Saatja: Ahto Oja <
[email protected]>
Saadetud: 01.12.2021 17:32
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; MKM info
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Koopia: Riina Maruštšak <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Liisa Mällo <
[email protected]>; Irje Möldre
<
[email protected]>; Jaanus Uiga <
[email protected]>; Timo Tatar
<
[email protected]>; Ando Leppiman <
[email protected]>; Marek Uusküla
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Henry Uljas <
[email protected]>
Teema: Kliimaneutraalseid kütuseid ehk biokütuseid aktsiisiga maksustades
kliimaneutraalsust ei saavuta - EBA ettepanekud COM(2021) 563
Austatud Peaminister Kaja Kallas
Austatud Keskkonnaminister Erki Savisaar
Austatud Maaeluminister
Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Taavi Aas
Austatud Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Meie 55 01.12.2021
Teema: Põhjendused miks ei ole võimalik saavutada
kliimaneutraalsust biokütuseid ehk kliimaneutraalseid kütuseid aktsiisiga
maksustades Euroopa Komisjoni Fit to 55 ja COM(2021) 563 ettepaneku
kohaselt
Kiri on lisatud manuses.
Parimatega
Ahto Oja
EBA
5082990
Austatud Peaminister Kaja Kallas
Austatud Keskkonnaminister Erki Savisaar
Austatud Maaeluminister Urmas Kruuse
Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Taavi Aas
Austatud Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Meie 55 01.12.2021
Teema: Põhjendused miks ei ole võimalik saavutada kliimaneutraalsust
kliimaneutraalseid kütuseid ehk biokütuseid aktsiisiga maksustades Euroopa
Komisjoni Fit to 55 ettepaneku kohaselt
Olles tutvunud Euroopa Komisjoni ettepanekuga Nõukogu direktiivi eelnõu vormis, mis
kannab numbrit COM(2021) 563 final1, soovime siinkohal tuua välja tõsise mure
biometaani valdkonna arengu jätkumise osas, kuna kütuseaktsiisi kehtestamine
ainukesele kodumaisele taastuvale transpordikütusele on meie arvates teravas vastuolus
EL Roheleppe saavutamise eesmärkidega.
Nimetatud direktiivi eelnõu I lisa tabelis A on toodud mootorikütused, mille maksumäär
on üleminekuperioodi alguses 1.01.2023 5,38 €/GJ kohta. Selliseid mootorikütuseid on
neli ja neid tuleb käsitada samal eesmärgil kasutatavate toodetena ehk mootorikütustena.
Nende maksustamistase peab artiklist 5 tulenevalt olema ühetaoline. Meie arvates tuleb
artiklit 5 muuta ja kütused diferentseerida.
Meie ettepanek on maksustada kirjeldatud tooteid maksumääraga 0 €/GJ kohta,
kuna taastuvate energiakandjate kasutamise mõju CO2 suurenemisele atmosfääris on 0,
siis see on meie meelest piisav põhjendus kõikide taastuvate energiakandjate puhul
rakendada 0 €/GJ maksumäära.
1
See dokument on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:52021PC0563
MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
[email protected]
Salu 1 Ääsmäe, tel. + 372 5082990 Pank A/a
76402 Harjumaa Swedbank 221046484278
Põhjendame oma seisukohta järgmiselt. Kui Komisjonil on eesmärk muuta pikas
perspektiivis energia muundamise viise ja allikaid fossiilsetelt taastuvatele, siis fossiilseid
energiakandjaid maksustatakse ja taastuvaid energiaallikaid/muundumise viise ei
maksustata. Fossiilsete kütuste kasutamine lisab atmosfääri CO2 [loe: on
kliimamuutuste põhjuseks] ja taastuvatest energiaallikatest muundatud põlevainete
kasutamine ei suurenda CO2 kogust atmosfääris [loe: ei põhjusta kliima muutust],
kuna taimede poolt seotakse näiteks biogaasi põlemisel eraldunud CO2 100%.
Needsamad taimed, mis on CO2 100% atmosfäärist sidunud, on biogaasi tootmise
tooraineks.
Komisjoni ettepanekust maksustada biokütuseid kütuseaktsiisiga 50% määraga fossiilsete
energiakandjate maksustamise määrast saab sama loogika kasutades teha ju järelduse,
et fossiilsed kütused põhjustavad 100% kliimamuutust ja taastuvad kütused põhjustavad
kliimamuutust ainult 50%? Aga nii see ju ei ole. Taastuvate põlevainete põletamise
mõju kliimale on 0.
Biokütused ei ole vähese CO2 heitega, vaid on null (0) CO2 heitega, mis puudutab
kütuste toorainete allikaid. Mis puudutab kütuste transporti, muundamist, kogu WTT,
TTW või WTW ahelat, siis seal pole ju vahet, kas kulgeb läbi tarneahela fossiilne või
taastuvkütus. Ainuke ja olemuslik erinevus on kütuse päritolus.
Seega ei saa nõustuda, Komisjoni ettepanekuga eespool nimetatud tabeli A kolme
viimast – vähese CO2 heitega kütuseid, mittebioloogilist päritolu taastuvkütuseid ja
täiustatud säästvaid biokütuseid ja biogaasi, maksustada maksumääraga on
üleminekuperioodi alguses 0,15 €/GJ kohta ning milledest säästvatel biokütustel ja
säästval biogaasil tõuseb maksumäär üleminekuperioodi lõpuks ehk 1.01.2033 tasemeni
5,38 €/GJ kohta. See tähendab, et üleminekuperioodi lõpuks maksustatakse säästvaid
biokütuseid, säästvat biogaasi ja vähese CO2 heitega kütuseid samal tasemel
Teema ongi põhimõtteline ja meie ettepanek on edastada Komisjonile signaal, et kuna
taastuvkütused on kliimaneutraalsed, siis on nende maksustamine 0 €/GJ täiesti
vastuvõetav. See oleks väga selge signaal erasektorile, investoritele, väike- ja
suurtootjatele ja tarbijatele, et kliimaneutraalsust saavutame ainult taastuvate
kütustega. Praegune signaal on, et "fossiilsed kütused on küll pahad, aga taastuvad
kütused on ainult poole vähem pahad".
MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
[email protected]
Salu 1 Ääsmäe, tel. + 372 5082990 Pank A/a
76402 Harjumaa Swedbank 221046484278
Ehk, ükskõik mis määraga me maksustame taastuvkütuseid, siis ümberpöördult see annab
ju ühiskonnale signaali, et 10% või 25% või 50% on ka taastuvad kütused kliimamuutust
põhjustavad. Aga nii see ju ei ole.
Meie arvates on see põhimõtteline argument. Me ei näe ka midagi taunimisväärset nö
maineküsimuse sh investorite ja ettevõtjate ebakindluse välja toomisel biokütuste
aktsiisiga maksustamisel. Lõpuks ju ettevõtted riskivad, investeerivad äririske võttes ja
tekitavad tegelikud muutused energiamuundamise viisides, muutust ei tekita
Komisjoni eesmärgid ja meetmed?
Utreerides, Komisjoni ettepanekud pigem takistavad muutuste tekkimist, kahjustavad
biokütuste tootjate mainet, vähendavad investorite usaldust sektori vastu ja see omakorda
viibki sellise olukorrani, kus ei ole võimalik saavutada kliimaneutraalsust
kliimaneutraalseid kütuseid ehk biokütuseid maksustades!
Manuses on Biometaani Teekaardi 2030 eelnõu mõnede numbritega. Kehtiva ENMAK ja
REKK 2030 koostamise ajal tehti vägagi põhjalik makromajanduslik analüüs biokütuste
majanduslikust kasulikkusest kogu ühiskonnale (manuses excel ja Grünwald Lokk 2014
metoodika selle mõistmiseks). Selle aastaarv võib tunduda vananenud, kuid suure
tõenäosusega seal toodud järeldused taastuvate energiakandjate positiivsest mõjust
ühiskonnale kehtivad jämedates joontes ka täna. Just sealt pärineb ka 1 slaid Biometaan
2030 teekaardi ettekandes.
Koostöömeeles,
Ahto Oja
EBA juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/
MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
[email protected]
Salu 1 Ääsmäe, tel. + 372 5082990 Pank A/a
76402 Harjumaa Swedbank 221046484278
EESTI BIOGAASI TEEKAART
2030
REGATRACE II
23.04.2021
EESTI BIOGAASI ASSOTSIATSIOONI ETTEPANEKUD EESTI BIOGAASI TEEKAARDI
2030 VÄLJA TÖÖTAMISEKS
Biometaani positiivne mõju kuni 589 mln € SKP-sse,
uusi töökohta maakondades kuni 6000
TAUST
ENMAK 2030, REKK 2030, JA MITMED MEETMED NING MÄÄRUSED ON
BIOMETAANI VALDKONNA KÄIVITANUD
Biogaasist elektri tootmine vastavalt Eleringis taastuvelektri toetuse saanud ettevõtjate
andmetele.
EBA uudiskiri http://eestibiogaas.ee/wp-content/uploads/2015/06/EBA-1_uudiskiri-jaanuar_m2rts_2021.pdf
Biometaani tootmine 2018-2020.a
2030.a. eesmärgid
2030. aastal on eesmärgiks
toota biometaani 100 miljonit Nm3 ehk 1 TWh
Metaankütust kasutavate sõiduautode sihtarvuks on 15 000
Raskeveokite (bussid ja veoautod) sihtarvuks 1500
Rajatud on 50 metaankütuste tanklat.
TEEKAARDI TEGEVUSED EESMÄRGI
SAAVUTAMISEKS 1
EL Roheleppe elluviimise meetmeks pikendada biometaani tootjate toetust pikendades
määrust “Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord”
abikõlbulikkuse perioodi kuni 2030 või võtta vastu uus samalaadne määrus.
Teeme ettepaneku Eestis vabastada ja diferentseerida EURO klasside alusel 40%-80%
ulatuses metaankütust tarbivad raskeveokid teekasutustasust.
Viia sisse ostutoetus kohalike gaasiveokite kasutamiseks Eestis (kohaliku veokipargi
värskendamine EUROIII-lt EUROVI-le Saksamaa näitel
Raskeveoki maksu vabastus gaasiveokitele ja diferentseerimine EURO klasside alusel
TEEKAARDI TEGEVUSED EESMÄRGI
SAAVUTAMISEKS 2
Biometaani tarbimisel maksutagastus ettevõtetele (Rootsi näitel)
Keskkonnasõbralikuma veeremi kasutamine riigi teenuste ostmisel (Clean Vehicles
Directive elluviimisel eeskuju näitamine) – nn rohelised hanked teedeehituses, Riigi
Kinnisvara ehitustel, kus hanketingimustes metaankütuse tarbimine annab lisapunkte
pakkumiste hindamisel.
Jätkata ühistranspordi hangetes metaankütuseid kasutavate busside eelistamist ja
metaankütuste tanklate rajamist piirkondadesse, kus see täna ühistranspordi jaoks
puudub.
TEEKAARDI TEGEVUSED EESMÄRGI
SAAVUTAMISEKS 3
Biometaani rahvusvaheline kvaliteedi standardi loomises aktiivne osalemine, mis võtab
arvesse biometaani tootmise eripärasid. Samuti luua eeldused biometaani piiriüleseks
kaubanduseks sh nende päritolu tunnistustega
biogaasi kasutamise toetamine pilootprojektidega tahke hapniku kütuseelementides
(SOFC) kasutamiseks, eriti väikesemahuliste seadmete puhul toorme tekke kohtades.
SOFC-s tekkivat soojust ja elektrit saab kasutada kohapeal, sh autonoomsetes kohtades,
kus võrguelekter puudub, kaugküttest rääkimata SOFC on kütuseelement, mis on
võimeline kasutama kütusena lisaks vesinikule, biometaani, maagaasi, biogaasi (>55%
CH4) ja seda toodab Eesti ettevõte Elcogen
Kääritusjäägist toodetud orgaanilise väetise ekspordiks eelduste loomine, sihtturgude
kaardistamine, koostöö edendamine kääritusjäägi ekspordil.
Kontakt ettepanekute ja kommentaarida saatmiseks
Ahto Oja
MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon / OÜ Biometaan
[email protected], +372 5082990, www.eestibiogaas.ee, www.biometaan.ee
13.08.2021
Eesti biogaasi teekaart 2030 (2050)
Eelnõu 13.08.21
Taust
2020. aasta oli märgilise tähtsusega Eesti biometaani turul. Aasta keskel lisandusid 2 uut biometaani tootjat,
Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalus ja Vinni Biogaas OÜ, kus olemasolevale biogaasi tootmisele lisati biometaani
puhastusseadmed. Tartus ehitati selleks ka ca 6 km pikkune gaasitoru, mida mööda Ilmatsalus toodetud
biometaan jõuab Tartu bussidesse. Vinnis seevastu asub maagaasitoru biometaani tootmise vahetus
läheduses, mis on ideaalvariant biometaani sisestamiseks maagaasi süsteemi.
Plaane peetakse ka Oisu Biogaas OÜ-s elektri ja soojuse koostootmise asemel biogaasi puhastama hakata.
Oisus maagaasitoru pole ja sealt hakatakse biometaani tarbijani viima surubiometaani konteineritega. 2 uue
biometaani jaama lisandumine suurendas ca 50% toodetud biometaani kogust, võrreldes 2019.a toodetud
biometaani kogusega, mis oli 63 080 (MWh), ehk ca 6,3 mln Nm3 .
2020. aastal väljastas Elering biometaani tootjatele 97 408 (MWh ehk ca 9,7 mln Nm3) gaasi
päritolutunnistust, millest 54 184 MWh reoveesettest ning 43 224 MWh loomsest sõnnikust, biomassist,
biojäätmetest ja toiduainetööstuse jääkidest toodetud biometaani eest. [Biometaani päritolutunnistused ja
statistika | Elering]. 2021 a prognoositav biometaani kogus töötavatest jaamadest on arvatavasti 15 mln
Nm3.
Ka biometaani tarbimine transpordis on lisandunud. Olulise panuse on andnud Tallinnas TLT esimese 100
gaasibussi kasutuselevõtmine, suurendades tarbimist ca 5 mln Nm3 võrra, sel aastal peaksid lisanduma
järgmised 100 gaasibussi. Lisaks Tallinna gaasibussidele on ka Tartu linna ja maakonna, Saaremaa, Pärnu linna
ja maakonna, Võru linna ja maakonna bussid biometaani tarbijad. Paljud taksofirmad ja teised
regulaarvedude korraldajad on hakanud kasutama oma sõidukites metaankütuseid (maagaasi või
biometaani).
Sõidukite kasutuselevõtule on kindlasti kaasa aidanud ka üha laienev metaankütuste tankla võrgustik. Kui 10
aasta eest oli neid 2, siis täna on neid 23 ja mõned on veel lisandumas. Suurenenud on ka CNG tanklate
operaatorite ring, lisaks Biometaan OÜ, AS Eesti Gaasi, AS Alexela ja Jetgas OÜ tanklatele on lisandunud
operaatorite ringi Bioforce Infra OÜ, AS Krooning ja AS Olerex.
Koroona pandeemia pole teadaolevalt oluliselt biometaani valdkonda seganud, kuna tegemist
primaarsektoriga, mille toormed pärinevad kas põllumajandusest või jääkidest, tootmised on hajutatud ja
suures osas automatiseeritud, toodetud biometaan suunatakse torru ja inimestega ei ole tavatootmise
olukorras vältimatut kontakti. Küll on pandeemia seganud välismaiste hooldusinseneride Eestisse tulemist,
kuna kohustuslikud testid ja/või isolatsioonipäevad muudavad tööreisid oluliselt pikemaks ja seetõttu
kallimaks.
Teame, et täna paigaldatakse kuni 750 hj raskeveokitele surumaagaasi või surubiometaani balloone, mis
vähendab rasketranspordi õhuheitmeid oluliselt. Kuid kahjuks need kümned ja kümned metaangaasi
kasutavad raskeveokid ei jää sõitma Eestisse, vaid siirduvad Saksamaale. Seda põhjusel, et Saksamaal on
1
13.08.2021
metaankütust kasutav rasketransport vabastatud teekasutustasust ja see loob majandusliku stiimuli ka
kasutuses olevate diiselveokite ümber ehitamiseks surumaagaasile või surubiometaanile.
Põhimõtted
Tuleb teha selge vahe, et maagaas on fossiilne kütus ja biometaan ning sinine ja roheline vesinik on taastuvad
kütused. Seega maagaasi tarbimise suurendamine ei aita kaasa Rohepöördele ja EL Kliima Strateegia
eesmärkide saavutamisele.
Biometaan tuleb väga selgelt defineerida taastuva kütusena, ideaalis tagada biometaani
kütuseaktsiisivabastus üle-Euroopaliselt kuni aastani 2050, ainult selline maksupoliitika kindlus aitab kaasa
EL süsinikuneutraalsuse saavutamisele 2050. Samuti kui biogaasi hakatakse kasutama kütuseelementides,
tuleb see selgelt määratleda taastuvkütusena, biogaasi ei tohi kütuseaktsiisiga maksustada, kui biogaasi
kasutatakse SEK-ides, vältida tuleb SEKis kasutatava biogaasi maksustamist maagaasi aktsiisiga ka tulevikus.
Biometaani tootmine loob töökohti, nagu näiteks biogaasijaamade operaatorid. Eestis on välja töötatud
biogaasijaama operaatori riiklik kutsestandard, koostatud riiklik õppekava ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse
biogaasijaama operaatori õppekava, mille alusel esimesed 12 õppurit saavad sel aastal omandada
biogaasijaama operaatori kutse. Lisanduvad töökohad hooldusele ja remondile. ENMAK 2030 raames tehtud
prognoosid näitavad tuhandeid lisanduvaid töökohti vastavalt biometaani potentsiaali rakendamisele.
Varasemalt tehtud investeeringud fossiilkütustesse ongi ohus, sest fossiilsete kütuste põletamisest tulenev
oht kliimamuutusele on inimelule (inimkonnale) kahjulik. Igasugune investeerimine fossiilsete kütuste
tootmiseks, töötlemiseks transpordiks ja kasutamiseks ei aita kaasa süsinikuneutraalsuse saavutamisele.
Seadusandlus ei peaks looma pretsedente fossiilkütuste taristusse tehtud investeeringute korvamiseks.
Biometaani tootmine on EL rohepöörde ja ringmajanduse elluviimine juba praktikas, mitte enam
visioonipaberites, strateegiadokumentides ja eelarve seletuskirjades. Tõeline innovatsioon on biogaasi
kasutmine kütuseelemendis elektri ja soojuse koostootmiseks, kohtades ja kogustes, kus elektri ja sooja tarve
on olemas, aga biogaasi kogus transpordikütuseks puhastamiseks liiga väike. EBA on kaasatud
rahvusvahelisse koostööprojekti just sellise biogaasi kasutava tahke hapniku kütuselemendiga (SOFC) elektri
ja soojuse koostootmise pilootprojekti vastava pilootseadme välja töötamiseks praktikas.
Rahvusvaheline ehk EL ülene biometaani kvaliteedi standard ja maagaasi torru sisestamise tingimused
puuduvad. Biometaani tootmist tuleb toetada, et biometaani tegemine biolagunevatest jäätmetest on
rohepööre ja ringmajandus praktikas ja aitab riikidel täita ka jäätmete ringlussevõtu eesmärke. Samuti aitab
biometaani tootmine vähendada iseeneslikku (kontrollimatut) metaani teket biomassist ja CH4 heidet
atmosfääri. Biometaani peaks käsitlema valdkondade üleselt, mitte looma bürokraatlikke takistusi
biometaani tootmiseks.
Eesmärgid
Biometaani roll 2030. aastal peab olema oluliselt suurenenud. 2030.a. eesmärgiks on toota aastas
biometaani 100 miljonit Nm3 ehk 1 TWh. Metaankütust kasutavate sõiduautode sihtarvuks on 15 000,
raskeveokite (bussid ja veoautod) sihtarvuks 1500 ja 50 metaankütuste tanklat.
Eesti Biogaasi Assotsiatsioon teeb poliitikakujundajatele järgmised ettepanekud:
2
13.08.2021
1. seada 2030.a biometaani tootmise sihtarvuks 100 miljoni Nm3 aastas
2. Metaankütust kasutavate sõiduautode 2030. a sihtarvuks on 15 000 ja raskeveokite (bussid ja
veoautod) sihtarvuks on 1500 ja metaankütuste tanklate arv 50.
3. biogaasi kasutamise toetamine pilootprojektidega tahke hapniku kütuseelementides (SOFC)1
kasutamiseks, eriti väikesemahuliste seadmete puhul toorme tekke kohtades. SOFC-s tekkivat soojust ja
elektrit saab kasutada kohapeal, sh autonoomsetes kohtades, kus võrguelekter puudub, kaugküttest
rääkimata.
4. EL Roheleppe elluviimise meetmeks pikendada biometaani tootjate toetust pikendades määrust
“Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord” abikõlbulikkuse perioodi
kuni 2030 või võtta vastu uus samalaadne määrus.
5. Teeme ettepaneku Eestis vabastada ja diferentseerida EURO klasside alusel 40%-80% ulatuses
metaankütust tarbivad raskeveokid teekasutustasust.
6. Viia sisse ostutoetus kohalike gaasiveokite kasutamiseks Eestis (kohaliku veokipargi värskendamine
EUROIII-lt EUROVI-le Saksamaa näitel
7. Raskeveoki maksu vabastus gaasiveokitele ja diferentseerimine EURO klasside alusel
8. Biometaani tarbimisel maksutagastus ettevõtetele (Rootsi näitel)
9. Keskkonnasõbralikuma veeremi kasutamine riigi teenuste ostmisel (Clean Vehicles Directive elluviimisel
eeskuju näitamine) – nn rohelised hanked teedeehituses, Riigi Kinnisvara ehitustel, kus hanketingimustes
metaankütuse tarbimine annab lisapunkte pakkumiste hindamisel.
10. Jätkata ühistranspordi hangetes metaankütuseid kasutavate busside eelistamist ja metaankütuste
tanklate rajamist piirkondadesse, kus see täna ühistranspordi jaoks puudub.
11. Biometaani rahvusvaheline kvaliteedi standardi loomises aktiivne osalemine, mis võtab arvesse
biometaani tootmise eripärasid. Samuti luua eeldused biometaani piiriüleseks kaubanduseks sh nende
päritolu tunnistustega.
EBA eelnõu pani kirja
Ahto Oja
MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon / OÜ Biometaan
[email protected], +372 5082990, www.eestibiogaas.ee, www.biometaan.ee
1
SOFC on kütuseelement, mis on võimeline kasutama kütusena lisaks vesinikule, biometaani, maagaasi, biogaasi
(>55% CH4) ja seda toodab Eesti ettevõte Elcogen.
3