Saatja: Heiko Heitur <
[email protected]>
Saadetud: 02.12.2021 10:02
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: Taavi Aas <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Eesti Gaasiliidu pöördumine 382 SE osas
Tähtsus: Tavaline
Lugupeetud Kristen Michal!
Eesti Gaasiliit edastab pöördumise seoses menetluses oleva
energiamajanduse korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse
muutmise seaduse eelnõu 382 SE kohta.
Lugupidamisega/Best regards
Heiko Heitur
Tegevjuht/CEO
Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association
www.gaasiliit.ee
[email protected]
+3725246885
Kristen Michal
Majanduskomisjoni esimees
[email protected]
Koopia
Taavi Aas
Majandusminister
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Gaasiliidu arvamus eelnõu 382 SE I kohta
Eesti Gaasiliit edastab märkused ja ettepanekud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse kohta.
Üldised märkused
Eesti Gaasiliit soovib tähelepanu juhtida asjaolule, et kuna kahjuks Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium ei saatnud eelnõud Eesti Gaasiliidule kommenteerimiseks, siis oli
meil võimalus esitada kommentaarid peale ametlikku kooskõlastustähtaega ning seetõttu ei ole meie
esitatud märkused ja kommentaarid märkuste arvestamise tabelis. Käesoleval hetkel soovime lisada
järgnevat.
Ettepanekud/märkused eelnõu kohta:
1. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatav terminoloogia tuleks üle vaadata. Näiteks leiavad kasutust terminid biogaas,
biometaan ja veeldatud gaas. Arusaamatuks jääb termin „veeldatud gaas“. Selle all on MKM
pidanud silmas „veeldatud biometaani“, mitte „veeldatud maagaasi ehk LNG-d“. Sellisel juhul võiks
kasutada terminit „veeldatud biometaan“. Vastasel juhul oleks jutt mõlemast korraga, nii veeldatud
biometaanist (LBM e liquified biomethane), kui ka veeldatud maagaasist (LNG e liquified natural
gas).
2. Päritolutunnistusel esitatav teave
Kui § 328 lõikes 1 esitatud teave on täielikult kooskõlas taastuvenergia direktiivis sätestatuga, siis lõikes
2 esitatud info tuleneb Eleringi ettepanekust. Eleringi mõte on olnud see, et kõik info oleks ühel ja samal
dokumendil, sest nemad kontrollivad toodetud biometaani säästlikkuse kriteeriume. Seega tekitatakse
dokument, kuhu on lisatud kahe järgmise dokumendi sisu:
Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436
Tel: +372 524 6885 e-mail:
[email protected] Swedbank EE542200221001182188
1) Säästlikkuse kriteeriumitele vastavust tõendav dokument ehk PoS (proof of sustainability) – see
dokument tõendab, kas biometaan vastab säästlikkuse kriteeriumitele;
2) Päritolutunnistus ehk GO (guarantee of origin) – tõendab, et tegemist on taastuvatest allikatest
toodetud kütusega.
Eleringi ettepaneku tulemusena loodav ühenddokument oleks ilmselt unikaalne kogu Euroopa Liidus,
sest meile teadaolevalt on päritolutunnistuse väljastajad ja biokütuste säästlikkuse kriteeriumite vastavuse
kontrollijad ikkagi erinevad asutused. Kahjuks ei ole eelnõu koostajad suutnud ette näha, et mida selline
„dokumentide ühendamine“ endaga kaasa toob nii lähitulevikus kui ka pikemas vaates.
Tekib olukord, kus biometaani päritolutunnistusel on kohustus väljastada info selle kohta, kas biometaan
või veeldatud biometaani vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõikes 1 sätestatud biokütuste
säästlikkuse kriteeriumitele või märge selle kohta, kas tegemist on täiustatud kütusega vedelkütuse
seaduse mõistes. Vastamist vajavad järgmised küsimused:
1) Biometaani säästlikkuse kriteeriume kontrollib Elering üksnes sel põhjusel, sest biometaan saab
riigipoolset toetust ja seetõttu on vaja veenduda, et toetust antakse üksnes biokütuste säästlikkuse
kriteeriumite nõudeid täitvale biometaanile, millega on võimalik direktiivist tulenevaid eesmärke
täita. Elering on sõlminud 2017. aastal MKM-ga biometaani toetusskeemi rakendamiseks
halduslepingu, mille kohaselt on Eleringi kohustus tegeleda biometaani tootmise toetuse taotluste
registreerimise, menetlemise ja järelevalvega. Teades seda, et riiklikud toetused lõppevad
hiljemalt 31.12.2023 või kuni vahendite lõppemiseni, siis tekib küsimus, millisel põhjusel antakse
justnimelt Eleringile õigus kontrollida biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavust ka peale
biometaani toetusskeemi lõppemist?;
2) Kuna direktiiv sätestab, et päritolutunnistus on üksnes dokument, mis tõendab tarbijale, et energia
on kas osaliselt või täielikult toodetud taastuvatest energiaallikatest ning nõutud on üksnes § 328
lõikes 1 esitatud teave, siis eelnõu seletuskirjas on jäänud põhjendamata ning samuti on ka
Eleringi ettepanekus jäetud kajastamata, et miks § 328 lõikes 2 esitatud teave peab olema lisatud
päritolutunnistusele. Juhime tähelepanu, et iga tootmisettevõttega seotud teave, eriti
säästlikkuse kriteeriumite vastavusega seotud teave on konfidentsiaalne informatsioon.
Igapäevane praktika on selline, et kui üks ettevõte müüb teisele biokütust, siis ta annab kaasa
dokumendi, mis tõestab, et biokütus vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Nimetatud dokumendid
on kättesaadavad EMTA ja Keskkonnaameti ametnikele, vastav võimalus on loodud
maksukorralduse seaduse alusel. Sellised dokumendid sisaldavad ärisaladusi, sh tooraine,
toodetava kütuse jalajälg süsiniku ekvivalendis väljendatuna, kogused jms. Praeguse eelnõuga
tehakse selline info päritolutunnistuse ostjale kättesaadavaks. Päritolutunnistuse ostja võib olla
isik, kes ostab ka füüsilise biometaani, kuid võib olla ka mõni teine isik, kes vajab taastuvatest
energiaallikatest toodetud energiat enda „rohestamiseks“. Vastav võimalus tekib siis kui tööle
hakkab üleeuroopaline päritolutunnistuste register, mis võimaldab päritolutunnistus osta ja müüa
kõikide EL liikmesriikide vahel. Sellisel juhul tekibki olukord, kus Eesti registripidaja hakkab
väljastama päritolutunnistusega oluliselt rohkem infot, mis meie hinnangul on sensitiivne ja
konfidentsiaalne info, kui teiste liikmesriikide registripidajad. Järgnevalt toome välja kõige
sensitiivsema osa nõutud informatsioonist:
2
• Tooraine päritoluriik – ettevõtetel on Euroopa Liidus väga tihe konkurents
ressursside hankimisel. Seega ei tohiks olla avalik informatsioon, et kust keegi
biojäätmeid, jääke jms hangivad. Kõigi teiste kütustega seotud (HVO, bioetanool,
FAME jms) dokumentidel, millega tõendatakse vastavust biokütuste säästlikkuse
kriteeriumitega, ei ole nõutud vastava info esitamist. Vastava teabe esitab kütuse
tarnija VDSi, mis on konfidentsiaalne platvormi ja vastav info on üksnes kättesaadav
asjassepuutuvatele ametnikele;
• Kasvuhoonegaasimahukus ehk kütusejalajälje nõudmine on seotud ärisaladusega.
See on ühe ettevõtte konkurentsieelis teiste ees ja see ei tohi olla kättesaadav
informatsioon;
• Kütuse tootmise viis – seda informatsiooni ei nõua isegi biokütuste PoS, seega on
üsna arusaamatu, et miks sellist infot nõutakse päritolutunnistusel.
Juhime tähelepanu, et nimetatud muudatuse arvestamisel ei ole konsulteeritud mitte ühegi Eesti
Gaasiliidu ja meile teadaolevalt ka Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni liikmega, kes biometaanijaamasid
opereerivad. Seetõttu on kõrvale jäänud turuosaliste arvamus.
Lisaks toome välja, et päritolutunnistuse peale ei peaks olema informatsiooni säästlikkuse kriteeriumite
kohta, sest päritolutunnistus on üksnes dokument, mis tõendab tarbijale, et energia on toodetud
taastuvatest energiaallikatest. Tähelepanuta on jäänud võimalus, et toodetud biometaan ei pea vastama
säästlikkuse kriteeriumitele. Sellised olukorrad võivad tekkida sertifitseerimisskeemide aegumise või
sõltumatu audiitori negatiivsest hinnangust ettevõtte tegutsemise kohta. Sellise olukorra tekkimisel
toodetakse biometaani edasi ning lähtuvalt taastuvenergia direktiivist on tootjal õiguslik alus saada
taotluse alusel toodetud biometaanile päritolutunnistusi.
Lähtuvalt eelpool toodud selgitustele ja argumentidele teeme ettepaneku mitte arvestada Eleringi
ettepanekut ja arvata välja eelnõust § 328 lõige 2.
3. Päritolutunnistuste haldamine
§ 329 lõike 10 kohaselt:
„Riigipoolset investeeringu- või muud toetust saava tootmisseadmetoodangu kohta väljastatakse
päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole, välja arvatud juhul kui kõnealuse toetuse väljamaksmisel
arvatakse päritolutunnistuste tulu toetusest riigiabi andmise reegleid järgides maha. Süsteemihaldaja
võõrandab sellised päritolutunnistused enampakkumise korras. Enampakkumisest saadud tulu
kasutatakse elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamiseks.“;
Tegemist on väga problemaatilise sättega, mis on biometaani tootjate jaoks väga ebaselge ja tekitab
turul olukorra, mida poliitikakujundaja ilmselt ei soovinud.
Praeguse sõnastuse kohaselt võetakse kõik päritolutunnistused biometaani tootjalt, kes on saanud
tootmisseadmetoodangu kohta investeeringu- või muud toetust . See tähendab, et kui ettevõte on
3
rajanud 10 mln € maksnud biometaanijaama ning saanud toetust näiteks lägahoidla jaoks 250 000
€, siis kõik selle biometaanijaama päritolutunnistused võõrandatakse. Sama juhtuks kui
biometaanijaam saaks toetust 2,5 mln eurot terve kompleksi jaoks. Seega päritolutunnistused
võõrandataks olenemata toetuse suurusest, mis on kindlasti ebavõrdne kohtlemine ja pärsib
biometaani tootmise arengut Eestis. Sellise sättega annab MKM selge signaali – igasugune
biometaani tootmise toetamine Eestis lõpeb uute käitiste puhul. Kahjuks on arvestamata jäänud, et
kliimaneutraalsuse saavutamiseks, biokütuste importimise vältimiseks ning kohaliku väärtusahela
tekitamiseks on biometaani tootmine ja tarbimine parim võimalus Eesti jaoks.
Kuna põllumajandussektori heite vähendamine on Keskkonnaministeeriumi ja
Maaeluministeeriumi pädevuses, tundub meile, et praeguse eelnõuga pannakse üsna selged raamid
võimalike poliitikameetmete rakendamiseks eelpool nimetatud ministeeriumide haldusalas. Ehk
teisiti öeldes, seotakse nende ministeeriumite käed oma poliitika tegemisel. Seetõttu tekib olukord,
kus põllumajandusettevõte, kes on kohustatud KHG heidet vähendama ja on mõelnud
biometaanijaama ehitamisest, peaks tegema seda üksnes omavahenditest, sest vastasel juhul jääks
saamata tulu, mis tekib päritolutunnistuste müügist. Võttes arvesse, et biometaani tootmise omahind
on keskmiselt 85–90 € MWh kohta ning parimad projektid on Eestis juba ellu viidud, siis on väga
oluline teadvustada, et uute projektide puhul räägime kõrgemast tootmise omahinnast, mistõttu on
igasugune toetus väga vajalik, eriti päritolutunnistuse müügist tekkiv tulu.
Taastuvenergia direktiiv kohustab liikmesriiki tagama, et toetust saanud biometaanijaama
päritolutunnistus ei saaks topelttasu. See on ka üsna loogiline, sest toetust saanud käitisest tekkinud
päritolutunnistusi saaks iseenesest odavamalt müüa või teenida tulu, mis ei ole teiste turuosaliste
suhtes aus. Samas ütleb direktiiv, et liikmesriik võib päritolutunnistused tootjalt ära võtta või
tühistab need kohe peale väljastamist, kui käitis on saanud toetuseid. Kuna päritolutunnistus on üks
osa vedelkütuse seaduse alusel kehtivast statistikakaubandusest, mis on üldse aluseks, et üks tarnija
saaks teisele tarnijale „biometaani statistikat“ müüa, siis päritolutunnistuse võõrandamise tõttu
kaoks Eestis edaspidi iga MWh statistikat, mis võiks transpordisektorisse jõuda. Sellisel juhul oleks
biometaanijaamas toodetud biometaan sama, mis fossiilne maagaas. See tähendaks, et kõik
roheleppe valguses seatud eesmärgid, mis on seotud taastuvates energiaallikatest toodetud
kütustega, kaotaksid potentsiaalse koguse biometaani, mis on toodetud biometaanijaamas, millele ei
ole väljastatud päritolutunnistust. Seega teeme ettepaneku välja töötada uus lõike 10 sõnastus, mis
võtab arvesse järgmisi olulisis aspekte
1) Biometaani tootjatele jäävad kõik päritolutunnistused alles, et biometaan ei muutuks
fossiilseks maagaasiks vedelkütuse seaduse kontekstis;
2) Kui biometaanitootja saab toetust, siis Elering (või mõni teine päritolutunnistuste registri
pidaja) väljastab päritolutunnistuse osas versiooni, mis ütleb, et vastava päritolutunnistuse
eest ei tohi teatud perioodi vältel tasu küsida ja see on üksnes kasutatav biometaani
statistikaga kauplemisel ehk päritolutunnistusel eraldiseisvana ei ole väärtust. Kuna
päritolutunnistused on elektroonilised dokumendid, ei ole neile eraldi märke tegemine liialt
keerukas;
3) Päritolutunnistuse väärtus on „0 eurot“ niikaua kuniks ettevõtte investeeringutoetus on
päritolutunnistustega tasutud. Selleks võetakse arvesse statistikaga kauplemise platvormi
päritolutunnistuse keskmist hinda kas iga kuu-, kvartali, poolaasta- või aastapõhiselt. See
4
tähendab, et kui tootja saab toetust 100 000 eurot ja kui päritolutunnistuse keskmine hind on
10 €, siis tootja ei saa tasu küsida 10 000 päritolutunnistuse osas. See võõrandatakse riigile
ja riik saab enampakkumise korras tulu endale ehk teisisõnu, riik saab endale raha, mis tuli
EL vahenditest investeeringutoetuseks.
4) „Topelttasu“ alla ei arvestata (investeeringu)toetusi, mis on antud biometaani tootjatele
mõnel muul otstarbel, kui biometaani tootmise rajamine. Mõned eredamad näited: EASi
toetused tootearendusse, turundusesse (ntx. veebilehe valmistamine) või võrkudega
liitumiseks. KOV toetused teede rajamiseks, maa kasutusse andmiseks; KIK toetused
biojäätmete ringlusse võtuks, energiasäästu saavutamiseks või jääkreostuse utiliseerimiseks;
EL, EEA ja Norra grandid seadmete ostuks; Kredex’i päikesepaneelide investeeringutoetus.
5) Lisaks soovime küsida, et millistel kaalutlustel on biometaani päritolutunnistuse
enampakkumisest saadud tulu suunatud elektrituruseaduse § 592 lõikes 4 nimetatud toetuse
rahastamiseks? Igati loogiline oleks suunata biometaani päritolutunnistustest saadav tulu
biometaani arengu toetamisse. Teeme ettepaneku suunata raha tagasi valdkonda, mis toetab
biometaani tootmist, puhastamist, veeldamist ja teiste tegevuste finantseerimist, mis aitab
biojäätmeid, läga ja sõnnikut, reoveesetet rohkem kasutusele võtta ja Eesti KHG heidet
vähendada.
Eesti Gaasiliit on valmis vajadusel oma argumente ja põhjendusi täiendavalt selgitama ning töötama selle
nimel, et seadusloome oleks üheselt arusaadav kõigile turuosalistele ja tulevikku vaatav. Meie jaoks on
oluline, et biometaani tootmine ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime oleks kasvutrendis.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Heiko Heitur
Tegevjuht
5