dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. detsember 2021
Viit
1.15-5/2021/6917-2
Registreeritud
2. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎1.15-520216917-2 02.12.2021 Väljaminev kiri.asice223 KB

Sisu (failidest)

Teie 23.11.2021 Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected] Meie 02.12.2021 nr 1.15-5/2021/6917-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud härra Peterson Vastuseks Teie päringule kvalifikatsiooni tõendamise nõude ja majandusteate esitamise kohustuse osas lamekatuse paigaldamisel selgitame järgmist. Majandustegevusteate esitamist ehitusvaldkonnas reguleerib ehitusseadustiku § 25. Ehitusseadustiku § 25 lõige 1 sätestab, et majandustegevusteate esitab majandustegevuse registrisse (MTR) ettevõtja, kes tegutseb ehitamise puhul ehitusloakohustusliku tegevusega. Kui pakutav ehitusteenus ei ole olemuslikult ehitusloakohustuslik, siis ehitusseadustiku kohaselt majandustegevusteadet ei esitata ja selle esitamist ei saa järelikult ka nõuda. Lisaks peab ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise teenust pakkuv ettevõtja tõendama oma vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni. Ehitusloakohustuslikud ehitised ja ehitustööd on sätestatud ehitusseadustiku lisas 1: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/3201/7002/Lisa_1_01.03.2017.pdf# Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt lähtutakse ehitamise mõiste puhul abstraktsest lähenemisest, mis võimaldab seda kohaldada kõikidele erinevatele ehitistele ja ehitustöödele. Ehitamise mõiste sisustamisel lähtutakse järgmistest eesmärkidest: - ehitamise mõiste peab olema võimalikult suures kooskõlas tavakeeles ehitamisena mõistetava tegevusega; - ehitamise mõiste peab olema võimalikult kõikehõlmav ja arvestama eesmärgiga hõlmata kõiki seadusega reguleeritud valdkondade ehituslikke tegevusi; - ehitamise mõiste ei tähenda, et kõiki hõlmatavaid tegevusi peaks seadustik käsitlema ühte moodi. Regulatsioon võib tegevusi käsitleda diferentseeritult. Ehitusseadustiku § 4 lg 1 kohaselt loetakse ehitamiseks ehitise püstitamist, rajamist, paigaldamist, lammutamist ja muud ehitisega seonduvat tegevust, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Seega juhul kui tegevuse tulemusena tekib uus ehitis, siis on tegemist ehitise püstitamisega. Juhul, kui ehitise püstitamine on tulenevalt ehitusseadustiku lisast 1 ehitusloakohustuslik tegevus, peab Teie heaks tegutsema pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab kutse (§ 24) ning samuti peab ettevõtja täitma teatamiskohustuse (§ 25) majandustegevusteatega majandustegevuse registris (MTR). Juhul kui tegevuse tulemusena ei valmi ehitis tervikuna vaid tegemist on ehitatavas või ümberehitatavas ehitises tehtava konkreetse üksiku tööga või tööde kogumiga, tuleb hinnata, kas tegemist on üldse ehitusseadustikuga reguleeritud ehitustööga. Võrdluse alusena on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul kohane kasutada ehitusseadustiku § 4 lõikes 3 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 sätestatut. Ehitusseadustiku § 4 lõike 3 kohaselt on ehitise ümberehitamine eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Hinnangu andmisel, kas tegemist võib olla ehitusseadustiku kvalifikatsiooni tõendamise nõudega hõlmatud ehitustööga või mitte, tuleks ministeeriumi hinnangul siinkohal võrrelda sama tegevust kahes olukorras: tegevust reaalselt ehitatavas ehitises ja sama tegevust hüpoteetilises ümberehitatavas ehitises. Kui tegevus hüpoteetilises ümberehitatavas ehitises ei ole hõlmatud ehitusseadustiku § 4 lõikes 3 nimetatud tegevustega, st tegemist ei ole tegevusega, mis eraldiseisvalt vajaks ümberehitamisel ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist, ei oleks samale tegevusele tegelikult püstitatavas ehitises teistsuguste nõuete seadmine millegagi põhjendatud. Reeglina lamekatuse paigaldamine, mille puhul kinnitatakse katusekattematerjal aluskonstruktsiooni peale, ei ole hõlmatud ehitusseadustiku § 4 lõike 3 sätetega ja järelikult üldjuhul ehitusloakohustust ei ole. Samas võib ette tulla väga erinevaid olukordi, näiteks kui kõnesoleva töö käigus muudetakse hoone kande- ja jäigastavaid katusekonstruktsioone (näiteks talasid või jäikusplaate), mille puhul on üldjuhul tegemist eraldiseisvalt ehitusloakohustusliku tegevusega. Analoogselt võib ehitusloakohustuslik olla piirdekonstruktsiooni muutmine selliselt, et muutuvad selle füüsikalised omadused, näiteks soojusläbivus. Teatud olukordades võib ehitusloakohustuslikuks osutuda ka katusekattevahetus sellise vastu, mis muudab oluliselt ehitise välisilmet. Seega juhul kui konkreetse ehitustöö puhul ei ole selge, kas on tegemist ehitusloakohustusliku ehitamisega ning kas sellest tulenevalt tuleb rakendada kvalifikatsiooni tõendamise ja teatamiskohustuse nõuet, siis soovitame selles küsimuses konsulteerida vastava kohaliku omavalitsuse üksusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass asekantsler 2 (3) Ülle Reidi 625 6457 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel