Riigikantselei Teie 26.07.2021 nr 16.1.1/21-0922/-1T
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 01.12.2021 nr 2-5/21-01627, 2-13/21-
15161, Tallinn 4573
Eesti seisukohad taastuvenergia direktiivi
kohta
Austatud kolleegid
Esitame Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrust (EL) 2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ seoses
taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 kohta Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a
istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: Lisa 1 – Seletuskiri
Lisa 2 – Protokollilise otsuse eelnõu
Lisa 3 – Huvigruppide kaasamine
Yana Laurand
639 7623
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise
edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652
Sissejuhatus
2019. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise Euroopa roheline
kokkulepe1, milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada
ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on
saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav
majanduskasv. Euroopa kliimamäärusega2 sätestati siduvas õigusaktis ELi võetud kohustus
saavutada kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside
(edaspidi KHG) netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle vahe-eesmärgi
saavutamiseks vaatas komisjon läbi olemasolevad ELi kliima-, energia-, maakasutus-,
transpordi- ja maksupoliitika instrumendid ning võttis 2021. aasta juulis vastu nende
muutmisettepanekute paketi „Eesmärk 55“ (Fit for 55). Energia tootmine ja kasutamine tekitab
75% ELi heitkogustest, seega on 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks äärmiselt oluline
kiirendada üleminekut rohelisemale energiasüsteemile. See nõuab taastuvate energiaallikate
oluliselt suuremat osakaalu integreeritud energiasüsteemis. Komisjoni hinnangul on
taastuvenergia osakaalu suurendamiseks vaja kahte asja: investeeringuid olemasolevatesse ja
uutesse taastuvenergia tehnoloogiatesse, et suurendada tootmist (ja veelgi vähendada
tootmiskulusid), ning sellise energiasüsteemi loomist, mis suudab võimalikult tõhusalt
integreerida suurel hulgal taastuvaid energiaallikaid lõppkasutajate jaoks. Neid adresseerib
komisjoni ettepanek vaadata läbi taastuvenergia direktiiv.
Esimene taastuvenergia direktiiv3 võeti vastu 2009. aastal eesmärgiga kiirendada ELi
üleminekut puhtale energiale, tuginedes mitmesugustele taastuvatele energiaallikatele, nagu
tuule-, päikese-, hüdro-, tõusu-mõõna-, geotermiline, biomassi- ja biokütuseenergia ning viia
EL taastuvenergia kasutamisel ning tehnoloogiate väljatöötamisel ja tootmisel globaalsele
juhtpositsioonile. Seda muudeti 2018. aastal vastu võetud teise taastuvenergia direktiiviga
(edaspidi RED II)4, millega muuhulgas lepiti kokku, et 2030. aastaks tuleb 32% ELi
energiatarbimisest saada taastuvatest energiaallikatest. RED II alusel peavad ka liikmesriigid
püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses igal aastal
soovitusliku 1,3% võrra ning liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata,
1,1% võrra. Samuti peavad liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia
osakaalu kaugküttes ja -jahutuses igal aastal soovitusliku 1% võrra. Direktiivi kohaselt peab ka
iga liikmesriik kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et taastuvenergia moodustab
vähemalt 14% asjaomase liikmesriigi transpordisektoris tarbitavast energiast. Lisaks sätestab
1 Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks
tunnistamise kohta
4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia kasutamise edendamise kohta
direktiiv rangemad bioenergia säästlikkuse kriteeriumid. RED II ülevõtmise tähtaeg
liikmesriikidele on 30. juuni 2021. a, Eesti võtab selle üle energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise eelnõuga, mis võetakse vastu eeldatavasti käesoleva aasta neljandas kvartalis.
Käesoleva ettepanekuga suurendatakse ELi tasandi siduvat taastuvenergia eesmärki 40%-ni.
Liikmesriigid peavad suurendama oma panuseid, et saavutada ühiselt uus eesmärk, tuginedes
nende riiklikes energia- ja kliimakavades esitatud eesmärkidele. Direktiivi ettepanekus
pakutakse välja konkreetsed eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks transpordis, kütte- ja
jahutussüsteemides, hoonetes ja tööstuses. Transpordisektoris kehtestatakse eesmärk
vähendada transpordikütuste KHG heitemahukust 13% võrra. Samuti suurendatakse täiustatud
biokütuste kasutamise eesmärki 2,2%-ni transpordi energiatarbimisest ning kehtestatakse selles
sektoris vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetilistele kütuste kasutuse eesmärk 2,6%.
Ettepanekuga muudetakse kohustuslikuks praegune taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse
osakaalu kasv vähemalt 1,1% aastas, millega kaasnevad soovituslikud liikmesriikide
lisaeesmärgid mahajäävate liikmesriikide suunamiseks. Lisaks suurendatakse ettepanekuga
kaugküttes ja -jahutuses taastuvate energiaallikate kasutamise iga-aastase suurenemise
soovituslikku eesmärki praeguse 1,0% pealt 2,1%-le. Hoonetele seatakse direktiivi
ettepanekuga soovituslik eesmärk, et 2030. aastaks oleks vähemalt 49% hoonetes kasutatavast
energiast taastuvenergia. Tööstussektoris kehtestatakse indikatiivne eesmärk, et taastuvenergia
osakaal peaks suurenema keskmiselt 1,1% aastas ning siduv eesmärk, et lähteainena või
energiakandjana tuleb 50% ulatuses kasutada muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid.
Direktiivi muudatusega soovib komisjon ka suurendada liikmesriikide omavahelist koostööd
läbi ühiste koostööprojektide ja meretuuleenergia arendamise. 31. detsembriks 2025. a peab iga
liikmesriik algatama vähemalt ühe taastuvenergia koostööprojekti teise liikmesriigiga ning
liikmesriigid, kellel on ühine merepiir, peavad koostööd tegema ka meretuuleenergia
arendamiseks, et ühiselt defineerida meretuuleenergia hulk, mida plaanivad toota aastateks
2030, 2040 ja 2050 võttes arvesse mh võrguplaneerimise vajadust. Samuti soovitakse
ettepanekuga võimaldada pikaajaliste taastuvenergia otseostulepingute sõlmimist
taastuvenergia tootjate ja tarbijate vahel ning hõlbustada taastuvelektri integreerimist
energiasüsteemidesse tervikuna.
Lisaks karmistatakse ettepanekuga bioenergia kasutamise suhtes kohaldatavaid
säästlikkuskriteeriume. Et vähendada kvaliteetse ümarpuidu kasutamist energia tootmiseks,
biomassi tooraineturu liigseid moonutusi ja kahjulikku mõju elurikkusele, edendatakse
ettepanekuga biomassi kasutamist vastavalt selle suurimale majanduslikule ja keskkonnaalasele
lisaväärtusele (nn kaskaadkasutamine). Ettepaneku kohaselt ei tohi riik maksta toetust sellise
taastuvenergia eest, mida toodetakse säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavast kütusest.
Seeläbi keelatakse riiklikud toetusmeetmed, mille abil toetatakse kvaliteetse puidu, näiteks
saepalkide ja vineeripakkude ning kändude ja juurte kasutamist energia tootmiseks ning madala
kasuteguriga (alla 36%) elektri tootmine metsa biomassist ainult elektrit tootvates käitistes.
Bioenergiaks ei tohi enam kasutada primaarmetsadest või bioloogiliselt mitmekesistest
metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt saadavat puitu. Edendamaks KHG heite
vähendamist, nõutakse uues direktiivis, et kõik biomassi kasutavad elektri- ja küttejaamad
vastaksid KHG heite vähendamise alampiiridele. Praegu kehtib see ainult uute käitiste suhtes.
Tulevikus tuleb ELi biomassi säästlikkuse kriteeriume kohaldada ka praeguse direktiiviga
määratud 20 MW alampiirist väiksematele vähemalt 5 MW võimsusega elektrijaamadele ja
katelseadmetele.
Eesti on seadnud endale 2030. aasta eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt
42%ni summaarsest energia lõpptarbimisest5, mis tuleb aga uute EL eesmärkide valguses
ümber hinnata. 2020. a taastuvenergia eesmärk energia lõpptarbimisest oli Eestil 25%, mis
täideti juba 2011. aastal. 2019. aastal moodustas taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest
juba 31,9%.6 Selle näitaja poolest oli Eesti ELis 6. kohal. Taastuvenergia osakaal
transpordisektoris oli 5,15% ja soojusmajanduses 52,28%, millega oli Eesti EL liikmesriikidest
vastavalt 23. ning 4. kohal. 2030. aasta sihttaseme saavutamiseks tuleb Eestil suuremad
ponnistused teha taastuvenergias tuuleenergia potentsiaali kasutusele võtul ja transpordisektori
taastuvenergia eesmärgi täitmisel sõidukite elektrifitseerimise ja biokütuste kasutusega.
Taastuvenergia direktiivi muutmise eelnõu põhineb peamiselt Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklil 194(2), milles on sätestatud õiguslik alus uute ja taastuvate energiaallikate
väljaarendamiseks, mis on üks ELi energiapoliitika eesmärke vastavalt artiklile 194(1)(c). Ka
käesoleva direktiivi ettepanekuga muudetav taastuvenergia direktiiv 2018/2001 võeti vastu
artikli 194(2) alusel. Sellele lisandub ELi toimimise lepingu artikkel 114 (siseturuga seotud
õiguslik alus), et muuta kütusekvaliteeti käsitlevat direktiivi 98/70/EÜ7, mis sellel artiklil
põhineb. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL
nõukogu energia töörühmas, kus artiklipõhiste aruteludega alustati 13. septembril 2021. a. EL
nõukogu 2021. a teise poolaasta eesistuja Sloveenia on seadnud eesmärgiks 2. detsembri
energeetikaministrite nõukogul esitleda direktiivi eelnõu eduaruannet.
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna
taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo (
[email protected]), energiaturgude
valdkonnajuht Rein Vaks (
[email protected]), taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik
(
[email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kadi Avingo
(
[email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar
(
[email protected]).
Sisu ja võrdlev analüüs
Käesoleva direktiivi ettepanekuga muudetakse teist taastuvenergia direktiivi, energialiidu
juhtimismäärust8 ja kütusekvaliteedi direktiivi.
Teise taastuvenergia direktiivi muutmine
Ettepanekuga muudetakse RED II artiklit 2, milles on välja toodud definitsioonid. Täiendatakse
muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja vaikeväärtuse määratlust ning lisatakse
järgmised uued definitsioonid: kvaliteetne ümarpuit, taastuvkütused, pakkumisvöönd,
nutiarvestisüsteem, laadimispunkt, turuosaline, elektriturg, kodumajapidamistes kasutatav aku,
elektrisõiduki aku, tööstuslik patarei või aku, seisukord, laetustase, võimsuse seadeväärtus,
5 Summaarne energia lõpptarbimine sisaldab erinevalt energia lõpptarbimisest lisaks ka elektri ja soojuse
tootmisseadmete omatarvet ning kadusid energiavõrkudes.
6 Eurostat https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_ind_ren/default/table?lang=en
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, 13. oktoober 1998, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning
nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, OJ L 350, 28.12.1998
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles käsitletakse energialiidu ja
kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ)
nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL,
2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013
nutilaadimine, reguleeriv asutus, kahesuunaline laadimine, tavalaadimispunkt, tööstussektor,
kasutamine muul otstarbel kui energia saamiseks, istandik ja istutatud mets.
Ajakohastatakse RED II artiklit 3, millega sätestatakse uus siduv ELi ülene 2030. aasta
taastuvenergia osakaalu eesmärk vähemalt 40% summaarsest energia lõpptarbimisest. Samuti
muudetakse artiklit 3, et tugevdada kohustust minimeerida toetuskavadest tulenevate
turumoonutustega seotud riske ning vältida kooskõlas kaskaadkasutamise põhimõttega
olukorda, kus toetatakse teatavate toorainete kasutamist energiatootmiseks. Lisaks
kehtestatakse selles kohustus, et alates 2026. aastast tuleb järk-järgult kaotada toetused
elektrienergia tootmisele biomassist (teatavate eranditega, mis kätkevad millistel tingimustel
võib toetust edasi maksta). Samuti lisatakse artiklisse uus elektrifitseerimist käsitlev lõige, et
aidata liikmesriikidel saavutada oma riiklikud sihttasemed.
Muudetakse ka RED II artiklit 7, et kajastada ajakohastatud meetodit taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks: i) muud kui bioloogilist päritolu
taastuvkütustest toodetud energiat võetakse arvesse sektoris, kus seda tarbitakse (elektrienergia,
küte ja jahutus või transport), ning ii) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmisel
kasutatud taastuvelektrit ei võeta arvesse liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud
elektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel.
RED II liikmesriikide ühisprojekte käsitlevasse artiklisse 9 lisatakse uus lõige, millega
kehtestatakse liikmesriikidele kohustus osaleda kolme aasta jooksul direktiivi jõustumisest
alates piiriüleses katseprojektis ja uus lõige avamereenergia ühise, mereala tasandil toimuva
planeerimise kohta, mille kohaselt peavad liikmesriigid koos kindlaks tegema ja kokku leppima
avamere taastuvenergia tootmiskoguse, mis kavatsetakse iga mereala puhul 2050. aastaks
saavutada, sh kehtestades vaheetapid koos tegevusplaaniga aastateks 2030 ja 2040.
Samuti ajakohastatakse ettepanekuga RED II artiklis 15 (haldusmenetlused, õigusaktid ja
eeskirjad) viiteid standarditele, täiendatakse taastuvelektri ostulepinguid käsitlevat sätet ning
lisatakse klausel, et haldusmenetlused vaadatakse läbi ühe aasta pärast käesoleva
direktiivimuudatuse jõustumist. Hooneid puudutavad sätted viiakse üle uude artiklisse 15a,
milles käsitletakse taastuvenergia kasutamise edendamist ning tugimeetmeid taastuvenergia
kasutamise edendamiseks hoonete küttes ja jahutuses. Uude artiklisse lisatakse ka uus
soovituslik eesmärk, et 2030. aastaks peaks taastuvenergia osakaal hoonete sektoris olema 49%
tarbimiskogusest ning osutatakse mõiste „tõhus kaugküte ja -jahutus“ uuele definitsioonile, mis
lisatakse uuesti sõnastatavasse energiatõhususe direktiivi9.
RED II artiklisse 18 (teavitamine ja koolitus) lisatakse ettepanekuga lõigud paigaldajate
kvalifikatsiooni- ja sertifitseerimisnõuete kohta, et tegeleda taastuvenergial põhinevate
küttesüsteemide paigaldajate nappuse probleemiga ning jäetakse välja konkreetset liiki
taastuvenergiapõhiste küttetehnoloogiate loend ja selle asemel osutatakse taastuvenergial
põhinevatele küttesüsteemidele üldiselt. Samuti sätestatakse liikmesriikidele kohustus
kehtestada meetmed, et toetada näiteks taastuvenergia paigaldajate osalust
koolitusprogrammides. Kui varem oli ette nähtud, et liikmesriigid võivad teha kvalifitseeritud
paigaldajate nimekirja üldsusele kättesaadavaks, siis nüüd on nimekirja avaldaminekohustuslik.
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutunnistusi käsitlevat artiklit 19
muudetakse, et kaotada liikmesriikide võimalus mitte anda päritolutunnistusi tootjale, kes saab
9 Euroopa Komisjoni ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse
energiatõhusust (uuesti sõnastatud), COM/2021/558 final
rahalist toetust. RED II artiklisse 20 (juurdepääs võrkudele ja võrkude kasutamine) lisatakse
säte, millega kehtestatakse liikmesriikidele nõue, et vajaduse korral arendatakse taastuvenergial
põhineva kütte ja jahutuse edendamiseks välja tõhus kaugkütte ja kaugjahutuse taristu.
Ettepanekuga lisatakse RED II uus artikkel 20a, mille eesmärk on edendada taastuvelektri
lõimimist energiasüsteemi. Selleks peavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad tegema
kättesaadavaks teabe taastuvelektri osakaalu kohta nende varustatavas elektrienergias ning
sellest tuleneva KHG heite kohta, et suurendada läbipaistvust ja anda rohkem teavet elektrituru
osalistele, energiavahendajatele, tarbijatele ja lõppkasutajatele; akutootjad peavad tagama
akude omanikele ning ka nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele juurdepääsu aku
mahutavust, seisukorda, laetustaset ja võimsuse seadeväärtust käsitlevale teabele; liikmesriigid
peavad tagama nutilaadimise võimalused nende tavalaadimispunktide puhul, mis ei ole
üldkasutatavad; ja et salvestus- ja tasakaalustamisvarade kasutamist käsitlevad sätted ei ole
diskrimineerivad ega välista väikeste ja/või mobiilsete salvestussüsteemide osalust
paindlikkus-, tasakaalustamis- ja salvestusteenuste turul.
Direktiivi lisatakse ka uus artikkel 22a, mis käsitleb taastuvenergia kasutamise edendamist
tööstuses ning millega seatakse indikatiivne eesmärk, et taastuvenergia osakaal peaks
suurenema keskmiselt 1,1% võrra aastas (võrreldes eelmise aasta tasemega), ja siduv eesmärk,
et lähteainena või energiakandjana tuleb neil tööstustel kes kasutavad täna tootmises
fossiilkütustest toodetud vesinikku vähemalt 50% ulatuses kasutada muud kui bioloogilist
päritolu taastuvkütuseid. Samuti sätestatakse nõue, et keskkonnasäästlike tööstustoodete
märgistusel tuleb märkida kasutatud taastuvenergia osakaal, mis on arvutatud ühise ELi tasandi
kehtestatud metoodika alusel.
RED II artikli 23 muudatusega määratakse taastuvenergia osakaalu 1,1% suurune iga-aastane
kasv küttes ja jahutuses siduvaks lähtetasemeks ning lisatakse uus lõik, millega kohustatakse
liikmesriike hindama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutusvõimalusi ning
heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- ja jahutusenergia sektoris. Samuti
laiendatakse muudatusega nende meetmete loetelu, mis võivad aidata saavutada kütte ja
jahutusega seotud eesmärki, ning muudetakse kohustuslikuks, et liikmesriigid peavad tagama
meetmete kättesaadavuse kõikidele tarbijatele, eelkõige väikese sissetulekuga või
majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele, kellel ei ole muidu piisavalt
algkapitali, et neist meetmetest kasu saada.
Ettepanekuga muudetakse ka RED II artiklit 24, et sätestada uus kõrgem eesmärk, mille
kohaselt tuleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja
heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses suurendada senise 1% asemel 2,1% võrra.
Samuti lisatakse uus lõige, millega laiendatakse kolmandate isikute võimalust taotleda
ühendamist üle 25 MW nimisoojusvõimsusega kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidega, kui see
on otstarbekas. Muudetud artiklisse lisatakse ka viide tõhusa kaugkütte uuele määratlusele
uuesti sõnastatavas energiatõhususe direktiivis ning sätestatakse liikmesriikidele nõue
kehtestada mehhanism, et käsitleda juhtumeid, mil kolmandate isikute juurdepääsust
kaugküttele on põhjendamatult keeldutud. Lisaks sätestatakse muudetud artiklis
jaotusvõrguettevõtjatele nõue hinnata iga nelja aasta tagant seda, millised on kaugkütte- või
kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid.
Ettepaneku kohaselt peavad ka liikmesriigid tagama, et pädev asutus on selgelt määratlenud
ajakohastatud eeskirjade kohased tarbijaõigused ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide
käitamise normid, teinud need üldsusele kättesaadavaks ning tagab nende täitmise.
RED II artikli 25 muudatus kajastab kõrgemat sihttaset transpordis kasutatava taastuvenergia
puhul – KHG heitemahukuse vähendamise eesmärgiks seatakse 13% tarbimismahust,
täiustatud biokütuste alameesmärki tõstetakse vähemalt 0,2 %-lt 2022. aastal 0,5 %-le 2025.
aastal ja 2,2 %-le 2030. aastal ning kehtestatakse 2,6% alameesmärk tarbimismahust muud kui
bioloogilist päritolu taastuvkütuste puhul. Samuti kehtestatakse mehhanism elektromobiilsuse
edendamiseks, mille raames saavad elektrisõidukeid üldkasutatavates laadimisjaamades
taastuvenergiaga varustavad ettevõtjad arvestusühikuid, mida nad saavad müüa
kütusetarnijatele, kes saavad neid omakorda kasutada kütusetarnijatele kohaldatava kohustuse
täitmiseks. Lisaks muudetakse taastuvenergia direktiivi artiklit 26, et kajastada transpordis
tekkivate kasvuhoonegaaside heitemahukuse puhul kindlaks määratud sihttaset.
Muudetakse ka RED II artiklit 27, sätestades eeskirjad, mille alusel arvutatakse nii transpordis
taastuvenergia kasutamisest tulenev kütuste KHG heitemahukuse vähenemine kui ka täiustatud
biokütuste, biogaasi ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste eesmärgid. Muudatustega
kaotatakse teatavate taastuvkütuste ja transpordis kasutatava taastuvenergia puhul ette nähtud
kordajad ning jäetakse välja transpordis kasutatava elektrienergia täiendavusraamistik. Samuti
muudetakse artiklit, et tagada, et arvutamist käsitlevaid sätteid selliste muud kui bioloogilist
päritolu taastuvkütuste puhul, mis on toodetud elektrienergiast, kohaldatakse olenemata
sektorist, kus selliseid kütuseid tarbitakse.
RED II artiklist 28 jäetakse välja lõiked ELi andmebaasi kohta, mida reguleeritakse nüüd uue
artikliga 31a, ja volitus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse metoodika muud
kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste
kasutamisest tuleneva KHG heitkoguste vähenemise hindamiseks, mida reguleeritakse uues
eelnõus artikliga 30.
Samuti muudetakse ettepanekuga artiklis 29 sätestatud säästlikkuskriteeriumeid rangemaks
sellega, et põllumajandusliku biomassi suhtes kehtivaid maa-alaga seotud kriteeriume (nt
keelualad) kohaldatakse ka metsa biomassi suhtes, sh põlismetsad, suure liigirikkusega metsad
ja turbaalad. Neid rangemaid kriteeriume kohaldatakse väikesemahuliste biomassipõhiste
elektri- ja küttejaamade suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alates 5 MW. Lisaks
kohaldatakse ajakohastatud lõike alusel biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia
tootmise puhul kehtivaid KHG heitkoguste vähendamise alampiiri olemasolevate (mitte üksnes
uute) käitiste suhtes. Samuti lisatakse artiklisse 29 (6) täiendavaid elemente, et minimeerida
metsa ülestöötamise negatiivset mõju pinnase kvaliteedile ja elurikkusele.
Luuakse ka uus artikkel 29a, milles esitatakse KHG heitkoguste vähendamise kriteeriumid
muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste
puhul, nii et muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest saadavat energiat saab käesolevas
direktiivis sätestatud eesmärkide täitmisel arvesse võtta üksnes juhul, kui KHG heitkogused
vähenevad vähemalt 70%, ning ringlussevõetud CO2-põhistest kütustest saadavat energiat saab
transpordisektori eesmärgi täitmisel arvesse võtta üksnes juhul, kui KHG heitkogused
vähenevad vähemalt 70%.
RED II artiklit 30, mis käsitleb säästlikkuse ja KHG heite vähendamise kriteeriumidele
vastavuse kontrollimist, kohandatakse vastavalt uute artiklitega 29a ja 31a tehtud muudatustele.
Samuti kehtestatakse selles lihtsustatud kontrollimehhanism käitiste puhul, mille võimsus on
5–10 MW. Artiklist 31 jäetakse välja lõiked, millega reguleeriti võimalust kasutada
piirkondlikke kasvatamisega seotud väärtusi, et paremini edendada tootjate individuaalseid
jõupingutusi vähendada toorainete kasvatamisest tulenevate kasvuhoonegaaside
heitemahukust.
Ettepanekuga luuakse ka uus artikkel 31a, millega reguleeritakse ELi andmebaasi ning
laiendatakse selle ulatust, et see hõlmaks transpordisektori kõrval ka muudes sektorites
kasutatavaid kütuseid. Andmebaas on seire- ja aruandlusvahend, kuhu kütusetarnijad sisestavad
teabe, mille alusel nad saavad kontrollida, kas nad on täitnud kütusetarnijatele artiklis 25
sätestatud kohustuse.
Energialiidu juhtimismääruse muutmine
Ettepanekuga asendatakse energialiidu juhtimismääruses esitatud viited 2030. aasta kogu ELi
hõlmavale siduvale taastuvenergia osakaalu eesmärgile 32% lõpptarbimisest järgimisega
„direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 3 osutatud liidu siduv 2030. aastaks seatud
taastuvenergiaeesmärk“. Ettepanekuga ei muudeta muid energialiidu juhtimismääruse
põhielemente, näiteks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15% osakaalu eesmärki, mis on
ka edaspidi määrava tähtsusega taastuvate energiaallikate lõimimisel.
Kütusekvaliteedi direktiivi muutmine
Direktiivi ettepanekuga muudetakse kütusekvaliteedi direktiivi, et vältida kattuvaid
regulatiivseid nõudeid seoses transpordikütuste CO2-heite vähendamise eesmärkidega ning viia
see direktiiv vastavusse teise taastuvenergia direktiiviga, sealhulgas KHG heite vähendamise ja
biokütuste kasutamisega seotud kohustuste puhul. Ettepanekus esitatakse ka kütusekvaliteedi
direktiivi kohaste aruandekohustustega seotud üleminekusätted tagamaks, et komisjonile
esitatakse andmed, mis tuli käesoleva ettepanekuga välja jäetavate kütusekvaliteedi direktiivi
artiklite alusel koguda ja edastada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõukogu direktiiv
(EL) 2015/65210, millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt
kütusekvaliteedi direktiivile.
EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Taastuvenergia direktiiviga reguleeritav valdkond kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikkel 194 kohaselt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Kestliku taastuvenergia
kulutõhus ja kiirendatud korras arendamine paremini integreeritud energiasüsteemi raames on
eesmärk, mida liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes piisaval määral saavutada. Seetõttu on
vajalik ELi tasandi lähenemisviis, et pakkuda liikmesriikidele õigeid stiimuleid aitamaks neil
koordineeritud viisil kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist ehk üleminekut
fossiilkütustel põhinevalt traditsiooniliselt energiasüsteemilt energiatõhusamale
energiasüsteemile, milles energiat toodetakse järkjärgult enam taastuvatest allikatest. Võttes
arvesse, et liikmesriikidel on erinevad energiapoliitika põhimõtted ja prioriteedid, aitavad ELi
tasandi meetmed võrreldes ainult riigi või kohaliku tasandi meetmetega suurema tõenäosusega
saavutada eesmärki suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu kiirenevas tempos. EL tasandi
meetmetega välditakse lähenemisviiside killustatust ja lähenetakse Euroopa energiasüsteemi
ümberkujundamisele koordineeritud viisil. Selleks et suurendada taastuvenergia osakaalu
energia lõpptarbimises ELis, peab iga liikmesriik andma oma panuse. Komisjoni hinnangul on
liikmesriikide panused ambitsioonikamad ja kulutõhusamad, kui need on ajendatud
kokkulepitud ühisest õigus- ja poliitikaraamistikust.
Taastuvenergia direktiivi ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava
üldeesmärgi saavutamiseks ehk kestliku taastuvenergia kulutõhusaks ning jõudsaks
10 Nõukogu direktiiv (EL) 2015/652, 20. aprill 2015, millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja
aruandlusnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse
kvaliteedi kohta
arendamiseks, võimaldamaks ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist kooskõlas Euroopa
rohelise kokkuleppega, eelkõige seoses nii 2030 kui ka 2050. aasta eesmärkidega, sh
kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Mitme direktiivi eelnõu poliitikavariandi ja -eesmärgi puhul on
kindlaks määratud saavutatav sihtväärtus või -tase, kuid nende saavutamise viisid on jäetud
liikmesriikide otsustada. Liikmesriikidele kehtestatavad kohustused ning neile eesmärkide
saavutamiseks võimaldatav paindlikkus on sobivalt tasakaalustatud, arvestades
kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise vajalikkust. Direktiivist tulenev sekkumine on
proportsionaalne määratletud probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide
saavutamisega.
Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju majandusele
Taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekute mõju Eesti majandusele on üldiselt positiivne.
Oluline majanduslik aspekt on ka taastuvenergia kättesaadavus ja hind. REDi ettepanekuga
kaasneb investeeringute vajadus. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi
andmetel on kliimaneutraalse Eestini, aastaks 2050, vajalik panustada nii era- kui ka avalikul
sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning
juriidilistel isikutel ning eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel.
Tänu taastuvenergia lahenduste osakaalu suurendamisele Eesti majanduses peaks suurenema
ka Eesti konkurentsivõime ja varustuskindlus. Taastuvenergia kasutuselevõtuga kaasnevad
arendused peaksid aitama uute töökohtade tekkele ning soodustama majanduskasvu. Samas
tuleb arvestada majandussektorite vaheliste muutustega, mille tagajärjel võib ühest sektorist
töökohtade arv kaduda ning seda peaks tasakaalustama teises keskkonnasõbralikumas sektoris
töökohtade loomisega. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis
tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud
odavamaks ning majanduslikult mõttekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga
seotud lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel.
Parim viis elektrienergia hinna stabiliseerimiseks on rajada uusi taastuvelektri
tootmisseadmeid. 2021. aasta septembri11 hinnatipp on põhjustatud vähesest taastuvenergia
olemasolust ja vajadusest tagada elektrisüsteemi stabiilsus juhitavate (fossiilkütustest sõltuvate)
elektrienergia tootmisseadmetega. Kuna süsteemis on vähe taastuvenergiat, peab nõudlust
täitma kalli omakuluga fossiilsest kütusest toodetud elektrienergia. Kogu EL-s tuleb hoogustada
taastuvelektri tootmisseadmete turule tulekut käsikäes salvestusseadmete integreerimisega
elektrisüsteemi. Biomassil on siinkohal oluline roll. Biomassil töötavad elektrijaamad
panustavad tugevalt elektrisüsteemi stabiilsusesse – biomassil töötavad koostootmisjaamad on
juhitavad ja töötavad täna soodsamalt kui fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad. Tarbijale
tekivad konkurentsitingimustes suuremad võimalused energiateenuse hinna ja kvaliteedi
valimisel.
Taastuvenergiaga kaasnevad sektoriaalsed eesmärgid toovad endaga kaasa ka kaudse mõju
Eesti tööstussektori konkurentsivõimele. Komisjoni ettepanek ei arvesta piisaval määral
liikmesriikide tööstuste eripära, tootmismahtu, energiavajadust, geograafilist paiknemist ja
konkurentsivõimet. Tööstussektor panustab olulisel määral riigi SKPsse ja tööhõivesse. Näeme,
et direktiivi uus eesmärk võib avaldada negatiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele, kui
11
13.09.2021 börsihind oli elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 141,6 eurot, mis on ühtlasi elektri
hinnaajaloo uus rekord.
puudub eesmärgi täitmiseks liikmesriikides ühine lähenemine. Samuti tekib tööstusel teatud
määral vajadus investeerida taastuvenergia tehnoloogiatesse, millega kaasnevad olulised kulud
ja teatud aeg, et investeering tasuks end ära.
Taastuvenergia, eeskätt avamere taastuvenergia osakaalu kasv aitaks muuta ELi
energiasüsteemi kindlamaks ning vähendaks sõltuvust impordist. Taastuvenergia direktiivi
muutmine aitab eeldatavalt soodustada majanduskasvu ja investeeringuid, sest see võimaldab
luua kvaliteetseid töökohti ja vähendada fossiilkütuste importi ning tarbijate ja ettevõtjate
energiakulusid. Prognooside kohaselt võimaldavad paljud neist poliitikavariantidest luua
töökohti kooskõlas eesmärgiga taastada majandus rohelisel ja digitaalsel viisil. Oodata on
positiivset mõju tööhõivele, eelkõige taastuvenergiaga seotud sektorites, kusjuures
energiavarustus- ja ehitussektoris võib oodata tööhõive suurenemist, oskuste taseme tõusu ning
töökohtade sektoritevahelist siiret. Iga taastuvenergiale kulutatud euroga luuakse peaaegu 70
% rohkem töökohti kui fossiilkütustele kulutades ning päikesepaneelide abil toodetud
päikeseenergia võimaldab võrreldes kivisöe või maagaasiga luua ühe toodetud elektrienergia
ühiku kohta enam kui kaks korda rohkem töökohti.
Taastuvenergiatehnoloogiate areng ning rakendamine soodustab innovatsiooni ning ettevõtete
rohestamist ja digitaliseerimist. Eesti ettevõtetel tekib võimalus koostöös teadus- ja arendus
ning innovatsiooni valdkonnaga muutuda konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasemel,
mis omakorda tugevdab Eesti kuvandit. Parem kuvand loob ühtlasi ka paremaid võimalusi
piiriüleseks rahvusvaheliseks koostööks ning veelgi edendada innovatsiooni. Taastuvenergia
eesmärkide suurendamine võiks potentsiaalset luua turuvõimalusi biokütuste ja teiste
taastuvenergia allikate tootmise rajamiseks Eestis. Hetkel puuduvad Eesti riigil suuremahulised
biorafineerimistehased, kuid Eestil on biokütuste tootmiseks suur potentsiaal, isegi lennunduse
valdkonnas.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu väheneb
surve looduskeskkonnale. Muudatuste tulemusel areneb taastuvenergia sektor, kasutusele
võetakse uusi tehnoloogiaid, mis aitavad vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside
heitmeid ning säilitada olemasolevat keskkonda. Direktiivi ettepanekud vastavad riiklikus
kliimakavas sätestatud suunitlustega energiatõhususe ja roheenergiale ülemineku osas. Samuti
panustab ettepanek riiklikku eesmärki vähendada 70% KHG heidet aastaks 2030 (võrreldes
1990. aastaga).
Statistikaandmete andmetel oli taastuvenergia osatähtsus Eesti energia lõpptarbimises 31,9 %
2019. aasta seisuga. Taastuvenergia osakaalu suurendamine aitaks panustada ELi ülesesse
eesmärki vähendada KHG heidet 55% võrra aastaks 2030. Taastuvenergia osakaalu
suurenemisega ja heitevabade kütuste kasutusele võtmisega väheneb kasvuhoonegaaside ja
teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja
vee kvaliteet. Säästva taastuvenergia ulatuslikum kasutuselevõtu suurendamine, eriti vesiniku
puhul, aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine
aitaks vältida nende kütuste põletamisel tekkivaid erinevaid saasteaineid, mis põhjustavad nii
õhu- kui veesaastet ning kahjustavad elanikkonna tervist. Muudatused innustaksid
transpordisektoris võtma üha rohkem kasutusele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise
seisukohalt kõige kulutõhusamaid ja parimate näitajatega kütuseid. Erinevate transpordiliikide
elektrifitseerimisel, eeskätt maanteetranspordi puhul, paraneb linnaõhu kvaliteet. Analoogselt
aitavad hoonesektori taastuvenergiapõhise kaugkütte süsteemide kasutuselevõtt ja hoonete
kütte elektrifitseerimine märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside ja muude
õhusaasteainete heidet.
Samas taastuvenergia osakaalu suurendamise puhul tuleb tagada ka nn laiemaid
keskkonnaeesmärke, mis takistaks elurikkuse vähenemist, millele avaldab negatiivset mõju
maakasutus seoses taastuvenergia tootmisega. Näiteks avamere taastuvenergia suurem
kasutuselevõtt on hea meede energiamajanduse säästlikumaks muutmiseks, kui samal ajal
arvestatakse elurikkuse kaitse vajadusega. Tuuleenergia CO2 vähendamise potentsiaal Eestis
aastaks 2050 oleks üks suurimaid, kuna meetmega on võimalik viia tarbijani suures mahus
süsinikuvaba elektritootmist. On hinnatud, et tuuleenergia maht võiks aastaks 2030 olla 12%
kogutarbimisest. Avamere taastuvenergia arendamisel tasub arvestada, et arendustööd võivad
mõjutada ümbritsevat keskkonda ja selle elurikkust ning meremajandust. Kliimaeesmärkide
saavutamiseks on äärmiselt oluline leida sobiv tasakaal looduskaitseliste piirangute ja rajatavate
tuuleparkide vahel ning nende kooseksisteerimise võimalust rakendades meetmeid elurikkuse
kaitseks. Eesti Mereinstituudi läbiviidud uuringu põhjal on raskemateks otsustuskohtadeks
madalike ala, mis on olulised alad mereelustikule ning atraktiivsed ka meretuulepargi
arendajatele Eestis on põhilisteks konfliktikohtadeks madalikud.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Taastuvenergia direktiiviga kaasnev ettepanek soodustab piiriülest koostööd ning enamasti
mõjub positiivselt riigi julgeoleku tagamisele, eriti energiavarustuse valdkonnas.
Komisjoni ettepanek soodustab liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast koostööd
vabatahtlikkuse alusel, läbi erinevate koostöö projektide, sh ühise meretuuleenergeetika
arendamise ning taastuvenergia otse ostu lepingute sõlmimise tootjate ja tarbijate vahel.
Ettepanekuga kaasnev lihtsustatud regulatiivne raamistik peaks soodustama suuremahulisi
taastuvenergeetika projektide elluviimist. Samuti näeme positiivse mõjuna, et ettepanekuga
soodustatakse tihedat riikidevahelist koostööd, mis annab olulise eelduse Euroopa Liidu ülese
taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks, kaasates selleks ka erainitsiatiivil tehtud
koostööprojektid. Samuti luuakse eeldusi ka turupõhisele taastuvenergia arendamisele läbi
soodsa turukeskkonna ja investeerimiskindluse. Eesti on arendamas koostööd Lätiga, mille
eesmärgiks on riikide koostöös meretuulepargi eelarendamine. Ühisprojekt võimaldab
piirkonda meelitada ka teisi investeeringuid meretuuleparkidesse ja tänu rajatavale taristule
muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistele samas piirkonnas olevatele projektidele.
Euroopa muutunud julgeolekusituatsioonis tuleb selgelt panustada hajutatud taastuvenergia
tootmisele, sest taastuvenergia lahendused on oma töökindlust tõestanud, olles seejuures ainus
energeetikaharu, kus toimub kiire innovatsioon. Taastuvenergia osakaalu suurendamine aitab
kulutõhusalt suurendada energiavarustuse mitmekesisust ning samal ajal vähendada sõltuvust
energiaimpordist. Nii näiteks võivad rangemad bioenergia säästlikkuse kriteeriumid vähendada
biomasskütuste importi väljastpoolt ELi, kuna kolmandate riikide kütused ei pruugi vastata ELi
normidele ning neid suunatakse EList eemale. Enamus kaugküttes kasutatavast fossiilsest
kütusest on Venemaalt pärit maagaas. Muudatus suurendab kohalike kütuste kasutamist,
panustades seega otseselt energiajulgeolekusse.
Suurenev taastuvenergia tootmisvõimekuse kasv üle Euroopa võimaldab paremat Euroopa
Liidu ühtse elektrituru toimimist ning tagada ka varustuskindlus tänu riikidevahelisele
koostööle. Seejuures on väga olulised piisavad riikidevahelised ühendused, mida vajadusel ka
tugevdatakse. Süsteemi varustuskindluse vaatlemisel muutub tulevikus üha olulisemaks
üheaegsusteguri rakendamine – kuna mujal Euroopas jätkub tuule- ja päikeseenergia tootmine,
siis paistab, et toimiva võrgu kaudu on võimalik ka taastuvatest allikatest toodetud energiat
süsteemis transportida. Seega on varustuskindluse tagamiseks eeskätt vajalik toimiv võrk ja
piisavalt ühendusvõimsusi riikide vahel, mis võimaldaksid turul toimida. Turu toimimine üle-
euroopaliselt soodustab tootmisvõimsuste juurdekasvu.
Liikmesriikide koostöö taastuvenergia propageerimisel võib väljenduda statistilistes
ülekannetes, toetuskavades või ühisprojektides. See lubab võtta taastuvenergia kulutõhusalt
kasutusele kõikjal Euroopas ja aitab kaasa turu lõimumisele. Vaatamata koostöös peituvatele
võimalustele on see olnud väga piiratud ega ole viinud optimaalsete tulemusteni seoses
taastuvenergia osakaalu suurendamise tõhususega. Sellest tulenevalt tuleks teha
liikmesriikidele kohustuseks viia koostöö katsetamiseks ellu katseprojekt.
Mõju regionaalarengule
Taastuvatest allikatest toodetud energia tootmine elavdab maapiirkondade majandust luues
juurde töökohti. Selle kohaselt avaldab ettepanek positiivset ja kõrget majanduslikku mõju
Eesti regionaalpiirkonnas.
Taastuvatest allikatest toodetud energia tootmine loob juurde töökohti. Vaatamata sellele, et
konkreetseid numbrilisi väärtusi on keeruline välja tuua, on nii otseste kui ka kaudsete
töökohtade teke hinnatud positiivse ja kõrge mõjuga. Töökohad on seotud eelkõige jäätmete
veo, biometaani tootmise, tanklatega arvestades tarbimistihedusega. Eestis on hästi välja
arenenud majandatud metsast pärit biomassist energia tootmine. Ühtlasi ei tohi alahinnata
puidutööstuse panust nii SKP-le (Eestis ca 10%) ning see annab tööd eelkõige maapiirkondades
(Eestis ca 35 tuhat töökohta), seega on sektori jätkusuulikus olulise mõjuga. Seda enam, et seni
puuduvad kulutõhusad ja kättesaadavad alternatiivid, mis bioenergia rolli juhitava
keskkonnasõbraliku energiana endas kannaks. Sama kehtib ka uute ettevõtete arvu, ekspordi
ning maksutulu kohta. Seda põhjustel, et kohaliku kasu mudelit on lisaks rahalisele
kompensatsioonile võimalik rakendada mitmel viisil, näiteks luues uusi töökohti, pakkudes
soodsamat elektrit kogukonnale, investeerides taristusse, sotsiaalse heaolu edendamisse
piirkonnas.
Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Uue taastuvenergia direktiivi ettepanekuga tuleb suurendada ja teha tihedat koostööd erinevate
riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel. Koostöö ja panustamine on vajalik eesmärkide
täitmiseks (meetmete edukas rakendamine, planeeringute ja projektide menetlemine), kuid
sellega kaasneb oluline halduskoormuse kasv riiklikele ja kohalike omavalitsuste asutustele.
Antud ettepanekuga peavad avalikud haldusasutused edendama ja hõlbustama taastuvenergia
kasutuselevõttu eri energiakandjate lõikes. See võib tuua olulisi kulutusi riigieelarvele. Toetusi
taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks, energiasektori efektiivsemaks muutmiseks ja
sisemaise varustuskindluse/võimsuse piisavuse tagamiseks jagatakse Elektrituruseaduse § 59
alusel. Toetusi makstakse elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest,
koostootmise režiimil biomassist või tõhusa koostootmise režiimil. Vastavalt
elektrituruseadusele maksab toetused välja põhivõrguettevõtja ehk Elering ning andmed antud
riigiabi kohta kantakse "Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse". Toetuse rahastamisest
tekkiva kulu kannab tarbija vastavalt võrguteenuse tarbimise mahule ning otseliini kaudu
tarbitud elektrienergia kogusele. Toetuse rahastamine on lähemalt kirjeldatud taastuvenergia
tasu peatükis. 2020. aasta seisuga oli taastuvenergia toetus 97 039 955,12 eurot, arvestades
direktiivi kehtivat eesmärki.
Näeme antud ettepanekuga riski, et kasvab halduskoormus. Kuna komisjoni muudatusettepanek
karmistab bioenergia säästlikkusekriteeriume nii, et põllumajandusliku biomassi suhtes
hakkavad kehtima maa-alaga seotud kriteeriumid (nt keelualad) ka metsa biomassi suhtes, sh
põlismetsad, suure liigirikkusega metsad ja turbaalad. Neid kriteeriume hakatakse kohaldama
väikesemahuliste biomassipõhiste elektri- ja küttejaamade suhtes, mille summaarne
nimisoojusvõimsus on vähemalt 5 MW (enne oli piir 20 MW). Selline muudatusettepanek võib
tuua endaga kaasa administratiivse koormuse kasvu ning nõuab täiendavat analüüsi.
Taastuvenergia direktiivi muutmine toob praktilised tagajärjed peamiselt avalikele
haldusasutustele, kes peavad uute siduvate eesmärkide saavutamiseks tegema jõupingutusi ja
asjakohast järelevalvet. Samuti kasvab ka KOVide halduskoormus selle võrra, et tuleb tegeleda
mitmete haldusdokumentide väljastamisega, mida vajatakse uute taastuvenergia allikate
arenduste loomiseks ja rajamiseks.
Mõju sotsiaalvaldkonnale
Taastuvenergia ettepanekuga kaasneb kahtlemata positiivne mõju elanikkonna tervisele.
Eespool on juba kajastatud ka mõju rahvastiku tööhõivele, mis pikemas perspektiivis võib
osutuda positiivseks.
Uued ettepanekud motiveerivad sektoripõhiste investeeringute tegemist ning loovad võimalusi
uute tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on
madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele
võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega
tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Ühtlasi näitavad pikaajalised prognoosid, et
taastuvenergia jätkuval edendamisel ning turupõhisuse juurutamisel väheneb elektrienergia
tarbijatel elektriarvel mitmed komponendid nagu taastuvenergiatasu.
Eesti pikaajaline eesmärk, milleks on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis
tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist
ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi nii
energiatootmises, transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes
harjumustes. Aastaks 2050 on Eesti sihiks KHG heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990.
aasta tasemega. Suurem taastuvenergia kasutuselevõtt ja kliimaneutraalsuse poole liikumine
toob kaasa rahvatervise paranemise. Kui ELi poolt seatud eesmärgid aastaks 2030 õnnestub
saavutada ning ellu viia kõiki kliimaneutraalsuseni vajalikke ühiskonna muutusi, väheneb
erinevate saasteainete ja kliimamuutuste mõju poolt tekitatud oht inimeste tervisele ja üldiselt
elukeskkonnale.
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1. Eesti toetab taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekut suurendada EL-i ülest
siduvat taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki lõpptarbimises. Sellest
tulenevalt toetame ühtlasi Eesti taastuvenergia riikliku eesmärgi suurenemist Komisjoni
väljapakutud mahus, kus varasema 42% asemel oleks eesmärk vähemalt 46%. Kõrgema
taastuvenergia osakaalu saavutamiseks vajalike eesmärkide täitmine peab olema paindlik
ning lähtuma liikmesriikide eripäradest, seni tehtud strateegilistest valikutest ning võtma
arvesse eesmärkide saavutamise lühikest ajaraami. Taastuvenergia eesmärkide, s.h
sektoripõhiste alameesmärkide põhimõtteid tuleb direktiivi eelnõus täpsustada selliselt,
et EK kliimapaketi eelnõudega kaasnevad muudatused teineteist toetaksid.
Selgitus: Taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamisesse peavad üha enam panustama kõik
majandussektorid, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eestis on head tingimused ja
potentsiaal välja arendada ning võtta kasutusele senisest rohkem taastuvenergia lahendusi
valdkondade üleselt, sh lisaks energeetikasektorile ka põllumajandussektoris,
transpordisektoris, elamumajanduses. Taastuvenergia arengu tagamiseks tuleb säilitada ja luua
stabiilne pikaajaline õiguskeskkond, mis loob ettevõtetele investeerimiskindluse. Direktiivis
tehtavad muudatused sh seosed teiste EK esitatud kliimapaketieelnõudega peavad olema
üksteist võimendavad ning mitte seadma põhjendamatuid piiranguid, mis võivad
keskkonnasõbralike lahenduste rakendamist erinevates sektorites, vastupidiselt soovitule,
pärssida. Leiame, et kehtiva direktiivi, mille ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele oli alles 2021.,
rakendamise mõju pole jõudnud avalduda ja hinnata, mistõttu võib olla keeruline rakendatavate
meetmete mõju tervikuna näha ja uusi ambitsioone sh sihttasemeid seada. Uute ambitsioonide
seadmisel peab arvestama, et energeetikas, tööstuses, hoonefondis saab muutusi ellu viia üsna
pika ajaperioodi jooksul, mis tähendab, et 5 aastaga ei saa suures mahus muudatusi teha, sest
protsesside tulemusteni jõudmine võtab neis valdkondades kauem aega kui mujal sektorites.
EK on hinnanud, et Eesti taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest võiks olla tõstetud 46%-le
(varasema 42% asemel), mis esialgsete hinnangute põhjal tundub saavutatav. Ebaselgeks on
jäänud, milliseid sanktsioone rakendatakse liikmesriikidele, kes ei täida enda riigipõhiseid
taastuvenergia eesmärke. Energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise võimalikkus
sõltub otseselt taastuvenergiaks sobilike alade leidmisest, bioenergia tootmiseks kasutatava
säästlikkuse kriteeriumitele vastava biomassi tootmise ja energeetikas kasutamise
võimaldamisest ning seejuures mõistlike kompromisside leidmisest erinevate piirangute vahel,
tagades erinevate energia- ja kliimapoliitika eesmärkide tasakaalu (näiteks taastuvenergia
eesmärkide ning elurikkuse strateegia, metsastrateegia ning LULUCF-i jt eesmärkide vahel).
Ühtlasi tuleb aktiivselt kaasata EL kodanikke, et suurendada nende valmisolekut ise
taastuvenergiat toota ja tarbida ning et suureneks vastuvõtlikkus suuremahuliste taastuvenergia
projektide elluviimise suhtes See eeldab EL-i üleselt ühtseid turureegleid ning lähenemist
metoodikates näiteks taastuvenergia eesmärkide arvutamise põhimõtetes, mis on
muudatusettepanekutes jäetud väga üldisele tasemele. Näeme, et muudatusettepanekutega on
toodud direktiivi palju dubleerimist teiste EK kliimapaketi eelnõudega, mis ei sobi
taastuvenergia direktiivi, vaid on teiste haldusalade pädevuses, need kordused tuleks
likvideerida õigusselguse huvides (näiteks energiatõhususe direktiivi muudatusettepanekud
soojamajanduse osas on taastuvenergia direktiivis juba osati kajastatud, kuid need oleks
otstarbekas jätta ettepanekud energiatõhususe direktiivi). Taastuvenergia eesmärkide tõstmise,
sh tõstmise ulatuse ja suurendatud ambitsiooni saavutamise viiside või üksikasjade üle
otsustamisel tuleb analüüsida ja kaaluda koosmõjus kõiki EL-i regulatsioone sh EK
kliimapaketi eelnõudes välja toodut ja nende mõjusid (kogumis), mitte eraldiseisvalt ja
ükshaaval.
2. Eesti toetab ettepanekut kehtestada täiendavaid sektoripõhiseid taastuvenergia
eesmärke - näiteks hoonefondis ja tööstuses -, juhul kui neid ei sätestata siduvate
eesmärkidena, sest nende saavutamine ei ole alati kulutõhus ning võimalik, tulenevalt
liikmesriikide eripäradest, seni tehtud strateegilistest valikutest ja võttes arvesse
eesmärkide täitmise lühikest ajaraami. Liikmesriikidel peab säilima paindlikkus valida
endale sobilikud viisid järk-järgulise süsinikuneutraalse majandusmudeli suunas
liikumiseks. Seatud eesmärkide täitmise sh arvutamise metoodika vajab olulist
täpsustamist ning selgitusi, vastasel juhul on keerukas hinnata eesmärkide ambitsiooni ja
seeläbi ka saavutamise võimekust.
Selgitus: Eesmärkide täitmiseksvajalike trajektooride seadmisel peab säilima paindlikkus, mis
võtab arvesse liikmesriikide eripärasid ning liikmesriikidele spetsiifilisi kitsaskohtasid, mis
mõjutavad oluliselt taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtu, tootmisüksuste rajamise
ajakulu ning investeeringumahte. Seega leiame, et spetsiifiliste alameesmärkide siduvana
määratlemine ei ole mõistlik, kuna liikmesriigid on tulenevalt geograafilisest asukohast,
klimaatilistest eripäradest ja turuolukordadest väga erinevad. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et
tehtavad muudatused peavad olema ka etteseatud ajaperspektiivis reaalselt teostatavad (ca 5
aastaga ei saa energeetikas, tööstustes, hoonemajanduses suuri muutuseid veel piisavalt
tulemuslikult ellu viia).
Muudatusettepanekuga on lisatud juurde uus taastuvenergia kasutamise eesmärk tööstuses.
Näeme, et keskkonnamõõtme teadvustamine tööstussektoris on oluline, kuna tööstuses
kasutatav energiakogus on suur, seega on nimetatud sektori mõju energia lõpptarbimisele ja
seeläbi keskkonnale tervikuna tuntav. Kuid paraku on seatud eesmärgi täitmise metoodika
jäänud puudulikuks (näiteks ei ole välja toodud milline on baasaasta, kas eesmärgi täitmine on
tööstusettevõtte kohustus või lihtsalt statistiline arvutus, kus võib eesmärgi täita siseriikliku
taastuvenergia energiatarbimise pealt) ning seetõttu on keerukas hinnata eesmärgi täitmise
võimekust ja ambitsiooni sh mõju sektorile liikmesriikides ja EL-s tervikuna. Tööstussektorile
seatud taastuvenergia eesmärgi täitmine võib olla liikmesriigiti väga erineva keerukusega, kuna
tööstusettevõtted on suuruselt ning fookuselt erinevad, tootmise mahud sh energiavajadus on
erinev, ettevõtete geograafiline paiknemine on erinev ning seeläbi ka konkurentsivõime on
erinev. Nimetatud eesmärgi seadmine võib avaldada negatiivset mõju ettevõtete
konkurentsivõimele, kui puudub eesmärgi täitmiseks liikmesriikides ühine lähenemine,
vastasel juhul ei saa toodanguga kauplemine turutingimustes toimida ning mõjutab otseselt
toodete hindu, kaudsete sisendihindade erinevuste tõttu. Eesti tööstussektori konkurentsivõime
säilitamine on oluline, sest see sektor panustab oluliselt riigi SKP-sse ja tööhõivesse. Ühtlasi
näeme, et eesmärgi täitmise võib teha keerukaks asjaolu, et ettevõtted on fokusseeritud oma
toote arendamisesse ning taastuvenergeetika arendamine on osale neist võõras valdkond ning
seetõttu peavad oma kompetentsi selles suunas arendama, mis võtab teatava aja. Ühtlasi ei
poolda Eesti tööstusele seatud eesmärgi saavutamisel eraldi Komisjoni poolt välja toodud
kütusepõhist eesmärki taastuvenergiast toodetava vesiniku kasutuse osakaalule, kuna
vesinikutehnoloogia kättesaadavus, hind ja rakendatavus ei ole alati võimalik või
majanduslikult mõistlik ning 2023.-2030. aasta vahemikul ei pruugi rohelise vesiniku tootmise
ja kasutuse tehnoloogiad olla veel piisavalt kasutatavad.
Lisaks on muudatusettepanekutega lisatud juurde uus taastuvenergia kasutamise osakaalu
sihttase hoonefondile. Eesti ei toeta täiendavat siduvat taastuvenergia eesmärgi lisamist
hoonemajandusele, kuna seda valdkonda reguleerivad juba täna teised aktid (energiatõhususe
direktiiv, hoonete energiatõhususe direktiiv, renoveerimislaine teatis jne) st tuleks vältida
kattuvust. Lisaks näeme, et eesmärgi täitmise ajaraam on liialt lühike, et suures mahus muutusi
ellu viia, kuna see nõuab suuri investeeringuid ja kvalifitseeritud tööjõudu, mis ei ole veel
piisavalt kättesaadavad. Lisaks näeme, et hoonemajandus on liikmesriigiti väga erineval
tasemel ning ühtset eesmärki on ebamõistlik kõikidele liikmesriikidele seada. Paraku tuleb ka
selle muudatusettepaneku osas nentida, et seatud eesmärgi täitmise arvutamise metoodika on
jäänud puudulikuks (näiteks ei ole välja toodud milline on referentsaasta, kellel eesmärgi
täitmise kohustus lasub jne) ning seetõttu on keerukas hinnata eesmärgi täitmise võimekust ja
ambitsiooni Eestis ja EL-s, sh uue pakutava sihttaseme mõju sektorile tervikuna.
Täiendavalt on muudatusettepanekutega tõstetud soojusmajanduse taastuvenergia
eesmärke. Eesti toetab kütte- ja jahutusvaldkonnas fossiilkütuste kasutamisest järk-järgult
loobumist, kuid eesmärkide saavutamine peab olema paindlik, võtma arvesse seni saavutatut ja
liikmesriikide eripärasid sh peab olema võimalik jätkuvalt kasutada eesmärkide täitmiseks
säästlikkuse kriteeriumitele vastavat bioenergiat. Eestis on kõrge taastuvenergia osakaal
soojusmajanduses (kaugküttes ca 53% 2021. aasta seisuga) ning hästi on arenenud ka
kaugküttevõrk – seetõttu on igat järgnevat protsendipunkti üha keerukam ja kulukam saavutada,
seda enam, et liikmesriikides on väga erinev nii asustustihedus kui ka klimaatilised tingimused.
Oluline on heitsoojuse ja energiasalvestuse kasutamise potentsiaali hindamine. majanduslikult
mõistlik rakendamine ja arvestamine taastuvenergia sihttasemete saavutamise hindamisel,
sealjuures võttes arvesse küttevajaduse geograafilist lähedust.
3. Eesti toetab ettepanekut liikuda taastuvenergia transpordisektori eesmärgilt
kasvuhoonegaaside heite vähendamise põhisele eesmärgile, kuid eesmärgi saavutamiseks
ei tohi piirata taastuvkütuste kasutamist, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside
vähendamisele transpordis. Tagatud peab olema kõikide keskkonnasõbralike kütuste
võrdne kohtlemine ning tuleb eraldi soosida negatiivse kasvuhoonegaaside jalajäljega
kütuste kasutamist. Teeme ettepaneku võimaldada transpordisektori alameesmärkide
vahel paindlikkust, et liikmesriik saaks kasutada endale sobivaimat keskkonnasõbralikku
kütust, mida arvestada eesmärkide täitmisel. Eesti toetab täiustatud biokütuste
alameesmärgi suurendamist siduva eesmärgina. Eesti ei poolda uue kütuse põhise
alameesmärgi seadmist mittebioloogiliste kütuste näol.
Selgitus: Transpordis kasutatavate kütuste juures peaks lähtuma tehnoloogianeutraalsuse
printsiibist, kus EL regulatsioonid peavad looma kõikidele märkimisväärselt KHG emissiooni
vähendavatele kütustele (sh elektrifitseerimine, vedel-, gaas-, vesinik- ja sünteetilised kütused)
võrdsed konkurentsivõimalused. See soodustaks ja võimaldaks kõikide KHG-neutraalsete või
KHG emissioone märkimisväärselt vähendavate transpordilahenduste turule tulekut või
kasutust. Näiteks on Eesti aktiivselt arendanud biometaani turgu, et seda kodumaist
keskkonnasõbralikku biokütust kasutataks transpordisektori rohestamiseks, eriti just
ühistranspordis. Biometaani toodetakse valdavas enamuses põllumajandusjäätmetest ja
jääkidest, mis aitab omakorda lahendada jäätmekäitlusprobleeme ning vähendada
põllumajandussektori metaaniheidet, seega biometaani kasutuse arendamine toob endaga kaasa
valdkondade vahelise sünergia. Usume, et komisjoni ettepanekute mõju võib kujuneda
problemaatiliseks biometaani kasutamisel transpordikütusena just väikesõidukites (seda pärsib
ettepanek väikesõidukite sisepõlemismootorite müügi keelustamiseks pärast 2035. aastat), kuid
prognoosid näitavad, et sel ajal on väikesõidukite hulgas laiemalt levinud elektriajamiga autod
ning biometaani kasutamine väikesõidukites valdavaks ei saa, kuid bussides ning
rasketranspordis tuleks biometaani kasutuselevõttu siiski võimaldada. Sellest johtuvalt, näeme,
et ei tohiks piirata taastuvkütuste kasutamist, mis aitavad kaasa sektorite KHG heite
vähendamisele ja aitavad luua erinevat valdkondade vahelist koostoimet. Eesti ei poolda uue
kütuse-põhise alameesmärgi sisseseadmist mittebioloogiliste kütuste näol, sest
muudatusettepanekutes välja toodud eesmärgi täitmiseks oleks kohustus hinnanguliselt tarbida
vesinikku või sünteetilisi kütuseid Eestismahus ca 260 GWh aastaks 2030. Sellises mahus
taastuvallikatest toodetud vesiniku käitamine aastal 2030 on ebarealistlik, arvestades
tehnoloogia ja taristu puudulikkust, tehnoloogia kõrgeid hindu ning turuarenguks vajalikku
aega. Sektori siseste alameesmärkide seadmisel võiks säilida teatav paindlikkus, näiteks peaks
olema liikmesriigil võimalik tõsta biometaani osakaalu vastavalt vajadusele, täitmaks
mittebioloogiliste kütuste (näiteks vesinik) osakaalule seatud eesmärki. Lisaks peab olema
võimaldatud arvele võtta iga usaldusväärselt mõõdetud elektrilaadimise statistilist mahtu,
olenemata sellest kas laadimine on aset leidnud avalikus või mitte-avalikus elektrilaadijas.
4. Eesti toetab ettepanekut suurendada liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast
koostööd läbi ühise meretuuleenergeetika arendamise, koostööprojektide ning
taastuvenergia otse ostu lepingute sõlmimise tootjate ja tarbijate vahel. Oluline on
liikmesriikide üleselt lihtsustada ja eemaldada regulatiivseid barjääre, mis takistavad
suuremahuliste taastuvenergeetika projektide tulemuslikku elluviimist. Ühtlasi on oluline
ühise Läänemere energiavõrgu arendamine, vältimaks kitsaskohtade teket ning
suurendamaks projektide elujõulisust.
Selgitus: Taastuvenergiat on otstarbekaim toota seal kus on selleks parimad geograafilised ja
klimaatilised tingimused. Pikas perspektiivis, saavutamaks kliimaneutraalsust, liigub
suuremahuline taastuvenergia tootmine maismaalt merele, seetõttu on oluline, et
ettevalmistavad tegevused algaksid kohe (TSO-de vaheline koostöö, alusuuringud jms), kuna
tegemist on pikaajalise protsessiga. Liikmesriikide eripäradest tulenevalt on mõistlik teha
riikidevahelist tihedat koostööd, et saavutada Euroopa Liidu ülene taastuvenergia eesmärk,
mille täitmisel on asjakohane arvestada ka erainitsiatiivil tehtud koostööprojektid. Koostöö
lihtsustamiseks on vajalik lahendada haldustakistused ja administratiivsed barjäärid, võttes
arvesse näiteks liikmesriikide eri tasemeid ühiste taastuvenergia projektide arendamise
suutlikkuses. Oluline on ühtlustada turureegleid, et liikuda toetustele tuginevalt mudelilt
turupõhisemaks ja enam finantsinstrumente (laenu, käendusi jt rahastamisvahendeid)
kasutavaks. Pikaajaliste otse ostu lepingute soodustamine ja sõlmimine on hea vahend
tagamaks tarbijale ja tootjale investeerimiskindlus, mis loob eeldused turupõhiseks
taastuvenergia kasutuseks.
5. Eesti toetab biomassi säästlikkuse kriteeriumite tugevdamist, kuid kriteeriumite
täitmine ei tohi kaasa tuua üleliigset halduskoormust ning direktiivi eelnõus tuleb
täpsustada biomassi kasutamisega seotud definitsioone ja määratlusi, mis võtaksid
arvesse liikmesriikide eripärasid. Metsarikastel liikmesriikidel peab olema võimalik
majandada kestlikult metsasid ning selle tulemusena tekkivat tööstuslikuks tootmiseks
sobimatut puitu kasutada bioenergia tootmiseks, lähtudes toetuse andmisel
kaskaadkasutuse põhimõttest. Bioenergia on juhitav energiaallikas ning sel viisil omab
juhitamatu energiatootmisega võrreldes olulist üleminekurolli, tasakaalustades
elektrisüsteemi ja võimaldades elektrivõrku liita üha suuremat osakaalu juhitamatuid
taastuvenergia tootmisvõimsusi. Toetame ettepanekut välistada toetuste maksmine ainult
elektrit tootvatele jaamadele, mis kasutavad biomassi peale 2026. aastat.
Selgitus: Euroopa Liidus keskmiselt moodustab bioressursist toodetud energia taastuvenergia
osakaalust ligikaudu 60% ning Eestis ligikaudu 80%. Eestis bioenergeetikas kasutatav biomass
on oma olemuselt metsatööstuse (sh. metsamajandamise) madalakvaliteediline kõrvalprodukt,
seega ka energia tootmiseks kasutatakse vaid madalakvaliteedilist puitu, jäätmeid ja jääke. On
tähtis, et taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil püsiks
bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas õiguslik järjepidevus ning ettenähtav
perspektiiv. Komisjoni muudatusettepanek on karmistada bioenergia säästlikkuse kriteeriume
nii biomassi kui ka biomassi kasutatavate jaamade osas. Näiteks nähakse ette, et ka metsa
biomassi suhtes kehtiksid nii nagu varasemalt oli seatud põllumajandusliku biomassi kohta,
maa-alaga seotud kriteeriumid (nt keelualad nagu põlismetsad, suure liigirikkusega metsad ja
turbaalad). Lisaks tuleb järgida kaskaadkasutuse põhimõtet, kus biomassi kasutamine energia
tootmiseks peab olema võimalusel viimane etapp jne. Biomassi kasutavate jaamade osas
kohaldatakse sätestatud kriteeriume ka väikesemahuliste biomassipõhiste elektri- ja
küttejaamade suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on alates 5 MW (enne oli piir 20
MW), kes peavad edaspidi tõendama, et kasutavad vaid seda biomassi energia tootmiseks, mis
vastab säästlikkuse kriteeriumitele. Selle uue piirangu mõju hindamine nõuab täiendavat
analüüsi, kuna võib endaga kaasa tuua põhjendamatult suure administratiivse koormuse ning
oluline on enne kokku leppida ühistes definitsioonides, millele tuginevalt kriteeriumeid
edaspidi rakendatakse (nt kaskaadkasutuse põhimõtte ulatus ning maa-aladega seotud
definitsioonid ja määratlused). Leiame, et kriteeriumitele vastavuse tõendamine peab olema
liikmesriikide üleselt läbipaistev, usaldusväärne ja ei tohi kaasa tuua suur administratiivset
koormust. Lisaks peavad olema kriteeriumite rakendamisele põhinevad alusdefinitsioonid
üheselt mõistetavad, läbipaistvad ning kontrollitavad. Oluline on, et võimaldataks säästvalt
toodetud biomassi kasutamist ühe taastuvenergiaallikana, tehes seda mõistlikul ja jätkusuutlikul
viisil keskkonda ning elurikkust täiendavalt kahjustamata. Püüelda tuleks astmelise kasutamise
põhimõtte poole ja edendada tuleks biomassi kasutamist kasutusvaldkondades, mille olelusring
on pikem. Mööname, et teatud juhtudel võib energiakasutus olla biomassi kõige tõhusam
kasutamine, sest selleks ei ole muud head alternatiivi. Nõuetele vastavalt majandatud metsast
pärit väheväärtuslikust biomassist energia tootmine on metsarikaste riikide loogiline valik.
Ühtlasi ei tohi alahinnata puidutööstuse panust nii SKP-sse (Eestis ca 10%) kui ka tööhõivesse
eelkõige maapiirkondades (Eestis ca 35 tuhat töökohta), seega on sektori jätkusuulikkus olulise
mõjuga. Seda enam, et seni puuduvad kulutõhusad ja kättesaadavad alternatiivid, mis
bioenergia rolli juhitava keskkonnasõbraliku energiana üle võtaks. Peame vajalikuks seda
seisukohta kaitsta ka LULUCF-i läbirääkimistel.
6. Toetame direktiivi eelnõu põhimõtet, et toodetud ja tarbitud taastuvenergia
usaldusväärne tõendamine läbi päritolutunnistuste instrumendi on oluline vahend
liikumaks turupõhisele taastuvenergia tootmisele ja tarbimisele. Leiame, et
päritolutunnistused võiksid käia käsikäes pikaajaliste taastuvenergia otse ostu
lepingutega. Oleme seisukohal, et päritolutunnistusi tuleb kasutada seal, kus turg selleks
ka vajadust näeb, lähtuvalt liikmesriigi energiaturu eripärast.
Selgitus: Leiame, et usaldusväärsed päritolutunnistused on heaks instrumendiks tõendamaks
taastuvenergia päritolu ja omadusi nii taastuvenergia tootjale, tarnijale kui tarbijale.
Päritolutunnistustele tekib omaette konkureeriv hinnaturg, mis eeldatavasti asendab mõne aja
möödudes taastuvenergia toetuste vajaduse. Päritolutunnistus koos pikaajalise taastuvenergia
otse ostu lepinguga peab võimaldama täita ära sektoripõhiseid taastuvenergia eesmärke näiteks
tööstusettevõtetel. Päritolutunnistused peavad olema instrumendina kasutusel neis sektorites,
kus sellel on majanduslik loogika ning tuleb luua seosed nende tunnistuste ning teiste
väljaarenenud energiaturgude ja hindade vahel, mis loovad tootjale ja tarbijale väärtust ning
edastavad hinnareferentse. Näeme, et on tarvis üha enam siduda taastuvenergia füüsiline
toodang päritolutunnistusega. Muudatusettepanekud ei tohi endaga kaasa tuua täiendavaid
lisapiiranguid, mis võivad takistada päritolutunnistuste väljastamist ja kasutamist
eesmärgipäraselt. Päritolutunnistuste väljastamine (nt kaugkütte või -jahutussektoris) peaks
olema vabatahtlik, kui turg ei näe päritolutunnistuste järgi teatud sektoris vajadust.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Sisendit küsiti Keskkonnaministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt.
Eelnõu ettepanek saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja
organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine
on esitatud seletuskirja lisas 2 kaasamise tabelis.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja detsember 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise
edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652.
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)
2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiiv (EL) 2015/652:
1.1. Eesti toetab taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekut suurendada EL-i ülest siduvat
taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki lõpptarbimises. Sellest tulenevalt
toetame ühtlasi Eesti taastuvenergia riikliku eesmärgi suurenemist Komisjoni
väljapakutud mahus, kus varasema 42% asemel oleks eesmärk vähemalt 46%. Kõrgema
taastuvenergia osakaalu saavutamiseks vajalike eesmärkide täitmine peab olema paindlik
ning lähtuma liikmesriikide eripäradest, seni tehtud strateegilistest valikutest ning võtma
arvesse eesmärkide saavutamise lühikest ajaraami. Taastuvenergia eesmärkide, s.h
sektoripõhiste alameesmärkide põhimõtteid tuleb direktiivi eelnõus täpsustada selliselt, et
EK kliimapaketi eelnõudega kaasnevad muudatused teineteist toetaksid.
1.2. Eesti toetab ettepanekut kehtestada täiendavaid sektoripõhiseid taastuvenergia eesmärke
- näiteks hoonefondis ja tööstuses -, juhul kui neid ei sätestata siduvate eesmärkidena, sest
nende saavutamine ei ole alati kulutõhus ning võimalik, tulenevalt liikmesriikide
eripäradest, seni tehtud strateegilistest valikutest ja võttes arvesse eesmärkide täitmise
lühikest ajaraami. Liikmesriikidel peab säilima paindlikkus valida endale sobilikud viisid
järk-järgulise süsinikuneutraalse majandusmudeli suunas liikumiseks. Seatud eesmärkide
täitmise, sh arvutamise metoodika, vajab olulist täpsustamist ning selgitusi, vastasel juhul
on keerukas hinnata eesmärkide ambitsiooni ja seeläbi ka saavutamise võimekust.
1.3. Eesti toetab ettepanekut liikuda taastuvenergia transpordisektori eesmärgilt
kasvuhoonegaaside heite vähendamise põhisele eesmärgile, kuid eesmärgi saavutamiseks
ei tohi piirata taastuvkütuste kasutamist, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside
vähendamisele transpordis. Tagatud peab olema kõikide keskkonnasõbralike kütuste
võrdne kohtlemine ning tuleb eraldi soosida negatiivse kasvuhoonegaaside jalajäljega
kütuste kasutamist. Teeme ettepaneku võimaldada transpordisektori alameesmärkide
vahel paindlikkust, et liikmesriik saaks kasutada endale sobivaimat keskkonnasõbralikku
kütust, mida arvestada eesmärkide täitmisel. Eesti toetab täiustatud biokütuste
alameesmärgi suurendamist siduva eesmärgina. Eesti ei poolda uue kütuse põhise
alameesmärgi seadmist mittebioloogiliste kütuste näol.
1.4. Eesti toetab ettepanekut suurendada liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast koostööd
läbi ühise meretuuleenergeetika arendamise, koostööprojektide ning taastuvenergia otse
ostu lepingute sõlmimise tootjate ja tarbijate vahel. Oluline on liikmesriikide üleselt
lihtsustada ja eemaldada regulatiivseid barjääre, mis takistavad suuremahuliste
taastuvenergeetika projektide tulemuslikku elluviimist. Ühtlasi on oluline ühise
Läänemere energiavõrgu arendamine, vältimaks kitsaskohtade teket ning suurendamaks
projektide elujõulisust.
1.5. Eesti toetab biomassi säästlikkuse kriteeriumite tugevdamist, kuid kriteeriumite täitmine
ei tohi kaasa tuua üleliigset halduskoormust ning direktiivi eelnõus tuleb täpsustada
biomassi kasutamisega seotud definitsioone ja määratlusi, mis võtaksid arvesse
liikmesriikide eripärasid. Metsarikastel liikmesriikidel peab olema võimalik majandada
kestlikult metsasid ning selle tulemusena tekkivat tööstuslikuks tootmiseks sobimatut
puitu kasutada bioenergia tootmiseks, lähtudes toetuse andmisel kaskaadkasutuse
põhimõttest. Bioenergia on juhitav energiaallikas ning sel viisil omab juhitamatu
energiatootmisega võrreldes olulist üleminekurolli, tasakaalustades elektrisüsteemi ja
võimaldades elektrivõrku liita üha suuremat osakaalu juhitamatuid taastuvenergia
tootmisvõimsusi. Toetame ettepanekut välistada toetuste maksmine ainult elektrit
tootvatele jaamadele, mis kasutavad biomassi peale 2026. aastat.
1.6. Toetame direktiivi eelnõu põhimõtet, et toodetud ja tarbitud taastuvenergia usaldusväärne
tõendamine läbi päritolutunnistuste instrumendi on oluline vahend liikumaks turupõhisele
taastuvenergia tootmisele ja tarbimisele. Leiame, et päritolutunnistused võiksid käia
käsikäes pikaajaliste taastuvenergia otse ostu lepingutega. Oleme seisukohal, et
päritolutunnistusi tuleb kasutada seal, kus turg selleks ka vajadust näeb, lähtuvalt
liikmesriigi energiaturu eripärast.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele
ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning
Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel - RED
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Alexela 1) Taastuvenergia direktiivi Artikkel 25, punkt 2 ütleb et: „Member States shall establish a mechanism Punkt 1 arvestatud.
allowing fuel suppliers in their territory to exchange credits for supplying renewable energy to the Punkt 2
transport sector. Economic operators that supply renewable electricity to electric vehicles through mittearvestatud,
public recharging stations shall receive credits, irrespectively of whether the economic operators are sest taastuvenergia
subject to the obligation set by…“. Antud punkti sõnastus jätab mulje, justkui ainult avalike direktiiv kätkeb
elektrilaadijate omanikud saavad nö. „transpordi elektristatistikat“, mida kaubelda, aga kodudes ja endas vaid
mitte avalikes kohtades nagu töökohtades ja ettevõtete suletud territooriumitel olev statistika justkui taastuvaid kütuseid
ei läheks arvestusse. See oleks kindlasti vale lähenemine, kuna selle tulemusena läheks väga palju ning mistõttu
kasvuhonnegaaside vähendamise säästu lihtsalt kaduma, mis elektritranspordi turule tulekuga jäävad CNG, LPG
saavutatakse. Meie hinnangul vähemalt 80-90% eratarbijate elektrilaadimistest teostatakse just ning LNG
kodudes ning samuti ettevõtted, kes kasutavad oma tööks elektriautosid või kaubikuid, kasutavad direktiivi skoobist
nende laadimiseks mitte-avalikke laadijaid. Et tagada kulutõhus ja Eesti riigile odavaim tee välja. Punkt 3
kasvuhoonegaaside vähendamise suunas, peaks olema võimaldatud arvele võtta iga teadmiseks võetud,
elektrilaadimisstatistika, olenemata sellest kas see on leidnud aset avalikus või mitte avalikus tegu on siseriikliku
elektrilaadijas. temaatikaga mida
2) Taastuvenergia direktiivi Artikkel 27 sätestab kuidas arvutatakse nõutud 13% kasvuhoonegaaside oleme kajastanud
sääst transpordisektori jaoks. Antud metoodika arvestab meie parima arusaamise järgi KHG ka taastuvenergia
vähendust kõigest biokütuste ja biogaasi, mittebioloogilist päritolu kütuste ja elektri korral. On jäetud direktiivi
arvestamata, et nii CNG, LNG kui ka LPG laialdasem müük transpordisektoris viib täiendava KHG ülevõtmise eelnõus
säästuni. CNG, LNG, LPG tagavad kõik enam kui 20% KHG säästu võrreldes diisliga ja seetõttu (382 SE), kus
tuleks igal juhul arvesse võtta kasvuhoonegaaside säästu arvestusse. Jällegi, Eesti kontekstis, kus sätestame, et ka
gaasilised kütused on levinud ja tõenäoliselt kasvavad populaarsuses veelgi (eriti rasketranspordi veeldatud
puhul), siis nende arvestamata jätmine ei oleks kulutõhus ja nõuaks ekstra pingutust muud liiki biometaanile tuleb
transpordikütuste poolt. edaspidi
3) Taastuvenergia direktiivist ei tule küll selgelt välja, kuid meie hinnangul peaks pakett võimaldama päritolutunnistusi
gaasilise biometaani päritolutunnistuste kustutamist ka LNG tarbimise vastu transpordikütusena. väljastada.
Rasketransport, mis sõidab LNG-kütusega, soovib samuti oma KHG-jalajälge aktiivselt vähendada,
kuid turul bioLNG võimalused puuduvad (või neid on lihtsalt väga vähe saada). Ei oleks energia- ega
kulutõhus ehitada eraldi biometaani veeldamistehas, lihtsalt selleks et biometaani saaks statistiliselt
LNG-na arvesse võtta. Tegemist on siiski täpselt identse metaanimolekuliga, mis on erinevas
füüsikalises olekus (vedel vs gaasiline). Biometaani päritolutunnistuste kustutamine LNG vastu
aitaks arendada lisa biometaanivõimsusi Eestisse ja ühtlasi tagaks kogu gaasisüsteemi väiksema
kliimajalajälje. Nii Euroopa Liit kui Eesti tervikuna võidaks sellest.
Eesti Üldised kommentaarid: Arvestatud üldiste
Elektritööstuse Liit 1. Tegemist on üldiselt positiivse paketiga, mis potentsiaalselt aitab kaasa taastuvenergia arendamisele. kommentaaridega.
Samas ei saa heaks kiita Komisjonile juba tavapäraseks saavat regulatsioonide pideva muutmise tegevust. Arvestatud
Alates 2021 jõustus RED II, selle statistikakaubandus
mõju ei ole veel selgunud. Samas on Komisjon juba väljas uute ettepanekutega, mis RED II-s sätestatud t puudutava
piirangutele täiendavalt koormust lisavad. See on äärmiselt halb õiguspraktika, mida ei tohi toetada. kommentaariga,
2. Negatiivse asjaoluna märgime, et eelnõust on eemaldatud RCF-i (recycled carbon fuels) puudutavad ainult elektrijaamu
sätted. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse RCF-i puudutav regulatsioon, nii nagu see on kajastatud käsitlev
kehtivas taastuvenergia direktiivis. kommentaarigaa,
PPA-sid puudutava
Statistikakaubanduse perspektiivikusest puudutava
Eelnõu preambuli punkt (7), paketi lk 17: (7) Member States’ cooperation to promote renewable energy kommenaariga
can take the form of statistical transfers, support schemes or joint projects. ning
Märkus: Statistikakaubanduse võimaluste hindamiseks oleks vaja selgitada millised sanktsioonid soojusmajandust
kehtestab Komisjon nende liikmesriikide suhtes, kes enda 2020 aasta taastuvenergia arendamise puudutava
eesmärke täita ei suutnud ja ei soovinud selleks kasutada ka statistikakaubanduse võimalusi. Küsimus on kommentaariga.
EL-i eesmärkide ja nende täitmise usutavuses tervikuna. Kui kohustuste mittetäitmisele sanktsioone ei Osaliselt arvestatud
rakendata, siis pole neid mõtet ka edaspidi täita. Biomassi kasutamise eest energiatootmisel toetuste biokütuste
maksmise lõpetamine säästlikkuse
kriteeriume
Eelnõu artikkel 3 par 3 muutmine: (b) From 31 December 2026, and without prejudice to the obligations kätkeva
in the first subparagraph, Member States shall grant no support to the production of electricity from forest kommentaariga,
biomass in electricity-onlyinstallations, unless such electricity meets at least one of the following kus viitame samuti
conditions: mõjudele,
(i) it is produced in a region identified in a territorial just transition plan approved by the European lühikesele
Commission, in accordance with Regulation (EU) 2021/… of the European Parliament and the Council ajaraamile ning
establishing the Just Transition Fund due to its reliance on solid fossil fuels, and meets the relevant administratiivse
requirements set in Article 29(11); koormuse kasvule,
… kuid kriteeriumite
Märkus: Põhimõtteliselt on ettepanek sobiv. Sellest hoolimata teeme ettepaneku võimaldada vajaduse taasavamisele
korral toetuse maksmist ka pärast 2026 aastat juhul, kui see on vajalik varustuskindluse või kategooriliselt
elektrisüsteemi toimimise tagamiseks. vastu ei ole, sest
muudatused peavad
By 2026 the Commission shall present a report on the impact of the Member States’ support schemes for arvesse võtma LR
biomass, including on biodiversity and possible market distortions, and will assess the possibility for eripärasid ning
further limitations regarding support schemes to forest biomass. olema paindlikud.
PPA-de soodustamine
Eelnõu artikkel 15 para 8 asendamine: Member States shall assess the regulatory and administrative
barriers to long-term renewables power purchase agreements, and shall remove unjustified barriers to,
and promote the uptake of, such agreements, including by exploring how to reduce the financial risks
associated with them, in particular by using credit guarantees. Member States shall ensure that those
agreements are not subject to disproportionate or discriminatory procedures or charges, and that any
associated guarantees of origin can be transferred to the buyer of the renewable energy under the
renewable power purchase agreement. Member States shall describe their policies and measures
promoting the uptake of renewables power purchase agreements in their integrated national energy and
climate plans…
Märkused:
1. Tegemist on väga positiivse ettepanekuga, mis kindlasti toetab Green Deali eesmärkide saavutamist.
Eesti võiks vajaduse korral seda kindlasti toetada. Samas Eesti on siiani lähtunud põhimõttest, et
eratarbijatel on õigus tähtajalisi elektrilepinguid igal ajal kuuajalise etteteatamisega katkestada. Selle
tõttu ei anna eratarbijatega sõlmitavad elektrilepingud Eestis investoritele vajalikku õiguskindlust. Kui
Eesti toetab Komisjoni pakutud lähenemist, siis tuleks ka Eestis muuta kehtivat regulatsiooni ja lubada
ka eratarbijatel sõlmida investeerimiskindlust tagavaid elektrilepinguid.
2. PPA-de kasutamisel tekib sisuline vastuolu artiklite 15 ja 20a vahel. Artikkel 15 sätestab, et
päritolutunnistustega saab tõendada vaid aasta summaarset elektrienergia päritolu. Artikkel 20a nõuab
taastuvenergia osakaalu arvestamist 1 h täpsusega igas tarbimiskohas. Seega, artikkel 15 alusel välja
antud päritolutunnistuse abil ei saa tarbimiskohtades tarbitud elektri päritolu artiklis 20a nõutud viisil (1
h täpsusega) tõendada. Direktiivis puudub vahend, mis võimaldaks nt. taastuvenergia PPA alusel ehitatud
tuulepargis toodetud taastuvelektri koguse siduda elektri ostja poolt konkreetses tarbimiskohas igas
tunnis tarbitud elektrienergiaga. Kui taastuvelektri tootjaga PPA sõlminud elektri tarbijal ei ole võimalik
tõendada, et ta tarbis temaga PPA sõlminud tootja poolt toodetud taastuvelektrit, siis tarbijate jaoks ei ole
PPA sõlmimine atraktiivne. Taastuvenergia PPA-de atraktiivsuse tagamiseks tuleks seetõttu täiendada
artikkel 15 paragrahvide 3, 6 ja 9
tingimusi nii, et liikmesriikidel oleks võimalik alternatiivselt korraldada 1 h täpsusega taastuvelektri
päritolutunnistuste väljaandmist ja tühistamist. Selliste päritolutunnistuste väljaandmine ja tühistamine
peaks toimuma kas liikmesriigi või elektrituru hinnapiikonna siseselt.
Biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumide karmistamine
Märkus: Me ei nõustu RED II-s fikseeritud kriteeriumide täiendava karmistamise ettepanekutega. RED
II alles
Direktiivi artikkel 3 par 3 muutmine: No later than one year after [the entry into force of this amending
Directive], the Commission shall adopt a delegated act in accordance with Article 35 on how to apply
the cascading principle for biomass, in particular on how to minimise the use of quality roundwood for
energy production, with a focus on support schemes and with due regard to national specificities.
Direktiivi artikkel 29 par 10(d) muudatus: (d) at least 70 % for electricity, heating and cooling
production from biomass fuels used in installations until 31 December 2025, and at least 80 % from 1
January 2026.
äsja jõustus, uute ja karmimate ettepanekutega välja tulemine vahetult pärast RED II jõustumist ei ole
õiguskindluse mõistes aktsepteeritav. Kõigepealt tuleb analüüsida RED II äsja jõustunud sätete mõju
enne kui saab selle sätteid täiendavalt karmistama hakata.
Soojuse või jahutuse turul konkurentsi hoogustamine
Direktiivi artiklisse 24 täiendava paragrahvi lisamine: 4a. Member States shall ensure that operators of
district heating or cooling systems above 25 MWth capacity are obliged to connect third party suppliers
of energy from renewable sources and from waste heat and cold or are obliged to offer to connect and
purchase heat or cold from renewable sources and from waste heat and cold from third-party suppliers
based on non-discriminatory criteria set by the competent authority of the Member State concerned,
where such operators need to do one or more of the following:
(a) meet demand from new customers;
(b) replace existing heat or cold generation capacity;
(c) expand existing heat or cold generation capacity.’;
(d) paragraphs 5 and 6 are replaced by the following:
‘5. Member States may allow an operator of a district heating or cooling system to refuse to connect and
to purchase heat or cold from a thirdparty supplier in any of the following situations:
(a) the system lacks the necessary capacity due to other supplies of heat or cold from renewable
sources or of waste heat and cold;
Märkused: Üldiselt Eesti tänane regulatsioon juba toetab direktiivi pakutavat lisandit. Energiatõhususe
edendamise kontekstis tasuks siiski kaaluda kas oleks põhjust anda jääksoojusele eelis biomasskütusest
toodetava taastuvenergia ees. Soojusenergia tootjate vahelise konkurentsi täielik välistamine ei ole
põhjendatud eelkõige olukorras, kus kaugküttevõrku ühendatud olemasolevat kütusest taastuvenergiat
tootvat käitist on võimalik osaliselt või täielikult asendada kütusevabast taastuvenergiast toodetud
soojusega või jääksoojusega. Direktiivi sõnastust võiks seetõttu täpsustada näiteks järgmiselt:
‘5. /../ (a) the system lacks the necessary capacity due to other supplies of heat or cold from Renewable
sources, except if a third-party supplier proovides waste heat or cold. In such case waste heat or cold
provided by a third party will have priority access to a district heating or cooling network.”
Eesti Energia Üldised kommentaarid: Arvestatud üldiste
1. Tegemist on üldiselt positiivse paketiga, mis potentsiaalselt aitab kaasa taastuvenergia arendamisele. kommentaaridega.
Samas ei saa kuidagi heaks kiita Komisjonile juba tavapäraseks saavat regulatsioonide pideva Arvestatud
muutmise karuselli. Alates 2021 jõustus RED II, selle mõju pole veel selgunud. Samas on Komisjon statistikakaubandus
juba väljas ettepanekutega, mis RED II-s sätestatud piirangutele täiendavalt vinti peale keeravad. See t puudutava
on väga halb õiguspraktika mida ei saa toetada. kommentaariga,
2. Negatiivse asjaoluna märgime, et eelnõust on eemaldatud RCF-i (recycled carbon fuels) puudutavad elektromobiilsuse
sätted. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse RCF-i puudutav regulatsioon, nagu see on kajastatud arendamise kohta
kehtivas taastuvenergia direktiivis. käiva
kommentaariga,
1. Statistikakaubanduse perspektiivikusest arvestatud biomassi
Eelnõu preambuli punkt (7), paketi lk 17: (7) Member States’ cooperation to promote renewable energy kasutamise eest
can take the form of statistical transfers, support schemes or joint projects. energiatootmisel
Märkus: Statistikakaubanduse võimaluste hindamiseks oleks vaja selgitada millised sanktsioonid toetuste maksmise
kehtestab Komisjon nende liikmesriikide suhtes, kes enda 2020 aasta taastuvenergia arendamise lõpetamise
eesmärke täita ei suutnud ja ei soovinud selleks kasutada ka statistikakaubanduse võimalusi. Küsimus on kommentaariga,
EL-i eesmärkide ja nende täitmise usutavuses tervikuna. Kui kohustuste mittetäitmisele läbi sõrmede ühispojekte
vaadatakse, siis pole neid mõtet ka edaspidi täita. käsitleva
kommentaariga,
2. Elektromobiilsuse arendamisest soojust ja jahutus
Eelnõu preambuli punkt (18): (18) Electric vehicle users entering into contractual agreements with käsitleva
electromobility service providers and electricity market participants should have the right to receive kommentaariga,
information and explanations on how the terms of the agreement will affect the use of their vehicle and PPA-de
the state of health of its battery. Electromobility service providers and electricity market participants kommentaariga.
should explain clearly to electric vehicle users how they will be remunerated for the flexibility, balancing Transpordikütuste
and storage services provided to the electricity system and market by the use of their electric vehicle. maksustamise osas
Electric vehicle users also need to have their consumer rights secured when entering into such mittearvestatud,
agreements, in particular regarding the protection of their personal data such as location and driving kuna kommentaar
habits, in connection to the use of their vehicle. kätkeb
Märkus: Teeme ettepaneku täpsustada Komisjoniga ja küsida selgitusi, millist informatsiooni, mis vormis energiamaksutamis
ning millise detailsusega klientidele esitama peaks. e direktiivi
muudatusettepanek
3. Transpordikütuste arendamisest uid.Osaliselt
Eelnõu preambuli punkt (29): „Complementary to this, increasing the level of the energy-based target on arvestatud
advanced biofuels and biogas (0.2% 2022 -> 2.2% 2030) and introducing a target for renewable fuels of biokütuste
non-biological origin would ensure an increased use of the renewable fuels with smallest environmental säästlikkuse
impact in transport modes that are difficult to electrify.“ kriteeriume
Märkus: Antud säte viitab selgelt, et biokütused ja biogaas (ning energiapõhine eesmärgistamine) on kätkeva
adresseeritud üksnes nendele transpordiliikidele, mida ei ole tehnoloogiliselt võimalik elektrifitseerida. kommentaariga,
Teeme ettepaneku, et riik kaotaks biometaani/biogaasi aktsiisivabastuse sõiduautodelt ja bussidelt ning kus viitame samuti
aktsiisivabastus jääks kehtima vaid veoautodes tarbitavale biometaanile/biogaasile. Sõiduauto- ja mõjudele,
bussitranspordis tuleks fookusesse võtta täielikult heitmevaba transpordi edendamine, s.h lühikesele
elektritransport. ajaraamile ning
administratiivse
4. Biomassi kasutamise eest energiatootmisel toetuste maksmise lõpetamine koormuse kasvule,
Eelnõu artikkel 3 par 3 muutmine: kuid kriteeriumite
(b) From 31 December 2026, and without prejudice to the obligations in the first subparagraph, Member taasavamisele
States shall grant no support to the production of electricity from forest biomass in electricity-only- kategooriliselt
installations, unless such electricity meets at least one of the following conditions: vastu ei ole, sest
(i) it is produced in a region identified in a territorial just transition plan approved by the European muudatused peavad
Commission, in accordance with Regulation (EU) 2021/… of the European Parliament and the Council arvesse võtma LR
establishing the Just Transition Fund due to its reliance on solid fossil fuels, and meets the relevant eripärasid ning
requirements set in Article 29(11); olema paindlikud.
… Transpordikütuste
By 2026 the Commission shall present a report on the impact of the Member States’ support schemes for arendamise kohta
biomass, including on biodiversity and possible market distortions, and will assess the possibility for käiv kommentaar
further limitations regarding support schemes to forest biomass. puudutab
Märkus: Põhimõtteliselt on ettepanek sobiv. Sellest hoolimata teeme ettepaneku võimaldada vajaduse siseriikliku
korral toetuse maksmist ka pärast 2026 aastat juhul, kui see on vajalik varustuskindluse või regulatsiooni,
elektrisüsteemi toimimise tagamiseks. mistõttu pole
seisukohtades
5. Taastuvenergia ühisprojektid aktuaalne
Eelnõu artikkel 9: ‘1a. By 31 December 2025, each Member State shall agree to establish at least one kajastada.
joint project with one or more other Member States for the production of renewable energy. The
Commission shall be notified of such an agreement, including the date on which the project is expected
to become operational. Projects financed by national contributions under the Union renewable energy
financing mechanism established by Commission Implementing Regulation (EU) 2020/1294 shall be
deemed to satisfy this obligation for the Member States involved.’
Märkus: Sätet tuleks täpsustada selliselt, et kahe liikmesriigi vaheliseks projektiks saaks arvata ka
eraalgatuslikke projekte. Näiteks ei tohiks selle sättega diskrimineerida kahe liikmesriigi piirialal asuvaid
eraarendajate meretuuleprojekte (nt Liivi lahe MTP). Säte peab võimaldama ühisprojektina väljavalituks
ning Komisjoni määruse 2020/1294 alusel toetust saavaks lugeda ka mitte-riiklikke arendusprojekte.
6. PPA-de soodustamine
Eelnõu artikkel 15 para 8 asendamine: Member States shall assess the regulatory and administrative
barriers to long-term renewables power purchase agreements, and shall remove unjustified barriers to,
and promote the uptake of, such agreements, including by exploring how to reduce the financial risks
associated with them, in particular by using credit guarantees. Member States shall ensure that those
agreements are not subject to disproportionate or discriminatory procedures or charges, and that any
associated guarantees of origin can be transferred to the buyer of the renewable energy under the
renewable power purchase agreement. Member States shall describe their policies and measures
promoting the uptake of renewables power purchase agreements in their integrated national energy and
climate plans…
Märkused:
1. Tegemist on väga positiivse ettepanekuga, mis kindlasti toetab Green Deali eesmärkide saavutamist.
Eesti võiks vajaduse korral seda kindlasti toetada. Samas Eesti on siiani lähtunud põhimõttest, et
eratarbijatel on õigus tähtajalisi elektrilepinguid igal ajal kuuajalise etteteatamisega katkestada. Selle
tõttu ei anna eratarbijatega sõlmitavad elektrilepingud Eestis investoritele vajalikku õiguskindlust.
Kui Eesti toetab Komisjoni pakutud lähenemist, siis tuleks ka Eestis muuta kehtivat regulatsiooni ja
lubada ka eratarbijatel sõlmida investeerimiskindlust tagavaid elektrilepinguid.
2. PPA-de kasutamisel tekib sisuline vastuolu artiklite 15 ja 20a vahel. Artikkel 15 sätestab, et
päritolutunnistustega saab tõendada vaid aasta summaarset elektrienergia päritolu. Artikkel 20a
nõuab taastuvenergia osakaalu arvestamist 1 h täpsusega igas tarbimiskohas. Seega, artikkel 15 alusel
välja antud päritolutunnistuse abil ei saa tarbimiskohtades tarbitud elektri päritolu artiklis 20a nõutud
viisil (1 h täpsusega) tõendada. Direktiivis puudub vahend, mis võimaldaks nt. taastuvenergia PPA
alusel ehitatud tuulepargis toodetud taastuvelektri koguse siduda elektri ostja poolt konkreetses
tarbimiskohas igas tunnis tarbitud elektrienergiaga. Kui taastuvelektri tootjaga PPA sõlminud elektri
tarbijal ei ole võimalik tõendada, et ta tarbis temaga PPA sõlminud tootja poolt toodetud
taastuvelektrit, siis tarbijate jaoks ei ole PPA sõlmimine atraktiivne.
Taastuvenergia PPA-de atraktiivsuse tagamiseks tuleks seetõttu täiendada artikkel 15 paragrahvide
3, 6 ja 9 tingimusi nii, et liikmesriikidel oleks võimalik alternatiivselt korraldada 1 h täpsusega
taastuvelektri päritolutunnistuste väljaandmist ja tühistamist. Selliste päritolutunnistuste
väljaandmine ja tühistamine peaks toimuma kas liikmesriigi või elektrituru hinnapiikonna siseselt.
7. Biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumide karmistamine
Direktiivi artikkel 3 par 3 muutmine: No later than one year after [the entry into force of this amending
Directive], the Commission shall adopt a delegated act in accordance with Article 35 on how to apply
the cascading principle for biomass, in particular on how to minimise the use of quality roundwood for
energy production, with a focus on support schemes and with due regard to national specificities.
Direktiivi artikkel 29 par 10(d) muudatus:
(d) at least 70 % for electricity, heating and cooling production from biomass fuels used in installations
until 31 December 2025, and at least 80 % from 1 January 2026.
Märkus: Me ei saa nõustuda RED II-s fikseeritud kriteeriumide täiendava karmistamise ettepanekutega.
RED II alles äsja jõustus, uute ja karmimate ettepanekutega välja tulemine vahetult pärast RED II
jõustumist ei ole õiguskindluse mõistes aktsepteeritav. Kõigepealt tuleb analüüsida RED II äsja jõustunud
sätete mõju enne kui saab selle sätteid täiendavalt karmistama hakata.
8. Soojuse või jahutuse turul konkurentsi hoogustamine
Direktiivi artiklisse 24 täiendava paragrahvi lisamine:
4a. Member States shall ensure that operators of district heating or cooling systems above 25 MWth
capacity are obliged to connect third party suppliers of energy from renewable sources and from waste
heat and cold or are obliged to offer to connect and purchase heat or cold from renewable sources and
from waste heat and cold from third-party suppliers based on non-discriminatory criteria set by the
competent authority of the Member State concerned, where such operators need to do one or more of the
following:
(a) meet demand from new customers;
(b) replace existing heat or cold generation capacity; (c) expand existing heat or cold generation
capacity.’;
(d) paragraphs 5 and 6 are replaced by the following:
‘5. Member States may allow an operator of a district heating or cooling system to refuse to connect and
to purchase heat or cold from a third-party supplier in any of the following situations:
(a) the system lacks the necessary capacity due to other supplies of heat or cold from renewable sources
or of waste heat and cold;
Märkused: Üldiselt Eesti tänane regulatsioon juba toetab direktiivi pakutavat lisandit. Energiatõhususe
edendamise kontekstis tasuks siiski kaaluda kas oleks põhjust anda jääksoojusele eelis biomasskütusest
toodetava taastuvenergia ees.
Soojusenergia tootjate vahelise konkurentsi täielik välistamine ei ole põhjendatud eelkõige olukorras,
kus kaugküttevõrku ühendatud olemasolevat kütusest taastuvenergiat tootvat käitist on võimalik osaliselt
või täielikult asendada kütusevabast taastuvenergiast toodetud soojusega või jääksoojusega. Direktiivi
sõnastust võiks seetõttu täpsustada näiteks järgmiselt:
‘5. /../ (a) the system lacks the necessary capacity due to other supplies of heat or cold from renewable
sources, except if a third-party supplier provides waste heat or cold. In such case waste heat or cold
provided by a third party will have priority access to a district heating or cooling network.”
9. Transpordikütuste arendamisest
Eelnõu artikkel 25(c):
„/../
(iii) the amount of renewable electricity supplied to the transport sector is determined by multiplying the
amount of electricity supplied to that sector by the average share of renewable electricity supplied in the
territory of the Member State in the two previous years.
Märkus: Eelnõu viitab selgelt „average share of renewable electricity supplied in the territory of the
Member State/../“ – see tähendab riigis toodetud taastuvenergia osakaalule. Sellega seoses on vajalik
muuta kehtivat vedelkütuseseadust, kus §21 lõike 4 kohaselt on aluseks võetud taastuvenergia osakaal
riigi elektritarbimises. Muudatuse tegemine vedelkütuseseaduses on oluline, kuna näiteks 2020. aasta
tulemuste põhjal võib erinevus arvutusalustes olla ligi kahekordne – taastuvelekter moodustas 2020.
aastal 46,4% toodetud elektrist ja 25% tarbitud elekterist.
Eesti Gaasiliit 1) Eesti Gaasiliidu jaoks jääb ebaselgeks, millise aastaga võrreldes on seatud kütuse tarnijatele kohustus Punktiga 1
vähendada KHG heitmeid artiklis 25. arvestatud.
2) Erinevalt tänasest FQD kohustusest, kus tarnija KHG vähendusele aitavad kaasa ka CNG, LNG ja Punktiga 2
LPG müümine, arvutatakse vastavalt RED III-le KHG vähendust ainult biokütustel, mitte-bioloogilist mittearvesatud, sest
päritolu taastuvkütustel ja taastuvelektril. Seetõttu jääks Eestil kasutamata suur potentsiaal KHG taastuvenergia
vähenduseks, mis tuleneb just LNG, LPG ja CNG müügist. Antud kütused pakuvad KHG säästu vastavalt direktiiv kätkeb
22%, 23% ja 27% võrreldes diislikütusega ja seega mängivad olulist osa transformatsioonis puhtama endas vaid
tuleviku nimel. Lisaks, on antud kütuste tarbimise kasvatamine vajalik, et tuua rohkem biometaani ja taastuvaid kütuseid
bioLNG-d transpordisektorisse. ning mistõttu
3) Alameesmärkide seadmisel on meie ettepanek, et liikmesriigil peaks olema võimalus tõsta jäävad CNG, LPG
biogaasi/biometaani osakaalu vastavalt vajadusele, täitmaks mittebioloogiliste kütuste osakaalule seatud ning LNG
eesmärki. Arvestades tänast transpordisektori tarbimist ca 10 TWh, oleks antud kohustus tarbida direktiivi skoobist
vesinikku või sünteetilisi kütuseid Eestis 2030 aastal ca 260 GWh. Kui eeldada optimistlikke välja. Punktiga 3
stsenaariume, kus tugev elektritranspordi pealetung vähendaks kogu transpordisektori tarbimist 7-8 arvestatud.
TWh-ni, oleks kohustus tarnida vesinikku transpordisektorisse ca 200 GWh. Selline maht on võrdne Punktiga 4
näiteks 45000–60000 sõiduauto aastasele tarbimismahule. Sellise koguse vesiniku tootmine vajab ca arvestatud.
285–370 GWh taastuvelektrit (või 3–4 korda rohkem võrgust tarbitavat Eesti keskmise CO2 Punktiga 5
intensiivsusega elektrit), millest täna on elektriturul niikuinii puudu. Sellise koguse vesiniku käitamine
arvestatud.
aastal 2030 on lihtsalt ebareaalne, arvestades tehnoloogia puudulikkust, taristu puudulikkust, hinda ja
Punktiga 6 osaliselt
turuarenguks vajalikku aega. arvestatud, näeme,
4) Samuti oleks väga oluline teada, kas mittebioloogilise kütuse alla liigitub ka elektrienergia. et säästlikkuse
5) Biomasskütustele suunatud regulatsioonide täpsustamine on oluline, et vältida kvaliteetse puitmassi
kriteeriumite
jõudmist käitistesse. rakendamine ei tohi
6) Teeme ettepaneku kohaldada biomasskütustele säästlikkuse kriteeriume alates 1 MW kaasa tuua
nimisoojusvõimsusega käitistes. See harmoneeruks MCP direktiiv kohaldumisalaga ja võimaldaks administratiivse
liikmesriigil tagada, et metsaressursside kasutamine on säästlik kogu riigi territooriumil, mitte ainult
koormuse kasvu.
suuremates käitistes. Vastasel juhul jääks Eestis kuni väga paljud käitised potentsiaalseteks kohtadeks,
Punkt 7
kus toimuks mittesäästlike metsaressursside kasutamine. Lisaks on ettepanek väga oluline KOVide jaoks,
mittearvestatud,
kes koostavad kliima- ja energiakavasid, sest võimaldab neil arvesse võtta biomasskütuste KHG direktiivi eesmärk
jalajälge, sest tarneahelad ja puidu päritolu on teada ning dokumenteeritud. on vähendada KHG
7) Taastuvenergia direktiiv, kordajate ära kaotamine „advanced biofuels“-idele: Teeme ettepaneku, etjalajälge
kordajaid mitte ära kaotada või kaotada need alates aastast 2030. Vastasel juhul vähendaks see võimalikult palju
turuosaliste huvi investeerida säästlike taastuvkütuste tootmisse. Kordajad aitavad siinkohal stimuleerida
just KHG
investeeringuid, mida muidu oleks vaja riiklikult toetada. Kordajate säilitamine annab paindlikkust ja
neutraalsete või
ettevõtetele aega muudatusteks. võimalikult väikse
jalajäljega
kütustega
kasutuselevõtuga,
näeme, et kordajate
kasutamine ei too
kaasa säästlikke
taastuvkütuste
tootmise
hoogustamisele,
vaid vastupidi.
Eesti Jõujaamade Taastuvenergia ja LULUCF: Arvestatud.
ja Kaugkütte Ühing Eesti kaugküttesektori on teinud viimasel aastakümnel suure arengu taastuvenergiaallikate kasutamisele Siseriiklike
võtmises. Kaugküttesektor on suurendanud hoonete varustamist taastuvenergiaga. Samuti on paranenud teemasid
varustuskindlus (kohaliku kütused) ning odavnenud ka soojuse lõpphind, mis on aidanud vältida puudutavad
energiavaesuse süvenemist.
Taskukohane soojuse hind on aidanud kompenseerida tarbijate kodukulude kasvu, mida on juhtinud kommentaarid
kasvava elektrihind. Eelnevast tulevalt on oluline vältida taastuvate energiaallikate maksustamist ning võtame teadmiseks.
tagada piisaval tasemel kütuse kättesaadavus, et vältida defitsiidi või kõrgete maksude tõttu tekkida võiva
energiavaesuse riske.
Toetame igati eesmärki, et hoonete sektorile fikseeritakse eraldi taastuvenergia eesmärk, mida kõige
kulutõhusamal moel on võimalik täita kaugkütte-kaugjahutuse võrkudega liitudes. Samuti on võimalik
sellisel viisil riiklikku energiasäästukohustust täita kõige kulutõhusamal moel. Liitumist ning
keskkonnasõbralikke lahendusi ei tohi takistada administratiivsed või maksunduslikud barjäärid
(ebavõrdne olukord ning motivatsioon käitiste väljumist HKS süsteemist).
Samuti toetame eesmärki suurendada kütte-jahutuse sektoris taastuvenergia osakaalu 1,1% aastas ning
kaugkütte-kaugjahutuse sekrotis taastuvenergia ja jääksoojuse osakaalu 2,1%. Arvestuse aluseks olevaks
referentsaastaks soovitame võtta 2020, sest siis toimib energia- ja hoonete sektori eesmärkide suunas
liikumine kõige suurema sünergiaga.
Paketis väljatoodud riigiabi kaskaadlahenduse ja säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tuvastamise ja
tõendamise süsteem tuleb välja töötada ning kasutusele võtta selliselt, et see ei tekitaks üldist segadust,
asjatut bürokraatiat ning ebavõrdset olukorda.
Kriteeriumitele vastavuse miinimumtingimused peavad olema selged, põhjendatud, ilma üleliigse
bürokraatiata ning kantud ka riigiabi andmist reguleerivatesse õigusaktidesse.
Selged riigiabi andmise tingimused on kindlasti olulised, sest suuremahuline energiasüsteemi üleminek
peab säilitama taskukohased tarbijahinnad ning vältima energiavaesuse teket. Selge ja arusaadav
tõendamissüsteem korrastab kindlasti kütuse tarneahelaid ning loob eeldused ümarpuidu, juurte ja
kändude minimeerimiseks soojusenergeetikas, mis ühtlasi parandab ka üldist biokütuste mainet. Segased
kriteeriumid ning biokütuse defitsiitsus omakorda võivad kaasa tuua taastuvenergia hinnatõusu, mis
pidurdab üldist taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu motivatsiooni ja kiirust.
Tööstuse kohustuslik taastuvenergia kasutamine muudab kindlasti ka heitsoojuse paremini
kasutusele võetavaks. Oluline on siiski saavutada soodustav ning osapooli motiveeriv
õigusraamistik/regulatsioon.
Taastuvenergia käitistes ei tohiks tekkida ebavõrdset konkurentsieelist läbi säästlikkuse
kriteeriumite tõendamise kohustuse (ka maksustamise)
Taastuvenergia maksustamine, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, raiemahu vähenemine ja
kütuse kättesaadavuse vähenemine ei tohiks põhjustada energiavaesust,
Fookusesse tuleb võtta jahutussektor (konditsioneerid) ja selle negatiivne keskkonnamõju.
Eestimaa Looduse *Pariisi leppe täitmiseks piisavalt kiire energiaülemineku trajektooril liikumiseks peavad tänased Punktiga 1 ja 2
Fond eesmärgid taastuvenergiasektoris olema ambitsioonikamad. Teeme ettepaneku tõsta taastuvenergia arvestatud,
osakaalu - see peab olema aastaks 2030 vähemalt 50% energia lõpptarbimisest. ambitsiooni
seadmine LR
*Riikidele tuleb seada siduvad taastuvenergia eesmärgid. põhiselt ootab ees
Põhjendus: see aitaks suurendada etteaimatavust turgudel kõikide osapoolte jaoks ning annaks ning esialgsed
valitsustele tõuke julgemaks tegutsemiseks. hinnangud
näitavad, et ca 50%
*Meie ettepanek on välistada kõik JRC raportis “Puitbiomassi kasutamine energiatootmiseks ELis” siduv eesmärk
kohaselt potentsiaalsed kliima- ja elurikkuse seisukohast kahjuliku mõjuga stsenaariumid. Parim viis võiks olla
selle saavutamiseks on mitte käsitleda metsast pärit puitu taastuvenergia allikana. regulatiivsete
Põhjendus: säästlikkuse kriteeriumide täpsustamine ning kaskaadkasutuse põhimõtte kasutuselevõtt ei barjääride ja
ole piisav, et lahendada bioenergeetikast tulenevat raiesurvet ja selle mõju metsade elurikkusele ning meetmete edukal
süsiniku sidumise võimele. rakendamisel
realistlik.
Puitbiomassi
kasutamise
kommentaar
osaliselt arvesse
võetud, sest saame
toetada
kriteeriumite
ülevaatamist ning
rakendamist
selliselt et biomassi
hankimine metsast
ei kahjustaks
bioloogilist
mitmekesisust,
kuid
varustuskindluse
säilitamise võtmes
on bioenergial
energiasüsteemis
oluline roll ning
muid kulutõhusaid
keskkonnasõbralik
ke juhitava energia
alternatiive hetkel
ei ole.
Eesti Raudtee Soovime olla kursis taastuvenergia direktiivi muudatustega. Hetkel saame aru muudatuste vajalikkusest, Teadmiseks
kuid dokumentide valmimisel sooviksime nendes sisalduvate muudatustega juba eelnevalt tutvuda. võetud.
Eesti Kuivõrd energeetika valdkonnast pärineb lõviosa kasvuhoonegaaside heitest Eestis ja EL üleselt, on Arvestatud.
Taastuvenergia taastuvenergia tootmise edendamisel keskne roll inimtegevuse kliimamõju vähendamisel. Sestap on
Koda mõistlik ja tervitatav senisest ambitsioonikamate eesmärkide seadmine.
Käesolev pakett, selle raames ülevaatamisele kuuluv REKK 2030 ning algatatud ENMAK 2035
koostamise protsess põhjendab ka riigi taastuvenergia-alaste eesmärkide ülevaatamist. Et aina süvenevad
kliimamõjud, Eesti taastuvenergia kasutuselevõtu potentsiaal ning selle kasutuselevõtuga kaasnev
positiivne majandusmõju leiaks proportsionaalset käsitlust, teeme ettepaneku võtta riiklikuks eesmärgiks
saavutada uute eesmärkide seadmiseks perioodiks Eesti energiamajanduses vähemalt bilansiline
kliimaneutraalsus, st Eestis toodetaks taastuvenergiat siin tarbitud summaarse lõppenergia mahus. ETEK
hinnangul on eesmärk ühtaegu ambitsioonikas, tarvilik ning teostatav, kui riik koostöös erasektoriga
sellesse jõuliselt panustaks.
1. Ebaselgeks on seni jäänud, miks puuduvad paketis seni kasutusel olnud taastuvenergia osakaalu
eesmärk transpordisektoris ning erinevate kordajate rakendamine selles valdkonnas. Esmasel
hinnangul oleme veendunud, et kuigi KHG heite eesmärk on antud valdkonnas vajalik, on siiski
asjakohane transpordisektoris sarnase eesmärgistamise põhimõttega jätkata. Lisaks nendime, et
transpordiheite vähendamine kujuneb Eestile ilma täiendavate ning tugevate meetmeteta väga
keeruliseks, mistõttu pooldame ennaktempos meetmeprogrammi väljatöötamist esmalt
transpordiheite kasvu pidurdamise ning heite märkimisväärse vähendamise saavutamiseks.
2. RED III ja FF55% pakett üldisemalt peaks senisest märkimisväärselt rohkem rõhutama biometaani
tootmise ja kasutamise võimekusele erinevates valdkondades. Eesti seisukohtade kujundamisel on
asjakohane võtta arvesse Eesti senist kogemust biometaani turu arendamisel, biogaasi
1. tootmisest tulenevat heitmete piiramise potentsiaali jäätmekäitluse ning põllumajanduse
valdkondades jpm.
2. Eesti peaks ETEK hinnangul oma seisukohtade kujundamisega paralleelselt jätkama head koostööd
teiste sarnaste metsarikaste riikide koalitsiooniga täiendavaks liikmesriikide üleseks selgitustööks
bioenergia asjakohasusest, vajalikkusest ja säästlikkusest.
3. Paketis sisalduv sõnastus peab olema senisest märkimisväärselt suurema lokaalse ja liikmesriigi
taseme fookusega, kuivõrd metsakooslused, kasvutingimused, metsandusvõtted, metsandusega
seotus majandustegevus ja praktikad jpm erinevad olulisel määral. Lokaalseid eripärasid on tarvis
arvestada nt kaskaadkasutuse ja jäätmehierarhia puhul. Samuti on asjakohane kasutada
terminoloogiat ning definitsioone (nt bioloogiliselt mitmekesine mets, primaarmetsad, kvaliteetne
palk) osaliselt liikmesriigi või regiooni täpsusega.
4. 5. Vältida tuleks biokütuste säästlikkuse kriteeriumite tõendamise süsteemi rakendamisega kaasnevat
asjatut bürokraatiat kogu tarneahelas. Tõendamine peaks toimuma ahela esimeses osas e metsas, mida
seejärel peavad kasutama ja usaldama järgnevad ressursi kasutajad.
Eestimaa Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist Arvestatud.
Talumajapidajate energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll
Keskliit taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek.
Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine
energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi.
Kaasamisega kogukondlikku energiatootmisesse tarbijad saame suurendades nende huvi taastuvenergia
tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus
kui ka sotsiaalses mõttes.
Eesti Tuuleenergia Oluline on üle vaadata siseriiklikud eesmärgid ja eelkõige viis kuidas soovime neid täita. Kui tänane edu Arvestatud.
Assotsiatsioon on suuresti tulnud koostootmisjaamade rajamisest, siis samal viisil järgmisi eesmärke ei saavuta, Siseriiklikud
koostootmisjaamade suurt kasvu tulevikus näha ei ole, puudub sellekohane vajadus. Samuti on tänaseks teemad teadmiseks
silmnähtavalt iganenud elektrituruseaduses sätestatud vähempakkumiste põhimõtted võetud.
(tehnoloogianeutraalsus ja hinnapõhisus). Need tingimused soosivad vaid PV-parkide arendamist ning
seejuures väga kulukal viisi ühiskonnale, arvestades muuhulgas PV toodangu suurema ebaühtlusega.
Seetõttu muutub eelkõige oluliseks tuuleenergia arendamine ja mõistlik oleks taastuvenergia eesmärgis
eraldi tuua välja tuuleenergia eesmärk.
Lisaks, tagamaks, et Eesti riik suudab endale võetud taastuvenergia eesmärgid täita on vaja riigi poolt
koostöös turuosalistega välja töötada tuuleenergia strateegia, mille põhikeskmes oleks küsimus kuidas
riik saaks hõlbustada erainitsiatiivide realiseerumist tuuleenergia arendamisel.
Artikkel 9. 7a: Direktiivi uuendamise kavatsuses on ära toodud ühist merepiiri omavate riikidele kohustus
ühiselt ära defineerida meretuuleenergia hulk aastateks 2030, 2040 ja 2050. Ühelt poolt seab see
tingimused merevõrgu arendamiseks, mis on äärmiselt oluline ja vajalik teadmine, et eesmärke
saavutada. Teisalt nõuab see ka siseriiklikult selgete poliitiliste otsuste vastuvõtmist nt MSP, Eestis
kohaliku kasu mudel, hoonestustasud ja riigipoolset toetusskeemi tuuleparkidele stabiilsusgarantii
(hinnagarantii) andmiseks. Igati tuleb toetada eraalgatuslikke meretuulearendusi Eestis, millest mõned
on jõudnud juba edasijõudnud etappi (hoonestusloa menetlus).
Artikkel 9. 1a: Artiklisse tuleb lisada, et kahe liikmesriigi vaheliseks projektiks on võimalik arvata ka
eraalgatuslikke projekte. Näiteks ei tohi selle sättega diskrimineerida kahe liikmesriigi piirialal asuvaid
eraarendajate meretuuleprojekte. Artikkel peab võimaldama ühisprojektina väljavalituks ning toetust
saavaks lugeda erainitsiatiivil arendusprojekte.
Eesti Rohevesiniku tootmise ja tarbimise hoogustamiseks, samuti rohevesiniku derivaatide (roheammoniaak, Arvestatud.
Vesinikuühing rohe-metanool, sünteetilised vedelkütused, sünteetiline maagaas jt) kasutuselevõtu kiirendamiseks on Siseriiklikud
vajalikud 1) selged definitsioonid selle kohta, mis on rohevesinik, roheammoniaak, rohe-metanool, rohe- teemad teadmiseks
teras, jne, 2) rohesertifikaatide süsteem (Guarantee of Origin), mis oleks usaldusväärne, läbipaistev ja võetud.
vabalt turul müüdav/ostetav.
Rohesertifikaatide turg mitte ainult ei soodusta rohevesiniku ja selle derivaatide laialdasemat
kasutuselevõttu, vaid ka kindlustaks selle, et ühes kohas toodetud rohevesinikku ei pea tingimata selle
kasutamiseks (ja rohesertifikaadi säilimiseks) üle pika maa rohevesiniku tarbija juurde transportima.
Selle asemel võib tarbija edasi kasutada temale lähemal olevat halli vesiniku allikat ning transporditaks
ainult sertifikaati, mitte keemilises mõttes identset toodet ennast. Sama põhimõtet võiks rakendada
kõikide rohevesiniku derivaatide osas, vastasel korral on oht, et rohekemikaalide/kütuste transpordist
tulenev CO2 jalajälg nullib ära nende tootmise positiivse mõju.
Lisaks tehnilistele eesmärkidele tuleb oluliselt investeerida ka avaliku teavitamisele ning EL-i kodanike
vesiniku-alase teadlikkuse tõstmisele, et vältida vesinikuprojektide takerdumist teadmatusest
kannustatud kohaliku vastuseisu tõttu. Samuti tuleb kõikides liikmesriikides välja koolitada inimesed, et
tekiks vesinikutehnoloogia arendus-, hooldus- ja tootmisvõimekus (nagu see on tekkinud nt
päikesepaneelide valdkonnas).
Toetame kordajate kaotamist RED direktiivis, kuna kordajad pole ennast eelnevalt pika perioodi jooksul
kordagi tõestanud ei peaks kordajaid ka uutes lisanduvates transpordiliikides nagu lennundus/laevandus
rakendama. See toetav vaid tootjate statistika kaubandust ilma reaalse effektita.
Selgusetuks jääb trahvimäärad riikidele, kes oma taastuvenergia kohustust ei täida.
Samuti kuidas premeerida riike kes oma taastuvenergia eesmärke ületavad ja kuidas on võimalik see
statistikakaubanduse raames müüa, seda nii soojuse, elektri ja transpordisektoris.
Eesti Õliühing Taastuvenergia Direktiivis sätestatud transpordikütuste taastuvenergia eesmärgi viimine KHG-põhiseks Transpordikütuste
(eelnõu 2021/0218 (COD)) raskendab märkimisväärselt siseriiklike instrumentide mõjude hindamist ja taastuvenergia
tegevuste planeerimist, mille eesmärgiks on taastuvenergia osakaalu suurendamise ja KHG heitkoguste eesmärgi viimine
vähendamise siseriiklike eesmärkide saavutamine. KHG-põhise
Selgitus: Praegune raamistik võimaldab riigil hinnata suhteliselt täpselt, kui palju kütusemüüjatele kommentaar
kohaldatud kohustuste abil väheneb transpordisektori KHG emissioon ja mis mahus energiabilansi mittearvestatud,
mõistes on transpordis kasutusel taastuvkütused. Ettepaneku järgi muudetavate arvestuspõhimõtete puhul kuna direktiivi
muutub meetmete ex ante mõju hindamine aga keerukaks, sest transpordienergia elutsükli KHG arvestuse eesmärk on
alusel on praktiliselt võimatu hinnata, mis mahus ja missuguseid transpordikütuseid Eesti kütuseturule vähendada KHG
tarnitakse. jalajälge
Juhime tähelepanu sellele, et transpordisektoris muutub riiklike instrumentide ja seadusandluse võimalikult palju
planeerimine ja hilisem tulemuste monitoorimine arvestatavalt keerulisemaks. Eriti suureks probleemiks just KHG
võib osutuda liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise neutraalsete või
määruses (EU 2018/842) sätestatud siseriiklike KHG eesmärkide täitmiseks vajalike poliitikameetmete võimalikult väikse
mõju prognoosimine. jalajäljega
3. Taastuvenergia Direktiivis sätestatud kütusemüüjatele kohaldatava müüdavate kütuste elutsükli KHG kütustega
heite vähendamise eesmärkide rakendamisel tuleb arvestada ka alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite kasutuselevõtuga.
tootmisel ja hilisemal utiliseerimisel tekkiva täiendava KHG emissiooniga juhul, kui selliste sõidukite Punkt 3 osaliselt
tootmisprotsessiga kaasneb märgatavalt kõrgem KHG jalajälg võrreldes konventsionaalsete arvesatud, samuti
sisepõlemismootoriga sõidukitega näha soovime
Selgitus: Taastuvenergia Direktiivi muudatusettepaneku järgi hakatakse transpordisektorile kohalduva täpsustatud
eesmärgi raames arvestama transpordisektorisse tarnitud kütuste elutsükli KHG emissiooni ja metoodikaid.
kütusemüüjatele rakendatakse kohustus vähendada müüdavate kütuste elutsükli KHG emissiooni 13% Elektrisõidukite
võrreldes baasstsenaariumiga. Seal juures võivad kütusemüüjad eesmärki täita ka transpordisektorisse akude
elektrienergiat tarnides, mille puhul näeb direktiiv ette KHG jalajälje arvestuspõhimõtte, mis võtab tootmisprotsessi
aluseks liikmesriigis toodetud taastuvelektri osakaalu lõpptarbimisest. KHG emissiooni
Samas tuleb silmas pidada seda, et elektrisõidukite tootmine on märkimisväärselt energiamahukam, kui kommentaar
sisepõlemismootoriga sõidukite puhul – see tuleneb eelkõige elektrisõidukite akude tootmisega mittearvestatud,
kaasnevast täiendavast materjali- ja energiakulust, mis väljendub omakorda suuremas tootmise KHG kuna läheb
jalajäljes. Seetõttu kaasneb elektrisõidukite tootmisega märkimisväärselt suurem negatiivne kliimamõju, taastuvenergia
mida Euroopa Komisjoni ettepanekute pakett täna ei adresseeri. direktiivi skoobist
Elektrisõidukite akude tootmisprotsessi KHG emissiooni mitte arvestades ei vähene de facto ELi välja.
transpordisektoriga kaasnev KHG heide mahus, mis aitaks globaalset kliimakriisi ohjeldada. Lisaks Vesinikkütuste
puudub autotootjatel hetkel motivatsioon vähendada akude (ja akukomponentide) tootmisega kaasnevat kasutuselevõtu
negatiivset kliimamõju. Täna domineerib akutootmist Kagu-Aasia piirkond – valdav enamus kommenaar
akukomponentidest tuleb Hiinast ning suur osa akusid toodetakse Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Kõigi kolme arvestatud.
riigi energiabilanss on väga süsinikumahukas, mistõttu on ka akude kliimajalajälg kõrge. Kordajaid käistlev
Elektriautode akude tootmise KHG jalajälje arvestamine Taastuvenergia Direktiivi transpordieesmärgi kommentaar
juures võiks potentsiaalselt suurendada autotootjate huvi aku- ja selle komponentide tootmisüksuste mittearvestatud,
rajamist riikidesse, mille elektritootmise KHG jalajälg on väiksem. Seetõttu on tõenäoline, et see annaks direktiivi eesmärk
positiivse tõuke investeeringute toomiseks Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Ka 24.08.2021 toimunud on vähendada KHG
„Eesmärk 55“ eelnõude paketi kaasamisüritusel väljendasid Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja jalajälge
Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerid oma valmisolekut antud teema tõstatada paketi võimalikult palju
läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga. just KHG
Lisaks aitaks arvestuspõhimõtete ühtsustamine suurendada konkurentsi elektrisõidukite ja muud neutraalsete või
taastuvkütust – biometaan ja vedelad biokütused – kasutavate lahenduste vahel. Sellest võidaksid kõige võimalikult väikse
rohkem transporditarbijad, sest erinevate lahenduste konkurentsis pannakse suurt rõhku tehnoloogiate ja jalajäljega
tarneahelate efektiivsemaks muutmisele ja nii alanevad hinnad tarbijate jaoks. kütustega
Seetõttu peaks laiemalt kogu paketis ja kitsamalt Taastuvenergia Direktiivis sätestatud transpordisektori kasutuselevõtuga,
eesmärgi raames kasutatud lähenemine arvestama ka elektrisõidukite akude tootmise ja hilisema näeme, et kordajate
utiliseerimise KHG jalajälge, kui arvutatakse transpordis kasutatud elektrienergia elutsükli KHG heidet. kasutamine ei too
6. Taastuvenergia Direktiivis ette nähtud eesmärgi saavutamine vesinikkütuste kasutuselevõtuks aastaks kaasa säästlikke
2030 ei ole realistlik. taastuvkütuste
Selgitus: Taastuvenergia Direktiivi ettepanekus seatakse üheks transpordisektori alameesmärgiks tootmise
vesinikkütuste osakaalu jõudmine 2,6%-ni kõigist transpordisektorist tarbitud kütustest aastaks 2030. vähendamist, vaid
Arvestades tänast transpordisektori tarbimist ca 10 TWh, tähendaks antud kohustus tarbida vesinikku või vastupidi.
sünteetilisi kütuseid Eestis 2030aastal ca 260 GWh. Kui eeldada optimistlikke stsenaariume, kus tugev
elektritranspordi pealetung vähendab kogu transpordisektori tarbimist 7-8 TWh-ni, oleks kohustus
tarnida vesinikku transpordisektorisse ca 200 GWh. Selline maht on võrdne 45 000-60 000 sõiduauto
aastasele tarbimismahuga. Sellise koguse vesiniku tootmine vajab ca 285-370 GWh taastuvelektrit (või
3-4 korda rohkem võrgust tarbitavat Eesti keskmise CO2 intensiivsusega elektrit), millest täna on
elektriturul niikuinii puudu. Sellise koguse vesiniku käitamine aastal 2030 on lihtsalt ebareaalne,
arvestades tootmistehnoloogia ja taristu puudulikkust, hinda ja turuarenguks vajalikku aega.
3 Bloomberg New Energy Finance, 2021. „Hitting the EV Inflection Point”. Lk 37. Kättesaadav:
[https://www.transportenvironment.org/sites/te/files/publications/2021_05_05_Electric_vehicle_price_
parity_and_adoption_in_Europe_Final.pdf]. Kasutatud: 26.08.2021
7. Taastuvenergia Direktiivi ettepanekuga kaduvate jätkusuutlike kütuste kasutamise nn „kordajate“
kaotamine vähendab investeerimiskindlust vähese kliima- ja keskkonnamõjuga kütuste tootmiseks ja
kasutuselevõtuks.
Selgitus: Seni on nii kütuse tarnijad kui ka tootjad lähtunud kehtivast ja alles hiljuti, st 2018. aasta
detsembris, uuendatud raamistikust, mis soodustab nn teise põlvkonna jätkusuutlike kütuste tootmist ja
kasutuselevõttu ning annab vajaliku kindluse ka elektrilaadimistaristu arendamiseks. Leiame, et
kordajate järsk kaotamine vähendab investeerimiskindlust ja seega võib tekitada olukorra, kus
transpordisektori KHG eesmärgi vähendamine satub löögi alla. Seetõttu võiks ette näha nn kordajate
kasutamise jätkumist ka 2030 perspektiivis, et tagada sujuv ja tarbijale mõistliku hinnaga KHG heite
vähendamine transpordis.
8. Taastuvenergia Direktiivis sätestatud eesmärkide täitmiseks sobilike võimaluste valik peaks olema
liikmesriikidele paindlikum, et tagada kuluefektiivne ja kohalikest oludest lähtuv sobivaim viis
transpordisektori KHG emissioonide vähendamiseks. Eesmärgi täitmiseks kasutatavatele kütustele ning
säästlikkuse kriteeriume täitvate ja KHG emissiooni alandamist võimaldavatele taastuvatele toorainetele
ei tohiks rakendada ebamõistlikke piiranguid. Kusjuures tarnijatele pandud KHG heite vähendamise
kohustuste raames peaks olema võimalik arvestada kõiki transpordis tarbimisse antud kütuseid ja nende
KHG heite vähendamist.
Selgitus: Leiame, et kogu paketi fookus peaks olema KHG heite vähenemine võimalikult paljude selleks
sobivate lahendustega ning liikmesriikidele peaks jääma rohkem vabadust ja valikuid, et otsustada,
missuguseid vahendeid kasutada transpordisektoris justnimelt KHG emissiooni vähendamiseks, sest
ainult nii on võimalik jõuda kõige kulutõhusamate lahendusteni.
Samuti näeme, et direktiiv ei peaks rakendama ebamõistlikke ja põhjendamatuid piiranguid vähese
elutsükli KHG emissiooniga kütuste kasutamisele ja nende kliimaeesmärkide täitmisel arvestamisele.
Selles vaates soovime tõsta küsimuse selle kohta, et miks on piiratud Taastuvenergia Direktiivi Lisa IX
osas B nimetatud toormetest toodetud täiustatud biokütuse kasutamine.
Samuti näeme, et Taastuvenergia Direktiivi raames peab võimaldama ka gaaskütustest tuleneva KHG
emissiooni vähendamise arvestamise kütusetarnijatele kohalduva kohustuse juures. Nii peaks olema
võimalik ka LNG, LPG ja CNG müügist tuleneva kokkuhoiu arvestamine. Täna on see võimaldatud
Kütusekvaliteedi Direktiivist lähtuvate eesmärkide täitmise juures ja igati mõistlik ning põhjendatud on
ka antud kütustest tuleneva KHG kokkuhoiu arvestamise Taastuvenergia Direktiivi kontekstis.
Samamoodi näeme, mõistlik on antud eesmärgi täitmise juures võimaldada nn UER-ide (ehk
töötlemiseelses etapis, sealhulgas põletamisel ja ventileerimisel tekkiva heite vähendamise sertifikaatide)
arvestamist sarnaselt tänasele Kütusekvaliteedi Direktiivile.
Elering 1. Elering toetab riikidevaheliste koostööprojektide nõuet, eriti meretuuleparkide alast koostööd.
2. Elering AS toetab põhimõtet, et transpordisektori taastuvenergia eesmärgi (14%) asemel seatakse
kütuste tarbijatele kütuste kasvuhoonegaaside intensiivsuse vähendamise eesmärk (13% aastaks
2030), pannes samaaegselt erinevad transpordikütused kütuseturul konkureerima lähtuvalt nende
kasvuhoonegaaside sisaldusest.
3. Oleme seisukohal, et energia otseostulepingud peavad olema määratletud eelkõige taastuvenergia
füüsilise tarne lepinguna, millega koos tuleb tootjale väljastada päritolutunnistused ja kustutada need
koheselt ostja kasuks taastuvenergia tarbimise tõendamiseks. Mõistlik on vastavad tehingud
automatiseerida ja registreerida need riikliku registripidaja (national Guarantee of Origin issuing
body) platvormil. Seose loomiseks elektriturgude ja taastuvenergia vahel, tasub kaaluda vastavate
päritolutunnistuste väljastamist ja kustutamist tunnise ajaperioodiga tunnistustena, mis vastab
elektriturgude kauplemisperioodile.
Keskkonna-
Transpordisektoris aitaks ehk heidet vähendada ka maanteetranspordi teetasude korreleerimine Arvestatud.
investeeringute vastavalt sõidukite KHG heitele. Kuna tegemist on transiiti puudutava meetmega, siis avaldaks see Siseriikliku
Keskus suuremat mõju juhul kui seda rakendataks üle EL: proportsionaalne suhe vestvalt sõidukiklasside teemaatikat
heitele peaks olema fikseerinud, samas kui tasu suuruse määramine võiks jääda riikide enda määrata. puudutav arvesse
Teatud uute kütuste osakaalu (nt vesinik) fikseerimine transpordisektoris on küll hea motivaator võetud.
nende kasutuselevõtu soodustamiseks, kuid riiklikult peaks olema tehtud analüüs, kas see on
toetusmeetmetega ja muude mehhanismide abil saavutatav. Kui saavutatavus on problemaatiline,
võiks välja pakkuda kõigile riikidele ühtselt kehtivad kompensatsioonireeglid, mis välistaks
sanktsioonid, kui heite vähendamise ja energiasäästu eesmärgid antud sektoris (nt transpordis)
üldiselt on täidetud või ületatud. Eestis võib näiteks rohevesiniku kasutuselevõttu piirata elektri hinna
kallinemine.
Vesiniku sertifitseerimissüsteem on väga tervitatav ja võiks valmida võimalikult vara, kuna sellest
sõltuvad poliitilised ja majanduslikud otsused antud valdkonnas ning ka õigeaegne vesiniku
kasutuselevõtuga soetud eesmärkide täitmine. Samas: kas vastav sertifitseerimissüsteem laieneb ka
teistele mittebioloogilist (ja bioloogilist) päritolu kütustele? Kui seda eesmärki veel pole, siis oleks
hea tagada võrdne kohtlemine ja läbipaistvus kõigi kütuste tootmiseks. Oluline on seejuures nii
taastuvenergia allika kui toodetava kütuse lähtematerjalide koostise ja päritolu läbipaistvus.
Eesti energia ja soojatootmine on aina enam seotud biomassi kasutusega. Biomassi kasutamise
jätkusuutlikkus on aina teravama surve all ja selle kasutamise potentsiaal ja võimalused edasiseks
taastuvenergia tootmiseks Eestis tuleks selles valguses läbi vaadata ja hinnata.
Keskkonnaministee 1. Toetame taastuvenergia tootmise ja lõpptarbimise eesmärgi suurendamist. Leiame, et biogaasi Arvestatud.
rium ja biometaani tootmisel on oluline roll ka ringmajanduse ja kliimaeesmärkide täitmise kontekstis,
eriti põllumajandussektori kontekstis. Metsarikastel liikmesriikidel peab olema võimalik
majandada kestlikult metsasind ning selle tulemusena tekkivat tööstuslikuks tootmiseks sobimatut
puitu kasutada bioenergia tootmiseks lähtudes kaskaadi printsiibist.
Selgitus: Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi suurendamisel muutub fossiilsetest
allikatest toodetud energia üha kallimaks. ELi HKSis, mis hõlmab endas suuremat osa suurtest
energiatootmiskäitistest, on juba 2021. aasta septembri seisuga lubatud heitkoguse hind üle 60 euro tCO2
kohta. Euroopa Komisjoni kliimapaketi tulemusel võib eeldada, et see hind kas püsib samal tasemel või
isegi tõuseb aastaks 2030. Samas on nõudlus energia tarbimisele jätkuvalt suur. Seega on oluline rajada
taastuvenergialahendusi, mis pakuks odavamat ja puhtamat energiat. Biometaani tootmise ja kasutamise
edendamiseks on oluline, et EL tasemel on selge, mis rolli sellel kütusel nähakse ja kuidas tagada selle
kestlik tootmine biolagunevatest jäätmetest. Oluline on leida EL tasemel viise nii olemasoleva, nt
põllumajanduses tekkiva metaaniheite ringmajanduses kasutamise motiveerimiseks kui ka uute
tehnoloogiate kasutuselevõtu ergutamiseks – näiteks soodustada biometaan ja kääritusjäägi tootmist, mis
lisaks metaaniheite vähendamisele loob maapiirkondadesse uusi töökohti ja panustab ringmajandusele
üleminekusse. Kääritusjääki saab kasutada näiteks väetisena.
Püüelda tuleks astmelise kasutamise põhimõtte poole ja edendada tuleks biomassi kasutamist
valdkondades, mille oluelusring on pikem. Mööname, et teatud juhtudel võib energiakasutus olla
biomassi kõige tähusaim kasutamine, sest ei ole muud head alternatiivi.
Maaeluministeeriu Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/21-01627 edastame teile Maaeluministeeriumi seisukohad Arvestatud.
m Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi ülevaatuse eelnõu kohta:
1. Toetame biogaasi ja biometaani tootmise laiendamist jäätmetest ja kõrvalsaadustest, sh lägast ja
sõnnikust. Lisaks toetame biometaani kasutamise soodustamist transpordisektoris.
Selgitus: Taastuvenergia direktiivis on välja toodud, et teise põlvkonna kütuste osakaal
transpordisektoris peab jõudma aastaks 2030 2,2%-ni. Leiame, et biometaani kasutamise soodustamine
on oluline, kuna aitab vähendada fossiilsete kütuste tarbimist ning põllumajanduses tekkivatest
jäätmetest ja kõrvalsaadustest biogaasi ja biometaani tootmine aitab vähendada ka kasvuhoonegaaside
heidet põllumajandussektoris. Biometaani kasutamise soodustamiseks ja kasutusala laiendamiseks on
vajalik toetada ettevõtteid, et neil oleks võimalik vajalikke investeeringuid teha.
Biogaasi ja biometaani tootmise juures peame seejuures oluliseks, et tootmisest järele jääva materjali
kasutamisel peab rakendama innovaatilisi ning keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid
tehnoloogiaid ja praktikaid. Oluline on toetada lokaalseid ringmajandust toetavaid lahendusi, mis
vähendaksid tooraine transpordikulusid. Lahendused peavad adresseerima terviklikku väärtusahelat.
Näiteks biogaasi tootmisel üle jääv digestaat kui väärtuslik väetusaine tuleks muuta tahkemaks.
2. Toetame taastuvenergialahendusi, kuid direktiivis peab olema selgelt väljendatud põhimõte, et
põllumajandusmaa, eriti kõrge viljakusega põllumajandusmaa, peab olema reserveeritud eelkõige
toidutootmiseks.
Selgitus: Taastuvenergialahenduste kasutamine rohepöörde elluviimisel on väga oluline, kuid näiteks
päikesepaneelide paigaldamisel ning päikeseparkide rajamisel tuleb eelistada alternatiive
põllumajandusmaa väliselt. Põllumajandusmaale energiatootmislahendusi planeerides peab valima
alasid, kus kahjustatakse toidu tootmiseks vajalikku ja asendamatut ressurssi kõige vähem. Eelistada
tuleb energiatootmise valikuid, mis ei konkureeri toidutootmiseks vajalikule ressursile (jäägid ja
jäätmed) ning minimeerida toidu- ja söödakultuuride kasutamist. Avamere tuuleparkide rajamisel tuleb
võtta arvesse mõjusid kalavarudele ja kalade rändeteedele ning vältida negatiivseid majanduslikke
tagajärgi kalapüügil, näiteks traditsiooniliste püügialade vähenemine.
Põllumajandus- EPKK peab oluliseks, et oleks hinnatud mõjud põllumajandus- ja toidutootmisele ning sellega kaasnevad Arvestatud.
Kaubanduskoda sotsiaalmajanduslikud mõjud, mis võivad kaasneda antud muudatusettepanekute rakendamisel (nt Siseriiklikud
suurenevad transpordikulude kallinemise tõttu sisendite hinnad, mis mõjutab tootjate konkurentsivõimet teemad teadmiseks
ja toidukaupade võetud.
hindade tõusu kaudu tarbijat).
Lisaks on EPKK hinnangul taastuvenergia kontekstis oluline käsitleda ka põllumajanduses
kõrvalsaadustest toodetavat
biometaani, mille tootmise suurendamisel nähakse ka suurt KHG heitmete vähendamise potentsiaali.
Eestis on täna töös
juba neli põllumajanduslikel sisenditel töötavat biometaanijaama ning plaanide kohaselt peaks
lähiaastatel neid jaamu veel lisanduma. Siinkohal vajavad tootjad investeeringute tegemiseks poliitilist
kindlust ning toetusmehhanisme. Põllumajandustootjal on keeruline üksi biometaanijaamade ja
päikeseparkide rajamiseks vajalikke investeeringuid teha. Nad vajavad selleks partnereid ja/või piisavaid
investeeringutoetusi. Lisaks on väga oluline, et riiklikud poliitikad toetaksid selliseid pikaajalisi
investeeringuid. Näiteks biomentaani puhul on täna peamiseks probleemiks, et hetke turuolukorras ei
suuda biometaan konkureerida maagaasi hinnaga, mille turuhind sõltub otseselt nafta maailmaturu
hinnast. Seetõttu on vajalik, et olemasolev biometaani toodangu müügitoetus m3 kohta jätkuks, et ka
lähima 10 aasta jooksul olla konkurentsis odava maagaasi hinnaga. Täna on teada, et toetus jätkub 2023.
aasta lõpuni, kuid mis saab edasi, seda me ei tea. Samas on just biometaan taastuvatest energiaallikatest
üks perspektiivsemaid kütuseliike, asendamaks transpordisektoris fossiilkütuste tarbimist.
Lisaks tekib küsimus, mis saab biometaanist kui autokütusest, kui pärast 2035. aastat on plaanis
keelustada uute sisepõlemismootoritega sõiduautode turule laskmine. Kuidas sellisel juhul väärindada
toodetud biometaani, mille kogused tulevikus ilmselt üha suurenevad.
Scania Raskeveokite ja busside tootjana näeme, et akudega elektrisõidukid muutuvad edaspidi valdavateks. Kuid Arvestatud.
enne selle saavutamist on peamisteks maanteetranspordis kasvuhoonegaaside vähendamise vahenditeks
taastuvad biokütused ja biometaan.
Toetame taastuvenergia direktiivis seatud kogueesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu 32%-lt
vähemalt 40%-le aastaks 2030.
Näeme, et EK ettepanek toetab täiendavalt üleminekut fossiilkütustel põhinevast energiasüsteemist enam
integreeritud, paindlikumale ja tõhusamale taastuvenergiasüsteemile.
Scania toetab EK taastuvenergia ettepanekus suurendatud transpordisektori eesmärke ja ala-eesmärke
taastuvkütustele ja järgmise põlvkonna biokütustele. Meie hinnangul on edasiliikumiseks vajalik tagada
biokütustele ja biometaanile mõistlikud jätkusuutlikkuse kriteeriumid.
Kuigi EK taastuvenergia direktiivi muutmise ettepanek sisaldab ka võimalikke regulatsioone
elektrisõidukite akude andmestiku laiemaks jagamiseks, leiame elektrisõidukite tootjana, et antud
küsimus ei ole taastuvenergia direktiivi pädevuses ning seda tuleks käsitleda teistes õigusaktides.
Tallinna Taastuvenergia kasutuse transpordi eesmärk on asendatud ühtse CO2 vähendamise eesmärgiga. Seatakse Arvestatud.
Strateegiakeskus eesmärgid 2025 ja 2030 aastateks biometaani ja vesiniku kasutusele võtuks. Siseriiklikud
Vajalik oleks täpsustada, milliselt arvestatakse CO2 heitmeid elektritranspordis. teemad teadmiseks
Bioenergia säästlikuse kriteeriumeid karmistatakse oluliselt „Bioenergiaks ei tohi enam kasutada võetud.
primaarmetsadest või bioloogiliselt mitmekesistest metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt
saadavat puitu.“
Eesti mõttes, kus on säilinud suhteliselt looduslikud metsakooslused, on väga küsitav, kas Eesti puit on
kasutatav bioenergiana. Kompensatsioonimeetmena peaks olema bioloogiliselt mitmekesise (elurikka)
metsa omanikele s.h. EL vahenditest olema vahendatud looduskaitse ja elurikkuse toetused.
Eestile võib olla looduslike metsade kasvatamine süsiniku sidumiseks ja looduse hoidmiseks
perspektiivikas majandusharu, mis võib anda metsaomanikele võrreldavat tulu EL eelarvest. Eesti
metsade süsiniku sidumise majanduslikust perspektiivist: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-
teadus/kas-noored-puud-kasvavad-kiiremini/
Taastuvenergia tootmisel peaks Eesti lisaks senistele meetmetele rohkem tähelepanu pöörama
majapidamiste energiasõltumatusele, mis on saavutatav päikesepaneelide, väikeste efektiivsete ja
vaiksete Savonius tüüpi tuulegeneraatorite, kohaliku biogaasi tootmise ja piisava aku võimekusega.
Sellised majapidamised panustavad ka energiaefektiivsusesse.
Neste Lugupeetud ministeeriumite esindajad Punkt 1 arvestatud,
Vastavalt keskkonna-, majandus- ja kommunikatsiooni ning rahandusministeeriumi üleskutsele esitab soovime saada
Neste Eesti AS käesolevaga oma sisendi Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Komisjoni poolt täpsustatud
14. juulil 2021 avalikustatud EL-i üleste kliima- ja energiaalaste ettepanekute ja algatuste paketi (F55 metoodikat.
paketi) suhtes, järgides mh välja pakutud sisendivormi struktuuri. Punkt 2 osaliselt
Teisisõnu, meie kiri koosneb neljast (4) osast: arvestatud,
(A) Paketi konkreetsete failide kohta käivate märkuste lühikokkuvõte (üks lause märkuse kohta); kommentaar kätkeb
(B) Neste Oyj ja Neste Eesti AS-i tegevuste lühitutvustus (Nestel puutumus F55 paketiga); sisuliselt teist
(C) Paketi-ülene üldine seisukoht ja märkused (sisendivormi osa 1); Eesmärk 55 faili,
(D) Paketi konkreetsete failide kohta käivate märkused (sisendivormi osa 2). kuid oleme
Nagu Te isegi teate, on F55 pakett ülimahukas – selle sisu ja võimalike mõjude üksikasjalik analüüs on murekohad
(ka) Nestes veel käimas. Seetõttu esitame siinkohal oma esialgsed seisukohad ja seda mitte kõigi vaid seisukohtades ära
osade paketi osiste, nt uue taastuvenergia direktiivi (RED II) järjekordsete muutuste, suhtes. markeerinud.
Johtuvalt oleme ette tänulikud kui annate meile regulaarselt tagasisidet Eesti seisukohtade koostamise
ja edenemise kohta ning võimaldate meil nende kujunemises kaasa rääkida ja nende sisu suhtes oma Punkt 3
märkusi esitada, arvestades mh Neste enda analüüsi edenemist ja seisukohtade täpsustumist. mittearvesatud,
Kindlasti esitame me eraldi seisukohad energiamaksustamise direktiivi ettepanekute osas, eeldatavasti oluline on
rahandusministeeriumi poolt avalikult välja öeldud tähtajaks, st 24. septembriks 2021. soodustada
Juhul kui soovite konsultatsiooni või sisendit mõnes spetsiifilises valdkonnas, mida pakett puudutab, nt kodumaiseid ja
taastuvad kütused (Renewable Fuels) ja/või jätkusuutlikud lennukikütused (Sustainable Aviation Fuels), täiustatud
siis hea meelega loome kontakti(d) Teie ning meie kontsernis töötavate vastava ala ekspertide vahel. biokütuseid. Punkt
(A) Paketi konkreetsete failide kohta käivad esialgsed märkused – lühikokkuvõte: 4 arvestatud.
(1) RED II (MKM): säästlike taastuvkütuste jaoks on vaja laia ja mitmekesist toorainebaasi: Komisjoni Punkt 5
poolt välja pakutav uus ja sisustamata ‘jääkide’ alam-kategooria ning sinna rakendatav abstraktne ja mittearvestatud,
konkretiseerimata KHG heide (koormus) on põhjendamatu ning tuleb eemaldada; eesmärkide
(2) RED II (MKM): vedelkütuste portfelli tuleb dekarboniseerida kuna sisepõlemismootor jääb sellel täitmiseks vajalike
kümnendil (2020-ndatel), ilmselt ka järgneval kümnendi (2030-ndate), domineerivaks; tööriistade
(3) RED II (MKM): eranditeta 1,7% ülempiir RED II Lisa IX Osa B toorainetele on põhjendamatu; kasutamiseks peab
(4) RED II (MKM): Neste toetab liikmesriikide vabadust valida nende endi jaoks parimad ja sobivamad säilima LR
meetmed ambitsioonikate EL-i või rahvuslike kliimaeesmärkide täitmiseks; paindlikkus sh
(5) RED II (MKM): Neste toetab alam-eesmärgi seadmist ‘mittebioloogilise päritoluga taastuvatele spetsiifiliste
kütustele’ selleks, et toetada ja täiendada biokütuseid transpordikütuste KHG heidete alandamisel kütuste põhise
eesmärkide osas.
Eestimaa Looduse Säästlikkuse kriteeriumide täpsustamine ning kaskaadkasutuse põhimõtte kasutuselevõtt ei ole piisav, et Arvestatud
Fond lahendada bioenergeetikast tulenevat raiesurvet ja selle mõju metsade elurikkusele ning süsiniku osaliselt. Palun
sidumise võimele Taastuvenergia direktiivi raames vaadatakse üle ja täpsustatakse bioenergia vaadata üleval
säästlikkuse kriteeriumid, mille täitmisel loetakse puidu põletamine taastuvenergeetikaks. Euroopa väljatoodud
Komisjoni väljapakutu on oluliselt leebem, kui talvel avaldatud JRC raport “Puitbiomassi kasutamine kommentaari
energiatootmiseks ELis” arvata lubas ning mida Euroopa suuremad keskkonnaühendused komisjonile Eestimaa Looduse
välja pakkusid. JRC raportis on 24-st uuritud stsenaariumist nii kliimale kui ka elurikkusele kasulik vaid Fondi
selline, kus metsast pärit biomassist kasutatakse energeetikas üksnes teatud ulatuses oksarisu. Sellest kommentaarile.
arusaamast peaks lähtuma ka ELi uuendatud taastuvenergia direktiiv, ent Euroopa Komisjoni ettepaneku
järgi jääb otse metsast kateldesse minevale puidule uks jätkuvalt lahti. Varasemast rohkem rõhutakse
kaskaadkasutusele. Kaskaadkasutuse printsiip näeb ette, et puitu kasutatakse ennekõike kõrgema
lisandväärtuse ja pikaajalisemate toodete tootmiseks. Vaid puit, mis ei sobi sae- ja plaaditööstusele või
keemiliseks töötlemiseks, võiks olla kasutusel energeetikas. Kahjuks ei suuda selline lähenemine üksi
ära hoida raiesurvet, mida toob endaga biomassi energeetikas kasutamine.
SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 Sissejuhatus 2019. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise Euroopa roheline kokkulepe , milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Euroopa kliimamäärusega sätestati siduvas õigusaktis ELi võetud kohustus saavutada kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle vahe-eesmärgi saavutamiseks vaatas komisjon läbi olemasolevad ELi kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitika instrumendid ning võttis 2021. aasta juulis vastu nende muutmisettepanekute paketi „Eesmärk 55“ ( Fit for 55 ). Energia tootmine ja kasutamine tekitab 75% ELi heitkogustest, seega on 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks äärmiselt oluline kiirendada üleminekut rohelisemale energiasüsteemile. See nõuab taastuvate energiaallikate oluliselt suuremat osakaalu integreeritud energiasüsteemis. Komisjoni hinnangul on taastuvenergia osakaalu suurendamiseks vaja kahte asja: investeeringuid olemasolevatesse ja uutesse taastuvenergia tehnoloogiatesse, et suurendada tootmist (ja veelgi vähendada tootmiskulusid), ning sellise energiasüsteemi loomist, mis suudab võimalikult tõhusalt integreerida suurel hulgal taastuvaid energiaallikaid lõppkasutajate jaoks. Neid adresseerib komisjoni ettepanek vaadata läbi taastuvenergia direktiiv. Esimene taastuvenergia direktiiv võeti vastu 2009. aastal eesmärgiga kiirendada ELi üleminekut puhtale energiale, tuginedes mitmesugustele taastuvatele energiaallikatele, nagu tuule-, päikese-, hüdro -, tõusu-mõõna-, geotermiline , biomassi - ja biokütuseenergia ning viia EL taastuvenergia kasutamisel ning tehnoloogiate väljatöötamisel ja tootmisel globaalsele juhtpositsioonile. Seda muudeti 2018. aastal vastu võetud teise taastuvenergia direktiiviga (edaspidi RED II) , millega muuhulgas lepiti kokku, et 2030. aastaks tuleb 32% ELi energiatarbimisest saada taastuvatest energiaallikatest. RED II alusel peavad ka liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia osakaalu küttes ja jahutuses igal aastal soovitusliku 1,3% võrra ning liikmesriikides, kus heitsoojus- ja heitjahutusenergiat ei kasutata, 1,1% võrra. Samuti peavad liikmesriigid püüdma suurendada kuni 2030. aastani taastuvenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses igal aastal soovitusliku 1% võrra. Direktiivi kohaselt peab ka iga liikmesriik kehtestama kütusetarnijatele kohustuse tagada, et taastuvenergia moodustab vähemalt 14% asjaomase liikmesriigi transpordisektoris tarbitavast energiast. Lisaks sätestab direktiiv rangemad bioenergia säästlikkuse kriteeriumid. RED II ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele on 30. juuni 2021. a, Eesti võtab selle üle energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõuga, mis võetakse vastu eeldatavasti käesoleva aasta neljandas kvartalis . Käesoleva ettepanekuga suurendatakse ELi tasandi siduvat taastuvenergia eesmärki 40%- ni . Liikmesriigid peavad suurendama oma panuseid, et saavutada ühiselt uus eesmärk, tuginedes nende riiklikes energia- ja kliimakavades esitatud eesmärkidele. Direktiivi ettepanekus pakutakse välja konkreetsed eesmärgid taastuvenergia kasutamiseks transpordis, kütte- ja jahutussüsteemides, hoonetes ja tööstuses. Transpordisektoris kehtestatakse eesmärk vähendada transpordikütuste KHG heite mahukust 13% võrra. Samuti suurendatakse täiustatud biokütuste kasutamise eesmärki 2,2%- ni transpordi energiatarbimisest ning kehtestatakse selles sektoris vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetilistele kütuste kasutuse eesmärk 2,6%. Ettepanekuga muudetakse kohustuslikuks praegune taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse osakaalu kasv vähemalt 1,1% aastas, millega kaasnevad soovituslikud liikmesriikide lisaeesmärgid mahajäävate liikmesriikide suunamiseks. Lisaks suurendatakse ettepanekuga kaugküttes ja -jahutuses taastuvate energiaallikate kasutamise iga-aastase suurenemise soovituslikku eesmärki praeguse 1,0% pealt 2,1%- le . Hoonetele seatakse direktiivi ettepanekuga soovituslik eesmärk, et 2030. aastaks oleks vähemalt 49% hoonetes kasutatavast energiast taastuvenergia. Tööstussektoris kehtestatakse indikatiivne eesmärk, et taastuvenergia osakaal peaks suurenema keskmiselt 1,1% aastas ning siduv eesmärk, et lähteainena või energiakandjana tuleb 50% ulatuses kasutada muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid. Direktiivi muudatusega soovib komisjon ka suurendada liikmesriikide omavahelist koostööd läbi ühiste koostööprojektide ja meretuuleenergia arendamise. 31. detsembriks 2025. a peab iga liikmesriik algatama vähemalt ühe taastuvenergia koostööprojekti teise liikmesriigiga ning liikmesriigid, kellel on ühine merepiir, peavad koostööd tegema ka meretuuleenergia arendamiseks, et ühiselt defineerida meretuuleenergia hulk, mida plaanivad toota aastateks 2030, 2040 ja 2050 võttes arvesse mh võrguplaneerimise vajadust. Samuti soovitakse ettepanekuga võimaldada pikaajaliste taastuvenergia otseostulepingute sõlmimist taastuvenergia tootjate ja tarbijate vahel ning hõlbustada taastuvelektri integreerimist energiasüsteemidesse tervikuna. Lisaks karmistatakse ettepanekuga bioenergia kasutamise suhtes kohaldatavaid säästlikkuskriteeriume. Et vähendada kvaliteetse ümarpuidu kasutamist energia tootmiseks, biomassi tooraineturu liigseid moonutusi ja kahjulikku mõju elurikkusele, edendatakse ettepanekuga biomassi kasutamist vastavalt selle suurimale majanduslikule ja keskkonnaalasele lisaväärtusele (nn kaskaadkasutamine). Ettepaneku kohaselt ei tohi riik maksta toetust sellise taastuvenergi a eest, mida toodetakse säästlikkuse kriteeriumitele mittevastavast kütusest . Seeläbi keelatakse riiklikud toetusmeetmed, mille abil toeta takse kvaliteetse puidu, näiteks saepalkide ja vineeripakkude ning kändude ja juurte kasutamist energia tootmiseks ning madala kasuteguriga ( alla 36%) elektri tootmine metsa biomassist ainult elektrit tootvates käitistes. Bioenergiaks ei tohi enam kasutada primaarmetsadest või bioloogiliselt mitmekesistest metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt saadavat puitu. Edendamaks KHG heite vähendamist, nõutakse uues direktiivis, et kõik biomassi kasutavad elektri- ja küttejaamad vastaksid KHG heite vähendamise alampiiridele. Praegu kehtib see ainult uute käitiste suhtes. Tulevikus tuleb ELi biomassi säästlikkuse kriteeriume kohaldada ka praeguse direktiiviga määratud 20 MW alampiirist väiksematele vähemalt 5 MW võimsusega elektri jaamadele ja katelseadmetele . Eesti on seadnud endale 2030. aasta eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 42%ni summaarsest energia lõpptarbimisest , mis tuleb aga uute EL eesmärkide valguses ümber hinnata . 2020. a taastuvenergia eesmärk energia lõpptarbimise st oli Eestil 25%, mis täideti juba 2011 . a astal . 2019. aastal moodustas taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest juba 31 , 9%. Selle näitaja poolest oli Eesti ELis 6. kohal. Taastuvenergia osakaal transpordisektoris oli 5 , 15% ja soojusmajanduses 52 , 28% , millega oli Eesti EL liikmesriikidest vastavalt 23. ning 4. kohal . 2030. aasta sihttaseme saavutamiseks tuleb Eestil suuremad ponnistused teha taastuvenergias tuuleenergia potentsiaali kasutusele võtul ja transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisel sõidukite elektrifitseerimise ja biokütuste kasutusega. Taastuvenergia direktiivi muutmise eelnõu põhineb peamiselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 194(2), milles on sätestatud õiguslik alus uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamiseks, mis on üks ELi energiapoliitika eesmärke vastavalt artiklile 194(1)(c). Ka käesoleva direktiivi ettepanekuga muudetav taastuvenergia direktiiv 2018/2001 võeti vastu artikli 194(2) alusel. Sellele lisandub ELi toimimise lepingu artikkel 114 (siseturuga seotud õiguslik alus), et muuta kütusekvaliteeti käsitlevat direktiivi 98/70/EÜ , mis sellel artiklil põhineb. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu energia töörühmas, kus artiklipõhiste aruteludega alustati 13 . septembril 2021. a. EL nõukogu 2021. a teise poolaasta eesistuja Sloveenia on seadnud eesmärgiks 2. detsembri energeetikaministrite nõukogul esitleda direktiivi eelnõu eduaruannet. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo (
[email protected] ), energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (
[email protected] ), taastuvenergia projektijuht Kristo Kaasik (
[email protected] ) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kadi Avingo (
[email protected] ). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar (
[email protected] ). Sisu ja võrdlev analüüs Käesoleva direktiivi ettepanekuga muudetakse teist taastuvenergia direktiivi, energialiidu juhtimismäärust ja kütusekvaliteedi direktiivi. Teise taastuvenergia direktiivi muutmine Ettepanekuga muudetakse RED II artiklit 2, milles on välja toodud definitsioonid. Täiendatakse muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ja vaikeväärtuse määratlust ning lisatakse järgmise d uue d definitsioonid: kvaliteetne ümarpuit, taastuvkütused, pakkumisvöönd, nutiarvestisüsteem, laadimispunkt, turuosaline, elektriturg, kodumajapidamistes kasutatav aku, elektrisõiduki aku, tööstuslik patarei või aku, seisukord, laetustase, võimsuse seadeväärtus, nutilaadimine, reguleeriv asutus, kahesuunaline laadimine, tavalaadimispunkt , tööstussektor, kasutamine muul otstarbel kui energia saamiseks, istandik ja istutatud mets. Ajakohastatakse RED II artiklit 3, millega sätestatakse uus siduv ELi ülene 2030. aasta taastuvenergia osakaalu eesmärk vähemalt 40% summaarses t energia lõpptarbimises t . Samuti muudetakse artiklit 3, et tugevdada kohustust minimeerida toetuskavadest tulenevate turumoonutustega seotud riske ning vältida kooskõlas kaskaad kasutamise põhimõttega olukorda, kus toetatakse teatavate toorainete kasutamist energiatootmiseks. Lisaks kehtestatakse selles kohustus, et alates 2026. aastast tuleb järk-järgult kaotada toetused elektrienergia tootmisele biomassist (teatavate eranditega , mis kätkevad millistel tingimustel võib toetust edasi maksta ). Samuti lisatakse artiklisse uus elektrifitseerimist käsitlev lõige, et aidata liikmesriikidel saavutada oma riiklikud sihttasemed . Muudetakse ka RED II artiklit 7, et kajastada ajakohastatud meetodit taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu arvutamiseks : i) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest toodetud energiat võetakse arvesse sektoris, kus seda tarbitakse (elektrienergia, küte ja jahutus või transport), ning ii) muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tootmisel kasutatud taastuvelektrit ei võeta arvesse liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarse lõpptarbimise arvutamisel. RED II liikmesriikide ühisprojekte käsitlevasse a rtiklisse 9 lisatakse uus lõige, millega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus osaleda kolme aasta jooksul direktiivi jõustumisest alates p iiriüle ses katseprojekt is ja uus lõige avamereenergia ühise, mereala tasandil toimuva planeerimise kohta, mille kohaselt peavad liikmesriigid koos kindlaks tegema ja kokku leppima avamere taastuvenergia tootmiskoguse, mis kavatsetakse iga mereala puhul 2050. aastaks saavutada, sh kehtestades vaheetapid koos tegevusplaaniga aastateks 2030 ja 2040 . Samuti ajakohastatakse ettepanekuga RED II artiklis 15 (haldusmenetlused, õigusaktid ja eeskirjad) viiteid standarditele, täiendatakse taastuvelektri ostulepinguid käsitlevat sätet ning lisatakse klausel, et haldusmenetlused vaadatakse läbi ühe aasta pärast käesoleva direktiivi muudatuse jõustumist. Hooneid puudutavad sätted viiakse üle uude artiklisse 15a, milles käsitletakse taastuvenergia kasutamise edendamist ning tugimeetmeid taastuvenergia kasutamise edendamiseks hoonete küttes ja jahutuses. Uude artiklisse lisatakse ka uus soovituslik eesmärk, et 2030. aastaks peaks taastuvenergia osakaal hoonete sektoris olema 49% tarbimiskogusest ning osutatakse mõiste „tõhus kaugküte ja -jahutus“ uuele definitsioonile, mis lisatakse uuesti sõnastatavasse energiatõhususe direktiivi . RED II artiklisse 18 (teavitamine ja koolitus) lisatakse ettepanekuga lõigud paigaldajate kvalifikatsiooni- ja sertifitseerimisnõuete kohta, et tegeleda taastuvenergial põhinevate küttesüsteemide paigaldajate nappuse probleemiga ning jäetakse välja konkreetset liiki taastuvenergiapõhiste küttetehnoloogiate loend ja selle asemel osutatakse taastuvenergial põhinevatele küttesüsteemidele üldiselt. Samuti sätestatakse liikmesriikidele kohustus kehtestada meetmed, et toetada näiteks taastuvenergia paigaldajate osalust koolitusprogrammides. Kui varem oli ette nähtud, et liikmesriigid võivad teha kvalifitseeritud paigaldajate nimekirja üldsusele kättesaadavaks, siis nüüd on nimekirja avaldamine kohustuslik. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutunnistusi käsitlevat artiklit 19 muudetakse, et kaotada liikmesriikide võimalus mitte anda päritolutunnistusi tootjale, kes saab rahalist toetust. RED II artiklisse 20 (juurdepääs võrkudele ja võrkude kasutamine) lisatakse säte, millega kehtestatakse liikmesriikidele nõue, et vajaduse korral arendatakse taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse edendamiseks välja tõhus kaugkütte ja kaugjahutuse taristu. Ettepanekuga lisatakse RED II uus artikkel 20a, mille eesmärk on edendada taastuvelektri lõimimist energiasüsteemi. Selleks peavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad tegema kättesaadavaks teabe taastuvelektri osakaalu kohta nende varustatavas elektrienergias ning sellest tuleneva KHG heite kohta, et suurendada läbipaistvust ja anda rohkem teavet elektrituru osalistele, energiavahendajatele, tarbijatele ja lõppkasutajatele; akutootjad peavad tagama akude omanikele ning ka nende nimel tegutsevatele kolmandatele isikutele juurdepääsu aku mahutavust, seisukorda, laetustaset ja võimsuse seadeväärtust käsitlevale teabele; liikmesriigid peavad tagama nutilaadimise võimalused nende tavalaadimispunktide puhul, mis ei ole üldkasutatavad ; ja et salvestus- ja tasakaalustamisvarade kasutamist käsitlevad sätted ei ole diskrimineerivad ega välista väikeste ja/või mobiilsete salvestussüsteemide osalust paindlikkus-, tasakaalustamis- ja salvestusteenuste turul. Direktiivi lisatakse ka uus artikkel 22a, mi s käsitle b taastuvenergia kasutamise edendamist tööstuses ning millega seatakse indikatiivne eesmärk, et taastuvenergia osakaal peaks suurenema keskmiselt 1,1% võrra aastas (võrreldes eelmise aasta tasemega) , ja siduv eesmärk, et lähteainena või energiakandjana tuleb neil tööstustel kes kasutavad täna tootmises fossiilkütustest toodetud vesinikku vähemalt 50% ulatuses kasutada muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuseid. Samuti sätestatakse nõue, et keskkonnasäästlike tööstustoodete märgistusel tuleb märkida kasutatud taastuvenergia osakaal, mis on arvutatud ühise ELi tasandi kehtestatud metoodika alusel. RED II artikli 23 muudatusega määratakse taastuvenergia osakaalu 1,1% suurune iga-aastane kasv küttes ja jahutuses siduvaks lähtetasemeks ning lisatakse uus lõik, millega kohustatakse liikmesriike hindama taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutus võimalusi ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia kasutamise võimalusi kütte- ja jahutusenergia sektoris. Samuti laiendatakse muudatusega nende meetmete loetelu, mis võivad aidata saavutada kütte ja jahutusega seotud eesmärki , ning muudetakse kohustuslikuks, et liikmesriigid peavad tagama meetmete kättesaadavuse kõikidele tarbijatele, eelkõige väikese sissetulekuga või majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele leibkondadele, kellel ei ole muidu piisavalt algkapitali, et neist meetmetest kasu saada. Ettepanekuga muudetakse ka RED II artiklit 24, et sätestada uus kõrgem eesmärk, mille kohaselt tuleb taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaalu kaugküttes ja -jahutuses suurendada senise 1% asemel 2,1% võrra. Samuti lisatakse uus lõige, millega laiendatakse kolmandate isikute võimalust taotleda ühendamist üle 25 MW nimi soojusvõimsusega kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidega , kui see on otstarbekas. Muudetud artiklisse lisatakse ka viide tõhusa kaugkütte uuele määratlusele uuesti sõnastatavas energiatõhususe direktiivis ning sätestatakse liikmesriikidele nõue kehtestada mehhanism, et käsitleda juhtumeid, mil kolmandate isikute juurdepääsust kaug k üttele on põhjendamatult keeldutud. Lisaks sätestatakse muudetud artiklis jaotusvõrguettevõtjatele nõue hinnata iga nelja aasta tagant seda, millised on kaugkütte- või kaugjahutussüsteemide võimalused pakkuda tasakaalustamis- ja muid süsteemiteenuseid. Ettepaneku kohaselt peavad ka liikmesriigid tagama, et pädev asutus on selgelt määratlenud ajakohastatud eeskirjade kohased tarbijaõigused ning kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitamise normid, teinud need üldsusele kättesaadavaks ning tagab nende täitmise. RED II artikli 25 muudatus kajastab kõrgemat sihttaset transpordis kasutatava taastuvenergia puhul – KHG heitemahukuse vähendamise eesmärgiks seatakse 13% tarbimismahust , täiustatud biokütuste al am eesmärki tõstetakse vähemalt 0,2 %-lt 2022. aastal 0,5 %-le 2025. aastal ja 2,2 %-le 2030. aastal ning kehtestatakse 2,6% al am eesmärk tarbimismahust muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste puhul. Samuti kehtestatakse mehhanism elektromobiilsuse edendamiseks, mille raames saavad elektrisõidukeid üldkasutatavates laadimisjaamades taastuvenergiaga varustavad ettevõtjad arvestusühikuid, mida nad saavad müüa kütusetarnijatele, kes saavad neid omakorda kasutada kütusetarnijatele kohaldatava kohustuse täitmiseks. Lisaks muudetakse taastuvenergia direktiivi artiklit 26, et kajastada transpordis tekkivate kasvuhoonegaaside heitemahukuse puhul kindlaks määratud sihttaset . Muudetakse ka RED II artiklit 27 , sätestades eeskirjad, mille alusel arvutatakse nii transpordis taastuvenergia kasutamisest tulenev kütuste KHG heitemahukuse vähenemine kui ka täiustatud biokütuste, biogaasi ja muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste eesmärgid. Muudatustega kaotatakse teatavate taastuvkütuste ja transpordis kasutatava taastuvenergia puhul ette nähtud kordajad ning jäetakse välja transpordis kasutatava elektrienergia täiendavusraamistik . Samuti muudetakse artiklit, et tagada, et arvutamist käsitlevaid sätteid selliste muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste puhul, mis on toodetud elektrienergiast, kohaldatakse olenemata sektorist, kus selliseid kütuseid tarbitakse. RED II artiklist 28 jäetakse välja lõiked ELi andmebaasi kohta, mida reguleeritakse nüüd uue artikliga 31a, ja volitus võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles sätestatakse metoodika muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste kasutamisest tuleneva KHG heitkoguste vähenemise hindamiseks, mida reguleeritakse uues eelnõus artikliga 30. Samuti muudetakse e ttepanekuga artiklis 29 sätestatud säästlikkuskriteeriumeid rangemaks sellega, et põllumajandusliku biomassi suhtes kehtivaid maa-alaga seotud kriteeriume (nt keelualad) kohaldatakse ka metsa biomassi suhtes , sh põlismetsad, suure liigirikkusega metsad ja turbaalad. Neid rangemaid kriteeriume kohaldatakse väikesemahuliste biomassipõhiste elektri- ja küttejaamade suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on al ates 5 MW. Lisaks kohaldatakse ajakohastatud lõike alusel biomasskütustest elektri-, soojus- ja jahutusenergia tootmise puhul kehtivaid KHG heitkoguste vähendamise alampiiri olemasolevate (mitte üksnes uute) käitiste suhtes. Samuti lisatakse artiklisse 29 (6) täiendavaid elemente, et minimeerida metsa ülestöötamise negatiivset mõju pinnase kvaliteedile ja elurikkusele. Luuakse ka uus artikkel 29a , milles esitatakse KHG heitkoguste vähendamise kriteeriumid muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste ning ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste puhul, nii et muud kui bioloogilist päritolu taastuvkütustest saadavat energiat saab käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide täitmisel arvesse võtta üksnes juhul, kui KHG heitkogused vähenevad vähemalt 70% , ning ringlussevõetud CO 2 -põhistest kütustest saadavat energiat saab transpordisektori eesmärgi täitmisel arvesse võtta üksnes juhul, kui KHG heitkogused vähenevad vähemalt 70%. RED II artiklit 30, mis käsitleb säästlikkuse ja KHG heite vähendamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimist, kohandatakse vastavalt uute artiklite ga 29a ja 31a tehtud muudatustele. Samuti kehtestatakse selles lihtsustatud kontrollimehhanism käitiste puhul, mille võimsus on 5–10 MW. Artiklist 31 jäetakse välja lõiked, millega reguleeriti võimalust kasutada piirkondlikke kasvatamisega seotud väärtusi, et paremini edendada tootjate individuaalseid jõupingutusi vähendada toorainete kasvatamisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitemahukust. Ettepanekuga luuakse ka uus artikkel 31a , millega reguleeritakse ELi andmebaasi ning laiendatakse selle ulatust, et see hõlmaks transpordisektori kõrval ka muudes sektorites kasutatavaid kütuseid. Andmebaas on seire- ja aruandlusvahend, kuhu kütusetarnijad sisestavad teabe, mille alusel nad saa vad kontrollida, kas nad on täitnud kütusetarnijatele artiklis 25 sätestatud kohustuse. Energialiidu juhtimismääruse muutmine Ettepanekuga asendatakse energialiidu juhtimismääruses esitatud viited 2030. aasta kogu ELi hõlmavale siduvale taastuvenergia osakaalu eesmärgile 32% lõpptarbimisest järg i misega „direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 3 osutatud liidu siduv 2030. aastaks seatud taastuvenergiaeesmärk“. Ettepanekuga ei muudeta muid energialiidu juhtimismääruse põhielemente, näiteks elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 15% osakaalu eesmärki, mis on ka edaspidi määrava tähtsusega taastuvate energiaallikate lõimimisel. Kütusekvaliteedi direktiivi muutmine Direktiivi ettepanekuga muudetakse kütusekvaliteedi direktiivi, et vältida kattuvaid regulatiivseid nõudeid seoses transpordikütuste CO 2 -heite vähendamise eesmärkidega ning viia see direktiiv vastavusse teise taastuvenergia direktiiviga, sealhulgas KHG heite vähendamise ja biokütuste kasutamisega seotud kohustuste puhul. Ettepanekus esitatakse ka kütusekvaliteedi direktiivi kohaste aruandekohustustega seotud üleminekusätted tagamaks, et komisjonile esitatakse andmed, mis tuli käesoleva ettepanekuga välja jäetavate kütusekvaliteedi direktiivi artiklite alusel koguda ja edastada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 , millega kehtestatakse arvutusmeetodid ja aruandlusnõuded vastavalt kütusekvaliteedi direktiivile. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Taastuvenergia direktiiviga reguleeritav valdkond kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194 kohaselt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Kestliku taastuvenergia kulutõhus ja kiirendatud korras arendamine paremini integreeritud energiasüsteemi raames on eesmärk, mida liikmesriigid ei suuda üksi tegutsedes piisaval määral saavutada. Seetõttu on vajalik ELi tasandi lähenemisviis, et pakkuda liikmesriikidele õigeid stiimuleid aitamaks neil koordineeritud viisil kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist ehk üleminekut fossiilkütustel põhinevalt traditsiooniliselt energiasüsteemilt energiatõhusamale energiasüsteemile, milles energiat toodetakse järkjärgult enam taastuvatest allikatest. Võttes arvesse, et liikmesriikidel on erinevad energiapoliitika põhimõtted ja prioriteedid, aitavad ELi tasandi meetmed võrreldes ainult riigi või kohaliku tasandi meetmetega suurema tõenäosusega saavutada eesmärki suurendada taastuvenergia kasutuselevõttu kiirenevas tempos . EL tasandi meetmetega välditakse lähenemisviiside killustatust ja lähenetakse Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamisele koordineeritud viisil. Selleks et suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises ELis, peab iga liikmesriik andma oma panuse. Komisjoni hinnangul on liikmesriikide panused ambitsioonikamad ja kulutõhusamad, kui need on ajendatud kokkulepitud ühisest õigus- ja poliitikaraamistikust. Taastuvenergia direktiivi ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik taotletava üldeesmärgi saavutamiseks ehk kestliku taastuvenergia kulutõhusaks ning jõudsaks arendamiseks, võimaldamaks ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, eelkõige seoses nii 2030 kui ka 2050. aasta eesmärkidega, sh kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Mitme direktiivi eelnõu poliitikavariandi ja -eesmärgi puhul on kindlaks määratud saavutatav sihtväärtus või -tase, kuid nende saavutamise viisid on jäetud liikmesriikide otsustada. Liikmesriikidele kehtestatavad kohustused ning neile eesmärkide saavutamiseks võimaldatav paindlikkus on sobivalt tasakaalustatud , arvestades kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise vajalikkust. Direktiivist tulenev sekkumine on proportsionaalne määratletud probleemide ulatuse ja olemusega ning seatud eesmärkide saavutamisega. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele Taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekute mõju Eesti majandusele on üldiselt positiivne. Oluline majanduslik aspekt on ka taastuvenergia kättesaadavus ja hind. REDi ettepanekuga kaasneb investeeringute vajadus. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini, aastaks 2050, vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Tänu taastuvenergia lahenduste osakaalu suurendamisele Eesti majanduses peaks suurenema ka Eesti konkurentsivõime ja varustuskindlus. Taastuvenergia kasutuselevõtuga kaasnevad arendused peaksid aitama uute töökohtade tekkele ning soodustama majanduskasvu. Samas tuleb arvestada majandussektorite vaheliste muutustega, mille tagajärjel võib ühest sektorist töökohtade arv kaduda ning seda peaks tasakaalustama teises keskkonnasõbralikumas sektoris töökohtade loomisega. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud odavamaks ning majanduslikult mõttekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootjatel kui ka energiatarbijatel. Parim viis elektrienergia hinna stabiliseerimiseks on rajada uusi taastuvelektri tootmisseadmeid. 2021. aasta septembri hinnatipp on põhjustatud vähesest taastuvenergia olemasolust ja vajadusest tagada elektrisüsteemi stabiilsus juhitavate (fossiilkütustest sõltuvate) elektrienergia tootmisseadmetega. Kuna süsteemis on vähe taastuvenergiat, peab nõudlust täitma kalli omakuluga fossiilsest kütusest toodetud elektrienergia. Kogu EL-s tuleb hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete turule tulekut käsikäes salvestusseadmete integreerimisega elektrisüsteemi. Biomassil on siinkohal oluline roll. Biomassil töötavad elektrijaamad panustavad tugevalt elektrisüsteemi stabiilsusesse – biomassil töötavad koostootmisjaamad on juhitavad ja töötavad täna soodsamalt kui fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad. Tarbijale tekivad konkurentsitingimustes suuremad võimalused energiateenuse hinna ja kvaliteedi valimisel. Taastuvenergiaga kaasnevad sektoriaalsed eesmärgid toovad endaga kaasa ka kaudse mõju Eesti tööstussektori konkurentsivõimele. Komisjoni ettepanek ei arvesta piisaval määral liikmesriikide tööstuste eripära, tootmismahtu, energiavajadust, geograafilist paiknemist ja konkurentsivõimet. Tööstussektor panustab olulisel määral riigi SKPsse ja tööhõivesse. Näeme, et direktiivi uus eesmärk võib avaldada negatiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele, kui puudub eesmärgi täitmiseks liikmesriikides ühine lähenemine. Samuti tekib tööstusel teatud määral vajadus investeerida taastuvenergia tehnoloogiatesse, millega kaasnevad olulised kulud ja teatud aeg, et investeering tasuks end ära. Taastuvenergia, eeskätt avamere taastuvenergia osakaalu kasv aitaks muuta ELi energiasüsteemi kindlamaks ning vähendaks sõltuvust impordist. Taastuvenergia direktiivi muutmine aitab eeldatavalt soodustada majanduskasvu ja investeeringuid, sest see võimaldab luua kvaliteetseid töökohti ja vähendada fossiilkütuste importi ning tarbijate ja ettevõtjate energiakulusid. Prognooside kohaselt võimaldavad paljud neist poliitikavariantidest luua töökohti kooskõlas eesmärgiga taastada majandus rohelisel ja digitaalsel viisil. Oodata on positiivset mõju tööhõivele, eelkõige taastuvenergiaga seotud sektorites, kusjuures energiavarustus- ja ehitussektoris võib oodata tööhõive suurenemist, oskuste taseme tõusu ning töökohtade sektoritevahelist siiret. Iga taastuvenergiale kulutatud euroga luuakse peaaegu 70 % rohkem töökohti kui fossiilkütustele kulutades ning päikesepaneelide abil toodetud päikeseenergia võimaldab võrreldes kivisöe või maagaasiga luua ühe toodetud elektrienergia ühiku kohta enam kui kaks korda rohkem töökohti. Taastuvenergiatehnoloogiate areng ning rakendamine soodustab innovatsiooni ning ettevõtete rohestamist ja digitaliseerimist. Eesti ettevõtetel tekib võimalus koostöös teadus- ja arendus ning innovatsiooni valdkonnaga muutuda konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasemel, mis omakorda tugevdab Eesti kuvandit. Parem kuvand loob ühtlasi ka paremaid võimalusi piiriüleseks rahvusvaheliseks koostööks ning veelgi edendada innovatsiooni. Taastuvenergia eesmärkide suurendamine võiks potentsiaalset luua turuvõimalusi biokütuste ja teiste taastuvenergia allikate tootmise rajamiseks Eestis. Hetkel puuduvad Eesti riigil suuremahulised biorafineerimistehased , kuid Eestil on biokütuste tootmiseks suur potentsiaal, isegi lennunduse valdkonnas. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamise ja kliimamuutuste leevendamise kaudu väheneb surve looduskeskkonnale. Muudatuste tulemusel areneb taastuvenergia sektor, kasutusele võetakse uusi tehnoloogiaid, mis aitavad vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitmeid ning säilitada olemasolevat keskkonda. Direktiivi ettepanekud vastavad riiklikus kliimakavas sätestatud suunitlustega energiatõhususe ja roheenergiale ülemineku osas. Samuti panustab ettepanek riiklikku eesmärki vähendada 70% KHG heidet aastaks 2030 (võrreldes 1990. aastaga). Statistikaandmete andmetel oli taastuvenergia osatähtsus Eesti energia lõpptarbimises 31,9 % 2019. aasta seisuga. Taastuvenergia osakaalu suurendamine aitaks panustada ELi ülesesse eesmärki vähendada KHG heidet 55% võrra aastaks 2030. Taastuvenergia osakaalu suurenemisega ja heitevabade kütuste kasutusele võtmisega väheneb kasvuhoonegaaside ja teiste saasteainete heide, mille tulemusena paraneb pikemas perspektiivis oluliselt välisõhu ja vee kvaliteet. Säästva taastuvenergia ulatuslikum kasutuselevõtu suurendamine, eriti vesiniku puhul, aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine aitaks vältida nende kütuste põletamisel tekkivaid erinevaid saasteaineid, mis põhjustavad nii õhu- kui veesaastet ning kahjustavad elanikkonna tervist. Muudatused innustaksid transpordisektoris võtma üha rohkem kasutusele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise seisukohalt kõige kulutõhusamaid ja parimate näitajatega kütuseid. Erinevate transpordiliikide elektrifitseerimisel, eeskätt maanteetranspordi puhul, paraneb linnaõhu kvaliteet. Analoogselt aitavad hoonesektori taastuvenergiapõhise kaugkütte süsteemide kasutuselevõtt ja hoonete kütte elektrifitseerimine märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heidet. Samas taastuvenergia osakaalu suurendamise puhul tuleb tagada ka nn laiemaid keskkonnaeesmärke, mis takistaks elurikkuse vähenemist, millele avaldab negatiivset mõju maakasutus seoses taastuvenergia tootmisega. Näiteks avamere taastuvenergia suurem kasutuselevõtt on hea meede energiamajanduse säästlikumaks muutmiseks, kui samal ajal arvestatakse elurikkuse kaitse vajadusega. Tuuleenergia CO2 vähendamise potentsiaal Eestis aastaks 2050 oleks üks suurimaid, kuna meetmega on võimalik viia tarbijani suures mahus süsinikuvaba elektritootmist. On hinnatud, et tuuleenergia maht võiks aastaks 2030 olla 12% kogutarbimisest. Avamere taastuvenergia arendamisel tasub arvestada, et arendustööd võivad mõjutada ümbritsevat keskkonda ja selle elurikkust ning meremajandust. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on äärmiselt oluline leida sobiv tasakaal looduskaitseliste piirangute ja rajatavate tuuleparkide vahel ning nende kooseksisteerimise võimalust rakendades meetmeid elurikkuse kaitseks. Eesti Mereinstituudi läbiviidud uuringu põhjal on raskemateks otsustuskohtadeks madalike ala, mis on olulised alad mereelustikule ning atraktiivsed ka meretuulepargi arendajatele Eestis on põhilisteks konfliktikohtadeks madalikud. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Taastuvenergia direktiiviga kaasnev ettepanek soodustab piiriülest koostööd ning enamasti mõjub positiivselt riigi julgeoleku tagamisele, eriti energiavarustuse valdkonnas. Komisjoni ettepanek soodustab liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast koostööd vabatahtlikkuse alusel, läbi erinevate koostöö projektide, sh ühise meretuuleenergeetika arendamise ning taastuvenergia otse ostu lepingute sõlmimise tootjate ja tarbijate vahel. Ettepanekuga kaasnev lihtsustatud regulatiivne raamistik peaks soodustama suuremahulisi taastuvenergeetika projektide elluviimist. Samuti näeme positiivse mõjuna, et ettepanekuga soodustatakse tihedat riikidevahelist koostööd, mis annab olulise eelduse Euroopa Liidu ülese taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks, kaasates selleks ka erainitsiatiivil tehtud koostööprojektid. Samuti luuakse eeldusi ka turupõhisele taastuvenergia arendamisele läbi soodsa turukeskkonna ja investeerimiskindluse. Eesti on arendamas koostöö d Lätiga, mille eesmärgiks on riikide koostöös meretuulepargi eelarendamine. Ühisprojekt võimaldab piirkonda meelitada ka teisi investeeringuid meretuuleparkidesse ja tänu rajatavale taristule muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistele samas piirkonnas olevatele projektidele. Euroopa muutunud julgeolekusituatsioonis tuleb selgelt panustada hajutatud taastuvenergia tootmisele, sest taastuvenergia lahendused on oma töökindlust tõestanud, olles seejuures ainus energeetikaharu, kus toimub kiire innovatsioon. Taastuvenergia osakaalu suurendamine aitab kulutõhusalt suurendada energiavarustuse mitmekesisust ning samal ajal vähendada sõltuvust energiaimpordist. Nii näiteks võivad rangemad bioenergia säästlikkuse kriteeriumid vähendada biomasskütuste importi väljastpoolt ELi, kuna kolmanda te riikide kütused ei pruugi vastata ELi normidele ning neid suunatakse EList eemale. Enamus kaugküttes kasutatavast fossiilsest kütusest on Venemaalt pärit maagaas. Muudatus suurendab kohalike kütuste kasutamist, panustades seega otseselt energiajulgeolekusse. Suurenev taastuvenergia tootmisvõimekuse kasv üle Euroopa võimaldab paremat Euroopa Liidu ühtse elektrituru toimimist ning tagada ka varustuskindlus tänu riikidevahelisele koostööle. Seejuures on väga olulised piisavad riikidevahelised ühendused, mida vajadusel ka tugevdatakse. Süsteemi varustuskindluse vaatlemisel muutub tulevikus üha olulisemaks üheaegsusteguri rakendamine – kuna mujal Euroopas jätkub tuule- ja päikeseenergia tootmine, siis paistab, et toimiva võrgu kaudu on võimalik ka taastuvatest allikatest toodetud energiat süsteemis transportida. Seega on varustuskindluse tagamiseks eeskätt vajalik toimiv võrk ja piisavalt ühendusvõimsusi riikide vahel, mis võimaldaksid turul toimida. Turu toimimine üle- euroopaliselt soodustab tootmisvõimsuste juurdekasvu. Liikmesriikide koostöö taastuvenergia propageerimisel võib väljenduda statistilistes ülekannetes, toetuskavades või ühisprojektides. See lubab võtta taastuvenergia kulutõhusalt kasutusele kõikjal Euroopas ja aitab kaasa turu lõimumisele. Vaatamata koostöös peituvatele võimalustele on see olnud väga piiratud ega ole viinud optimaalsete tulemusteni seoses taastuvenergia osakaalu suurendamise tõhususega. Sellest tulenevalt tuleks teha liikmesriikidele kohustuseks viia koostöö katsetamiseks ellu katseprojekt. Mõju regionaalarengule Taastuvatest allikatest toodetud energia tootmine elavdab maapiirkondade majandust luues juurde töökohti. Selle kohaselt avaldab ettepanek positiivset ja kõrget majanduslikku mõju Eesti regionaalpiirkonnas. Taastuvatest allikatest toodetud energia tootmine loob juurde töökohti. Vaatamata sellele, et konkreetseid numbrilisi väärtusi on keeruline välja tuua, on nii otseste kui ka kaudsete töökohtade teke hinnatud positiivse ja kõrge mõjuga. Töökohad on seotud eelkõige jäätmete veo, biometaani tootmise, tanklatega arvestades tarbimistihedusega. Eestis on hästi välja arenenud majandatud metsast pärit biomassist energia tootmine. Ühtlasi ei tohi alahinnata puidutööstuse panust nii SKP-le (Eestis ca 10%) ning see annab tööd eelkõige maapiirkondades (Eestis ca 35 tuhat töökohta), seega on sektori jätkusuulikus olulise mõjuga. Seda enam, et seni puuduvad kulutõhusad ja kättesaadavad alternatiivid, mis bioenergia rolli juhitava keskkonnasõbraliku energiana endas kannaks. Sama kehtib ka uute ettevõtete arvu, ekspordi ning maksutulu kohta. Seda põhjustel, et kohaliku kasu mudelit on lisaks rahalisele kompensatsioonile võimalik rakendada mitmel viisil, näiteks luues uusi töökohti, pakkudes soodsamat elektrit kogukonnale, investeerides taristusse, sotsiaalse heaolu edendamisse piirkonnas. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uue taastuvenergia direktiivi ettepanekuga tuleb suurendada ja teha tihedat koostööd erinevate riigiasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel. Koostöö ja panustamine on vajalik eesmärkide täitmiseks (meetmete edukas rakendamine, planeeringute ja projektide menetlemine), kuid sellega kaasneb oluline halduskoormuse kasv riiklikele ja kohalike omavalitsuste asutustele. Antud ettepanekuga peavad avalikud haldusasutused edendama ja hõlbustama taastuvenergia kasutuselevõttu eri energiakandjate lõikes. See võib tuua olulisi kulutusi riigieelarvele. Toetusi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks, energiasektori efektiivsemaks muutmiseks ja sisemaise varustuskindluse/võimsuse piisavuse tagamiseks jagatakse Elektrituruseaduse § 59 alusel. Toetusi makstakse elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, koostootmise režiimil biomassist või tõhusa koostootmise režiimil. Vastavalt elektrituruseadusele maksab toetused välja põhivõrguettevõtja ehk Elering ning andmed antud riigiabi kohta kantakse "Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse". Toetuse rahastamisest tekkiva kulu kannab tarbija vastavalt võrguteenuse tarbimise mahule ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusele. Toetuse rahastamine on lähemalt kirjeldatud taastuvenergia tasu peatükis. 2020. aasta seisuga oli taastuvenergia toetus 97 039 955,12 eurot, arvestades direktiivi kehtivat eesmärki . Näeme antud ettepanekuga riski, et kasvab halduskoormus. Kuna komisjoni muudatusettepanek karmistab bioenergia säästlikkusekriteeriume nii, et põllumajandusliku biomassi suhtes hakkavad kehtima maa-alaga seotud kriteeriumid (nt keelualad) ka metsa biomassi suhtes, sh põlismetsad, suure liigirikkusega metsad ja turbaalad. Neid kriteeriume hakatakse kohaldama väikesemahuliste biomassipõhiste elektri- ja küttejaamade suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 5 MW (enne oli piir 20 MW). Selline muudatusettepanek võib tuua endaga kaasa administratiivse koormuse kasvu ning nõuab täiendavat analüüsi. Taastuvenergia direktiivi muutmine toob praktilised tagajärjed peamiselt avalikele haldusasutustele, kes peavad uute siduvate eesmärkide saavutamiseks tegema jõupingutusi ja asjakohast järelevalvet. Samuti kasvab ka KOVide halduskoormus selle võrra, et tuleb tegeleda mitmete haldusdokumentide väljastamisega, mida vajatakse uute taastuvenergia allikate arenduste loomiseks ja rajamiseks. Mõju sotsiaalvaldkonnale Taastuvenergia ettepanekuga kaasneb kahtlemata positiivne mõju elanikkonna tervisele. Eespool on juba kajastatud ka mõju rahvastiku tööhõivele, mis pikemas perspektiivis võib osutuda positiivseks. Uued ettepanekud motiveerivad sektoripõhiste investeeringute tegemist ning loovad võimalusi uute tulevikukindlate töökohtade loomiseks, sh nendesse piirkondadesse, kus tööhõive määr on madalam, eriti maapiirkondades, kus tingimused on taastuvenergia tehnoloogiate kasutusele võtmiseks soodsamad. Samas tekib vajadus uute teadmiste ning oskustega tööjõu järele, seega tuleb panustada inimkapitali arendamisse. Ühtlasi näitavad pikaajalised prognoosid, et taastuvenergia jätkuval edendamisel ning turupõhisuse juurutamisel väheneb elektrienergia tarbijatel elektriarvel mitmed komponendid nagu taastuvenergiatasu. Eesti pikaajaline eesmärk, milleks on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi nii energiatootmises, transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes. Aastaks 2050 on Eesti sihiks KHG heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega. Suurem taastuvenergia kasutuselevõtt ja kliimaneutraalsuse poole liikumine toob kaasa rahvatervise paranemise. Kui ELi poolt seatud eesmärgid aastaks 2030 õnnestub saavutada ning ellu viia kõiki kliimaneutraalsuseni vajalikke ühiskonna muutusi, väheneb erinevate saasteainete ja kliimamuutuste mõju poolt tekitatud oht inimeste tervisele ja üldiselt elukeskkonnale . Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Eesti t oetab taastuvenergia direktiivi muudatusettepanekut suurendada EL-i ülest siduvat taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki lõpptarbimises . Sellest tulenevalt toetame ühtlasi Eesti taastuvenergia riikliku eesmärgi suurenemist Komisjoni väljapakutud mahus, kus varasema 42% asemel oleks eesmärk vähemalt 46% . Kõrgema taastuvenergia osakaalu saavuta miseks vajalike eesmärkide täitmine peab olema paindlik ning lähtuma liikmesriikide eripäradest , seni tehtud strateegilistest valikutest ning võtma arvesse eesmärkide saavutamise lühikest ajaraami . Taastuvenergia eesmärkide , s.h sektoripõhiste alameesmärkide põhimõtteid tuleb direktiivi eelnõus täpsustada selliselt, et EK kliimapaketi eelnõudega kaasnevad muudatused teineteist toetaksid . Selgitus : Taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamisesse peavad üha enam panustama kõik majandussektorid, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eestis on head tingimused ja potentsiaal välja arendada ning võtta kasutusele senisest rohkem taastuvenergia lahendusi valdkondade üleselt, sh lisaks energeetikasektorile ka põllumajandussektoris, transpordisektoris, elamumajanduses. Taastuvenergia arengu tagamiseks tuleb säilitada ja luua stabiilne pikaajaline õiguskeskkond, mis loob ettevõtetele investeerimiskindluse. Direktiivis tehtavad muudatused sh seosed teiste EK esitatud kliimapaketieelnõudega peavad olema üks teist võimendavad ning mitte seadma põhjendamatuid piiranguid, mis võivad keskkonnasõbralike lahenduste rakendamist erinevates sektorites, vastupidiselt soovitule, pärssida. L eiame, et kehtiva direktiivi , mille ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele oli alles 2021. , rakendamise mõju pole jõudnud avalduda ja hinnata, mistõttu võib olla keeruline rakendatavate meetmete mõju tervikuna näha ja uusi ambi t sioone sh sihttasemeid seada . U ute ambitsi oonide seadmisel peab arvestama, et energeetikas, tööstuses, hoonefondis saab muutusi ellu viia üsna pik a ajaperioodi jooksul , mis tähendab , et 5 aastaga ei saa suures mahus muudatusi teha , sest protsessid e tulemusteni jõudmine võtab neis valdkondades kauem aega kui mujal sektorites. EK on hinnanud, et Eesti taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest võiks olla tõstetud 46%- le (varasema 42% asemel), mis esialgsete hinnangute põhjal tundub saavutatav. Ebaselgeks on jäänud , milliseid sanktsioone rakendatakse liikmesriikidele , kes ei täida enda riigipõhiseid taastuvenergia eesmärke. Energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise võimalikkus sõltub otseselt taastuvenergiaks sobilike alade leidmise st , bioenergi a tootmiseks kasutatava säästlikk use kriteeriumitele vastava biomassi tootmise ja energeetikas kasutamise võimaldami s e st ning seejuures mõistlike kompromisside leidmise st erinevate piirangute vahel, tagades erinevate energia- ja kliimapoliitika eesmärkide tasakaalu ( näiteks taastuvenergia eesmärkide ning elurikkuse strateegia , metsastrateegia ning LULUCF-i jt eesmärkide vahel ). Ühtlasi tuleb aktiivselt kaasata EL kodani k ke, et suurendada nende valmisolekut ise taastuvenergiat toota ja tarbida ning et suureneks vastuvõtlik k us suuremahuliste taastuvenergia projektide elluviimise suhtes See eeldab EL-i üleselt ühtseid turureegleid ning lähenemist metoodikates näiteks taastuvenergia eesmärkide arvutamise põhimõtetes, mis on muudatusettepanekutes jä etu d väga üldisele tasemele. Näeme, et muudatusettepanekutega on toodud direktiivi palju dubleerimist teiste EK kliimapaketi eelnõudega , mis ei sobi taastuvenergia direktiivi, vaid on teiste haldusalade pädevuses, need kordused tuleks likvideerida õigusselguse huvides (näiteks energiatõhususe direktiivi muudatusettepanekud soojamajanduse osas on taastuvenergia direktiivis juba osati kajastatud , kuid need oleks otstarbekas jätta ettepanekud energiatõhususe direktiivi ). Taastuvenergia eesmärkide tõstmise, sh tõstmise ulatuse ja suurendatud ambitsiooni saavutamise viiside või üksikasjade üle otsustamisel tuleb analüüsida ja kaaluda koosmõjus kõiki EL-i regulatsioone sh EK kliimapaketi eelnõudes välja toodut ja nende mõjusid ( kogumis ) , mitte eraldiseisvalt ja ükshaaval. 2. Eesti toeta b ettepanekut kehtestada täiendavaid sektoripõhiseid taastuvenergia eesmärke - näiteks hoonefondis ja tööstuses - , juhul kui neid ei sätestata siduvate eesmärkidena , sest nende saavutamine ei ole alati kulutõhus ning võimalik, tulenevalt liikmesriikide eripäradest, seni tehtud strateegilistest valikutest ja võttes arvesse eesmärkide täitmise lühikest ajaraami. Liikmesriikidel peab säilima paindlikkus valida endale sobilikud viisid järk-järgulise süsinikuneutraalse majandusmudeli suunas liikumiseks. Seatud eesmärkide täitmise sh arvutamise metoodika vajab olulist täpsustamist ning selgitusi, vastasel juhul on keerukas hinnata eesmärkide ambitsiooni ja seeläbi ka saavutamise võimekust. Selgitus : Eesmärkide täitmiseksvajalike trajektooride seadmisel peab säilima paindlikkus, mis võtab arvesse liikmesriikide eripärasid ning liikmesriikidele spetsiifilisi kitsaskohtasid, mis mõjutavad oluliselt taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtu, tootmisüksuste rajamise ajakulu ning investeeringumahte. Seega l eiame, et spet s iifilis t e alameesmär kide siduvana määratlemine ei ole mõistlik, kuna liikmesriigid on tulene valt geograafilisest asukohast, klimaatilistest eripäradest ja turuolukordadest väga erinevad. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et tehtavad muudatused peavad olema ka ettes eatud ajaperspektiivis reaalselt te ostatavad ( ca 5 aastaga ei saa energeetikas, tööstustes, hoonemajanduses suuri muutuseid veel piisavalt tulemuslikult ellu viia ) . Muudatusettepanekuga on lisatud juurde uus taastuvenergia kasutamise eesmärk tööstuses . Näeme, et keskkonnamõõtme teadvustamine tööstussektoris on oluline, kuna tööstuses kasutatav energia kogus on suur, seega on nimetatud sektori mõju energia lõpptarbimisele ja seeläbi keskkonnale tervikuna tuntav . Kuid paraku on seatud e esmärgi täitmise metoodika jäänud puudulikuks (näiteks ei ole välja toodud milline on baasaasta , kas eesmärgi täitmine on tööstusettevõtte kohustus või lihtsalt statistiline arvutus, kus võib eesmärgi täita siseriikliku taastuvenergia energiatarbimise pealt) ning seetõttu on keerukas hinnata eesmärgi täitmise võimekust ja ambitsiooni sh mõju sektorile liikmesriikides ja EL-s tervikuna. Tööstussektorile seatud taastuvenergia eesmärgi täitmine võib olla liikmesriigiti väga erineva keerukuseg a , kuna tööstus ettevõtt ed on suuruselt ning fookuselt erinevad , tootmise mahud sh energiavajadus on erinev , ettevõtete geograafiline paiknemine on erinev ning seeläbi ka konkurentsivõime on erinev. Nimetatud eesmärgi seadmine võib avalda da negatiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele , kui puudub eesmärgi täitmiseks liikmesriikides ühine lähenemine, vastasel juhul ei saa toodanguga kauplemine turutingimustes toimida ning mõjutab otseselt toodete hindu, kaudsete sisendihindade erinevuste tõttu. Eesti t ööstussektori konkurentsivõime säilitamine on oluline, sest see sektor panustab oluliselt riigi SKP-sse ja tööhõivesse . Ühtlasi näeme, et eesmärgi täitmise võib teha keerukaks asjaolu, et ettevõtted on fokusseeritud oma toote arendamisesse ning taastuvenergeetika arendamine on osale nei st võõras valdkond ning seetõttu peavad oma kompetent si selles suunas arendama, mis võtab teatava aja. Ühtlasi ei poolda Eesti tööstusele seatud eesmärgi saavutamisel eraldi Komisjoni poolt välja too dud kütusepõhist eesmärki taastuvenergiast toodetava vesiniku kasutuse osakaalu le , kuna v esinikutehnoloogia kättesaadavus, hind ja rakendatavus ei ole alati võimalik või majanduslikult mõistlik ning 2023.-2030. aasta vahemikul ei pruugi rohelise vesiniku tootmise ja kasutuse tehnoloogiad olla veel piisavalt kasutatavad . Lisaks on muudatusettepanekutega lisatud juurde uus taastuvenergia kasutamise osakaalu sihttase hoonefon d ile . Eesti ei toeta täiendava t siduvat taastuvenergia eesmärgi lisamist hoonemajandusele, kuna seda valdkonda reguleerivad juba täna teised aktid ( energiatõhususe direktiiv, hoonete energiatõhususe direktiiv , renoveerimislaine teatis jne) st tuleks vältida kattuvust . Lisaks näeme, et e esmärgi täitmise ajaraam on liialt lühike, et suures mahus muutusi ellu viia , kuna see nõuab suuri investeeringuid ja kvalifitseeritud tööjõudu , mi s ei ole veel piisavalt kättesaadavad . Lisaks näeme, et h oonemajandus on liikmesriigiti väga erineval tasemel ning ühtset eesmärki on ebamõi stlik kõikidele liikmesriikidele seada . Paraku tuleb ka selle muudatusettepaneku osas nentida, et seatud eesmärgi täitmise arvutamise metoodika on jäänud puudulikuks (näiteks ei ole välja toodud milline on referentsaasta, k ellel eesmärgi täitm ise kohustus lasub jne) ning seetõttu on keerukas hinnata eesmärgi täitmise võimekust ja ambitsiooni Eestis ja EL-s , sh uue pakutava sihttaseme mõju sektorile tervikuna. Täiendavalt on muudatusettepanekutega tõstetud sooj us majanduse taastuvenergia eesmärke . Eesti toetab kütte- ja jahutusvaldkonnas fossiilkütuste kasutamisest järk-järgult loobumist, kuid e esmärkide saavutamine peab olema paindlik , võtma arvesse seni saavutatut ja liikmesriikide eripärasid sh peab olema võimalik jätkuvalt kasutada eesmärkide täitmiseks säästlikkuse k ri teeriumitele vastavat bioenergiat . Eestis on kõrge taastuvene rgia osakaal soojusmajanduse s (kaugküttes ca 53% 2021. aasta seisuga) ning hästi on arenenud ka kaugküttevõrk – seetõttu on igat järgnevat protsendipunkti üha keerukam ja kulukam saavutada, seda enam, et liik mesrii kides on väga erinev nii asust ustihedus kui ka klimaatilised tingimused. Oluline on heitsoojuse ja energiasalvestuse kasutamise potentsiaali hindamine . majanduslikult mõistlik rakendamine ja arvestamine taastuvenergia sihttasemete saavutamise hindamisel , sealjuures võttes arvesse küttevajaduse geograafilist lähedust . 3. Eesti toetab ettepanekut liikuda taastuvenergia transpordi sektori eesmärgilt kasvuhoonegaaside heite vähendamise põhisele eesmärgile, kuid eesmärgi saavutamiseks ei tohi piirata taastuvkütuste kasutamist, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele transpordis . T agatud peab olema kõikide keskkonnasõbralike kütuste võrdne kohtlemine ning tuleb eraldi soosida negatiivse kas v uhoonegaaside jalajäljega kütuste kasutamist . Teeme ettepaneku võimaldada transpordisektori alameesmärkide vahel paindlikkust, et liikmesriik saaks kasutada endale sobivaimat keskkonnasõbralikku kütust, mida arvestada eesmärkide täitmisel. Eesti toetab täiustatud biokütuste alameesmärgi suurendamist siduva eesmärgina . Eesti ei poolda uue kütuse põhise alameesmärgi seadmist mitte bioloogiliste kütuste näol . Selgitus : Transpordis kasutatavate kütuste juures peaks lähtuma tehnoloogianeutraalsuse printsiibist, kus E L regulatsioonid peavad looma kõikidele märkimisväärselt KHG emissiooni vähendavatele kütustele (sh elektrifitseerimine, vedel-, gaas-, vesinik- ja sünteetilised kütused) võrdsed konkurentsivõimalused. See soodustaks ja võimaldaks kõikide KHG-neutraalsete või KHG emissioone märkimisväärselt vähendavate transpordilahenduste turule tulekut või kasutust. Näiteks on E esti aktiivselt arendanud biometaani turgu , et seda kodumaist keskkonnasõbralikku biokütust kasutataks transpordisektori rohestamiseks , eriti just ühistranspordis. Biometaan i toodetakse valdavas enamuses põllumajandusjäätmetest ja jääkidest , mis aitab omakorda lahendada jäätmekäitlusprobleeme ning vähendada põllumajandussektori metaanihei de t , seega biometaani kasutuse arendamine toob endaga kaasa valdkondade vahelise sünergia . Usume, et komisjoni ettepanekute mõju võib kujuneda problemaatil iseks biometaani kasutamisel transpordikütusena just väikesõidukites ( seda pärsi b e ttepanek väikesõidukite sisepõlemismootorite müügi keel ustamiseks pärast 2035. a astat ) , kuid prognoosid näitavad , et sel ajal on väikesõidukite hulgas laiemalt levinud elektriajamiga autod ning biometaani kasutamine väikesõidukites valdavaks ei saa , kuid bussides ning rasketranspordis tuleks biom etaani kasutuselevõttu siiski võimaldada . Sellest johtuvalt, n äeme, et ei tohiks piirata taastuvkütuste kasutamist, mis aitavad kaasa sektorite KHG heite vähendamisele ja aitavad luua erinevat valdkondade vahelist koostoimet. Eesti ei poolda uue kütuse - põhise alameesmärgi sisses e admist mittebioloogiliste kütuste näol, sest muudatusettepanekutes välja toodud eesmärgi täitmiseks ole ks ko hustus hinnanguliselt tarbida vesinikku või sü n teetilisi kütuseid Eestis mahus ca 260 GWh aastaks 2030. Sellises mahus taastuvallikatest toodetud vesiniku käitamine aastal 2030 on ebare alistlik , arvestades tehnoloogia ja taristu puudulikkust, tehnoloogia kõrgeid hindu ning turuarenguks vajalikku aega. Sektori siseste alameesmärkide seadmisel võiks säilida t eatav paindlik k us , näiteks peaks olema liikmesriigil võimalik tõsta biometaani osakaalu vastavalt vajadusele, täitmaks mittebioloogiliste kütuste (näiteks vesinik) osakaalule seatud eesmärk i. Lisaks peab olema võimaldatud arvele võtta iga usaldusväärselt mõõdetud elektrilaadimis e stat istilist mahtu , olenemata sellest kas laadimine on aset leidnud avalikus või mitte - avalikus elektrilaadijas. 4. Eesti t oetab ettepanekut suurendada liikmesriikide vahelist taastuvenergia alast koostööd läbi ühise meretuuleenergeetika arendamise , koostööprojektide ning taastuvenergia otse ostu lepingute sõlmimise tootjate ja tarbijate vahel . Oluline on liikmesriikide üleselt lihtsustada ja eemaldada regulatiivseid barjääre, mis takistavad suuremahulis te taastuvenergeetika projektide tulemuslikku elluviimist. Ühtlasi on oluline ühise L ääne mere energiavõrgu arendamine , vältimaks kitsaskohtade teket ning suurendamaks projektide elujõulisust. Selgitus : Taastuvenergiat on otstarbekaim toota seal kus on selleks parimad geograafilised ja klimaatilised tingimused. P ikas perspektiivis, saavutamaks kliimaneutraalsust, liigub suuremahuline taastuvenergia tootmine maismaalt merel e, seetõttu on oluline, et ettevalmistavad tegevused algaksid kohe (TSO-de vaheline koostöö, alusuuringud jms) , kuna tegemist on pikaajalise protsessiga. Liikmesriikide eripäradest tulenevalt on mõistlik teha riikidevahelist tihedat koostööd , et saavutada Euroopa Liidu ülene taastuvenergia eesmärk , mille täitmisel on asjakohane arvestada ka erainitsiatiivil tehtud koostööprojektid . Koostöö lihtsustamiseks on vajalik lahendada haldustakistused ja administratiivsed barjäärid, võt tes arvesse näiteks liikmesriikide eri tasemeid ühiste taastuvenergia projektide arendamise suutlik kuses . Oluline on ühtlusta da turureegleid, et liikuda toetustele tuginevalt mudelilt turupõhisemaks ja enam finantsinstrumente (laenu, käendusi jt rahastamisvahendeid) kasutavaks . Pikaajaliste otse ostu lepingute soodustamine ja sõlmimine on hea vahend tagamaks tarbijale ja tootjale investeerimiskindlus, mis loob eeldused turupõhis e ks taastuvenergia kasutuseks . 5. Eesti toetab biomassi säästlikkuse kriteeriumite tugevdamist, kuid kriteeriumite täitmine ei tohi kaasa tuua üleliigset halduskoormust ning direktiivi eelnõus tuleb täpsustada biomassi kasutamisega seotud definitsioone ja määratlusi , mis võtaksid arvesse liikmesriikide eripärasid. Metsarikastel liikmesriikidel peab olema võimalik majandada kestlikult metsasid ning selle tulemusena tekkivat tööstuslikuks tootmiseks so bimatut puitu kasutada bioenergia tootmiseks , lähtudes toetuse andmisel kaska adkasutuse põhimõttest . Bioenergia on juhitav energiaallikas ning sel viisil omab juhitamatu energiatootmise ga võrreldes olulist üleminekurolli, tasakaalustades elektrisüsteemi ja võimaldades elektrivõrku liita üha suuremat osakaalu juhitamatu id taastuvenergia tootmisvõimsusi . Toetame ettepanekut välistada toetuste maksmine ainult elektri t tootvatele jaamadele, mis kasutavad biomassi peale 2026. aastat . Selgitus : Euroopa Liidus keskmiselt moodustab bioressursist toodetud energia taastuvenergia osakaalust ligikaudu 60% ning Eestis ligikaudu 80%. Eestis bioenergeetikas kasutatav biomass on oma olemuselt metsatööstuse (sh. metsamajandamise) madalakvaliteediline kõrvalprodukt , seega ka e nergia tootmiseks kasutatakse vaid madalakvaliteedilist puitu, jäätmeid ja jääke. O n tähtis, et taastuvenergia eesmärkide suurendamise valguses taastuvenergia eesmärgil püsiks bioressursi kasutamise säästlikkuse kriteeriumite osas õiguslik järjepidevus ning ettenähtav perspektiiv. Komisjoni muudatusettepanek on karmistada bioenergia säästlikkuse kriteeriume nii biomassi kui ka biomassi kasutatavate jaamade osas. Näiteks nähakse ette, et ka metsa biomassi suhtes kehtiksid nii nagu varasemalt oli seatud põllumajandusliku biomass i kohta, maa-alaga seotud kriteeriumid (nt keelualad nagu põlismetsad, suure liigirikkusega metsad ja turbaalad ) . Lisaks tuleb järgida kaskaadkasutuse põhimõtet, kus biomassi kasutamine energia tootmiseks peab olema võimalusel viimane etapp jne . Biomassi kasutavate jaamade osas kohaldatakse sätestatud kriteeriume ka väikesemahuliste biomassipõhiste elektri- ja küttejaamade suhtes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on al ates 5 MW (enne oli piir 20 MW) , kes peavad edaspidi tõendama, et kasutavad vaid seda biomassi energia tootmiseks, mis vastab säästlikkuse kriteeriumitele . Se ll e uue piirangu mõju hindamine nõuab täiendavat analüüsi , kuna võib endaga kaasa tuua põhjendamatult suure administratiivse koormuse ning oluline on enne kokku leppida ühistes definitsioonides , millele tuginevalt kriteerium eid edaspidi rakendatakse (nt kaskaadkasutuse põhimõtte ulatus ning maa-aladega seotud definitsioonid ja määratlused ). Leiame , et kriteeriumitele vastavuse tõendamine peab olema liikmesriikide üleselt läbipaistev, usaldusväärne ja ei tohi kaasa tuua suur administratiivset koormust. Lisaks peavad olema kriteeriumite rakendamisele põhinevad alusdefinitsioonid üheselt mõistetava d, läbipaistvad ning kontrollitavad. Oluline on, et võimaldataks säästvalt toodetud biomassi kasutamist ühe taastuvenergiaallikana, tehes seda mõistlikul ja jätkusuutlikul viisil keskkonda ning elurikkust täiendavalt kahjustamata. Püüelda tuleks astmelise kasutamise põhimõtte poole ja edendada tuleks biomassi kasutamist kasutusvaldkondades, mille olelusring on pikem. Mööname , et teatud juhtudel võib energiakasutus olla biomassi kõige tõhusam kasutamine, sest selleks ei ole muud head alternatiivi. Nõuetele vastavalt majandatud metsast pärit väheväärtuslikust biomassist energia tootmine on metsarikaste riikide loogiline valik. Ühtlasi ei tohi alahinnata puidutööstuse panust nii SKP- sse ( Eestis ca 10%) kui ka tööhõivesse eelkõige maapiirkondades ( Eestis ca 35 tuh at töökohta) , seega on sektori jätkusuulik k us olulise mõjuga . Seda enam, et seni puuduvad kulutõhusad ja kättesaadavad alternatiivid, mis bioenergia rolli juhitava keskkonnasõbraliku energiana üle võtaks . Peame vajalikuks seda seisukohta kaitsta ka LULUCF -i läbirääkimistel. 6. T oetame direktiivi eelnõu põhimõtet , et t oodetud ja tarbitud taastuvenergia usaldusväärne tõendamine läbi päritolutunnistuste instrumendi on oluline vahend liikumaks turupõhisele taastuvenergia tootmisele ja tarbimisele . Leiame , et päritolutunnistused võiksid käia käsikäes pikaajaliste taastuvenergia otse ostu lepingutega. Oleme seisukohal, et p äritolutunnistusi tuleb kasutada seal, kus turg selleks ka vajadust näeb , lähtuvalt liikmes riigi energiaturu eripärast . Selgitus : Leiame, et usaldusväärse d päritolutunnistu s ed on hea ks instrumen diks tõendamaks taastuvenergia päritolu ja omadus i nii taastuvenergia tootjale, tarnijale kui tarbijale . Päritolutunnistustele tekib omaette konkureeriv hinnaturg, mis eeldatavasti asendab mõne aja möödudes taastuvenergia toetus t e vajaduse . Päritolutunnistus koos pikaajalise taastuve nergia otse ostu lepinguga peab võimaldama täita ära sektoripõhiseid taastuvenergia eesmärke näiteks tööstus ettevõte tel. Päritolutunnistused peavad olema instrumendina kasutusel neis sektori te s , kus sellel on majanduslik loogika ning tuleb luua seosed nende tunnistuste ning teiste väljaarenenud energiaturgude ja hindade vahel, mis loovad tootjale ja tarbijale väärtust ning edastavad hinnareferentse . Näeme, et on tarvis üha enam siduda taastuvenergia füüsiline toodang päritolutunnistusega. Muudatusettepanekud ei tohi endaga kaasa tuua täiendavaid lisapiiranguid, mis võivad takistada päritolutunnistuste väljastamist ja kasutamist eesmärgipäraselt. Päritolutunnistuste väljastamine (nt kaugkütte või -jahutussektoris) peaks olema vabatahtlik, k ui turg ei näe päritolutunnistuste järgi teatud sektoris vajadust . Arvamuse saamine ja kooskõlastamine S isendit küsiti Keskkonnaministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt. Eelnõu ettepanek saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 kaasamise tabelis.
Lisa 2 . Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel - RED Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Alexela Taastuvenergia direktiivi Artikkel 25, punkt 2 ütleb et: „ Member States shall establish a mechanism allowing fuel suppliers in their territory to exchange credits for supplying renewable energy to the transport sector . Economic operators that supply renewable electricity to electric vehicles through public recharging stations shall receive credits , irrespectively of whether the economic operators are subject to the obligation set by…“. Antud punkti sõnastus jätab mulje, justkui ainult avalike elektrilaadijate omanikud saavad nö. „transpordi elektristatistikat“, mida kaubelda, aga kodudes ja mitte avalikes kohtades nagu töökohtades ja ettevõtete suletud territooriumitel olev statistika justkui ei läheks arvestusse. See oleks kindlasti vale lähenemine, kuna selle tulemusena läheks väga palju kasvuhonnegaaside vähendamise säästu lihtsalt kaduma, mis elektritranspordi turule tulekuga saavutatakse. Meie hinnangul vähemalt 80-90% eratarbijate elektrilaadimistest teostatakse just kodudes ning samuti ettevõtted, kes kasutavad oma tööks elektriautosid või kaubikuid, kasutavad nende laadimiseks mitte-avalikke laadijaid. Et tagada kulutõhus ja Eesti riigile odavaim tee kasvuhoonegaaside vähendamise suunas, peaks olema võimaldatud arvele võtta iga elektrilaadimisstatistika , olenemata sellest kas see on leidnud aset avalikus või mitte avalikus elektrilaadijas. Taastuvenergia direktiivi Artikkel 27 sätestab kuidas arvutatakse nõutud 13% kasvuhoonegaaside sääst transpordisektori jaoks. Antud metoodika arvestab meie parima arusaamise järgi KHG vähendust kõigest biokütuste ja biogaasi , mittebioloogilist päritolu kütuste ja elektri korral. On jäetud arvestamata, et nii CNG , LNG kui ka LPG laialdasem müük transpordisektoris viib täiendava KHG säästuni. CNG , LNG , LPG tagavad kõik enam kui 20% KHG säästu võrreldes diisliga ja seetõttu tuleks igal juhul arvesse võtta kasvuhoonegaaside säästu arvestusse. Jällegi, Eesti kontekstis, kus gaasilised kütused on levinud ja tõenäoliselt kasvavad populaarsuses veelgi (eriti rasketranspordi puhul), siis nende arvestamata jätmine ei oleks kulutõhus ja nõuaks ekstra pingutust muud liiki transpordikütuste poolt. Taastuvenergia direktiivist ei tule küll selgelt välja, kuid meie hinnangul peaks pakett võimaldama gaasilise biometaani päritolutunnistuste kustutamist ka LNG tarbimise vastu transpordikütusena. Rasketransport, mis sõidab LNG -kütusega, soovib samuti oma KHG -jalajälge aktiivselt vähendada, kuid turul bioLNG võimalused puuduvad (või neid on lihtsalt väga vähe saada). Ei oleks energia- ega kulutõhus ehitada eraldi biometaani veeldamistehas, lihtsalt selleks et biometaani saaks statistiliselt LNG -na arvesse võtta. Tegemist on siiski täpselt identse metaanimolekuliga, mis on erinevas füüsikalises olekus (vedel vs gaasiline). Biometaani päritolutunnistuste kustutamine LNG vastu aitaks arendada lisa biometaanivõimsusi Eestisse ja ühtlasi tagaks kogu gaasisüsteemi väiksema kliimajalajälje. Nii Euroopa Liit kui Eesti tervikuna võidaks sellest. Punkt 1 arvestatud. Punkt 2 mittearvestatud, sest taastuvenergia direktiiv kätkeb endas vaid taastuvaid kütuseid ning mist õttu jäävad CNG , LPG ning LNG direktiivi skoobist välja. Punkt 3 teadmiseks võetud , tegu on siseriikliku temaatikaga mida oleme kajastanud ka taastuvenergia direktiivi ülevõtmise eelnõus (382 SE), kus sätestame, et ka veeldatud biometaanile tuleb edaspidi päritolutunnistusi väljastada. Eesti Elektritööstuse Liit Üldised kommentaarid: 1. Tegemist on üldiselt positiivse paketiga, mis potentsiaalselt aitab kaasa taastuvenergia arendamisele. Samas ei saa heaks kiita Komisjonile juba tavapäraseks saavat regulatsioonide pideva muutmise tegevust. Alates 2021 jõustus RED II, selle mõju ei ole veel selgunud. Samas on Komisjon juba väljas uute ettepanekutega, mis RED II-s sätestatud piirangutele täiendavalt koormust lisavad. See on äärmiselt halb õiguspraktika, mida ei tohi toetada. 2. Negatiivse asjaoluna märgime, et eelnõust on eemaldatud RCF -i ( recycled carbon fuels ) puudutavad sätted. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse RCF -i puudutav regulatsioon, nii nagu see on kajastatud kehtivas taastuvenergia direktiivis. Statistikakaubanduse perspektiivikusest Eelnõu preambuli punkt (7), paketi lk 17: (7) Member States ’ cooperation to promote renewable energy can take the form of statistical transfers , support schemes or joint projects . Märkus: Statistikakaubanduse võimaluste hindamiseks oleks vaja selgitada millised sanktsioonid kehtestab Komisjon nende liikmesriikide suhtes, kes enda 2020 aasta taastuvenergia arendamise eesmärke täita ei suutnud ja ei soovinud selleks kasutada ka statistikakaubanduse võimalusi. Küsimus on EL-i eesmärkide ja nende täitmise usutavuses tervikuna. Kui kohustuste mittetäitmisele sanktsioone ei rakendata, siis pole neid mõtet ka edaspidi täita. Biomassi kasutamise eest energiatootmisel toetuste maksmise lõpetamine Eelnõu artikkel 3 par 3 muutmine: (b) From 31 December 2026, and without prejudice to the obligations in the first subparagraph , Member States shall grant no support to the production of electricity from forest biomass in electricity-onlyinstallations , unless such electricity meets at least one of the following conditions : (i) it is produced in a region identified in a territorial just transition plan approved by the European Commission , in accordance with Regulation ( EU ) 2021/… of the European Parliament and the Council establishing the Just Transition Fund due to its reliance on solid fossil fuels , and meets the relevant requirements set in Article 29(11); … Märkus: Põhimõtteliselt on ettepanek sobiv. Sellest hoolimata teeme ettepaneku võimaldada vajaduse korral toetuse maksmist ka pärast 2026 aastat juhul, kui see on vajalik varustuskindluse või elektrisüsteemi toimimise tagamiseks. By 2026 the Commission shall present a report on the impact of the Member States ’ support schemes for biomass , including on biodiversity and possible market distortions , and will assess the possibility for further limitations regarding support schemes to forest biomass . PPA-de soodustamine Eelnõu artikkel 15 para 8 asendamine: Member States shall assess the regulatory and administrative barriers to long -term renewables power purchase agreements , and shall remove unjustified barriers to , and promote the uptake of, such agreements , including by exploring how to reduce the financial risks associated with them , in particular by using credit guarantees . Member States shall ensure that those agreements are not subject to disproportionate or discriminatory procedures or charges , and that any associated guarantees of origin can be transferred to the buyer of the renewable energy under the renewable power purchase agreement . Member States shall describe their policies and measures promoting the uptake of renewables power purchase agreements in their integrated national energy and climate plans … Märkused: 1. Tegemist on väga positiivse ettepanekuga, mis kindlasti toetab Green Deali eesmärkide saavutamist. Eesti võiks vajaduse korral seda kindlasti toetada. Samas Eesti on siiani lähtunud põhimõttest, et eratarbijatel on õigus tähtajalisi elektrilepinguid igal ajal kuuajalise etteteatamisega katkestada. Selle tõttu ei anna eratarbijatega sõlmitavad elektrilepingud Eestis investoritele vajalikku õiguskindlust. Kui Eesti toetab Komisjoni pakutud lähenemist, siis tuleks ka Eestis muuta kehtivat regulatsiooni ja lubada ka eratarbijatel sõlmida investeerimiskindlust tagavaid elektrilepinguid. 2. PPA-de kasutamisel tekib sisuline vastuolu artiklite 15 ja 20a vahel. Artikkel 15 sätestab, et päritolutunnistustega saab tõendada vaid aasta summaarset elektrienergia päritolu. Artikkel 20a nõuab taastuvenergia osakaalu arvestamist 1 h täpsusega igas tarbimiskohas. Seega, artikkel 15 alusel välja antud päritolutunnistuse abil ei saa tarbimiskohtades tarbitud elektri päritolu artiklis 20a nõutud viisil (1 h täpsusega) tõendada. Direktiivis puudub vahend, mis võimaldaks nt. taastuvenergia PPA alusel ehitatud tuulepargis toodetud taastuvelektri koguse siduda elektri ostja poolt konkreetses tarbimiskohas igas tunnis tarbitud elektrienergiaga. Kui taastuvelektri tootjaga PPA sõlminud elektri tarbijal ei ole võimalik tõendada, et ta tarbis temaga PPA sõlminud tootja poolt toodetud taastuvelektrit, siis tarbijate jaoks ei ole PPA sõlmimine atraktiivne. Taastuvenergia PPA-de atraktiivsuse tagamiseks tuleks seetõttu täiendada artikkel 15 paragrahvide 3, 6 ja 9 tingimusi nii, et liikmesriikidel oleks võimalik alternatiivselt korraldada 1 h täpsusega taastuvelektri päritolutunnistuste väljaandmist ja tühistamist. Selliste päritolutunnistuste väljaandmine ja tühistamine peaks toimuma kas liikmesriigi või elektrituru hinnapiikonna siseselt. Biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumide karmistamine Märkus: Me ei nõustu RED II-s fikseeritud kriteeriumide täiendava karmistamise ettepanekutega. RED II alles Direktiivi artikkel 3 par 3 muutmine: No later than one year after [ the entry into force of this amending Directive ], the Commission shall adopt a delegated act in accordance with Article 35 on how to apply the cascading principle for biomass , in particular on how to minimise the use of quality roundwood for energy production , with a focus on support schemes and with due regard to national specificities . Direktiivi artikkel 29 par 10(d) muudatus: (d) at least 70 % for electricity , heating and cooling production from biomass fuels used in installations until 31 December 2025, and at least 80 % from 1 January 2026. äsja jõustus, uute ja karmimate ettepanekutega välja tulemine vahetult pärast RED II jõustumist ei ole õiguskindluse mõistes aktsepteeritav. Kõigepealt tuleb analüüsida RED II äsja jõustunud sätete mõju enne kui saab selle sätteid täiendavalt karmistama hakata. Soojuse või jahutuse turul konkurentsi hoogustamine Direktiivi artiklisse 24 täiendava paragrahvi lisamine: 4a. Member States shall ensure that operators of district heating or cooling systems above 25 MWth capacity are obliged to connect third party suppliers of energy from renewable sources and from waste heat and cold or are obliged to offer to connect and purchase heat or cold from renewable sources and from waste heat and cold from third-party suppliers based on non- discriminatory criteria set by the competent authority of the Member State concerned , where such operators need to do one or more of the following : (a) meet demand from new customers ; (b) replace existing heat or cold generation capacity ; (c) expand existing heat or cold generation capacity .’; (d) paragraphs 5 and 6 are replaced by the following : ‘5. Member States may allow an operator of a district heating or cooling system to refuse to connect and to purchase heat or cold from a thirdparty supplier in any of the following situations : (a) the system lacks the necessary capacity due to other supplies of heat or cold from renewable sources or of waste heat and cold ; Märkused: Üldiselt Eesti tänane regulatsioon juba toetab direktiivi pakutavat lisandit. Energiatõhususe edendamise kontekstis tasuks siiski kaaluda kas oleks põhjust anda jääksoojusele eelis biomasskütusest toodetava taastuvenergia ees. Soojusenergia tootjate vahelise konkurentsi täielik välistamine ei ole põhjendatud eelkõige olukorras, kus kaugküttevõrku ühendatud olemasolevat kütusest taastuvenergiat tootvat käitist on võimalik osaliselt või täielikult asendada kütusevabast taastuvenergiast toodetud soojusega või jääksoojusega. Direktiivi sõnastust võiks seetõttu täpsustada näiteks järgmiselt: ‘5. /../ (a) the system lacks the necessary capacity due to other supplies of heat or cold from Renewable sources , except if a third-party supplier proovides waste heat or cold . In such case waste heat or cold provided by a third party will have priority access to a district heating or cooling network .” Arvestatud üldiste kommentaaridega. Arvestatud statistikakaubandust puudutava kommentaariga, ainult elektrijaamu käsitlev kommentaariga a , PPA-sid puudutava puudutava kommenaariga ning soojusmajandust puudutava kommentaariga . Osali s elt arvestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriume kätkeva kommentaariga, kus viitame samuti mõjudele, lühikesele ajaraamile ning administratiivse koormuse kasvule , kuid kriteeriumite taasavamisele kategooriliselt vastu ei ole, sest muudatused peavad arvesse võtma LR eripärasid ning olema paindlikud . Eesti Energia Üldised kommentaarid: Tegemist on üldiselt positiivse paketiga, mis potentsiaalselt aitab kaasa taastuvenergia arendamisele. Samas ei saa kuidagi heaks kiita Komisjonile juba tavapäraseks saavat regulatsioonide pideva muutmise karuselli. Alates 2021 jõustus RED II, selle mõju pole veel selgunud. Samas on Komisjon juba väljas ettepanekutega, mis RED II-s sätestatud piirangutele täiendavalt vinti peale keeravad. See on väga halb õiguspraktika mida ei saa toetada. Negatiivse asjaoluna märgime, et eelnõust on eemaldatud RCF -i ( recycled carbon fuels ) puudutavad sätted. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse RCF -i puudutav regulatsioon, nagu see on kajastatud kehtivas taastuvenergia direktiivis. 1. Statistikakaubanduse perspektiivikusest Eelnõu preambuli punkt (7), paketi lk 17: (7) Member States ’ cooperation to promote renewable energy can take the form of statistical transfers , support schemes or joint projects . Märkus: Statistikakaubanduse võimaluste hindamiseks oleks vaja selgitada millised sanktsioonid kehtestab Komisjon nende liikmesriikide suhtes, kes enda 2020 aasta taastuvenergia arendamise eesmärke täita ei suutnud ja ei soovinud selleks kasutada ka statistikakaubanduse võimalusi. Küsimus on EL-i eesmärkide ja nende täitmise usutavuses tervikuna. Kui kohustuste mittetäitmisele läbi sõrmede vaadatakse, siis pole neid mõtet ka edaspidi täita. 2. Elektromobiilsuse arendamisest Eelnõu preambuli punkt (18): (18) Electric vehicle users entering into contractual agreements with electromobility service providers and electricity market participants should have the right to receive information and explanations on how the terms of the agreement will affect the use of their vehicle and the state of health of its battery . Electromobility service providers and electricity market participants should explain clearly to electric vehicle users how they will be remunerated for the flexibility , balancing and storage services provided to the electricity system and market by the use of their electric vehicle . Electric vehicle users also need to have their consumer rights secured when entering into such agreements , in particular regarding the protection of their personal data such as location and driving habits , in connection to the use of their vehicle . Märkus: Teeme ettepaneku täpsustada Komisjoniga ja küsida selgitusi, millist informatsiooni, mis vormis ning millise detailsusega klientidele esitama peaks. 3. Transpordikütuste arendamisest Eelnõu preambuli punkt (29): „ Complementary to this , increasing the level of the energy-based target on advanced biofuels and biogas (0.2% 2022 -> 2.2% 2030) and introducing a target for renewable fuels of non- biological origin would ensure an increased use of the renewable fuels with smallest environmental impact in transport modes that are difficult to electrify .“ Märkus: Antud säte viitab selgelt, et biokütused ja biogaas (ning energiapõhine eesmärgistamine) on adresseeritud üksnes nendele transpordiliikidele, mida ei ole tehnoloogiliselt võimalik elektrifitseerida. Teeme ettepaneku, et riik kaotaks biometaani / biogaasi aktsiisivabastuse sõiduautodelt ja bussidelt ning aktsiisivabastus jääks kehtima vaid veoautodes tarbitavale biometaanile / biogaasile . Sõiduauto- ja bussitranspordis tuleks fookusesse võtta täielikult heitmevaba transpordi edendamine, s.h elektritransport. 4. Biomassi kasutamise eest energiatootmisel toetuste maksmise lõpetamine Eelnõu artikkel 3 par 3 muutmine: (b) From 31 December 2026, and without prejudice to the obligations in the first subparagraph , Member States shall grant no support to the production of electricity from forest biomass in electricity-only-installations , unless such electricity meets at least one of the following conditions : (i) it is produced in a region identified in a territorial just transition plan approved by the European Commission , in accordance with Regulation ( EU ) 2021/… of the European Parliament and the Council establishing the Just Transition Fund due to its reliance on solid fossil fuels , and meets the relevant requirements set in Article 29(11); … By 2026 the Commission shall present a report on the impact of the Member States ’ support schemes for biomass , including on biodiversity and possible market distortions , and will assess the possibility for further limitations regarding support schemes to forest biomass . Märkus: Põhimõtteliselt on ettepanek sobiv. Sellest hoolimata teeme ettepaneku võimaldada vajaduse korral toetuse maksmist ka pärast 2026 aastat juhul, kui see on vajalik varustuskindluse või elektrisüsteemi toimimise tagamiseks. 5. Taastuvenergia ühisprojektid Eelnõu artikkel 9: ‘1a. By 31 December 2025, each Member State shall agree to establish at least one joint project with one or more other Member States for the production of renewable energy . The Commission shall be notified of such an agreement , including the date on which the project is expected to become operational . Projects financed by national contributions under the Union renewable energy financing mechanism established by Commission Implementing Regulation ( EU ) 2020/1294 shall be deemed to satisfy this obligation for the Member States involved .’ Märkus: Sätet tuleks täpsustada selliselt, et kahe liikmesriigi vaheliseks projektiks saaks arvata ka eraalgatuslikke projekte. Näiteks ei tohiks selle sättega diskrimineerida kahe liikmesriigi piirialal asuvaid eraarendajate meretuuleprojekte (nt Liivi lahe MTP ). Säte peab võimaldama ühisprojektina väljavalituks ning Komisjoni määruse 2020/1294 alusel toetust saavaks lugeda ka mitte-riiklikke arendusprojekte. 6. PPA-de soodustamine Eelnõu artikkel 15 para 8 asendamine: Member States shall assess the regulatory and administrative barriers to long -term renewables power purchase agreements , and shall remove unjustified barriers to , and promote the uptake of, such agreements , including by exploring how to reduce the financial risks associated with them , in particular by using credit guarantees . Member States shall ensure that those agreements are not subject to disproportionate or discriminatory procedures or charges , and that any associated guarantees of origin can be transferred to the buyer of the renewable energy under the renewable power purchase agreement . Member States shall describe their policies and measures promoting the uptake of renewables power purchase agreements in their integrated national energy and climate plans … Märkused: Tegemist on väga positiivse ettepanekuga, mis kindlasti toetab Green Deali eesmärkide saavutamist. Eesti võiks vajaduse korral seda kindlasti toetada. Samas Eesti on siiani lähtunud põhimõttest, et eratarbijatel on õigus tähtajalisi elektrilepinguid igal ajal kuuajalise etteteatamisega katkestada. Selle tõttu ei anna eratarbijatega sõlmitavad elektrilepingud Eestis investoritele vajalikku õiguskindlust. Kui Eesti toetab Komisjoni pakutud lähenemist, siis tuleks ka Eestis muuta kehtivat regulatsiooni ja lubada ka eratarbijatel sõlmida investeerimiskindlust tagavaid elektrilepinguid. PPA-de kasutamisel tekib sisuline vastuolu artiklite 15 ja 20a vahel. Artikkel 15 sätestab, et päritolutunnistustega saab tõendada vaid aasta summaarset elektrienergia päritolu. Artikkel 20a nõuab taastuvenergia osakaalu arvestamist 1 h täpsusega igas tarbimiskohas. Seega, artikkel 15 alusel välja antud päritolutunnistuse abil ei saa tarbimiskohtades tarbitud elektri päritolu artiklis 20a nõutud viisil (1 h täpsusega) tõendada. Direktiivis puudub vahend, mis võimaldaks nt. taastuvenergia PPA alusel ehitatud tuulepargis toodetud taastuvelektri koguse siduda elektri ostja poolt konkreetses tarbimiskohas igas tunnis tarbitud elektrienergiaga. Kui taastuvelektri tootjaga PPA sõlminud elektri tarbijal ei ole võimalik tõendada, et ta tarbis temaga PPA sõlminud tootja poolt toodetud taastuvelektrit, siis tarbijate jaoks ei ole PPA sõlmimine atraktiivne. Taastuvenergia PPA-de atraktiivsuse tagamiseks tuleks seetõttu täiendada artikkel 15 paragrahvide 3, 6 ja 9 tingimusi nii, et liikmesriikidel oleks võimalik alternatiivselt korraldada 1 h täpsusega taastuvelektri päritolutunnistuste väljaandmist ja tühistamist. Selliste päritolutunnistuste väljaandmine ja tühistamine peaks toimuma kas liikmesriigi või elektrituru hinnapiikonna siseselt. 7. Biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumide karmistamine Direktiivi artikkel 3 par 3 muutmine: No later than one year after [ the entry into force of this amending Directive ], the Commission shall adopt a delegated act in accordance with Article 35 on how to apply the cascading principle for biomass , in particular on how to minimise the use of quality roundwood for energy production , with a focus on support schemes and with due regard to national specificities . Direktiivi artikkel 29 par 10(d) muudatus: (d) at least 70 % for electricity , heating and cooling production from biomass fuels used in installations until 31 December 2025, and at least 80 % from 1 January 2026. Märkus: Me ei saa nõustuda RED II-s fikseeritud kriteeriumide täiendava karmistamise ettepanekutega. RED II alles äsja jõustus, uute ja karmimate ettepanekutega välja tulemine vahetult pärast RED II jõustumist ei ole õiguskindluse mõistes aktsepteeritav. Kõigepealt tuleb analüüsida RED II äsja jõustunud sätete mõju enne kui saab selle sätteid täiendavalt karmistama hakata. 8. Soojuse või jahutuse turul konkurentsi hoogustamine Direktiivi artiklisse 24 täiendava paragrahvi lisamine: 4a. Member States shall ensure that operators of district heating or cooling systems above 25 MWth capacity are obliged to connect third party suppliers of energy from renewable sources and from waste heat and cold or are obliged to offer to connect and purchase heat or cold from renewable sources and from waste heat and cold from third-party suppliers based on non- discriminatory criteria set by the competent authority of the Member State concerned , where such operators need to do one or more of the following : (a) meet demand from new customers ; (b) replace existing heat or cold generation capacity ; (c) expand existing heat or cold generation capacity .’; (d) paragraphs 5 and 6 are replaced by the following : ‘5. Member States may allow an operator of a district heating or cooling system to refuse to connect and to purchase heat or cold from a third-party supplier in any of the following situations : (a) the system lacks the necessary capacity due to other supplies of heat or cold from renewable sources or of waste heat and cold ; Märkused: Üldiselt Eesti tänane regulatsioon juba toetab direktiivi pakutavat lisandit. Energiatõhususe edendamise kontekstis tasuks siiski kaaluda kas oleks põhjust anda jääksoojusele eelis biomasskütusest toodetava taastuvenergia ees. Soojusenergia tootjate vahelise konkurentsi täielik välistamine ei ole põhjendatud eelkõige olukorras, kus kaugküttevõrku ühendatud olemasolevat kütusest taastuvenergiat tootvat käitist on võimalik osaliselt või täielikult asendada kütusevabast taastuvenergiast toodetud soojusega või jääksoojusega. Direktiivi sõnastust võiks seetõttu täpsustada näiteks järgmiselt: ‘5. /../ (a) the system lacks the necessary capacity due to other supplies of heat or cold from renewable sources , except if a third-party supplier provides waste heat or cold . In such case waste heat or cold provided by a third party will have priority access to a district heating or cooling network .” 9. Transpordikütuste arendamisest Eelnõu artikkel 25(c): „/../ (iii) the amount of renewable electricity supplied to the transport sector is determined by multiplying the amount of electricity supplied to that sector by the average share of renewable electricity supplied in the territory of the Member State in the two previous years . Märkus: Eelnõu viitab selgelt „ average share of renewable electricity supplied in the territory of the Member State/../“ – see tähendab riigis toodetud taastuvenergia osakaalule. Sellega seoses on vajalik muuta kehtivat vedelkütuseseadust, kus §21 lõike 4 kohaselt on aluseks võetud taastuvenergia osakaal riigi elektritarbimises. Muudatuse tegemine vedelkütuseseaduses on oluline, kuna näiteks 2020. aasta tulemuste põhjal võib erinevus arvutusalustes olla ligi kahekordne – taastuvelekter moodustas 2020. aastal 46,4% toodetud elektrist ja 25% tarbitud elekterist. Arvestatud üldiste kommentaaridega. Arvestatud statistikakaubandust puudutava kommentaariga, elektromobiilsuse arendamise kohta käiva kommentaariga , arvestatud biomassi kasutamise eest energiatootmisel toetuste maksmise lõpetamise kommentaariga, ühispojekte käsitleva kommentaariga , soojust ja jahutus käsitleva kommentaariga, PPA-de kommentaariga . Transpordikütuste maksustamise osas mittearvestatud, kuna kommentaar k ätkeb energiamaksutamise direktiivi muudatusettepa n ek uid. Osaliselt arvestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriume kätkeva kommentaariga, kus viitame samuti mõjudele, lühikesele ajaraamile ning administratiivse koormuse kasvule, kuid kriteeriumite taasavamisele kategooriliselt vastu ei ole, sest muudatused peavad arvesse võtma LR eripärasid ning olema paindlikud. Transpordikütuste arendamise kohta käiv kommentaar puudutab siseriikliku regulatsiooni, mistõttu pole seisukohtades aktuaalne kajastada. Eesti Gaasiliit 1) Eesti Gaasiliidu jaoks jääb ebaselgeks, millise aastaga võrreldes on seatud kütuse tarnijatele kohustus vähendada KHG heitmeid artiklis 25. 2) Erinevalt tänasest FQD kohustusest, kus tarnija KHG vähendusele aitavad kaasa ka CNG , LNG ja LPG müümine, arvutatakse vastavalt RED III-le KHG vähendust ainult biokütustel, mitte-bioloogilist päritolu taastuvkütustel ja taastuvelektril. Seetõttu jääks Eestil kasutamata suur potentsiaal KHG vähenduseks, mis tuleneb just LNG , LPG ja CNG müügist. Antud kütused pakuvad KHG säästu vastavalt 22%, 23% ja 27% võrreldes diislikütusega ja seega mängivad olulist osa transformatsioonis puhtama tuleviku nimel. Lisaks, on antud kütuste tarbimise kasvatamine vajalik, et tuua rohkem biometaani ja bioLNG -d transpordisektorisse. 3) Alameesmärkide seadmisel on meie ettepanek, et liikmesriigil peaks olema võimalus tõsta biogaasi / biometaani osakaalu vastavalt vajadusele, täitmaks mittebioloogiliste kütuste osakaalule seatud eesmärki. Arvestades tänast transpordisektori tarbimist ca 10 TWh , oleks antud kohustus tarbida vesinikku või sünteetilisi kütuseid Eestis 2030 aastal ca 260 GWh . Kui eeldada optimistlikke stsenaariume, kus tugev elektritranspordi pealetung vähendaks kogu transpordisektori tarbimist 7-8 TWh-ni , oleks kohustus tarnida vesinikku transpordisektorisse ca 200 GWh . Selline maht on võrdne näiteks 45000–60000 sõiduauto aastasele tarbimismahule. Sellise koguse vesiniku tootmine vajab ca 285–370 GWh taastuvelektrit (või 3–4 korda rohkem võrgust tarbitavat Eesti keskmise CO2 intensiivsusega elektrit), millest täna on elektriturul niikuinii puudu. Sellise koguse vesiniku käitamine aastal 2030 on lihtsalt ebareaalne, arvestades tehnoloogia puudulikkust, taristu puudulikkust, hinda ja turuarenguks vajalikku aega. 4) Samuti oleks väga oluline teada, kas mittebioloogilise kütuse alla liigitub ka elektrienergia. 5) Biomasskütustele suunatud regulatsioonide täpsustamine on oluline, et vältida kvaliteetse puitmassi jõudmist käitistesse. 6) Teeme ettepaneku kohaldada biomasskütustele säästlikkuse kriteeriume alates 1 MW nimisoojusvõimsusega käitistes. See harmoneeruks MCP direktiiv kohaldumisalaga ja võimaldaks liikmesriigil tagada, et metsaressursside kasutamine on säästlik kogu riigi territooriumil, mitte ainult suuremates käitistes. Vastasel juhul jääks Eestis kuni väga paljud käitised potentsiaalseteks kohtadeks, kus toimuks mittesäästlike metsaressursside kasutamine. Lisaks on ettepanek väga oluline KOVide jaoks, kes koostavad kliima- ja energiakavasid, sest võimaldab neil arvesse võtta biomasskütuste KHG jalajälge, sest tarneahelad ja puidu päritolu on teada ning dokumenteeritud. 7) Taastuvenergia direktiiv, kordajate ära kaotamine „ advanced biofuels “- idele : Teeme ettepaneku, et kordajaid mitte ära kaotada või kaotada need alates aastast 2030. Vastasel juhul vähendaks see turuosaliste huvi investeerida säästlike taastuvkütuste tootmisse. Kordajad aitavad siinkohal stimuleerida investeeringuid, mida muidu oleks vaja riiklikult toetada. Kordajate säilitamine annab paindlikkust ja ettevõtetele aega muudatusteks. Punktiga 1 arvestatud. Punktiga 2 mittearvesatud, sest taastuvenergia direktiiv kätkeb endas vaid taastuvaid kütuseid ning mistõttu jäävad CNG , LPG ning LNG direktiivi skoobist välja. Punktiga 3 arvestatud. Punktiga 4 arves tatud. Punktiga 5 arvestatud. Punktiga 6 osaliselt arvestatud, näeme, et säästlikkuse kriteeriumite rakendamine ei tohi kaasa tuua administratiivse koormuse kasvu. Punkt 7 mittearvestatud, direktiivi eesmärk on vähendada KHG jalajälge võimalikult palju just KHG ne utraalsete või võimalikult väikse jalajäl jega kütustega kasutuselevõtuga , näeme, et kordajate ka s utamine ei too kaasa säästlikke taastu v kütuste tootmise hoogustamisele, vaid vastupidi. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Taastuvenergia ja LULUCF : Eesti kaugküttesektori on teinud viimasel aastakümnel suure arengu taastuvenergiaallikate kasutamisele võtmises. Kaugküttesektor on suurendanud hoonete varustamist taastuvenergiaga. Samuti on paranenud varustuskindlus (kohaliku kütused) ning odavnenud ka soojuse lõpphind, mis on aidanud vältida energiavaesuse süvenemist. Taskukohane soojuse hind on aidanud kompenseerida tarbijate kodukulude kasvu, mida on juhtinud kasvava elektrihind. Eelnevast tulevalt on oluline vältida taastuvate energiaallikate maksustamist ning tagada piisaval tasemel kütuse kättesaadavus, et vältida defitsiidi või kõrgete maksude tõttu tekkida võiva energiavaesuse riske. Toetame igati eesmärki, et hoonete sektorile fikseeritakse eraldi taastuvenergia eesmärk, mida kõige kulutõhusamal moel on võimalik täita kaugkütte- kaugjahutuse võrkudega liitudes. Samuti on võimalik sellisel viisil riiklikku energiasäästukohustust täita kõige kulutõhusamal moel. Liitumist ning keskkonnasõbralikke lahendusi ei tohi takistada administratiivsed või maksunduslikud barjäärid (ebavõrdne olukord ning motivatsioon käitiste väljumist HKS süsteemist). Samuti toetame eesmärki suurendada kütte-jahutuse sektoris taastuvenergia osakaalu 1,1% aastas ning kaugkütte- kaugjahutuse sekrotis taastuvenergia ja jääksoojuse osakaalu 2,1%. Arvestuse aluseks olevaks referentsaastaks soovitame võtta 2020, sest siis toimib energia- ja hoonete sektori eesmärkide suunas liikumine kõige suurema sünergiaga. Paketis väljatoodud riigiabi kaskaadlahenduse ja säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tuvastamise ja tõendamise süsteem tuleb välja töötada ning kasutusele võtta selliselt, et see ei tekitaks üldist segadust, asjatut bürokraatiat ning ebavõrdset olukorda. Kriteeriumitele vastavuse miinimumtingimused peavad olema selged, põhjendatud, ilma üleliigse bürokraatiata ning kantud ka riigiabi andmist reguleerivatesse õigusaktidesse. Selged riigiabi andmise tingimused on kindlasti olulised, sest suuremahuline energiasüsteemi üleminek peab säilitama taskukohased tarbijahinnad ning vältima energiavaesuse teket. Selge ja arusaadav tõendamissüsteem korrastab kindlasti kütuse tarneahelaid ning loob eeldused ümarpuidu, juurte ja kändude minimeerimiseks soojusenergeetikas, mis ühtlasi parandab ka üldist biokütuste mainet. Segased kriteeriumid ning biokütuse defitsiitsus omakorda võivad kaasa tuua taastuvenergia hinnatõusu, mis pidurdab üldist taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu motivatsiooni ja kiirust. Tööstuse kohustuslik taastuvenergia kasutamine muudab kindlasti ka heitsoojuse paremini kasutusele võetavaks. Oluline on siiski saavutada soodustav ning osapooli motiveeriv õigusraamistik/regulatsioon. Taastuvenergia käitistes ei tohiks tekkida ebavõrdset konkurentsieelist läbi säästlikkuse kriteeriumite tõendamise kohustuse (ka maksustamise) Taastuvenergia maksustamine, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, raiemahu vähenemine ja kütuse kättesaadavuse vähenemine ei tohiks põhjustada energiavaesust, Fookusesse tuleb võtta jahutussektor (konditsioneerid) ja selle negatiivne keskkonnamõju. Arvestatud . S iseriiklike teemasid puudutavad kommentaarid võtame teadmiseks. Eestimaa Looduse Fond *Pariisi leppe täitmiseks piisavalt kiire energiaülemineku trajektooril liikumiseks peavad tänased eesmärgid taastuvenergiasektoris olema ambitsioonikamad. Teeme ettepaneku tõsta taastuvenergia osakaalu - see peab olema aastaks 2030 vähemalt 50% energia lõpptarbimisest. *Riikidele tuleb seada siduvad taastuvenergia eesmärgid. Põhjendus: see aitaks suurendada etteaimatavust turgudel kõikide osapoolte jaoks ning annaks valitsustele tõuke julgemaks tegutsemiseks. *Meie ettepanek on välistada kõik JRC raportis “ Puitbiomassi kasutamine energiatootmiseks ELis” kohaselt potentsiaalsed kliima- ja elurikkuse seisukohast kahjuliku mõjuga stsenaariumid. Parim viis selle saavutamiseks on mitte käsitleda metsast pärit puitu taastuvenergia allikana. Põhjendus: säästlikkuse kriteeriumide täpsustamine ning kaskaadkasutuse põhimõtte kasutuselevõtt ei ole piisav, et lahendada bioenergeetikast tulenevat raiesurvet ja selle mõju metsade elurikkusele ning süsiniku sidumise võimele. Punktiga 1 ja 2 arvestatud, ambitsiooni seadmine LR põhiselt ootab ees ning esialgsed hinnangud näitavad, et ca 50% siduv eesmärk võiks olla regulatiivsete barjääride ja meetmete edukal rakendamisel realistlik. Puitbiomassi kasutamise kommentaar osaliselt arvesse võetud, sest saame toetada kriteeriumite ülevaatamist ning rakendamist selliselt et biomassi hankimine metsast ei kahjustaks bioloogilist mitmekesisust, kuid varustuskindluse säilitamise võtmes on bioenergial energiasüsteemis oluline roll ning muid kulutõhusaid keskkonnasõbralikke juhitava energia alternatiive hetkel ei ole. Eesti Raudtee Soovime olla kursis taastuvenergia direktiivi muudatustega. Hetkel saame aru muudatuste vajalikkusest, kuid dokumentide valmimisel sooviksime nendes sisalduvate muudatustega juba eelnevalt tutvuda. Teadmiseks võetud. Eesti Taastuvenergia Koda Kuivõrd energeetika valdkonnast pärineb lõviosa kasvuhoonegaaside heitest Eestis ja EL üleselt, on taastuvenergia tootmise edendamisel keskne roll inimtegevuse kliimamõju vähendamisel. Sestap on mõistlik ja tervitatav senisest ambitsioonikamate eesmärkide seadmine. Käesolev pakett, selle raames ülevaatamisele kuuluv REKK 2030 ning algatatud ENMAK 2035 koostamise protsess põhjendab ka riigi taastuvenergia-alaste eesmärkide ülevaatamist. Et aina süvenevad kliimamõjud, Eesti taastuvenergia kasutuselevõtu potentsiaal ning selle kasutuselevõtuga kaasnev positiivne majandusmõju leiaks proportsionaalset käsitlust, teeme ettepaneku võtta riiklikuks eesmärgiks saavutada uute eesmärkide seadmiseks perioodiks Eesti energiamajanduses vähemalt bilansiline kliimaneutraalsus, st Eestis toodetaks taastuvenergiat siin tarbitud summaarse lõppenergia mahus. ETEK hinnangul on eesmärk ühtaegu ambitsioonikas, tarvilik ning teostatav, kui riik koostöös erasektoriga sellesse jõuliselt panustaks. Ebaselgeks on seni jäänud, miks puuduvad paketis seni kasutusel olnud taastuvenergia osakaalu eesmärk transpordisektoris ning erinevate kordajate rakendamine selles valdkonnas. Esmasel hinnangul oleme veendunud, et kuigi KHG heite eesmärk on antud valdkonnas vajalik, on siiski asjakohane transpordisektoris sarnase eesmärgistamise põhimõttega jätkata. Lisaks nendime, et transpordiheite vähendamine kujuneb Eestile ilma täiendavate ning tugevate meetmeteta väga keeruliseks, mistõttu pooldame ennaktempos meetmeprogrammi väljatöötamist esmalt transpordiheite kasvu pidurdamise ning heite märkimisväärse vähendamise saavutamiseks. RED III ja FF55% pakett üldisemalt peaks senisest märkimisväärselt rohkem rõhutama biometaani tootmise ja kasutamise võimekusele erinevates valdkondades. Eesti seisukohtade kujundamisel on asjakohane võtta arvesse Eesti senist kogemust biometaani turu arendamisel, biogaasi tootmisest tulenevat heitmete piiramise potentsiaali jäätmekäitluse ning põllumajanduse valdkondades jpm. Eesti peaks ETEK hinnangul oma seisukohtade kujundamisega paralleelselt jätkama head koostööd teiste sarnaste metsarikaste riikide koalitsiooniga täiendavaks liikmesriikide üleseks selgitustööks bioenergia asjakohasusest, vajalikkusest ja säästlikkusest. Paketis sisalduv sõnastus peab olema senisest märkimisväärselt suurema lokaalse ja liikmesriigi taseme fookusega, kuivõrd metsakooslused, kasvutingimused, metsandusvõtted, metsandusega seotus majandustegevus ja praktikad jpm erinevad olulisel määral. Lokaalseid eripärasid on tarvis arvestada nt kaskaadkasutuse ja jäätmehierarhia puhul. Samuti on asjakohane kasutada terminoloogiat ning definitsioone (nt bioloogiliselt mitmekesine mets, primaarmetsad, kvaliteetne palk) osaliselt liikmesriigi või regiooni täpsusega. 5. Vältida tuleks biokütuste säästlikkuse kriteeriumite tõendamise süsteemi rakendamisega kaasnevat asjatut bürokraatiat kogu tarneahelas. Tõendamine peaks toimuma ahela esimeses osas e metsas, mida seejärel peavad kasutama ja usaldama järgnevad ressursi kasutajad. A rvestatud. Eestimaa Talumajapidajate Keskliit Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et tuleks rõhku panna ja soodustada tarbijate osalemist energiatootmises ehk, et tuleks soodustada kogukondlikku energiatootmist. Maapiirkondadel on suur roll taastuvenergia tootmisel ja maapiirkondades asuvates kogukondades on ka selleks valmisolek. Pöörates tähelepanu energiakogukondadele on võimalik paremini tagada kodanike osalemine energiasüsteemide ümberkujundamise protsessides, võttes kasutusele uusi taastuvenergia lahendusi. Kaasamisega kogukondlikku energiatootmisesse tarbijad saame suurendades nende huvi taastuvenergia tootmisesse läbi omanditunde ning tugevdades lokaalseid struktuure, mis on kasulikud nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Arvestatud. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Oluline on üle vaadata siseriiklikud eesmärgid ja eelkõige viis kuidas soovime neid täita. Kui tänane edu on suuresti tulnud koostootmisjaamade rajamisest, siis samal viisil järgmisi eesmärke ei saavuta, koostootmisjaamade suurt kasvu tulevikus näha ei ole, puudub sellekohane vajadus. Samuti on tänaseks silmnähtavalt iganenud elektrituruseaduses sätestatud vähempakkumiste põhimõtted (tehnoloogianeutraalsus ja hinnapõhisus). Need tingimused soosivad vaid PV -parkide arendamist ning seejuures väga kulukal viisi ühiskonnale, arvestades muuhulgas PV toodangu suurema ebaühtlusega. Seetõttu muutub eelkõige oluliseks tuuleenergia arendamine ja mõistlik oleks taastuvenergia eesmärgis eraldi tuua välja tuuleenergia eesmärk. Lisaks, tagamaks, et Eesti riik suudab endale võetud taastuvenergia eesmärgid täita on vaja riigi poolt koostöös turuosalistega välja töötada tuuleenergia strateegia, mille põhikeskmes oleks küsimus kuidas riik saaks hõlbustada erainitsiatiivide realiseerumist tuuleenergia arendamisel. Artikkel 9. 7a: Direktiivi uuendamise kavatsuses on ära toodud ühist merepiiri omavate riikidele kohustus ühiselt ära defineerida meretuuleenergia hulk aastateks 2030, 2040 ja 2050. Ühelt poolt seab see tingimused merevõrgu arendamiseks, mis on äärmiselt oluline ja vajalik teadmine, et eesmärke saavutada. Teisalt nõuab see ka siseriiklikult selgete poliitiliste otsuste vastuvõtmist nt MSP , Eestis kohaliku kasu mudel, hoonestustasud ja riigipoolset toetusskeemi tuuleparkidele stabiilsusgarantii (hinnagarantii) andmiseks. Igati tuleb toetada eraalgatuslikke meretuulearendusi Eestis, millest mõned on jõudnud juba edasijõudnud etappi (hoonestusloa menetlus). Artikkel 9. 1a: Artiklisse tuleb lisada, et kahe liikmesriigi vaheliseks projektiks on võimalik arvata ka eraalgatuslikke projekte. Näiteks ei tohi selle sättega diskrimineerida kahe liikmesriigi piirialal asuvaid eraarendajate meretuuleprojekte. Artikkel peab võimaldama ühisprojektina väljavalituks ning toetust saavaks lugeda erainitsiatiivil arendusprojekte. Arvestatud. Siseriiklikud teemad teadmiseks võetud. Eesti Vesinikuühing Rohevesiniku tootmise ja tarbimise hoogustamiseks, samuti rohevesiniku derivaatide (roheammoniaak, rohe-metanool, sünteetilised vedelkütused, sünteetiline maagaas jt) kasutuselevõtu kiirendamiseks on vajalikud 1) selged definitsioonid selle kohta, mis on rohevesinik, roheammoniaak, rohe-metanool, rohe-teras , jne, 2) rohesertifikaatide süsteem ( Guarantee of Origin), mis oleks usaldusväärne, läbipaistev ja vabalt turul müüdav/ostetav. Rohesertifikaatide turg mitte ainult ei soodusta rohevesiniku ja selle derivaatide laialdasemat kasutuselevõttu, vaid ka kindlustaks selle, et ühes kohas toodetud rohevesinikku ei pea tingimata selle kasutamiseks (ja rohesertifikaadi säilimiseks) üle pika maa rohevesiniku tarbija juurde transportima. Selle asemel võib tarbija edasi kasutada temale lähemal olevat halli vesiniku allikat ning transporditaks ainult sertifikaati, mitte keemilises mõttes identset toodet ennast. Sama põhimõtet võiks rakendada kõikide rohevesiniku derivaatide osas, vastasel korral on oht, et rohekemikaalide/kütuste transpordist tulenev CO2 jalajälg nullib ära nende tootmise positiivse mõju. Lisaks tehnilistele eesmärkidele tuleb oluliselt investeerida ka avaliku teavitamisele ning EL-i kodanike vesiniku-alase teadlikkuse tõstmisele, et vältida vesinikuprojektide takerdumist teadmatusest kannustatud kohaliku vastuseisu tõttu. Samuti tuleb kõikides liikmesriikides välja koolitada inimesed, et tekiks vesinikutehnoloogia arendus-, hooldus- ja tootmisvõimekus (nagu see on tekkinud nt päikesepaneelide valdkonnas). Toetame kordajate kaotamist RED direktiivis, kuna kordajad pole ennast eelnevalt pika perioodi jooksul kordagi tõestanud ei peaks kordajaid ka uutes lisanduvates transpordiliikides nagu lennundus/laevandus rakendama. See toetav vaid tootjate statistika kaubandust ilma reaalse effektita . Selgusetuks jääb trahvimäärad riikidele, kes oma taastuvenergia kohustust ei täida. Samuti kuidas premeerida riike kes oma taastuvenergia eesmärke ületavad ja kuidas on võimalik see statistikakaubanduse raames müüa, seda nii soojuse, elektri ja transpordisektoris. Arvestatud. Siseriiklikud teemad teadmiseks võetud. Eesti Õliühing Taastuvenergia Direktiivis sätestatud transpordikütuste taastuvenergia eesmärgi viimine KHG -põhiseks (eelnõu 2021/0218 (COD)) raskendab märkimisväärselt siseriiklike instrumentide mõjude hindamist ja tegevuste planeerimist, mille eesmärgiks on taastuvenergia osakaalu suurendamise ja KHG heitkoguste vähendamise siseriiklike eesmärkide saavutamine. Selgitus: Praegune raamistik võimaldab riigil hinnata suhteliselt täpselt, kui palju kütusemüüjatele kohaldatud kohustuste abil väheneb transpordisektori KHG emissioon ja mis mahus energiabilansi mõistes on transpordis kasutusel taastuvkütused. Ettepaneku järgi muudetavate arvestuspõhimõtete puhul muutub meetmete ex ante mõju hindamine aga keerukaks, sest transpordienergia elutsükli KHG arvestuse alusel on praktiliselt võimatu hinnata, mis mahus ja missuguseid transpordikütuseid Eesti kütuseturule tarnitakse. Juhime tähelepanu sellele, et transpordisektoris muutub riiklike instrumentide ja seadusandluse planeerimine ja hilisem tulemuste monitoorimine arvestatavalt keerulisemaks. Eriti suureks probleemiks võib osutuda liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määruses ( EU 2018/842) sätestatud siseriiklike KHG eesmärkide täitmiseks vajalike poliitikameetmete mõju prognoosimine. 3. Taastuvenergia Direktiivis sätestatud kütusemüüjatele kohaldatava müüdavate kütuste elutsükli KHG heite vähendamise eesmärkide rakendamisel tuleb arvestada ka alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite tootmisel ja hilisemal utiliseerimisel tekkiva täiendava KHG emissiooniga juhul, kui selliste sõidukite tootmisprotsessiga kaasneb märgatavalt kõrgem KHG jalajälg võrreldes konventsionaalsete sisepõlemismootoriga sõidukitega Selgitus: Taastuvenergia Direktiivi muudatusettepaneku järgi hakatakse transpordisektorile kohalduva eesmärgi raames arvestama transpordisektorisse tarnitud kütuste elutsükli KHG emissiooni ja kütusemüüjatele rakendatakse kohustus vähendada müüdavate kütuste elutsükli KHG emissiooni 13% võrreldes baasstsenaariumiga. Seal juures võivad kütusemüüjad eesmärki täita ka transpordisektorisse elektrienergiat tarnides, mille puhul näeb direktiiv ette KHG jalajälje arvestuspõhimõtte, mis võtab aluseks liikmesriigis toodetud taastuvelektri osakaalu lõpptarbimisest. Samas tuleb silmas pidada seda, et elektrisõidukite tootmine on märkimisväärselt energiamahukam, kui sisepõlemismootoriga sõidukite puhul – see tuleneb eelkõige elektrisõidukite akude tootmisega kaasnevast täiendavast materjali- ja energiakulust, mis väljendub omakorda suuremas tootmise KHG jalajäljes. Seetõttu kaasneb elektrisõidukite tootmisega märkimisväärselt suurem negatiivne kliimamõju, mida Euroopa Komisjoni ettepanekute pakett täna ei adresseeri. Elektrisõidukite akude tootmisprotsessi KHG emissiooni mitte arvestades ei vähene de facto ELi transpordisektoriga kaasnev KHG heide mahus, mis aitaks globaalset kliimakriisi ohjeldada. Lisaks puudub autotootjatel hetkel motivatsioon vähendada akude (ja akukomponentide) tootmisega kaasnevat negatiivset kliimamõju. Täna domineerib akutootmist Kagu-Aasia piirkond – valdav enamus akukomponentidest tuleb Hiinast ning suur osa akusid toodetakse Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Kõigi kolme riigi energiabilanss on väga süsinikumahukas, mistõttu on ka akude kliimajalajälg kõrge. Elektriautode akude tootmise KHG jalajälje arvestamine Taastuvenergia Direktiivi transpordieesmärgi juures võiks potentsiaalselt suurendada autotootjate huvi aku- ja selle komponentide tootmisüksuste rajamist riikidesse, mille elektritootmise KHG jalajälg on väiksem. Seetõttu on tõenäoline, et see annaks positiivse tõuke investeeringute toomiseks Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Ka 24.08.2021 toimunud „Eesmärk 55“ eelnõude paketi kaasamisüritusel väljendasid Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerid oma valmisolekut antud teema tõstatada paketi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga. Lisaks aitaks arvestuspõhimõtete ühtsustamine suurendada konkurentsi elektrisõidukite ja muud taastuvkütust – biometaan ja vedelad biokütused – kasutavate lahenduste vahel. Sellest võidaksid kõige rohkem transporditarbijad, sest erinevate lahenduste konkurentsis pannakse suurt rõhku tehnoloogiate ja tarneahelate efektiivsemaks muutmisele ja nii alanevad hinnad tarbijate jaoks. Seetõttu peaks laiemalt kogu paketis ja kitsamalt Taastuvenergia Direktiivis sätestatud transpordisektori eesmärgi raames kasutatud lähenemine arvestama ka elektrisõidukite akude tootmise ja hilisema utiliseerimise KHG jalajälge, kui arvutatakse transpordis kasutatud elektrienergia elutsükli KHG heidet. 6. Taastuvenergia Direktiivis ette nähtud eesmärgi saavutamine vesinikkütuste kasutuselevõtuks aastaks 2030 ei ole realistlik. Selgitus: Taastuvenergia Direktiivi ettepanekus seatakse üheks transpordisektori alameesmärgiks vesinikkütuste osakaalu jõudmine 2,6%- ni kõigist transpordisektorist tarbitud kütustest aastaks 2030. Arvestades tänast transpordisektori tarbimist ca 10 TWh , tähendaks antud kohustus tarbida vesinikku või sünteetilisi kütuseid Eestis 2030aastal ca 260 GWh . Kui eeldada optimistlikke stsenaariume, kus tugev elektritranspordi pealetung vähendab kogu transpordisektori tarbimist 7-8 TWh-ni , oleks kohustus tarnida vesinikku transpordisektorisse ca 200 GWh . Selline maht on võrdne 45 000-60 000 sõiduauto aastasele tarbimismahuga. Sellise koguse vesiniku tootmine vajab ca 285-370 GWh taastuvelektrit (või 3-4 korda rohkem võrgust tarbitavat Eesti keskmise CO2 intensiivsusega elektrit), millest täna on elektriturul niikuinii puudu. Sellise koguse vesiniku käitamine aastal 2030 on lihtsalt ebareaalne, arvestades tootmistehnoloogia ja taristu puudulikkust, hinda ja turuarenguks vajalikku aega. 3 Bloomberg New Energy Finance, 2021. „ Hitting the EV Inflection Point ”. Lk 37. Kättesaadav: [https://www.transportenvironment.org/sites/te/files/publications/2021_05_05_Electric_vehicle_price_parity_and_adoption_in_Europe_Final.pdf]. Kasutatud: 26.08.2021 7. Taastuvenergia Direktiivi ettepanekuga kaduvate jätkusuutlike kütuste kasutamise nn „kordajate“ kaotamine vähendab investeerimiskindlust vähese kliima- ja keskkonnamõjuga kütuste tootmiseks ja kasutuselevõtuks. Selgitus: Seni on nii kütuse tarnijad kui ka tootjad lähtunud kehtivast ja alles hiljuti, st 2018. aasta detsembris, uuendatud raamistikust, mis soodustab nn teise põlvkonna jätkusuutlike kütuste tootmist ja kasutuselevõttu ning annab vajaliku kindluse ka elektrilaadimistaristu arendamiseks. Leiame, et kordajate järsk kaotamine vähendab investeerimiskindlust ja seega võib tekitada olukorra, kus transpordisektori KHG eesmärgi vähendamine satub löögi alla. Seetõttu võiks ette näha nn kordajate kasutamise jätkumist ka 2030 perspektiivis, et tagada sujuv ja tarbijale mõistliku hinnaga KHG heite vähendamine transpordis. 8. Taastuvenergia Direktiivis sätestatud eesmärkide täitmiseks sobilike võimaluste valik peaks olema liikmesriikidele paindlikum, et tagada kuluefektiivne ja kohalikest oludest lähtuv sobivaim viis transpordisektori KHG emissioonide vähendamiseks. Eesmärgi täitmiseks kasutatavatele kütustele ning säästlikkuse kriteeriume täitvate ja KHG emissiooni alandamist võimaldavatele taastuvatele toorainetele ei tohiks rakendada ebamõistlikke piiranguid. Kusjuures tarnijatele pandud KHG heite vähendamise kohustuste raames peaks olema võimalik arvestada kõiki transpordis tarbimisse antud kütuseid ja nende KHG heite vähendamist. Selgitus: Leiame, et kogu paketi fookus peaks olema KHG heite vähenemine võimalikult paljude selleks sobivate lahendustega ning liikmesriikidele peaks jääma rohkem vabadust ja valikuid, et otsustada, missuguseid vahendeid kasutada transpordisektoris justnimelt KHG emissiooni vähendamiseks, sest ainult nii on võimalik jõuda kõige kulutõhusamate lahendusteni. Samuti näeme, et direktiiv ei peaks rakendama ebamõistlikke ja põhjendamatuid piiranguid vähese elutsükli KHG emissiooniga kütuste kasutamisele ja nende kliimaeesmärkide täitmisel arvestamisele. Selles vaates soovime tõsta küsimuse selle kohta, et miks on piiratud Taastuvenergia Direktiivi Lisa IX osas B nimetatud toormetest toodetud täiustatud biokütuse kasutamine. Samuti näeme, et Taastuvenergia Direktiivi raames peab võimaldama ka gaaskütustest tuleneva KHG emissiooni vähendamise arvestamise kütusetarnijatele kohalduva kohustuse juures. Nii peaks olema võimalik ka LNG , LPG ja CNG müügist tuleneva kokkuhoiu arvestamine. Täna on see võimaldatud Kütusekvaliteedi Direktiivist lähtuvate eesmärkide täitmise juures ja igati mõistlik ning põhjendatud on ka antud kütustest tuleneva KHG kokkuhoiu arvestamise Taastuvenergia Direktiivi kontekstis. Samamoodi näeme, mõistlik on antud eesmärgi täitmise juures võimaldada nn UER-ide (ehk töötlemiseelses etapis, sealhulgas põletamisel ja ventileerimisel tekkiva heite vähendamise sertifikaatide) arvestamist sarnaselt tänasele Kütusekvaliteedi Direktiivile. T r anspordikütuste taastuvenergia eesmärgi viimine KHG -põhise kommentaar mittearvestatud, kuna direktiivi eesmärk on vähendada KHG jalajälge võimalikult palju just KHG neutraalsete või võimalikult väikse jalajäljega kütustega kasutuselevõtuga. Punkt 3 osaliselt arvesatud, samuti näha soovim e täpsustatud metoodikaid . Elektrisõidukite akude tootmisprotsessi KHG emissiooni kommentaar mittearvestatud, kuna läheb taastuvenergia direktiivi skoobist välja. Vesinikkütuste kasutuselevõtu kommenaar arvestatud. Kordajaid käistlev kommentaar mittearvestatud, direktiivi eesmärk on vähendada KHG jalajälge võimalikult palju just KHG neutraalsete või võimalikult väikse jalajäljega kütustega kasutuselevõtuga, näeme, et kordajate kasutamine ei too kaasa säästlikke taastuvkütuste tootmise vähendamist, vaid vastupidi. Elering Elering toetab riikidevaheliste koostööprojektide nõuet, eriti meretuuleparkide alast koostööd. Elering AS toetab põhimõtet, et transpordisektori taastuvenergia eesmärgi (14%) asemel seatakse kütuste tarbijatele kütuste kasvuhoonegaaside intensiivsuse vähendamise eesmärk (13% aastaks 2030), pannes samaaegselt erinevad transpordikütused kütuseturul konkureerima lähtuvalt nende kasvuhoonegaaside sisaldusest. Oleme seisukohal, et energia otseostulepingud peavad olema määratletud eelkõige taastuvenergia füüsilise tarne lepinguna, millega koos tuleb tootjale väljastada päritolutunnistused ja kustutada need koheselt ostja kasuks taastuvenergia tarbimise tõendamiseks. Mõistlik on vastavad tehingud automatiseerida ja registreerida need riikliku registripidaja ( national Guarantee of Origin issuing body ) platvormil. Seose loomiseks elektriturgude ja taastuvenergia vahel, tasub kaaluda vastavate päritolutunnistuste väljastamist ja kustutamist tunnise ajaperioodiga tunnistustena, mis vastab elektriturgude kauplemisperioodile. Keskkonna-investeeringute Keskus Transpordisektoris aitaks ehk heidet vähendada ka maanteetranspordi teetasude korreleerimine vastavalt sõidukite KHG heitele. Kuna tegemist on transiiti puudutava meetmega, siis avaldaks see suuremat mõju juhul kui seda rakendataks üle EL: proportsionaalne suhe vestvalt sõidukiklasside heitele peaks olema fikseerinud, samas kui tasu suuruse määramine võiks jääda riikide enda määrata. Teatud uute kütuste osakaalu (nt vesinik) fikseerimine transpordisektoris on küll hea motivaator nende kasutuselevõtu soodustamiseks, kuid riiklikult peaks olema tehtud analüüs, kas see on toetusmeetmetega ja muude mehhanismide abil saavutatav. Kui saavutatavus on problemaatiline, võiks välja pakkuda kõigile riikidele ühtselt kehtivad kompensatsioonireeglid, mis välistaks sanktsioonid, kui heite vähendamise ja energiasäästu eesmärgid antud sektoris (nt transpordis) üldiselt on täidetud või ületatud. Eestis võib näiteks rohevesiniku kasutuselevõttu piirata elektri hinna kallinemine. Vesiniku sertifitseerimissüsteem on väga tervitatav ja võiks valmida võimalikult vara, kuna sellest sõltuvad poliitilised ja majanduslikud otsused antud valdkonnas ning ka õigeaegne vesiniku kasutuselevõtuga soetud eesmärkide täitmine. Samas: kas vastav sertifitseerimissüsteem laieneb ka teistele mittebioloogilist (ja bioloogilist) päritolu kütustele? Kui seda eesmärki veel pole, siis oleks hea tagada võrdne kohtlemine ja läbipaistvus kõigi kütuste tootmiseks. Oluline on seejuures nii taastuvenergia allika kui toodetava kütuse lähtematerjalide koostise ja päritolu läbipaistvus. Eesti energia ja soojatootmine on aina enam seotud biomassi kasutusega. Biomassi kasutamise jätkusuutlikkus on aina teravama surve all ja selle kasutamise potentsiaal ja võimalused edasiseks taastuvenergia tootmiseks Eestis tuleks selles valguses läbi vaadata ja hinnata. Arvestatud. Siseriikliku teemaatikat puudutav arvesse võetud. Keskkonnaministeerium 1. Toetame taastuvenergia tootmise ja lõpptarbimise eesmärgi suurendamist. Leiame, et biogaasi ja biometaani tootmisel on oluline roll ka ringmajanduse ja kliimaeesmärkide täitmise kontekstis, eriti põllumajandussektori kontekstis. Metsarikastel liikmesriikidel peab olema võimalik majandada kestlikult metsasind ning selle tulemusena tekkivat tööstuslikuks tootmiseks sobimatut puitu kasutada bioenergia tootmiseks lähtudes kaskaadi printsiibist. Selgitus: Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi suurendamisel muutub fossiilsetest allikatest toodetud energia üha kallimaks. ELi HKSis , mis hõlmab endas suuremat osa suurtest energiatootmiskäitistest , on juba 2021. aasta septembri seisuga lubatud heitkoguse hind üle 60 euro tCO2 kohta. Euroopa Komisjoni kliimapaketi tulemusel võib eeldada, et see hind kas püsib samal tasemel või isegi tõuseb aastaks 2030. Samas on nõudlus energia tarbimisele jätkuvalt suur. Seega on oluline rajada taastuvenergialahendusi, mis pakuks odavamat ja puhtamat energiat. Biometaani tootmise ja kasutamise edendamiseks on oluline, et EL tasemel on selge, mis rolli sellel kütusel nähakse ja kuidas tagada selle kestlik tootmine biolagunevatest jäätmetest. Oluline on leida EL tasemel viise nii olemasoleva, nt põllumajanduses tekkiva metaaniheite ringmajanduses kasutamise motiveerimiseks kui ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ergutamiseks – näiteks soodustada biometaan ja kääritusjäägi tootmist, mis lisaks metaaniheite vähendamisele loob maapiirkondadesse uusi töökohti ja panustab ringmajandusele üleminekusse. Kääritusjääki saab kasutada näiteks väetisena. Püüelda tuleks astmelise kasutamise põhimõtte poole ja edendada tuleks biomassi kasutamist valdkondades, mille oluelusring on pikem. Mööname, et teatud juhtudel võib energiakasutus olla biomassi kõige tähusaim kasutamine, sest ei ole muud head alternatiivi. Arvestatud. Maaeluministeerium Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/21-01627 edastame teile Maaeluministeeriumi seisukohad Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi ülevaatuse eelnõu kohta: Toetame biogaasi ja biometaani tootmise laiendamist jäätmetest ja kõrvalsaadustest, sh lägast ja sõnnikust. Lisaks toetame biometaani kasutamise soodustamist transpordisektoris. Selgitus : Taastuvenergia direktiivis on välja toodud, et teise põlvkonna kütuste osakaal transpordisektoris peab jõudma aastaks 2030 2,2%- ni . Leiame, et biometaani kasutamise soodustamine on oluline, kuna aitab vähendada fossiilsete kütuste tarbimist ning põllumajanduses tekkivatest jäätmetest ja kõrvalsaadustest biogaasi ja biometaani tootmine aitab vähendada ka kasvuhoonegaaside heidet põllumajandussektoris. Biometaani kasutamise soodustamiseks ja kasutusala laiendamiseks on vajalik toetada ettevõtteid, et neil oleks võimalik vajalikke investeeringuid teha. Biogaasi ja biometaani tootmise juures peame seejuures oluliseks, et tootmisest järele jääva materjali kasutamisel peab rakendama innovaatilisi ning keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid. Oluline on toetada lokaalseid ringmajandust toetavaid lahendusi, mis vähendaksid tooraine transpordikulusid. Lahendused peavad adresseerima terviklikku väärtusahelat. Näiteks biogaasi tootmisel üle jääv digestaat kui väärtuslik väetusaine tuleks muuta tahkemaks. Toetame taastuvenergialahendusi, kuid direktiivis peab olema selgelt väljendatud põhimõte, et põllumajandusmaa, eriti kõrge viljakusega põllumajandusmaa, peab olema reserveeritud eelkõige toidutootmiseks. Selgitus : Taastuvenergialahenduste kasutamine rohepöörde elluviimisel on väga oluline, kuid näiteks päikesepaneelide paigaldamisel ning päikeseparkide rajamisel tuleb eelistada alternatiive põllumajandusmaa väliselt. Põllumajandusmaale energiatootmislahendusi planeerides peab valima alasid, kus kahjustatakse toidu tootmiseks vajalikku ja asendamatut ressurssi kõige vähem. Eelistada tuleb energiatootmise valikuid, mis ei konkureeri toidutootmiseks vajalikule ressursile (jäägid ja jäätmed) ning minimeerida toidu- ja söödakultuuride kasutamist. Avamere tuuleparkide rajamisel tuleb võtta arvesse mõjusid kalavarudele ja kalade rändeteedele ning vältida negatiivseid majanduslikke tagajärgi kalapüügil, näiteks traditsiooniliste püügialade vähenemine. Arvestatud. Põllumajandus-Kaubanduskoda EPKK peab oluliseks, et oleks hinnatud mõjud põllumajandus- ja toidutootmisele ning sellega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud mõjud, mis võivad kaasneda antud muudatusettepanekute rakendamisel (nt suurenevad transpordikulude kallinemise tõttu sisendite hinnad, mis mõjutab tootjate konkurentsivõimet ja toidukaupade hindade tõusu kaudu tarbijat). Lisaks on EPKK hinnangul taastuvenergia kontekstis oluline käsitleda ka põllumajanduses kõrvalsaadustest toodetavat biometaani , mille tootmise suurendamisel nähakse ka suurt KHG heitmete vähendamise potentsiaali. Eestis on täna töös juba neli põllumajanduslikel sisenditel töötavat biometaanijaama ning plaanide kohaselt peaks lähiaastatel neid jaamu veel lisanduma. Siinkohal vajavad tootjad investeeringute tegemiseks poliitilist kindlust ning toetusmehhanisme. Põllumajandustootjal on keeruline üksi biometaanijaamade ja päikeseparkide rajamiseks vajalikke investeeringuid teha. Nad vajavad selleks partnereid ja/või piisavaid investeeringutoetusi. Lisaks on väga oluline, et riiklikud poliitikad toetaksid selliseid pikaajalisi investeeringuid. Näiteks biomentaani puhul on täna peamiseks probleemiks, et hetke turuolukorras ei suuda biometaan konkureerida maagaasi hinnaga, mille turuhind sõltub otseselt nafta maailmaturu hinnast. Seetõttu on vajalik, et olemasolev biometaani toodangu müügitoetus m3 kohta jätkuks, et ka lähima 10 aasta jooksul olla konkurentsis odava maagaasi hinnaga. Täna on teada, et toetus jätkub 2023. aasta lõpuni, kuid mis saab edasi, seda me ei tea. Samas on just biometaan taastuvatest energiaallikatest üks perspektiivsemaid kütuseliike, asendamaks transpordisektoris fossiilkütuste tarbimist. Lisaks tekib küsimus, mis saab biometaanist kui autokütusest, kui pärast 2035. aastat on plaanis keelustada uute sisepõlemismootoritega sõiduautode turule laskmine. Kuidas sellisel juhul väärindada toodetud biometaani , mille kogused tulevikus ilmselt üha suurenevad. Arvestatud. Siseriiklikud teemad teadmiseks võetud. Scania Raskeveokite ja busside tootjana näeme, et akudega elektrisõidukid muutuvad edaspidi valdavateks. Kuid enne selle saavutamist on peamisteks maanteetranspordis kasvuhoonegaaside vähendamise vahenditeks taastuvad biokütused ja biometaan . Toetame taastuvenergia direktiivis seatud kogueesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu 32%- lt vähemalt 40%- le aastaks 2030. Näeme, et EK ettepanek toetab täiendavalt üleminekut fossiilkütustel põhinevast energiasüsteemist enam integreeritud, paindlikumale ja tõhusamale taastuvenergiasüsteemile. Scania toetab EK taastuvenergia ettepanekus suurendatud transpordisektori eesmärke ja ala-eesmärke taastuvkütustele ja järgmise põlvkonna biokütustele. Meie hinnangul on edasiliikumiseks vajalik tagada biokütustele ja biometaanile mõistlikud jätkusuutlikkuse kriteeriumid. Kuigi EK taastuvenergia direktiivi muutmise ettepanek sisaldab ka võimalikke regulatsioone elektrisõidukite akude andmestiku laiemaks jagamiseks, leiame elektrisõidukite tootjana, et antud küsimus ei ole taastuvenergia direktiivi pädevuses ning seda tuleks käsitleda teistes õigusaktides. Arvestatud. Tallinna Strateegiakeskus Taastuvenergia kasutuse transpordi eesmärk on asendatud ühtse CO2 vähendamise eesmärgiga. Seatakse eesmärgid 2025 ja 2030 aastateks biometaani ja vesiniku kasutusele võtuks. Vajalik oleks täpsustada, milliselt arvestatakse CO2 heitmeid elektritranspordis. Bioenergia säästlikuse kriteeriumeid karmistatakse oluliselt „Bioenergiaks ei tohi enam kasutada primaarmetsadest või bioloogiliselt mitmekesistest metsadest ega ka märgaladelt või turbaaladelt saadavat puitu.“ Eesti mõttes, kus on säilinud suhteliselt looduslikud metsakooslused, on väga küsitav, kas Eesti puit on kasutatav bioenergiana. Kompensatsioonimeetmena peaks olema bioloogiliselt mitmekesise (elurikka) metsa omanikele s.h. EL vahenditest olema vahendatud looduskaitse ja elurikkuse toetused. Eestile võib olla looduslike metsade kasvatamine süsiniku sidumiseks ja looduse hoidmiseks perspektiivikas majandusharu, mis võib anda metsaomanikele võrreldavat tulu EL eelarvest. Eesti metsade süsiniku sidumise majanduslikust perspektiivist: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kas-noored-puud-kasvavad-kiiremini/ Taastuvenergia tootmisel peaks Eesti lisaks senistele meetmetele rohkem tähelepanu pöörama majapidamiste energiasõltumatusele, mis on saavutatav päikesepaneelide, väikeste efektiivsete ja vaiksete Savonius tüüpi tuulegeneraatorite, kohaliku biogaasi tootmise ja piisava aku võimekusega. Sellised majapidamised panustavad ka energiaefektiivsusesse. Arvestatud. Siseriiklikud teemad teadmiseks võetud. Neste Lugupeetud ministeeriumite esindajad Vastavalt keskkonna-, majandus- ja kommunikatsiooni ning rahandusministeeriumi üleskutsele esitab Neste Eesti AS käesolevaga oma sisendi Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Komisjoni poolt 14. juulil 2021 avalikustatud EL-i üleste kliima- ja energiaalaste ettepanekute ja algatuste paketi (F55 paketi) suhtes, järgides mh välja pakutud sisendivormi struktuuri. Teisisõnu, meie kiri koosneb neljast (4) osast: (A) Paketi konkreetsete failide kohta käivate märkuste lühikokkuvõte (üks lause märkuse kohta); (B) Neste Oyj ja Neste Eesti AS-i tegevuste lühitutvustus (Nestel puutumus F55 paketiga); (C) Paketi-ülene üldine seisukoht ja märkused (sisendivormi osa 1); (D) Paketi konkreetsete failide kohta käivate märkused (sisendivormi osa 2). Nagu Te isegi teate, on F55 pakett ülimahukas – selle sisu ja võimalike mõjude üksikasjalik analüüs on (ka) Nestes veel käimas. Seetõttu esitame siinkohal oma esialgsed seisukohad ja seda mitte kõigi vaid osade paketi osiste, nt uue taastuvenergia direktiivi (RED II) järjekordsete muutuste, suhtes. Johtuvalt oleme ette tänulikud kui annate meile regulaarselt tagasisidet Eesti seisukohtade koostamise ja edenemise kohta ning võimaldate meil nende kujunemises kaasa rääkida ja nende sisu suhtes oma märkusi esitada, arvestades mh Neste enda analüüsi edenemist ja seisukohtade täpsustumist. Kindlasti esitame me eraldi seisukohad energiamaksustamise direktiivi ettepanekute osas, eeldatavasti rahandusministeeriumi poolt avalikult välja öeldud tähtajaks, st 24. septembriks 2021. Juhul kui soovite konsultatsiooni või sisendit mõnes spetsiifilises valdkonnas, mida pakett puudutab, nt taastuvad kütused (Renewable Fuels ) ja/või jätkusuutlikud lennukikütused ( Sustainable Aviation Fuels ), siis hea meelega loome kontakti(d) Teie ning meie kontsernis töötavate vastava ala ekspertide vahel. (A) Paketi konkreetsete failide kohta käivad esialgsed märkused – lühikokkuvõte: (1) RED II (MKM): säästlike taastuvkütuste jaoks on vaja laia ja mitmekesist toorainebaasi: Komisjoni poolt välja pakutav uus ja sisustamata ‘jääkide’ alam-kategooria ning sinna rakendatav abstraktne ja konkretiseerimata KHG heide (koormus) on põhjendamatu ning tuleb eemaldada; (2) RED II (MKM): vedelkütuste portfelli tuleb dekarboniseerida kuna sisepõlemismootor jääb sellel kümnendil (2020-ndatel), ilmselt ka järgneval kümnendi (2030-ndate), domineerivaks; (3) RED II (MKM): eranditeta 1,7% ülempiir RED II Lisa IX Osa B toorainetele on põhjendamatu; (4) RED II (MKM): Neste toetab liikmesriikide vabadust valida nende endi jaoks parimad ja sobivamad meetmed ambitsioonikate EL-i või rahvuslike kliimaeesmärkide täitmiseks; (5) RED II (MKM): Neste toetab alam-eesmärgi seadmist ‘mittebioloogilise päritoluga taastuvatele kütustele’ selleks, et toetada ja täiendada biokütuseid transpordikütuste KHG heidete alandamisel Punkt 1 arvestatud, soovime saada täpsustatud metoodikat. Punkt 2 osaliselt arvestatud, kommentaar kätkeb sisuliselt teist E esmärk 55 faili, kuid oleme murekohad seisukohtades ära markeerinud. Punkt 3 mittearvesatud, oluline on soodustada kodumaiseid ja täiustatud biokütuseid. Punkt 4 arvestatud. Punkt 5 mittearvestatud, eesmärkide täitmiseks vajalike tööriistade kasutamiseks pea b säilima LR paindlikkus sh spetsiifiliste kütuste põhise eesmärkide osas. Eestimaa Looduse Fond Säästlikkuse kriteeriumide täpsustamine ning kaskaadkasutuse põhimõtte kasutuselevõtt ei ole piisav, et lahendada bioenergeetikast tulenevat raiesurvet ja selle mõju metsade elurikkusele ning süsiniku sidumise võimele Taastuvenergia direktiivi raames vaadatakse üle ja täpsustatakse bioenergia säästlikkuse kriteeriumid, mille täitmisel loetakse puidu põletamine taastuvenergeetikaks. Euroopa Komisjoni väljapakutu on oluliselt leebem, kui talvel avaldatud JRC raport “ Puitbiomassi kasutamine energiatootmiseks ELis” arvata lubas ning mida Euroopa suuremad keskkonnaühendused komisjonile välja pakkusid. JRC raportis on 24-st uuritud stsenaariumist nii kliimale kui ka elurikkusele kasulik vaid selline, kus metsast pärit biomassist kasutatakse energeetikas üksnes teatud ulatuses oksarisu. Sellest arusaamast peaks lähtuma ka ELi uuendatud taastuvenergia direktiiv, ent Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi jääb otse metsast kateldesse minevale puidule uks jätkuvalt lahti. Varasemast rohkem rõhutakse kaskaadkasutusele. Kaskaadkasutuse printsiip näeb ette, et puitu kasutatakse ennekõike kõrgema lisandväärtuse ja pikaajalisemate toodete tootmiseks. Vaid puit, mis ei sobi sae- ja plaaditööstusele või keemiliseks töötlemiseks, võiks olla kasutusel energeetikas. Kahjuks ei suuda selline lähenemine üksi ära hoida raiesurvet, mida toob endaga biomassi energeetikas kasutamine. Arvestatud osaliselt. Palun vaa d a ta üleval väljatoodud kommentaari Eestimaa Looduse Fondi kommentaarile.