dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Gaasiliidu pöördumine 382 SE osas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. detsember 2021
Viit
17-7/19-0325/6180-2
Registreeritud
3. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Gaasiliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-7 Taastuvenergiaga seotud kirjavahetus
Toimik
17-7/19-0325
Vastutaja
Liisa Mällo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
2. jaanuar 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf69 KB
  • 📎EGL_ENKS_02.12.asice137 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Heiko Heitur <[email protected]> Saadetud: 02.12.2021 10:02 Adressaat: <[email protected]> Koopia: Taavi Aas <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Eesti Gaasiliidu pöördumine 382 SE osas Tähtsus: Tavaline Lugupeetud Kristen Michal! Eesti Gaasiliit edastab pöördumise seoses menetluses oleva energiamajanduse korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 382 SE kohta. Lugupidamisega/Best regards Heiko Heitur Tegevjuht/CEO Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association www.gaasiliit.ee [email protected] &#43;3725246885 Kristen Michal Majanduskomisjoni esimees [email protected] Koopia Taavi Aas Majandusminister [email protected] [email protected] [email protected] Gaasiliidu arvamus eelnõu 382 SE I kohta Eesti Gaasiliit edastab märkused ja ettepanekud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse kohta. Üldised märkused Eesti Gaasiliit soovib tähelepanu juhtida asjaolule, et kuna kahjuks Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei saatnud eelnõud Eesti Gaasiliidule kommenteerimiseks, siis oli meil võimalus esitada kommentaarid peale ametlikku kooskõlastustähtaega ning seetõttu ei ole meie esitatud märkused ja kommentaarid märkuste arvestamise tabelis. Käesoleval hetkel soovime lisada järgnevat. Ettepanekud/märkused eelnõu kohta: 1. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav terminoloogia tuleks üle vaadata. Näiteks leiavad kasutust terminid biogaas, biometaan ja veeldatud gaas. Arusaamatuks jääb termin „veeldatud gaas“. Selle all on MKM pidanud silmas „veeldatud biometaani“, mitte „veeldatud maagaasi ehk LNG-d“. Sellisel juhul võiks kasutada terminit „veeldatud biometaan“. Vastasel juhul oleks jutt mõlemast korraga, nii veeldatud biometaanist (LBM e liquified biomethane), kui ka veeldatud maagaasist (LNG e liquified natural gas). 2. Päritolutunnistusel esitatav teave Kui § 328 lõikes 1 esitatud teave on täielikult kooskõlas taastuvenergia direktiivis sätestatuga, siis lõikes 2 esitatud info tuleneb Eleringi ettepanekust. Eleringi mõte on olnud see, et kõik info oleks ühel ja samal dokumendil, sest nemad kontrollivad toodetud biometaani säästlikkuse kriteeriume. Seega tekitatakse dokument, kuhu on lisatud kahe järgmise dokumendi sisu: Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436 Tel: +372 524 6885 e-mail: [email protected] Swedbank EE542200221001182188 1) Säästlikkuse kriteeriumitele vastavust tõendav dokument ehk PoS (proof of sustainability) – see dokument tõendab, kas biometaan vastab säästlikkuse kriteeriumitele; 2) Päritolutunnistus ehk GO (guarantee of origin) – tõendab, et tegemist on taastuvatest allikatest toodetud kütusega. Eleringi ettepaneku tulemusena loodav ühenddokument oleks ilmselt unikaalne kogu Euroopa Liidus, sest meile teadaolevalt on päritolutunnistuse väljastajad ja biokütuste säästlikkuse kriteeriumite vastavuse kontrollijad ikkagi erinevad asutused. Kahjuks ei ole eelnõu koostajad suutnud ette näha, et mida selline „dokumentide ühendamine“ endaga kaasa toob nii lähitulevikus kui ka pikemas vaates. Tekib olukord, kus biometaani päritolutunnistusel on kohustus väljastada info selle kohta, kas biometaan või veeldatud biometaani vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõikes 1 sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele või märge selle kohta, kas tegemist on täiustatud kütusega vedelkütuse seaduse mõistes. Vastamist vajavad järgmised küsimused: 1) Biometaani säästlikkuse kriteeriume kontrollib Elering üksnes sel põhjusel, sest biometaan saab riigipoolset toetust ja seetõttu on vaja veenduda, et toetust antakse üksnes biokütuste säästlikkuse kriteeriumite nõudeid täitvale biometaanile, millega on võimalik direktiivist tulenevaid eesmärke täita. Elering on sõlminud 2017. aastal MKM-ga biometaani toetusskeemi rakendamiseks halduslepingu, mille kohaselt on Eleringi kohustus tegeleda biometaani tootmise toetuse taotluste registreerimise, menetlemise ja järelevalvega. Teades seda, et riiklikud toetused lõppevad hiljemalt 31.12.2023 või kuni vahendite lõppemiseni, siis tekib küsimus, millisel põhjusel antakse justnimelt Eleringile õigus kontrollida biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavust ka peale biometaani toetusskeemi lõppemist?; 2) Kuna direktiiv sätestab, et päritolutunnistus on üksnes dokument, mis tõendab tarbijale, et energia on kas osaliselt või täielikult toodetud taastuvatest energiaallikatest ning nõutud on üksnes § 328 lõikes 1 esitatud teave, siis eelnõu seletuskirjas on jäänud põhjendamata ning samuti on ka Eleringi ettepanekus jäetud kajastamata, et miks § 328 lõikes 2 esitatud teave peab olema lisatud päritolutunnistusele. Juhime tähelepanu, et iga tootmisettevõttega seotud teave, eriti säästlikkuse kriteeriumite vastavusega seotud teave on konfidentsiaalne informatsioon. Igapäevane praktika on selline, et kui üks ettevõte müüb teisele biokütust, siis ta annab kaasa dokumendi, mis tõestab, et biokütus vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Nimetatud dokumendid on kättesaadavad EMTA ja Keskkonnaameti ametnikele, vastav võimalus on loodud maksukorralduse seaduse alusel. Sellised dokumendid sisaldavad ärisaladusi, sh tooraine, toodetava kütuse jalajälg süsiniku ekvivalendis väljendatuna, kogused jms. Praeguse eelnõuga tehakse selline info päritolutunnistuse ostjale kättesaadavaks. Päritolutunnistuse ostja võib olla isik, kes ostab ka füüsilise biometaani, kuid võib olla ka mõni teine isik, kes vajab taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat enda „rohestamiseks“. Vastav võimalus tekib siis kui tööle hakkab üleeuroopaline päritolutunnistuste register, mis võimaldab päritolutunnistus osta ja müüa kõikide EL liikmesriikide vahel. Sellisel juhul tekibki olukord, kus Eesti registripidaja hakkab väljastama päritolutunnistusega oluliselt rohkem infot, mis meie hinnangul on sensitiivne ja konfidentsiaalne info, kui teiste liikmesriikide registripidajad. Järgnevalt toome välja kõige sensitiivsema osa nõutud informatsioonist: 2 • Tooraine päritoluriik – ettevõtetel on Euroopa Liidus väga tihe konkurents ressursside hankimisel. Seega ei tohiks olla avalik informatsioon, et kust keegi biojäätmeid, jääke jms hangivad. Kõigi teiste kütustega seotud (HVO, bioetanool, FAME jms) dokumentidel, millega tõendatakse vastavust biokütuste säästlikkuse kriteeriumitega, ei ole nõutud vastava info esitamist. Vastava teabe esitab kütuse tarnija VDSi, mis on konfidentsiaalne platvormi ja vastav info on üksnes kättesaadav asjassepuutuvatele ametnikele; • Kasvuhoonegaasimahukus ehk kütusejalajälje nõudmine on seotud ärisaladusega. See on ühe ettevõtte konkurentsieelis teiste ees ja see ei tohi olla kättesaadav informatsioon; • Kütuse tootmise viis – seda informatsiooni ei nõua isegi biokütuste PoS, seega on üsna arusaamatu, et miks sellist infot nõutakse päritolutunnistusel. Juhime tähelepanu, et nimetatud muudatuse arvestamisel ei ole konsulteeritud mitte ühegi Eesti Gaasiliidu ja meile teadaolevalt ka Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni liikmega, kes biometaanijaamasid opereerivad. Seetõttu on kõrvale jäänud turuosaliste arvamus. Lisaks toome välja, et päritolutunnistuse peale ei peaks olema informatsiooni säästlikkuse kriteeriumite kohta, sest päritolutunnistus on üksnes dokument, mis tõendab tarbijale, et energia on toodetud taastuvatest energiaallikatest. Tähelepanuta on jäänud võimalus, et toodetud biometaan ei pea vastama säästlikkuse kriteeriumitele. Sellised olukorrad võivad tekkida sertifitseerimisskeemide aegumise või sõltumatu audiitori negatiivsest hinnangust ettevõtte tegutsemise kohta. Sellise olukorra tekkimisel toodetakse biometaani edasi ning lähtuvalt taastuvenergia direktiivist on tootjal õiguslik alus saada taotluse alusel toodetud biometaanile päritolutunnistusi. Lähtuvalt eelpool toodud selgitustele ja argumentidele teeme ettepaneku mitte arvestada Eleringi ettepanekut ja arvata välja eelnõust § 328 lõige 2. 3. Päritolutunnistuste haldamine § 329 lõike 10 kohaselt: „Riigipoolset investeeringu- või muud toetust saava tootmisseadmetoodangu kohta väljastatakse päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul kui kõnealuse toetuse väljamaksmisel arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest riigiabi andmise reegleid järgides maha. Süsteemihaldaja võõrandab sellised päritolutunnistused enampakkumise korras. Enampakkumisest saadud tulu kasutatakse elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamiseks.“; Tegemist on väga problemaatilise sättega, mis on biometaani tootjate jaoks väga ebaselge ja tekitab turul olukorra, mida poliitikakujundaja ilmselt ei soovinud. Praeguse sõnastuse kohaselt võetakse kõik päritolutunnistused biometaani tootjalt, kes on saanud tootmisseadmetoodangu kohta investeeringu- või muud toetust . See tähendab, et kui ettevõte on 3 rajanud 10 mln € maksnud biometaanijaama ning saanud toetust näiteks lägahoidla jaoks 250 000 €, siis kõik selle biometaanijaama päritolutunnistused võõrandatakse. Sama juhtuks kui biometaanijaam saaks toetust 2,5 mln eurot terve kompleksi jaoks. Seega päritolutunnistused võõrandataks olenemata toetuse suurusest, mis on kindlasti ebavõrdne kohtlemine ja pärsib biometaani tootmise arengut Eestis. Sellise sättega annab MKM selge signaali – igasugune biometaani tootmise toetamine Eestis lõpeb uute käitiste puhul. Kahjuks on arvestamata jäänud, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks, biokütuste importimise vältimiseks ning kohaliku väärtusahela tekitamiseks on biometaani tootmine ja tarbimine parim võimalus Eesti jaoks. Kuna põllumajandussektori heite vähendamine on Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi pädevuses, tundub meile, et praeguse eelnõuga pannakse üsna selged raamid võimalike poliitikameetmete rakendamiseks eelpool nimetatud ministeeriumide haldusalas. Ehk teisiti öeldes, seotakse nende ministeeriumite käed oma poliitika tegemisel. Seetõttu tekib olukord, kus põllumajandusettevõte, kes on kohustatud KHG heidet vähendama ja on mõelnud biometaanijaama ehitamisest, peaks tegema seda üksnes omavahenditest, sest vastasel juhul jääks saamata tulu, mis tekib päritolutunnistuste müügist. Võttes arvesse, et biometaani tootmise omahind on keskmiselt 85–90 € MWh kohta ning parimad projektid on Eestis juba ellu viidud, siis on väga oluline teadvustada, et uute projektide puhul räägime kõrgemast tootmise omahinnast, mistõttu on igasugune toetus väga vajalik, eriti päritolutunnistuse müügist tekkiv tulu. Taastuvenergia direktiiv kohustab liikmesriiki tagama, et toetust saanud biometaanijaama päritolutunnistus ei saaks topelttasu. See on ka üsna loogiline, sest toetust saanud käitisest tekkinud päritolutunnistusi saaks iseenesest odavamalt müüa või teenida tulu, mis ei ole teiste turuosaliste suhtes aus. Samas ütleb direktiiv, et liikmesriik võib päritolutunnistused tootjalt ära võtta või tühistab need kohe peale väljastamist, kui käitis on saanud toetuseid. Kuna päritolutunnistus on üks osa vedelkütuse seaduse alusel kehtivast statistikakaubandusest, mis on üldse aluseks, et üks tarnija saaks teisele tarnijale „biometaani statistikat“ müüa, siis päritolutunnistuse võõrandamise tõttu kaoks Eestis edaspidi iga MWh statistikat, mis võiks transpordisektorisse jõuda. Sellisel juhul oleks biometaanijaamas toodetud biometaan sama, mis fossiilne maagaas. See tähendaks, et kõik roheleppe valguses seatud eesmärgid, mis on seotud taastuvates energiaallikatest toodetud kütustega, kaotaksid potentsiaalse koguse biometaani, mis on toodetud biometaanijaamas, millele ei ole väljastatud päritolutunnistust. Seega teeme ettepaneku välja töötada uus lõike 10 sõnastus, mis võtab arvesse järgmisi olulisis aspekte 1) Biometaani tootjatele jäävad kõik päritolutunnistused alles, et biometaan ei muutuks fossiilseks maagaasiks vedelkütuse seaduse kontekstis; 2) Kui biometaanitootja saab toetust, siis Elering (või mõni teine päritolutunnistuste registri pidaja) väljastab päritolutunnistuse osas versiooni, mis ütleb, et vastava päritolutunnistuse eest ei tohi teatud perioodi vältel tasu küsida ja see on üksnes kasutatav biometaani statistikaga kauplemisel ehk päritolutunnistusel eraldiseisvana ei ole väärtust. Kuna päritolutunnistused on elektroonilised dokumendid, ei ole neile eraldi märke tegemine liialt keerukas; 3) Päritolutunnistuse väärtus on „0 eurot“ niikaua kuniks ettevõtte investeeringutoetus on päritolutunnistustega tasutud. Selleks võetakse arvesse statistikaga kauplemise platvormi päritolutunnistuse keskmist hinda kas iga kuu-, kvartali, poolaasta- või aastapõhiselt. See 4 tähendab, et kui tootja saab toetust 100 000 eurot ja kui päritolutunnistuse keskmine hind on 10 €, siis tootja ei saa tasu küsida 10 000 päritolutunnistuse osas. See võõrandatakse riigile ja riik saab enampakkumise korras tulu endale ehk teisisõnu, riik saab endale raha, mis tuli EL vahenditest investeeringutoetuseks. 4) „Topelttasu“ alla ei arvestata (investeeringu)toetusi, mis on antud biometaani tootjatele mõnel muul otstarbel, kui biometaani tootmise rajamine. Mõned eredamad näited: EASi toetused tootearendusse, turundusesse (ntx. veebilehe valmistamine) või võrkudega liitumiseks. KOV toetused teede rajamiseks, maa kasutusse andmiseks; KIK toetused biojäätmete ringlusse võtuks, energiasäästu saavutamiseks või jääkreostuse utiliseerimiseks; EL, EEA ja Norra grandid seadmete ostuks; Kredex’i päikesepaneelide investeeringutoetus. 5) Lisaks soovime küsida, et millistel kaalutlustel on biometaani päritolutunnistuse enampakkumisest saadud tulu suunatud elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamiseks? Igati loogiline oleks suunata biometaani päritolutunnistustest saadav tulu biometaani arengu toetamisse. Teeme ettepaneku suunata raha tagasi valdkonda, mis toetab biometaani tootmist, puhastamist, veeldamist ja teiste tegevuste finantseerimist, mis aitab biojäätmeid, läga ja sõnnikut, reoveesetet rohkem kasutusele võtta ja Eesti KHG heidet vähendada. Eesti Gaasiliit on valmis vajadusel oma argumente ja põhjendusi täiendavalt selgitama ning töötama selle nimel, et seadusloome oleks üheselt arusaadav kõigile turuosalistele ja tulevikku vaatav. Meie jaoks on oluline, et biometaani tootmine ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime oleks kasvutrendis. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Heiko Heitur Tegevjuht 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel