Kooskõlastamiseks: 2.12.2021 nr 8-2/21/5100
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Riigi Tugiteenuste Keskus
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse
kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Lisad:
1. ministri määruse eelnõu.pdf
2. ministri määruse eelnõu lisa.pdf
3. seletuskiri.pdf
Indrek Riisaar
735 0185
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Haridus- ja teadusministri määruse „Kohaliku omavalitsuse haridushoonete
energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“ meetme „Kohaliku omavalitsuse
haridushoonete energiatõhusaks muutmine“ kasutamise tingimused ja kord. Määruse alusel
antakse toetust kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) omanduses olevate hoonete
energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks.
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Riigieelarve strateegias
määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada
määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Määruse eesmärk on
määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades
tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks maksimaalses võimalikus
ulatuses soovitud eesmärkidesse panustamine. Määratud on ka taotlejale ja taotlusele esitatavad
nõuded ning taotluste menetlemise kord. Määruse lisadega kehtestatakse toetuse määr ning
taotluste hindamiskriteeriumid.
Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse Euroopa Liidus
muuhulgas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi LHÜ) enampakkumiste
süsteemi kaudu saadavate vahendite kasutusega. Perioodil 2013-2020 peavad EL-i
liikmesriigid selles süsteemis müüma enampakkumistel kõik LHÜ-d, mida ei eraldata tasuta
paiksetele heiteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3e, 10a ja 10c alusel.
Kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ1 artikliga 10 ja atmosfääriõhu kaitse seadusega on riigi
eelarvestrateegias sätestatud üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt
50% enampakkumisel saadud tulust, sh energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning
taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed
on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud, lähtudes üleriigilistest
eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest.
Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi
eelarvestrateegiaga. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, s.t vahendeid saab kasutada sõltuvalt
tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta
enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse
enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud
meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. „Riigi eelarvestrateegia
2020–2023“ lisa 5 kohaselt vastutab perioodil 2013–2020 LHÜ-de kauplemisel saadavate
vahendite kasutamise eest meetme „Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks
muutmine“ elluviimisel haridus- ja teadusminister.
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 2 on kohaliku omavalitsuse
ülesandeks korraldada mh antud vallas või linnas põhikoolide, gümnaasiumide ning teiste
kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.
Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) kogutavatest andmetest lähtuvalt on üldhariduskoolide
kasutuses käesoleval õppeaastal (2020/21. õa) kokku ca 970 hoonet, millest ligi 800 on KOV
üldhariduskoolide kasutuses.
- Riigiüldhariduskoolide kasutuses on ca 90 hoonet. Riigikoolide hoonete
ventilatsioonisüsteemide näitajaid käesolevas ülevaates ei käsitleta, sest
1
Direktiiv on leitav: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:140:0063:0087:et:PDF
toetusmeede mh ventilatsioonisüsteemide väljaehitamiseks riigikoolidele
kavandatud ei ole;
- KOV ja erakoolide hoonete valimi hulka ei arvestata siinkohal järgnevaid hooneid:
o Hooned, mille kooli kasutuses olev suletud netopind on väiksem kui 200 m2.
o Hooneid, millest haridusasutuse (kool ja/või lasteaed) kasutuses on vähem kui
50% hoone suletud netopinnast.
o Abihooned – näiteks katlamajad, pumbamajad, puukuurid jms.
Nendest kriteeriumitest lähtuvalt jääb käesolevas ülevaates 15.09.2021.a seisuga hoonete
valimisse kokku ca 670 KOV üldhariduskoolide kasutatavat hoonet.
Kaardistusse jäänud 56%-is klassiruumidega hoonetest on klassiruumides mehaaniline
ventilatsioon, 37%-is on loomulik ventilatsioon, 1% hoonetest on hetkel renoveerimisel.
6% klassiruumidega hoonete kohta ei ole hetkel EHISesse ventilatsioonitüüpi märgitud
ning HTM täpsustab nende hoonete kasutust õppetöös.
Paljudes hoonetes, kus klassiruumides on loomulik ventilatsioon, on hoone muus osas
mehaaniline ventilatsioon olemas – 54% sellistes hoonetes on sööklas mehaaniline
ventilatsioon, 41% hoonetest võimlas ja 4% koridorides/garderoobides.
Kõige kehvem on klassiruumide ventilatsiooniga olukord Ida-Virumaal ning Põlvamaal,
kus ligi 60%-is klassiruumidega hoonetest on klassiruumides loomulik ventilatsioon.
Kõige parem on olukord Harjumaal, kus klassiruumidega hoonetest ca neljandikus on
klassiruumides loomulik ventilatsioon. Hoonete absoluutarvust lähtuvalt on kõige enam
loomuliku ventilatsiooniga klassiruumidega hooneid Harjumaal, sest Harjumaal asub
ka kõige enam koolide hooneid. Harjumaal asub sama palju klassiruumidega koolide
hooneid nagu Hiiu-, Ida-Viru-, Järva-, Jõgeva-, Lääne- ja Lääne-Virumaal kokku.
Mehaanilise ventilatsiooni olemasolu poolest on linnalistes ja maalistes asustusüksustes
asuvad koolihooned üsna sarnases olukorras. Kui linnalistes asustusüksustes asuvatest
klassiruumidega koolihoonetest on 57% -s hoonetest klassiruumides mehaaniline
ventilatsioon, siis maaliste asustusüksuste puhul on vastav näitaja 53%. Teistest
mõnevõrra paremas olukorras on väikelinnalistes asustusüksustes asuvad koolihooned,
kus keskmiselt pea 80%-s hoonetes on klassiruumides mehaaniline ventilatsioon
olemas. Siinkohal on siiski oluline silmas pidada, et väikelinnalistes asustusüksustes
asuvaid koolihooneid on olulisel määral vähem kui maalistes või linnalistes
asustusüksustes asuvaid koolihooneid. Seega ei maksa sellest põhjapanevaid järeldusi
teha. Kasutatud liigitus – maaline, linnaline ja väikelinnaline asustusüksus, põhineb
Statistikaameti EHAK2021 klassifikaatorile, mis lähtub asustusüksuste
asustustihedusest ning ei võrdu asustusüksuse tüübiga. Näiteks Mustvee linn on
asustusüksuse tüübilt linn, kuid EHAK klassifikaatori järgi liigitub asustustihedusest
lähtuvalt maalise asustusüksuse alla. Tartu linna lähedal asuv Ülenurme alev liigitub
asustustiheduselt aga väikelinnaliseks asustusüksuseks.
Üle 110 000 KOV ja erakoolide õpilase (ehk ca 70%) õpib koolihoones, kus
klassiruumis on mehaaniline ventilatsioon. 74%-s mehaanilise ventilatsiooniga
hoonetest töötab ventilatsioon täisvõimsusel ning peaaegu pooltes hoonetes töötab
mehaaniline ventilatsioon ööpäevaringselt.
96% klassiruumidega hoonetest saab klassiruumides aknaid avada.
Koolide juures asuvatest majutusruumidest on ligi 60%-s mehaaniline ventilatsioon.
Tallinna Tehnikaülikooli tehtud uuringu2 järgi põhjustab olematu ventilatsioon drastilise
õpitulemuse languse, seejuures uuringus käsitletud koolis tekiks juba ühte aastat ületav
mahajäämus kui tingimused on kogu õppeaasta jooksul sama halvad kui mõõtmisperioodil.
2
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/sisekliima_tooviljakus.pdf lk 29
Teise Tallinna Tehnikaülikooli tehtud uuringu3 eesmärgiks oli näidata soojuse ja elektri
energiakasutuse muutumist kui loomuliku ventilatsiooniga koolimajja paigaldatakse
soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon. Võrdlus teostati ühe referentshoone
baasil, kus loomuliku ventilatsiooni ja sundventilatsiooni õhuvahetuse määr on võrdne ja vastab
kehtivatele nõuetele, st lisaks loomulikule ventilatsioonile eeldati ka tuulutamist akende kaudu,
et tagada õhuvahetuse nõuete täitmine. Energiakasutuse muutumisest arvutati ka CO2eq heite
muutumine hoonesse tarnitud soojuse ja elektri eriheiteteguritega.
Töös hinnati 2019.a ehitushindade baasil klassiruumipõhise ventilatsiooniagregaadi paigalduse
ja sellega kaasnevate tööde maksumuseks 121 €/m2 (+km) ning tsentraalse
ventilatsioonisüsteemi maksumuseks 150 €/m2 (+km). Meetmete maksumus säästetud kWh
primaarenergia kohta tuli vastavalt 0.78 €/kWh ja 0.86 €/kWh.
Renoveerimise tagajärjel väheneks sarnaste õhumahtude korral hoone CO2 heide 46% ja 41%,
vastavalt tsentraalse ventilatsioonisüsteemi ja klassiruumipõhise ventilatsiooniagregaadi puhul.
Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia raportis (2020) toodud
rekonstrueerimismahtudest lähtuvalt hinnati renoveerimine juba teisel aastakümnel (2031-
2040) tasuvaks – negatiivne marginaalkulu -180 või -221 eurot kokkuhoitud CO2 tonni kohta,
vastavalt tsentraalse ja klassiruumipõhilise ventilatsiooniagregaadiga süsteemi puhul.
Seega lähtutakse käesolevas meetmes eelviidatud uuringute alusel eeldusest, et loomuliku
ventilatsiooni asendamine nõuetekohase soojustagastusega sundventilatsiooniga toob kaasa nii
esmatasandi tervisekaitsenõuetele vastavuse, õpitulemuse tõusu kui ka energiakasutuse
vähendamise ja CO2 heite vähenemise.
Investeeringute toetamine KOV haridustaristusse aitab kaasa „Eesti regionaalarengu strateegia
2014–2020“ eesmärgi 1 „Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja
ettevõtluskeskkond“ saavutamisele.
Määruse eelnõu koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht
Indrek Riisaar (735 0185,
[email protected]). Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse
on olnud kaasatud Eesti Linnade ja Valdade Liit, Rahandusministeerium,
Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud kuueks peatükiks:
1. Üldsätted.
2. Toetuse andmise alused.
3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded.
4. Taotluste menetlemine.
5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine.
6. Toetuse tagasinõudmine
Määrus koosneb 20 paragrahvist ja lisast.
Peatükk 1. Üldsätted
Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse kohaldamisala ja toetuse andmise eesmärk ning
meetme rakendajad.
3
SOOJUSTAGASTUSEGA VENTILATSIOONI MÕJU KOOLIMAJA ENERGIAKASUTUSELE JA KHG
HEITELE link tulevikus
§ 1 alusel on määruse kohaldamisala kohaliku omavalitsuse üksuste omandis ja haridusasutuste
kasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia, hoone
ülalpidamiskulude vähenemine, taastuvenergia kasutuse edendamine ning koolihoonete
vastavusse viimine tervisekaitsenõuetega. Nimetatud tegevused on kooskõlas
energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 5. Lõplik toetamisele kuuluvate projektide nimekiri
saadakse esitatud taotluste hindamise tulemusel määruses kehtestatud hindamiskriteeriumide
alusel.
Antud toetusmeede on kaasnevana suunatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6
lõigetest 1 ja 2 tulenevate ülesannete täitmisele kaasaaitamisele. Tervisekaitsenõuete all
peetakse silmas Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrust nr 84 „Tervisekaitsenõuded
koolidele“.
§-s 2 sätestatakse, et meetme üldise koordineerimise eest vastutab Haridus- ja
Teadusministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja
projektide üle teostab järelevalvet rakendusüksus, kelleks on …. Meetme rakendamise
halduskulud nähakse ette haridus- ja teadusministri käskkirjas.
Peatükk 2. Toetuse andmise alused
Peatükis (§-des 3–7) tuuakse välja määruse alusel toetatavad tegevusliigid, sätestatakse projekti
elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ning nõuded toetuse
ja omafinantseeringu suurusele ning määrale ja riigiabi reeglite kohandamine.
§-s 3 rõhutatakse, et käesoleva meetme eesmärgiks on põhikooli või gümnaasiumi
õppehoonetes soojustagastusega sundventilatsiooni väljaehitamine ja vastavalt taotleja
võimalustele lisaks hoone üldise energiatõhususe suurendamine. Meetmest ei toetata projekte,
millega kavandatakse energiatõhusustöid hoonetes, kus soojustagastusega sundventilatsioon on
klassiruumides juba välja ehitatud.
Rekonstrueeritava hoone peab kuuluma kohalikule omavalitsusele, pärast rekonstrueerimistöid
peab seal olema vähemalt kõigis põhikooli või gümnaasiumi õpperuumides väljaehitatud
soojustagastusega sundventilatsioon.
Samuti tuleb esitada kinnitus, et hoone kasutust samal otstarbel kavandatakse jätkata vähemalt
kümne aasta jooksul. Sätte eesmärk on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal
osaliselt või tervikuna kasutusest välja võivad langeda. Samas jätab säte piisava paindlikkuse,
et energiatõhusaks rekonstrueerida oleks võimalik alakasutatud hooneid, mille kasutust on
reaalselt võimalik suurendada, ja/või mida on võimalik kasutusse võtta multifunktsionaalse
haridushoonena. Sättega seonduvalt on määruse § 9 lõikes 3 lisatud nõue, et taotlusest peab
selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku
kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt 10 aasta
jooksul pärast projekti lõppu ning taotluses peab sisalduma kinnitus, et hoone köetavast
netopinnast kasutatakse vähemalt kümne aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt
90 protsenti. Nõude rikkumine on ühtlasi ka toetuse tagasinõude aluseks. Nõude eesmärk on,
et investeeringuid tehtaks läbimõeldult ja rahvastikustruktuuri ning teenuse vajaduse prognoose
arvestades. Toetuse taotlemine on võimalus kaasfinantseerida pikaaegselt haridusteenuste
osutamiseks kasutatava taristu parendamise investeeringuid. Arvestades üldist
rahvastikuprognoosi on reaalne, et kohalike omavalitsuste omandis on ja omandisse jääb
lähiaastatel hooneid, mille seisundit ja kasutusprognoose arvestades ei olegi majanduslikult
mõistlik suuremahulisi investeeringuid teha ning mille mõneaastase alakasutuses olekus
ekspluateerimise järel on otstarbekas hooned pigem kasutusest välja arvata ning lammutada,
asendades need oluliselt väiksemas mahus uute liginullenergiahoonetega või teenused
koondada teistesse olemasolevatesse multifunktsionaalselt kasutatavatesse hoonetesse. Samas
on vähemalt esimeses voorus, arvestades hoonele § 3 lg 2 p-s 4 seatud nõudeid, pessimistlike
stsenaariumide avaldumine ebatõenäoline.
Meetme määrus on koostatud silmas pidades 2021.a laekunud saastekvootide tulu kasutamist
haridustaristu soojustagastusega ventilatsiooniga varustamise esimeses voorus, mille saab
loodetavasti avada 2021.a lõpus. Järgnevateks vooruseks on kavas tingimusi oluliselt muuta,
lähtudes ka koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga koostatavatest:
Koolivõrgu korrastamise tegevuskava koostöös kohalike omavalitsuste ja ekspertidega
sh koolivõrgu korrastamise motiveerimiseks meetmete väljatöötamine (haridus- ja
teadusminister, 2021);
Haridustaristu õppekeskkonna nõuetekohasuse tagamise töörühm VV-ELVL, sh
ventilatsiooni, tule- ja elektriohutuse ning ligipääsetavuse teekaardi väljatöötamine
(haridus- ja teadusminister, 2022).
Sellest tulenevalt on 2021.a esimeses voorus keskendutud eelkõige suurematele koolidele, kus
ei ole veel soojustagastusega sundventilatsioon välja ehitatud. Just suurema õppurite arvuga
asutustes on keeruline tagada hajutatus, õppemullide kasutus, ruumide ristkasutuse vältimine
või ruumide tuulduma jätmine päeva kestel. Suurema õppurite arvuga koolides on seega
meetme kasusaajate arv tõenäoliselt kõige suurem. Selles tulenevalt on § 3 lg 2 p-s 4 seatud
piirmäärad hoone kasutajate minimaalsele määrale.
§ 3 lõikes 3 sätestatakse, et rekonstrueeritavas hoones, mida kasutatakse tervikuna
õppehoonena, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses, hoones, mida
kasutatakse õppehoonena, on kulud abikõlblikud vastavas ulatuses. Hoones, hoone osas või
sellele vastavas osas mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel õppehoonena, energiatõhususe
töid ei toetata.
Vastava osa all mõeldakse proportsionaalset osa köetavast pinnast ning seda kasutatakse
abikõlbliku köetava pinna ja toetuse suuruse arvutamisel näiteks selliste tööde teostamisel,
mille teostamine on energiasäästumeetmena terves hoones vajalik, kuid mille lahutamine
abikõlblikus osas tehtavatest töödest ei ole võimalik või otstarbekas (nt ühised tehnosüsteemid
jms).
Projektide puhul, mis sisaldavad hooneosa lammutustöid, loetakse lammutatav pind
abikõlblikuks hoolimata selle tööde eelsest kasutusotstarbest. Rekonstrueeritud hoone
kasutusotstarbe säilitamise nõude täitmise jälgimisel kümne aastase perioodi jooksul, arvates
projekti lõppemisest, võetakse aluseks projekti tulemusel kohandatud pinna kasutus ja
ruutmeetrite arv.
§ 4 kohaselt on projekti elluviimise lõpptähtaeg 30. august 2024. a. Abikõlblikkuse periood
algab kõige varasemalt taotlusvooru avamise kuupäevast.
§ 5 sätestab, et abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud, vajalikud ning on tehtud
projekti elluviimise perioodil. Projekti kulud, mis ei ole abikõlblikud, või ületavad toetusmahtu,
katab toetuse saaja. Projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad, kulud on
näiteks kulud, mis tulenevad ehitushindade kallinemisest algse kalkulatsiooniga võrreldes.
Energiatõhususe tööde tegevuse puhul on abikõlblikud soojustagastusega sundventilatsiooni-
süsteemide väljaehitamise kulu, sh ruumipõhised seadmed; koos soojustagastusega sund-
ventilatsioonisüsteemidega jahutussüsteemide väljaehitamise kulu, kui see tuleneb vajadusest
tagada tervisekaitsenõuetele vastav sisekliima; soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemi
automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid,
väljaehitamise kulu; hoone köetava pinna vähendamise (osalise lammutamise) kulu, viies
koolihoones õppekohad vastavusse demograafiliste muutustega; õppehoone soojustamise
ehitustööde kulu; avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; küttesüsteemide,
soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu; taastuvenergiasüsteemide,
automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis
võimaldavad jälgida või muuta hoone energiakasutust, ostmise ja paigaldamisega seonduv
kulu; päikesekaitse lahenduste kulu; valgustuse energiasäästlikumaks uuendamise kulu; hoone
piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu kui see on
vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia
kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks. Täpsustatud on nõuedeid paigaldatavatele
seadmetele, et võimalik kasutusefekt oleks suurim.
Abikõlblik on ka eeltoodud energiatõhususe töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks
olevate investeeringute kulu, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega
seotud kulud ja hoone osalise lammutamise ning sellega seotud tööde (sh. näiteks välispiirete
vajalikus osas ümberehitamine, avad ja avatäited, tehnosüsteemide ümberehitamisega
kaasnevad kulud) kulu; energiatõhusustööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, projekti
ekspertiisi, omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide
seadistamise kulud, kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde
kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulu.
Energiatõhususe tööde loetelu all konkreetses taotlusel mõeldakse taotleja esitatud kaalutletud
tööde loetlu, milles taotleja on suhteliselt vaba. Kohustuslik on vaid klassiruumides
soojustagastusega sundventilatsiooni väljaehitamise nõue. Muud tegevused valib iga taotleja
ise, arvestades olemasolevaid ja taotletavaid vahendeid, võimalusi töid teostada, sh
asenduspindade olemasolu, ajakava jpt. Eelduslikult on käesoleva meetme abil tehtavad tööd
vaid osa kavandatavatest töödest, st õppehoonete täisrekonstrueerimisest. Sel põhjusel on
loobutud nõudest, et kogu hoone peab vastama hoone kasutusotstarbe kohasele
ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe
miinimumnõuded (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus) sätestatud
oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele, või
mitme kasutusotstarbelise hoone puhul maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis
määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse
hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone
energiatõhususarvu määramise korrale. Samas see ei välista, et selle nõude täitmine on vajalik
ehitusseadustiku alusel arvestades hoones kavandatavate tööde iseloomu ja mahtu.
Hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab
olema projektihanke ja ehitushanke lähteülesandeks.
Lõikes 4 on sätestatud mitteabikõlblikud kulud. Eraldi on välja toodud, et abikõlblikud ei ole
kulud tegevusele/tööle (nt avatäidete vahetus), millega analoogset tegevust (osalised
energiatõhusustööd) on toetatud riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest
või teistest välisvahenditest saadud toetustest vähem kui kümme aastat alates taotluse
esitamisest. Eeltoodud piirangu eesmärk on vältida läbimõtlematuid otsuseid investeeringute
tegemisel. Eelduslikult peaks iga hoonesse tehtud investeeringu vähim amortisatsioon kestma
vähemalt 10 aastat. Topeltfinantseerimise vältimiseks ei ole abikõlblik kulu, mida rahastatakse
muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest.
§ 6 lõike 1 kohaselt on toetuse määr esitatavale projektile 40-70% abikõlblikest kuludest,
sõltudes kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest elaniku kohta. Toetuse suuruse
arvutamiseks peab esmalt selguma abikõlbliku köetava pinna suurus, arvestades § 3 lõigetes
4-6 sätestatut ning abikõlblikud tööd ja nende maksumus abikõlbliku köetava netopinna kohta.
Abikõlbliku netopinna hulgas on ka projekti tulemusena lammutatav pind.
Põhitegevuse tulu arvutamise aluseks on saldoandmike infosüsteemi kohaselt 2020. aasta
kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulude maht eurodes, millest on maha arvatud
haldusreformiga kaasnevalt riigilt saadud ühinemistoetused ja sundühendamise või raugenud
juhtumite hüvitised, tasandusfondis sisalduv väikesaarte toetus.
Elanike arvu aluseks on rahvastikuregistri andmed 1. jaanuari 2021. a seisuga. Üle 18-aastastest
on võetud arvesse Eesti kodakondsust tõendava dokumendiga või kehtiva elamisloaga isikud.
Vastavalt eeltoodule on arvutatud toetusmäär omavalitsuste lõikes, mis kehtestatakse määruse
lisas 1.
Kohaliku omavalitsuse üksustele kohalduvate toetusmäärade jagunemist illustreerivad joonised
1 ja 2.
Toetusmäär KOV arv
40% 21
40-50% 11
50-60% 18
60-70% 21
70% 8
KOKKU 79
KOV arv toetusmäära vahemikes
25
20
15
10
5
0
40% 40-50% 50-60% 60-70% 70%
KOV arv
Koopia failist KOV
tulud 2020 ja omaosalus koolid.xlsx
Tulu elaniku kohta vs toetusmäär
1 900
1 700
1 500
1 300
1 100
900
700
35% 40% 45% 50% 55% 60% 65% 70% 75%
Paragrahvi 6 lõige 2 sätestab piirangud energiatõhususe tööde tegemiseks toetuse andmisel.
Sätestatakse piirangud maksimaalsele toetuse suurusele rekonstrueeritava hoone abikõlbliku
köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta, maksimaalne toetatav ruutmeetrite arv hoonet
kasutava õppuri kohta ning maksimaalse toetuse suurusele ühe rekonstrueeritava hoone kohta.
Maksimaalse toetuse suuruse arvutuste aluseks võetud § 6 lg 2 p 1-2 toodud piirangud,
arvutuskäiguga 500X8X480X2= ümardatult 4 000 000. Seejuures on :
500 on maksimaalne toetus ühe ruutmeetri kohta;
8 on maksimaalne abikõlblik pind ühe õpilase kohta;
480 on eelduslikult taotluse esitajate keskmine õpilaste arv,
2 on keskmise omafinantseeringu kordaja.
Eeltoodud piirang maksimaalsele toetusele ühe ruutmeetri kohta seab võrdsemasse positsiooni
projektid, milles konkureerivad omavahel väikesed ja suured objektid. Piirangut seadmata oleks
väiksemate objektide enargiatõhusustööde projektides võimalik maksimaalse toetuse piirides
kasutada oluliselt kallimaid lahendusi kui suuremate objektide energiatõhusustööde
projektides. Piirang maksimaalse toetuse suurusele on sätestatud arvestades taotlusvooru
vahendite mahu piiratust ning lähtub soovist tagada võimalikult lühikese ajaperioodi vältel
soojustagastusega sundventilatsiooni väljaehitamine võimalikult paljudes koolides.
Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse, et taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku
elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse.
Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuste või fondide kaudu või muude
abiskeemide alusel saadud tagastamatut abi. Projekti mitteabikõlblikud ning projekti
elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja.
Lõikega 5 sätestatakse, et toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse taotluse rahuldamise
otsuses.
Eelnõu § 7 kohaselt ei loeta käesoleva määruse raames antavat toetust riigiabiks ega vähese
tähtsusega abiks.
ELTL artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud järgmiselt: “Kui käesolevas lepingus ei ole
sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel
kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud 5(15)
ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.” Käesoleva meetmega antav toetus pole riigiabi,
sest ei anna toetuse saajale majanduslikku eelist, tal ei ole valikulist iseloomu (toetust võivad
taotleda kõik omavalitsustest üldhariduskooli pidajad) ning ei avalda reaalset ega potentsiaalset
mõju liikmesriikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele.
Arvestades haridusteenuse iseloomu, on kõik kliendid Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et
toetus meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, seega on toetusel vähene
mõju piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina.
Peatükk 3. Toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
Peatükis (§-des 8–9) sätestatakse toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded,
taotlusele esitatavad üldised nõuded, toetuse taotluse vorm, sellele lisatavate dokumentide
loetelu.
§ 8 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla KOV üksus. Kohaliku omavalitsuse haridustaristu on
rõhuvas enamuses omavalitsuste omandis, sh EHIS-e andmetel käesolev meetme eesmärgiks
olevad õppeasutused.
Lõike 2 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks tagama kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduses sätestatud finantsdistsipliini nõuetest kinnipidamise.
Paragrahviga 9 sätestatakse taotlusele esitatavad üldised nõuded, sh see, et taotluses peab olema
formuleeritud projekti eesmärk, taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ning
omafinantseeringu suurus peab vastama nõutavale määrale. Samuti peab olema taotluses näha,
et toetust soovitakse määruses esitatud tegevuste elluviimiseks ning projekt teostatakse
elluviimise perioodi piires. Taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma
dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu
köetava pinna ulatuses vähemalt kümne aasta jooksul pärast projekti lõppu.
Taotlus peab sisaldama kinnitust, et taotleja tagab projekti elluviimisel tarnitud energiakulu
vähenemise ning prognoositava energiasäästu suurust. Kui sundventilatsiooni väljaehitamisel
koolihoones elektrienergia kulu suureneb ning seda ei ole võimalik vähendada muude
energiatõhusustöödega, siis on taolejal omavahenditest võimalik samaaegselt rekonstrueerida
mingi muu koolihoone või lammutada varem energiat tarbinud hoone, et sumaarselt tõendada
tarnitud energia vähenemist.
§ 9 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja.
§ 9 lõikes 3 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded.
Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse
hindamiseks.
§ 8 lõikes 5 on sätestatud, et ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille
rahvastikuregistri järgne elanike arv seisuga 01.01.2021 a. on kuni 8000 elanikku, esitada
maksimaalselt ühe taotluse. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille rahvastikuregistri
järgne elanike arv seisuga 01.01.2021 a. on üle 8000, võib esitada maksimaalselt kaks taotlust.
Piirang on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine
töötaks vastu vahendite ühtlasema regionaalse jaotuse põhimõtetele ning ei võimaldaks
potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise ja lahendamise
perspektiivikusest. Kasutatud on KOV mediaansuurust elanike arvu järgi (seotud ühtlasi
teenuse osutamise vajadusega). Maksimaalne toetuse suurus on arvestatud ühe õppeasutuse ühe
hoone kohta. Iga hoone energiatõhusaks rekonstrueerimiseks esitatakse eraldi taotlus.
Erinevalt käesoleva meetmele eelnenud sarnase meetme „Kohaliku omavalitsuse hoonete
energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ nõuetest on siin
peatükis loobutud enne taotluse esitamist energiaauditi tellimise ja selle esitamise nõudest.
Käesoleva meetme põhiline eesmärk on välja ehitada soojustagastusega sundventilatsioon
klassiruumides, kus seda täna ei ole. Soojustagastusega ventilatsiooni väljaehitamisega
kaasnevate tööde vajadus selgub taotlejal hilisemalt ventilatsiooni projekteerimisel ning
valikud nende teostamiseks sõltuvad omavalitsuste eelarvelistest võimalustest.
Peatükk 4. Taotluse menetlemine
Peatükis (§-des 10–17) käsitletakse taotluse esitamist ja selle menetlemist rakendusüksuse
poolt, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist, taotluse analüüsi,
taotluse hindamise korda, taotluse hindamise kriteeriume ning taotluse rahuldamist või
rahuldamata jätmise otsuse tegemist.
Üldjuhul on taotluse menetlemise ajaks kuni 90 kalendripäeva taotluse registreerimisest
arvates. Selle aja kestel tehakse taotlejale teatavaks, kas taotlus rahuldati, jäeti rahuldamata või
milline on taotluse menetlemise seis. Menetlusaeg võib pikeneda aja võrra, mil see on taastatud
täiendamiseks või parandamiseks.
Taotlused esitatakse rakendusüksusele digitaalselt (elektroonilise taotluste esitamise keskkonna
vahendusel) taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Rakendusüksus
kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.
Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest
viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva.
Rakendusüksus edastab taotlejale küsimused taotluse kohta, puuduste kõrvaldamise
ettepaneku, ärakuulamiskirja, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse elektroonilise
taotluste esitamise keskkonna kaudu. Elektroonilise keskkonna kaudu edastatud dokument
loetakse taotlejale kätte toimetatuks.
Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise
otsusest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejat pärast otsuse tegemist elektroonselt.
§ 10 lõike 2 alusel kinnitab taotlusvooru rahalise mahu ning meetme rakendaja halduskulud
valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§-s 12 on sätestatud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise
alused. Samuti on sätestatud rakendusüksuse kohustus hinnata taotlusi määruses sätestatud
hindamiskriteeriumide alusel nõuetele vastavaid taotlusi.
§ 13 on energiatõhususmeetmes esmakordsena, kuid haridustaristu investeeringumeetmetes (nt
põhikoolivõrgu korrastamine, kaasava hariduse väikeinvesteeringud) ennast tõestanud taotluste
analüüsi ning parandusettepanekute esitamise kord. Rakendusüksuse koordinaator vaatab koos
kaasatud ekspertidega (sh HTM, RKAS, EAL, TTÜ jt) üle laekunud esialgsed taotlused ning
teeb vajadusel igale taotlejale ettepaneku taotluse sisuliste vigade või küsitavuste muutmiseks.
Ettepanekute koostamisel lähtutakse eesmärgist saavutada läbi toetuse andmise antud
piirkonnas parim võimalik hariduse kättesaadavus, hoone sisekliima vastavus
tervisekaitsenõuetele, hoone energiatõhusus, maksimaalne kasusaajate arv, kuluefektiivsus
ning valitud lahenduste optimaalsus.
§-des 14 ja 15 on sätestatud tingimused taotluse hindamisele ja taotluse rahuldamisele. Taotlusi
hinnatakse § 14 esitatud hindamiskriteeriumide alusel, mida täpsustatakse rakendusüksuse
koostatava hindamisjuhendiga.
Hindamiskriteeriumid on järgmised:
1) Õppehoonet põhilise õppekohana kasutavate laste või õpilaste arv – ehk rohkem on
parem – 35% koondhindest;
2) Õppehoonet kasutava õppeasutuse kasutuses oleva kogupinna ja õppeasutuse õpilaste
arvu jaotis – ehk vähem pinda õppuri kohta on parem (aga siiski vastavalt
tervisekaitsenõuetele) – 25% koondhindest;
3) Taotluses toodud abikõlblike tööde sisu ning tulemus – rakendusüksuse ja kaasatud
ekspertide hinnang töödele (näiteks maksimumhinnangu saab hoone
tervikrekonstrueerimine, mille tulemusena vastab hoone vähemalt energiatõhususe A-
klassi nõuetele; minimaalse positiivse hinnangu saab hoones vaid soojustagastusega
sundventilatsiooni väljaehitamise projekt kus tagatakse tarnitava energia minimaalne
sääst) ning suunatus KOV-i koolivõrgu korrastamisele – 40% koondhindest.
Hindamise aluseks on taotluses , sh eriti tegevuskavas ja eelarves, esitatud andmed.
Rahakasutuse paremaks regionaalseks jaotuseks sätestatakse nõue, et igast maakonnast
arvatakse võimalusel toetatavate projektide nimekirja vähemalt üks sellest maakonnast kõige
kõrgema hinde saanud projekt sõltumata tema asukohast esialgses pingereas. Lõplik valik
tehakse vooru eelarve piires lõpliku pingerea alusel.
§-s 15 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
§-des 16-17 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustele kohalduv.
Taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja näiteks toetuse väljamaksmise kord, järelevalve
kord, aruandluse kord, vaidluste lahendamise kord ja toetuse maksmise peatamise ja
finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused,
mille hulka kuulub muu hulgas kohustus maksta toetus tagasi, kui energiaauditis märgitud kogu
hoone energiatõhusus jääb saavutamata, projekti tulemusel saavutatud CO2 kokkuhoiu kohta
ei esitata aruannet pärast projekti lõppu. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb
rakendusüksus taotlejale elektrooniliselt teatavaks kohe pärast selle tegemist.
Peatükk 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine
§-ga 18 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Arvestades, et toetuse saajad on kohalikud
omavalitsused, on erinevalt eelnevatest meetmetest loobutud riigihangete teema reguleerimisest
meetme määruses.
Küll on toodud kaks olulisemat kohustust:
tagada projekti käigus hoone tarnitud energiakulu vähenemine. Juhul, kui
arvestuslikud energiasäästud ei ole realiseerunud, on rakendusüksuse nõudel taotleja
kohustatud tegema täiendavaid energiatõhusustöid, et tagada summaarne
energiakulu sääst;
kooskõlastada enne ehitushanget ehitushanke aluseks olev ehitusprojekt. Kohustus
täidab sama eesmärki § 13 toodud taotluste analüüsi ja ettepanekute esitamise
kohustusega, st eesmärk on aidata taotlejatele leida piiratud vahendite ulatuses
parim lahendus ning vältida vigu. Rakendusüksuse roll on kaasata eksperte, kel on
piisav kogemus ja pädevus projektide ülevaatamisel ja soovituste tegemisel.
§-ga 19 sätestatakse toetusele viitamise reeglid. Toetuse saaja peab projektiga seotud
ehitustööde ajal projektipiirkonda üles panema töödest informeeriva tahvli, millel peab olema
vähemalt projekti nimetus, tööde teostaja, valmimise tähtaeg, lisainfo „Hoone
energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik“ ning Haridus- ja Teadusministeeriumi logo, mis
on leitav veebilehelt
https://pilv.riigikantselei.ee/index.php/s/4zZtXRmyLFMeEm6?path=%2FMinisteeriumid%2F
Haridus-%20ja%20Teadusministeerium .
Peatükk 6. Toetuse tagasinõudmine
§-s 20 sätestatakse asjaolud, mille korral rakendusüksus võib muuta taotluse rahuldamise otsust,
millega nõutakse toetusest 10–100% tagasi. Muuhulgas võidakse teha toetuse tagasinõudmise
otsus, kui hoone kasutamine avaliku sektori teenuse osutamiseks lõpetatakse, või selle
osutamise mahtu olulisel määral vähendatakse enne kümne aasta möödumist projekti
lõppemisest arvates või hoone omand või valdus antakse kolmandatele isikutele enne kümne
aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata.
Samuti võidakse teha tagasinõude otsus, kui hoone tegelik kasutus on väiksem kui 90% hoone
köetavast netopinnast enne kümne aasta möödumist projekti lõppemisest arvates. Viimase
tagasinõude tingimuse sätestamise põhjenduseks on vajadus näha ette sanktsioonid, mis
motiveeriksid taotlejaid projektiga seotud hoonete kasutuse ja teenuste osutamise pikaajalise
korralduse põhjalikult läbi kaaluma, et välistada vahendite ebamõistlikku kasutamist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Eelnõu mõjud
Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste maksmiseks. Elluviidavate projektide
tulemusel paranevad haridushoonete vastavus tervisekaitsenõuetele, väheneb avalike hoonete
energiatarbimine ning seeläbi ka CO2 heide. Ühtlasi vähendatakse hoonete ülalpidamiskulusid
tulevikus. Toetuse andmisel energiatõhususe töödeks järgitakse toetuse ühtlase regionaalse
jaotuse printsiipi, soodustades toetuse jõudmist kõikidesse piirkondadesse. Samuti arvestatakse
vajaduspõhisust ning taotlejate võimekust.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need
kajastatakse riigieelarves. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu
meetme vahenditest. Toetuse andmisel lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist
toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeirumile, üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuste liidule.
Eelnõu saadetakse rakendusüksusele arvamuse andmiseks.
Taotlusvooru väljakuulutamise järgselt korraldab rakendusüksus võimalikele taotlejatele
suunatud infopäeva.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Mait Kask
haldusosakonna juhataja
EELNÕU 24.11.2021
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse
kasutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2022–2025” meetme „Kohaliku
omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmine“ elluviimiseks antava toetuse
kasutamise tingimused ja kord.
(2) Toetuse andmise eesmärk on avaliku sektori omandis olevatesse haridushoonetesse
tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite
vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine,
taastuvenergia kasutuse edendamine ning koolihoonete vastavusse viimine
tervisekaitsenõuetega.
§ 2. Meetme rakendaja
(1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle
teostab järelevalvet … (edaspidi rakendusüksus).
(3) Meetme rakendamise halduskulud kehtestatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse põhikooli või gümnaasiumi õppehoonesse või õppehoone osasse
(edaspidi hoone) soojustagastusega sundventilatsiooni väljaehitamist ning hoone energia-
tõhususe suurendamist (edaspidi energiatõhususe tööd).
(2) Hoonele esitatavad nõuded on järgmised:
1) hoone omanik on kohaliku omavalitsuse üksus;
2
2) hoones on pärast energiatõhususe töid tagatud soojustagastusega sundventilatsioon vähemalt
kõigis klassiruumides;
3) hoone tarnitud energiakulu väheneb peale energiatõhususe tööde lõppu;
3) hoonet kasutatakse pärast energiatõhususe töid vähemalt kümne aasta jooksul kohaliku
omavalitsuse pidamisel oleva koolieelse lasteasutuse, põhikooli või gümnaasiumi õppehoonena
(edaspidi ka õppehoone);
4) hoonet kasutab taotluse esitamise hetkel põhilise õppekohana vähemalt 300 statsionaarses
õppevormis õppivat põhikooliastme õpilast.
(3) Hoones, mida kasutatakse tervikuna õppehoonena, on kulud abikõlblikud kogu hoone
köetava pinna ulatuses. Hoones, mida kasutatakse õppehoonena osaliselt, on kulud abikõlblikud
õppehoonena kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses.
(4) Meetmest ei toetata projekte, millega hõlmatud hoones või hooneosas on klassiruumides
olemas sundventilatsioon.
§ 4. Projekti elluviimise periood
(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti
tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud.
(2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotlusvooru avamise päev ja lõpp hilisem kui 2024.
aasta 30. august.
(3) Projekt loetakse lõppenuks toetuse saajale lõppmakse tegemisest. Lõppmakse tehakse pärast
projekti kulude abikõlblikkuse ja projekti tulemuste saavutamise tõendamist ning lõpparuande
kinnitamist
§ 5. Abikõlblikud kulud
(1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja
vajalikud käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ning mis on tehtud
projekti elluviimise perioodil.
(2) Projekti mitteabikõlblikud ja projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad
kulud katab toetuse saaja.
(3) Energiatõhususe tööde puhul on abikõlblikud järgmised kulud:
1) soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemide väljaehitamise kulu, sh ruumipõhiste
soojustagastusega sundventilatsiooniseadmete ehitamise kulu. Paigaldatava seadme
minimaalne energiamärgis peab olema A ja seade peab vastama Euroopa Komisjoni määrustele
1253/2014 ja 1254/2014;
2) koos soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemidega jahutussüsteemide väljaehitamise
kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetekohane sisekliima;
3) soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemi automaatika ja tarkade juhtimisseadmete,
sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, väljaehitamise kulu;
4) hoone köetava pinna vähendamise (osalise lammutamise) kulu, viies koolihoones õppekohad
vastavusse demograafiliste muutustega;
5) õppehoone soojustamise ehitustööde kulu;
6) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu;
7) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu;
8) taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja
andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad jälgida või muuta hoone energiakasutust, ostmise ja
3
paigaldamisega seonduv kulu;
9) päikesekaitse lahenduste kulu;
10) valgustuse energiasäästlikumaks uuendamise kulu;
11) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu;
12) käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või
nende eelduseks olevate investeeringute kulud;
13) käesoleva lõike punktides 1–12 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku
projekteerimise, projekti ekspertiisi, omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise
kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud, kultuurimälestiste korral muinsuskaitse
eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulu.
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu
taolisega;
2) kapitalirendi makse;
3) amortisatsioonikulu;
4) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kümne aasta jooksul riigi muudest tuludest,
sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud;
5) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja
ebaolulised kulud;
6) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;
7) projektijuhtimise ja õigusabi kulu;
8) kulu, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest.
§ 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus
(1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku
omavalitsuse elanike arvust ning on vastavalt käesoleva määruse lisale 40–70 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest.
(2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud:
1) maksimaalne toetuse suurus on 500 eurot hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe
ruutmeetri kohta;
2) maksimaalne abikõlblik köetava netopinna ruutmeetrite hulk on 8 ruutmeetrit iga õppehoonet
või selle osa kasutava põhikooli- või gümnaasiumi statsionaarse õppe õpilase kohta. Andmed
õpilaste arvude kohta võetakse 10. novembri 2021.a seisuga Eesti hariduse infosüsteemist;
3) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt määruse lisas
sätestatud toetusmäärale on 1 600 000 – 2 800 000 eurot, mis arvutatakse valemi 4 000 000
eurot × individuaalne toetusmäär järgi.
(3) Toetuse taotleja osalus peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste
edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse.
(4) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud
tagastamatut abi.
(5) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr ja summa
sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
§ 7. Riigiabi andmise reeglite kohaldamine
Käesoleva määruse raames antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 tähenduses.
4
3. peatükk
Toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded
§ 8. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest.
§ 9. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotleja peab esitama toetuse taotluse (edaspidi taotlus) taotlusvormil.
(2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja.
(3) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud ning
taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud
eesmärgiga;
2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad
käesoleva määruse §-s 4 sätestatud perioodil;
3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti
eesmärkide ja tegevustega ning vastama määruses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu
määrale, arvestades käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud piiranguid;
4) taotluses nimetatud planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja
riigisiseste õigusaktidega;
6) taotlus peab sisaldama kinnitust, et taotleja tagab projekti elluviimisel hoone tarnitud
energiakulu vähenemise (hoone sisekliima tagamiseks tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni-
ja valgustuskulud, tarbevee soojendamiskulud ning olme ja muude elektriseadmete tööks
tehtavad kulud) kas taotluses nimetatud hoone tarnitud energiakulu vähenemisena või
summaarselt teiste projekti hõlmatud koolihoonete tarnitud energiakulu vähenemisena;
7) taotlusest peab selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, sealhulgas selle köetava pinna
ruutmeetrite arv, mis on kasutusel õppehoonena, selle pinna ruutmeetrite arv, mis lammutatakse
ning prognoositava energiasäästu suurus;
8) taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks
ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest taotluse esitamisele eelnenud kümne aasta jooksul;
9) taotlus peab sisaldama kinnitust, et hoone köetavast netopinnast kasutatakse vähemalt kümne
aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsendi ulatuses haridusasutuse
kasutuses oleva pinnana pinnana ning taotluses peab olema toodud rahvastikuprognoosi ja
teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise kirjeldus.
(4) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse
hindamiseks.
(5) Ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv
rahvastikuregistri andmetel on 2020. aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada
maksimaalselt ühe taotluse ning kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv
rahvastikuregistri andmetel on 2020. aasta 1. jaanuari seisuga üle 8000, võib esitada
maksimaalselt kaks taotlust.
(6) Ühes taotluses võib taotleda toetust vaid ühe hoone rekonstrueerimistöödeks.
5
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 10. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid
rakendusüksusele elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel digitaalselt
allkirjastatuna.
(2) Taotlusvooru rahalise mahu, ja meetme rakendaja halduskulud kinnitab valdkonna eest
vastutav minister käskkirjaga.
(3) Taotlusvooru koos taotluse esitamise tähtpäevaga kuulutab välja rakendusüksus.
Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 45 kalendripäeva enne taotluste
esitamise tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel.
(4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval elektroonilise
taotluste esitamise keskkonna kaudu.
(5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta.
§ 11. Taotluse menetlemine
Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
1) taotluse registreerimine;
2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;
3) taotluse hindamine;
4) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine
(1) Taotleja peab vastama käesoleva määruse §-s 8 sätestatud nõuetele.
(2) Taotlus vastab nõuetele, kui:
1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab käesoleva määruse §-
s 9 sätestatud nõuetele;
2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks
tegevusteks;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra;
4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt käesoleva määruse § 4 lõikes 2
sätestatud tähtajal;
5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering
ning on esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta.
(3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele;
5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud.
(4) Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi,
teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme
6
tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata
jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 17 lõikes 2
sätestatule.
(6) Vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid käesoleva määruse §-s 14
sätestatud korras ning seal toodud hindamiskriteeriumide alusel.
(7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamise otsuse. Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse
edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt
laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest.
§ 13. Taotluste analüüs ja läbirääkimised taotlejatega
(1) Enne hindamist peab rakendusüksuse koordinaator koos kaasatud ekspertidega analüüsima
iga taotlust ning tegema taotlejale vajadusel ettepanekuid tegevuste vastavusse viimiseks
käesoleva meetme eesmärgiga.
(2) Analüüsi käigus on rakendusüksusel õigus esitada taotlejatele küsimusi.
(4) Analüüsi tulemusena koostatakse taotlejatele vajadusel ettepanekud taotluste
korrigeerimiseks. Ettepanekute koostamisel lähtutakse eesmärgist saavutada läbi toetuse
andmise antud piirkonnas parim võimalik hariduse kättesaadavus, hoone sisekliima vastavus
tervisekaitsenõuetele, hoone energiatõhusus, maksimaalne kasusaajate arv, kuluefektiivsus
ning valitud lahenduste optimaalsus.
(5) Korrigeeritud taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 14 päeva jooksul teavituse
esitamisest.
§ 14. Taotluse hindamine
(1) Taotlusi hinnatakse järgmiselt:
1) taotlusi hinnatakse üleriigilises pingereas;
2) esialgne pingerida moodustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud
hindamiskriteeriumite alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide
kokkuliitmisel ja ümardamisel täpsusastmega kaks kohta pärast koma;
3) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle
põhitegevuse tulu vastavalt määruse lisale on elaniku kohta väiksem;
4) igast maakonnast arvatakse toetatavate projektide lõplikku pingeritta vähemalt üks sellest
maakonnast kõige kõrgema hinde saanud projekt sõltumata tema asukohast üleriigilises
pingereas;
5)lõplikult pingereast rahastatakse projekte meetme eelarve mahus.
(2) Taotluste hindamiskriteeriumid on:
1) õppehoonet põhilise õppekohana kasutavate õpilaste arv – 35% koondhindest;
2) õppehoonet kasutava õppeasutuse kasutuses oleva kogupinna ja õppeasutuse õpilaste arvu
jaotis – 25% koondhindest;
3) taotluses toodud abikõlblike tööde sisu ning tulemus – 40% koondhindest.
(3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi.
Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud hindamiskriteeriumitest.
7
(4) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist Haridus- ja
Teadusministeeriumiga ja avalikustab selle oma veebilehel.
§ 15. Taotluse rahuldamine
Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise
tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsus. Tähtaeg pikeneb aja võrra, mis on käesoleva määruse § 13 lõike 4
alusel antud taotlejale taotluse korrigeerimiseks.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsus
Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) toetuse maksimaalne summa;
5) projekti minimaalne omafinantseeringu määr;
6) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht;
7) poolte õigused ja kohustused;
8) viited vaidlustamisele ja järelevalvele;
9) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning
aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandluse esitamise kord projekti tulemusel
saavutatavast CO2 heitkoguse kokkuhoiust;
10) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord;
11) toetuse väljamaksmise kord;
12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks tunnistamise alused;
13) vaidluste lahendamise kord;
14) teadete kättetoimetamise vorm ja viis;
15) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve
teostamiseks.
§ 17. Taotluste rahuldamata jätmise otsus
(1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja või taotlus ei
vasta käesoleva määruse §-des 8 ja 9 kehtestatud nõuetele;
2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas, arvestades käesoleva määruse § 15
lõikes 3 sätestatut, väljapoole taotluste rahastamise eelarvet.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise kord.
(3) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale elektrooniliselt
pärast otsuse tegemist.
8
5. peatükk
Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse
rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas:
1) tagama projekti elluviimisega hoone tarnitud energiakulu vähenemise ning esitama
rakendusüksuse nõudmisel seda tõendavad dokumendid,
2) teostama rakendusüksuse nõudel täiendavaid energiatõhusustöid, kui projekt ei ole kaasa
toonud tarnitud energiakulu vähenemist;
2) kooskõlastama rakendusüksusega enne ehitustööde algust ehitushanke aluseks oleva
ehitusprojekti;
3) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist;
4) kasutama hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt kümme aastat projekti lõppemisest
arvates 90% ulatuses õppehoonena;
5) võimaldama rakendusüksusel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning kümne
aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate
projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel
on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning
tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija
dokumentidega;
6) võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning
pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal;
7) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti
elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone kavandatavat ja
tegelikku kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged;
8) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva
projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast;
9) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud sealhulgas
mitteabikõlblikud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
10) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kümne aasta jooksul projektile
lõppmakse tegemisest;
11) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja kümne aasta jooksul
projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või
toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud
eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse
peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine,
hoone kasutuse muutumine jms);
12) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks.
§ 19. Toetusele viitamine
Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv
tahvel, millel peab olema vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) tööde teostaja;
3) valmimise tähtaeg;
4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik”;
5) Haridus- ja Teadusministeeriumi logo.
9
6. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmine
Taotluse rahuldamise otsust muudetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi või rakendusüksuse
algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. Rakendusüksus võib teha
taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse 10–100 protsendi ulatuses tagasinõudmise
otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud
tingimuse või nõude;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ettenähtud tingimustel;
4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu
ei ole järgitud;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
7) hoone köetavast netopinnast kasutatakse enne kümne aasta möödumist projekti lõppemisest
arvates õppehoonena vähem kui 90 protsenti;
8) hoone omand või hoone valdus antakse kolmandatele isikutele enne kümne aasta möödumist
projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna (allkirjastatud digitaalselt)
minister Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler
Lisa
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri määrusega
„Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmiseks
antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“
KOV Maksimaalne
toetusmäär
Tallinna linn 40%
Anija vald 41%
Harku vald 40%
Jõelähtme vald 40%
Keila linn 40%
Kiili vald 40%
Kose vald 40%
Kuusalu vald 40%
Loksa linn 70%
Maardu linn 61%
Raasiku vald 40%
Rae vald 40%
Saku vald 40%
Saue vald 40%
Viimsi vald 40%
Lääne-Harju vald 46%
Hiiumaa vald 46%
Jõhvi vald 70%
Kohtla-Järve linn 70%
Lüganuse vald 70%
Narva linn 70%
Narva-Jõesuu linn 40%
Sillamäe linn 70%
Toila vald 41%
Alutaguse vald 40%
Paide linn 61%
Türi vald 65%
Järva vald 48%
Jõgeva vald 58%
Põltsamaa vald 54%
Mustvee vald 70%
Haapsalu linn 69%
Vormsi vald 40%
Lääne-Nigula vald 49%
Haljala vald 44%
Kadrina vald 53%
Rakvere linn 62%
Rakvere vald 46%
Tapa vald 65%
Vinni vald 52%
Viru-Nigula vald 59%
Lisa
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri määrusega
„Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmiseks
antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“
Väike-Maarja vald 56%
Häädemeeste vald 54%
Kihnu vald 68%
Saarde vald 61%
Pärnu linn 61%
Tori vald 51%
Põhja-Pärnumaa vald 59%
Lääneranna vald 63%
Kanepi vald 52%
Põlva vald 62%
Räpina vald 66%
Kehtna vald 50%
Kohila vald 40%
Märjamaa vald 60%
Rapla vald 52%
Muhu vald 50%
Ruhnu vald 49%
Saaremaa vald 60%
Kambja vald 40%
Luunja vald 40%
Nõo vald 40%
Peipsiääre vald 61%
Tartu linn 45%
Tartu vald 40%
Elva vald 49%
Kastre vald 40%
Mulgi vald 62%
Viljandi linn 64%
Viljandi vald 56%
Põhja-Sakala vald 54%
Otepää vald 52%
Valga vald 70%
Tõrva vald 59%
Antsla vald 61%
Rõuge vald 61%
Võru linn 65%
Võru vald 52%
Setomaa vald 64%
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/21-1479 - Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.12.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99cbf392-6a04-460c-8dd6-1802d05e1600
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99cbf392-6a04-460c-8dd6-1802d05e1600?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main