dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Auditi lõpparuande edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. detsember 2021
Viit
24.4-7/21-0069/7194-1
Registreeritud
3. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.4/S Väliskoostööprojektide koordineerimine
Sari
24.4-7/S Väliskoostööprojektidega seotud kirjavahetus
Toimik
24.4-7/21-0069
Vastutaja
Keit Kaadu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎10-58567-1 03.12.2021 Väljaminev kiri.asice988 KB

Sisu (failidest)

Ühtekuuluvusfondi projekti 2014-2020.6.03.18-0152 “Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet rakendusüksus: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Lõpparuanne CF-183/2021 02.12.2021 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines hankelepingute muutmisel, mille kohta on koostatud tähelepanek. Märge struktuuritoetuse registris2:  märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline tähelepanek 4.1 – Hanke nr 223798 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole vastavuses riigihangete seadusega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 167 239,80 eurot, sh ÜF toetus summas 127 102,25 eurot (76%) ning omafinantseering summas 40 137,55 eurot (24%). Oluline tähelepanek 4.2 – Hanke nr 224673 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole vastavuses riigihangete seadusega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 115 574,27 eurot, sh ÜF toetus summas 87 836,45 eurot (76%) ning omafinantseering summas 27 737,82 eurot (24%). Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.6 Energiatõhusus Meede 2014-2020.6.3 Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine Projekti number 2014-2020.6.03.18-0152 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp Toetuse saaja ja partner(id): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019. a taotluse rahuldamise otsus (TRO) nr 1-25/128; (otsuse muutmise) number ja 02.09.2019. a TRO muutmise otsus nr 1-25/1461; kuupäev 14.05.2020. a TRO muutmise otsus nr 1-25/945; 15.06.2021. a TRO muutmise otsus nr 1-25/1758 Rakendusüksus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.01.2019. a –31.08.2021. a periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2021. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik) Hannes Vahemäe, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, audiitor (auditi juht) Auditi läbiviimise aeg 16.08.2021. a – 02.12.2021. a (sh kohapealsed toimingud 18.10.2021. a) Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. Valimi metoodika (kui Valimit ei ole moodustatud, auditeeriti 100% kuludest. kohaldub) 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 68684; 19.01.2021. a, 512 468,65 eurot olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 76% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 24% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 512 468,65 eurot; 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 282 814,07 eurot, sh auditi ulatuses 66 964,43 eurot (tähelepanekud nr 4.1 ja 4.2). TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU 68684 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 50 892,97 50 892,97 0,00 16 071,46 66 964,43 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 164 045,73 164 045,73 0,00 51 803,91 215 849,64 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%) 5 13,07% 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja ei ole hankeid läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Auditi käigus on tehtud kaks olulist tähelepanekut. Oluline tähelepanek 4.1 – Hanke nr 223798 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole vastavuses riigihangete seadusega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 167 239,80 eurot, sh ÜF toetus summas 127 102,25 eurot (76%) ning omafinantseering summas 40 137,55 eurot (24%). RHS § 123 lõikes 1 on nimetatud alused, mis juhtudel võib hankija hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata. RHS § 123 lõige 2 sätestab tingimused, kui on tegemist hankelepingu olulise muudatusega. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on hanke nr 223798 alusel 02.09.2020. a sõlminud AS-ga Elektritsentrum hankelepingu nr 2508201/TKA593 summas 563 048,50 eurot (lisaks reserv 10% hankelepingust 56 304,85 eurot), millele lisandus käibemaks. Hankelepingu p 1.7 järgi oli lepingu täitmise periood alates lepingu sõlmimisest 6 kuud (leping oleks pidanud olema täidetud 01.03.2021. a). Auditi toimingute käigus selgus, et lepingupooled on kolmel korral sõlminud hankelepingu muudatusi6. Ühel juhul on pikendatud lepingu täitmise tähtaega kuni 30.05.2021. a ning kahel teisel juhul on töid ära jäetud (summas 131 873,50 eurot ilma käibemaksuta, lepingu mahust 23,42%) ja ära jäänud tööde asemel on tehtud uusi töid (summas 126 291 eurot ilma käibemaksuta, 22,43%). 6 13.10.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus; 09.02.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 2; 01.07.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 3. 6 09.02.2021. a sõlmitud lepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 2 puhul on hankelepingu pikendamise aluseks toodud RHS § 123 lg 1 p 7, ehk muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. Pikendamise vajaduseks on toodud, et seoses talviste ilmastikuoludega (madal temperatuur, lumi, jää, pinnase külmumine), ei ole võimalik teostada katendite ja haljastuse taastamistöid. Auditi käigus on toetuse saaja selgitanud RHS § 123 lg 1 p 7 tuginemist järgnevalt: „Kuna hankes ettenähtud põhitööd olid lõpetatud ja hankega püstitatud eesmärk (so valgustuse osa rekonstrueerimine) täidetud ning tulenevalt asjaolust, et haljastustööde puhul on tegemist katte taastamise töödega ehk kaasneva tööga, mis ei mõjuta hanke põhieesmärki, ei ole muudatus oluline hankelepingu muudatuse väärtusest sõltumata.“ Olukorras, kus hankelepingu täitmise tähtaega on pikendatud ligi 3 kuu võrra (võrrelduna esialgsesse täitmise tähtaega ca 50%), on audiitorite hinnangul tegemist olulise muudatusega ega ole ühegi RHS § 123 lg 1 sätte alusel õiguspärane. Lepingu muudatuses on toodud pikendamise põhjusena välja talvised ilmastikuolud. Audiitorid leiavad, et hoolas hankija oleks hanke planeerimisel juba pidanud märkama, et hankelepingu lõpptähtajaks on 02.03.2021. a, mistõttu hankija oleks pidanud arvestama, et katendite taastamine ning haljastustööd peaksid aset leidma veebruaris, mis on tavapäraselt siiski aeg mil Eestis on maapind külmunud ning lumi maas. Seeläbi ei saa kuidagi olla ettenägematu, et veebruaris ei ole võimalik haljastustöid teha ning lepingut tuleb pikendada. Sellest tulenevalt oleks hankija võinud sätestada pikema hankelepingu täitmise tähtaja. Tegemist on RHS § 123 lg 2 p 1 alusel tehtud muudatusega, kus hankelepingusse on lisatud tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Kui hankelepingu muudatus on oluline, ei ole hankelepingu muutmine lubatud. 13.10.2020. a ning 01.07.2021. a sõlmitud hankelepingu muudatustega (hankelepingu muudatused 1 ja 3) on töid ära jäetud summas 131 873,50 eurot ning nende asemel on tehtud uusi/täiendavaid töid summas 126 291 eurot, kokku 258 164,50 eurot (lepingu mahust 45,85%). Sõlmitud muudatuste aluseks on toodud RHS § 123 lg 1 p 2 ja p 1. Muudatuste sisuks on olnud kaablipaigalduse meetodi muutmine. Kui esialgsete hanke alusdokumentide alusel tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. Vastava muudatuse põhjusena on toetuse saaja toonud välja, et tänava sulgemiseks loa saamine Tallinna Transpordiametilt osutus raskeks tulenevalt liiklusoludest projekti elluviimise ajahetkel ja selle tõttu kasutati alternatiivset ehitusmeetodit, et tööde piirkonnas samaaegselt toimuva muu objekti ehitusega ja sellega seotud liikluse ümberkorraldusega, ei tekitaks täiendav tee sulgemine kaablitrasside rajamisel olulisi takistusi kogu liikluses. Lisaks nähtub toetuse saaja selgitustest, et tööde eesmärgist lähtuvalt on nad hinnanud need tööd samaväärseteks töödeks. RHS § 123 lg 1 p 2 tuginemist on toetuse saaja selgitanud sellega, et muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Riigihanke 223798 alusdokumentide lisa 2 „Pirita tee tänavavalgustuse kululoend" sisaldas märkust 4, mille kohaselt kõik töömahud, mis on toodud Kululoendis, on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid. Ühtlasi lähtuti ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 punktist 7.6, mis sätestab, et lepingus (lisa nr 1) toodud töö mahu muutumisel (suurenemisel või vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse tegemisele tuleva töö maksumust. Töö maksumuse muutumine määratakse igal konkreetsel juhul poolte kirjalikul kokkuleppel eraldi. Lisaks viitas toetuse saaja ka lepingu punktile 7.1.2, kus on toodud loetelu7, millal tohib reservi kasutada. Audiitorite hinnangul ei ole kaevikuga ja kaevikuta ehitusmeetodi puhul tegemist samaväärsete töödega, kus saaks arvestada tööde maksumuste vahet. Tööde eesmärk projekti mõistes on küll sama, ehk kaablite paigaldamine maasse, aga nende tööde tehnoloogia kui ka sisu erinevad teineteisest. Ühel juhul tuleb kaevata kraav trassi ulatuses maasse, paigaldada kaabel ning seejärel taastada esialgne olukord. Teisel juhul ei kaevata kogu trassi ulatuses 7 1) Ettenägematud asjaolud; 2) lepingu mahtu esialgselt kuulunud tööde maht suureneb; 3) uued tehnoloogilised lahendused või materjalid, mida projekti kavandamisel veel ei olnud, mis ei too kaasa lisakulusid, kuid oluliselt parendavad mõnede ehitustööde kvaliteeti, ilma et need oluliselt mõjutaksid algset projekti; 4) põhiprojekti vead ja puudused, mis mõjutavad kogu projekti kasutamist; 5) geoloogilised, arheoloogilised ja muud looduslikud leiud, millega algne projekt ei arvestanud. 7 kraavi, vaid puuritakse maa alt ning siis läbi selle paigaldatakse kaabel maasse. Tegemist on erinevate tehnoloogiatega, mille puhul kasutatakse erinevaid masinaid ja seadmeid. Samuti ei saa audiitorid nõustuda, et muudatuse aluseks on RHS § 123 lg 1 p 2. Toetuse saaja poolt toodud punktid on audiitorite hinnangul üldsõnalised. Kui teha muudatus vastavalt RHS § 123 lg 1 p 2, siis peaksid alusdokumendid sisaldama oluliselt detailsemaid tingimusi vastava muudatuse tegemiseks. Näiteks tuleks alusdokumentides juba välja tuua, kas ja mis juhtudel vaadatakse mahu suurenemised/vähenemised üle, ajaline periood, millal mahtusid kontrollitakse jms. Ehk hanke alusdokumendid ei sisaldanud täpset muudatuse ulatust, millest oleks tulnud lähtuda. Audiitorite hinnangul ei ole hankelepingu muutmisel järgitud RHS §123 lõiget 1. Seega esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas 01.09.2014. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 1438 § 227 lg 2 toodud asjaolud, mille tõttu vähendatakse lepingu ning muudatuse mahtu 25%. Hankelepinguga seotud abikõlblike kulude summaks projektis on olnud 668 959,20 eurot (käibemaksuga), millelt arvestatakse 25% mitteabikõlblik kulu. Seega on tuvastatud puudustest tulenevalt projektis mitteabikõlblik kulu kokku 167 239,80 eurot (millest auditi ulatuses 53 675,28 eurot), sh mitteabikõlblik ÜF toetus summas 127 102,25 eurot (auditi ulatuses 40 793,21 eurot) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 40 137,55 eurot (auditi ulatuses 12 882,07 eurot). Risk toetuse saajale: RHS-ist tulenevate reeglite, nõuete ja põhimõtete mittejärgimisel on oht, et hanke korraldamine ei ole olnud läbipaistev ning toetus võidakse osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 127 102,25 eurot (76%) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 40 137,55 eurot (24%) projekti nr 2014-2020.6.03.18-0152 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: Toetuse saaja esitab oma seisukoha projekti 2014-2020.6.03.18-0152 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ (edaspidi projekt) projektiauditis toodud olulise tähelepaneku 4.1 kohta, mis puudutab hanke nr 223798 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 7 – Pirita tee (Pirita tee 12 – Pirita sild)“ alusel 02.09.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr. 2508201/TKA593 (edaspidi ka hankeleping) muutmist. Projektile antakse toetust majandus- ja taristuministri 05.08.2016 määruse nr 48 „Tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetamise tingimused“ (edaspidi meetme määrus) alusel. Meetme rakendusüksus (RÜ) on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Meetme määruse § 22 lg 3 kohaselt esitab toetuse saaja tänavavalgusti või tänavavalgustuse juhtimissüsteemi hankimisel enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti ning enne hankelepingu muutmist hankelepingu muudatuse projekti rakendusüksusele kooskõlastamiseks. Meetme määruse § 22 lg 4 kohaselt rakendusüksus kooskõlastab hankelepingu või selle muudatuse projekti või keeldub kooskõlastuse andmisest ning teeb ettepaneku hankelepingu või selle muudatuse projekti täiendamiseks või muutmiseks, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab täiendamist või muutmist. 8 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord 8 Meetme määruse § 22 lg 5 kohaselt rakendusüksus kontrollib sõlmitud hankelepingu vastavust hankedokumentidele, taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele. Meetme määruse § 22 lg 6 kohaselt rakendusüksus nõustab toetuse saajat riigihanke läbiviimisel. Meetme määruse § 24 lg 7 kohaselt rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning taotluse rahuldamise otsusele vastavust. Toetuse saaja on meetme määruse § 22 lg 3 kohaselt kõik hankelepingu muudatused kooskõlastanud rakendusüksusega enne nende sõlmimist alljärgnevalt: 13.10.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 1 Alus: riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 2 Muuta lepingu punkti 7.1 ja sõnastada see alljärgnevalt: 7.1 Käesoleva lepingu mahus töövõtja poolt tehtava töö maksumus on 578 066,50 eurot (lepingu hind), millele lisandub käibemaks 20% 115 613,30 eurot, seega kuulub kokku tasumisele 693 679,80 (kuussada üheksakümmend kolm tuhat kuussada seitsekümmend üheksa) eurot ja 80 senti. a) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 29.09.2020. b) Kooskõlastatud KIK poolt 1.10.2020 alljärgneva sõnastusega: KIK nõustub taotluses toodud muudatustööde põhjendustega ja sõlmitava muutmise lepingu eelnõus toodud muudatusega ning on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS § 123 lg 1 p 1 tingimustele. Muudatustööd on vajalikud, et saavutada projekti eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 15.h Teie poolt täidetuks. 09.02.2021 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 2 Alus: riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 7 1. Muuta lepingu punkti 1.7 ja sõnastada see alljärgnevalt: 1.7. Lepingu täitmise tähtaeg: 30. mai 2021. 2. Muuta lepingu punkti 1.8 ja sõnastada see alljärgnevalt: 1.8 Põhiline kasutusvalmiduse tähtaeg: 16. mai 2021. a) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 28.01.2021. b) Kooskõlastatud KIK poolt 1.02.2021 alljärgneva sõnastusega: Rakendusüksus on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS § 123 lg 1 p 7 tingimustele. Leiame, et lepingu täitmise tähtaja ja kasutusvalmiduse tähtaja muutmine on vajalik, et saavutada ehitusstööde eesmärk ja seeläbi kogu projekti eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 16.h Teie poolt täidetuks. 01.07.2021 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 3 Alus: töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 punkt 7.6 ja riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 1 Muuta lepingu punkti 7.1. ja sõnastada see alljärgnevalt: 7.1 Käesoleva lepingu mahus töövõtja poolt tehtava töö maksumus on 557 466,00 eurot (lepingu hind), millele lisandub käibemaks 20% 111 493,20 eurot, seega kuulub kokku tasumisele 668 959,20 (kuussada kuuskümmend kaheksa tuhat üheksasada viiskümmend üheksa) eurot ja 20 senti. a) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 15.06.2021. b) Kooskõlastatud KIK poolt 25.06.2021 alljärgneva sõnastusega: KIK nõustub taotluses toodud muudatustööde põhjendustega ning on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS § 123 lg 1 p 1 tingimustele. Muudatustööd on vajalikud, et saavutada projekti eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 16.h Teie poolt täidetuks. 9 Arvestades, et eelpool nimetatud hankelepingu muudatusi on menetletud meetme määruse § 22 kohaselt, ei nõustu toetuse saaja auditis esitatud soovitusega rakendusüksusele algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess, toetus summas 127 102,25 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 40 137,55 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Toetuse saaja leiab, et meetme määruses rakendusüksusele seatud kohustustest lähtuvalt tuleb rakendusüksusel võtta vastutus võimalike tagasimakse teostamise osas. Ühtlasi on toetuse saaja seisukohal, et korraldus- ja/või rakendusasutused on kohustatud juhendama rakendusüksuseid selliselt, et kõik struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale vastavad rakendusüksused omaksid selget ja ühtset arusaamist sellest, millistel alustel tuleb hankelepinguid või mahtude muudatusi vormistada, et need oleksid RHS-iga kooskõlas. Toetuse saaja on lepingu muudatuse 1 vormistamisel lähtunud asjaolust, et oma olemuselt on tegemist ühikuhindade alusel sõlmitud lepinguga. Selle viitavad nii hanke alusdokumentides kui hanke tulemusel sõlmitud hankelepingu juures olev kululoend (pakkumus), kululoendi juures toodud märkus, mille kohaselt kululoendis toodud töömahud on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid. Sellega seondub omakorda lepingu p. 7.6 mille kohaselt lepingus (lisa nr 1) toodud töö mahu muutumisel (suurenemisel või vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse tegemisele tuleva töö maksumust. Selle viitab ka riigihangete seaduse seletuskiri, mis selgitab RHS § 123 lg 1 punkti 2 mõtet. Selgitatud on, et hankelepingut on võimalik muuta ka juhul, kui sellise muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Näiteks võib selline muudatus olla kokku lepitud hankelepingus, mis sõlmitakse ühikuhindade alusel ning hankelepingu lõplik maksumus oleneb tellitavate ühikute arvust. Sellisel juhul on sisuliselt tegemist hankelepingu enda tingimuste täitmisega, kusjuures tingimuste täitmine võib nö varieeruda vastavalt hankija vajadustele. Hanke alusdokumentides sisalduva projektdokumentatsiooni „Tallinna Põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp põhiprojekt lõik -7 Pirita tee (Pirita tee 12 – Pirita sild)“ K-projekt AS töö nr 19091“ seletuskirja punkt 2.8 /Kaabelliinid/ sisaldas märget: „Kaablikaevik on projektlahenduses ette nähtud rajada lahtisel meetodil. Võimalus teostada ristumised sõiduteega ja mahasõitudega kinnisel meetodil hinnatakse objektil. Ristumised kinnisel meetodil täiendavalt kooskõlastada võrguvaldajatega. Kinnise meetodi kasutamisel tuleb enne ehitustööde algust kontrollida ristuvate kommunikatsioonide paigaldussügavused.“ Kinnise meetodi kasutamise võimalikkus selgub alles siis, kui töövõtja surfib välja trasside tegelikud asukohad ehk see selgub tööde käigus. Kuna kinnise meetodi kasutamise vajadus selgus alles tänava sulgemiseks loa saamisel Tallinna Transpordiametilt tööde elluviimise käigus, ei saanud hankija sellest asjaolust teada hanke korraldamisel, ning tugines lepingu muutmisel RHS § 123 lg 1 p-st 2, kuna toetuse saaja hinnangul olid muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Ühtlasi tugines toetuse saaja rakendusüksuse kooskõlastusele, et muudatustööd on vajalikud, et saavutada projekti eesmärk, lugedes kaevikuga ja kaevikuta tööd samaväärseteks. Riigihangete seadus ei viita mitte ühelgi juhul seoses hankelepingu muudatusega tööde samaväärsusele. Küll aga viidatakse seaduse eelnõu seletuskirjas hankelepingu muutmise paragrahv 123 selgitustes järgmist: „Laia tõlgenduse puhul võiks aga hankeeseme asendamine teoreetiliselt hõlmata ka märkimisväärseid muudatusi samaliigilise hankeeseme koosseisus, kuna selline muudatus mõjutab eelduslikult samuti hankemenetluse tulemust, kui muudatus tingib hankemenetlusest potentsiaalselt huvitatud isikute ringi laienemist. Samaliigilise hankeeseme muudatuse näide on purskkaevu projekteerimistöö selline modifikatsioon, kus esialgselt olemuslikult šõu-vahendina koostoimiva spetsiifilise valgustuse, heli ja veesurve muutmise installatsiooniga varustatud ja selleks otstarbeks spetsiifiliste materjalomadustega purskkaevu asemele projekteeritakse lihtne, muutumatu veesurvega kivimist purskkaev. Siiski kirjeldatud samaliigilise hankeeseme koosseisu muudatused võiksid olla käsitletavad oluliste hankelepingu muudatustena (mille puhul ei ole täidetud ka viimane muudatuse lubatavuse alus), mis sellistena on samuti lubamatud ja seega tingivad uue riigihanke korraldamise.“ 10 Eelpool selgituses on märgitud, et kirjeldatud samaliigilise hankeeseme koosseisu muudatused võiksid olla käsitle- tavad oluliste hankelepingu muudatustena, kuna selline muudatus mõjutab eelduslikult hankemenetluse tulemust. 13.10.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 1 aga hankemenetluse tulemust ei mõjutanud. Hankemenetluse tulemusel saavutati täpselt selline tulemus, nagu hankega oli ette nähtud. Kuigi riigihangete seadus ei ole üheselt tõlgendatav ning toetuse saaja, rakendusüksus ja audiitorid on hinnanud tööde samaväärsust erinevalt, on toetuse saaja võimalike tagasimaksete vältimiseks esitanud rakendusüksusele e- toetuse keskkonna kaudu 15.11.2021 kooskõlastamiseks 02.09.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatuse 4, millega muudetakse 13.10.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatuse 1 preambulit ja korrigeeritakse muudetud kululoendit (muudatuse 1 lisa nr 2), mille kohaselt muudatuste väärtus kokku moodustab 40,18% lepingu esialgsest reservita ja käibemaksuta maksumusest. Nimetatud muudatuse tulemusena on ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatuste väärtus kokku lepingu esialgsest reservita ja käibemaksuta maksumusest alljärgnev: Muudatuse väärtus Muudatuse alus Osakaal 31 951,00 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel 5,675 % 226 213,50 RHS § 123 lg 1 p 4 alusel 40,177 % 258 164,50 Muudatuste väärtus kokku 45,85 % Mis puudutab lepingu tähtaega, siis leping sõlmiti 02.09.2021 täitmise tähtajaga 6 kuud, sh ehitustöödeks 5 kuud. Tööd oli plaanis teha kolmes etapis. Viimases, III etapis Kose tee – Pirita sild, ja kõik kaevetööd lõpetada 2020.a jooksul. Esimesed kaks etappi tehti ühiselt Pirita tee ühissõidukiraja ehitusega, III etapi jaoks oli vaja hankida eraldi kaeveluba. Kaeveloa taotlemisel selgus, et projektil puuduvad osade kinnistuomanike kooskõlastused ja taotlus tagastati 02.11.2020 negatiivse kooskõlastusega. Projekteerija hankis vajalikud kooskõlastused ja kaeveluba väljastati 03.12.2020, mis lükkas tööde teostamise edasi ja ilmastikuolud ei võimaldanud enam katteid taastada. Tähtaja pikendamist ei saa võrrelda samaväärselt maksumusega. Tööde teostamine välitingimustus sõltub ilmaoludest. Reaalselt tehakse pikendatud 3 kuu jooksul tööd ca 1 nädal, seda ikka siis kui ilmastikuolud seda võimaldavad. Tänavavalgustuse tööde puhul tehakse esmalt maasisesed tööd ja seejärel kaabeldused, mastid ja valgustid. Tähtaja muudatus konkurentsile mõju ei avaldanud, hanke juurde registreerus 8 pakkujat, kellest pakkujana osales 4 ja alltöövõtjana 2 ettevõtet. Eeltoodut arvestades on toetuse saaja seisukohal, et auditi tulemuse osas, et puudusi esines hankelepingute muutmisel, on toetuse saaja lähtunud hankelepingu muudatuste tegemisel meetme määrusest ja rakendusüksuse kooskõlastustest ning audiitorite tähelepanekud on hinnangulised, sest riigihangete seaduses ei ole selgesõnaliselt sätestatud muudatuste samaväärsust ning millised on hankelepingu olulised muudatused, mis mõjutaksid hankemenetluse tulemust. Seetõttu ei nõustu toetuse saaja auditis tuvastatud kulude lugemisega mitteabikõlblikeks ega toetuse saajale esitatud soovitusega toetuse osaliseks tagasimakseks, arvestades, et toetuse saaja on võimalike tagasimaksete vältimiseks esitanud rakendusüksusele kooskõlastamiseks lepingu muudatuse nr 4, mis rakendusüksuse kooskõlastamisel jõustuks tagasiulatuvalt lepingu muudatuse nr 1 sõlmimise kuupäeval ning mille sõlmimisega on ehituse töövõtja nõustunud (ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatuse 4 projekt lisatud). Soovituse rakendamise eest vastutav isik: Ain Valdmann Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja /kuupäev digiallkirjas/ 11 Risk rakendusüksusele: Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess, toetus summas 127 102,25 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 40 137,55 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi tõhusamalt kontrollida riigihangete seadusest tulenevate nõuete täitmist sh hankelepingu muutmist. Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksus on veendunud, et lepingu alusel tehtud kulud on kõik täies ulatuses abikõlblikud. Esmalt seletab rakendusüksus tehtud muudatuste põhimõtteid ja muudatuste vastavust RHSile ning seejärel oma mõttekäiku kontrolli läbiviimise käigus. Hankes tehti lihtsustatult kolm muudatust: muudatus 1 - hankelepingu tähtaja muutmine. Tegemist on hankelepingus sisaldunud väheoluliste tööde tegemise edasilükkamisega ilmastikust tingitud põhjustel. Leping sõlmiti 02.09.2021 täitmise tähtajaga 6 kuud, sh põhiline kasutusvalmidus 5 kuud (kaevetööd 2020). Lepingu täitmise tähtpäev oli 02.03.2021 Tööd tuli teha kolmes etapis. I etapp lõpetati 09.10.2020, II etapp 24.10.2020. Need vahetähtajad hõlmasid mastide ja kaabeldusepaigalduse töid. Nendes lõikudes paigaldati uusi valgusteid ja demonteeriti vanu maste perioodil 26.10.2020 – 12.11.2020. Esimesed kaks etappi tehti ühiselt Pirita tee ühissõidukiraja ehitusega. III etapi jaoks oli vaja küsida eraldi kaeveluba. Kaeveloa taotlemisel selgus, et projektil puuduvad osade kinnistuomanike kooskõlastused ja taotlus tagastati 02.11.2020 negatiivse kooskõlastusega. Kaeveloa taotlemine oli ehitaja kohustus (Pirita hanke 223789 ’Lisa 1 Töökirjeldus’ p 10.) Projekteerija kohustus oli kooskõlastada projekt tehnovõrkude valdajaga ja kõigi teiste asjaomaste ametkondadega vastavalt projekteerimistingimustes toodule (hange nr 208886 ’Lisa 1-teenuse tehniline kirjeldus’ p 3.1.1 ja p 5.1). Seega põhjustas projekti viga ehituses 1-kuulise seisaku. Ehitustööd seisid novembrikuus, nendega sai jätkata 03.12.2020, milliseks ajaks parandas projekteerija projektis oleva vea. Eelneva tõttu nihkus III etapi ehitus detsembrikuusse, mida ei osanud keegi ette näha ja mis ei ole enam ehitamiseks hea aeg. Eelnevat kontrollis KIK Pirita tööde päevikust (lisatud), lehtedelt „11.2020“ ja „12.2020“ p-s 12 „Muud märkused ja asjaolud“ töövõtja info, et „Kaevetööd jäävad pausile, kuna projekteerijal on hankimata mõned kooskõlastused ning sellega seoses ei väljastata meile teise etapi kaevetööluba, mis on bussiraja ehitusest eraldi.“. Lehel „01.2021“ on märkustes kirjutatud „Kaevetööde luba saadud". Päevikust nähtub, et Pirita tee algse lepingu tähtajaks 02.03.2021 oli enamus töid tehtud. Exceli tabeli lehelt „02.2021“ on näha, et veebruaris tehtigi ainult töid ajaperioodil 01.-05.02.2021. Järgmised tööd tehti lehe „05.2021“ andmetel juba ajavahemikul „01-15.05.2021“ ja nendeks töödeks olid siis haljastuse taastamine ja asfaldi taastamine. Lisaks nähtub päeviku lehel „02.2021“ p-st 12, et elektritööd olid valmis 05.02.2021 seisuga ehk siis ca kuu enne lepingu esialgset täitmise tähtpäeva 02.03.2021. 5. veebruariks olid tehtud elektritööd ja sisuliselt oli taristu kasutusvalmis, seega ehituslepingu täitmise aeg ei olnud hankes planeeritud liialt lühike. 12 Jaanuari lõpu seisuga oli ’Katendi’ ja ’muru taastamise’ tegemata tööde maksumus 47 771 € (KM-ta). Lepingu maksumus oli siis 525 515 eurot KM-ta („siis“ seepärast, et enne tööde viimast akti mõõdeti tööde mahud üle, ning selle tulemusel lepingu summa muutus (muudatus nr 3 tulemusel) ehk suurenes 31 951 eurot KM-ta võrra). Seega, kui ehitustööde päevikuid vaadata, siis oli 05.02.2021 lõpuks teha jäänud veel ca 9% lepingu summast töid. Lepingu täitmise tähtpäev oli 02.03.2021 KIKi hinnangul on eelnevat arvestades tegemist lepingu muudatusega, mis ei ole oluline. Muudatus ei ole oluline kuna muudatusega ei lisatud tingimust, mis oleks laiendanud pakkujate ringi. Kõik pakkujad said arvestada, et peamised ehitustööd (kaevetööd) saab ära tehtud novembrikuus, kuid hankija poolt lepingu täitmiseks antud projekt oli vigane, mistõttu lükkus ehitusaeg detsembrisse ja sellele järgnev katendite taastamine jaanuari. Ning osaliselt lükkus katendi taastamine haljastustöödega samasse aega. Kõikide pakkujate jaoks on teada, et kui tellija tingimused on vigased, siis selle võrra (vea parandamiseks kuluv aeg) pikeneb ka lepingu täitmise aeg. Kuid tegemist ei ole kindlasti olukorraga, mis pakkuja kasuks lepingulist vahekorda kallutaks, pigem vastupidi. Ka muudatuse rahaline väärtus jääb nn väheolulise piiresse moodustades 9% lepingu maksumusest, sealjuures väheoluliseks loetakse muudatuse maksumust kuni 15% ulatuses. Selline tööde venimine on kahjulik eelkõige töövõtjale, kes ei saa töid objektil lõpetada, sealhulgas teatud juhul isegi tehnikat ära viia. Haljastuse tegemine vaegtööna on tee-ehituse lepingutes tavapraktika, seda tavapäraselt ei vormistatagi muudatusena. Sisuliselt on tegemist VÕS mõttes täiendava tähtaja andmisega puuduse kõrvaldamiseks, mitte hankelepingu muutmisega. Tegemata tööde eest makset ei teostatud. Kui hankes oleks antud pikem tähtaeg poleks see pakkujate ringi laiendanud, sest tänavavalguste ehitamiseks oli antud täiesti piisav tähtaeg. Kõrvaliste ehk taastamistööde üles jätmine vaegtööna ja tegemine hankijale või ilmastikust sobilikul ajal on tavapraktika, millega teadsid arvestada kõik pakkujad, kes on enne ehitustegevusega kokku puutunud. Lepingu p 7.5 kohaselt on Tellijal õigus kinni pidada vaegtööde maksumus kuni vaegtööde lõpetamiseni ja vastava töö tehtud tööde akti vormistamise ja allakirjutamiseni. Vastav summa ka kinni peeti. Selline muudatus on lubatav RHS § 123 lg 1 p 7 alusel; Lisaks on muudatus õigustatav RHS § 123 lg 1 p 2 alusel kuivõrd lepingu p 1.9 lubab töövõtjal taotleda lepingu pikendamist p 12.2 ja 14 kohaselt kui kohustuse rikkumine on vabandatav loodusjõu tõttu ja seda üksnes aja vältel mil lepingu täitmine on takistatud. muudatus 2 - muudatuse tingis hankija jaoks ettenägematu olukord. Lahtise ehitusmeetodi vahetamisel kinnise vastu tuleb kõigi tehtud muudatuste erinevate aspektide ja aluste hindamisel silmas pidada, et meetodi vahetamine iseenesest oli hankija jaoks ettenägematu ja RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt õigustatav muudatus, kuna projekteerija oli projekteerinud ehituse vaid lahtisel meetodil ja selle projektiga mindi ka hankesse. Samal ajal toimus Tallinna sama piirkonna teedel veelgi ehitustöid, mistõttu Transpordiamet ei saanud anda välja teede sulgemise luba. Seetõttu ei jäänud hankijal muud üle kui nõustuda ehitaja ettepanekuga ehitada hoopis kinnisel meetodil. Ja kõik selle muudatusega kaasnevad kulud saab lugeda õiguspäraseks § 123 lg 1 p 4 alusel. Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tegutsevad teineteisest sõltumatult. Tänavate sulgemislubade väljastamisel ei jälgi Transpordiamet millised linna hanked ja lepingud töös on, vaid üksnes seda mis on liikluse mõttes hetkes asjakohane. Keskkonna- ja Kommunaalamet ei tegele Tallinna transpordi korraldamisega ja seetõttu ei saanud eeldada, et sulgemisluba ei väljastata; muudatus 3 - ülemõõtmine vastavalt pakkumuses toodud hindadele. Pärast teostusdokumentatsiooni kohaste tehtud tööde mahtude selgumist toimus hankelepingu kohane tööde mahtude ülemõõtmine. Ülemõõtmise tulemusel suurenes kinnisel meetodil paigaldatud kaablite pikkus. Selline muudatus on lubatav RHS § 123 lg 1 p 2 alusel ja kooskõlas alusdokumentide lisaga 2 „Pirita tee tänavavalgustuse kululoend", mis sisaldas märkust 4, mille kohaselt kõik töömahud, mis on toodud Kululoendis, on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid. Ühtlasi lähtuti ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 punktist 7.2, mille kohaselt Tellija tasub lepingu hinna täitja ja tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde akti ja vastava arve alusel ja 7.6, mis sätestab, et lepingus toodud töö mahu muutumisel (suurenemisel või vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse tegemisele tuleva töö maksumust. Töö maksumuse muutumine määratakse igal konkreetsel 13 juhul poolte kirjalikul kokkuleppel eraldi. Seega tegemist oli lepingust tuleneva kohustusega kõik tööd üle mõõta (muudatuse ulatus) ja tasuda teostatud tööde akti alusel ning vormistada muudatus kirjalikult kui on ehitatud projektist erinevalt. Pirita tee Elektritsentrumi pakkumises on kinnise meetodi hinda küsitud kaitsetorule läbimõõduga 110mm ja tugevusega 750N ja ühikuhind sellele oli 150€/m. (Sellise kaabli paigalduspikkus on ainult 20m). Pirita tee muudatuses 1 on kinnise meetodi (kaitsetorule läbimõõduga 75mm ja tugevusega 1250N ) ühikuhind 89 €/m. Lahtise ehitusmeetodi vahetamisel kinnise vastu tuleb kõigi tehtud muudatuste erinevate aspektide ja aluste hindamisel silmas pidada, et meetodi vahetamine iseenesest oli hankija jaoks ettenägematu ja RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt õigustatav muudatus, kuna projekteerija oli projekteerinud ehituse vaid lahtisel meetodil ja selle projektiga mindi ka hankesse. Ja kõik selle muudatusega kaasnevad kulud saab lugeda samuti õiguspäraseks § 123 lg 1 p 4 alusel, kuigi kulud vormistati eraldi muudatusena nr 3 ja lähtuti kokku leitud hindadest ja nende kohaldamise metoodikatest. Mistõttu vastab muudatus nr 3 nii RHS § 123 lg 1 p 4 kui p 2 regulatsioonile tagades hankijale sel kombel ka ettenägematuse korral hankes pakutud hinnad. Kuidas toetuse saaja ise kvalifitseerib muudatuse aluse RHS valguses ei oma toetuse väljamaksmise juures sisulist tähtsust, kuna õiguspärase aluse olemasolus peab olema veendunud rakendusüksus ja tähtsust ei oma selle kattuvus toetuse saaja arvamusega kohalduvast õigusest vaid aluse olemasolu ja kohaldatavus. Kontrollimenetluse käigus lähtus KIK järgnevast: a) Lepingu pikendamine 3 kuu võrra seoses katendi ja haljastuse taastamistöödega (muudatus 2). KIKi hinnangul oli katendi ja haljastuse taastamistööde näol sisuliselt tegemist vaegtööde ülesse jätmisega, mis ehitustööde puhul on tavapärane. Seejuures lepingu põhiosa töödest oli tehtud 91% hankelepingu kogumaksumusest. Töö üles jätmist vaegtööna ei loeta hankelepingu muutmiseks. Kuna tegemist ei ole lepinguga kus oleks olnud kokku lepitud töö etapiviisiline vastuvõtmine, siis sellisest vaegtööna üles jäävast kohustuse osaliselt mittekohasest täitmisest ei tulene hankijale õigus tehtud töö eest mitte tasuda arvestades VÕS § 637 lg 4 esimest lauset ja Riigikohtu praktikat. Selline õiguslik olukord peab igale ehitusettevõtjale tuttav olema. Seetõttu ei saa sellist lepingu muudatust või kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist lugeda oluliseks hankelepingu muudatuseks. Eelnevast tulenevalt luges KIK tehtud muudatuse väheoluliseks kuna pakkujate ring ei oleks sellest suurenenud. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et katendi taastamistööde puhul oli siiski tegemist tellijale ettenägematu olukorraga selles osas, et III etapi kaeveloa taotlemisel selgus, et projektil puuduvad osade kinnistuomanike kooskõlastused, mistõttu ehitustegevus peatati novembrikuuks. Ilmastiku olud olid 2021. a jaanuaris ja veebruaris võrreldes eelnevate aastatega märksa talvisemad (külmakraadid, rohke lumi). Sellega seoses sai tellija varasemate aastate talveperioodile tuginedes arvestada, et töövõtjal on võimalik teostada katendi ja haljastuse taastamistöid ka talvisel perioodil. Vaadates hanke korraldamise aega (pakkumuste esitamise tähtaeg 29.07.2021) ja aega, mis kulub pakkumuste hindamisele ning hankelepingu sõlmimiseni (ca 1 kuu), siis 5 kuud tööde tegemiseks oli hanke tegemisel igati põhjendatud aeg. Tõenäoliselt eelmiste aastate ilmaolude tõttu ei esitatud pakkujate poolt ka ühtki küsimust ega ettepanekut töö tegemise perioodi muutmiseks, kuna see tundus kõigile realistlik. Haljastustööde tegemise aeg ehitustööde lepingu sõlmimisele mõju avaldada ei saa, sest see on niivõrd vähetähtis osa ja jäetaksegi tavapäraselt üles vaegtööna kuniks ilmastikuolud või tellija võimaldavad haljastustööd ka lõpetada. Seega antud muudatuse õiguslik alus saaks olla nii RHS § 123 lg 1 p 7 kui ka p 4. b) Kaablipaigaldustööde tehnoloogia muutmisega (muudatus nr 1) ja lõplike hankelepingu teostusdokumentatsiooni kohaste tööde mahtude muutumisega muutus lepingu maksumus (muudatus nr 3). Lahtises kaevikus kaablipaigalduse töö asendamist kinnise meetodi tööga saab lugeda ettenägematuks muudatuseks (RHS § 123 lg 1 p 4), mille tingisid hankijale ettenägematud asjaolud ning muudatuste väärtus 14 ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Ehitustööde projekteerimisel ja hanke korraldamise ajal ei saanud projekteerija ega hankija ette näha olukorda, et Transpordiamet ei anna luba ehitamiseks teed sulgeda kuna samal ajal Pirita tee tänavavalgustuse renoveerimise ehitustöödega toimus Pirita tee ühissõidukiraja ehitus ja seetõttu olid juba Pirita teel tehtud liikluse ümberkorraldused. Sellest tulenevalt täiendav Pirita tee sulgemine kaablipaigalduseks lahtisel meetodil oleks põhjustanud olulist liiklustakistust kogu Viimsi poolsaare elanikele. Lisaks on üldteada asjaolu, et Tallinna linnas on puudulikult dokumenteeritud teede aluste trasside ja kommunikatsioonide asukohad ning seetõttu projekteeris projekteerija kaeviku paigaldamise lahtiselt, sest ükski projekteerija ei ole võimeline ilma alusdokumentatsioonita projekteerima kinnisel meetodil ehitamist ja ükski mõistlik projekteerija ei võtaks sellist vastutust. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet lähtus hanke korraldamisel projektist, mis oli Tallinna Transpordiameti poolt kooskõlastatud ja saanud ehitusloa. Vastav kohustus lähtub projekteerimistingimustest. Kooskõlastus on leitav hankele lisatud projekti juurest. Tallinna Transpordiamet väljastab tänava kaevetööde loa taotluse menetlemise protsessis liikluskorralduse muudatuse loa/kooskõlastuse, mis on üheks aluseks kaevetööde loa andmisele, millega lubatakse kas tänava osaline või täielik sulgemine. Kõnealune luba on haldusakt, mida ei anta enne kui taotlus on vastuvõetav. Keeldumiste kohta kirju eraldi ei väljastata, läbirääkimisi peetakse suusõnaliselt, sest keelduva haldusakti järgi vajadus puudub. Transpordiameti põhjendustest (lisatud) nähtub järgnev: „Seoses Pirita tee ühistranspordi raja ehitusega ja sellega koos teostatavate kaevetöödega alustati seal tee osalise sulgemisega 21.08.2020 ja sulgemisluba lõpetati 04.12.2020. Selle perioodi sees alustati ka tänavavalgustuse ehitustöödega ja kuna me üldjuhul kahte sulgemisluba samale asukohale samaks ajavahemikuks ei väljasta, siis kehtis tänavavalgustuse ehitusel sama liiklusskeem. Tänavavalgustuse ehitustööd jätkusid ka pärast bussirajaga seotud ehitustööde lõppemist, mille osas väljastati eraldi sulgemise load (perioodid 14.12.2020 – 17.12.2020; 06.01.2021 – 5.02.2021 ja 03.05.2021 – 07.05.2021). Kinnise meetodi kasuks otsustati asjaolul, et muidu ei oleks saanud täita kahe sõidurajaga läbipääsu tingimust, mis oli seatud kehtivale sulgemisloale.“. Pirita tee ühistranspordiraja ehitusel rakendati ehitusaegset liikluskorraldust, kus hommikul oli avatud linnast väljuval suunal üks sõidurada ja linna tuleval suunal kaks sõidurada linna poole ning õhtul vastupidi, linna tuleval suunal oli avatud üks sõidurada ja kaks sõidurada linnast välja ehk rakendati muutsuunarada. Sellise skeemi rakendamine piiras läbilaskvust ja tekitas ummikuid. Täiendav kaablikaevikute rajamine oleks muutnud olukorra kriitilisemaks. Hanke nr 223798 hankedokumentide lisas 1 „Töökirjeldus“ p-s 19 on öeldud järgmist: „Töövõtjal on lubatud kasutada kaablitrassi rajamiseks sõidutee ületamisel (projektis ette nähtud kaeve- ja taastamistööd lahtisel meetodil) kinnist meetodit tingimusel, et tehnovõrkude valdajad on andnud selleks kirjaliku kooskõlastuse.“. Seega oli tegelikult siiski juba ka hankes antud võimalus teatud tingimustel kasutada kinnist meetodit, mis tänases ehitustegevuses on laialdaselt kasutusel ja kõigile hankes osalejatele kättesaadav. Samuti tuli pakkumuses esitada kinnise meetodi kaablikaitsetoru hind meetrites, mis sisaldas paigaldamise maksumust. KIK luges lahtise kaablipaigaldus töö samaväärseks kinnise paigaldusega tööga seetõttu, et hankes oli kaablite paigaldamine osaliselt ettenähtud maasiseselt ehk siis kaablite paigaldamistööde olemus oli ettenähtud maasisesena. Soovinuks töövõtja asendada maasisese kaablipaigalduse näiteks õhuliiniga, siis saaks öelda, et tegemist on ehituslikult erinevate kaablipaigalduse ehitusmeetoditega, kuna kaevetööd kaablite paigalduseks puuduvad ja kaablid paigaldatakse elektripostide külge. Seda, et kaablite paigaldus maasse toimus lõpuks kinnisel meetodil lahtise kaeviku asemel võib pidada tehniliselt erinevaks, kuid tööde olemus on siiski sama ehk siis kaablid paigaldatakse maasse. Lepingu maksumus muutus ärajäänud 15 katendi taastamise tööde võrra - lubatav RHS § 123 lg 1 p 7 alusel ning erineva kaitsetoru kasutamise tõttu, mis on asendamine samaväärse tootega (pakkumises on kinnise meetodi hinda küsitud kaitsetorule läbimõõduga 110mm ja tugevusega 750N ja ühikuhind sellele oli 150€/m, ehitati kaitsetoruga läbimõõduga 75mm ja tugevusega 1250N ühikuhind 89 €/m) - lubatav RHS § 123 lg 1 p 1 alusel ja muudatuse väärtuse arvutamise aluseks tuleb võtta maksumuste vahe. Sisuliselt toimus ka siin odavnemine võrreldes pakutud ühikuhinnaga, kuid kallinemine võrreldes pakutud hankelepingu maksumusega, kus arvestati lahtise meetodi kaablikaitsetoru meetri hinnaga. Maasisese kaablipaigalduse hind oli pakkumuses välja toodud, seda korrigeeriti asenduse tõttu, ning tegemist oli tööde ülemõõtmise alusel tasumisele kuuluva lepinguga (p 7.2). Riigihanke 223798 alusdokumentide lisa 2 „Pirita tee tänavavalgustuse kululoend" sisaldas märkust 4, mille kohaselt kõik töömahud, mis on toodud Kululoendis, on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid. Töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 punktist 7.6 nähtub, et lepingus toodud töö mahu muutumisel võetakse muudatuse aluseks töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse töö maksumust. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Vastutavaks isikuks on KIKi riskiosakonna juht Gunnar Vaikmaa, kuupäevaks 3 kuud aruande kommentaaride edastamisest ehk 16.02.2022. Korraldusasutuse kommentaar: Korraldusasutus leiab täiendavalt esitatud materjalide ja info põhjal, et hankelepingu lõpptähtaja edasi lükkamine oli kooskõlas riigihangete seadusega. III etapi kaeveloa saamine venis, kuna ehitusprojektil ei olnud olemas kõiki kooskõlastusi, mis selgus alles kaeveloa taotlemise käigus. Projekteerija hankis vajalikud kooskõlastused ja kaeveluba saadi ca kuu aega algselt plaanitust hiljem. Leiame, et tegemist on projekteerimisveale sarnase olukorraga, mille puhul ei ole tegemist ilmselgete puudustega, mille hankija oleks pidanud vastuvõtmisel tuvastama. Olukorras, kus projektil olid olemas mõned asjaomaste isikute kooskõlastused ja puudu olid vaid mõned, ei pruukinud hoolas hankija märgata nende puudumist. Seetõttu oli KA arvates tegemist hoolsale hankijale ettenägematu olukorraga. Küll aga olukorras, kus projekti juurde ei olnud esitatud ühegi asutuse või maaomaniku kooskõlastust, oleks hoolsal hankijal pidanud tekkima küsimus nende puudumise kohta, kuivõrd tavapäraselt on mingite kooskõlastuste olemasolu siiski vajalik. Sellisel juhul oleks tegemist puuduliku hoolsuskohustuse täitmisega. Rakendusüksus on ehitustööde päeviku põhjal täiendavalt välja selgitanud, et algseks hankelepingu täitmise tähtpäevaks oli tegemata töid umbes 9% lepingusummast ning nendeks töödeks olid katendite ja haljastuse taastamine. Lepinguesemeks olnud põhitööd olid valmis. KA leiab, et faktilise olukorra tuvastamiseks on võimalik tugineda päevikukannetele, sest nende sisu õiguspärasust toetavad hilisemad aktid, millega mõlemad pooled on kinnitanud tööde valmidust ja vastavust. Asjaolu, et töid tehti jaanuaris ja veebruari alguses toetab ka Transpordiameti e-kiri, milles tuuakse välja, et Tänavavalgustuse ehitustööd jätkusid ka pärast bussirajaga seotud ehitustööde lõppemist, mille osas väljastati eraldi sulgemise load (perioodid 14.12.2020 – 17.12.2020; 06.01.2021 – 5.02.2021 ja 03.05.2021 – 07.05.2021). Seega puudub täna KA hinnangul alus väita, et ehituspäevikute kanded ei ole õiged. Arvestades edasilükatud tööde rahalist mahtu on KA hinnangul võimalik asuda seisukohale, et nimetatud muudatusega ei muutunud lepingu rahaline tasakaal töövõtja kasuks ning muudatuse finantsmõju oli ebatõenäoline, mistõttu tähtaja pikendamine RHS § 123 lg 1 p-i 7 alusel võis olla lubatav. Samas soovitame RÜ-l üle täpsustada, miks pikendati hankelepingut kuni 30.05.2021, kuigi selgituste kohaselt oli tegemist nädala aja tööga, mida oleks olnud võimalik ilmastikust tulenevalt juba varem ära teha. Lisaks muudeti nimetatud hankelepingus kaablipaigalduse meetodit. Kui algsete alusdokumentide alusel tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. KA on seisukohal, et kuna algsetes tingimustes oli selgelt ette nähtud konkreetse meetodi kasutamine, ei ole tegemist 16 omavahel samaväärsete töödega RHS § 123 lg 1 p-i 1 mõttes, mille puhul oleks võimalik arvestada muudatuse väärtuseks erinevate tööde hinnavahe, või mille puhul oleks võimalik rääkida üksnes töömahu täpsustumisest. Küll aga leiab KA, et ära jäänud ja asemele tulnud töö maksumustest võiks samaväärseks/kattuvaks osaks pidada materjalikulu, näiteks kaablid, kaablikatted jms, või ka töövõtteid, juhul, kui kasutatavates materjalides või töömeetodites muudatusi ei tehtud. Samuti ei ole KA arvates tegemist RHS § 123 lg 1 p-i 2 alusel lubatava muudatusega, sest selliseks muudatuseks ei olnud alused hankelepingus selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Riigihanke tehnilises kirjelduses oli ette nähtud kinnise meetodi kasutamine ainult sõidutee ületamiseks, mitte kogu pikkuse jaoks, ning hankemenetluse käigus küsiti pakkujatelt maksumust nende ületuste eest tasumiseks. Asjaolu, et samaaegselt teostatakse Pirita tee linnast väljuva suuna ühissõidukiraja ehitustöid ja et tänava sulgemiseks tuleb saada luba Tallinna Transpordiametilt, oli riigihanke alusdokumentides välja toodud, ning pakkujatel tuli nimetatud asjaoluga arvestada pakkumuse esitamisel ja töövõtjal oma tööde planeerimisel pärast hankelepingu täitmist. Samal objektil hankija tellimusel tehtavate tee-ehitustöödega seoses tulnuks hoolsal hankijal määrata hankelepingu täitmiseks piisavad tähtajad. Kuna tegemist on nimetatud valdkonnas sageli ehitustöid telliva hankijaga, siis võib eeldada temalt ka kõrgemat teadmiste ja hoolsuse taset, mistõttu ei näe KA olemasolevate selgituste põhjal, et tegemist oleks RHS § 123 lg 1 p-i 4 mõistes hoolsale hankijale ettenägematu asjaoluga. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses: Kersti Kukk, RTK riigihangete kontrollüksuse juht, 90 päeva alates auditi aruande kinnitamisest Audiitorite täiendav kommentaar: Audiitorid jäävad oma esialgse seisukoha juurde. Esitatud kommentaaridest nähtub, et tähtaja pikendamine oli seotud kinnistuomanikelt kooskõlastuste puudumisega ning ilmastikuoludega. Samuti on kommentaarides välja toodud, et põhiosa lepingust oli lepingu esialgseks tähtajaks 02.03.2021. a tehtud. Audiitorid leiavad, et hoolsa hankijana oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pidanud kontrollima projekteerimistöid vastu võttes, kas töövõtja on täitnud kõik nõuded ja kas tal on kõik vajalikud kooskõlastused olemas. Hankija ei oleks saanud töid enne vastu võtta, kui projekteerijal olid olemas kõik kooskõlastused. Seega ei saa väita, et tegemist oleks ettenägematusega, sest hoolsa hankijana käitudes oleks sellist olukorda olnud võimalik vältida. Hankelepingu pikendamise muudatus sõlmiti 09.02.2021. a. Selleks hetkeks üle antud ja vastu võetud tööd nähtuvad aktist nr 4, mis allkirjastati 10.02.2021. a. RÜ on oma vastuses toonud, et jaanuari lõpu seisuga oli ’Katendi’ ja ’muru taastamise’ tegemata tööde maksumus 47 771 € (KM-ta). Tegelikult oli akti nr 4 järgi vaja veel teha töid summas 94 373,50 eurot, mis on esialgsest lepingust ca 16,8%. Teha oli veel muuhulgas katendite taastamine, kaitsekilpide lisamine, mastipostide lisamine, ligi 2 km kaablikaitsetoru paigaldamine jms. Tööde mõttes on tegemist lepingujärgsete tööde põhiosaga, mitte vaegtöödega. Audiitorite hinnangul tuleb tehtud tööde hindamisel tugineda eelkõige aktidele, kuna aktidega kinnitavad mõlemad pooled tööde valmidust ja nõuetekohasust. Järgmine akt (mis oli ka lõppaktiks) peale 10.02.2021. a on allkirjastatud 28.06.2021. a. Audiitorite hinnangul ei saa aktide alusel asuda seisukohale, et põhiosa töödest oleks lepingu esialgseks tähtajaks 02.03.2021. a tehtud. Ka Tallinna Transpordiameti selgitustes on toodud, et tänavavalgustuse ehitustöödeks on antud välja Pirita tee sulgemise luba perioodiks 03.05 – 07.05.2021, mis näitab, et ehitustöid teostati ka maikuus. Mis puudutab ilmastikuolude muutust, siis leiavad audiitorid jätkuvalt, et hoolsa hankijana oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pidanud arvestama, et Eesti kliima on heitlik. Mõni talv võib tõesti olla soe ning lumevaene, mil saab ehitustöid teha, ent samas tuleb ette ka talvesid, mil on lumerohke ja rohkete külmakraadidega. Seega hanke planeerimisel oleks hankija pidanud arvestama talvega ning määrama pikema lepingu täitmise tähtaja. Audiitorite hinnangul ei saa lugeda lepingu muudatust õigustatuks vastavalt lepingu punktidele 1.9, 12.2 ja 14, mille kohaselt võib lepingut pikendada kui kohustuse rikkumine on vabandatav loodusjõu tõttu. 17 Eeltoodut arvestades leiavad audiitorid, et lepingu pikendamine kolme kuu võrra on oluline lepingu muutmine RHS-i mõistes. Kui lepingu pikkus oleks juba algselt olnud 9 kuud, siis ei saa välistada, et pakkujate ring oleks olnud laiem, sest neil oleks olnud rohkem aega töid teostada ning võimalike takistustega toime tulla. Audiitorite hinnangul oleks hankija hanke planeerimisel pidanud arvestama, et kui hange sisaldab muude tööde hulgas ka haljastustöid, siis peab hanke lõpptähtaeg jääma ajaperioodi, mil seda liiki töid on võimalik teha. Kaablipaigaldusmeetodi asendamise puhul on toodud välja, et see on põhjendatav RHS § 123 lg 1 p 4 alusel ettenägematusena, sest projekteerija oli ehituse projekteerinud ainult lahtisel meetodil ning samaaegselt toimus ka Pirita tee ühistranspordiraja ehitamine, mille tõttu Transpordiamet ei andnud sulgemisluba. Hangete registrist nähtub, et ühistranspordiraja ehituse hankijaks oli samuti Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Hanke nr 219936 „Pirita tee (Pirita tee 12 – Kose tee) LVS ühistranspordiraja ehitamine“ hanketeade on registris avaldatud 19.06.2020. a ning auditeeritava hanke hanketeate avaldamise kuupäevaks on 03.07.2020. a. Seega oli toetuse saajal teada, et samaaegselt on kaks hanget käimas ning neid töid hakatakse teostama samal teel. Samuti võis üht või teist hanget planeerides eeldada, et samaaegselt käivad tööd võivad teineteist mõjutada ning hoolsa hankijana oleks pidanud neid hankeid planeerides sellega ka arvestama (nt mitte korraldama kaht hanget sisuliselt samaaegselt või andes ühele hankelepingule pikema täitmise tähtaja). Rakendusüksus on auditi aruande kommentaaridele lisaks esitanud Tallinna Transpordiameti selgitused, mille kohaselt Pirita tee ühistranspordi raja ehitusega ja sellega koos teostatavate kaevetööde ning osalise tee sulgemisega alustati 21.08.2020. a. Seega oli hankijale juba enne hankelepingu sõlmimist teada millistel tingimustel on Tallinna Transpordiamet andnud välja tänava ajutise sulgemise loa. RÜ on selgitanud, et on toimunud asendamine samaväärse tootega ja muudatuse arvutamise aluseks tuleb võtta maksumuste vahe, sest pakkumises on kinnise meetodi hinda küsitud kaitsetorule läbimõõduga 110mm, tugevusega 750N ja ühikhind sellele oli 150€/m (hind pidi sisaldama kõiki kaasnevaid töid ja tarvikuid) ning see on asendatud kaitsetoruga läbimõõduga 75mm, tugevusega 1250N ühikuhinnaga 89 €/m. Audiitorid ei nõustu sellise tõlgendusega. 110mm ja tugevusega 750N kaablikaitsetoru kasutamine kinnisel meetodil oli hanke alusdokumentides küll välja toodud, aga selle pikkuseks oli 20 meetrit ja aktide järgi on selles mahus ka töid tehtud. Sõlmitud muudatusega nr 1 ei olnud seda kulurida ära jäetud või asendatud, nagu RÜ püüab seda näidata. Tegelikult on asendatud avatud meetodil tehtav töö (mille pikkuseks oli alusdokumentide järgi 1200 meetrit ning mille puhul sooviti kasutada kaitsetoru läbimõõduga 110 mm, tugevusega 750N koos kõikide kaasnevate tööde ja tarvikutega) kinnise meetodiga. Muudetud meetodi puhul on kasutatud kaitsetoru läbimõõduga 75mm, tugevusega 1250N ning selle muudetud töö ühikuhinnaks määrati muudatusega 89 €/m. Seega ei kasutanud töövõtja kinnise meetodi rakendamisel seda hinda, mis oli pakkumises toodud 20 meetri kinnisel meetodil kaabli paigaldamisel. Kuna tegemist on sisult erinevate meetoditega ning töödega, siis ei saa audiitorite hinnangul nende tööde puhul arvestada maksumuste vahega. Lisaks leiavad audiitorid, et kui lahendused muutuvad niimoodi, et ka hind on selgelt erinev, siis seda enam oleks läbipaistvuse huvides tarvilik, et teistsuguse lahenduse ja hinnaklassiga (ka siis kui see on odavam) töödele võetakse pakkumine avatud turult. Kui muudatused on suurtes mahtudes, siis on oluline, et mitte töövõtja ei määratle, kui palju on odavam teine lahendus, vaid ka odavama lahenduse hind selguks ikkagi avatud pakkumise ehk hanke käigus. Samuti on toetuse saaja oma kommentaarides toonud välja, et tegemist on ühikuhindade alusel sõlmitud lepinguga. Audiitorid ei ole seda kahtluse alla seadnud. Küll aga on audiitorid selgitanud oma esialgses tähelepanekus, et lepingus toodud punkt 7.6 on üldsõnaline ning see punkt ei selgita detailselt, mis olukordades tööde mahud üle vaadatakse ja neid sel juhul muudetakse. Oleks see detailselt teada, sel juhul oleks saanud tugineda hankelepingu muutmisel ka RHS § 123 lg 1 p 2. Eeltoodut arvestades leiavad audiitorid, et kaabli paigaldamise meetodi muutmisel ei ole tegemist ettenägematu muudatusega, sest hoolsa hankijana oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pidanud arvestama olukorraga, et samal ajal toimuvad Pirita teel kaks tööd ning need võivad teineteist mõjutada. Samuti ei ole tegemist samaväärsete töödega, mistõttu ei ole võimalik arvestada tööde maksumuse vahet. Seega on tegemist olulise muutmisega RHS-i mõistes. 18 Oluline tähelepanek 4.2 – Hanke nr 224673 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole vastavuses riigihangete seadusega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 115 574,27 eurot, sh ÜF toetus summas 87 836,45 eurot (76%) ning omafinantseering summas 27 737,82 eurot (24%). RHS § 123 lõikes 1 on nimetatud alused, mille järgi võib hankija hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata. RHS § 123 lõige 2 sätestab tingimused, kui on tegemist hankelepingu olulise muudatusega. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on hanke nr 224673 alusel 02.09.2020. a sõlminud AS-ga Elektritsentrum hankelepingu nr 2508202/TKA592 summas 381 009 eurot (lisaks reserv 10% hankelepingust 38 100,90 eurot), millele lisandus käibemaks. Hankelepingu p 1.7 järgi oli lepingu täitmise periood alates lepingu sõlmimisest 8 kuud (leping oleks pidanud olema täidetud 01.05.2021. a). Auditi toimingute käigus selgus, et lepingupooled on kuuel korral sõlminud hankelepingu muudatusi9, millega on kaks korda uuendatud isikute kontaktandmeid, pikendatud hankelepingut kahe nädala võrra, töid ära jäetud (summas 84 811,52 eurot ilma käibemaksuta, lepingu mahust 22,26%), mahtusid suurendatud (10 283 eurot, 2,7%) ning tehtud uusi töid (83 391,58 eurot, 21,89%). 12.11.2020. a sõlmitud hankelepingu muudatusega nr 3 on töid ära jäetud summas 69 769 eurot ja nende asemel on tehtud uusi töid summas 67 914 eurot, kokku 137 683 eurot. Muudatuse aluseks on toodud RHS § 123 lg 1 p 2. Muudatuste sisuks on olnud kaablipaigalduse meetodi muutmine. Kui esialgsete hanke alusdokumentide alusel tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. Muudatuse tingis olukord, kus seoses Tähetorni tänava samaaegse rekonstrueerimisega ja sellega seotud liikluse ümberkorraldusega, tekitaks Kadaka tee ja Kadaka pst osaline sulgemine kaablitrasside rajamisel olulisi takistusi kogu liikluses. Selle vältimiseks teostatakse teeületused kaevikuta meetodil. Lisaks nähtub toetuse saaja selgitustest, et tööde eesmärgist lähtuvalt on nad hinnanud need tööd samaväärseteks töödeks. RHS § 123 l g 1 p 2 tuginemist on toetuse saaja selgitanud sellega, et tegemist on tööde muudatusega, mille puhul väärtusest olenemata ei muudeta lepingu üldist olemust. Muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Riigihanke 224673 alusdokumentide lisa 2 „Kadaka tee ja Kadaka pst kululoend" sisaldas märkust 4, mille kohaselt kõik töömahud, mis on toodud Kululoendis, on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid. Ühtlasi lähtuti ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 punktist 7.6, mis sätestab, et lepingus (lisa nr 1) toodud töö mahu muutumisel (suurenemisel või vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse tegemisele tuleva töö maksumust. Töö maksumuse muutumine määratakse igal konkreetsel juhul poolte kirjalikul kokkuleppel eraldi. Audiitorite hinnangul ei ole kaevikuga ja kaevikuta ehitusmeetodi puhul tegemist samaväärsete töödega, kus saaks arvestada tööde maksumuste vahet. Tööde eesmärk projekti mõistes on küll sama, ehk kaablite paigaldamine maasse, aga nende tööde tehnoloogia kui ka sisu erinevad teineteisest. Ühel juhul tuleb kaevata kraav trassi ulatuses maasse, paigaldada kaabel ning seejärel taastada esialgne olukord (st tee asfalteerimine). Teisel juhul ei kaevata kogu trassi ulatuses kraavi, vaid puuritakse maa alt ning siis läbi selle paigaldatakse kaabel maasse. Tegemist on erinevate tehnoloogiatega, mille puhul kasutatakse erinevaid masinaid ja seadmeid. Lisaks viitas toetuse saaja ka lepingu punktile 7.1.2, kus on toodud loetelu, millal tohib reservi kasutada. Samuti ei saa audiitorid nõustuda, et muudatuse aluseks on RHS § 123 lg 1 p 2. Toetuse saaja poolt toodud punktid on audiitorite hinnangul üldsõnalised. Kui teha muudatus vastavalt RHS § 123 lg 1 p 2, siis peaksid alusdokumendid sisaldama oluliselt detailsemaid tingimusi vastava muudatuse tegemiseks. Näiteks tuleks alusdokumentides juba välja tuua, kas ja mis juhtudel vaadatakse mahu suurenemised/vähenemised üle, ajaline periood, millal mahtusid kontrollitakse jms. Ehk hanke alusdokumendid ei sisaldanud täpset muudatuse ulatust, millest oleks tulnud lähtuda. 9 24.09.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus; 13.10.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 2; 12.11.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 3; 23.04.2021 a sõlmitud Lisatööde kokkulepe nr 1; 03.05.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 4; 10.06.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 5 19 23.04.2021. a on sõlmitud lisatööde kokkulepe, mida esialgsed hankedokumendid ei sisaldanud ning mille maksumuseks oli 15 557,58 eurot. 10.06.2021. a sõlmitud muudatusega nr 5 on selgunud lõplikud tööde mahud ja tegelikult on osade tööde maht olnud väiksem ning mõnel juhul ka suurem, absoluutväärtuses on muudatuse maht olnud 25 245,52 eurot. Seega on muudatuste väärtus kokku olnud 178 486,10 eurot, mis on hankelepingu esialgsest summast moodustanud 46,85%. Audiitorite hinnangul ei ole hankelepingu muutmisel järgitud RHS §123 lõiget 1. Seega esinevad tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas 01.09.2014. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 § 227 lg 2 toodud asjaolud, mille tõttu vähendatakse lepingu ning muudatuse mahtu 25%. Hankelepinguga seotud abikõlblike kulude summaks projektis on olnud 462 297,08 eurot, millelt arvestatakse 25% mitteabikõlblik kulu. Seega on tuvastatud puudustest tulenevalt projektis mitteabikõlblik kulu kokku 115 574,27 eurot (millest auditi ulatuses 13 289,15 eurot), sh mitteabikõlblik ÜF toetus summas 87 836,45 eurot (auditi ulatuses 10 099,75 eurot) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 27 737,82 eurot (auditi ulatuses 3186,40 eurot). Risk toetuse saajale: RHS-ist tulenevate reeglite, nõuete ja põhimõtete mittejärgimisel on oht, et hanke korraldamine ei ole olnud läbipaistev ning toetus võidakse osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 87 836,45 eurot (76%) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 27 737,82 eurot (24%) projekti nr 2014-2020.6.03.18-0152 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: Toetuse saaja esitab oma seisukoha projektiauditis toodud olulise tähelepaneku 4.2 kohta, mis puudutab hanke nr 224673 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 4 Kadaka tee ja lõik 5 Kadaka pst“ alusel 02.09.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 (edaspidi ka hankeleping) muutmist. Toetuse saaja on meetme määruse § 22 lg 3 kohaselt kõik hankelepingu muudatused kooskõlastanud rakendusüksusega enne nende sõlmimist alljärgnevalt: 12.11.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 3 Alus: riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 2 Muuta lepingu punkti 7.1. ja sõnastada see alljärgnevalt: 7.1 Käesoleva lepingu mahus töövõtja poolt tehtava töö maksumus on 417 069,40 eurot (lepingu hind), millele lisandub käibemaks 20% 83 413,88 eurot, seega kuulub kokku tasumisele 500 483,28 (viissada tuhat nelisada kaheksakümmend kolm) eurot ja 28 senti. a) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 22.10..2020. b) Kooskõlastatud KIK poolt 26.10.2020 alljärgneva sõnastusega: KIK nõustub taotluses toodud muudatustööde põhjendustega ja sõlmitava muutmise lepingu eelnõus toodud muudatusega ning on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS § 123 lg 1 p 1 tingimustele. Muudatustööd on vajalikud, et saavutada projekti eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 15.h Teie poolt täidetuks. 03.05.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 4 Alus: riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 2 Muuta lepingu punkti 1.7. ja sõnastada see alljärgnevalt: 20 1.7 Lepingu täitmise tähtaeg on 15.05.2021. a) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 26.04.2021. b) Kooskõlastatud KIK poolt 30.04.2021. alljärgneva sõnastusega: Rakendusüksus on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS § 123 lg 1 p 2 tingimustele. Leiame, et lepingu täitmise tähtaja muutmine on vajalik, et saavutada ehitusstööde eesmärk ja seeläbi kogu projekti eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 16.h Teie poolt täidetuks. 10.06.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 5 Alus: töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 punkt 7.6 ja riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 1 ning seoses lõplike teostusdokumentatsiooni kohaste mahtude selgumisega. Muuta lepingu punkti 7.1. ja sõnastada see alljärgnevalt: 7.1 Käesoleva lepingu mahus töövõtja poolt tehtava töö maksumus on 389 872,06 eurot (lepingu hind), millele lisandub käibemaks 20% 77 974,41 eurot, seega kuulub kokku tasumisele 467 846,47 (nelisada kuuskümmend seitse tuhat kaheksasada nelikümmend kuus) eurot ja 47 senti. c) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 27.05..2021. d) Kooskõlastatud KIK poolt 4.06.2021. alljärgneva sõnastusega: KIK nõustub taotluses toodud muudatustööde põhjendustega ning on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS § 123 lg 1 p 1 tingimustele. Muudatustööd on vajalikud, et saavutada projekti eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 16.h Teie poolt täidetuks. Arvestades, et eelpool nimetatud hankelepingu muudatusi on menetletud meetme määruse § 22 kohaselt, ei nõustu toetuse saaja auditis esitatud soovitusega rakendusüksusele algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess, toetus summas 87 836,45 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 27 737,82 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Sarnaselt hanke nr 223798 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 7 – Pirita tee (Pirita tee 12 – Pirita sild)“ alusel 02.09.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr. 2508201/TKA593 muudatusega 1, mis sõlmiti 13.10.2020, ei mõjutanud hankemenetluse tulemust ka hanke nr 224673 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 4 Kadaka tee ja lõik 5 Kadaka pst“ alusel 02.09.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatused. 12.11.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatuse 3 tulemusel saavutati täpselt selline tulemus, nagu hankega oli ette nähtud. Kuigi riigihangete seadus ei ole üheselt tõlgendatav ning toetuse saaja, rakendusüksus ja audiitorid on hinnanud tööde samaväärsust erinevalt, on sarnaselt Pirita hankelepinguga esitanud toetuse saaja võimalike tagasimaksete vältimiseks rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu 15.11.2021 kooskõlastamiseks 02.09.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 2508201/TKA592 muudatuse 6, millega muudetakse 12.11.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatuse 3 preambulit ja korrigeeritakse muudetud kululoendit (muudatuse 3 lisa nr 2), mille kohaselt muudatuste väärtus kokku moodustab 36,14% lepingu esialgsest reservita ja käibemaksuta maksumusest. Nimetatud muudatuse tulemusena on ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA592 muudatuste ja mahtude muudatuste väärtus kokku lepingu esialgsest reservita ja käibemaksuta maksumusest alljärgnev: Muudatuse väärtus Muudatuse alus Osakaal 44 643,60 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel 11,72 % 137 683,00 RHS § 123 lg 1 p 4 alusel 36,14 % 182 326,60 Muudatuste väärtus kokku 47,85 % Eeltoodut arvestades on toetuse saaja seisukohal, et auditi tulemuse osas, et puudusi esines hankelepingute muutmisel, on toetuse saaja lähtunud hankelepingu muudatuste tegemisel meetme määrusest ja rakendusüksuse kooskõlastustest ning audiitorite tähelepanekud on hinnangulised, sest riigihangete seaduses ei ole selgesõnaliselt 21 sätestatud muudatuste samaväärsust ning millised on hankelepingu olulised muudatused, mis mõjutaksid hankemenetluse tulemust. Seetõttu ei nõustu toetuse saaja auditis tuvastatud kulude lugemisega mitteabikõlblikeks ega toetuse saajale esitatud soovitusega toetuse osaliseks tagasimakseks, arvestades, et toetuse saaja on võimalike tagasimaksete vältimiseks esitanud rakendusüksusele kooskõlastamiseks lepingu muudatuse nr 4, mis rakendusüksuse kooskõlastamisel jõustuks tagasiulatuvalt lepingu muudatuse nr 3 sõlmimise kuupäeval ning mille sõlmimisega on ehituse töövõtja nõustunud (ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA592 muudatuse 6 projekt lisatud). Soovituse rakendamise eest vastutav isik: Ain Valdmann Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja /kuupäev digiallkirjas/ Risk rakendusüksusele: Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess, toetus summas 87 836,45 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 27 737,82 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi tõhusamalt kontrollida riigihangete seadusest tulenevate nõuete täitmist sh hankelepingu muutmist. Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksus on veendunud, et lepingu alusel tehtud kulud on kõik täies ulatuses abikõlblikud. Kaablipaigaldustööde muutmine (muudatus nr 3) ja lõplike hankelepingu teostusdokumentatsiooni kohaste tööde mahtude muutumisega muutus lepingu maksumus (muudatus nr 5). Lahtises kaevikus kaablipaigalduse töö asendamist kinnise meetodi tööga saab lugeda ettenägematuks muudatuseks, mille tingisid hankijale ettenägematud asjaolud ning muudatuste väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Selline muudatus on lubatav RHS § 123 lg 1 p 4 alusel. Ehitustööde projekteerimisel ja hanke korraldamise ajal ei saanud projekteerija ega hankija ette näha olukorda, et samaaegselt Kadaka tee ja Kadaka pst tänavavalgustuse renoveerimise ehitustööde ajal toimub samaaegselt ka Tähetorni tänava rekonstrueerimine, mistõttu Transpordiamet ei luba teid ehituseks sulgeda. Sellest tulenevalt Kadaka tee ja Kadaka pst osaline sulgemine kaablitrasside rajamisel lahtisel meetodil oleks tekitanud olulisi takistusi kogu piirkonna liikluses. Lisaks on üldteada asjaolu, et Tallinna linnas on puudulikult dokumenteeritud teede aluste trasside ja kommunikatsioonide asukohad ning seetõttu projekteeris projekteerija kaevikusse kaabli paigaldamise lahtiselt. Hanke ajal küsiti hankijalt, et Kas Tellija aktsepteerib projektis toodud lahtise kaeviku asemel kaablite ja reservtorude paigaldust kinnisel meetodil, kohtades kus see on võimalik, sh asfaltalal sõidu-ja kõnniteedel? . Hankija vastus oli: „Üldiselt eelistame projekti järgi ehitustööde teostamist. Kui ehitustööde käigus selgub asjaolusid mis ei võimalda antud ajahetkel lahtist meetodit kasutada, siis võib kaaluda ka kinnise meetodi kasutamist.“. Seega nähtub hankija 22 vastusest, et kinnise meetodina kaablite paigaldamise hilisema vajaduse tekkimisel võidakse kinnise meetodi kasutamist lubada, kuid hankemenetluse läbiviimise ajal hankija nõudis ehitamist projekti kohaselt. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet lähtus hanke korraldamisel projektist, mis oli Tallinna Transpordiameti poolt kooskõlastatud ja saanud ehitusloa. Vastav kohustus lähtub projekteerimistingimustest. Kooskõlastus on leitav hankele lisatud projekti juurest. Sõiduteega ristuvate kaablite paigaldamine kaevikuga meetodil eeldab vähemalt ühe sõidusuuna sulgemist, mis tekitab ummikuid mille all kannatab eriti ühissõidukiliiklus. Tähetorni tn rekonstrueerimine omakorda piiras liiklusvoogude ümbersuunamise võimalusi ja oleks võimendanud veelgi ummikute teket. Seetõttu loeti mõistlikumaks minna üle kinnisele meetodile. Haldusaktiga väljastatakse osalise või täieliku sulgemise luba, mida aga enne ei rahuldata kui see on vastuvõetav. Keeldumiste kirju eraldi ei väljastata. Transpordiameti põhjendustest (lisatud) nähtub järgnev: „Tagada sõidukite kahesuunalise liikluse möödapääs ja jalakäijate ohutu möödapääs (ümber suunamine) või läbipääs igal ajal. Ühe teepoole sulgemisel kasutada liiklusreguleerijaid. Tähetorni tn ja Kadaka pst ristmikul peab reguleerija jälgima vasakpöörde teostajaid ja võimalusel neid eelisjärjekorras läbi laskma, et otseliiklus ei peaks selle vasakpööraja taga pikalt ootama. Juhul kui töid ei teostata, siis on kõik sõidurajad vabad. Kinnise meetodi kasuks otsustati asjaolul, et muidu ei oleks saanud täita kahe suunalist läbipääsu tingimust.“. Muudatuse tingis hankija jaoks ettenägematu olukord. Lahtise ehitusmeetodi vahetamisel kinnise vastu tuleb kõigi tehtud muudatuste erinevate aspektide ja aluste hindamisel silmas pidada, et meetodi vahetamine iseenesest oli hankija jaoks ettenägematu ja RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt õigustatav muudatus, kuna projekteerija oli projekteerinud ehituse vaid lahtisel meetodil ja selle projektiga mindi ka hankesse. Samal ajal toimus Tallinna sama piirkonna teedel veelgi ehitustöid, mistõttu Transpordiamet ei saanud anda välja teede sulgemise luba. Seetõttu ei jäänud hankijal muud üle kui nõustuda ehitaja ettepanekuga ehitada hoopis kinnisel meetodil. Ja kõik selle muudatusega kaasnevad kulud saab lugeda õiguspäraseks § 123 lg 1 p 4 alusel. Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tegutsevad teineteisest sõltumatult. Tänavate sulgemislubade väljastamisel ei jälgi Transpordiamet millised linna hanked ja lepingud töös on, vaid üksnes seda mis on liikluse mõttes hetkes asjakohane. Keskkonna- ja Kommunaalamet ei tegele Tallinna transpordi korraldamisega ja seetõttu ei saanud eeldada, et sulgemisluba ei väljastata. Pärast teostusdokumentatsiooni kohaste tehtud tööde mahtude selgumist toimus hankelepingu kohane tööde mahtude ülemõõtmine. Ülemõõtmise tulemusel suurenes kinnisel meetodil paigaldatud kaablite (kaablikaitsetorude) pikkus. Selline muudatus on lubatav RHS § 123 lg 1 p 2 alusel ja kooskõlas alusdokumentide lisaga 2 „Kadaka tee ja Kadaka pst kululoend", mis sisaldas märkust 4, mille kohaselt kõik töömahud, mis on toodud Kululoendis, on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid. Ühtlasi lähtuti ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 punktist 7.2, mille kohaselt Tellija tasub lepingu hinna täitja ja tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde akti ja vastava arve alusel ja punktist 7.6, mis sätestab, et lepingus toodud töö mahu muutumisel (suurenemisel või vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse tegemisele tuleva töö maksumust. Töö maksumuse muutumine määratakse igal konkreetsel juhul poolte kirjalikul kokkuleppel eraldi. Seega tegemist oli lepingust tuleneva kohustusega kõik tööd üle mõõta (muudatuse ulatus) ja tasuda teostatud tööde akti alusel ning vormistada muudatus kirjalikult kui on ehitatud projektist erinevalt. Lepingu p 7.2 kohaselt toimub ülemõõtmine kogu lepingu ulatuses. Kuidas toetuse saaja ise kvalifitseerib muudatuse aluse RHS valguses ei oma toetuse väljamaksmise juures sisulist tähtsust, kuna õiguspärase aluse olemasolus peab olema veendunud rakendusüksus ja tähtsust ei oma selle kattuvus toetuse saaja arvamusega kohalduvast õigusest vaid aluse olemasolu ja kohaldatavus. Lisaks lähtus KIK hanke kontrollimisel järgnevast: Hanke nr 224673 hankedokumentide lisas 1 „Töökirjeldus“ p-s 18 on öeldud järgmist: „Töövõtjal on lubatud kasutada kaablitrassi rajamiseks sõidutee ületamisel (projektis ette nähtud kaeve- ja taastamistööd lahtisel meetodil) kinnist meetodit tingimusel, et tehnovõrkude valdajad on andnud selleks kirjaliku kooskõlastuse.“. 23 Seega oli tegelikult siiski juba ka hankes antud võimalus teatud tingimustel kasutada kinnist meetodit, mis tänases ehitustegevuses on laialdaselt kasutusel ja kõigile ehitajatele kättesaadav. KIK luges lahtise kaablipaigalduse töö samaväärseks, sest asendati vaid kaablikaitsetorud ja ei muutunud kaablite paigaldamistööde olemus, mis oli ettenähtud maasisesena. Lepingu maksumus muutus (odavnes) ärajäänud katendi taastamise tööde võrra - lubatav RHS § 123 lg 1 p 7 alusel ning erineva kaablikaitsetoru kasutamise tõttu, mis on asendamine samaväärsega - lubatav RHS § 123 lg 1 p 1 alusel ja muudatuse väärtuse arvutamise aluseks tuleb võtta maksumuste vahe. Soovinuks töövõtja asendada maasisese kaablipaigalduse näiteks õhuliiniga, siis saaksime öelda, et tegemist on ehituslikult erinevate kaablipaigalduse ehitusmeetoditega, kuna kaevetööd kaablite paigalduseks puuduvad ja kaablid paigaldatakse elektripostide külge. Seda, et kaablite paigaldus maasse toimus lõpuks kinnisel meetodil lahtise kaeviku asemel võib pidada tehniliselt erinevaks, kuid tööde olemus on siiski sama ehk siis kaablite paigaldamine maasse. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Vastutavaks isikuks on KIKi riskiosakonna juht Gunnar Vaikmaa, kuupäevaks 3 kuud aruande kommentaaride edastamisest ehk 16.02.2022. Korraldusasutuse kommentaar: Korraldusasutus nõustub üldjoontes auditi tähelepanekus väljatooduga. Hankelepingus muudeti kaablipaigalduse meetodit. Kui algsete alusdokumentide alusel tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. KA on seisukohal, et kuna algsetes tingimustes oli selgelt ette nähtud konkreetse meetodi kasutamine, ei ole tegemist omavahel samaväärsete töödega RHS § 123 lg 1 p-i 1 mõttes, mille puhul oleks võimalik arvestada muudatuse väärtuseks erinevate tööde hinnavahe, või mille puhul oleks võimalik rääkida üksnes töömahu täpsustumisest. Küll aga leiab KA, et ära jäänud ja asemele tulnud töö maksumustest võiks samaväärseks/kattuvaks osaks pidada materjalikulu, näiteks kaablid, kaablikatted jms, või ka töövõtteid, juhul, kui kasutatavates materjalides või töömeetodites muudatusi ei tehtud. Samuti ei ole KA arvates tegemist RHS § 123 lg 1 p-i 2 alusel lubatava muudatusega, sest selliseks muudatuseks ei olnud alused hankelepingus selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Riigihanke tehnilises kirjelduses oli ette nähtud kinnise meetodi kasutamine ainult sõidutee ületamiseks, mitte kogu pikkuse jaoks, ning hankemenetluse käigus küsiti pakkujatelt maksumust nende ületuste eest tasumiseks. Muudatuse põhjuseks on toodud asjaolu, et tee sulgemiseks loa saamine Tallinna Transpordiametilt osutus keeruliseks või võimatuks, sest samas piirkonnas toimus ka teisi ehitustöid, millega tõttu oli piirkonnas liiklus niigi häiritud. Täiendavalt edastatud Transpordiameti vastusest nähtub, et sulgemise luba väljastati eritingimusega, et oleks tagatud kahesuunaline liiklus ja kui suletakse üks teepool, siis tuleb selleks kasutada liiklusreguleerijat. Seega oli tööde teostajale siiski antud võimalus tänav sulgeda ja tegemist ei ole RHS § 123 lg 1 p-i 4 mõistes ettenägematu asjaoluga. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses: Kersti Kukk, RTK riigihangete kontrollüksuse juht, 90 päeva alates auditi aruande kinnitamisest Audiitorite täiendav kommentaar: Audiitorid jäävad oma esialgsete seisukohtade juurde. Esitatud kommentaaridest nähtub, et muudatust püütakse põhjendada ettenägematusena ning et kaabli paigaldamise meetodi muutmise tingis asjaolu, et samaaegselt toimusid ka Tähetorni tänava ehitustööd. Hangete registrist nähtub, et Tähetorni tänava rekonstrueerimise hanke nr 210665 korraldajaks on Tallinna Kommunaal- ja Keskkonnaamet ning hanketeade avaldati 25.09.2019. a. Auditeeritava hanke hanketeade avaldati 03.07.2020. a. Seega oli tänavavalgustuse rekonstrueerimisega seotud hanke avaldamise hetkeks teada, et Tähetorni tänaval toimuvad juba ehitustööd, mis võivad mõjutada läbiviidavat 24 hanget. Hoolsa hankijana oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pidanud sellega arvestama hanget planeerides. RÜ on täiendavalt esitanud Tallinna Transpordiameti põhjenduse. Edastatud kirjast nähtub, et Transpordiamet on andnud tänava sulgemise loa eritingimustega. Sulgemisel tuleb arvestada, et oleks tagatud kahesuunaline liiklus. Ent kui üks teepool suletakse, siis tuleb kasutada liiklusreguleerijat. Audiitorite hinnangul on tööde teostajale antud võimalus tänav sulgeda. Arvestades asjaolu, et rekonstrueerimistöid tehakse nii, et üks tänava pool on suletud, siis oli töövõtjal võimalik töid läbi viia vastavalt projektile ning hanke alusdokumentidele (ehk avatud meetodil kaabli paigaldamine). Arvestades eeltoodut leiavad audiitorid, et kaabli paigaldamise meetodi muutmisel ei ole tegemist ettenägematu muudatusega, sest hoolsa hankijana oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pidanud arvestama olukorraga, et samal ajal toimuvad samas piirkonnas kaks tööd ning need võivad teineteist mõjutada. Lisaks kuna tegemist on sisult erinevate meetoditega ning töödega, siis ei saa audiitorite hinnangul nende tööde puhul arvestada maksumuste vahega. Samuti leiavad audiitorid, et kui lahendused muutuvad niimoodi, et ka hind on selgelt erinev, siis seda enam oleks läbipaistvuse huvides tarvilik, et teistsuguse lahenduse ja hinnaklassiga (ka siis kui see on odavam) töödele võetakse pakkumine avatud turult. Kui muudatused on suurtes mahtudes, siis on oluline, et mitte töövõtja ei määratle, kui palju on teine lahendus odavam, vaid ka odavama lahenduse hind selguks ikkagi avatud pakkumise ehk hanke käigus. Seega on tegemist olulise muutmisega RHS-i mõistes. 5. Riigiabi andmine Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 25 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Hannes Vahemäe Talituse juhataja Audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 02.12.2021. a 25 Hr Ain Valdmann Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Meie 03.12.2021 nr 10-5/8567-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Valdmann Edastame Teile projekti nr 2014-2020.6.03.18-0152 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ auditi lõpparuande nr CF-183/2021. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (25 lehel) Sama: Hr Andrus Treier, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ([email protected]) Teadmiseks: Hr Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (kä[email protected]). Hannes Vahemäe 611 3122 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel