Yrjö Saarinen
TTÜ Eesti Mereakadeemia
[email protected] Meie 01.12.2021 nr 5-3/2021/6879-2
Kopli 101
11712, Tallinn
Vastus pöördumisele
Austatud Yrjö Saarinen
Esitasite 18.11.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) pöördumise, milles
käsitlesite laevaagentidele esitatavate nõuetega seoses kerkinud küsimusi. Vastame Teie
pöördumises esitatud küsimustele järgnevalt:
1. Kuidas peavad agendid nüüd käituma, kas kõik senised agendid/firmad peavad saatma uusi
majandustegevusteateid? (MSOS § 10) Seda küsivad minult nii üliõpilased kui ka praktikud.
Jah, kõik senised agendid peavad esitama majandustegevusteate. Majandustegevuse registri
andmetel on tegevusalal „laevade agenteerimine“ alates 01.06.2021 esitatud 123
majandustegevusteadet1.
2. Millised on merendusvaldkonna nõuded majandustegevusteatise tunnustamiseks?
Majandustegevusteates esitatavad andmed on toodud majandustegevuse seadustiku üldosa
seaduse §-s 15. Majandustegevusteadet eraldi ei tunnustata. Majandustegevusteate esitamine on
riigile vajalik ülevaate saamiseks riigis laevade agenteerimise tegevusalal tegutsevatest
ettevõtetest.
01.06.2021 jõustunud meresõiduohutuse seaduse (MSOS) muutmise seaduse seletuskirja kohaselt
ei olnud vaatamata varem kehtinud tegevusloa kohustusele agentidele praktikas kehtestatud
kvalifikatsiooni tõendavaid erinõudeid, näiteks erialase koolituse või eksami läbimise nõuet.
Agent esindab oma tegevuses laeva reederit, kellega tal on sõlmitud eraõiguslik leping – teisisõnu
on tegemist küsimusega, mida ei ole tarvis riiklikul tasandil õigusaktiga reguleerida. Kuna
ülevaade tegutsevatest agentidest on praktikas siiski vajalik, muudeti laevade agenteerimine
teavitamiskohustuseks – tegevust alustav füüsiline või juriidiline isik peab esitama Veeteede
Ametile (tänasele Transpordiametile) majandustegevusteate.2
3. Millised olid/on MKM (või uue Transpordiameti) nõuded agentidele (kas üldse oli/on?) Kui
allakirjutanu sai u 25 a tagasi John Nurminen Eesti AS agenteerimisloa, käisin toonase VTA juristi,
kadunud Jüri Nuudi jutul ja esitasin oma haridust tõendavad dokumendid/töödiplomid; kuna mind
teati/tunti juba aastakümneid, sain paberid firma jaoks üsna kergelt kätte.
1
Majandustegevuse register: https://mtr.mkm.ee/
2
MSOS muutmise seaduse eelnõu seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c15b4e13-c0f6-
444c-9f8d-22fdf2f97d44
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Enne 01.06.2021 kehtinud MSOS § 9 lõike 2 kohaselt tuli laevade agenteerimise tegevusloa
saamiseks esitada Transpordiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses
sätestatule kasutatavate tehnikavahendite loetelu, ülevaade taotleja tegevusest, milleks
tegevusluba taotletakse, ning ettevõtja spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
(diplomid, tunnistused ja muu selline) koopiad. Samuti pidi enne 01.06.2021 kehtinud MSOS § 10
kohaselt tegevusloa taotleja vastama MSOS-is ning rahvusvahelistes meresõiduohutust
reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele. Vt lisaks ka eelmise küsimuse vastuses
toodud viidet MSOS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale.
4. Kuidas ja kui palju mereriik Eesti kavatseb rakendada liites toodud dokumendi soovituslike
nõudeid?
UNCTAD Minimum Standards for Shipping Agents soovituslikud nõuded on kindlasti asjakohased,
kuid seni pole Eestis olnud vajadust rakendada neid soovitusi täies ulatuses, mis ei tähenda, et
nende rakendamine ei võiks tulla tulevikus kõne alla, kui selleks tekib vajadus. Mereõiguse
revisjoni käigus analüüsiti tollal kehtinud seadusandlust agenteerimise vaates ning leiti, et
seadusandlus on lünklik ning vajab selles vaates ka täiendamist. Nimetatud probleemide
lahendamine on lisatud revisjoni plaani ning vajalik eelnõu valmib 2022. aasta lõpuks koos
kaubandusliku meresõidu seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõuga.
5. Kas peate üldse vajalikuks laevaagentide kvalifikatsiooni/pädevuse kontrolli?
Nagu juba 01.06.2021 jõustunud MSOS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas selgitatud, ei pea
riik hetkel vajalikuks laevaagentide kvalifikatsiooni/pädevuse kontrolli, sest agendi tegevuse
aluseks on tema ja reederi vaheline eraõiguslik suhe (leping), milles sätestatakse osapoolte õigused
ja kohustused lisaks MSOS-is sätestatule.
6. Kuidas suhtute FONASBA Quality Standard evitamisse Eestis? Meie ainus selline
kvaliteedistandart on antud tublile CFS. Seni on naabritel palju rohkem (näit. Soomes 6 firmat,
Rootsis üle 50; ka Leedus on vähemalt 1)
Rahvusvaheliste kvaliteedistandardite järgimine loob kindlasti ettevõtjatele rahvusvahelisel turul
konkurentsieelise ning riigi vaates on igati tervitatav, kui Eesti ettevõtjad võtavad eesmärgiks
rahvusvaheline tunnustus saada.
7. Millised on võimalikud tegevuskavad nende soovituste evitamisel? Ma näen siin võimalust, et
kaasatakse TTÜ Eesti Mereakadeemia täiendusõppe osakond
Kui sektor näeb vajadust täiendava regulatsiooni väljatöötamiseks, siis MKM on alati valmis seda
arutama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Läänerand
meremajanduse asekantsler
2 (3)
Jaak Viilipus
625 6491
[email protected]
3 (3)