud
vahistatud mitte ühtegi telefonikõnet. Intervjuudes tõid vahistatud välja, et helistada saab
eelkõige tööpäevadel ja tööajal, mistõttu on tööl ja koolis käivate lähedastega keeruline kontakti
hoida.
Tallinna Vanglas kehtib töökorraldus, mille kohaselt on üksuses konkreetne valvur, kelle
ülesandeks on võimaldada vahistatutele telefonikõnede teostamist. Valvur töötab
esmaspäevast reedeni kaheksatunnises vahetuses.
Keskmiselt käib vahistatu kokkusaamisel ühel korral (keskmiselt 0,92 korda)
kuus. Süüdimõistetu kasutab kokkusaamise võimalust statistiliselt sarnaselt - ühel korral kuus
(keskmiselt 0,96 korda). Kuue kuu (ajaperiood 01.01.-30.06.2024) jooksul on vahistatutel
toimunud kokku 76 pikaajalist kokkusaamist ja 319 lühiajalist kokkusaamist. 28% kõikidest
Tallinna Vangla vahistatutest ja 32% kõikidest süüdimõistetutest käis kokkusaamisel. Seega
umbes 1/3 kinni peetavatest kasutavad vanglaväliseks suhtlemiseks kokkusaamiste võimalust.
Keegi intervjueeritud vahistatutest ei toonud välja, et tema lähedastel poleks olnud
informatsiooni tema vangistuses viibimise kohta ja et talle poleks võimaldatud helistamist või
kokkusaamisi.
Ettekirjutused:
Tallinna Vanglal korraldada töö selliselt, et vahistatutele oleks tagatud helistamise võimalus
kogu kalendrinädala ulatuses.
3.4. Enesetappude ennetamise juhendi rakendamine
Teenistusvalve käigus kontrolliti, kas ja kuidas on Tallinna vanglas rakendatud vanglateenistuse üleselt
kehtestatud (13.12.2021) enesetappude ennetamise juhendit. Erilist tähelepanu pöörati olukordadele
kus isik on eelnevalt olnud hinnatud suitsiidiriskis olevaks ning vangistuse ajal tulevad esile riskifaktorid,
mis võivad seda suurendada (kohtuotsuse jõustumine; kontakti puudumine lähedastega jne).
Teenistusvalve käigus viidi läbi Vangiregistri analüüs juhuvalimi alusel kümne Tallinna vangla vahistatu
osas, kelle puhul oli tuvastatud suitsiidirisk.
Tähelepanekud ja järeldused:
Tallinna vanglas rakendatakse enesetappude ennetamise juhendit osaliselt ja eelkõige
meditsiinitöötajate ülesannete lõikes.
Peale üksusesse paigutamist ei ole vanglal ühtset praktikat suitsiidiriskiga kinni peetavaga
tegelemisel.
Suitsiidiriski akuutsuse ära langemist regulaarselt ei hinnata, sh ei tehta seda ka
hilisema riskhindamise käigus.
Ettekirjutused:
Viia koheselt läbi määratud suitsiidiriski aja- ja asjakohasuse kontroll.
Rakendada enesetappude ennetamise juhendit kõikide osapoolte poolt nii saabumisel kui ka
vangistuse jooksul ning tagada selle ellu viimise üle asjakohane ja regulaarne järelevalve.
12
4. Ettekirjutused ja nende täitmine
Vanglal tagada teenistusvalve aruandes viidatud ettekirjutuste viivitamatu täitmine.
Vanglal koostada selleks vangla erinevaid struktuuriüksusi hõlmav tegevuskava koos konkreetsete
tegevuste, tähtaegade ning vastutajatega. Tegevuskava kooskõlastada Justiitsministeeriumiga selliselt,
et selle terviklik rakendamine ei alga hiljem kui 01.10.2024.Viia läbi ettekirjutuste täitmise tulemuste
hindamine ning esitada sellekohane ülevaade Justiitsministeeriumile 31.01.2025.
Justiitsministeerium kontrollib ettekirjutustuste täitmist ja tegevuskavas ette nähtu rakendamist
hiljemalt märtsis 2025.
13