dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. detsember 2021
Viit
1.15-5/2021/7135-1
Registreeritud
2. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
EBA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Kristjan Lepp (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
1. jaanuar 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • 📎EBA_ettepanekud Fit to 55 biokytuste aktsiisimaksu kohta_011221.asice2021 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ahto Oja <[email protected]> Saadetud: 01.12.2021 17:32 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Riina Maruštšak <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Liisa Mällo <[email protected]>; Irje Möldre <[email protected]>; Jaanus Uiga <[email protected]>; Timo Tatar <[email protected]>; Ando Leppiman <[email protected]>; Marek Uusküla <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Henry Uljas <[email protected]> Teema: Kliimaneutraalseid kütuseid ehk biokütuseid aktsiisiga maksustades kliimaneutraalsust ei saavuta - EBA ettepanekud COM(2021) 563 Austatud Peaminister Kaja Kallas Austatud Keskkonnaminister Erki Savisaar Austatud Maaeluminister Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Taavi Aas Austatud Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Meie 55 01.12.2021 Teema: Põhjendused miks ei ole võimalik saavutada kliimaneutraalsust biokütuseid ehk kliimaneutraalseid kütuseid aktsiisiga maksustades Euroopa Komisjoni Fit to 55 ja COM(2021) 563 ettepaneku kohaselt Kiri on lisatud manuses. Parimatega Ahto Oja EBA 5082990 Austatud Peaminister Kaja Kallas Austatud Keskkonnaminister Erki Savisaar Austatud Maaeluminister Urmas Kruuse Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Taavi Aas Austatud Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Meie 55 01.12.2021 Teema: Põhjendused miks ei ole võimalik saavutada kliimaneutraalsust kliimaneutraalseid kütuseid ehk biokütuseid aktsiisiga maksustades Euroopa Komisjoni Fit to 55 ettepaneku kohaselt Olles tutvunud Euroopa Komisjoni ettepanekuga Nõukogu direktiivi eelnõu vormis, mis kannab numbrit COM(2021) 563 final1, soovime siinkohal tuua välja tõsise mure biometaani valdkonna arengu jätkumise osas, kuna kütuseaktsiisi kehtestamine ainukesele kodumaisele taastuvale transpordikütusele on meie arvates teravas vastuolus EL Roheleppe saavutamise eesmärkidega. Nimetatud direktiivi eelnõu I lisa tabelis A on toodud mootorikütused, mille maksumäär on üleminekuperioodi alguses 1.01.2023 5,38 €/GJ kohta. Selliseid mootorikütuseid on neli ja neid tuleb käsitada samal eesmärgil kasutatavate toodetena ehk mootorikütustena. Nende maksustamistase peab artiklist 5 tulenevalt olema ühetaoline. Meie arvates tuleb artiklit 5 muuta ja kütused diferentseerida. Meie ettepanek on maksustada kirjeldatud tooteid maksumääraga 0 €/GJ kohta, kuna taastuvate energiakandjate kasutamise mõju CO2 suurenemisele atmosfääris on 0, siis see on meie meelest piisav põhjendus kõikide taastuvate energiakandjate puhul rakendada 0 €/GJ maksumäära. 1 See dokument on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:52021PC0563 MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected] Salu 1 Ääsmäe, tel. + 372 5082990 Pank A/a 76402 Harjumaa Swedbank 221046484278 Põhjendame oma seisukohta järgmiselt. Kui Komisjonil on eesmärk muuta pikas perspektiivis energia muundamise viise ja allikaid fossiilsetelt taastuvatele, siis fossiilseid energiakandjaid maksustatakse ja taastuvaid energiaallikaid/muundumise viise ei maksustata. Fossiilsete kütuste kasutamine lisab atmosfääri CO2 [loe: on kliimamuutuste põhjuseks] ja taastuvatest energiaallikatest muundatud põlevainete kasutamine ei suurenda CO2 kogust atmosfääris [loe: ei põhjusta kliima muutust], kuna taimede poolt seotakse näiteks biogaasi põlemisel eraldunud CO2 100%. Needsamad taimed, mis on CO2 100% atmosfäärist sidunud, on biogaasi tootmise tooraineks. Komisjoni ettepanekust maksustada biokütuseid kütuseaktsiisiga 50% määraga fossiilsete energiakandjate maksustamise määrast saab sama loogika kasutades teha ju järelduse, et fossiilsed kütused põhjustavad 100% kliimamuutust ja taastuvad kütused põhjustavad kliimamuutust ainult 50%? Aga nii see ju ei ole. Taastuvate põlevainete põletamise mõju kliimale on 0. Biokütused ei ole vähese CO2 heitega, vaid on null (0) CO2 heitega, mis puudutab kütuste toorainete allikaid. Mis puudutab kütuste transporti, muundamist, kogu WTT, TTW või WTW ahelat, siis seal pole ju vahet, kas kulgeb läbi tarneahela fossiilne või taastuvkütus. Ainuke ja olemuslik erinevus on kütuse päritolus. Seega ei saa nõustuda, Komisjoni ettepanekuga eespool nimetatud tabeli A kolme viimast – vähese CO2 heitega kütuseid, mittebioloogilist päritolu taastuvkütuseid ja täiustatud säästvaid biokütuseid ja biogaasi, maksustada maksumääraga on üleminekuperioodi alguses 0,15 €/GJ kohta ning milledest säästvatel biokütustel ja säästval biogaasil tõuseb maksumäär üleminekuperioodi lõpuks ehk 1.01.2033 tasemeni 5,38 €/GJ kohta. See tähendab, et üleminekuperioodi lõpuks maksustatakse säästvaid biokütuseid, säästvat biogaasi ja vähese CO2 heitega kütuseid samal tasemel Teema ongi põhimõtteline ja meie ettepanek on edastada Komisjonile signaal, et kuna taastuvkütused on kliimaneutraalsed, siis on nende maksustamine 0 €/GJ täiesti vastuvõetav. See oleks väga selge signaal erasektorile, investoritele, väike- ja suurtootjatele ja tarbijatele, et kliimaneutraalsust saavutame ainult taastuvate kütustega. Praegune signaal on, et "fossiilsed kütused on küll pahad, aga taastuvad kütused on ainult poole vähem pahad". MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected] Salu 1 Ääsmäe, tel. + 372 5082990 Pank A/a 76402 Harjumaa Swedbank 221046484278 Ehk, ükskõik mis määraga me maksustame taastuvkütuseid, siis ümberpöördult see annab ju ühiskonnale signaali, et 10% või 25% või 50% on ka taastuvad kütused kliimamuutust põhjustavad. Aga nii see ju ei ole. Meie arvates on see põhimõtteline argument. Me ei näe ka midagi taunimisväärset nö maineküsimuse sh investorite ja ettevõtjate ebakindluse välja toomisel biokütuste aktsiisiga maksustamisel. Lõpuks ju ettevõtted riskivad, investeerivad äririske võttes ja tekitavad tegelikud muutused energiamuundamise viisides, muutust ei tekita Komisjoni eesmärgid ja meetmed? Utreerides, Komisjoni ettepanekud pigem takistavad muutuste tekkimist, kahjustavad biokütuste tootjate mainet, vähendavad investorite usaldust sektori vastu ja see omakorda viibki sellise olukorrani, kus ei ole võimalik saavutada kliimaneutraalsust kliimaneutraalseid kütuseid ehk biokütuseid maksustades! Manuses on Biometaani Teekaardi 2030 eelnõu mõnede numbritega. Kehtiva ENMAK ja REKK 2030 koostamise ajal tehti vägagi põhjalik makromajanduslik analüüs biokütuste majanduslikust kasulikkusest kogu ühiskonnale (manuses excel ja Grünwald Lokk 2014 metoodika selle mõistmiseks). Selle aastaarv võib tunduda vananenud, kuid suure tõenäosusega seal toodud järeldused taastuvate energiakandjate positiivsest mõjust ühiskonnale kehtivad jämedates joontes ka täna. Just sealt pärineb ka 1 slaid Biometaan 2030 teekaardi ettekandes. Koostöömeeles, Ahto Oja EBA juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon [email protected] Salu 1 Ääsmäe, tel. + 372 5082990 Pank A/a 76402 Harjumaa Swedbank 221046484278 EESTI BIOGAASI TEEKAART 2030 REGATRACE II 23.04.2021 EESTI BIOGAASI ASSOTSIATSIOONI ETTEPANEKUD EESTI BIOGAASI TEEKAARDI 2030 VÄLJA TÖÖTAMISEKS Biometaani positiivne mõju kuni 589 mln € SKP-sse, uusi töökohta maakondades kuni 6000 TAUST  ENMAK 2030, REKK 2030, JA MITMED MEETMED NING MÄÄRUSED ON BIOMETAANI VALDKONNA KÄIVITANUD  Biogaasist elektri tootmine vastavalt Eleringis taastuvelektri toetuse saanud ettevõtjate andmetele. EBA uudiskiri http://eestibiogaas.ee/wp-content/uploads/2015/06/EBA-1_uudiskiri-jaanuar_m2rts_2021.pdf Biometaani tootmine 2018-2020.a 2030.a. eesmärgid  2030. aastal on eesmärgiks  toota biometaani 100 miljonit Nm3 ehk 1 TWh  Metaankütust kasutavate sõiduautode sihtarvuks on 15 000  Raskeveokite (bussid ja veoautod) sihtarvuks 1500  Rajatud on 50 metaankütuste tanklat. TEEKAARDI TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS 1  EL Roheleppe elluviimise meetmeks pikendada biometaani tootjate toetust pikendades määrust “Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord” abikõlbulikkuse perioodi kuni 2030 või võtta vastu uus samalaadne määrus.  Teeme ettepaneku Eestis vabastada ja diferentseerida EURO klasside alusel 40%-80% ulatuses metaankütust tarbivad raskeveokid teekasutustasust.  Viia sisse ostutoetus kohalike gaasiveokite kasutamiseks Eestis (kohaliku veokipargi värskendamine EUROIII-lt EUROVI-le Saksamaa näitel  Raskeveoki maksu vabastus gaasiveokitele ja diferentseerimine EURO klasside alusel TEEKAARDI TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS 2  Biometaani tarbimisel maksutagastus ettevõtetele (Rootsi näitel)  Keskkonnasõbralikuma veeremi kasutamine riigi teenuste ostmisel (Clean Vehicles Directive elluviimisel eeskuju näitamine) – nn rohelised hanked teedeehituses, Riigi Kinnisvara ehitustel, kus hanketingimustes metaankütuse tarbimine annab lisapunkte pakkumiste hindamisel.  Jätkata ühistranspordi hangetes metaankütuseid kasutavate busside eelistamist ja metaankütuste tanklate rajamist piirkondadesse, kus see täna ühistranspordi jaoks puudub. TEEKAARDI TEGEVUSED EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS 3  Biometaani rahvusvaheline kvaliteedi standardi loomises aktiivne osalemine, mis võtab arvesse biometaani tootmise eripärasid. Samuti luua eeldused biometaani piiriüleseks kaubanduseks sh nende päritolu tunnistustega  biogaasi kasutamise toetamine pilootprojektidega tahke hapniku kütuseelementides (SOFC) kasutamiseks, eriti väikesemahuliste seadmete puhul toorme tekke kohtades. SOFC-s tekkivat soojust ja elektrit saab kasutada kohapeal, sh autonoomsetes kohtades, kus võrguelekter puudub, kaugküttest rääkimata SOFC on kütuseelement, mis on võimeline kasutama kütusena lisaks vesinikule, biometaani, maagaasi, biogaasi (>55% CH4) ja seda toodab Eesti ettevõte Elcogen  Kääritusjäägist toodetud orgaanilise väetise ekspordiks eelduste loomine, sihtturgude kaardistamine, koostöö edendamine kääritusjäägi ekspordil.  Kontakt ettepanekute ja kommentaarida saatmiseks Ahto Oja MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon / OÜ Biometaan [email protected], +372 5082990, www.eestibiogaas.ee, www.biometaan.ee 13.08.2021 Eesti biogaasi teekaart 2030 (2050) Eelnõu 13.08.21 Taust 2020. aasta oli märgilise tähtsusega Eesti biometaani turul. Aasta keskel lisandusid 2 uut biometaani tootjat, Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalus ja Vinni Biogaas OÜ, kus olemasolevale biogaasi tootmisele lisati biometaani puhastusseadmed. Tartus ehitati selleks ka ca 6 km pikkune gaasitoru, mida mööda Ilmatsalus toodetud biometaan jõuab Tartu bussidesse. Vinnis seevastu asub maagaasitoru biometaani tootmise vahetus läheduses, mis on ideaalvariant biometaani sisestamiseks maagaasi süsteemi. Plaane peetakse ka Oisu Biogaas OÜ-s elektri ja soojuse koostootmise asemel biogaasi puhastama hakata. Oisus maagaasitoru pole ja sealt hakatakse biometaani tarbijani viima surubiometaani konteineritega. 2 uue biometaani jaama lisandumine suurendas ca 50% toodetud biometaani kogust, võrreldes 2019.a toodetud biometaani kogusega, mis oli 63 080 (MWh), ehk ca 6,3 mln Nm3 . 2020. aastal väljastas Elering biometaani tootjatele 97 408 (MWh ehk ca 9,7 mln Nm3) gaasi päritolutunnistust, millest 54 184 MWh reoveesettest ning 43 224 MWh loomsest sõnnikust, biomassist, biojäätmetest ja toiduainetööstuse jääkidest toodetud biometaani eest. [Biometaani päritolutunnistused ja statistika | Elering]. 2021 a prognoositav biometaani kogus töötavatest jaamadest on arvatavasti 15 mln Nm3. Ka biometaani tarbimine transpordis on lisandunud. Olulise panuse on andnud Tallinnas TLT esimese 100 gaasibussi kasutuselevõtmine, suurendades tarbimist ca 5 mln Nm3 võrra, sel aastal peaksid lisanduma järgmised 100 gaasibussi. Lisaks Tallinna gaasibussidele on ka Tartu linna ja maakonna, Saaremaa, Pärnu linna ja maakonna, Võru linna ja maakonna bussid biometaani tarbijad. Paljud taksofirmad ja teised regulaarvedude korraldajad on hakanud kasutama oma sõidukites metaankütuseid (maagaasi või biometaani). Sõidukite kasutuselevõtule on kindlasti kaasa aidanud ka üha laienev metaankütuste tankla võrgustik. Kui 10 aasta eest oli neid 2, siis täna on neid 23 ja mõned on veel lisandumas. Suurenenud on ka CNG tanklate operaatorite ring, lisaks Biometaan OÜ, AS Eesti Gaasi, AS Alexela ja Jetgas OÜ tanklatele on lisandunud operaatorite ringi Bioforce Infra OÜ, AS Krooning ja AS Olerex. Koroona pandeemia pole teadaolevalt oluliselt biometaani valdkonda seganud, kuna tegemist primaarsektoriga, mille toormed pärinevad kas põllumajandusest või jääkidest, tootmised on hajutatud ja suures osas automatiseeritud, toodetud biometaan suunatakse torru ja inimestega ei ole tavatootmise olukorras vältimatut kontakti. Küll on pandeemia seganud välismaiste hooldusinseneride Eestisse tulemist, kuna kohustuslikud testid ja/või isolatsioonipäevad muudavad tööreisid oluliselt pikemaks ja seetõttu kallimaks. Teame, et täna paigaldatakse kuni 750 hj raskeveokitele surumaagaasi või surubiometaani balloone, mis vähendab rasketranspordi õhuheitmeid oluliselt. Kuid kahjuks need kümned ja kümned metaangaasi kasutavad raskeveokid ei jää sõitma Eestisse, vaid siirduvad Saksamaale. Seda põhjusel, et Saksamaal on 1 13.08.2021 metaankütust kasutav rasketransport vabastatud teekasutustasust ja see loob majandusliku stiimuli ka kasutuses olevate diiselveokite ümber ehitamiseks surumaagaasile või surubiometaanile. Põhimõtted Tuleb teha selge vahe, et maagaas on fossiilne kütus ja biometaan ning sinine ja roheline vesinik on taastuvad kütused. Seega maagaasi tarbimise suurendamine ei aita kaasa Rohepöördele ja EL Kliima Strateegia eesmärkide saavutamisele. Biometaan tuleb väga selgelt defineerida taastuva kütusena, ideaalis tagada biometaani kütuseaktsiisivabastus üle-Euroopaliselt kuni aastani 2050, ainult selline maksupoliitika kindlus aitab kaasa EL süsinikuneutraalsuse saavutamisele 2050. Samuti kui biogaasi hakatakse kasutama kütuseelementides, tuleb see selgelt määratleda taastuvkütusena, biogaasi ei tohi kütuseaktsiisiga maksustada, kui biogaasi kasutatakse SEK-ides, vältida tuleb SEKis kasutatava biogaasi maksustamist maagaasi aktsiisiga ka tulevikus. Biometaani tootmine loob töökohti, nagu näiteks biogaasijaamade operaatorid. Eestis on välja töötatud biogaasijaama operaatori riiklik kutsestandard, koostatud riiklik õppekava ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse biogaasijaama operaatori õppekava, mille alusel esimesed 12 õppurit saavad sel aastal omandada biogaasijaama operaatori kutse. Lisanduvad töökohad hooldusele ja remondile. ENMAK 2030 raames tehtud prognoosid näitavad tuhandeid lisanduvaid töökohti vastavalt biometaani potentsiaali rakendamisele. Varasemalt tehtud investeeringud fossiilkütustesse ongi ohus, sest fossiilsete kütuste põletamisest tulenev oht kliimamuutusele on inimelule (inimkonnale) kahjulik. Igasugune investeerimine fossiilsete kütuste tootmiseks, töötlemiseks transpordiks ja kasutamiseks ei aita kaasa süsinikuneutraalsuse saavutamisele. Seadusandlus ei peaks looma pretsedente fossiilkütuste taristusse tehtud investeeringute korvamiseks. Biometaani tootmine on EL rohepöörde ja ringmajanduse elluviimine juba praktikas, mitte enam visioonipaberites, strateegiadokumentides ja eelarve seletuskirjades. Tõeline innovatsioon on biogaasi kasutmine kütuseelemendis elektri ja soojuse koostootmiseks, kohtades ja kogustes, kus elektri ja sooja tarve on olemas, aga biogaasi kogus transpordikütuseks puhastamiseks liiga väike. EBA on kaasatud rahvusvahelisse koostööprojekti just sellise biogaasi kasutava tahke hapniku kütuselemendiga (SOFC) elektri ja soojuse koostootmise pilootprojekti vastava pilootseadme välja töötamiseks praktikas. Rahvusvaheline ehk EL ülene biometaani kvaliteedi standard ja maagaasi torru sisestamise tingimused puuduvad. Biometaani tootmist tuleb toetada, et biometaani tegemine biolagunevatest jäätmetest on rohepööre ja ringmajandus praktikas ja aitab riikidel täita ka jäätmete ringlussevõtu eesmärke. Samuti aitab biometaani tootmine vähendada iseeneslikku (kontrollimatut) metaani teket biomassist ja CH4 heidet atmosfääri. Biometaani peaks käsitlema valdkondade üleselt, mitte looma bürokraatlikke takistusi biometaani tootmiseks. Eesmärgid Biometaani roll 2030. aastal peab olema oluliselt suurenenud. 2030.a. eesmärgiks on toota aastas biometaani 100 miljonit Nm3 ehk 1 TWh. Metaankütust kasutavate sõiduautode sihtarvuks on 15 000, raskeveokite (bussid ja veoautod) sihtarvuks 1500 ja 50 metaankütuste tanklat. Eesti Biogaasi Assotsiatsioon teeb poliitikakujundajatele järgmised ettepanekud: 2 13.08.2021 1. seada 2030.a biometaani tootmise sihtarvuks 100 miljoni Nm3 aastas 2. Metaankütust kasutavate sõiduautode 2030. a sihtarvuks on 15 000 ja raskeveokite (bussid ja veoautod) sihtarvuks on 1500 ja metaankütuste tanklate arv 50. 3. biogaasi kasutamise toetamine pilootprojektidega tahke hapniku kütuseelementides (SOFC)1 kasutamiseks, eriti väikesemahuliste seadmete puhul toorme tekke kohtades. SOFC-s tekkivat soojust ja elektrit saab kasutada kohapeal, sh autonoomsetes kohtades, kus võrguelekter puudub, kaugküttest rääkimata. 4. EL Roheleppe elluviimise meetmeks pikendada biometaani tootjate toetust pikendades määrust “Biometaanituru arendamise toetamise toetuse kasutamise tingimused ja kord” abikõlbulikkuse perioodi kuni 2030 või võtta vastu uus samalaadne määrus. 5. Teeme ettepaneku Eestis vabastada ja diferentseerida EURO klasside alusel 40%-80% ulatuses metaankütust tarbivad raskeveokid teekasutustasust. 6. Viia sisse ostutoetus kohalike gaasiveokite kasutamiseks Eestis (kohaliku veokipargi värskendamine EUROIII-lt EUROVI-le Saksamaa näitel 7. Raskeveoki maksu vabastus gaasiveokitele ja diferentseerimine EURO klasside alusel 8. Biometaani tarbimisel maksutagastus ettevõtetele (Rootsi näitel) 9. Keskkonnasõbralikuma veeremi kasutamine riigi teenuste ostmisel (Clean Vehicles Directive elluviimisel eeskuju näitamine) – nn rohelised hanked teedeehituses, Riigi Kinnisvara ehitustel, kus hanketingimustes metaankütuse tarbimine annab lisapunkte pakkumiste hindamisel. 10. Jätkata ühistranspordi hangetes metaankütuseid kasutavate busside eelistamist ja metaankütuste tanklate rajamist piirkondadesse, kus see täna ühistranspordi jaoks puudub. 11. Biometaani rahvusvaheline kvaliteedi standardi loomises aktiivne osalemine, mis võtab arvesse biometaani tootmise eripärasid. Samuti luua eeldused biometaani piiriüleseks kaubanduseks sh nende päritolu tunnistustega. EBA eelnõu pani kirja Ahto Oja MTÜ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon / OÜ Biometaan [email protected], +372 5082990, www.eestibiogaas.ee, www.biometaan.ee 1 SOFC on kütuseelement, mis on võimeline kasutama kütusena lisaks vesinikule, biometaani, maagaasi, biogaasi (>55% CH4) ja seda toodab Eesti ettevõte Elcogen. 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel