Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14 “ Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus “ Lisa 3 (maaeluministri xx.xx. 2021 määruse nr x x sõnastuses ) Piimatootmise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid Sotsiaalmajanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 1.1 Taotleja tegeleb põllumajandusliku tegevusega Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal kogu müügitulus oli üle 70,00% 2 1.2 Taotleja on noor põllumajandus tootja 3 1.3 Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks toetust enam Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 1 4 000 – 150 000 eurot 150 000 ,01 – 400 000 eurot 400 000 ,01 – 800 000 eurot 800 000 ,01 – 1 200 000 eurot 2 3 2 1 1.4 Taotleja kavandab investeeringu teha saarel Taotleja investeeringuobjekt asub saarel või ta kavandab investeeringu teha saarel 1 1.5 Taotleja tegeleb ohustatud e esti maatõugu piimaveiste kasvatamisega Taotleja peab taotl use esitamise le vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 6‒20 eesti maatõugu piimalehma, kelle osakaal kõigis taotleja peetavates piimalehmades on üle 20,00%, või taotlejal on karjas vähemalt 21 või enam eesti maatõugu piimalehma 2 Sotsiaalmajanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 11 Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus /alakriteeriumid Hindepunktid 2.1 Taotlejal on keskkonnanõuete või loomade heaolu nõuete täitmise kohustus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse v õi loomade heaolu toetuse alusel või taotleja on mahetootja 2 2.2 Taotleja teeb investeeringu sõnniku - või silohoidla e hitamiseks Taotleja teeb investeeringu sõnniku- või silohoidla ehitamiseks 5 Taotleja teeb investeeringu sellise sõnnikuhoidla ehitamiseks, mis mahutab taotleja tootmisüksuse s peetavate loomade vähemalt 12 kuu sõnniku koguse 6 2.3 Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla katmiseks, et vähendada ammoniaagiheidet 2 2.4 Taotleja teeb investeeringu sellise sõnnikuhoidla ehitamiseks , mis asub nitraaditundlikul alal 2 2.5 Taotleja teeb investeeringu sõnnikulaoturi ostmiseks 3 2.6 Taotleja teeb investeeringu karja aia ostmisek s 1 2.7 Taotleja teeb investeeringu mobiilse jooturi ostmiseks 1 2.8 Taotleja teeb investeeringu olemasoleva loomakasvatushoone ventilatsioonisüsteemi ehitamiseks 1 Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumi te hindepunktid kokku 18 Majanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 3.1 Taotleja võlakordaja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal alla 0,33 2 3.2 Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine korrigeeritud ettevõtluse tulem või müügitul u puhasrentaablus Taotleja l , kes on f üüsilisest isikust ettevõtja ja peab raamatupidamist kas sapõhiselt , oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine korrigeeritud ettevõtlus e tulem vahemikus 0–5000 eurot 5000 ,01 – 30 000 eurot 30 000 ,01 – 100 000 eurot 1 2 1 Taotleja l , kes on juriidili s e st või füüsilisest isik ust ettevõtja ja peab raamatupidamist tekkepõhiselt , oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu puhasrentaablu s vahemikus 0 – 0,04 0,04 1 – 0,09 üle 0,09 1 2 1 3.3 Suurema omafinantseeringuga investeeringud Omafina n tseeringu osakaal toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumuse s on 60 – 70% 70 – 80% 80 – 85% 1 2 3 3.4 Taotleja t eeb investeeringu noorkarjalauda ehitamiseks 5 3.5 Taotleja teeb investeeringu elektrigeneraatori ostmiseks 1 3.6 Taotleja teeb investeeringu bioohutusnõuete täitmiseks Taotleja teeb investeeringu loomade bioohutusnõuete täitmiseks vajaliku l oomapidamishoone ehitamiseks või sinn a juurde kuuluva statsionaarse seadme või loomade pidamiseks mõeldud paigaldise ostmiseks 1 Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 14 Ühistegevusega seotud investeeringu hindamiskriteerium Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid Taotleja on tunnustatud tootjarühm või tunnustatud tootjaorganisatsioon 2 Ühistegevusega seotud investeeringu hindamiskriteeriumi hindepunktid kokku 2 Hindamiskriteeriumite m aksimaalne hindepunktide summa 45 Hindamiskriteeriumite m inimaalne hindepunktide summa (25% maksimaalsest hindepunktide summast) 12
Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14 “ Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus “ L isa 4 (maaeluministri xx.xx. 2021 määruse nr x x sõnastuses) Loomakasvatuse (välja arvatud piimatootmine ja mesindus) tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid Sotsiaalmajanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 1.1 Taotleja tegeleb põllumajandusliku tegevusega Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal kogu müügitulus oli üle 70,00% 2 1.2 Taotleja on noor põllumajandustootja 3 1.3 Taotleja, kes tõenäoliselt vajab investeeringu tegemiseks toetust enam Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 14 000 – 100 000 eurot 100 000 ,01 – 200 000 eurot 200 000 ,01 – 400 000 eurot 3 2 1 1.4 Taotleja kavandab investeeringu teha saarel Taotleja investeeringuobjekt asub saarel või ta kavandab investeeringu teha saarel 1 1.5 Taotleja tegeleb ohustatud tõugu loomade (v.a eesti maatõugu piimaveised) kasvatamisega Taotlejal on ohustatud tõugu looma pidamise toetuse alusel kohustus pidada e esti vutti , k ihnu maalammast või kokku vähemalt kuut eesti hobuse, eesti raske veohobuse, tori universaalsuuna või vana-tori suuna tõugu hobust 2 Sotsiaalmajanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 11 Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panusta mise hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 2.1 Taotlejal on keskkonnanõuete või loomade heaolu nõuete täitmise kohustus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse v õi loomade heaolu toetuse alusel või taotleja on mahetootja 2 2.2 Taotleja tee b investeeringu sõnniku- või silohoidla ehitamiseks 5 2.3 Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla katmiseks, et vähendada ammoniaagiheidet 2 2.4 Taotleja tee b investeeringu sõnnikuhoidla ehitamiseks , mis asub nitraaditundlikul alal 2 2.5 T aotleja teeb investeeringu sõnnikulaoturi ostmiseks 3 2.6 Taotleja teeb investeeringu väljaspool loomade pidamiseks mõeldud ehitist asuva söötmi s- või jootmisplatsi rajamiseks 3 2.7 Taotl eja teeb investeeringu karjaaia ostmiseks 1 2.8 Taotleja teeb investeeringu mobiilse jooturi ostmiseks 1 2.9 Taotleja teeb investeeringu heitõhu õhupuhastussüsteemi või sõnniku jääksoojuse tagastamise süsteem i eh i tamiseks 3 K eskkon naeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 22 Majanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus /alakriteeriumid Hindepunktid 3.1 Taotleja võlakordaja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal alla 0,33 2 3.2 Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine korrigeeritud ettevõtluse tulem või müügitulu puhasrentaablus Taotlejal, kes on füüsilisest isikust ettev õtja ja peab raamatupidamist kas sapõhiselt , oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine korrigeeritud ettevõtluse tulem vahemikus 0 – 5000 eurot 5000 ,01 – 30 000 eurot 30 000 ,01 – 100 000 eurot 1 2 1 Taotlejal , kes on juriidili s e st või füüsilisest isikust ettevõtja ja peab raamatupidamist tekkepõhiselt , oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta k eskmine müügitulu puhasrentaablu s vahemikus 0–0,05 0,05 1 – 0,11 üle 0,11 1 2 1 3.3 Suurema omafinantseeringuga investeeringud Omafina n tseeringu osakaal toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumuse s on 60 – 70% 70 – 80% 80 – 85% 1 2 3 3.4 Taotleja teeb investeeringu lihaveiselauda ehitamiseks või varjualuse rajamiseks või ostmiseks 5 3.5 Taotleja teeb investeeringu elektrigeneraatori ostmiseks 1 3.6 Taotleja teeb investeeringu bioohutusnõuete täitmiseks Taotleja teeb investeeringu loomade bioohutusnõuete täitmis eks vajaliku loomapidamishoone ehitamiseks või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme või loomade pidamiseks mõeldud paigaldise ostmiseks 1 3.7 Taotleja teeb investeeringu valdkonda, kus Eesti isevarustatuse tase ei ole täidetud Investeering on mõeldud pardi, hane, kalkuni, pärlkana, faasani, küüliku või vabapidamisel peetava kana pidamiseks 2 Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 16 Ühistegevusega seotud investeeringu hindamiskriteerium Taotleja on tunnustatud tootjarühm või tunnustatud tootjaorganisatsioon 2 Ühistegevusega seotud investeeringu hindamiskriteeriumi hindepunktid kokku 2 Hindamiskriteeriumite m aksimaalne hindepunktide summa 51 Hindamiskriteeriumite m inimaalne hindepunktide summa (25% maksimaalsest hindepunktide summast) 13
Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14 “ Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus “ Lisa 5 (maaeluministri xx.xx. 2021 määruse nr x x sõnastuses ) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid Sotsiaalmajanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus /alakriteeriumid Hindepunktid 1.1 Taotleja tegeleb põllumajandusliku tegevusega Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal kogu müügitulus oli üle 70,00% 2 1.2 Taotleja on noor põllumajandus tootja 3 1.3 Taotleja, kes tõenäoliselt vajab invest eeringu tegemiseks toetust enam Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 14 000 – 100 000 eurot 100 000 ,01 – 200 000 eurot 200 000 ,01 – 300 000 eurot 300 000 ,01 – 700 000 eurot 2 3 2 1 1.4 Taotleja kavandab investeeringu teha saarel Taotleja investeeringuobjekt asub saarel või ta kavandab investeeringu teha saarel 1 Sotsiaalmajanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 9 Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus /alakriteeriumid Hindepunktid 2.1 Taotlejal on keskkonnanõuete täitmise kohustus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse alusel või taotleja on mahetootja 2 2.2 Taotleja teeb investeeringu sellise kuivati ostmiseks või ehitamiseks või sellise katla või põleti ostmiseks ja p aigaldamiseks , mis kasutab küttena ainult biolo ogiliselt taastuvaid või vähem CO 2 -heidet tekitavaid energiaallikaid Taotleja tee b investeeringu sellise kuivati ostmiseks või ehitamiseks või sellise katla või põleti ostmiseks ja paig aldamiseks , mis kasuta b küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO 2 -heidet tekitavaid energiaallikaid 4 Taotleja , kes on sertifitseeritud seemne tootja , tee b investeeringu sellise kuivati ostmiseks või ehitamiseks või sellise katla või põleti ostmiseks ja paigaldamiseks , mis kasuta b küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO 2 -heidet tekitavaid energiaallikaid 6 2.3 Taotleja teeb investeeringu taimekaitsevahendite triivi ja kasutamiskogust vähendatava seadme ostmiseks Taotleja teeb investeeringu õhk k ardinaga taimepritsi ostmiseks 3 Taotleja teeb investeeringu sellise taimepritsi ostmiseks, mille l on ü ksikpihustilülitus, kus automaatika või käsijuhtimine lülitab vastavalt masina liikumisele sisse ja välja üksikud pihustid 1 2.4 Taotleja teeb investeeringu väetisekulu vähendamist võimaldava seadme ostmiseks Taotleja teeb investeeringu t äppisväetamise sensorsüsteem i ostmiseks 3 Taotleja teeb investeeringu GPS - seadmetega varustatud roolijuhtimissüsteem i või ISOBUS-süsteem i ostmiseks 1 Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 14 Majandusliku d hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 3.1 Taotleja võlakordaja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal alla 0,33 2 3.2 Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine korrigeeritud ettevõtluse tulem või müügitulu puhasrentaablus Taotlejal, kes on füüsilisest isikust ettev õtja ja peab raamatupidamist kas sapõhiselt , oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine korrigeeritud ettevõtluse tulem vahemikus 0 – 5000 eurot 5000 ,01 – 30 000 eurot 30 000 ,01 – 100 000 eurot 1 2 1 Taotlejal , kes on juriidili s e st või füüsilisest isikust ettevõtja ja peab raamatupidamist tekkepõhiselt , oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta k eskmine müügitulu puhasrentaablu s vahemikus 0–0,06 0,06 1 – 0,13 üle 0,13 1 2 1 3.3 Suurema omafinantseeringuga investeeringud Omafina n tseeringu osakaal toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumuse s on 60 – 70% 70 – 80% 80 – 85% 1 2 3 3.4 Taotleja teeb investeeringu elektrigeneraatori ostmiseks 1 Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 8 Ühistegevusega seotud investeeringu hindamiskriteerium Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid Taotleja on tunnustatud tootjarühm või tunnustatud tootjaorganisatsioon 2 Ühistegevusega seotud investeeringu hindamiskriteeriumi hindepunktid kokku 2 Hindamiskriteeriumite m aksimaalne hindepunktide summa 33 Hindamiskriteeriumite m inimaalne hindepunktide summa (25% maksimaalsest hindepunktide summast) 9
Maaeluministri 03.02.2017 määrus nr 14 „ Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus “ L isa 6 (maaeluministri xx.xx. 2021 määruse nr x x sõnastuses) Muude põllumajandussaaduste tootmise (kaasa arvatud mesindus) tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid Sotsiaalmajanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 1.1 Taotleja tegeleb põllumajandusliku tegevusega Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu osakaal kogu müügitulus oli üle 70,00% 2 1.2 Taotleja on noor põllumajandus tootja 3 1.3 Taotleja, kes tõenäoliselt vajab invest eeringu tegemiseks toetust enam Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu oli vahemikus 14 000 – 100 000 eurot 100 000 ,01 – 200 000 eurot 200 000 ,01 – 850 000 eurot 3 2 1 1.4 Taotleja kavandab investeeringu teha saarel Taotleja investeeringuobjekt asub saarel või ta kavandab investeeringu teha saarel 1 Sotsiaalmajanduslik e hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 9 Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panusta mise hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 2.1 Taotlejal on keskkonnanõuete täitmise kohustus keskkonnasõbralik u majandamise toetuse alusel või taotleja on mahetootja 2 2.2 Taotleja teeb investeeringu niisutussüsteemi ehitamiseks katmikalal või avamaal 4 2.3 Taotleja teeb investeeringu a iandus- ja mesindussaaduste hoidla jahutussüsteemi ehitamiseks 4 2.4 Taotleja teeb investeeringu katmikala vee kokkuhoidu või energiasäästu parendamiseks Taotleja teeb investeeringu katmikala vee kokkuhoi d u ja taaskasutamist võimaldava niisutussüsteemi ehitamiseks 4 Taotleja teeb investeeringu katmikala energiasäästu parendamiseks 2.5 Taotleja teeb investeeringu taimekaitsevah endi kasutamise kogust reguleeriva seadme või taimekahjustajate monitooringu- ja hoiatussüsteemi ostmiseks Taotleja teeb investeeringu taimekaitsevahendi kasutamise kog ust reguleeriva seadme ostmiseks 1 Taotleja teeb investeeringu taimekahjustajate monitooringu- ja hoiatussüsteemi ostmiseks 2 Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 22 Majanduslikud hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid 3.1 Taotleja võlakordaja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal alla 0,33 2 3.2 Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine korrigeeritud ettevõtluse tulem või müügitulu puhasrentaablus Taotlejal, kes on füüsilisest isikust ettev õtja ja peab raamatupidamist kas sapõhiselt , oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine korrigeeritud ettevõtluse tulem vahemikus 0 – 5000 eurot 5000 ,01 – 30 000 eurot 30 000 ,01 – 100 000 eurot 1 2 1 Taotlejal , kes on juriidili s e st või füüsilisest isikust ettevõtja ja peab raamatupidamist tekkepõhiselt , oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta k eskmine müügitulu puhasrentaablu s vahemikus 0–0,05 0,05 1 – 0,11 üle 0,11 1 2 1 3.3 Suurema omafinantseeringuga investeeringud Omafinantseeringu osakaal toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumuse s on 60 – 70% 70 – 80% 80 – 85% 1 2 3 3.4 Taotleja teeb investeeringu katmikala või aiandus- ja mes indussaaduste hoidla ehitamiseks 2 3.5 Taotleja teeb investeeringu elektrigeneraatori ostmiseks 1 3.6 Taotleja teeb investeeringu aiandussaaduste kuivati või aiandussaaduste kuivatamist võimaldava seadme ostmiseks 1 3.7 Taotleja teeb investeeringu valdkonda, kus Eesti isevarustatuse tase ei ole täidetud 1 Majanduslike hindamiskriteeriumite hindepunktid kokku 12 Ühistegevusega seotud investeeringu hindamiskriteerium Hindamiskriteerium Kriteeriumi kirjeldus/alakriteeriumid Hindepunktid Taotleja on tunnustatud tootjarühm või tunnustatud tootjaorganisatsioon 2 Ühistegevusega seotud investeeringu hindamiskriteeriumi hindepunktid kokku 2 Hindamiskriteeriumite m aksimaalne hindepunktide summa 45 Hindamiskriteeriumite m inimaalne hindepunktide summa (25% maks imaalsest hindepunktide summast) 12
-864235 -144145 0 0 -389798 -272 0 0 Määrus 92509 -217237 EELNÕU 28.11 .2021 0 0 EELNÕU 28.11 .2021 xx . 12 . 20 21 nr xx Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel. Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määrust nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muudetakse järgmiselt: 1 ) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt : „( 5 ) Toetust võib taotleda tulundusühistu, kes on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud põllumajandussektori tootjarühm (edaspidi tootjarühm ) või tootjaorganisatsioon (edaspidi tootjaorganisatsioon ) .“ ; 2) paragrahvi 2 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „ lõikes 1 või 2 “ tekstiosaga „ning § 3 lõike 1 punktis 3, lõike 2 punktides 1,2 ja 5“; 3 ) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) t aotleja kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid veterinaar seaduse §-s 97, 104, 105 või 106 , söödaseaduse §-s 33, 34 või 35, taimekaitseseaduse §-s 97 või 100 2 , veeseaduse §-s 262, jäätmeseaduse §-s 120 , loomakaitseseaduse §-s 66 1 , 66 6 või 66 10 , looduskaitseseaduse §-s 74, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 53 ega karistusseadustiku §-s 52 2 , 55 1 , 192, 193, 209, 210, 211, 212, 213, 264, 298, 354, 359, 364, 365 või 367 sätestatud süüteo toimepanemise eest ; “ ; 4 ) p aragrahvi 3 lõi kes t 3 jäetakse välja sõnad „ või tootjarühma liikme “ ; 5 ) paragrahvi 3 lõi get 5 ja § 7 punkti 3 täiendatakse p ärast sõna „tootjarühm“ sõnadega „ või tootjaorganisatsioon “; 6 ) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatava t lauseosa ja § 23 lõike 4 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „tootjarühma“ sõnadega „ või tootjaorganisatsiooni “ ; 7 ) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „ või puukooli “ tekstiosaga „, puukooli või metsataimla“; 8 ) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „ 11 ) toetatava hoone või rajatise juurde kuuluva tuleohutuse seaduse § 23 lõike 1 tähenduses tuletõrje veevõtukoha ehitamine. “; 9 ) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 asenda ta kse tekstiosa „ lõike 3“ tekstiosaga „ lõike 2 või 2 1 “; 10 ) paragrahvi 10 pealkirjas asendatakse sõnad „ ja puukooli“ tekstiosaga „ , puukooli ja metsataimla“ ; 1 1 ) paragrahvi 10 lõi kes 1 asendatakse sõnad „omandis vähemalt kolm aastat“ sõnadega „omandis või on taotleja kasuks seatud kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik rendileping vähemalt kolmeks aastaks“; 1 2 ) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2 ) Paragrahvi 4 lõike 1 pu nktis 6 nimetatud istandiku, puukooli või metsataimla piirdeaia või konstruktsiooni ostmiseks ja vajaduse korral paigaldamiseks on investeeringuobjekti alune maa taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viieks aastaks, kui taotleja ei ole VKE .“; 1 3 ) paragrahv i 11 tekst sõnasta ta kse järgmiselt : „ Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud mesindus- või seenekasvatusinventari või - seadme ostmiseks ja vajaduse korral paigaldamiseks on investeeringuobjekti alune maa taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik rendileping või on hoonele või rajatisele, kuhu investeeringuobjekt paigutatakse, seatud taotleja kasuks kasutusvaldus või on taotleja sõlminud hoone või rajatise kasutamiseks kirjaliku rendilepingu vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viieks aastaks, kui taotleja ei ole VKE . “; 1 4 ) paragrahvi 18 lõi kes 4 asendatakse sõnad „ või tootjarühm“ tekstiosa ga „ , tootjarühm või tootjaorganisatsioon“ ; 1 5 ) paragrahvi 18 lõike 7 teist lauset täiendatakse pärast sõna „tootjarühmale“ sõnadega „ ega tootjaorganisatsioonile“; 1 6 ) paragrahvi 21 lõike 2 punktid 6 –9 sõnastatakse järgmiselt: „ 6) kui taotleja on tunnustatud tootjarühm või tootjaorganisatsioon, siis teave tema liikmete kohta mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu viimase päeva seisuga; 7) FIE, kes peab kassapõhist raamatupidamise arvestust, märgib taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta koguvara, käibevara, põhivara, lühiajalised ja pikaajalised kohustused , kohustuste kogusumma ning korrigeeritud ettevõtluse tulem i ; 8) paragrahvi 2 lõikes 3 või 4 nimetatud ettevõtja, kes võttis üle kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava FIE põllumajandusettevõtte, märgib ülevõetud ettevõttega seotud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta koguvara, käibevara, põhivara, lühiajalised ja pikaajalised kohustused , kohustuste kogusumma ning korrigeeritud ettevõtluse tulemi , kui taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruan ded ei ole äriregistrist kättesaadav ad ; 9) FIE, kes peab tekkepõhist raamatupidamise arvestust , või § 2 lõikes 3 või 4 nimetatud ettevõtja , kes võttis üle tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidava FIE põllumajandusettevõtte, märgib enda või ülevõetud ettevõttega seotud taotluse esitamisele vahetult eelnenud vastavalt ühe või kahe majandusaasta bilansi ja kasumiaruande andme d .“; 1 7 ) paragrahvi 2 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 8 ) paragrahvi 22 lõi ke 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „ veekasutuse“ tekstiosaga „ , sealhulgas sademevee“; 1 9 ) paragrahvi 22 lõike 5 sissejuhatav lause osa sõnastatakse järgmiselt : „ Kui taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla ehitamiseks või elektrigeneraatori ostmiseks , esitab taotleja lisaks järgmised andmed: “ ; 20 ) paragrahvi 22 lõike 5 punkt 7 ja lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 2 1 ) paragrahvi 22 täiendatakse lõi getega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „ ( 7 ) K ui investeering tehakse katmikala energiatõhususe s uurendamiseks , esitab taotleja andmed olemasoleva katmikala energiatarbe ja investeeringuga saavutatava energiatarbe kohta . (8) Kui taotleja soovib t aotluse hin damist tegevusvaldkonnas, kus § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste maksumus moodustab suurima osakaalu, esitab ta kavandatava majandustegevuse kohta § 26 lõikes 4 1 nimetatud teabe. “; 2 2 ) paragrahvi 23 lõike 3 punktides 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „punktides 2, 4, 7“ tekstiosaga „punkt ides 2, 4, 6, 7 “; 2 3 ) paragrahvi 23 lõiget 4 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „ 1 1 ) ehitustegevuse korral taotleja koostatud põhimõtteline lahendus, kui ehitusprojekt ei ole nõutav ehitusseadustiku kohaselt ; “ ; 2 4 ) paragrahvi 23 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 1 järgmises sõnastuses: „7 1 ) FIE, kes peab tekkepõhist raamatupidamise arvestust, või § 2 lõikes 3 või 4 nimetatud ettevõtja, kes võttis üle tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidava FIE põllumajandusettevõtte esitab t aotluse esitamise aastale vahetult eelnenud vastavalt ühe või kahe majandusaast a bilansi ja kasumiaruande;“; 2 5 ) paragrahvi 23 lõike 4 punktis 8 asendatakse teks t i osa „lisa 3 real 12, lisa 4 real 12, lisa 5 real 13 või lisa 6 real 10 kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel hindepunktide saamiseks “ teksti osaga „kui toetust taotletakse sõnnikuhoidla ehitamiseks , siis “ ; 2 6 ) paragrahvi 23 lõike 4 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks ; 2 7 ) paragrahvi 25 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile toetust taotlenud FIE-de ning nende § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud FIE-de nimekirja, kelle põllumajandusettevõte võeti üle , järgmiste andmete saamiseks: 1) käibedeklaratsiooni andmed nende FIE-de puhul, kes on käibemaksukohustuslased; 2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed . “; 2 8 ) paragrahvi 25 lõikes 2 2 asendatakse sõna „ Keskkonnamet“ sõnaga „Keskkonnaamet“ ; 2 9 ) paragrahvi 25 lõikes 2 3 asendatakse teksti osa „ ja soovivad saada lisa 3 real 13, lisa 4 real 13, lisa 5 real 14 või lisa 6 real 11 kehtestatud“ tekstiosaga „, mille tulemusena väheneb ammoniaagiheide , ja soovivad saada vastavate “ ; 30 ) paragrahvi 25 lõikes 2 5 asendatakse teksti osa „ lisa 3 real 29, lisa 4 real 30 või 31, lisa 5 real 31 või lisa 6 real 29 kehtestatud “ sõnaga „ vastava “ ; 3 1 ) p aragrahvi 26 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui taotleja teeb investeeringu tegevusvaldkonda, kus ta ei ole saanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurima t osa oma müügit ulust, võib PRIA hinnata tema taotlust tegevusvaldkonna s, kus § 4 lõik e s 1 nimetatud tegevuste abikõlblik maksumus moodustab suurima osakaalu. “; 3 2 ) paragrahvi 26 lõi ge 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkond määratakse tootjarühma ja tootjaorganisatsiooni puhul järgmiselt: 1) taotlust hinnatakse tegevusvaldkonnas, kuhu ku ulub taotleja poolt peamiselt turustatav toodang, või kui taotleja toodang kuulu b mitmesse valdkonda, siis valdkonnas, kus taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli suurim ; 2) kui taotleja teeb investeeringu tegevusvaldkonda, mis erineb punktis 1 nimetatud tegevusvaldkonnast, võib PRIA hinnata tema taotlust tegevusvaldkonnas, kus § 4 lõik es 1 n imetatud tegevuste abikõlblik m aksumus moodustab suurima osakaalu. “; 3 3 ) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „ (4 1 ) Taotluse hindamiseks l õike s 1 1 ja lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkon nas peab taotleja koostama selles tegevusvaldkonnas kavanda tava majandustegevuse kohta kava , mis sisaldab järgmist teavet : 1) valitud tegevusvaldkonna s tegutsemise eeldused ; 2) turustuskanalid valitud tegevusvaldkonnas ; 3) valitud tegevusvaldkonna s saadava müügitulu prognoos investeeringu tegemisele järgneva kahe majandusaasta kohta ; 4) teave selle kohta, milliseid edasisi tegevusi plaanitakse ellu viia tegevusvaldkonnas, kus taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli suurim . “; 3 4 ) paragrahvi 28 lõike 2 punkti 1 1 täiendatakse pärast sõna „maksumusest“ tekstiosaga „ , ü he aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest “ ; 3 5 ) paragrahvi 28 lõi ge 3 sõnastatakse järgmiselt : „(3) Lisaks l õikes 2 sätestatud kohustusele peab toetuse saaja tagama, et kui ta on saanud hindamiskriteeriumi eest hindepunkti, siis viiakse tegevus ellu selles hindamiskriteeriumis sätestatud tingimustel.“; 3 6 ) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „( 23 ) Kui füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsiooni vormi E andmed ei ole Maksu- ja Tolliametile esitatud ning nimetatud vormi Maksu- ja Tolliametile esitamise tähtaeg ei ole möödunud, loetakse selle ettevõtja puhul 2022 . aasta taotluse esitamise tähtajal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud teist majandusaastat ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teiseks majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolmandat majandusaastat. “; 3 7 ) määruse lisad 3 ‒ 6 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaelum inister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron K antsler
SELETUSKIRI maaeluministri määruse “Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 67 lõike 2 alusel “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” (edaspidi arengukava ) tegevuse liigi 4.1 “Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks” (edaspidi meede 4.1 ) rakendamiseks. Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” (edaspidi määrus ) muutmise määruse s (edaspidi eelnõu ) teh akse muudatus ed tulenevalt sellest, et laiendatakse ja täpsustatakse sihtgruppi, kes saab toetust taotleda . Kui varem sai d toetust taotleda tunnustatud tootjarühm ja tunnustamata tootjarühm, kes vastas id määruses sätestatud nõuetele, siis edaspidi saavad toetust taotleda ELÜPSi alusel ja korras tunnustatud tootjarühm ja tunnustatud tootjaorganisatsioon. Teise olulise muudatusena võimaldatakse edaspidi taotlejatel vahetada taotluste hindamisel tegevusvaldkonda. See tähendab, et esmalt määratakse taotleja tegevusvaldkonnaks see tegevusvaldkond , kust ta on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal saanud suurima osa oma müügitulust. Kui aga taotleja kavandab teha investeeringu tegevusvaldkonda, kust ta ei ole saanud suurima t osa oma müügitulust, siis tekib tal võimalus vahetada tegevusvaldkond selle tege vusvaldkonna vastu, kus toetatavate tegevuste abikõlblik maksumus moodustab suurima osakaalu . Tegevusvaldkonna vahetust peavad taotlejad põhjendama, tuues välja, millised eeltingimused on täi d etud tegevusvaldkonna vahetamiseks, turustuskanalite valikud , valitud tegevusvaldkonnas saadava müügitulu prognoos ja teave selle kohta, milliseid edasisi tegevusi kavanda takse teha tegevusvaldkonnas, kus taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on suurim . Ülejäänud muudatused on oma olemuselt normitehnilised ning täpsustavad ja selgitavad, samuti ajakohastatakse eelnõuga viiteid määruses nimetatud teistele õigusaktidele . Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaelu ministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299 , janeli.tikk @agri.ee). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaelu ministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6 202 , jaana.lepik @ agri.ee). Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6 523, laura.ojava @ agri.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrust muudetakse järgmiselt. Eelnõu punktis 1 tehtava muudatuse kohaselt saavad edaspidi lisaks tunnustatud tootjarühmadele toetust taotleda ka ELÜPS - i alusel ja korras tunnustatud tootjaorg ani satsioonid . Muudatus tuleneb sellest, et järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üheks eesmärgiks on tarneahelas põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine . Tootjaorganisatsioonide posit sioon on reeglina tugevam , millest tulenevalt luuakse toetuste taotlemisel soodsamad võimalused eelkõige tunnustatud tootjaorganisatsioonidele. Tootjaorganisatsioonina tunnustamine eeldab põllumajandustootjate suuremat koostööd, et ühiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 loetletud tegevusi ellu viia ja selle kaudu seatud eesmärke täita, seetõttu on tunnustatud tootjaorganisatsioonile loodud eelised ja erandid Euroopa Liidu konkurentsieeskirjadest. Tootjarühm erineb tootjaorganisatsioonist just loomise eesmärgi poolest, sest tootjarühmana tunnustamise eesmär k on üksnes turustada oma liikmete toodetud põllumajandustooteid või liikmete omatoodetud põllumajandustoodete töötlemisel saadud tooteid. Tunnustatud tootjaorganisatsioonil on aga eesmärgid (tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse nõudmise järgi , eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas, tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine) ja tegevused (ühine kvaliteedikontrolli korraldamine, sisendite ühishanked) laiemad kui üksnes põllumajandustoodete ühine turustamine, mistõttu eeldab see liikmete vahel suuremat koostööd ja organiseeritust, et selle kaudu tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Praegu ei ole Eestis tunnustatud ühtegi tootjaorganisatsiooni, kuid tehtavate muudatustega luuakse tootjaorganisatsioonidele võimalus taotleda toetust, mis võiks olla üheks võimaluseks suurendamaks põllumajandustootjate huvi tootjaorganisatsiooni moodustamise ja tunnustamise vastu . Samuti tehakse eelnõuga muudatus, mille kohaselt ei saa enam seda toetust taotleda tunnustamata tootjarühmad. Muu datuse eesmärk on suurendada põllumajan dustootjate huvi ühistegevuse vastu ning motiveerida tootjaid suuremale koostööle , võimaldades edaspidi seda toetust taotleda nii tunnustatud tootjarühma l kui ka tunnustatud tootjaorganisatsiooni l . Maaeluministeeriumi koostatud ülevaates “Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis“ (Tallinn 2018) toodi välja, et tootjarühma loomise ja arendamise toetamine Euroopa Liidu vahenditest on kaasa toonud ühistute arvu hüppelise kasvu. Samas selgus ülevaatest, et kolmandik põllumajandusühistutest ei järgi oma tegevuses ühistegevuse põhimõtteid. Samuti on selgunud, et osa tunnustamata tootjarühmi on loodud “kunstlikult“ toetuse saamise eesmärgil ning “ k unstlikult“ asuta t ud tunnustamata tootjarühmad on tekitanud taotluste hindamisel ebavõrdset konkurentsi toetuse taotlejate vahel. Seoses sellega, et edaspidi saab toetust taotleda tunnustatud tootjaorganisatsioon ning toetust ei saa enam taotleda tunnustamata tootjarühm, muudetakse määrust eelnõu punktidega 4 ─ 6 , 1 4 – 1 7 , ja 3 2 . T unnustatud tootjaorga nisatsioonil on toetuse taotlemisel esita ta vate andmete ja dokumentide esitamise nõuded samad, mis tunnustatud tootjarühmadel. Samuti saab tunnustatud tootjaorganisatsioon sarnaselt tunnustatud toot j arühmaga taotleda toetust mobiilse masina ja seadme ostmiseks ning kõrgema toetuse määr aga ehk neil on 5% võrra suurem toetusmäär kui teistel taotlejatel . Kui taotlejaks on tunnustatud tootjarühm või tootjaorganisatsioon, siis nende majanduslikku jätkusuutlik k us t iseloom u stavaid näitajaid (võlakordaja, maksevõime näitaja) vaadeldakse nende endi majandusnäitajate alusel , mitte tunnusta t ud tootjarühma või tunnusta t ud tootjarühma üksikute liikmete majandusnäitaja te alusel . Samuti ei vaadelda tunnustatud tootjarühmade l ja tootjaorganisatsioonide l , kes on tegutsenud taotluse esitamise hetkeks alla aasta, taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu maksevõime ja võlakordaja näitajaid (eelnõu punkt 4 ) , k una Põllumajanduse Reg istrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) on enne kontrollinud nii tootjarühm i kui ka tootjaorganisatsioone nende tunnustamise käigus. T unnust u se saamiseks on sätestatud erinevad nõuded (nt liikmete arv , konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju all olevate liikmete põllumajandustoodete või nende töötlemis el saadud toodete turustamise müügitulu suurus) , millele vastavust peab PRIA kontrollima . Nimetatud muudatusega ei looda alles alustavatele tunnustatud tootjarühmadele ja tootjaorganisatsioonidele eelist, vaid võimaldatakse neil toetust taotleda teiste tunnustatud tootjarühmade ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide ga võrdsetel alustel. Muudatus toetab ka meetme 4.1 üldist eesmärki, milleks on tootmise nüüdisajastamise ja ühise majandustegevuse edendamise kaudu parandada põllumajandusettevõtja tulemuslikkust . Eelnõu punktis 2 täpsustatakse, millistele nõuetele peab vastama ettevõtja, kes, on täielikult üle võtnud FIE -le kuulunud põllumajandusettevõtte. Määruse § 2 lõige 8 ja § 3 lõike koosmõjus on FIE ettevõtte ülevõtnud taotleja kohalduvad nõuded tuletavad, kui selguse huvides on parem tuua välja kõik nõuded, mille puhul vaadeldakse nii taotleja enda kui vajadusel selle FIE, kelle ettevõte üle võeti, andmeid. Eelnõu punktis 3 täpsustatakse viiteid sellele , milliste nõuete rikkumise eest ei tohi toetuse taotlejatel olla karistusregi stris kehtivaid karistusandmeid. M uudatuse tulemusena kontrollitakse edaspidi karistusregistris kehtivaid karistusandmeid üksnes tunnustatud tootjarühmal ja tunnustatud tootjaorganisatsioonil, mitte nende liikmetel. Üksnes tunnustatud tootjarühma ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni kontrollimise nõuet on täpsemalt selgitatud eelnõu punkti 1 selgitava osa juures. Eelnõu punkti s 7 sätestatakse , et uue objektina saab toetust taotleda ka metsataimlat ümbritseva piirdea ia või konstruktsiooni ostmiseks ning vajaduse korral selle paigaldamiseks. M etsataimede kasvatamise juures on üheks oluliseks osaks piirdeaia olemasolu, mis kaitseb metsataimlat u lukite eest . Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2020 . aasta l avaldatud teabe kohaselt lisandus 2020 . aastal riigimetsa 7200 ha ulukikahjustusi. Keskkonnaministeeriumis 2017. aastal valminud analüüsis “Kultiveerimismaterjali analüüs 2014–2016. Metsataimede kasutusvajaduse prognoosimineˮ on esile toodud, et Eestis kasvatatud metsataimede toodang ei ole jätkuvalt piisav metsauuendamise vajaduse katmiseks. Muudatus aitab kaasa ka kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele. Kuigi keskkonnaministri 1. juuli 2016 . a määruses nr 20 “Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamisenõuded“ on taimla defineeritud kui maa-ala metsataimede tootmiseks, ei ole justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” eraldi taimlate teg evust nimetatud. Küll on EMTAK i jao A alajaos 02101 „Metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad“ ära toodud metsapuid k asvatavate puukoolide tegevus, millest tulenevalt võib metsataimede kasvatamist lugeda põllumajandusliku tegevuse hulka. Eelnõu punkti s 8 sätestatud muudatus tuleneb sellest, et 30. detsembril 2020 jõustusid tuleohutuse seaduses uued sätted tuletõrje veevõtukoha kohta (tuleohutuse seaduse § 23) ning määrus es sisalduvad sätted oli vaja seadusega kooskõlla viia. Eelnõu punkti ga 9 täpsustatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse viiteid määruse § 8 lõike 1 punktis 1 selle sisu muutmata. Eelnõu punkti s 10 tehtav muudatus on seotud eelnõu punkti s 6 tehtava muudatusega, mille kohaselt edaspidi toetatakse metsataimla t ümbritsev a piirdea ia võ i konstruktsioon i ostmist ning vajaduse korral selle paigaldamist . Eelnõu punkti de s 1 1 ─ 1 3 tehakse muudatus, mille kohaselt peab investeeringuobjekti alune maa olema taotleja omandis või on seatud taotleja kasuks hoonestusõigus või kasutusvaldus või on taotlejaga sõlmitud kirjalik rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetuso sa väljamaksmisest, kui taotleja on “komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisas nimetatud tingimustele vastav mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos VKE ), ning vähemalt viis aastat, kui taotleja ei ole VKE. Toetuse taotlemisel tuleb esitada asjakohast õigust tõendava lepingu ärakiri . Muudatusega laiendatakse nende õiguslike aluste loetelu, mille alusel võib taotleja investeeringuobjekti alust maad kasutada. Näiteks ka r endilepinguga ja kasutusvalduse seadmisega saab tagada , et investeeringuobjekti kasutatakse sihipäraselt teatud ajavahemiku jooksul. Toetuse taotleja esitab eelnõu punkti 2 2 kohaselt kasutusvalduse seadmise lepingu ärakirja või rendilepingu ärakirja . Eelnõu punkti s 1 6 t ehtavad muudatused on seotud hindamiskriteeriumites tehtavate muudatustega. Muudatuse tulemusena peavad füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE ) ja määruse § 2 lõikes 3 või 4 nimetatud ettevõtja märkima taotlusele taotluse esitamisele vahe tult eelnenud kahe majandusaasta koguvara, käibevara, põhivara, lühiajalised ja pikaajalised kohustused, kohustuste kogusumma ning korrigeeritud ettevõtluse tulemi . Nimetatud andmeid kasutatakse hi ndamiskriteeriumites kriteerium 3 „ Majanduslikud hindamiskriteeriumid“ täitmise kontrollimiseks. Juhul kui ettevõtja on määruse § 2 lõike 3 ja 4 kohaselt ülevõtnud FIE ettevõtte, siis esitab ta vajadusel andmed selle FIE majandustegevuse kohta. Eelnõu punktis 1 7 täpsustatakse määruse § 22 lõike 3 punkti 6 sõnastus t , lisades, et kui taotleja teeb investeeringu niisutussüsteemi, mis kasutab niisutamiseks sademevett, siis peab ta esitama andmed ka sademevee veetarbe kohta. Eelnõu punktis 1 9 täpsustatakse üksnes määruse § 22 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa ega tehta muudatusi selles , millisei d andmeid peab taotleja esitama. Eelnõu punkti des 20 ja 2 6 tehtavad muudatused on seotud hindamiskriteeriumites tehtavate muudatustega. Muudatuse tulemusena ei pea noor põllumajandustootja hindepunktide saamiseks enam esitama andmeid põllumajandushariduse olemasolu kohta , vaid edaspidi saab noor põllumajandustootja hindepunktid siis, kui ta vastab määruse § 18 lõikes 5 sätestatu d noore ettevõtja määratlusele. Lisaks tunnistatakse kehtetuks määruse § 22 lõige 6, sest teave, mis tuleb esitada, kui toetust taotletakse sõnnikuhoidla katmiseks on sätestatud määruse § 23 lõike 4 punktis 9 ning nendes dokumentides sisalduvat teavet saab kasutada ka hindamiskriteeriumites hindepunktide andmisel. Eelnõu punktis 2 1 täpsustatakse, mill ised andmed peab taotleja esitama , kui investeering tehakse katmikala energiatõhususe suurendamiseks . Kui investeering teh akse katmikala energiatõhususe suurendamiseks , siis peab taotleja esitama andmed olemasoleva katmikala energiatarbe ja investeeringuga saavutatava energiatarbe kohta . Lisaks peab taotleja esita ma määruse § 23 lõike 4 punkti de 1 ja 1 1 kohaselt väljavõtte põhiprojekti joonistest koos seletuskirjaga, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustiku kohaselt , või põhimõttelise lahenduse , kui investeering energiatõhususe suurendamiseks ei nõua ehitusloa olemasolu. Energiasäästule suunatud investeeringuteks katmikalal võivad olla soojapidavamad väliskonstruktsioonid, energiakardinad, LED-valgustid , varjutus jms. Energiasäästule suunatud investeering on ehitamine ehitusseadustiku § 4 tähenduses ning peab tooma kaasa energiatarbe vähenemise. Eelnõu punktiga 2 3 täiendatakse määruse § 23 lõiget 4 punktiga 1 1 . Edaspidi peab ehitustegevuse korral taotleja esitama põhimõttelise lahendus e , kui ehitusprojekt ei ole nõut av ehitusseadustiku kohaselt . Näiteks kui toetust taotletakse lauda heitõhunäitajate parendamiseks või ventilatsioonisüsteemi ehitamiseks, siis põhimõttelisest lahendusest peab selguma , millised seadmed kuuluvad kavandatava investeeringu koosseisu (näiteks ventilatsioonisüsteemi puhul, millist tüüpi ventilaatoreid, külgkardinaid, automaatikat jms kasutakse ) . Samuti kui investeering tehakse sõnniku jääksoojuse tagastamise süsteemi ehitamiseks, siis peab põhimõttelisest lahendusest selguma, millised seadmed kuuluvad jääksoojuse tagastamise süsteemi seadmete hulka. Põhimõttelises lahenduses esitatakse ehitise korruseplaan (või investeeringu asukohta tutvustav ühemõtteline joonis) või eskiis, millele on märgitud seadmete asukoht, ning võimaluse korra l muud vajalikud näitajad. Kui taotleja soovib saada tegevuse eest ka hindepunkte, esitab ta l isaks selgituse, kuidas hindamiskriteeriumi eesmärk ja tingimused täidetakse. Eelnõu punktiga 2 4 täiendatakse määruse § 23 lõiget 4 punktiga 7 1 . Kui taotlejaks on FIE, kes peab tekkepõhist raamatupidamise arvestust , või § 2 lõikes 3 või 4 nimetatud ettevõtja, kes võttis üle tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidava FIE põllumajandusettevõtte , siis edaspidi esitab ta taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud vastavalt ühe või kahe majandusaasta bilansi ja kasumiaruande . Nimetatud aruandeid kasutatakse majanduslike hindamiskriteeriumite täitmise tõendamiseks. See, kas ettevõtja esitab bilansi ja kasumiaruande ühe või kahe majandusaasta kohta sõltub sellest, kui pikalt ettevõtja ise on tegutsenud. Kui ettevõtja on üle võtnud FIE ettevõtte, peavad vastavalt määruse § 2 lõikele 8 taotlejale esitatud nõuetele vastama koos või eraldi taotlej a ja selle FIE majandustegevus. Eelnõu punktis 2 5 tehtavad muudatused on seotud hindamiskriteeriumites tehtavate muudatustega. Muudatuse tulemusena asendatakse viited hindamiskriteeriumitele viitega investeeringu liigi le, mille tegemise eest on võimalik taotlejal hindepunkte saada. Kui taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla ehitamiseks ning soovib saada vastavate hindamiskriteeriumite eest hindepunkte, siis peab taotleja esitama dokumendi või muu asjakohase tõendi, millest nähtub loomakohtade arv loomakasvatusehitises, kus peetakse linde. Eelnõu punktis 2 7 kohaselt esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA ) toetust taotlenud FIE-de nimekirja ning nende määruse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud FIE-de nimekirja, kelle põllumajandusettevõte võeti üle, et saada käibedeklaratsiooni andmed nende FIE-de puhul, kes on käibemaksukohustuslased, ning tu ludeklaratsiooni vormi E andmed. Eelnõu punkti s 2 8 tehakse normitehniline parandus . Eelnõu punktides 2 9 ja 30 tehtavad muudatused on seotud hindamiskriteeriumites tehtavate muudatustega. K ui toetust taotletakse sõnnikuhoidla katmiseks, mille tulemusena väheneb ammoniaagiheide , siis peab taotleja esitama väljavõtte sõnnikuhoidla põhiprojekti joonistest koos seletuskirjaga, millest nähtub, kas kavandatav sõnnikuhoidla katmine vähendab ammoniaagiheidet. Selleks, et teha kindlaks, kas kavandav sõnnikuhoidla katmine vähendab ammoniaagiheide edastab PRIA peale taotluste esitamise tähtpäeva Keskkonnametile sõnnikuhoidla põhiprojekti koos seletuskirjaga. Kui taotleja aga soovib saada hindamiskrite eriumite alusel hindepunkte bioohutusnõuete täitmiseks tehtava investeeringu eest, siis peab taotleja esitama toetatavate tegevuste nimekirja ja selgitused, millega tõendatakse, et kavandatav investeering aitab kaasa bioohutusnõuete täitmisele. Selleks, et teha kindlaks, kas investeering aitab kaasa bioohutusnõuete täitmisele edastab PRIA peale taotluste esitamise tähtpäeva Põllumajandus- ja Toiduametile nende taotlejate nimekirja koos toetatavate tegevuste nimekirja ja selgitustega, kes taotlevad toetust bioohutusnõuete täitmiseks. Eelnõu punktiga 3 1 täiendatakse määruse § 26 lõikega 1 1 . Muudatuse tulemusena võimaldatakse taotlejatel taotluste hindamiseks tegevusvaldkonda vahetada, kui taotleja teeb investeeringu tegevusvaldkonda, kus ta ei ole saanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurima t osa oma müügitulust . Sel juhul saab taotleja valida tegevusvaldkonnaks , milles teda hinnatakse, selle valdkonna , kus määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste abikõlblik maksumus moodustab suurima osakaalu. See tähendab, et esmane määramine tegevusvaldkonda toimub endiselt müügitulu alusel ehk taotleja tegevus valdkond määratakse selle järgi, kust taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal saanud suurima osa oma müügitulust. Kui aga taotleja taotleb toetust nende tegevuste elluviimise k s, mis ei ole seotud tema peamise tegevusvaldkonnaga, siis on ta l võimalik valida see tegevusvaldkond , kuhu ta kavandab teha suurima osa oma investeeringust. N äiteks , kui loomakasvatuses tegutsev ettevõtja soovib alustada mesindusega ning taotleb toetus t mesindusinventari ostmiseks , siis saab taotleja valida tegevusvaldkonna k s „muude põll umajanduslike toodete tootmise, kaasa arvatud mesindus“ ning sel juhul hinnatakse tema taotlust „Muude põllumajandussaaduste tootmise (kaasa arvatud mesindus ) tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid“ alusel. Taotleja saab tegevusvaldkonnaks valida üksnes selle tegevusvaldkonna , kuhu ta teeb summeeritult suurima osakaaluga investeeringu. Summeerimisel võetakse arvesse ainult põhitegevuste maksumused (määruse § 4 lõike 1 tähenduses toetatavad tegevused) . Kui taotleja soovib vahetada tegevusvaldkonda, siis koostab ta selles tegevusvaldkonnas kavandatava majandustegevuse kohta kava, mis sisaldab järgmist teavet : 1) millised eeltingimused on enne taotluse esitamist täidetud uues tegevusvaldkonnas (nt millised sisendi d on olemas jms); 2) teave valitud tegevusvaldkonna võimalike turustuskanalite kohta (nt võimalike turustuskanalite analüüs, sõlmitud lepingud, potentsiaalsete ostjate kaardistus jms); 3) taotleja hinnang valitud tegevusvaldkonnast saadava müügitulu kohta (nt prognoos saadava tulu kohta); 4) teave selle kohta, milliseid edasisi tegevusi kavanda takse teha tegevusvaldkonnas, kus taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu o li suurim (nt kas eelnevas tegevusvaldkonnas lõpetatakse või jääb see samuti üheks tegevuseks, st milline on ettevõtja perspektiiv/väljavaade tulevikuks) . Kui taotleja teeb investeeringu samasse valdkonda , kust ta on saanud suurima osa oma müügitulust, siis lisa põhjendusi taotlejalt ei küsita. Meetme 4.1 toetuse taotlus t e menetlemisel on ilmnenud, et kahes tegevusvaldkonnas tegutseva põllumajandustootja taotlus on eri aastatel vastavalt taotleja müügitulu näitajatele paigutunud hindamisel näiteks kas tegevusvaldkonda “Piimatoomine“ või “Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine“. Eelnimetatu on viinud olukorrani, kus näiteks peamiselt piimatoomisega tegelev põllumajandustootja on paigutunud müügitulu (mis sõltub nii piima kokkuostuhindadest kui ka teravilja maailmaturu hindadest) alusel toetuse taotluste hindamisel teraviljatootmise tegevusvaldkonda. Kuna teraviljatootmise tegevusvaldkonna hindamiskriteeriumid on koostatud teraviljatootjate vajadusi ja eesmärke silmas pidades (näiteks investeeringud kuivatisse), siis selline lähenemine viis ühe tegevusvaldkonna investeeringuteks ettenähtud eelarvevahendid teise tegevusvaldkonna põllumajandustootjale. Muudatuse tulemusena paraneb toetusraha eesmärgipärane kasutamine. Eelnõu punktiga 3 2 muudetakse määruse § 26 lõike 3 sõnastust. Muudatus tehakse ühelt poolt seetõttu , et edaspidi saavad toetust taotleda tunnustatud tootjarühm ja tunnustatud tootjaorganisatsioon , ning teisalt seetõttu , et luuakse taotl use hindamiseks tegevusvaldkonna vahetamise võimalus . See tähendab, et tootjarühmal ja tootjaorganisatsioonil määratakse tegevusvaldkond esmalt selle järgi , kuhu kuulub t em a määratud toodang, või kui ta toodang kuulu b mitmesse valdkonda, siis valdkonnas, kus ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on suurim. Kui aga investeering tehakse tegevusvaldkonda, mis erineb esmalt määratud tegevusvaldkonnast, siis on taotlejal võimalus see vahetada selle tegevusvaldkonna vastu, kus määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste abikõlblik maksumus moodustab suurima osakaalu. Täpsemalt on selgitatud taotluse hindamiseks tegevusvaldkonna vahetamise võimalust eelnõu punkti 3 0 selgitava osa juures. Eelnõu punktiga 3 3 täiendatakse määruse § 26 lõikega 4 1 . Muudatus on seotud eelnõu punktides 30 ja 31 tehtavate muudatustega. T aotlejal võimalus tegevusvaldkonda vahetada ehk avaldada soovi taotluse hindamiseks tegevusvaldkonnas, kuhu investeering on suunatud, kui d ta peab oma tegevuse enne läbi mõtlema ja esitam a kavandatava majandustegevuse kohta asjakohase teabe . T aotleja peab välja tooma järgmised andmed : 1) teabe, millised eeltingimused on täidetud tegevusvaldkonna vahetamiseks (näiteks millised ettevalmistused või tegevused on enne taotluse esitamist tehtud, et tegevusvaldkonda vahetada); 2) teabe valitud tegevusvaldkonna võimalike turustuskanalite kohta (näiteks kes on uues tegevusvaldkonnas potentsiaalsed ostjad, kas on sõlmitud eellepingud uute ostjatega, mis on peamised turustuskanalid uues valdkonnas); 3) hinnangu valitud tegevusvaldkonnast saadava müügitulu kohta (näiteks taotleja esitab prognoosi, mis on eeldatav müügitulu uues valdkonnas ja mis hetkel see müügitulu saavutatakse); 4) teabe selle kohta, milliseid edasisi tegevusi plaanitakse teha tegevusvaldkonnas, kus taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli suurim ( kas eelnevas tegevusvaldko nnas lõpetatakse või jääb see valdkond kõrvaltegevuseks , milline on ettevõtja perspektiiv/väljavaade tulevikuks ) . Täpsemalt on selgitatud tegevusvaldkonna vahetamise võimalust eelnõu punkti 3 0 selgitava osa juures. Eelnõu punktis 3 4 täpsustatakse määruse § 28 lõike 2 punkti 1 1 sõnastust, et oleks üheselt mõistetav, et ehitustegevusega seotud tegevuste (määruse § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 10 ning lõike 2 punktides 1–3 , 6–8 ja 11 nimetatud tegevuste) puhul peab ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest olema tehtud osa, mis moodustab vähemalt 20% tegevuse abikõlblikust maksumusest. Eelnõu punktis 3 5 muudetakse määruse § 28 lõike 3 sõnastust, et oleks üheselt mõistetav, et kui taotleja saab hindamiskriteeriumite (määruse lisad 3–6) alusel hindepunkte, siis peab ta tagama, et taotluses kirjeldatud tegevus viiakse ellu hindamiskriteeriumites sätestatud tingimustel, kui ta on saanud konkreetse hindamiskriteeriumi eest hindepunkti. Näiteks kui taotleja saa b hindepunkti selle eest, et kavandab investeeringu teha saarel, siis see investeering tuleb ka teha saarel. Tegemist ei ole millegi uudsega, vaid üldpõhimõttega, mille kohaselt toetust antaksegi just taotluses kirjeldatud viisil tegevuse elluviimiseks – k a hindepunkte on antud taotluses kirjeldatu põhjal. Eelnõu punktiga 3 6 täiendatakse määruse § 34 rakendussättega. Paragrahvi § 34 lõikes 23 sätestatakse, et kui FIE tuludeklaratsiooni vormi E andmed ei ole MTAle esitatud ja nimetatud vormi MTAle esitamise tähtaeg ei ole möödunud, loetakse nende puhul alates 2022 . aastast taotluse esitamise tähtajal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud teist majandusaastat ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teiseks majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolmandat majandusaastat. Muudatus on tehtud seetõttu, et taotlusvooru toimumisel kalendriaasta al gul ei ole enamikul FIEdel tuludeklaratsiooni vormi E esitamise tähtaeg MTAle veel saabunud. Seetõttu võib taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohta andmete kasutamine taotluse koostamisel ja menetlemisel osutuda võimatuks. Seega loetakse sell isel juhul nimetatud ettevõtjate puhul taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastaks tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud teine majandusaasta ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teiseks majandusaastaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolmas majandusaasta, mis võimaldab lähtuda nimetatud majandusaastate aruannetest. Eelnõu punktiga 3 7 kehtestatakse määruse lisad 3 ‒ 6 uues sõnastuses. Hindamiskriteeriumite kehtestamisel loobutakse edaspidi lähenemisest, et ühegi hindamiskriteeriumi osa kaal ei ole ks määrav toetuse saamisel. Taotluste h indamisel eelistatakse eelkõige investeeringuid, mis panustavad järgmise Euroopa Liidu ühise põllu majanduspoliitika eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapo liitika eesmärkide saavutamisse (näiteks Euroopa Liidu rohelepe, „Tal ust taldrikuni“ strateegia, ÜRO kliimalepe, Eesti kliimapoliitika põhialused 2050 ) . Kuna selle programmiperioodi eelarvevahendite kasutamise täht päev läheneb, siis s elleks, et tagada t oetusraha õigeaegne kasutamine , hinnatakse edaspidi ka taotleja majanduslikku jätkusuutlikkust ning suurema omafinantseeringu olemasolu. Samuti ei arvestata enam taotluste hindamisel üksiku toetatava tegevuse maksumust koguinvesteeringu maksumusest. Sots i aa lmaja n dusli ku d hindamiskritee riumid Sotsiaalmajanduslikud hindamiskriteeriumid on kõigis tegevusvaldkondades samad (v . a nendel toetuse taotlejatel, kes peavad ohusta t ud tõugu loomi) . Sotsiaalmajanduslikes hindamiskriteeriumites eelistatakse noori põllumajandustoot jaid, väiksema müügituluga ettevõtjaid ja saarel tehtava i d investeeringud. Selleks, et suurendada noorte põllumajandustootjate osakaalu teiste põllumajandustootjate hulgas ning soodustada põlvkonnavahetust, eelistatakse noori põllumajandustootjaid . E daspidi loetakse nooreks põllumajandustootjaks ehk ettevõtjaks taotleja t , kes vastab määruse § 18 lõike s 5 sätestatud määratlusele. Määruse § 18 lõike 5 kohaselt loetakse e ttevõtja nooreks ettevõtjaks, kui füüsilisest isikust ettevõtja on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane või ta on äriühing, kellel ei ole juriidilisest isikust osanikke või aktsionäre ja kelle kõik füüsilisest isikust osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased. Nelja põllumajandussektori põhivaldkonna – piimasektor, teraviljasektor, lihasektor ja aiandussektor – ja nendega seotud töötleva tööstuse arengukava aastateks 2020–2030 „Eesti põllumajandus ja toit 2030“ (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, 2020) (edaspidi arengukava „Eesti põllumajandus ja toit 2030“ ) toob probleemina põllumajanduses esile vananev a töötajaskon na , aegla se põlvkondade vahetumi se, süvenev a kvalifitseeritud haridusega tööjõu (sh agronoomide) puudus e , seniste juhtide jõudmi s e pensioniikka ning puuduva järeltuleva põlvkonna, kes sooviks põllumajandusega jätkata. Samuti toob nimetatud arengukava esile raskused põlvkondade vahetusega, mis võib tuua kaasa traditsioonide hääbumise ja teadmiste üleandmise vähenemise. Seetõttu on oluline soodustada ja motiveerida ka meetme 4.1 raames antava toetuse puhul noor i põllumajandustootja id tegema investeeringu id oma põllumajandustootmis t e nüüdisajastamiseks . Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumid Muudatuse tulemusena eelistatakse taotluste hindamisel k eskkonnaeesmärkide täitmisesse panusta mise hindamiskriteeriumi t e alusel eelkõige neid taotlejaid, kelle investeeringud panustavad järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika keskkonda puudutavate eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse (näiteks Euroopa Liidu rohelepe, „Talust taldrikuni“ strateegia, ÜRO kliimalepe, Eesti kliimapoliitika põhialused 2050). Kõigis tegevusvaldkondades eelistatakse taotlejaid, kellel on kohustus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse alusel või loomade heaolu toetuse alusel või kes on mahetoot jad. Kesk k onda puudutavate hindamiskriteeriu mite eest on võimalik saada kõige rohkem hinde punkte võrreldes teiste kriteeriumidega. Muudatuse tulemusena ei eelistata t aotluste hindamisel enam investeeringu id , mis on seotud põllumajanduslikku päritolu biomassist bioenergia tootmisega . Kuna bioenergia tootmiseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamine ning nendesse statsionaarsete seadmete ja muu vajaliku sisseseade ostmine ja paigaldamine on lubatud, kui bioenergia tootmise sisendina kasutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooteid (s.o põllumajanduslikud tooted, kuhu ei kuulu sõnnik) , siis ei ole eriti taotlusi hinnatud hindamiskriteerium i „Taotleja investeerib bioenergia tootmisse“ alusel, sest toetuste taotlemine määruse § 4 lõike 1 punkt ides 3 ja 4 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimise ks on olnud väga vähene . See tõttu e i ole nimetatud hindamiskriteeriumi rakendamine enam otstarbekas. Samuti ei eelistata enam t aotluste hindamisel määruse lisade 5 ja 6 kohaselt t eravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatami s e ning m uu de põllumajandussaaduste tootmise tegevusvaldkondades taotleja loomade heaolu nõuete täitmise kohustust loomade heaolu toetuse alusel , kuna nimetatud kohustus ei ole nendesse tegevusvaldkondadesse tehtavate investeeringute tegemise eesmärgi seisukohast asjakohane. Majanduslikud hindamiskriteeriumid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetuse saajal ja need on tasut ud hiljemalt 31. detsembril 2025 . Kuna eelarvevahendite kasutamise täht päev läheneb, siis on kriitilise tähtsusega, et toetusraha oleks nimetatud täht päev aks kasutatud. Selleks, et tagada toetusraha õigeaegne kasutamine , eelista ta kse taotlejaid, kelle omafinantseeringu osakaal toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumuse s on suurem. Kokku on meetme 4.1 puhul toetust määratud selliste investeeringute tegemiseks , m ille tegemise ga ei ole alustatud k i või mi lle tegemine on jäetud pooleli , summa s 16 306 557 eurot, mis mo odustab kogu meetme 4.1 puhul määratud toetuste summast (154 112 340 eur ot ) 11% . Nn i nvesteeringute katkestamine on seotud peamiselt investeeringu rahastamiseks vajaliku omaosaluse puudumise ja selleks laenu saamise keerukusega. Nagu nähtub tabelist 1, siis katkestatakse enamasti suuremahulisemaid investeeringuid (keskmiselt 189 611 eurot) . Tabel 1 . Meetme 4.1 I – VI vooru toetuse määramine ja investeeringute katkestamine Taotlusvoor Rahuldatud taotluste arv Katkestatud investeeringute arv Määratud toetus s umma € Katkestatud investeeringute summa € I voor 388 34 46 166 088 5 731 585 II voor 33 4 4 187 582 741 044 III voor 203 22 24 465 946 3 615 019 IV voor 205 14 22 716 615 2 462 110 V voor 166 11 22 447 064 3 653 410 VI voor 192 1 22 287 650 103 389 I – VI voor kokku 1187 86 142 270 945 16 306 557 Allikas PRIA Lisaks kehtestatakse edaspidi hindamiskriteerium „Taotleja võlakordaja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal alla 0,50“ ja hindamiskriteerium „Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine korrigeeritud ettevõtlus e tul em või müügitulu puhasrentaablus“, mille eesmärk on hinnata taotleja jätkusuutlik k ust ning eelistada eelkõige neid taotlejaid, kelle puhul on suurem tõenäosus , et kavandatav investeering tehakse tähtajaks ja kavandatud mahus. K õigis tegevusval d kondades läbivalt eelistatakse investeeringuid, mis vähendavad elektrienergiaga varustatuse katkemise riski (hindamiskriteerium „ Taotleja teeb investeeringu elektrigeneraatori ostmiseks “) . Kui seni pidi elektrigeneraatori ostmise maksumus moodusta ma taotlusega kavandatava koguinvesteeringu mak sumusest üle 5,0%, siis edaspidi investeeri n gu maksumuse osas piirangut ei seata . Samuti ei kehtestata piiranguid investeeringu maksumuse kohta investeering ule, mis tehakse loomade bioohutusnõuete täitmiseks ( määruse lisade 3 ja 4 hindamiskriteerium „ Taotleja teeb investeeringu bioohutusnõuete täitmiseks “ ) . Lisa 3 : tegevusvaldkonna “ Piimatootmine“ hindamiskriteeriumid Lisa 3 täiendatakse hindam iskriteeriumiga “ Taotleja teeb investeeri ngu noorkarjalauda ehitamiseks “. Nimetatud hi nda mi s kriteerium k e h testatakse arengukava s “ Eesti põllumajandus ja toit 2030“ tehtud järeldus e põhjal , et noorkarjalaudad vajavad u uendamist ja nüüdisajastamist , kuid ettevõtjate finantsolukord ei võimalda teha vajalikke investeeringuid. Samuti näitavad PRIAst saadud statistilised andmed meetme 4.1 ja “ Eesti maaelu a rengukava 2007–2013 “ meetme 1.4.2 “ Investeeringud loomakasvatusehitistesse“ puhul noorkarjalautade le määratud toetuse saamise kohta , et investeeringuid noorkarjale mõeldud loomak o htade ehitamiseks või rekonstr u eerimiseks ei ole tehtud piisavalt : toetus i on määratud alla 30 000 noorlooma loomakoha ehitamiseks või rekonstrueerimiseks . Põllumajandusloomade registri andmetel on Eestis 77 286 piimatõugu poegimata veist (andmed seisuga 01.01.2021‒31.03.202 1 ) . Hindamiskriteeriumi “ Taotleja tee b investeeringu noorkarjalauda ehitamiseks “ puhul eelistatakse üksnes neid investeeringuid, mis tehakse lauta, kus peetakse ainult noorkar ja kuni tiinuse lõpuni . Eesmärgiga soodustada keskkonnareostuse vähendamist eelistatakse eelnõu lisa des 3 ja 4 sätestatud hindamiskriteeriumite s sõnnik u- ja silohoidla ehitamis t ja sõnnikuhoidla katmist . Enim eelist atakse sõnnikuhoidla i d, mis mahutavad tootmisüksuse s peetavate loomade vähemalt 12 kuu sõnniku koguse ( eelnõu lisa 3), mida kaetakse ammoniaagiheite vähendamise eesmärgil ja mis asuvad nitraaditundlikul alal . Aastast 2019 kehtima haka nud veeseaduse muudatused (nõude d sõnnikuhoidla olemasolu kohta alates viiest loomühikust ja vedelsõnniku laotamise perioodi lühendamine sügisel) toovad prognoosi ( “Veeseaduse nõuetest tulenevate põllumajandustootjate investeeringuvajaduste analüüsi koostamine“ (Tallinn 2019) ) kohaselt ligikaudu 300 suuremale piimalehmakasvatuse ja seakasvatusega tegelevale tootjale kaasa lisa investeeringute vajaduse seoses sõnnikulaotamise tehnika ostmise või täiendava sõnnikuhoidla ehitamisega 18,7 mln euro ulatuses. Ligi 300 väiketootjat (5–10 loomühikut ), peamiselt lihaveise-, lamba - ja piimaveisekasvatajat, vajavad täiendavalt 6,4 mln eurot tahesõnnikuhoidlate rajamiseks. Kuna piimatootmise jätkusuutlikkuse tagamisel on väga oluline osa rohusööda kvaliteedi parendami sel , siis eelistatakse investeeringuid ka silohoidlate ehitamiseks. Arengukava s “ Eesti põllumajandus ja toit 2030“ on välja toodud, et kuna Eestis on valdav piimalehmade silopõhine söö tmine , siis probleemid silo kvaliteediga tekitavad omakorda probleeme loomade tervise ja piima kvaliteediga. E elnõu lisade s 3 ja 4 sätestatud hindamiskriteeriumites eelistatakse edaspidi k arja tamisega seotud investeeringu id. Kasvuhoonegaaside heite vähendamis ele ja muldade orgaanilise süsiniku varude suurenemisele mõjuvad uuringute põhjal mitmed maaharimise ja maakasutuse praktikad. Näiteks võib välja tuua talvi s e taimkat t e, viljavaheldus e , rohumaaviljelus e , säästlik u karjatami s e , täppisväetami s e , mineraalväetiste asendami s e orgaaniliste väetistega ning optimaal s e mullaharimi s e . Karjaaedade hulka loetakse ka virtuaalsed karjaaiad . Virtuaalne karjaaed kasutab kaelarihmale paigaldatavaid GPS-seadmeid loomade hoidmiseks teatud maa- alal ning võimaldab tõhusaid ja dünaamilisi karjatamissüsteeme, ilma et selleks oleks vaja füüsilisi piirdeid, parandades sellega loomade heaolu ja vähendades keskkonnamõjusid. Virtuaalne karjaaed peab olema kantud ELÜPSi § 99 lõike 6 kohaselt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ( edaspidi võrdlushindade hinnakataloog ) . Mobiil ne jootur aita b kaasa loomade karjatamisele, võimaldades loomade jootmist erinevatel karjamaadel ja hoi a b ära loomade poolt maapinna tallamist ühes paigas. Mobiil ne jootur pea b olema samuti kantud võrdlushind a de hinna kataloogi . Loomakasvatushoonete ventilatsioonisüsteemi toimimine vähenda b suvise kõrge temperatuuri mõju loomade söömusele, toodangule ja sigimisvõimele . Samuti parandab loomakasvatushoone ventilatsioonisüsteem lauda mikrokliimat ja loomade heaolu . Seetõttu eelista ta kse olemasoleva loomaka svatushoone ventilatsioonisüsteemi ehitamist. Loomakasvatushoonete ven tilatsioonisüsteem tagab pideva värske õhuvoolu, mis leevendab kuumastressi tagajärgi ning aitab kaasa loomakasvatustoodangu taseme hoidmisele ja suurendamisele. Ventilatsioonisüsteemi alla kuuluvad näiteks venti laatorid, vent i latsio onikardinad , automaatika ja muud tehnilis ed lahendus ed ventilatsioonisüsteemi to i mimiseks. Lisa 4 : tegevusvaldkonna “ Loomakasvatus (välja arvatud piimatootmine ja mesindus) “ hindamiskriteeriumid Hindamiskriteeriumi “ Taotleja teeb investeeringu lihaveiselauda ehitamiseks või varjualuse rajamiseks või ostmiseks “ eesmär k on eelistada investeeringuid, mis parandavad loomade pidamistingimusi. Ees t is on viimase 20. aasta jooksul märgavalt suurenenud lihaveis te arv, kuid mitte lihav eise lau t ade arv . PRIA andmete kohaselt on Eesti s palju lihav e isekarj u , kellel puudub laut (vt tabelid 2 ja 3 ) . Tabel 2 . Nende p õllumajandustootjate laudad, kes ei pea lihaveiseid mahepõllumajanduslikult Loomakasvatushoone olemasolu Loomakasvatushoonete arv Lihaveiste arv Põllumajandustootjad , kellel on loomakasvatushoone 1721 68 552 Põllumajandustootjad, kellel ei ole loomakasvatushoone t 353 11 759 Hoone olemasolu teadmata 15 936 Allikas PRIA Tabel 3 . Nende p õllumajandustootjate laudad, kes peavad lihaveiseid mahepõllumajanduslikult Loomakasvatushoone olemasolu Loomakasvatushoonete arv Lihaveiste arv Põllumajandustootjad , kellel on loomakasvatushoone 595 35 786 Põllumajandustootjad , kellel ei ole loomakasvatushoonet 157 7 103 Hoone olemasolu teadmata 5 387 Liha veiselauda ehitamisel on tegemist hoonega ehitusseadustiku § 3 lõike 2 tähenduses . Nimetatud l auda ehitamisel tuleb jälgida, et kavandatav loomade arv ei ületa ks loomade pidamist reguleerivates õigusaktides (näiteks maaeluministri määrustes “Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” ja “Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded”) kehtestatud loomakoha pindala minimaalseid piirmäär i . Kui varem pidi sügavallapanuga lau da ehitamisel hindamiskriteeriumi „ Taotleja teeb investeeringu sõnnikuhoidla ehitamiseks“ eest hindepunktide saamiseks mahutama loomakohtade arvu alusel arvutatud vähemalt kaheksa kuu sõnniku koguse, siis enam sellist nõuet nimetatud hindamiskriteeriumi täitmiseks ei ole. Sügavallapanuga laudaks loetakse laut, kus kasutakse sügavallapanu tehnoloogiat. Peamine erinevus loomade varjualuste ja lau ta de vahel seisneb selles, et varjualuste puhul on tegemist rajatisega, mis või b paikneda taotleja erinevatel maaüksustel. Loomade varj u alu s ed kaitsevad loomi ilmastikus t tulenevate mõjude (näiteks päi k e, vihm, rahe, tuul) vastu. Varjualuste puhul ei ole vaja ka jälgida veeseaduse § - s 164 sõnniku hoidmiseks kehtestatud nõudeid. Hindamiskriteeriumi “ Taotleja teeb investeeringu heitõhu õhupuhastussüsteemi või sõnniku jääksoojuse tagastamise süsteem i ehitamiseks “ eesmärk on vähendada loomade pidamisest tekkivat õhusaastet ja kasutada ära vedelsõnnikust tekkivat jääksoojust. Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020 − 2030 peab Eesti riik tegelema õhusaaste vähendamisega . Õhu saaste vähendamise eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks eelistatakse investeeringuid õhusaaste vähendamiseks . Väljaheidetele (sõnnikule) annavad ebameeldiva lõhna paljud keemilised ühendid: lenduvad rasvhapped, alkoholid (indool, skatool, p-krestool jne), H 2 S ja selle derivaadid, ammoniaak ning teised lämmastikühendid (amiinid ja merkaptaanid ). Heitõhu puhastussüsteemide puhul rakendatakse nn t oruotsa tehnoloogia t, mille puhul juhitakse ventilatsiooni kaudu laudast väljapumbatav õhk läbi spetsiaalsete filtrite , mis vähendavad õhusaastet. Toruotsa tehnoloogiad on kasutatavad ainult kontrollitava õhuvahetusega (sundventilatsiooniga) põhiliselt s oojustatud loomakasvatushoonetes. Heitõhu puhastussüsteemideks võivad olla näiteks vesipüüdur, kuivfilter, märgskraber, happepõhine märgskraber, bioskraber (eh k niisutusega õhubiofilter), kahe- või kolmee tapiline õhupuhastussüsteem, biofilter. Kaheetapilises süsteemis ühendatakse happeline märgpuhasti ( esimene etapp ) bioskraberiga (teine etapp). Kolmeetapilises süsteemis ühendatakse tavaliselt vesikraber (esimene etapp) happeli s e märgpuhasti ga ( teine etapp ), millele järgneb biofilter (kolmas etapp). Kui investeering tehakse heitõhu õhupuhastussüsteemi ehitamiseks ja taotleja soovib selle hindamiskri t eeriumi eest saada hindepunkte, siis kontrollib PRIA , kas koguheitõhu õhupuhastussüsteemides toimub saasteainete vähenemine. Taotleja esitab PRIAle taotlemisel dokumendid või asjakohased tõendid õhusaaste (NH 3 , H 2 S jt saasteained) heite tehniliste üksikasjade kohta, millest selgub, kas võrreldes olemasolevate tehnili ste lahendustega kavandatava investeeringu tulemusel õhusaaste väheneb . Sõnniku jääksoojuse tagastamise süsteemi tehtava investeeringu puhul arvatakse selle tegevuse hulka lis a ks jääksoojuspumba le ka jahutustorud . Endiselt eelistatakse investeeringuid valdkonda , mis tehakse pardi, hane, kalkuni, pärlkana, faasani, küüliku või vabapidamisel peetava kana pidamiseks , mille puhul ei ole Eesti isevarustatuse tase täidetud. Isevarustatuse taseme parandamise kriteeriumi ee st hindepunktide saamiseks peab taotleja ostma näiteks masinaid või seadmeid, mis on otseselt ette nähtud i sevarustatuse taseme parandamiseks . Hindepunkt antakse näiteks juhul, kui investeering on otseselt seotud tootmisega, nagu näiteks lindude pidamiseks vajalike toomishoonete ehitamine, lindude söödahoidlate ehitamine, lindude söötmiseks või lindude pidamiseks vajalike eriotstarbeliste masinate ja seadmete ostmine ja paigaldamine. Isevarustatuse tegevusega seotud investeeringu ks loetakse määruse § 4 lõike 1 punktide s 1, 2 ja 8 ning lõike 2 punktide s 4–11 nimetatud tegevused. L isa 5 : tegevusvaldkonna “ Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine“ hindamiskriteeriumid Edaspidi saab hindamiskriteeriumi s “ Taotleja teeb investeeringu sellise kuivati ostmis eks või ehitamis eks või sellise katla või põleti ostmise ks ja paigaldamise ks , mis kasutab küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO 2 -heidet tekitavaid energiaallikaid “ hindepunkte, kui kuivati kasutab küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO 2 - heidet tekitavaid energiaallikaid. Vähem CO 2 - h eidet tekitavateks energiaallika teks loetakse bio - ehk rohe gaas (CBM) , maagaas (CNG) , vedeldatud maa gaas (LNG) või vedel gaas (LPG) . Vähem CO 2 - heidet tekitavaid energiaallikaid kasutava kuivati eelistamine täidab „Eesti riiklik u energia- ja kliimakava aastani 2030” eesmärki vähendada CO 2 -hei de t ja suurendada taastuvenergia kasutuselevõtmis t . Hindamiskriteeriumi „ Taotleja teeb investeeringu taimekaitsevahendite triivi ja kasutamiskogust vähendatava seadme ostmiseks “ eesmärk on eelistada investeeringuid seadme tesse , mis võimaldavad keskkonnahoidlikumalt teha taimekaitset ning seeläbi vähendada põhja- ja pinnavette minevate taimekaitsevahendite jääke . Kuna t aimekaitsetöödel kandub pritsimisvedeliku piisku väljapoole pritsitavat ala ja sihtmärgist mööda, siis on see otsene oht nii inimestele, keskkonnale kui ka toidule. K ui pritsil on õhkkardinaga poom, siis viib suunatud õhuvool taimekaitsevahendi piisad otse taimestikku , vähendades sellega taimekaitsevahendi triivi . Samuti vähendab õ hkkardin nii loodusliku kui ka traktori liikumisest tekkiva tuule mõju . Üksikpihustilülitus e puhul lülita takse vastavalt masina liikumisele sisse ja välja üksikuid pihusteid , mille tõttu suureneb taimedele antava taimekaitsevahendi andmise täpsus . Nii õhkkardinaga taimeprits kui ka üksikpihustilülitus ega taimeprits peavad olema kantud võrdlushind ad e hinnakataloogi. Üksikpihustilülitusega taimepritsid saavad eelistuse ka tegevusvaldkonnas „Muu põllumajandussaaduste tootmine (kaasa arvatud mesindus)“ . Hindamiskriteeriumiga “ Taotleja teeb investeeringu väetisekulu vähendamist võimaldava seadme ostmiseks “ eelistatakse täppisväetamise sensorsüsteemi, GPS - seadmetega varustatud roolijuhtimissüsteem i ja ISOBUS-süsteemi ostmist. Põlluspetsiifiline väetamine on täp p ispõllumajanduse üks peamisi eesmärke. - Täppisväetamise rakendamine võimaldab vähendada toitainete leostumist ja kasvuhoonegaaside teket. Tä ppi sväetamise sensorsüsteem mõõdab taime lehtedelt tagasipeegelduva valguse omadusi ja teeb kindlaks taimede tegeliku lämmastikuvajaduse ning reguleerib sellele vastavalt ja vahetult töö käigus väetisekülviku väetusnormi . - GPS - seadmetega varustatud roolijuhtimissüsteem võimaldab täpsemini järgi da traktori suunajooni , vähendades seeläbi külvi kattumist ning vahele jätmis t . Suurenenud täpsus vähendab kulusid seemnetele, väetistele ja pestitsiididele . - ISO-11783 standard “ Tractors and machinery for agriculture and forestry – Serial control and communications data Network“ nn ISOBUS -süsteem on universaalne protokoll elektroonilise suhtluse standardiseerimiseks haakeriistade, traktorite ja arvutite vahel. ISOBUS on loodud avatud süsteemile, kus omavahel suhtlevad pardaelektroonika ning ühendatud seadme(te) ECU(d). ISOBUS - süsteem võimaldab vähendada kulusid sisenditele, n äi t eks väetistele, seemnetele ja taimekaitsevahenditele, ning optimeerida aja ja masinate kasutamist . L isa 6: tegevusvaldkonna „ Muu põllumajandussaaduste tootmin e (kaasa arvatud mesindus) “ hindamiskriteeriumid Hindamiskriteeriumi ga „Taotleja teeb investeeringu katmikala või aiandus- ja mesindussaaduste hoidla ehitamiseks “ eelista ta kse investeeringuid, mis tehakse kasvuhoonete ja statsionaarsete kiletunnelite ehitamiseks. „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ toob esile, et katmikala osatähtsus põllumajandustootmises on väga madal . Kuna aiandustootjad on sõltuvad sademetest ja ilmastikutingimusest, siis on tehistingimustes veekasutusest ja kliimast tulenevad risk id põllumajandustootja jaoks paremini maandat ava d. Eesti Teadusagentuuri rakenduuringute toetusmeetme RITA (valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatava projekti “ Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektorites “ raport “ Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektorites“ ( Tallinn, Tartu 2020 ) toob katmikköögiviljandus e arendamisel esile, et tehistingimustes tootmisel on veekasutus est ja kliima mõjutuste st tulenev risk madal . A i anduss aaduste tehistingimus t e s kasvat a mine mõjutab tootmistsükli pikkust ja võimaldab saada mitu saaki aastas . Hindamiskriteeriumite “ Taotleja teeb investeeringu aiandus- ja mesindussaaduste hoi dla jahutussüsteemi ehitamiseks“ ja “ Taotleja teeb investeeringu aiandussaaduste kuivati või aiandussaaduste kuivatami st võimaldava seadme ostmiseks“ eesmärk on aiandus- ja mesindussaaduste hoidmistingimuste parandamine ning nende säilivusaja pikendamine. “ Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030“ seab eesmärgiks Eesti paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise. Eesti Maaülikooli poolt teostatud projekt i “ Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti põllumajanduses ja kalanduses“ (Tartu 202 1) lõpparuandes on välja toodud , et toidukaod on seotud esmatoodete eba piisavate säilitustingimustega. Van ema t e freooni l töötavate külmetusseadmete asendamine glükoosi l töötavate seadmete vastu vähendab energiakulu , ei toimu keskkon da kahjustava freooni emiteerimist ning paran eva d põllumajandustoodete säilitustingimuse d . Olemasolevate jahutusseadmete väljavahetamis e l keskkonnasäästlikumate vastu peab e hit ise põhiprojekti seletuskiri või taotleja esitatud põhimõtteline lahendus (kui ehitustegevus ei nõua ehitusloa olemasolu) sisaldama teavet uute jahutusseadmete keskkonnahoidlikkus e kohta : näiteks asendatak s e olemasolevad freoonil töötavad külmetusseadmed glükoosil töötavate seadmete vastu või väheneb hoidla energiatarve (kwh / m 2 aastas ). Investeeringud hoidla te ehitamiseks , hoidla jahutusseadmete ostmiseks , aiandussaaduste kuivatite ehitamiseks või kui vatamist võimaldavate seadmete ostmiseks aitavad põllumajandustoodete säilivuse parandamise kaudu suurendada esmatootjate konkurentsivõimet. Hindamiskriteeriumi “Taotleja teeb investeeringu katmikala vee kokkuhoidu või energiasäästu parendamiseks “ eesmär k on vähendada põllumajandustootja kulutusi katmikala kütmiseks ja seeläbi vähendada oma toodete omahinda ning tõhustada veeressursi kasutamist . „ Eesti riiklik u energia- ja kliimakava aastani 2030 “ seatud energia eesmärkide saavutamiseks ning põllumajandussektori konkurentsivõime hoidmiseks eelista t a kse keskkonna - ja energia säästlikku tootmist . Energiasäästule suunatud investeeringu teks katmikalal võivad olla soojapidavamad väliskonstruktsioonid, energiakardinad, LED - valgustid , varjutus jms. Energiasäästule suunatud investeering on ehitamine ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punkti 3 või 4 tähenduses ning peab tooma kaasa energiatarbe vähenemise. Ehit ise põhiprojekti seletuskiri või ta otleja koostatud põhimõtteline lahendus (kui ehitustegevus ei nõua ehitusloa olemasolu) peavad näitama energiatõhus us e kasvu (kwh / m 2 aastas). Samuti aitab a vamaa ja katmikala niisutussü steemi ehitamine vähendada põllumajandusest põhja- ja pinnavette minevat toitainete koormust ning seeläbi parandada põhja- ja pinnavee seisundit. Niisutuseks tehtavad investeeringud ( määruse § 4 lõike 1 punkti de s 10 ja 11 nime ta tud tegevused) peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 46 sätestatud tingimustele vastavaid investeeringuid niisutusse . Niisutuseks teh tav investeering on abikõlblik, kui see ei halvenda veekogumi või seda ümbritseva keskkonna seisundit. Samuti ei või niisutustegevusega kaasneda muud olulist negatiivset mõju keskkonnale. Kui niisutamiseks kavandatakse kasutada vaid sademevett ning põhjaveekogumist või pinnaveekogumist vett juurde ei võeta, siis on tegemist määruse § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusega ning see tegevus ei pea vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 46 kehtestatud tingimustele. Vee suletud tsirkulatsiooni süsteem ja kastmisvee taaskasutus võimalda vad vee- ja energiakokkuhoidu, kontrollitud väetise kasutuse ning parema kastmisvee happesuse kontrollituse. Vee suletud tsirkulatsiooni süsteemi investeeringuteks võivad olla näiteks biofiltrid, torustik, pumbad, mahutid, UV (ultraviolett) desinfitseeri j ad, vee happesuse regulaatorid, kastmisvee kogumisrennid jms. Katmikala niisutussüsteemi suunatud investeering on ehitamine ehitusseadustiku § 4 tähenduses. Juhul, kui niisutussüsteemi investeering ei nõua ehitusprojekti, siis esita ta kse veekasutuse vähenemi s e (veekasutuse vähenemine m 3 aastas) kohta selgitused. Hindamiskriteeriumi “ Taotleja teeb investeeringu taimekaitsevahendi kasutamise kogust reguleeriva seadme või taimekahjustajate monitooringu- ja hoiatussüsteemi ostmiseks “ eesmär k on taimekahjustajate monitooringu- ja hoiatussüsteemi abil t aimekahjustajate võimaliku leviku kindlakstegemine ja saadud teabe tulemusena kiire tõrje alustami ne . Taimehaiguste monitooring (näiteks sibula ebajahukaste ja kartuli lehemädaniku tuvastamiseks ) annab põllumajandustootjale teavet taimekahjustaja võimaliku leviku kohta . T aimekahj us taja te monitoo ringusüsteem koosneb ilmajaamast koos monitooringusüsteemiga, mis mõõdab temperatuuri ja niiskust ning selle põhjal prognoosib taimekahjustaja ohu suurust. Hindamiskriteerium is “ Taotleja teeb investeeringu valdkonda, kus Eesti isevarustatuse tase ei ole täidetud“ eelistatakse edaspidi ka investeeringu t , mis tehakse lillekasvatusse. Eesti Statistikaameti 2020. aasta väliskaubandusstatistikale tuginedes ületas Eestis lillekasvatussaaduste import eksporti ülekaalukalt. Meetme 4.1 seitsme s taotlusvooru s on esitatud kokku kaheksa taotlust, milles kavandatakse teha investeering lillekasvatusse , ning nendest esitatud taotlustest on rahuldatud vaid kolm taotlust. M arjade, puu- ja köögivilja, metsataimede või lillede kasvatamis e ning mesind use arendamise i sevarustatuse taseme parandamise eelistamiseks peab ta o tleja tegevusest selguma, et selle eesmärk on otseselt seotud ee spool nime ta tud valdkondade arendamisega : näiteks kavandatakse osta masinaid või seadmeid või te hakse istandus, mis on otseselt ette nähtud nimetatud tegevusala de l tegutsemiseks. Kui investeering tehakse marjade, puu- ja köögivilja , metsataimede - ja lillede kasvatamisse ning mesin duse arendamisse , siis isevarustatuse taseme parandamisega seotud tegevusteks on määruse § 4 lõike 1 punktide s 1 ja 2, 5–8, 10 ja 11 ning lõike 2 punktide s 4–11 nimetatud tegevused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29 ), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854) , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548). Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Muudatused tagavad määruse rakendamisel parema õigusselguse ning loovad ettevõtjatele paremad ja selgemad tingimused toetuse taotlemiseks. Kõige olulisem muudatus on taotleja tegevusvaldkonna vahetamise võimaldamine, kui taotleja teeb investeeringu tegevusvaldkonda, milles ta ei saanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurima osa oma müügitulust . Muudatus aitab kaasa konkreetsete tegevusvaldkondade eesmärkide saavutamisele, sest taotlusi hinnatakse edaspidi selles valdkonnas , kuhu kavandatakse teha investeering, mitte selle tegevusvaldkonna järgi , kus taotleja sai suurima osa oma müügitulust. Samuti on sellel muudatusel positiivne mõju toetusrahade sihipärasele kasutamisele . Hindamiskriteeriumites tehtavad muudatused aitavad kaasa järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapol iitika eesmärkide saavutamisele. Muudatus, millega täpsustatakse toetuse sihtgruppi , aitab kaasa ühistegevuse soodustamisele, sest edaspidi saavad toetust taotleda vaid tunnustatud tootjarühmad ja tunnustatud tootjaorganisatsioonid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rak endamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu . 6. Määruse jõustumine Määrus jõust ub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle.
Keskkonnaministeerium Meie: 01.12.2021 nr 1.4-3/888
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri
3. veebruari 2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise
investeeringutoetus” muutmine” eelnõu. Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_4_1_2021.docx;
2. Seletuskiri, SK_4_1_2021.docx;
3. Lisa 3, Lisa_3.docx;
4. Lisa 4, Lisa_4.docx;
5: Lisa 5, Lisa_5.docx;
6. Lisa 6, Lisa_6.docx.
Janeli Tikk
625 6299
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/21-1470 - Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.12.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94be8088-d935-4a65-adab-e7c3ec4d905c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/94be8088-d935-4a65-adab-e7c3ec4d905c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main