Ühtekuuluvusfondi projekti
2014-2020.6.03.18-0152
“Tallinna põhitänavate välisvalgustuse
rekonstrueerimise I etapp”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet
rakendusüksus: SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus
Lõpparuanne
CF-183/2021
02.12.2021
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines
hankelepingute muutmisel, mille kohta on koostatud tähelepanek.
Märge struktuuritoetuse registris2:
märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Oluline tähelepanek 4.1 – Hanke nr 223798 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole vastavuses
riigihangete seadusega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 167 239,80 eurot, sh ÜF toetus summas 127 102,25
eurot (76%) ning omafinantseering summas 40 137,55 eurot (24%).
Oluline tähelepanek 4.2 – Hanke nr 224673 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole vastavuses
riigihangete seadusega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 115 574,27 eurot, sh ÜF toetus summas 87 836,45
eurot (76%) ning omafinantseering summas 27 737,82 eurot (24%).
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta
põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma
finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.6 Energiatõhusus
Meede 2014-2020.6.3 Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine
Projekti number 2014-2020.6.03.18-0152
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp
Toetuse saaja ja partner(id): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019. a taotluse rahuldamise otsus (TRO) nr 1-25/128;
(otsuse muutmise) number ja 02.09.2019. a TRO muutmise otsus nr 1-25/1461;
kuupäev 14.05.2020. a TRO muutmise otsus nr 1-25/945;
15.06.2021. a TRO muutmise otsus nr 1-25/1758
Rakendusüksus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Projekti kulude abikõlblikkuse 01.01.2019. a –31.08.2021. a
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2021. a tööplaan3.
Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus,
talituse juhataja (auditi eest vastutav isik)
Hannes Vahemäe, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi
talitus, audiitor (auditi juht)
Auditi läbiviimise aeg 16.08.2021. a – 02.12.2021. a (sh kohapealsed toimingud 18.10.2021. a)
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne
võimalus valimisse sattuda.
3
Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
projekti tegelik teostamine,
projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
kulude abikõlblikkus,
projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
omafinantseeringu olemasolu,
struktuurifondide sümboolika kasutamine.
Valimi metoodika (kui Valimit ei ole moodustatud, auditeeriti 100% kuludest.
kohaldub)
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 68684; 19.01.2021. a, 512 468,65 eurot
olevad väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 76%
osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 24%
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 512 468,65 eurot; 100%
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 282 814,07 eurot, sh auditi ulatuses 66 964,43 eurot
(tähelepanekud nr 4.1 ja 4.2).
TOETUS
Väljamaksetaotluse number: OMA-
KOKKU
68684 riiklik FINANTSEERING
Kokku EL fond
toetus
Mitteabikõlblik summa 50 892,97 50 892,97 0,00 16 071,46 66 964,43
auditeeritud kuludes (eurodes)
Mitteabikõlblik summa 164 045,73 164 045,73 0,00 51 803,91 215 849,64
väljaspool auditi ulatust
(eurodes):
Leitud vea määr (%) 5 13,07%
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
5
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude
osakaal valimi mahust.
4
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltegevused
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja ei ole hankeid läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Auditi käigus on
tehtud kaks olulist tähelepanekut.
Oluline tähelepanek 4.1 – Hanke nr 223798 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole
vastavuses riigihangete seadusega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 167 239,80 eurot, sh ÜF toetus
summas 127 102,25 eurot (76%) ning omafinantseering summas 40 137,55 eurot (24%).
RHS § 123 lõikes 1 on nimetatud alused, mis juhtudel võib hankija hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata.
RHS § 123 lõige 2 sätestab tingimused, kui on tegemist hankelepingu olulise muudatusega.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on hanke nr 223798 alusel 02.09.2020. a sõlminud AS-ga Elektritsentrum
hankelepingu nr 2508201/TKA593 summas 563 048,50 eurot (lisaks reserv 10% hankelepingust 56 304,85 eurot),
millele lisandus käibemaks. Hankelepingu p 1.7 järgi oli lepingu täitmise periood alates lepingu sõlmimisest 6 kuud
(leping oleks pidanud olema täidetud 01.03.2021. a).
Auditi toimingute käigus selgus, et lepingupooled on kolmel korral sõlminud hankelepingu muudatusi6. Ühel juhul on
pikendatud lepingu täitmise tähtaega kuni 30.05.2021. a ning kahel teisel juhul on töid ära jäetud (summas
131 873,50 eurot ilma käibemaksuta, lepingu mahust 23,42%) ja ära jäänud tööde asemel on tehtud uusi töid
(summas 126 291 eurot ilma käibemaksuta, 22,43%).
6
13.10.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus; 09.02.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr
2508201/TKA593 muudatus 2; 01.07.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 3.
6
09.02.2021. a sõlmitud lepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 2 puhul on hankelepingu pikendamise aluseks toodud
RHS § 123 lg 1 p 7, ehk muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. Pikendamise vajaduseks on
toodud, et seoses talviste ilmastikuoludega (madal temperatuur, lumi, jää, pinnase külmumine), ei ole võimalik
teostada katendite ja haljastuse taastamistöid. Auditi käigus on toetuse saaja selgitanud RHS § 123 lg 1 p 7
tuginemist järgnevalt: „Kuna hankes ettenähtud põhitööd olid lõpetatud ja hankega püstitatud eesmärk (so
valgustuse osa rekonstrueerimine) täidetud ning tulenevalt asjaolust, et haljastustööde puhul on tegemist katte
taastamise töödega ehk kaasneva tööga, mis ei mõjuta hanke põhieesmärki, ei ole muudatus oluline hankelepingu
muudatuse väärtusest sõltumata.“
Olukorras, kus hankelepingu täitmise tähtaega on pikendatud ligi 3 kuu võrra (võrrelduna esialgsesse täitmise
tähtaega ca 50%), on audiitorite hinnangul tegemist olulise muudatusega ega ole ühegi RHS § 123 lg 1 sätte alusel
õiguspärane. Lepingu muudatuses on toodud pikendamise põhjusena välja talvised ilmastikuolud. Audiitorid leiavad,
et hoolas hankija oleks hanke planeerimisel juba pidanud märkama, et hankelepingu lõpptähtajaks on 02.03.2021. a,
mistõttu hankija oleks pidanud arvestama, et katendite taastamine ning haljastustööd peaksid aset leidma
veebruaris, mis on tavapäraselt siiski aeg mil Eestis on maapind külmunud ning lumi maas. Seeläbi ei saa kuidagi
olla ettenägematu, et veebruaris ei ole võimalik haljastustöid teha ning lepingut tuleb pikendada. Sellest tulenevalt
oleks hankija võinud sätestada pikema hankelepingu täitmise tähtaja. Tegemist on RHS § 123 lg 2 p 1 alusel tehtud
muudatusega, kus hankelepingusse on lisatud tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate hulka, kui
riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Kui hankelepingu muudatus on oluline, ei ole
hankelepingu muutmine lubatud.
13.10.2020. a ning 01.07.2021. a sõlmitud hankelepingu muudatustega (hankelepingu muudatused 1 ja 3) on töid
ära jäetud summas 131 873,50 eurot ning nende asemel on tehtud uusi/täiendavaid töid summas 126 291 eurot,
kokku 258 164,50 eurot (lepingu mahust 45,85%). Sõlmitud muudatuste aluseks on toodud RHS § 123 lg 1 p 2 ja p
1. Muudatuste sisuks on olnud kaablipaigalduse meetodi muutmine. Kui esialgsete hanke alusdokumentide alusel
tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. Vastava
muudatuse põhjusena on toetuse saaja toonud välja, et tänava sulgemiseks loa saamine Tallinna Transpordiametilt
osutus raskeks tulenevalt liiklusoludest projekti elluviimise ajahetkel ja selle tõttu kasutati alternatiivset
ehitusmeetodit, et tööde piirkonnas samaaegselt toimuva muu objekti ehitusega ja sellega seotud liikluse
ümberkorraldusega, ei tekitaks täiendav tee sulgemine kaablitrasside rajamisel olulisi takistusi kogu liikluses. Lisaks
nähtub toetuse saaja selgitustest, et tööde eesmärgist lähtuvalt on nad hinnanud need tööd samaväärseteks
töödeks.
RHS § 123 lg 1 p 2 tuginemist on toetuse saaja selgitanud sellega, et muudatuse ulatus, sisu ja
kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Riigihanke
223798 alusdokumentide lisa 2 „Pirita tee tänavavalgustuse kululoend" sisaldas märkust 4, mille kohaselt kõik
töömahud, mis on toodud Kululoendis, on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid.
Ühtlasi lähtuti ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 punktist 7.6, mis sätestab, et lepingus (lisa nr 1) toodud
töö mahu muutumisel (suurenemisel või vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille
alusel korrigeeritakse tegemisele tuleva töö maksumust. Töö maksumuse muutumine määratakse igal konkreetsel
juhul poolte kirjalikul kokkuleppel eraldi. Lisaks viitas toetuse saaja ka lepingu punktile 7.1.2, kus on toodud loetelu7,
millal tohib reservi kasutada.
Audiitorite hinnangul ei ole kaevikuga ja kaevikuta ehitusmeetodi puhul tegemist samaväärsete töödega, kus saaks
arvestada tööde maksumuste vahet. Tööde eesmärk projekti mõistes on küll sama, ehk kaablite paigaldamine
maasse, aga nende tööde tehnoloogia kui ka sisu erinevad teineteisest. Ühel juhul tuleb kaevata kraav trassi ulatuses
maasse, paigaldada kaabel ning seejärel taastada esialgne olukord. Teisel juhul ei kaevata kogu trassi ulatuses
7
1) Ettenägematud asjaolud; 2) lepingu mahtu esialgselt kuulunud tööde maht suureneb; 3) uued tehnoloogilised lahendused või materjalid,
mida projekti kavandamisel veel ei olnud, mis ei too kaasa lisakulusid, kuid oluliselt parendavad mõnede ehitustööde kvaliteeti, ilma et need
oluliselt mõjutaksid algset projekti; 4) põhiprojekti vead ja puudused, mis mõjutavad kogu projekti kasutamist; 5) geoloogilised,
arheoloogilised ja muud looduslikud leiud, millega algne projekt ei arvestanud.
7
kraavi, vaid puuritakse maa alt ning siis läbi selle paigaldatakse kaabel maasse. Tegemist on erinevate
tehnoloogiatega, mille puhul kasutatakse erinevaid masinaid ja seadmeid.
Samuti ei saa audiitorid nõustuda, et muudatuse aluseks on RHS § 123 lg 1 p 2. Toetuse saaja poolt toodud punktid
on audiitorite hinnangul üldsõnalised. Kui teha muudatus vastavalt RHS § 123 lg 1 p 2, siis peaksid alusdokumendid
sisaldama oluliselt detailsemaid tingimusi vastava muudatuse tegemiseks. Näiteks tuleks alusdokumentides juba
välja tuua, kas ja mis juhtudel vaadatakse mahu suurenemised/vähenemised üle, ajaline periood, millal mahtusid
kontrollitakse jms. Ehk hanke alusdokumendid ei sisaldanud täpset muudatuse ulatust, millest oleks tulnud lähtuda.
Audiitorite hinnangul ei ole hankelepingu muutmisel järgitud RHS §123 lõiget 1. Seega esinevad tähelepanekus
kirjeldatud puuduste osas 01.09.2014. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 1438 § 227 lg 2 toodud asjaolud,
mille tõttu vähendatakse lepingu ning muudatuse mahtu 25%.
Hankelepinguga seotud abikõlblike kulude summaks projektis on olnud 668 959,20 eurot (käibemaksuga), millelt
arvestatakse 25% mitteabikõlblik kulu. Seega on tuvastatud puudustest tulenevalt projektis mitteabikõlblik kulu
kokku 167 239,80 eurot (millest auditi ulatuses 53 675,28 eurot), sh mitteabikõlblik ÜF toetus summas 127 102,25
eurot (auditi ulatuses 40 793,21 eurot) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 40 137,55 eurot (auditi
ulatuses 12 882,07 eurot).
Risk toetuse saajale:
RHS-ist tulenevate reeglite, nõuete ja põhimõtete mittejärgimisel on oht, et hanke korraldamine ei ole olnud
läbipaistev ning toetus võidakse osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 127 102,25 eurot
(76%) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 40 137,55 eurot (24%) projekti nr 2014-2020.6.03.18-0152
„Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata.
Toetuse saaja kommentaar:
Toetuse saaja esitab oma seisukoha projekti 2014-2020.6.03.18-0152 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse
rekonstrueerimise I etapp“ (edaspidi projekt) projektiauditis toodud olulise tähelepaneku 4.1 kohta, mis puudutab
hanke nr 223798 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 7 – Pirita tee (Pirita tee 12 –
Pirita sild)“ alusel 02.09.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr. 2508201/TKA593 (edaspidi ka hankeleping)
muutmist.
Projektile antakse toetust majandus- ja taristuministri 05.08.2016 määruse nr 48 „Tänavavalgustuse taristu
renoveerimise toetamise tingimused“ (edaspidi meetme määrus) alusel.
Meetme rakendusüksus (RÜ) on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Meetme määruse § 22 lg 3 kohaselt esitab toetuse saaja tänavavalgusti või tänavavalgustuse juhtimissüsteemi
hankimisel enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi ja hankelepingu projekti ning enne hankelepingu
muutmist hankelepingu muudatuse projekti rakendusüksusele kooskõlastamiseks.
Meetme määruse § 22 lg 4 kohaselt rakendusüksus kooskõlastab hankelepingu või selle muudatuse projekti või
keeldub kooskõlastuse andmisest ning teeb ettepaneku hankelepingu või selle muudatuse projekti täiendamiseks
või muutmiseks, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab täiendamist või muutmist.
8
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord
8
Meetme määruse § 22 lg 5 kohaselt rakendusüksus kontrollib sõlmitud hankelepingu vastavust
hankedokumentidele, taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele.
Meetme määruse § 22 lg 6 kohaselt rakendusüksus nõustab toetuse saajat riigihanke läbiviimisel.
Meetme määruse § 24 lg 7 kohaselt rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele
lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning taotluse rahuldamise otsusele vastavust.
Toetuse saaja on meetme määruse § 22 lg 3 kohaselt kõik hankelepingu muudatused kooskõlastanud
rakendusüksusega enne nende sõlmimist alljärgnevalt:
13.10.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 1
Alus: riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 2
Muuta lepingu punkti 7.1 ja sõnastada see alljärgnevalt:
7.1 Käesoleva lepingu mahus töövõtja poolt tehtava töö maksumus on 578 066,50 eurot (lepingu hind), millele lisandub
käibemaks 20% 115 613,30 eurot, seega kuulub kokku tasumisele 693 679,80 (kuussada üheksakümmend kolm tuhat
kuussada seitsekümmend üheksa) eurot ja 80 senti.
a) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 29.09.2020.
b) Kooskõlastatud KIK poolt 1.10.2020 alljärgneva sõnastusega:
KIK nõustub taotluses toodud muudatustööde põhjendustega ja sõlmitava muutmise lepingu eelnõus toodud muudatusega
ning on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS § 123 lg 1 p 1 tingimustele. Muudatustööd on vajalikud, et
saavutada projekti eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 15.h Teie poolt täidetuks.
09.02.2021 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 2
Alus: riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 7
1. Muuta lepingu punkti 1.7 ja sõnastada see alljärgnevalt:
1.7. Lepingu täitmise tähtaeg: 30. mai 2021.
2. Muuta lepingu punkti 1.8 ja sõnastada see alljärgnevalt:
1.8 Põhiline kasutusvalmiduse tähtaeg: 16. mai 2021.
a) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 28.01.2021.
b) Kooskõlastatud KIK poolt 1.02.2021 alljärgneva sõnastusega:
Rakendusüksus on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS § 123 lg 1 p 7 tingimustele. Leiame, et lepingu täitmise
tähtaja ja kasutusvalmiduse tähtaja muutmine on vajalik, et saavutada ehitusstööde eesmärk ja seeläbi kogu projekti
eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 16.h Teie poolt täidetuks.
01.07.2021 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 3
Alus: töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 punkt 7.6 ja riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 1
Muuta lepingu punkti 7.1. ja sõnastada see alljärgnevalt:
7.1 Käesoleva lepingu mahus töövõtja poolt tehtava töö maksumus on 557 466,00 eurot (lepingu hind), millele lisandub
käibemaks 20% 111 493,20 eurot, seega kuulub kokku tasumisele 668 959,20 (kuussada kuuskümmend kaheksa tuhat
üheksasada viiskümmend üheksa) eurot ja 20 senti.
a) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 15.06.2021.
b) Kooskõlastatud KIK poolt 25.06.2021 alljärgneva sõnastusega:
KIK nõustub taotluses toodud muudatustööde põhjendustega ning on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS §
123 lg 1 p 1 tingimustele. Muudatustööd on vajalikud, et saavutada projekti eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse
28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 16.h Teie poolt täidetuks.
9
Arvestades, et eelpool nimetatud hankelepingu muudatusi on menetletud meetme määruse § 22 kohaselt, ei nõustu
toetuse saaja auditis esitatud soovitusega rakendusüksusele algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise
tagasinõudmise protsess, toetus summas 127 102,25 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering
summas 40 137,55 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata.
Toetuse saaja leiab, et meetme määruses rakendusüksusele seatud kohustustest lähtuvalt tuleb rakendusüksusel
võtta vastutus võimalike tagasimakse teostamise osas. Ühtlasi on toetuse saaja seisukohal, et korraldus- ja/või
rakendusasutused on kohustatud juhendama rakendusüksuseid selliselt, et kõik struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike
3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale vastavad
rakendusüksused omaksid selget ja ühtset arusaamist sellest, millistel alustel tuleb hankelepinguid või mahtude
muudatusi vormistada, et need oleksid RHS-iga kooskõlas.
Toetuse saaja on lepingu muudatuse 1 vormistamisel lähtunud asjaolust, et oma olemuselt on tegemist
ühikuhindade alusel sõlmitud lepinguga. Selle viitavad nii hanke alusdokumentides kui hanke tulemusel sõlmitud
hankelepingu juures olev kululoend (pakkumus), kululoendi juures toodud märkus, mille kohaselt kululoendis
toodud töömahud on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid. Sellega seondub
omakorda lepingu p. 7.6 mille kohaselt lepingus (lisa nr 1) toodud töö mahu muutumisel (suurenemisel või
vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse tegemisele tuleva töö
maksumust.
Selle viitab ka riigihangete seaduse seletuskiri, mis selgitab RHS § 123 lg 1 punkti 2 mõtet. Selgitatud on, et
hankelepingut on võimalik muuta ka juhul, kui sellise muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke
alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Näiteks võib selline muudatus olla kokku lepitud
hankelepingus, mis sõlmitakse ühikuhindade alusel ning hankelepingu lõplik maksumus oleneb tellitavate ühikute
arvust. Sellisel juhul on sisuliselt tegemist hankelepingu enda tingimuste täitmisega, kusjuures tingimuste täitmine
võib nö varieeruda vastavalt hankija vajadustele.
Hanke alusdokumentides sisalduva projektdokumentatsiooni „Tallinna Põhitänavate välisvalgustuse
rekonstrueerimise I etapp põhiprojekt lõik -7 Pirita tee (Pirita tee 12 – Pirita sild)“ K-projekt AS töö nr 19091“
seletuskirja punkt 2.8 /Kaabelliinid/ sisaldas märget: „Kaablikaevik on projektlahenduses ette nähtud rajada lahtisel
meetodil. Võimalus teostada ristumised sõiduteega ja mahasõitudega kinnisel meetodil hinnatakse objektil.
Ristumised kinnisel meetodil täiendavalt kooskõlastada võrguvaldajatega. Kinnise meetodi kasutamisel tuleb enne
ehitustööde algust kontrollida ristuvate kommunikatsioonide paigaldussügavused.“
Kinnise meetodi kasutamise võimalikkus selgub alles siis, kui töövõtja surfib välja trasside tegelikud asukohad ehk
see selgub tööde käigus. Kuna kinnise meetodi kasutamise vajadus selgus alles tänava sulgemiseks loa saamisel
Tallinna Transpordiametilt tööde elluviimise käigus, ei saanud hankija sellest asjaolust teada hanke korraldamisel,
ning tugines lepingu muutmisel RHS § 123 lg 1 p-st 2, kuna toetuse saaja hinnangul olid muudatuse ulatus, sisu ja
kohaldamistingimused riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Ühtlasi tugines
toetuse saaja rakendusüksuse kooskõlastusele, et muudatustööd on vajalikud, et saavutada projekti eesmärk,
lugedes kaevikuga ja kaevikuta tööd samaväärseteks.
Riigihangete seadus ei viita mitte ühelgi juhul seoses hankelepingu muudatusega tööde samaväärsusele. Küll aga
viidatakse seaduse eelnõu seletuskirjas hankelepingu muutmise paragrahv 123 selgitustes järgmist:
„Laia tõlgenduse puhul võiks aga hankeeseme asendamine teoreetiliselt hõlmata ka märkimisväärseid
muudatusi samaliigilise hankeeseme koosseisus, kuna selline muudatus mõjutab eelduslikult samuti
hankemenetluse tulemust, kui muudatus tingib hankemenetlusest potentsiaalselt huvitatud isikute ringi
laienemist. Samaliigilise hankeeseme muudatuse näide on purskkaevu projekteerimistöö selline
modifikatsioon, kus esialgselt olemuslikult šõu-vahendina koostoimiva spetsiifilise valgustuse, heli ja
veesurve muutmise installatsiooniga varustatud ja selleks otstarbeks spetsiifiliste materjalomadustega
purskkaevu asemele projekteeritakse lihtne, muutumatu veesurvega kivimist purskkaev. Siiski kirjeldatud
samaliigilise hankeeseme koosseisu muudatused võiksid olla käsitletavad oluliste hankelepingu
muudatustena (mille puhul ei ole täidetud ka viimane muudatuse lubatavuse alus), mis sellistena on samuti
lubamatud ja seega tingivad uue riigihanke korraldamise.“
10
Eelpool selgituses on märgitud, et kirjeldatud samaliigilise hankeeseme koosseisu muudatused võiksid olla käsitle-
tavad oluliste hankelepingu muudatustena, kuna selline muudatus mõjutab eelduslikult hankemenetluse tulemust.
13.10.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatus 1 aga hankemenetluse tulemust ei
mõjutanud. Hankemenetluse tulemusel saavutati täpselt selline tulemus, nagu hankega oli ette nähtud.
Kuigi riigihangete seadus ei ole üheselt tõlgendatav ning toetuse saaja, rakendusüksus ja audiitorid on hinnanud
tööde samaväärsust erinevalt, on toetuse saaja võimalike tagasimaksete vältimiseks esitanud rakendusüksusele e-
toetuse keskkonna kaudu 15.11.2021 kooskõlastamiseks 02.09.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 2508201/TKA593
muudatuse 4, millega muudetakse 13.10.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatuse 1
preambulit ja korrigeeritakse muudetud kululoendit (muudatuse 1 lisa nr 2), mille kohaselt muudatuste väärtus kokku
moodustab 40,18% lepingu esialgsest reservita ja käibemaksuta maksumusest.
Nimetatud muudatuse tulemusena on ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatuste väärtus kokku
lepingu esialgsest reservita ja käibemaksuta maksumusest alljärgnev:
Muudatuse väärtus Muudatuse alus Osakaal
31 951,00 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel 5,675 %
226 213,50 RHS § 123 lg 1 p 4 alusel 40,177 %
258 164,50 Muudatuste väärtus kokku 45,85 %
Mis puudutab lepingu tähtaega, siis leping sõlmiti 02.09.2021 täitmise tähtajaga 6 kuud, sh ehitustöödeks 5 kuud.
Tööd oli plaanis teha kolmes etapis. Viimases, III etapis Kose tee – Pirita sild, ja kõik kaevetööd lõpetada 2020.a
jooksul. Esimesed kaks etappi tehti ühiselt Pirita tee ühissõidukiraja ehitusega, III etapi jaoks oli vaja hankida eraldi
kaeveluba. Kaeveloa taotlemisel selgus, et projektil puuduvad osade kinnistuomanike kooskõlastused ja taotlus
tagastati 02.11.2020 negatiivse kooskõlastusega. Projekteerija hankis vajalikud kooskõlastused ja kaeveluba
väljastati 03.12.2020, mis lükkas tööde teostamise edasi ja ilmastikuolud ei võimaldanud enam katteid taastada.
Tähtaja pikendamist ei saa võrrelda samaväärselt maksumusega. Tööde teostamine välitingimustus sõltub
ilmaoludest. Reaalselt tehakse pikendatud 3 kuu jooksul tööd ca 1 nädal, seda ikka siis kui ilmastikuolud seda
võimaldavad. Tänavavalgustuse tööde puhul tehakse esmalt maasisesed tööd ja seejärel kaabeldused, mastid ja
valgustid. Tähtaja muudatus konkurentsile mõju ei avaldanud, hanke juurde registreerus 8 pakkujat, kellest
pakkujana osales 4 ja alltöövõtjana 2 ettevõtet.
Eeltoodut arvestades on toetuse saaja seisukohal, et auditi tulemuse osas, et puudusi esines hankelepingute
muutmisel, on toetuse saaja lähtunud hankelepingu muudatuste tegemisel meetme määrusest ja rakendusüksuse
kooskõlastustest ning audiitorite tähelepanekud on hinnangulised, sest riigihangete seaduses ei ole selgesõnaliselt
sätestatud muudatuste samaväärsust ning millised on hankelepingu olulised muudatused, mis mõjutaksid
hankemenetluse tulemust.
Seetõttu ei nõustu toetuse saaja auditis tuvastatud kulude lugemisega mitteabikõlblikeks ega toetuse saajale
esitatud soovitusega toetuse osaliseks tagasimakseks, arvestades, et toetuse saaja on võimalike tagasimaksete
vältimiseks esitanud rakendusüksusele kooskõlastamiseks lepingu muudatuse nr 4, mis rakendusüksuse
kooskõlastamisel jõustuks tagasiulatuvalt lepingu muudatuse nr 1 sõlmimise kuupäeval ning mille sõlmimisega on
ehituse töövõtja nõustunud (ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 muudatuse 4 projekt lisatud).
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
Ain Valdmann
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja
/kuupäev digiallkirjas/
11
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud
õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess, toetus summas
127 102,25 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 40 137,55 eurot projekti abikõlblikest
kuludest maha arvata.
Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi tõhusamalt kontrollida riigihangete seadusest tulenevate nõuete täitmist sh
hankelepingu muutmist.
Rakendusüksuse kommentaar:
Rakendusüksus on veendunud, et lepingu alusel tehtud kulud on kõik täies ulatuses abikõlblikud.
Esmalt seletab rakendusüksus tehtud muudatuste põhimõtteid ja muudatuste vastavust RHSile ning seejärel oma
mõttekäiku kontrolli läbiviimise käigus.
Hankes tehti lihtsustatult kolm muudatust:
muudatus 1 - hankelepingu tähtaja muutmine. Tegemist on hankelepingus sisaldunud väheoluliste tööde tegemise
edasilükkamisega ilmastikust tingitud põhjustel. Leping sõlmiti 02.09.2021 täitmise tähtajaga 6 kuud, sh põhiline
kasutusvalmidus 5 kuud (kaevetööd 2020).
Lepingu täitmise tähtpäev oli 02.03.2021
Tööd tuli teha kolmes etapis.
I etapp lõpetati 09.10.2020, II etapp 24.10.2020. Need vahetähtajad hõlmasid mastide ja kaabeldusepaigalduse töid.
Nendes lõikudes paigaldati uusi valgusteid ja demonteeriti vanu maste perioodil 26.10.2020 – 12.11.2020.
Esimesed kaks etappi tehti ühiselt Pirita tee ühissõidukiraja ehitusega.
III etapi jaoks oli vaja küsida eraldi kaeveluba. Kaeveloa taotlemisel selgus, et projektil puuduvad osade
kinnistuomanike kooskõlastused ja taotlus tagastati 02.11.2020 negatiivse kooskõlastusega.
Kaeveloa taotlemine oli ehitaja kohustus (Pirita hanke 223789 ’Lisa 1 Töökirjeldus’ p 10.)
Projekteerija kohustus oli kooskõlastada projekt tehnovõrkude valdajaga ja kõigi teiste asjaomaste ametkondadega
vastavalt projekteerimistingimustes toodule (hange nr 208886 ’Lisa 1-teenuse tehniline kirjeldus’ p 3.1.1 ja p 5.1).
Seega põhjustas projekti viga ehituses 1-kuulise seisaku. Ehitustööd seisid novembrikuus, nendega sai jätkata
03.12.2020, milliseks ajaks parandas projekteerija projektis oleva vea. Eelneva tõttu nihkus III etapi ehitus
detsembrikuusse, mida ei osanud keegi ette näha ja mis ei ole enam ehitamiseks hea aeg.
Eelnevat kontrollis KIK Pirita tööde päevikust (lisatud), lehtedelt „11.2020“ ja „12.2020“ p-s 12 „Muud märkused ja
asjaolud“ töövõtja info, et „Kaevetööd jäävad pausile, kuna projekteerijal on hankimata mõned kooskõlastused ning
sellega seoses ei väljastata meile teise etapi kaevetööluba, mis on bussiraja ehitusest eraldi.“. Lehel „01.2021“ on
märkustes kirjutatud „Kaevetööde luba saadud".
Päevikust nähtub, et Pirita tee algse lepingu tähtajaks 02.03.2021 oli enamus töid tehtud. Exceli tabeli lehelt
„02.2021“ on näha, et veebruaris tehtigi ainult töid ajaperioodil 01.-05.02.2021. Järgmised tööd tehti lehe „05.2021“
andmetel juba ajavahemikul „01-15.05.2021“ ja nendeks töödeks olid siis haljastuse taastamine ja asfaldi
taastamine. Lisaks nähtub päeviku lehel „02.2021“ p-st 12, et elektritööd olid valmis 05.02.2021 seisuga ehk siis ca
kuu enne lepingu esialgset täitmise tähtpäeva 02.03.2021. 5. veebruariks olid tehtud elektritööd ja sisuliselt oli taristu
kasutusvalmis, seega ehituslepingu täitmise aeg ei olnud hankes planeeritud liialt lühike.
12
Jaanuari lõpu seisuga oli ’Katendi’ ja ’muru taastamise’ tegemata tööde maksumus 47 771 € (KM-ta).
Lepingu maksumus oli siis 525 515 eurot KM-ta („siis“ seepärast, et enne tööde viimast akti mõõdeti tööde mahud
üle, ning selle tulemusel lepingu summa muutus (muudatus nr 3 tulemusel) ehk suurenes 31 951 eurot KM-ta võrra).
Seega, kui ehitustööde päevikuid vaadata, siis oli 05.02.2021 lõpuks teha jäänud veel ca 9% lepingu summast töid.
Lepingu täitmise tähtpäev oli 02.03.2021
KIKi hinnangul on eelnevat arvestades tegemist lepingu muudatusega, mis ei ole oluline.
Muudatus ei ole oluline kuna muudatusega ei lisatud tingimust, mis oleks laiendanud pakkujate ringi. Kõik pakkujad
said arvestada, et peamised ehitustööd (kaevetööd) saab ära tehtud novembrikuus, kuid hankija poolt lepingu
täitmiseks antud projekt oli vigane, mistõttu lükkus ehitusaeg detsembrisse ja sellele järgnev katendite taastamine
jaanuari. Ning osaliselt lükkus katendi taastamine haljastustöödega samasse aega. Kõikide pakkujate jaoks on
teada, et kui tellija tingimused on vigased, siis selle võrra (vea parandamiseks kuluv aeg) pikeneb ka lepingu täitmise
aeg. Kuid tegemist ei ole kindlasti olukorraga, mis pakkuja kasuks lepingulist vahekorda kallutaks, pigem vastupidi.
Ka muudatuse rahaline väärtus jääb nn väheolulise piiresse moodustades 9% lepingu maksumusest, sealjuures
väheoluliseks loetakse muudatuse maksumust kuni 15% ulatuses.
Selline tööde venimine on kahjulik eelkõige töövõtjale, kes ei saa töid objektil lõpetada, sealhulgas teatud juhul isegi
tehnikat ära viia. Haljastuse tegemine vaegtööna on tee-ehituse lepingutes tavapraktika, seda tavapäraselt ei
vormistatagi muudatusena. Sisuliselt on tegemist VÕS mõttes täiendava tähtaja andmisega puuduse
kõrvaldamiseks, mitte hankelepingu muutmisega. Tegemata tööde eest makset ei teostatud. Kui hankes oleks antud
pikem tähtaeg poleks see pakkujate ringi laiendanud, sest tänavavalguste ehitamiseks oli antud täiesti piisav
tähtaeg. Kõrvaliste ehk taastamistööde üles jätmine vaegtööna ja tegemine hankijale või ilmastikust sobilikul ajal on
tavapraktika, millega teadsid arvestada kõik pakkujad, kes on enne ehitustegevusega kokku puutunud. Lepingu p 7.5
kohaselt on Tellijal õigus kinni pidada vaegtööde maksumus kuni vaegtööde lõpetamiseni ja vastava töö tehtud
tööde akti vormistamise ja allakirjutamiseni. Vastav summa ka kinni peeti. Selline muudatus on lubatav RHS § 123
lg 1 p 7 alusel;
Lisaks on muudatus õigustatav RHS § 123 lg 1 p 2 alusel kuivõrd lepingu p 1.9 lubab töövõtjal taotleda lepingu
pikendamist p 12.2 ja 14 kohaselt kui kohustuse rikkumine on vabandatav loodusjõu tõttu ja seda üksnes aja vältel
mil lepingu täitmine on takistatud.
muudatus 2 - muudatuse tingis hankija jaoks ettenägematu olukord. Lahtise ehitusmeetodi vahetamisel kinnise
vastu tuleb kõigi tehtud muudatuste erinevate aspektide ja aluste hindamisel silmas pidada, et meetodi vahetamine
iseenesest oli hankija jaoks ettenägematu ja RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt õigustatav muudatus, kuna projekteerija oli
projekteerinud ehituse vaid lahtisel meetodil ja selle projektiga mindi ka hankesse. Samal ajal toimus Tallinna sama
piirkonna teedel veelgi ehitustöid, mistõttu Transpordiamet ei saanud anda välja teede sulgemise luba. Seetõttu ei
jäänud hankijal muud üle kui nõustuda ehitaja ettepanekuga ehitada hoopis kinnisel meetodil. Ja kõik selle
muudatusega kaasnevad kulud saab lugeda õiguspäraseks § 123 lg 1 p 4 alusel.
Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tegutsevad teineteisest sõltumatult. Tänavate
sulgemislubade väljastamisel ei jälgi Transpordiamet millised linna hanked ja lepingud töös on, vaid üksnes seda
mis on liikluse mõttes hetkes asjakohane. Keskkonna- ja Kommunaalamet ei tegele Tallinna transpordi
korraldamisega ja seetõttu ei saanud eeldada, et sulgemisluba ei väljastata;
muudatus 3 - ülemõõtmine vastavalt pakkumuses toodud hindadele. Pärast teostusdokumentatsiooni kohaste
tehtud tööde mahtude selgumist toimus hankelepingu kohane tööde mahtude ülemõõtmine. Ülemõõtmise tulemusel
suurenes kinnisel meetodil paigaldatud kaablite pikkus. Selline muudatus on lubatav RHS § 123 lg 1 p 2 alusel ja
kooskõlas alusdokumentide lisaga 2 „Pirita tee tänavavalgustuse kululoend", mis sisaldas märkust 4, mille kohaselt
kõik töömahud, mis on toodud Kululoendis, on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid.
Ühtlasi lähtuti ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 punktist 7.2, mille kohaselt Tellija tasub lepingu hinna
täitja ja tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde akti ja vastava arve alusel ja 7.6, mis sätestab, et lepingus toodud
töö mahu muutumisel (suurenemisel või vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille
alusel korrigeeritakse tegemisele tuleva töö maksumust. Töö maksumuse muutumine määratakse igal konkreetsel
13
juhul poolte kirjalikul kokkuleppel eraldi. Seega tegemist oli lepingust tuleneva kohustusega kõik tööd üle mõõta
(muudatuse ulatus) ja tasuda teostatud tööde akti alusel ning vormistada muudatus kirjalikult kui on ehitatud
projektist erinevalt.
Pirita tee Elektritsentrumi pakkumises on kinnise meetodi hinda küsitud kaitsetorule läbimõõduga 110mm ja
tugevusega 750N ja ühikuhind sellele oli 150€/m. (Sellise kaabli paigalduspikkus on ainult 20m). Pirita tee
muudatuses 1 on kinnise meetodi (kaitsetorule läbimõõduga 75mm ja tugevusega 1250N ) ühikuhind 89 €/m.
Lahtise ehitusmeetodi vahetamisel kinnise vastu tuleb kõigi tehtud muudatuste erinevate aspektide ja aluste
hindamisel silmas pidada, et meetodi vahetamine iseenesest oli hankija jaoks ettenägematu ja RHS § 123 lg 1 p 4
kohaselt õigustatav muudatus, kuna projekteerija oli projekteerinud ehituse vaid lahtisel meetodil ja selle projektiga
mindi ka hankesse. Ja kõik selle muudatusega kaasnevad kulud saab lugeda samuti õiguspäraseks § 123 lg 1 p 4
alusel, kuigi kulud vormistati eraldi muudatusena nr 3 ja lähtuti kokku leitud hindadest ja nende kohaldamise
metoodikatest. Mistõttu vastab muudatus nr 3 nii RHS § 123 lg 1 p 4 kui p 2 regulatsioonile tagades hankijale sel
kombel ka ettenägematuse korral hankes pakutud hinnad.
Kuidas toetuse saaja ise kvalifitseerib muudatuse aluse RHS valguses ei oma toetuse väljamaksmise juures sisulist
tähtsust, kuna õiguspärase aluse olemasolus peab olema veendunud rakendusüksus ja tähtsust ei oma selle
kattuvus toetuse saaja arvamusega kohalduvast õigusest vaid aluse olemasolu ja kohaldatavus.
Kontrollimenetluse käigus lähtus KIK järgnevast:
a) Lepingu pikendamine 3 kuu võrra seoses katendi ja haljastuse taastamistöödega (muudatus 2). KIKi
hinnangul oli katendi ja haljastuse taastamistööde näol sisuliselt tegemist vaegtööde ülesse jätmisega, mis
ehitustööde puhul on tavapärane. Seejuures lepingu põhiosa töödest oli tehtud 91% hankelepingu
kogumaksumusest. Töö üles jätmist vaegtööna ei loeta hankelepingu muutmiseks. Kuna tegemist ei ole
lepinguga kus oleks olnud kokku lepitud töö etapiviisiline vastuvõtmine, siis sellisest vaegtööna üles jäävast
kohustuse osaliselt mittekohasest täitmisest ei tulene hankijale õigus tehtud töö eest mitte tasuda
arvestades VÕS § 637 lg 4 esimest lauset ja Riigikohtu praktikat. Selline õiguslik olukord peab igale
ehitusettevõtjale tuttav olema. Seetõttu ei saa sellist lepingu muudatust või kohustuse täitmiseks täiendava
tähtaja andmist lugeda oluliseks hankelepingu muudatuseks. Eelnevast tulenevalt luges KIK tehtud
muudatuse väheoluliseks kuna pakkujate ring ei oleks sellest suurenenud.
Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et katendi taastamistööde puhul oli siiski tegemist tellijale ettenägematu
olukorraga selles osas, et III etapi kaeveloa taotlemisel selgus, et projektil puuduvad osade kinnistuomanike
kooskõlastused, mistõttu ehitustegevus peatati novembrikuuks. Ilmastiku olud olid 2021. a jaanuaris ja
veebruaris võrreldes eelnevate aastatega märksa talvisemad (külmakraadid, rohke lumi). Sellega seoses sai
tellija varasemate aastate talveperioodile tuginedes arvestada, et töövõtjal on võimalik teostada katendi ja
haljastuse taastamistöid ka talvisel perioodil. Vaadates hanke korraldamise aega (pakkumuste esitamise
tähtaeg 29.07.2021) ja aega, mis kulub pakkumuste hindamisele ning hankelepingu sõlmimiseni (ca 1 kuu),
siis 5 kuud tööde tegemiseks oli hanke tegemisel igati põhjendatud aeg. Tõenäoliselt eelmiste aastate
ilmaolude tõttu ei esitatud pakkujate poolt ka ühtki küsimust ega ettepanekut töö tegemise perioodi
muutmiseks, kuna see tundus kõigile realistlik. Haljastustööde tegemise aeg ehitustööde lepingu
sõlmimisele mõju avaldada ei saa, sest see on niivõrd vähetähtis osa ja jäetaksegi tavapäraselt üles
vaegtööna kuniks ilmastikuolud või tellija võimaldavad haljastustööd ka lõpetada. Seega antud muudatuse
õiguslik alus saaks olla nii RHS § 123 lg 1 p 7 kui ka p 4.
b) Kaablipaigaldustööde tehnoloogia muutmisega (muudatus nr 1) ja lõplike hankelepingu
teostusdokumentatsiooni kohaste tööde mahtude muutumisega muutus lepingu maksumus (muudatus nr
3). Lahtises kaevikus kaablipaigalduse töö asendamist kinnise meetodi tööga saab lugeda ettenägematuks
muudatuseks (RHS § 123 lg 1 p 4), mille tingisid hankijale ettenägematud asjaolud ning muudatuste väärtus
14
ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Ehitustööde projekteerimisel ja hanke korraldamise ajal ei
saanud projekteerija ega hankija ette näha olukorda, et Transpordiamet ei anna luba ehitamiseks teed
sulgeda kuna samal ajal Pirita tee tänavavalgustuse renoveerimise ehitustöödega toimus Pirita tee
ühissõidukiraja ehitus ja seetõttu olid juba Pirita teel tehtud liikluse ümberkorraldused. Sellest tulenevalt
täiendav Pirita tee sulgemine kaablipaigalduseks lahtisel meetodil oleks põhjustanud olulist liiklustakistust
kogu Viimsi poolsaare elanikele. Lisaks on üldteada asjaolu, et Tallinna linnas on puudulikult
dokumenteeritud teede aluste trasside ja kommunikatsioonide asukohad ning seetõttu projekteeris
projekteerija kaeviku paigaldamise lahtiselt, sest ükski projekteerija ei ole võimeline ilma
alusdokumentatsioonita projekteerima kinnisel meetodil ehitamist ja ükski mõistlik projekteerija ei võtaks
sellist vastutust.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet lähtus hanke korraldamisel projektist, mis oli Tallinna
Transpordiameti poolt kooskõlastatud ja saanud ehitusloa. Vastav kohustus lähtub
projekteerimistingimustest. Kooskõlastus on leitav hankele lisatud projekti juurest.
Tallinna Transpordiamet väljastab tänava kaevetööde loa taotluse menetlemise protsessis liikluskorralduse
muudatuse loa/kooskõlastuse, mis on üheks aluseks kaevetööde loa andmisele, millega lubatakse kas
tänava osaline või täielik sulgemine. Kõnealune luba on haldusakt, mida ei anta enne kui taotlus on
vastuvõetav. Keeldumiste kohta kirju eraldi ei väljastata, läbirääkimisi peetakse suusõnaliselt, sest keelduva
haldusakti järgi vajadus puudub.
Transpordiameti põhjendustest (lisatud) nähtub järgnev: „Seoses Pirita tee ühistranspordi raja ehitusega ja
sellega koos teostatavate kaevetöödega alustati seal tee osalise sulgemisega 21.08.2020 ja sulgemisluba
lõpetati 04.12.2020. Selle perioodi sees alustati ka tänavavalgustuse ehitustöödega ja kuna me üldjuhul
kahte sulgemisluba samale asukohale samaks ajavahemikuks ei väljasta, siis kehtis tänavavalgustuse
ehitusel sama liiklusskeem.
Tänavavalgustuse ehitustööd jätkusid ka pärast bussirajaga seotud ehitustööde lõppemist, mille osas
väljastati eraldi sulgemise load (perioodid 14.12.2020 – 17.12.2020; 06.01.2021 – 5.02.2021 ja 03.05.2021
– 07.05.2021). Kinnise meetodi kasuks otsustati asjaolul, et muidu ei oleks saanud täita kahe sõidurajaga
läbipääsu tingimust, mis oli seatud kehtivale sulgemisloale.“.
Pirita tee ühistranspordiraja ehitusel rakendati ehitusaegset liikluskorraldust, kus hommikul oli avatud
linnast väljuval suunal üks sõidurada ja linna tuleval suunal kaks sõidurada linna poole ning õhtul vastupidi,
linna tuleval suunal oli avatud üks sõidurada ja kaks sõidurada linnast välja ehk rakendati muutsuunarada.
Sellise skeemi rakendamine piiras läbilaskvust ja tekitas ummikuid. Täiendav kaablikaevikute rajamine oleks
muutnud olukorra kriitilisemaks.
Hanke nr 223798 hankedokumentide lisas 1 „Töökirjeldus“ p-s 19 on öeldud järgmist: „Töövõtjal on lubatud
kasutada kaablitrassi rajamiseks sõidutee ületamisel (projektis ette nähtud kaeve- ja taastamistööd lahtisel
meetodil) kinnist meetodit tingimusel, et tehnovõrkude valdajad on andnud selleks kirjaliku kooskõlastuse.“.
Seega oli tegelikult siiski juba ka hankes antud võimalus teatud tingimustel kasutada kinnist meetodit, mis
tänases ehitustegevuses on laialdaselt kasutusel ja kõigile hankes osalejatele kättesaadav. Samuti tuli
pakkumuses esitada kinnise meetodi kaablikaitsetoru hind meetrites, mis sisaldas paigaldamise
maksumust.
KIK luges lahtise kaablipaigaldus töö samaväärseks kinnise paigaldusega tööga seetõttu, et hankes oli
kaablite paigaldamine osaliselt ettenähtud maasiseselt ehk siis kaablite paigaldamistööde olemus oli
ettenähtud maasisesena. Soovinuks töövõtja asendada maasisese kaablipaigalduse näiteks õhuliiniga, siis
saaks öelda, et tegemist on ehituslikult erinevate kaablipaigalduse ehitusmeetoditega, kuna kaevetööd
kaablite paigalduseks puuduvad ja kaablid paigaldatakse elektripostide külge. Seda, et kaablite paigaldus
maasse toimus lõpuks kinnisel meetodil lahtise kaeviku asemel võib pidada tehniliselt erinevaks, kuid tööde
olemus on siiski sama ehk siis kaablid paigaldatakse maasse. Lepingu maksumus muutus ärajäänud
15
katendi taastamise tööde võrra - lubatav RHS § 123 lg 1 p 7 alusel ning erineva kaitsetoru kasutamise tõttu,
mis on asendamine samaväärse tootega (pakkumises on kinnise meetodi hinda küsitud kaitsetorule
läbimõõduga 110mm ja tugevusega 750N ja ühikuhind sellele oli 150€/m, ehitati kaitsetoruga läbimõõduga
75mm ja tugevusega 1250N ühikuhind 89 €/m) - lubatav RHS § 123 lg 1 p 1 alusel ja muudatuse väärtuse
arvutamise aluseks tuleb võtta maksumuste vahe. Sisuliselt toimus ka siin odavnemine võrreldes pakutud
ühikuhinnaga, kuid kallinemine võrreldes pakutud hankelepingu maksumusega, kus arvestati lahtise
meetodi kaablikaitsetoru meetri hinnaga.
Maasisese kaablipaigalduse hind oli pakkumuses välja toodud, seda korrigeeriti asenduse tõttu, ning
tegemist oli tööde ülemõõtmise alusel tasumisele kuuluva lepinguga (p 7.2). Riigihanke 223798
alusdokumentide lisa 2 „Pirita tee tänavavalgustuse kululoend" sisaldas märkust 4, mille kohaselt kõik
töömahud, mis on toodud Kululoendis, on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning
korrektseid. Töövõtulepingu nr 2508201/TKA593 punktist 7.6 nähtub, et lepingus toodud töö mahu
muutumisel võetakse muudatuse aluseks töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse töö maksumust.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses:
Vastutavaks isikuks on KIKi riskiosakonna juht Gunnar Vaikmaa, kuupäevaks 3 kuud aruande kommentaaride
edastamisest ehk 16.02.2022.
Korraldusasutuse kommentaar:
Korraldusasutus leiab täiendavalt esitatud materjalide ja info põhjal, et hankelepingu lõpptähtaja edasi lükkamine oli
kooskõlas riigihangete seadusega. III etapi kaeveloa saamine venis, kuna ehitusprojektil ei olnud olemas kõiki
kooskõlastusi, mis selgus alles kaeveloa taotlemise käigus. Projekteerija hankis vajalikud kooskõlastused ja
kaeveluba saadi ca kuu aega algselt plaanitust hiljem. Leiame, et tegemist on projekteerimisveale sarnase
olukorraga, mille puhul ei ole tegemist ilmselgete puudustega, mille hankija oleks pidanud vastuvõtmisel tuvastama.
Olukorras, kus projektil olid olemas mõned asjaomaste isikute kooskõlastused ja puudu olid vaid mõned, ei pruukinud
hoolas hankija märgata nende puudumist. Seetõttu oli KA arvates tegemist hoolsale hankijale ettenägematu
olukorraga. Küll aga olukorras, kus projekti juurde ei olnud esitatud ühegi asutuse või maaomaniku kooskõlastust,
oleks hoolsal hankijal pidanud tekkima küsimus nende puudumise kohta, kuivõrd tavapäraselt on mingite
kooskõlastuste olemasolu siiski vajalik. Sellisel juhul oleks tegemist puuduliku hoolsuskohustuse täitmisega.
Rakendusüksus on ehitustööde päeviku põhjal täiendavalt välja selgitanud, et algseks hankelepingu täitmise
tähtpäevaks oli tegemata töid umbes 9% lepingusummast ning nendeks töödeks olid katendite ja haljastuse
taastamine. Lepinguesemeks olnud põhitööd olid valmis. KA leiab, et faktilise olukorra tuvastamiseks on võimalik
tugineda päevikukannetele, sest nende sisu õiguspärasust toetavad hilisemad aktid, millega mõlemad pooled on
kinnitanud tööde valmidust ja vastavust. Asjaolu, et töid tehti jaanuaris ja veebruari alguses toetab ka
Transpordiameti e-kiri, milles tuuakse välja, et Tänavavalgustuse ehitustööd jätkusid ka pärast bussirajaga seotud
ehitustööde lõppemist, mille osas väljastati eraldi sulgemise load (perioodid 14.12.2020 – 17.12.2020; 06.01.2021 –
5.02.2021 ja 03.05.2021 – 07.05.2021). Seega puudub täna KA hinnangul alus väita, et ehituspäevikute kanded ei ole
õiged.
Arvestades edasilükatud tööde rahalist mahtu on KA hinnangul võimalik asuda seisukohale, et nimetatud
muudatusega ei muutunud lepingu rahaline tasakaal töövõtja kasuks ning muudatuse finantsmõju oli ebatõenäoline,
mistõttu tähtaja pikendamine RHS § 123 lg 1 p-i 7 alusel võis olla lubatav. Samas soovitame RÜ-l üle täpsustada,
miks pikendati hankelepingut kuni 30.05.2021, kuigi selgituste kohaselt oli tegemist nädala aja tööga, mida oleks
olnud võimalik ilmastikust tulenevalt juba varem ära teha.
Lisaks muudeti nimetatud hankelepingus kaablipaigalduse meetodit. Kui algsete alusdokumentide alusel tuli
kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. KA on
seisukohal, et kuna algsetes tingimustes oli selgelt ette nähtud konkreetse meetodi kasutamine, ei ole tegemist
16
omavahel samaväärsete töödega RHS § 123 lg 1 p-i 1 mõttes, mille puhul oleks võimalik arvestada muudatuse
väärtuseks erinevate tööde hinnavahe, või mille puhul oleks võimalik rääkida üksnes töömahu täpsustumisest. Küll
aga leiab KA, et ära jäänud ja asemele tulnud töö maksumustest võiks samaväärseks/kattuvaks osaks pidada
materjalikulu, näiteks kaablid, kaablikatted jms, või ka töövõtteid, juhul, kui kasutatavates materjalides või
töömeetodites muudatusi ei tehtud.
Samuti ei ole KA arvates tegemist RHS § 123 lg 1 p-i 2 alusel lubatava muudatusega, sest selliseks muudatuseks ei
olnud alused hankelepingus selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Riigihanke tehnilises kirjelduses oli ette
nähtud kinnise meetodi kasutamine ainult sõidutee ületamiseks, mitte kogu pikkuse jaoks, ning hankemenetluse
käigus küsiti pakkujatelt maksumust nende ületuste eest tasumiseks.
Asjaolu, et samaaegselt teostatakse Pirita tee linnast väljuva suuna ühissõidukiraja ehitustöid ja et tänava
sulgemiseks tuleb saada luba Tallinna Transpordiametilt, oli riigihanke alusdokumentides välja toodud, ning
pakkujatel tuli nimetatud asjaoluga arvestada pakkumuse esitamisel ja töövõtjal oma tööde planeerimisel pärast
hankelepingu täitmist. Samal objektil hankija tellimusel tehtavate tee-ehitustöödega seoses tulnuks hoolsal hankijal
määrata hankelepingu täitmiseks piisavad tähtajad. Kuna tegemist on nimetatud valdkonnas sageli ehitustöid telliva
hankijaga, siis võib eeldada temalt ka kõrgemat teadmiste ja hoolsuse taset, mistõttu ei näe KA olemasolevate
selgituste põhjal, et tegemist oleks RHS § 123 lg 1 p-i 4 mõistes hoolsale hankijale ettenägematu asjaoluga.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses:
Kersti Kukk, RTK riigihangete kontrollüksuse juht, 90 päeva alates auditi aruande kinnitamisest
Audiitorite täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad oma esialgse seisukoha juurde. Esitatud kommentaaridest nähtub, et tähtaja pikendamine oli
seotud kinnistuomanikelt kooskõlastuste puudumisega ning ilmastikuoludega. Samuti on kommentaarides välja
toodud, et põhiosa lepingust oli lepingu esialgseks tähtajaks 02.03.2021. a tehtud. Audiitorid leiavad, et hoolsa
hankijana oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pidanud kontrollima projekteerimistöid vastu võttes, kas
töövõtja on täitnud kõik nõuded ja kas tal on kõik vajalikud kooskõlastused olemas. Hankija ei oleks saanud töid
enne vastu võtta, kui projekteerijal olid olemas kõik kooskõlastused. Seega ei saa väita, et tegemist oleks
ettenägematusega, sest hoolsa hankijana käitudes oleks sellist olukorda olnud võimalik vältida.
Hankelepingu pikendamise muudatus sõlmiti 09.02.2021. a. Selleks hetkeks üle antud ja vastu võetud tööd nähtuvad
aktist nr 4, mis allkirjastati 10.02.2021. a. RÜ on oma vastuses toonud, et jaanuari lõpu seisuga oli ’Katendi’ ja ’muru
taastamise’ tegemata tööde maksumus 47 771 € (KM-ta). Tegelikult oli akti nr 4 järgi vaja veel teha töid summas
94 373,50 eurot, mis on esialgsest lepingust ca 16,8%. Teha oli veel muuhulgas katendite taastamine, kaitsekilpide
lisamine, mastipostide lisamine, ligi 2 km kaablikaitsetoru paigaldamine jms. Tööde mõttes on tegemist
lepingujärgsete tööde põhiosaga, mitte vaegtöödega. Audiitorite hinnangul tuleb tehtud tööde hindamisel tugineda
eelkõige aktidele, kuna aktidega kinnitavad mõlemad pooled tööde valmidust ja nõuetekohasust. Järgmine akt (mis
oli ka lõppaktiks) peale 10.02.2021. a on allkirjastatud 28.06.2021. a. Audiitorite hinnangul ei saa aktide alusel asuda
seisukohale, et põhiosa töödest oleks lepingu esialgseks tähtajaks 02.03.2021. a tehtud. Ka Tallinna
Transpordiameti selgitustes on toodud, et tänavavalgustuse ehitustöödeks on antud välja Pirita tee sulgemise luba
perioodiks 03.05 – 07.05.2021, mis näitab, et ehitustöid teostati ka maikuus.
Mis puudutab ilmastikuolude muutust, siis leiavad audiitorid jätkuvalt, et hoolsa hankijana oleks Tallinna Keskkonna-
ja Kommunaalamet pidanud arvestama, et Eesti kliima on heitlik. Mõni talv võib tõesti olla soe ning lumevaene, mil
saab ehitustöid teha, ent samas tuleb ette ka talvesid, mil on lumerohke ja rohkete külmakraadidega. Seega hanke
planeerimisel oleks hankija pidanud arvestama talvega ning määrama pikema lepingu täitmise tähtaja. Audiitorite
hinnangul ei saa lugeda lepingu muudatust õigustatuks vastavalt lepingu punktidele 1.9, 12.2 ja 14, mille kohaselt
võib lepingut pikendada kui kohustuse rikkumine on vabandatav loodusjõu tõttu.
17
Eeltoodut arvestades leiavad audiitorid, et lepingu pikendamine kolme kuu võrra on oluline lepingu muutmine RHS-i
mõistes. Kui lepingu pikkus oleks juba algselt olnud 9 kuud, siis ei saa välistada, et pakkujate ring oleks olnud laiem,
sest neil oleks olnud rohkem aega töid teostada ning võimalike takistustega toime tulla. Audiitorite hinnangul oleks
hankija hanke planeerimisel pidanud arvestama, et kui hange sisaldab muude tööde hulgas ka haljastustöid, siis
peab hanke lõpptähtaeg jääma ajaperioodi, mil seda liiki töid on võimalik teha.
Kaablipaigaldusmeetodi asendamise puhul on toodud välja, et see on põhjendatav RHS § 123 lg 1 p 4 alusel
ettenägematusena, sest projekteerija oli ehituse projekteerinud ainult lahtisel meetodil ning samaaegselt toimus ka
Pirita tee ühistranspordiraja ehitamine, mille tõttu Transpordiamet ei andnud sulgemisluba. Hangete registrist
nähtub, et ühistranspordiraja ehituse hankijaks oli samuti Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Hanke nr 219936
„Pirita tee (Pirita tee 12 – Kose tee) LVS ühistranspordiraja ehitamine“ hanketeade on registris avaldatud
19.06.2020. a ning auditeeritava hanke hanketeate avaldamise kuupäevaks on 03.07.2020. a. Seega oli toetuse
saajal teada, et samaaegselt on kaks hanget käimas ning neid töid hakatakse teostama samal teel. Samuti võis üht
või teist hanget planeerides eeldada, et samaaegselt käivad tööd võivad teineteist mõjutada ning hoolsa hankijana
oleks pidanud neid hankeid planeerides sellega ka arvestama (nt mitte korraldama kaht hanget sisuliselt
samaaegselt või andes ühele hankelepingule pikema täitmise tähtaja). Rakendusüksus on auditi aruande
kommentaaridele lisaks esitanud Tallinna Transpordiameti selgitused, mille kohaselt Pirita tee ühistranspordi raja
ehitusega ja sellega koos teostatavate kaevetööde ning osalise tee sulgemisega alustati 21.08.2020. a. Seega oli
hankijale juba enne hankelepingu sõlmimist teada millistel tingimustel on Tallinna Transpordiamet andnud välja
tänava ajutise sulgemise loa.
RÜ on selgitanud, et on toimunud asendamine samaväärse tootega ja muudatuse arvutamise aluseks tuleb võtta
maksumuste vahe, sest pakkumises on kinnise meetodi hinda küsitud kaitsetorule läbimõõduga 110mm, tugevusega
750N ja ühikhind sellele oli 150€/m (hind pidi sisaldama kõiki kaasnevaid töid ja tarvikuid) ning see on asendatud
kaitsetoruga läbimõõduga 75mm, tugevusega 1250N ühikuhinnaga 89 €/m. Audiitorid ei nõustu sellise
tõlgendusega. 110mm ja tugevusega 750N kaablikaitsetoru kasutamine kinnisel meetodil oli hanke
alusdokumentides küll välja toodud, aga selle pikkuseks oli 20 meetrit ja aktide järgi on selles mahus ka töid tehtud.
Sõlmitud muudatusega nr 1 ei olnud seda kulurida ära jäetud või asendatud, nagu RÜ püüab seda näidata. Tegelikult
on asendatud avatud meetodil tehtav töö (mille pikkuseks oli alusdokumentide järgi 1200 meetrit ning mille puhul
sooviti kasutada kaitsetoru läbimõõduga 110 mm, tugevusega 750N koos kõikide kaasnevate tööde ja tarvikutega)
kinnise meetodiga. Muudetud meetodi puhul on kasutatud kaitsetoru läbimõõduga 75mm, tugevusega 1250N ning
selle muudetud töö ühikuhinnaks määrati muudatusega 89 €/m. Seega ei kasutanud töövõtja kinnise meetodi
rakendamisel seda hinda, mis oli pakkumises toodud 20 meetri kinnisel meetodil kaabli paigaldamisel. Kuna
tegemist on sisult erinevate meetoditega ning töödega, siis ei saa audiitorite hinnangul nende tööde puhul arvestada
maksumuste vahega. Lisaks leiavad audiitorid, et kui lahendused muutuvad niimoodi, et ka hind on selgelt erinev,
siis seda enam oleks läbipaistvuse huvides tarvilik, et teistsuguse lahenduse ja hinnaklassiga (ka siis kui see on
odavam) töödele võetakse pakkumine avatud turult. Kui muudatused on suurtes mahtudes, siis on oluline, et mitte
töövõtja ei määratle, kui palju on odavam teine lahendus, vaid ka odavama lahenduse hind selguks ikkagi avatud
pakkumise ehk hanke käigus.
Samuti on toetuse saaja oma kommentaarides toonud välja, et tegemist on ühikuhindade alusel sõlmitud lepinguga.
Audiitorid ei ole seda kahtluse alla seadnud. Küll aga on audiitorid selgitanud oma esialgses tähelepanekus, et
lepingus toodud punkt 7.6 on üldsõnaline ning see punkt ei selgita detailselt, mis olukordades tööde mahud üle
vaadatakse ja neid sel juhul muudetakse. Oleks see detailselt teada, sel juhul oleks saanud tugineda hankelepingu
muutmisel ka RHS § 123 lg 1 p 2.
Eeltoodut arvestades leiavad audiitorid, et kaabli paigaldamise meetodi muutmisel ei ole tegemist ettenägematu
muudatusega, sest hoolsa hankijana oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pidanud arvestama olukorraga,
et samal ajal toimuvad Pirita teel kaks tööd ning need võivad teineteist mõjutada. Samuti ei ole tegemist
samaväärsete töödega, mistõttu ei ole võimalik arvestada tööde maksumuse vahet. Seega on tegemist olulise
muutmisega RHS-i mõistes.
18
Oluline tähelepanek 4.2 – Hanke nr 224673 alusel sõlmitud hankelepingu muutmine ei ole
vastavuses riigihangete seadusega. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 115 574,27 eurot, sh ÜF toetus
summas 87 836,45 eurot (76%) ning omafinantseering summas 27 737,82 eurot (24%).
RHS § 123 lõikes 1 on nimetatud alused, mille järgi võib hankija hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata.
RHS § 123 lõige 2 sätestab tingimused, kui on tegemist hankelepingu olulise muudatusega.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on hanke nr 224673 alusel 02.09.2020. a sõlminud AS-ga Elektritsentrum
hankelepingu nr 2508202/TKA592 summas 381 009 eurot (lisaks reserv 10% hankelepingust 38 100,90 eurot),
millele lisandus käibemaks. Hankelepingu p 1.7 järgi oli lepingu täitmise periood alates lepingu sõlmimisest 8 kuud
(leping oleks pidanud olema täidetud 01.05.2021. a).
Auditi toimingute käigus selgus, et lepingupooled on kuuel korral sõlminud hankelepingu muudatusi9, millega on kaks
korda uuendatud isikute kontaktandmeid, pikendatud hankelepingut kahe nädala võrra, töid ära jäetud (summas
84 811,52 eurot ilma käibemaksuta, lepingu mahust 22,26%), mahtusid suurendatud (10 283 eurot, 2,7%) ning tehtud
uusi töid (83 391,58 eurot, 21,89%).
12.11.2020. a sõlmitud hankelepingu muudatusega nr 3 on töid ära jäetud summas 69 769 eurot ja nende asemel
on tehtud uusi töid summas 67 914 eurot, kokku 137 683 eurot. Muudatuse aluseks on toodud RHS § 123 lg 1 p 2.
Muudatuste sisuks on olnud kaablipaigalduse meetodi muutmine. Kui esialgsete hanke alusdokumentide alusel tuli
kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. Muudatuse
tingis olukord, kus seoses Tähetorni tänava samaaegse rekonstrueerimisega ja sellega seotud liikluse
ümberkorraldusega, tekitaks Kadaka tee ja Kadaka pst osaline sulgemine kaablitrasside rajamisel olulisi takistusi
kogu liikluses. Selle vältimiseks teostatakse teeületused kaevikuta meetodil. Lisaks nähtub toetuse saaja
selgitustest, et tööde eesmärgist lähtuvalt on nad hinnanud need tööd samaväärseteks töödeks.
RHS § 123 l g 1 p 2 tuginemist on toetuse saaja selgitanud sellega, et tegemist on tööde muudatusega, mille puhul
väärtusest olenemata ei muudeta lepingu üldist olemust. Muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid
riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Riigihanke 224673 alusdokumentide lisa
2 „Kadaka tee ja Kadaka pst kululoend" sisaldas märkust 4, mille kohaselt kõik töömahud, mis on toodud Kululoendis,
on arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid. Ühtlasi lähtuti ehituse töövõtulepingu nr
2508202/TKA592 punktist 7.6, mis sätestab, et lepingus (lisa nr 1) toodud töö mahu muutumisel (suurenemisel või
vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse tegemisele tuleva töö
maksumust. Töö maksumuse muutumine määratakse igal konkreetsel juhul poolte kirjalikul kokkuleppel eraldi.
Audiitorite hinnangul ei ole kaevikuga ja kaevikuta ehitusmeetodi puhul tegemist samaväärsete töödega, kus saaks
arvestada tööde maksumuste vahet. Tööde eesmärk projekti mõistes on küll sama, ehk kaablite paigaldamine
maasse, aga nende tööde tehnoloogia kui ka sisu erinevad teineteisest. Ühel juhul tuleb kaevata kraav trassi ulatuses
maasse, paigaldada kaabel ning seejärel taastada esialgne olukord (st tee asfalteerimine). Teisel juhul ei kaevata
kogu trassi ulatuses kraavi, vaid puuritakse maa alt ning siis läbi selle paigaldatakse kaabel maasse. Tegemist on
erinevate tehnoloogiatega, mille puhul kasutatakse erinevaid masinaid ja seadmeid. Lisaks viitas toetuse saaja ka
lepingu punktile 7.1.2, kus on toodud loetelu, millal tohib reservi kasutada.
Samuti ei saa audiitorid nõustuda, et muudatuse aluseks on RHS § 123 lg 1 p 2. Toetuse saaja poolt toodud punktid
on audiitorite hinnangul üldsõnalised. Kui teha muudatus vastavalt RHS § 123 lg 1 p 2, siis peaksid alusdokumendid
sisaldama oluliselt detailsemaid tingimusi vastava muudatuse tegemiseks. Näiteks tuleks alusdokumentides juba
välja tuua, kas ja mis juhtudel vaadatakse mahu suurenemised/vähenemised üle, ajaline periood, millal mahtusid
kontrollitakse jms. Ehk hanke alusdokumendid ei sisaldanud täpset muudatuse ulatust, millest oleks tulnud lähtuda.
9
24.09.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus; 13.10.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr
2508202/TKA592 muudatus 2; 12.11.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 3; 23.04.2021 a sõlmitud
Lisatööde kokkulepe nr 1; 03.05.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 4; 10.06.2021. a sõlmitud ehituse
töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 5
19
23.04.2021. a on sõlmitud lisatööde kokkulepe, mida esialgsed hankedokumendid ei sisaldanud ning mille
maksumuseks oli 15 557,58 eurot. 10.06.2021. a sõlmitud muudatusega nr 5 on selgunud lõplikud tööde mahud ja
tegelikult on osade tööde maht olnud väiksem ning mõnel juhul ka suurem, absoluutväärtuses on muudatuse maht
olnud 25 245,52 eurot. Seega on muudatuste väärtus kokku olnud 178 486,10 eurot, mis on hankelepingu esialgsest
summast moodustanud 46,85%.
Audiitorite hinnangul ei ole hankelepingu muutmisel järgitud RHS §123 lõiget 1. Seega esinevad tähelepanekus
kirjeldatud puuduste osas 01.09.2014. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 § 227 lg 2 toodud asjaolud,
mille tõttu vähendatakse lepingu ning muudatuse mahtu 25%.
Hankelepinguga seotud abikõlblike kulude summaks projektis on olnud 462 297,08 eurot, millelt arvestatakse 25%
mitteabikõlblik kulu. Seega on tuvastatud puudustest tulenevalt projektis mitteabikõlblik kulu kokku 115 574,27 eurot
(millest auditi ulatuses 13 289,15 eurot), sh mitteabikõlblik ÜF toetus summas 87 836,45 eurot (auditi ulatuses
10 099,75 eurot) ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 27 737,82 eurot (auditi ulatuses 3186,40 eurot).
Risk toetuse saajale:
RHS-ist tulenevate reeglite, nõuete ja põhimõtete mittejärgimisel on oht, et hanke korraldamine ei ole olnud
läbipaistev ning toetus võidakse osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 87 836,45 eurot (76%)
ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 27 737,82 eurot (24%) projekti nr 2014-2020.6.03.18-0152 „Tallinna
põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata.
Toetuse saaja kommentaar:
Toetuse saaja esitab oma seisukoha projektiauditis toodud olulise tähelepaneku 4.2 kohta, mis puudutab hanke nr
224673 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 4 Kadaka tee ja lõik 5 Kadaka pst“
alusel 02.09.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 (edaspidi ka hankeleping) muutmist.
Toetuse saaja on meetme määruse § 22 lg 3 kohaselt kõik hankelepingu muudatused kooskõlastanud
rakendusüksusega enne nende sõlmimist alljärgnevalt:
12.11.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 3
Alus: riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 2
Muuta lepingu punkti 7.1. ja sõnastada see alljärgnevalt:
7.1 Käesoleva lepingu mahus töövõtja poolt tehtava töö maksumus on 417 069,40 eurot (lepingu hind), millele lisandub
käibemaks 20% 83 413,88 eurot, seega kuulub kokku tasumisele 500 483,28 (viissada tuhat nelisada kaheksakümmend
kolm) eurot ja 28 senti.
a) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 22.10..2020.
b) Kooskõlastatud KIK poolt 26.10.2020 alljärgneva sõnastusega:
KIK nõustub taotluses toodud muudatustööde põhjendustega ja sõlmitava muutmise lepingu eelnõus toodud muudatusega
ning on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS § 123 lg 1 p 1 tingimustele. Muudatustööd on vajalikud, et
saavutada projekti eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse 28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 15.h Teie poolt täidetuks.
03.05.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 4
Alus: riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 2
Muuta lepingu punkti 1.7. ja sõnastada see alljärgnevalt:
20
1.7 Lepingu täitmise tähtaeg on 15.05.2021.
a) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 26.04.2021.
b) Kooskõlastatud KIK poolt 30.04.2021. alljärgneva sõnastusega:
Rakendusüksus on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS § 123 lg 1 p 2 tingimustele. Leiame, et lepingu täitmise
tähtaja muutmine on vajalik, et saavutada ehitusstööde eesmärk ja seeläbi kogu projekti eesmärk. Loeme taotluse
rahuldamise otsuse 28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 16.h Teie poolt täidetuks.
10.06.2021. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatus 5
Alus: töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 punkt 7.6 ja riigihangete seaduse § 123 lg 1 punkt 1 ning seoses lõplike
teostusdokumentatsiooni kohaste mahtude selgumisega.
Muuta lepingu punkti 7.1. ja sõnastada see alljärgnevalt:
7.1 Käesoleva lepingu mahus töövõtja poolt tehtava töö maksumus on 389 872,06 eurot (lepingu hind), millele lisandub
käibemaks 20% 77 974,41 eurot, seega kuulub kokku tasumisele 467 846,47 (nelisada kuuskümmend seitse tuhat
kaheksasada nelikümmend kuus) eurot ja 47 senti.
c) Esitatud KIK’ile kooskõlastamiseks 27.05..2021.
d) Kooskõlastatud KIK poolt 4.06.2021. alljärgneva sõnastusega:
KIK nõustub taotluses toodud muudatustööde põhjendustega ning on hinnanud muudatuse vajadust ja vastavust RHS §
123 lg 1 p 1 tingimustele. Muudatustööd on vajalikud, et saavutada projekti eesmärk. Loeme taotluse rahuldamise otsuse
28.01.2019 nr 1-25/128 punkti 16.h Teie poolt täidetuks.
Arvestades, et eelpool nimetatud hankelepingu muudatusi on menetletud meetme määruse § 22 kohaselt, ei nõustu
toetuse saaja auditis esitatud soovitusega rakendusüksusele algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise
tagasinõudmise protsess, toetus summas 87 836,45 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering
summas 27 737,82 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata.
Sarnaselt hanke nr 223798 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 7 – Pirita tee (Pirita
tee 12 – Pirita sild)“ alusel 02.09.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr. 2508201/TKA593 muudatusega 1, mis
sõlmiti 13.10.2020, ei mõjutanud hankemenetluse tulemust ka hanke nr 224673 „Tallinna põhitänavate
välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 4 Kadaka tee ja lõik 5 Kadaka pst“ alusel 02.09.2020 sõlmitud ehituse
töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatused.
12.11.2020. a sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2508202/TKA592 muudatuse 3 tulemusel saavutati täpselt selline
tulemus, nagu hankega oli ette nähtud.
Kuigi riigihangete seadus ei ole üheselt tõlgendatav ning toetuse saaja, rakendusüksus ja audiitorid on hinnanud
tööde samaväärsust erinevalt, on sarnaselt Pirita hankelepinguga esitanud toetuse saaja võimalike tagasimaksete
vältimiseks rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu 15.11.2021 kooskõlastamiseks 02.09.2020 sõlmitud
töövõtulepingu nr 2508201/TKA592 muudatuse 6, millega muudetakse 12.11.2020 sõlmitud ehituse töövõtulepingu
nr 2508202/TKA592 muudatuse 3 preambulit ja korrigeeritakse muudetud kululoendit (muudatuse 3 lisa nr 2), mille
kohaselt muudatuste väärtus kokku moodustab 36,14% lepingu esialgsest reservita ja käibemaksuta maksumusest.
Nimetatud muudatuse tulemusena on ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA592 muudatuste ja mahtude
muudatuste väärtus kokku lepingu esialgsest reservita ja käibemaksuta maksumusest alljärgnev:
Muudatuse väärtus Muudatuse alus Osakaal
44 643,60 RHS § 123 lg 1 p 1 alusel 11,72 %
137 683,00 RHS § 123 lg 1 p 4 alusel 36,14 %
182 326,60 Muudatuste väärtus kokku 47,85 %
Eeltoodut arvestades on toetuse saaja seisukohal, et auditi tulemuse osas, et puudusi esines hankelepingute
muutmisel, on toetuse saaja lähtunud hankelepingu muudatuste tegemisel meetme määrusest ja rakendusüksuse
kooskõlastustest ning audiitorite tähelepanekud on hinnangulised, sest riigihangete seaduses ei ole selgesõnaliselt
21
sätestatud muudatuste samaväärsust ning millised on hankelepingu olulised muudatused, mis mõjutaksid
hankemenetluse tulemust.
Seetõttu ei nõustu toetuse saaja auditis tuvastatud kulude lugemisega mitteabikõlblikeks ega toetuse saajale
esitatud soovitusega toetuse osaliseks tagasimakseks, arvestades, et toetuse saaja on võimalike tagasimaksete
vältimiseks esitanud rakendusüksusele kooskõlastamiseks lepingu muudatuse nr 4, mis rakendusüksuse
kooskõlastamisel jõustuks tagasiulatuvalt lepingu muudatuse nr 3 sõlmimise kuupäeval ning mille sõlmimisega on
ehituse töövõtja nõustunud (ehituse töövõtulepingu nr 2508201/TKA592 muudatuse 6 projekt lisatud).
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
Ain Valdmann
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja
/kuupäev digiallkirjas/
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud
õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess, toetus summas
87 836,45 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 27 737,82 eurot projekti abikõlblikest
kuludest maha arvata.
Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi tõhusamalt kontrollida riigihangete seadusest tulenevate nõuete täitmist sh
hankelepingu muutmist.
Rakendusüksuse kommentaar:
Rakendusüksus on veendunud, et lepingu alusel tehtud kulud on kõik täies ulatuses abikõlblikud.
Kaablipaigaldustööde muutmine (muudatus nr 3) ja lõplike hankelepingu teostusdokumentatsiooni kohaste tööde
mahtude muutumisega muutus lepingu maksumus (muudatus nr 5). Lahtises kaevikus kaablipaigalduse töö
asendamist kinnise meetodi tööga saab lugeda ettenägematuks muudatuseks, mille tingisid hankijale
ettenägematud asjaolud ning muudatuste väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest. Selline
muudatus on lubatav RHS § 123 lg 1 p 4 alusel. Ehitustööde projekteerimisel ja hanke korraldamise ajal ei saanud
projekteerija ega hankija ette näha olukorda, et samaaegselt Kadaka tee ja Kadaka pst tänavavalgustuse
renoveerimise ehitustööde ajal toimub samaaegselt ka Tähetorni tänava rekonstrueerimine, mistõttu
Transpordiamet ei luba teid ehituseks sulgeda. Sellest tulenevalt Kadaka tee ja Kadaka pst osaline sulgemine
kaablitrasside rajamisel lahtisel meetodil oleks tekitanud olulisi takistusi kogu piirkonna liikluses. Lisaks on üldteada
asjaolu, et Tallinna linnas on puudulikult dokumenteeritud teede aluste trasside ja kommunikatsioonide asukohad
ning seetõttu projekteeris projekteerija kaevikusse kaabli paigaldamise lahtiselt.
Hanke ajal küsiti hankijalt, et Kas Tellija aktsepteerib projektis toodud lahtise kaeviku asemel kaablite ja reservtorude
paigaldust kinnisel meetodil, kohtades kus see on võimalik, sh asfaltalal sõidu-ja kõnniteedel? . Hankija vastus oli:
„Üldiselt eelistame projekti järgi ehitustööde teostamist. Kui ehitustööde käigus selgub asjaolusid mis ei võimalda
antud ajahetkel lahtist meetodit kasutada, siis võib kaaluda ka kinnise meetodi kasutamist.“. Seega nähtub hankija
22
vastusest, et kinnise meetodina kaablite paigaldamise hilisema vajaduse tekkimisel võidakse kinnise meetodi
kasutamist lubada, kuid hankemenetluse läbiviimise ajal hankija nõudis ehitamist projekti kohaselt.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet lähtus hanke korraldamisel projektist, mis oli Tallinna Transpordiameti poolt
kooskõlastatud ja saanud ehitusloa. Vastav kohustus lähtub projekteerimistingimustest. Kooskõlastus on leitav
hankele lisatud projekti juurest.
Sõiduteega ristuvate kaablite paigaldamine kaevikuga meetodil eeldab vähemalt ühe sõidusuuna sulgemist, mis
tekitab ummikuid mille all kannatab eriti ühissõidukiliiklus. Tähetorni tn rekonstrueerimine omakorda piiras
liiklusvoogude ümbersuunamise võimalusi ja oleks võimendanud veelgi ummikute teket. Seetõttu loeti
mõistlikumaks minna üle kinnisele meetodile. Haldusaktiga väljastatakse osalise või täieliku sulgemise luba, mida
aga enne ei rahuldata kui see on vastuvõetav. Keeldumiste kirju eraldi ei väljastata.
Transpordiameti põhjendustest (lisatud) nähtub järgnev:
„Tagada sõidukite kahesuunalise liikluse möödapääs ja jalakäijate ohutu möödapääs (ümber suunamine) või
läbipääs igal ajal. Ühe teepoole sulgemisel kasutada liiklusreguleerijaid. Tähetorni tn ja Kadaka pst ristmikul peab
reguleerija jälgima vasakpöörde teostajaid ja võimalusel neid eelisjärjekorras läbi laskma, et otseliiklus ei peaks selle
vasakpööraja taga pikalt ootama. Juhul kui töid ei teostata, siis on kõik sõidurajad vabad. Kinnise meetodi kasuks
otsustati asjaolul, et muidu ei oleks saanud täita kahe suunalist läbipääsu tingimust.“.
Muudatuse tingis hankija jaoks ettenägematu olukord. Lahtise ehitusmeetodi vahetamisel kinnise vastu tuleb kõigi
tehtud muudatuste erinevate aspektide ja aluste hindamisel silmas pidada, et meetodi vahetamine iseenesest oli
hankija jaoks ettenägematu ja RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt õigustatav muudatus, kuna projekteerija oli projekteerinud
ehituse vaid lahtisel meetodil ja selle projektiga mindi ka hankesse. Samal ajal toimus Tallinna sama piirkonna teedel
veelgi ehitustöid, mistõttu Transpordiamet ei saanud anda välja teede sulgemise luba. Seetõttu ei jäänud hankijal
muud üle kui nõustuda ehitaja ettepanekuga ehitada hoopis kinnisel meetodil. Ja kõik selle muudatusega kaasnevad
kulud saab lugeda õiguspäraseks § 123 lg 1 p 4 alusel.
Tallinna Transpordiamet ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tegutsevad teineteisest sõltumatult. Tänavate
sulgemislubade väljastamisel ei jälgi Transpordiamet millised linna hanked ja lepingud töös on, vaid üksnes seda
mis on liikluse mõttes hetkes asjakohane. Keskkonna- ja Kommunaalamet ei tegele Tallinna transpordi
korraldamisega ja seetõttu ei saanud eeldada, et sulgemisluba ei väljastata.
Pärast teostusdokumentatsiooni kohaste tehtud tööde mahtude selgumist toimus hankelepingu kohane tööde
mahtude ülemõõtmine. Ülemõõtmise tulemusel suurenes kinnisel meetodil paigaldatud kaablite (kaablikaitsetorude)
pikkus. Selline muudatus on lubatav RHS § 123 lg 1 p 2 alusel ja kooskõlas alusdokumentide lisaga 2 „Kadaka tee ja
Kadaka pst kululoend", mis sisaldas märkust 4, mille kohaselt kõik töömahud, mis on toodud Kululoendis, on
arvestuslikud ning neid ei saa vaadelda kui tegelikke ning korrektseid. Ühtlasi lähtuti ehituse töövõtulepingu nr
2508202/TKA592 punktist 7.2, mille kohaselt Tellija tasub lepingu hinna täitja ja tellija poolt aktsepteeritud teostatud
tööde akti ja vastava arve alusel ja punktist 7.6, mis sätestab, et lepingus toodud töö mahu muutumisel
(suurenemisel või vähenemisel) võetakse muudatuse aluseks (vastava) töö ühikhind, mille alusel korrigeeritakse
tegemisele tuleva töö maksumust. Töö maksumuse muutumine määratakse igal konkreetsel juhul poolte kirjalikul
kokkuleppel eraldi. Seega tegemist oli lepingust tuleneva kohustusega kõik tööd üle mõõta (muudatuse ulatus) ja
tasuda teostatud tööde akti alusel ning vormistada muudatus kirjalikult kui on ehitatud projektist erinevalt. Lepingu
p 7.2 kohaselt toimub ülemõõtmine kogu lepingu ulatuses.
Kuidas toetuse saaja ise kvalifitseerib muudatuse aluse RHS valguses ei oma toetuse väljamaksmise juures sisulist
tähtsust, kuna õiguspärase aluse olemasolus peab olema veendunud rakendusüksus ja tähtsust ei oma selle
kattuvus toetuse saaja arvamusega kohalduvast õigusest vaid aluse olemasolu ja kohaldatavus.
Lisaks lähtus KIK hanke kontrollimisel järgnevast:
Hanke nr 224673 hankedokumentide lisas 1 „Töökirjeldus“ p-s 18 on öeldud järgmist: „Töövõtjal on lubatud kasutada
kaablitrassi rajamiseks sõidutee ületamisel (projektis ette nähtud kaeve- ja taastamistööd lahtisel meetodil) kinnist
meetodit tingimusel, et tehnovõrkude valdajad on andnud selleks kirjaliku kooskõlastuse.“.
23
Seega oli tegelikult siiski juba ka hankes antud võimalus teatud tingimustel kasutada kinnist meetodit, mis tänases
ehitustegevuses on laialdaselt kasutusel ja kõigile ehitajatele kättesaadav.
KIK luges lahtise kaablipaigalduse töö samaväärseks, sest asendati vaid kaablikaitsetorud ja ei muutunud kaablite
paigaldamistööde olemus, mis oli ettenähtud maasisesena. Lepingu maksumus muutus (odavnes) ärajäänud
katendi taastamise tööde võrra - lubatav RHS § 123 lg 1 p 7 alusel ning erineva kaablikaitsetoru kasutamise tõttu,
mis on asendamine samaväärsega - lubatav RHS § 123 lg 1 p 1 alusel ja muudatuse väärtuse arvutamise aluseks
tuleb võtta maksumuste vahe. Soovinuks töövõtja asendada maasisese kaablipaigalduse näiteks õhuliiniga, siis
saaksime öelda, et tegemist on ehituslikult erinevate kaablipaigalduse ehitusmeetoditega, kuna kaevetööd kaablite
paigalduseks puuduvad ja kaablid paigaldatakse elektripostide külge. Seda, et kaablite paigaldus maasse toimus
lõpuks kinnisel meetodil lahtise kaeviku asemel võib pidada tehniliselt erinevaks, kuid tööde olemus on siiski sama
ehk siis kaablite paigaldamine maasse.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses:
Vastutavaks isikuks on KIKi riskiosakonna juht Gunnar Vaikmaa, kuupäevaks 3 kuud aruande kommentaaride
edastamisest ehk 16.02.2022.
Korraldusasutuse kommentaar:
Korraldusasutus nõustub üldjoontes auditi tähelepanekus väljatooduga. Hankelepingus muudeti kaablipaigalduse
meetodit. Kui algsete alusdokumentide alusel tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast
muudeti see kaevikuta meetodiks. KA on seisukohal, et kuna algsetes tingimustes oli selgelt ette nähtud konkreetse
meetodi kasutamine, ei ole tegemist omavahel samaväärsete töödega RHS § 123 lg 1 p-i 1 mõttes, mille puhul oleks
võimalik arvestada muudatuse väärtuseks erinevate tööde hinnavahe, või mille puhul oleks võimalik rääkida üksnes
töömahu täpsustumisest. Küll aga leiab KA, et ära jäänud ja asemele tulnud töö maksumustest võiks
samaväärseks/kattuvaks osaks pidada materjalikulu, näiteks kaablid, kaablikatted jms, või ka töövõtteid, juhul, kui
kasutatavates materjalides või töömeetodites muudatusi ei tehtud.
Samuti ei ole KA arvates tegemist RHS § 123 lg 1 p-i 2 alusel lubatava muudatusega, sest selliseks muudatuseks ei
olnud alused hankelepingus selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Riigihanke tehnilises kirjelduses oli ette
nähtud kinnise meetodi kasutamine ainult sõidutee ületamiseks, mitte kogu pikkuse jaoks, ning hankemenetluse
käigus küsiti pakkujatelt maksumust nende ületuste eest tasumiseks.
Muudatuse põhjuseks on toodud asjaolu, et tee sulgemiseks loa saamine Tallinna Transpordiametilt osutus
keeruliseks või võimatuks, sest samas piirkonnas toimus ka teisi ehitustöid, millega tõttu oli piirkonnas liiklus niigi
häiritud. Täiendavalt edastatud Transpordiameti vastusest nähtub, et sulgemise luba väljastati eritingimusega, et
oleks tagatud kahesuunaline liiklus ja kui suletakse üks teepool, siis tuleb selleks kasutada liiklusreguleerijat. Seega
oli tööde teostajale siiski antud võimalus tänav sulgeda ja tegemist ei ole RHS § 123 lg 1 p-i 4 mõistes ettenägematu
asjaoluga.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses:
Kersti Kukk, RTK riigihangete kontrollüksuse juht, 90 päeva alates auditi aruande kinnitamisest
Audiitorite täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad oma esialgsete seisukohtade juurde. Esitatud kommentaaridest nähtub, et muudatust püütakse
põhjendada ettenägematusena ning et kaabli paigaldamise meetodi muutmise tingis asjaolu, et samaaegselt
toimusid ka Tähetorni tänava ehitustööd. Hangete registrist nähtub, et Tähetorni tänava rekonstrueerimise hanke nr
210665 korraldajaks on Tallinna Kommunaal- ja Keskkonnaamet ning hanketeade avaldati 25.09.2019. a.
Auditeeritava hanke hanketeade avaldati 03.07.2020. a. Seega oli tänavavalgustuse rekonstrueerimisega seotud
hanke avaldamise hetkeks teada, et Tähetorni tänaval toimuvad juba ehitustööd, mis võivad mõjutada läbiviidavat
24
hanget. Hoolsa hankijana oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pidanud sellega arvestama hanget
planeerides.
RÜ on täiendavalt esitanud Tallinna Transpordiameti põhjenduse. Edastatud kirjast nähtub, et Transpordiamet on
andnud tänava sulgemise loa eritingimustega. Sulgemisel tuleb arvestada, et oleks tagatud kahesuunaline liiklus.
Ent kui üks teepool suletakse, siis tuleb kasutada liiklusreguleerijat. Audiitorite hinnangul on tööde teostajale antud
võimalus tänav sulgeda. Arvestades asjaolu, et rekonstrueerimistöid tehakse nii, et üks tänava pool on suletud, siis
oli töövõtjal võimalik töid läbi viia vastavalt projektile ning hanke alusdokumentidele (ehk avatud meetodil kaabli
paigaldamine).
Arvestades eeltoodut leiavad audiitorid, et kaabli paigaldamise meetodi muutmisel ei ole tegemist ettenägematu
muudatusega, sest hoolsa hankijana oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet pidanud arvestama olukorraga,
et samal ajal toimuvad samas piirkonnas kaks tööd ning need võivad teineteist mõjutada. Lisaks kuna tegemist on
sisult erinevate meetoditega ning töödega, siis ei saa audiitorite hinnangul nende tööde puhul arvestada
maksumuste vahega. Samuti leiavad audiitorid, et kui lahendused muutuvad niimoodi, et ka hind on selgelt erinev,
siis seda enam oleks läbipaistvuse huvides tarvilik, et teistsuguse lahenduse ja hinnaklassiga (ka siis kui see on
odavam) töödele võetakse pakkumine avatud turult. Kui muudatused on suurtes mahtudes, siis on oluline, et mitte
töövõtja ei määratle, kui palju on teine lahendus odavam, vaid ka odavama lahenduse hind selguks ikkagi avatud
pakkumise ehk hanke käigus. Seega on tegemist olulise muutmisega RHS-i mõistes.
5. Riigiabi andmine
Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 25 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Anu Alber Hannes Vahemäe
Talituse juhataja Audiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 02.12.2021. a
25
Hr Ain Valdmann
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Meie 03.12.2021 nr 10-5/8567-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra Valdmann
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.6.03.18-0152 „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse
rekonstrueerimise I etapp“ auditi lõpparuande nr CF-183/2021.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne (25 lehel)
Sama:
Hr Andrus Treier, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (
[email protected])
Teadmiseks:
Hr Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (kä
[email protected]).
Hannes Vahemäe 611 3122
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272