dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Välismaalaste seaduse muudatuste asjus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. detsember 2021
Viit
5-6/2021/7169-1
Registreeritud
3. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Laevaomanike Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-6 Meretranspordiga seotud kirjavahetus
Toimik
5-6/2021
Vastutaja
Hans Henri Karu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)
Lahendamise tähtaeg
19. detsember 2021

Failid

  • 📎2021.11.18_ELL kiri MKM-le_dr.1_VMS nõuete rakendamisest LPL suhtes.asice43 KB

Sisu (failidest)

Hr.Jaak Viilipus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meremajandusosakond E-post: [email protected] Koopiad: Pr. Kristiina Albi Õiguskantsleri õiguskorra kaitse osakond E-post: [email protected] Hr. Kristjan Jaani Siseministeerium [email protected] Hr.Elmar Vaher Politsei- ja Piirivalveamet E-post: [email protected] Hr.Kaido Padar Transpordiamet [email protected] 19.november 2021 Teema: Välismaalaste seaduse nõuete rakendamine Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste suhtes Austatud hr.Jaak Viilipus ! Eesti Laevaomanike Liidule (edaspidi ELL) on teatavaks saanud kavatsus üle vaadata Välismaalaste seadus ja selle rakendus lähtudes õiguskantsleri 09.07.2021 kirjast nr 7-4/210253/2104549 (edaspidi Kiri) Politsei- ja Piirivalveametile, Transpordiametile ja Siseministeeriumile seoses välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) nõuete rakendamisega Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate mere meeste suhtes . Ühest küljest m eil on hea meel näha, et Eesti kui mereriigi püüdlustega riigi laevandusvaldkond on jõudnud õiguskantsleri töölauale ja õiguskantsler on otsustanud oma arvamust avaldada. Näeme, et õiguskantsleri nõunikud on teostanud ulatusliku analüüsi välismaa meremeeste töötamisega seotud õig us like aspektide uurimiseks. Teisest küljest k ahjuks peame aga märkima , et õiguskantsleri seisukohad ja järeldused VMS nõuete rakendamise osas Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate laevapere liikmete suhtes on ühekülgsed kuna ei arvesta merendusvaldkonna eripärasid ja praktikaid ega rahvusvahelist regulatsiooni. Siinkohal püüame nimetatud puudusi õiguskantsleri seisukohtades selgitada, et vältida Kirjas välja toodud ettekujutud probl eemi lahendamist Eesti laevandust ja Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötamist kahjustaval moel . Kokkuvõtvalt näeme, et õiguskantsleri peamised etteheiteid ametkondadele seisnevad järgmises: elamisloa ega viisa mitte nõudmine; 2) lühiajalise töötamise mitte registreerimine. Leiame, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu probleemi püstitus on toimunud ebaõigetel alusel, kuna viidatakse, et Eesti ametkondade halduspraktika seab Eesti meremehed halvemasse olukorda. Oleme seisukohal, et selline väide ei vasta tõele. Õiguskantsleri Kirjast jäävad selgusetuks asjaolud, kuidas eespool viidatud etteheited ametkondadele asetavad Eesti meremehed halvemasse olukorda arvestades välismaalaste seadusega kehtestatud minimaalse töötasu ja Eesti Töötukassa loa nõudeid. Eesti meremehed töötavad ilma elamisloa või tööloa piiranguteta välismaa laevadel samamoodi kui siiamaani on saanud töötada välismaa meremehed Eesti laevadel. Eesti meremeeste halvemasse olukorda seadmist ei ole. Järelikult on õiguskantsler asunud lahendama probleeme, mida praktikas ei esine. Välismaalaste seaduse mitte kohaldamine laevadel Nõustume õiguskantsleri seisukohaga, et Eesti lipu all sõitvate laevade suhtes kehtivad Eesti Vabariigi õigusaktid, kuid siiski teeme selles osas reservatsiooni, mida selgitame lähemalt alljärgenvas. Eesti lipu all sõitval laeval ei kehti kogu aeg kõik Eesti õigusaktid nagu väidab õiguskantsler oma Kirja punktis 7, vaid ainult need, mis on olukorda arvesse võttes asjakohased. Kõige lihtsam erisuse näide on kuriteo juhtum välismaa sadamas asuvas laevas. Välismaalaste seaduse kehtivuse küsimusega seoses laevadel soovime rõhutada, et õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et igal normil on normiadressaat. Sellest lähtuvalt oleme seisukohal, et VMS § 1 lg 1 normiadressaadi määratlus välistab välismaalaste seaduse kohaldumise Eesti lipu all töötavate välisriikidest pärit meremeeste suhtes. VMS § 1 lg 1 kohaselt reguleerib antud seadus välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning vastutust käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest. Siinkohal tasub tähelepanu pöörata sellele, et selgesõnaliselt on nimetatud välismaalaste seadusega kehtestatud õigusnormide adressaadiks Eestisse saabuvad välismaalased. Välismaalaste seaduse reguleerimisesemeks on välisriikidest saabunud isikute Eestis ajutine viibimise kord ja välismaalastele kohalduvad Eestis elamise ja töötamise reeglid. Eesti lippu kandval laeval töötamist ei saa lugeda mitte kuidagi Eestisse saabumiseks, Eestis ajutise viibimisena, Eestis elamise või töötamisena. VMS regulatsioon peab silmas Eestis tegutsemise all tegevusi tavapärasel Eesti füüsilisel maa-alal s.o. Eesti territooriumil, mis võib hõlmata ka mereala, kuid kindlasti ei hõlma Eesti lipu all sõitvaid laevu , mis sõidavad rahvusvahelistes vetes ja eriti neid Eesti laevu, mis asuvad välisriigi sadamas või välisriigi territoriaalmeres . VMS väljatöötamisel ja kehtestamisel 1993 aastal ja hiljem seda seadust muutes ja täiendades 2009 aastal ei ole kavatsetud seda seadust laiendada Eesti lipu all sõitvatele laevadele. VMS käsitlus on olnud algusest peale Eestisse sissesõidu reguleerimine, mis hõlmab Eesti territooriumile tulekut. Eesti lipu all sõitvad laevad ei pea saabuma Eestisse ja laevapere liikmete vahetus ei pea toimuma Eestis. Seega Eesti laeva füüsilised seosed Eesti territooriumiga võivad olla väga vähesed või isegi olematud. Eesti lippu kandvatel laevadel juriidiliselt küll kehtivad asjakohased Eesti õigusaktid, kuid välismaine meremees, asudes tööle laeval, mille töö- ja sõidupiirkond ei asu Eesti territoriaalvetes ja mis ei tule mitte kunagi füüsiliselt Eesti territooriumile, ei saabu, viibi ega ela Eestis. Seega VMS § 1 lg 1 sätestatud Eestisse saabumise, Eestis elamise või töötamise tingimus ei realiseeru välismaalasest laevapere liikme jaoks kui laev ei tule Eestisse. See vahetegemine kui mingi Eesti lippu kandev laev tuleb Eestisse ja selle laeva välismaine laevapere liige saabub, viibib või elab sellega seoses Eestis erinevalt laevadest mis ei sõida Eestisse vajab palju täpsemat regulatsiooni (juhul kui seda soovitakse reguleerida) kui praegu kehtiv VMS sätestab. VMS sisu analüüsides tuleb välja, et VMS nõudeid ei tule kohaldada kolmandatest riikidest pärit meremeeste suhtes. Näiteks VMS § 61 lg 1 p 4 järgi on viisal territoriaalne kehtivus, kus välismaalane võib viibida. Siinkohal on selge, et mõeldakse riigi territooriumit maa-ala mõttes, kuna Schengeni viisaruumi sisenetakse viisas märgitud territooriumi kaudu. See on selge, et laevale minnes välisriigi sadamas ei ole võimalik sisenda viisaruumi ja täita nimetatud tingimust. Lisaks veel VMS § 62 lg 2 p-s 3 nimetatud nõue piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et majutus- ja viibimiskulude Eestis viibimise ajaks ning tagasi pöördumiseks päritoluriiki või transiidiriiki. Laeval elav meremees viibib laeval tööandja kulul, kes tagab meremehele majutuse ja toitlustuse. Seega viisa taotlemine meremehele laeval töötamiseks on täiesti otstarbetu ja ebavajalik. Ka tähtajalise elamisloa taotlemise nõuete kohaldamine meremehe suhtes on äärmiselt küsitav. VMS § 117 lg 1 p 2 järgi on tähtajalise elamisloa andmise tingimuseks tegelik elukoht Eestis. Meremees, kes töötab ja elab laeval ei saa omada Eestis tegelikku elukohta. Seega on meremehel võimatu taotleda tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks. Tähtajalise elamisloa eesmärk ja sobimatus meremehele näitab selgelt, et meremeeste töötamine laeval ei ole reguleeritud välismaalaste seadusega. Need mõned näited välismaalaste seadusest näitavad, et Eestis viibimise, viisa või tähtajalise elamisloa taotlemise nõudeid ei saa rakendada meremeeste töötamisele laevadel. Järelikult kehtiv halduspraktika on igati kooskõlas kehtiva õigusega kui seniajani ei ole kolmandatest riikidest pärit meremeeste suhtes kohaldatud välismaalaste seadusest tulenevaid nõudeid. Selleks, et oleks lihtsam mõista, miks ei ole võimalik laeva juriidiliselt lugeda Eesti territooriumiks, toome praktikast tihti esineva näite. Sageli on vaja Eesti laevu remontida välisriigi sadamas või laevaremonditehastes. Selleks tellitakse välismaal laevaremonditeenus, mille viivad läbi selle välisriigi residentidest töötajad. Sellise teenuse käigus teostatakse Eesti laeval töid, kuid need tööd ei tehta Eesti territooriumil ja nende tööde teostamise osas ei kehti Eesti seadused. Praktikas on võimatu nende tööde teostamisel Eesti laeval järgida Eesti tööseaduste ja VMS nõudeid. Kui lähtuda õiguskantsleri käsitlusest, et laevad on Eesti riigi territoorium, siis tuleks lugeda need välismaa residentidest laevaremontijad saabunuks Eestisse ja kohaldada neile Eesti välismaalaste seaduse nõudeid, sh nõudeid töö tegemiseks Eestis. Selline käsitlus on ülemäära Eestikeskne ja teoreetiline ning praktikas võimatu teostada, sest ilmselgelt selliseid Eesti seaduste järgi teenuseosutajaid on väga rakse leida kui üldse neid leidub väljaspool Eestit. Selline Eesti territooriumil kehtivate kõigi õigusaktide (kaasa arvatud VMS) rakendamine Eesti laeval välissadamas ei ole kooskõlas rahvusvahelise õiguse ega praktika ga, sest füüsiliselt välissadama s asuv Eesti laev viibib välisriigi territooriumil ja allub teatud ulatuses sadamariigi jurisdiktsioonile ning sadamariigi asjakohastele õigusaktidele. Märgime veel ära, et laevapere liikmetel ei ole välisvetes sõitval Eesti laeval töötamisel välislähetust, millest võib ka kaudselt järeldada, et laeval töötamine ei ole käsitletav Eestis töötamisena. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega mõistes loetakse lähetatud töötajaks sellist töötajat, kes piiratud aja jooksul teeb tööd teises EL liikmesriigis, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt (artikkel 2 lg 1). Kõik Eestis töötavad isikud on õigustatud välislähetusele saatmise korral teatud hüvitustele, mis ei kehti laevapere liikmete jaoks. Eesti lippu kandvad laevad Eesti jurisdiktsiooni all Õiguskantsler on oma Kirja punktis 6 märkinud, et laeva käsitatakse tinglikult lipuriigi territooriumina, siis rõhutame siinkohal, et õiguspraktikas ongi olulisel kohal „ tinglikult territooriumi osaks “ lugemine. Juhime tähelepanu põhiseaduse (edaspidi PS) § 2 ja riigipiiriseaduse (edaspidi RiPS) § 2 lg-le 1, mis koosmõjus määratlevad väga täpselt, et Eesti riigi territooriumiks on see maa-ala, territoriaalveed ja selle kohal olevat õhuruumi, mis on piiritletud Eesti riigipiiriga. Seega Eesti territooriumiks sõna otseses mõttes ei ole laevad, vaid laevad loetakse tinglikult Eesti territooriumi osaks ehk laevad on Eesti jurisdiktsiooni all . ELL ei ole teadlik mitte ühestki õigusaktist, mille järgi on laevad lipuriigi territooriumi osad. Sellist käsitlust ei anna ka ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsioon (edaspidi Mereõiguse konventsioon), mis on selles vallas peamine rahvusvahelise õiguse alusdokument. Mereõiguse konventsioon artikli 92 lg 1 järgi on ühe riigi lipu all sõitvad laevad avamerel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all . Kusjuures riigi jurisdiktsioon laevade üle ei ole kogu aeg absoluutne. Näiteks kui laev viibib teise riigi territoriaal- või sisemeres, siis laienevad laevale ka selle riigi vastavad õigusaktid. Laevade puhul ei saa rääkida absoluutsest lipuriigi ainujuristdiktsioonist või mingi riigi territooriumi osaks olemisest. Seega laevad on eristaatuses ja neile võib samaaegselt laieneda mitme riigi jurisdiktsioon. Selle tõttu on täiesti väär võrdsustada laeva Eesti Vabariigi territooriumiga, kus kehtib Välismaalaste seadus. Eestisse saabuvad isikud saavad Eesti Vabariigi riigipiiri ületada RiPS § 9 sätestatud korda järgides. RiPS § 9 regulatsiooni mõttest tuleneb, et riigipiiri ületamine Eestisse sisenemiseks, tuleb mõista isikute sisenemist Eesti territooriumile, st maa-alale, mitte näiteks teise riigi sadamas viibiva Eesti laeva pardale minekut. Järelikult VMS § 1 lg 1 mõttes kolmandate riikide meremeeste töötamine Eesti lippu all sõitvatel laeval ei ole käsitletav riigipiiri ületamisena (st ei toimu Eestisse saabumist või sisenemist või Eestis viibimist). Muuhulgas ka sellest tulenevalt ei kohaldu välismaalaste seaduse nõuded meremeeste töötamisele Eesti laevadel. Seevastu tuleb rakendada kolmandate riikide meremeeste töötamisele teisi Eestis kehtivaid regulatsioone. Eestis rakendatavad meretöö regulatsioonid Me ei saa nõustuda ka Kirja punktis 14 toodud seisukohaga, et terve kutsevaldkond jääb väljapoole välismaalaste seaduse kaitsenorme. Esiteks, välismaalaste seadust kohaldatakse ainult kolmandatest riikidest pärit kodanikele Eesti territooriumil viibimiseks ja töötamiseks, seejuures tegemata vahet kutsevaldkonna põhiselt. Teiseks, meretööd ja meremeeste kui spetsiifilisele kutsevaldkonda reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni, mille Riigikogu ratifitseeris 23.02.2016 seadusega. Seega ILO meretöö konventsioonist tulenevad kõik nõuded, sh minimaalne töötasu, töötamisel kehtivad piirangud, mida tuleb rakendada meretöösuhtes Eesti lipu all sõival laeval. Lisaks ILO meretöö konventsioonile reguleerivad Eestis meretööd teised töösuhteid reguleerivad õigusaktid meretöö seaduses sätestatud erisustega. Seega meremehed kui eraldi kutsevaldkond oma eripärade tõttu vajab eriregulatsiooni. See omakorda kinnitab veel kord, et välismaalaste seadusest tulenevate nõuete normiadressaadiks ei ole kolmandatest riikidest pärit meremehed, kes ei tööta Eesti territooriumil Meremeeste register ja töötamise register Kõigi Eesti lipu all sõitvate laevade laevapere liikmed tuleb kanda meremeeste registrisse ning seda sõltumata laevapere liikme elukohariigist. Meresõiduohutuse seaduse § 29 sätestab meremeeste registri pidamise eesmärgi. Vastavalt meremeeste registri põhimäärusele (Majandus- ja taristuministri 08.07.2021 määrus nr 43) kantakse laevapere liikme andmestikku meremehe isikuandmed ja kutsetunnistused (laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid). Välismaalasest laevapere liikme kandmisel meremeeste registrisse moodustatakse talle ka Eesti isikukood. Seega Eesti isikukoodi andmine välismaalastele annab võimaluse omada ülevaadet Eesti lipu all töötavatest kolmandate riikide meremeestest. Lisaks, välismaalasest meremehele antud isikukood võimaldab meremehe kandmist nii meremeeste registrisse kui ka töötamise registrisse. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 25 2 lõikele 1 on igal tööd võimaldaval isikul kohustus registreerida tema juures tööd tegev isik. Selline meremehe töötamise registreerimise kohustus laieneb ka Eesti laevaomanikele, kelle laevadel meremehed teevad tööd. Seejuures ei tee seadusandja vahet, kas töötajaks on Eesti, EL või kolmandast riigist pärit meremees. Lisaks märgime juurde, et seoses maksusoodustusrežiimi alla kuuluvate Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeestega on alates 1. juulist 2020 uus töötamise liik „Tööleping laevapere liikme soodustusega“. Valik „Tööleping laevapere liikme soodustusega“ on seotud konkreetse laevaga, mis on ühtlasi meremehe töötamise kohaks. Kuigi maksusoodustusrežiim ei laiene kõigile Eesti lippu sõitvatele laevadele, siis vaatamata sellele, tuleb kõikide meremeeste töötamine laeval registreerida töötamise registris. Kuna töötaja registreerimise kohustust täidavad kõik laevaomanikud, kelle laevad sõidavad Eesti lipu all, siis see tagab ülevaate Eesti lipu all töötavatest välisriigi meremeestest. Järelikult õiguskantsleri etteheide töötamise mitte registreerimise kohta on paljasõnaline ega vasta tegelikule olukorrale. Õigusaktides erandite reguleerimise vajadusest Õiguskantsler on oma kirjas võtnud lähenemise, et kui Riigikogu eesmärk oleks olnud VMS mõjualast välistada Eesti riigilippu kandvad laevad, siis tuleb selleks kehtestada selgelt erandid. ELL arvates on selline lähenemine ebaõige. Rõhutame, et igal normil on normiadressaat ja kui teatud isikute rühm ei ole konkreetse normi adressaadiks, siis selle isikute rühma suhtes seda normi ei kohaldata. Seega kui Riigikogu eesmärk oleks olnud VMS sätete kohaldumine Eesti lippu kandval laeval, siis selline eesmärk peab tulenema selgelt VMS regulatsioonist endast, st tuleb selgelt määratleda normiadressaat, vajadusel võimalikult abstraktsena, et oleks üheselt mõistetav regulatsiooni kohaldumine igaühele. VMS-i regulatsioonist tuleneb, et normi adressaadiks on Eesti Vabariigi territooriumile (maa-ala) saabuvad välisriikide kodanikud, kas reisimise, töötamise või elamise eesmärgil. Seega kui kolmandatest riikidest pärit meremees, kelle töötamise kohaks on Eesti lipu all sõitev laev ja kes töökohustuste täitmise eesmärgil ei tule Eesti Vabariigi territooriumile (maa-alale), siis temale ei laiene ka VMS-is sätestatud viisa või elamisloa omamise nõuded ega ka lühiajalise töötamise registreerimise kohustus. Seoses viisa, elamisloa või lühiajalise töötamise registreerimise nõudega märgime ära, et nende nõuete kohaldumine meremeeste töötamisele laevas ei ole praktikas üldse mõttekas ja on üleliigne koormav bürokraatia. Arvestades elamisloa taotlemise protsessi keerukust (eelkõige selle mitme kuulist kestust ja nõuet omada Eestis registreeritud elukohta) ei ole otstarbekas hakata igale kolmandast riigist pärit meremehel taotlema elamisluba laeval töötamise eesmärgil, sest see meremees ei pruugi laevale tööle asumisel mitte kunagi tulla Eesti Vabariigi territooriumile. Pealegi Eestis elukoha omamise nõue muutub mõttetuks, sest see meremees suure tõenäosusega mitte kunagi ei külasta seda elukohta. Siinjuures märgime ära, et reederite jaoks on praegu probleemiks leida oma laevadele elektromehaanikuid, LNG tankeril töötamise kogemusega meremehi ja jahutusseadmete spetsialiste, keda on võimalik peamiselt saada Ukrainast ja Venemaalt. VMS piirangute kohaldamine muudab nende puuduolevate välismaa laevapere liikmete palkamise Eesti lipuga laevale ülimalt keeruliseks, sest nende defitsiidi olukorras on väga raske leida sellist meremeest, kes soovib VMS bürokraatlikke takistusi hakata ületama ja sellele aega kulutada . Arvestades kõike eeltoodut ning juhindudes Eesti Vabariigi õigusaktidest ja Eesti suhtes kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest oleme seisukohal, et välisriikide meremehed ei vaja Eesti lipu all sõitval laeval töötamiseks Eesti elamisluba, viisat ega lühiajalise töötamise regis treerimist VMS alusel. Seega senine halduspraktika on kujunenud tavapärast praktilist töökorraldust arvestades Eesti lipu all sõitvatel laevadel vastavuses kehtiva õiguskorraga. ELL arvates on märkimisväärse tähendusega Eesti laevandussektorile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Transpordiameti tehtud töö ja püüdlused tõsta Eesti lipu konkurentsivõimet ja tuua rohkem laeva Eesti lipu alla, mis on seatud eesmärgiks. M eil äärmiselt kurb näha, et õiguskantsleri nõunikud pole suutnud antud teemat käsitledes võtta arvesse tegelikku elu ja praktilisi võimalusi ning vaadata suuremat pilti . Lõpetuseks rõhutame, et õiguskantsleri nõutud VMS nõuete rakendamine kolmandatest riikidest pärit meremeeste suhtes suurendab suurel määral bürokraatiat ja vajab täiendavat laeval töötamise regulatsiooni Eestis ning lõppkokk uvõttes halvendab oluliselt Eesti lipu konkurentsivõimet üldiselt. Laevaomanikele jääb mõistmatuks, kuidas peaks õiguskant sleri nõutud VMS nõuete järgimine meremeeste töötamisel Eesti lipu all laevadel Eesti meremeeste olukorda parandama kui Eesti lipu alla ei jäägi sõitma ühtegi laeva Eestis kehtivate ebamõistlike nõuete tõttu. Kõigest eeltoodust lähtuvalt palume suhtuda VMS rakendamisse laevapere liikmete osas ( juhul kui see on tõesti vajalik) suhtuda äärmise ettevaatlikusega ja läbimõeldult võttes arvesse laiemat vaadet ja võimalikke perspektiive ning Eesti merenduspoliitikat . Lugupidamisega / digitaalselt allkirjastatud / Vahur Ausmees Juhatuse esimees Eesti Laevaomanike Liit
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel