dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad energiatõhususe direktiivi kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. detsember 2021
Viit
2-13/21-4572
Registreeritud
1. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Yana Laurand (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-4572 01.12.2021 Väljaminev kiri.asice2301 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 26.07.2021 nr 2-5/21-01626, Stenbocki maja 16.3/21-0921/-1T Rahukohtu 3 15161 Tallinn Meie 01.12.2021 nr 2-13/21-4572 Eesti seisukohad energiatõhususe direktiivi kohta Esitame Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles käsitletakse energiatõhusust Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Yana Laurand 639 7623 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles käsitletakse energiatõhusust Sissejuhatus 2019. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise Euroopa roheline kokkulepe1, milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Euroopa kliimamäärusega2 sätestati siduvas õigusaktis ELi võetud kohustus saavutada kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) netoheidet vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle vahe- eesmärgi saavutamiseks vaatas komisjon läbi olemasolevad ELi kliima-, energia-, maakasutus- , transpordi- ja maksupoliitika instrumendid ning võttis 2021. aasta juulis vastu nende muutmisettepanekute paketi „Eesmärk 55“ (Fit for 55). Energia tootmine ja kasutamine tekitab 75% ELi KHG heitkogustest. Nii hoonete, tööstus-, transpordi- kui ka muudes sektorites on üheks peamiseks majanduse süsinikuheidet vähendavaks meetmeks energiasääst, mis saavutatakse energiatõhususe meetmetega. Seetõttu on komisjon läbi vaadanud energiatõhususe direktiivi, et tugevdada energiatõhususe meetmeid ja kirjutada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte ELi seadustesse. Energiatõhususe direktiiv3 võeti vastu 2012. aastal, et edendada ELis energiatõhusust, kasutada konkreetsete meetmetega ära olemasolevad energiasäästuvõimalused ning kõrvaldada tõkked ja turutõrked, mis takistavad energia tõhusat tarnimist ja kasutamist eri sektorites, et saavutada ELi 2020. aasta energiatõhususe põhieesmärgid. Energiatõhususe direktiivi esimene, piiratud läbivaatamine4 toimus 2018. aastal paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames. Selle läbivaatamise käigus kehtestati ELi 2030. aasta energiatõhususe põhieesmärgiks vähemalt 32,5%. Kehtivas energiatõhususe direktiivis on ka ette nähtud, et liikmesriigid peavad kehtestama soovituslikud riiklikud eesmärgid ja panused, et see põhieesmärk saavutada ning igal aastal aru andma edusammudest nende soovituslike riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamisel. Samuti sätestab direktiiv nõude, et liikmesriigid peavad renoveerima aastas 3% oma keskvalitsuse hoonetest (ministeeriumid ja riigiasutused) vähemalt hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks ja kohustuse keskvalitsustele osta energiatõhusaid tooteid, hooneid ja sõidukeid. Direktiiv kohustab ka liikmesriike saavutama igal aastal uus energiasääst, kehtestades energiatõhususkohustuste süsteemi või muud poliitikameetmed. Liikmesriigid olid kohustatud muudetud direktiivi üle võtma 2020. a oktoobriks. Eesti võttis direktiivi suures osas üle 2020. aastal, viimased sätted 2021. aasta esimeses kvartalis. Direktiivi muudatusettepanekuga kehtestatakse kõrgem siduv ELi energiatõhususe eesmärk, mille kohaselt peavad liikmesriigid ühiselt tagama, et 2030. aastaks vähendatakse energiatarbimist vähemalt 9% võrra võrreldes 2020. aasta referentsstsenaariumiga. See 9% 1 Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012 , milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust eesmärk on samaväärne 36%-ga lõppenergia tarbimises5 ja 39%-ga primaarenergia tarbimises6 võrdluses kehtiva eesmärgiga. Liikmesriigid annavad oma panuse ELi üldeesmärgi saavutamisse soovituslike siseriiklike panustega vastavalt võrdlusalustele, mis ühendavad iga riigi olukorda kajastavaid objektiivseid kriteeriume. Need kriteeriumid hõlmavad energiamahukust, SKPd elaniku kohta ja energiasäästu potentsiaali, et täiendada energiatarbimise vähendamise fikseeritud määrasid. EL energiatõhususe eesmärgi saavutamisel võetakse arvesse energiatõhususe suurenemist kogu majanduses, sealhulgas seda suurenemist, mis saavutatakse tänu taastuvate energiaallikate kiiremale kasutuselevõtule, rangematele CO2 heite normidele autode jaoks ja heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisele uutes sektorites. Energiatõhususe keskset rolli 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisel toetab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte. Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb tagada energiatõhususe lahendustega arvestamine energiasüsteemides ja energiaga mitte seotud sektorites, planeerimis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste langetamisel. Lisaks sellele peaaegu kahekordistatakse ettepanekus iga-aastast energiasäästukohustust, mida kõik liikmesriigid peavad eraldi täitma lisaks ELi õigusaktide rakendamisega saavutatavale säästule. Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid saavutama ajavahemikus 2024–2030 igal aastal lõppenergia tarbimises täiendava säästu vähemalt 1,5% praeguse 0,8% asemel. Komisjoni hinnangul on see direktiivi peamine vahend, mis aitab kaasa aktiivsele energiasäästule lõpptarbimise sektorites, nagu hooned, tööstus ja transport, ning aitab seega kaasa ELi üldise eesmärgi saavutamisele. Ettepanekus rõhutatakse ka avaliku sektori olulist rolli energiatõhususe edendamisel, millest tulenevalt on kogu avalikule sektorile määratud eraldiseisvad energiatõhususe eesmärgid. Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid igal aastal renoveerima vähemalt 3% kõigi tasandite avaliku sektori asutuste omanduses olevate hoonete üldpõrandapinnast. Avaliku sektori asutused peavad ka toodete, teenuste, hoonete ja tööde riigihangetes süstemaatiliselt arvesse võtma energiatõhususe nõudeid. Lisaks kehtestatakse avalikule sektorile kohustus vähendada energiatarbimist 1,7% võrra igal aastal. Avaliku sektori asutused peaksid ka edendama energiatõhususe lepingute kasutamist, eelkõige suurte (üle 1000 m²) mitteeluhoonete puhul, mis tuleb renoveerida. Direktiivi muutmisega adresseeritakse ka energiatõhususe edendamist tarbijate, koduomanike ja üürnike jaoks. Iga liikmesriik peab tagama, et kindel osa energiasäästust on suunatud haavatavatele tarbijatele, kütteostuvõimetutele inimestele ja sotsiaaleluruumides elavatele inimestele. Praegu puuduvad enamikul juhtudel, kui hoone vajab renoveerimist, eeskirjad kulude ja tulude õiglaseks ja mõistlikuks jagamiseks kinnisvaraomanike ja üürnike vahel. Ettepanekuga tugevdatakse liikmesriikide kohustust kõrvaldada huvide lahknemisena tuntud takistused omanike, kes tavaliselt peavad maksma energiatõhususe meetmete eest, ja üürnike vahel, kes võivad neist otseselt kasu saada. Ettepanekus nõutakse ka, et ELi liikmesriigid kehtestaksid tarbijakaitse ja teadlikkuse suurendamise meetmed ning toetaksid mitmepoolset dialoogi omanike ja üürnike organisatsioonide, tarbijaorganisatsioonide, 5 Lõppenergia tarbimine on riigis kohapeal tööstus-, transpordi-, teenuste-, põllumajandussektorile ja kodumajapidamistele tarnitud energia, kuhu ei kuulu energia muundamise sektorile ja energiatööstusele endale tarnitud energia. Lihtsustatult saab öelda, et energia lõpptarbimise hulka kuulub see energia (elekter, soojus, kütused), mille Eesti elanikud ja ettevõtjad riigisiseselt ära tarbivad. 6 Primaarenergia tarbimise maht näitab seda kui palju riigis energiat tarbitakse ehk riigi brutosisetarbimist. Seda nii kodudes ja ettevõtetes kui ka energia tootmisel ja jaotamisel. Sellest tarbimisest lahutatakse maha energia (nt elektri) eksport. Eksporditud energia tootmiseks kulunud energia jääb meie bilanssi. Primaarenergia tarbimise hulka kuuluvad näiteks kaod, elektritööstuse omatarve ja toodetud energia eksport. Primaarenergia tarbimise hulka ei kuulu näiteks põlevkivist kummikute valmistamine, aga seevastu põlevkiviõli tootmine kuulub, kuna toodetakse kütust. Lihtsustatult saab öelda, et primaarenergia hulka kuulub kogu riigis tarbitud ja toodetud energia (elekter, soojus, kütused) sh energia lõpptarbimine. taastuvenergiakogukondade, kodanike energiakogukondade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel. Dialoogi tulemuseks peaksid olema kõigile vastuvõetavate meetmete ettepanekud ning vajalikud stiimulid ja suunised. Teadmiste vähesus energiatõhususe parandamise võimaliku kasu kohta on oluline investeerimistakistus. Seetõttu tehakse ettepanekus liikmesriikidele ülesandeks luua ühtsed kontaktpunktid, kust tarbijad saaksid abi ja teavet selle kohta, miks ja kuidas energiat säästa. Eesti riiklik kliima- ja energiakava seab 2030. aasta Eesti soovituslikuks eesmärgiks hoida energia lõpptarbimine tasemel 32 kuni 33 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni 14% võrreldes viimaste aastate tipuga, ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega tasemele 60 TWh/a. Energiatarbimise kasvu peatamiseks tuleb senisest enam teha, sest kuigi põlevkivi kasutus on oluliselt vähenenud (2019. a vähenes see veerandi võrra võrreldes 2018. a), siis kasvanud on puitkütuste siseriiklik kasutus ning ka transpordikütuste kasutus on pigem kasvu- kui kahanemistrendis. Aastaks 2030 peame kahekordistama rekonstrueeritava korterelamute pinna ja kolmandiku võrra suurendama keskvalitsuse hoonete rekonstrueeritud pinda. Viimase viie aasta jooksul on keskvalitsuse hooneid rekonstrueeritud 0,5 mln m2 ulatuses ja vaja on rekonstrueerida veel 0,88 mln m2 keskvalitsuse hoonete pindu, sh aastaks 2030 eesmärgi 3%/a täitmiseks peab rekonstrueeritud saama 0,72 mln m2.7 Energiatõhususe direktiivi muutmise eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 194(2), mis on energiavaldkonna meetmete õiguslik alus. Kavandatud meetmete eesmärk on parandada energiatõhusust kõigis sektorites ja kogu energiaahela ulatuses ning seega taotleda üht artiklis 194 loetletud eesmärki, nimelt edendada energiatõhusust ja energiasäästu kooskõlas artikliga 194(1)(c). Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL nõukogu energia töörühmas, kus artiklipõhiste aruteludega alustati 9. septembril 2021. EL nõukogu 2021. a teise poolaasta eesistuja Sloveenia on seadnud eesmärgiks 2. detsembri energeetikaministrite nõukogul esitleda direktiivi eelnõu eduaruannet. Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ([email protected]), energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Kadi Avingo ([email protected]) ja Yana Laurand ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ([email protected]). Sisu ja võrdlev analüüs Järgnevalt on välja toodud ettepaneku peamised sätted, millega kehtivat energiatõhususe direktiivi oluliselt muudetakse või sellesse uusi elemente lisatakse. Peatükis I (artiklid 1-4) on esitatud eelnõu üldsätted, sh direktiivi reguleerimisala ja energiatõhususeesmärgid. Artiklitega 1 ja 4 sätestatakse ELi kõrgem siduv energiatõhususeesmärk lõpp- ja primaarenergia tarbimise valdkonnas, samuti soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid ning valem, mida liikmesriigid saavad kasutada oma panuse arvutamiseks. ELi üleste eesmärkide seadmisel lähtutakse lõpp- ja primaarenergia tarbimise tasemest, mis tuleb 2030. aastaks saavutada, ning eesmärgi taseme väljendamiseks võrreldakse neid tarbimistasemeid 2020. aasta võrdlusstsenaariumi prognoosidega 2030. aastaks. Sellisel viisil väljendatud eesmärkide tase kajastab täiendavaid jõupingutusi võrreldes nendega, mis on tehtud või riiklikes energia- ja kliimakavades esitatud. Liikmesriikide panused on soovituslikud, kuid siiski pakutakse välja võrdlusalused ja uued puudujääkide kõrvaldamise mehhanismid, mis täiendavad energialiidu 7 Eesti energiamajandus aastal 2020, kättesaadav https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_energiamajandus_2020.pdf juhtimismääruses8 kavandatud mehhanisme. Direktiivi ettepaneku uue artikliga 3 lisatakse uus säte, mis käsitleb energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. See hõlmab kohustust kaaluda energiatõhususe lahendusi poliitilistes ja investeerimisotsustes, mis tehakse energiasüsteemides ja muudes sektorites peale energiasektori, sealhulgas sotsiaaleluruumide valdkonnas. Peatükk II (artiklid 5-7) käsitleb avaliku sektori eeskuju. Artikliga 5 kehtestatakse avalikule sektorile kohustus vähendada avalike teenuste ja avalik-õiguslike asutuste rajatiste puhul oma energiatarbimist. Artikliga 6 laiendatakse renoveerimiskohustuse kohaldamisala kõigile avaliku sektori asutustele kõigil haldustasanditel ja kõigis avaliku sektori asutuste tegevusvaldkondades, sealhulgas tervishoius, hariduses ja riiklikus elamumajanduses, kui hooned kuuluvad avaliku sektori asutustele. Eesmärgiks on renoveerimine, mis vastab energiasäästuhoonete (NZEB) standardile ning renoveerimismääraks jääb vähemalt 3%. Artikliga jäetakse välja alternatiivid, mis võimaldasid liikmesriikidel saavutada samasugust energiasäästu muude meetmetega kui renoveerimine. Selliseid meetmeid võidakse jätkuvalt arvesse võtta artiklis 8 sätestatud energiasäästukohustuste puhul ja need aitavad kaasa selles artiklis sätestatud kohustuse täitmisele. Artikliga 7 tugevdatakse riigihankeid käsitlevaid sätteid, laiendades kohustust võtta kõigil avaliku halduse tasanditel arvesse energiatõhususe nõudeid ning kaotades kulutõhususe ning tehnilise ja majandusliku teostatavusega seotud tingimused. Muudatuse kohaselt võivad liikmesriigid nõuda, et avaliku sektori asutused võtaksid riigihangete puhul asjakohasel juhul arvesse ringmajanduse aspekte ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume. Liikmesriigid peavad ka avaliku sektori asutusi toetama, nähes ette suunised ja metoodika olelusringi kulude hindamiseks, luues pädevuskeskused ning julgustades kasutama koond- ja digitaalseid hankemenetlusi. Artikkel 7 sisaldab ka sätet, mille kohaselt võivad avaliku sektori hankijad nõuda, et pakkumuses avalikustataks uute hoonete globaalse soojendamise potentsiaal (arvuline näitaja kg CO2 ekvivalenti/m² (kasuliku sisepõrandapinna kohta) iga olelusringi etapi kohta, mis on arvutatud 50-aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena), eelkõige uute hoonete puhul, mis on suuremad kui 2000 m2. Peatükis III (artiklid 8-19) on välja toodud energiakasutuse tõhususe sätted. Artikli 8 muudatustega suurendatakse iga-aastast energiasäästukohustust 1,5 %ni kõikide liikmesriikide puhul ning lisatakse konkreetsed nõuded energiaostuvõimetuse leevendamiseks. Vastavalt artiklile 8 peavad liikmesriigid tagama, et riiklikud poliitikameetmed ei avalda haavatavatele tarbijatele ja lõpptarbijatele, energiaostuvõimetutele inimestele ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kahjulikku mõju ning et need poliitikameetmed leevendavad ja vähendavad tulemuslikult energiaostuvõimetust. Artiklis 8 nõutakse, et liikmesriigid saavutaksid osa kogu nõutavast lõpptarbimise energiasäästust haavatavate tarbijate ja lõpptarbijate, energiaostuvõimetute inimeste ning vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavate inimeste puhul. Artikliga 8 kehtestatakse ka puudujääkide kõrvaldamise mehhanism seoses nõutava energiasäästuga, mis tuleb saavutada konkreetsel kohustusperioodil. Energiasäästukohustus ei näe alates 1. jaanuarist 2024 ette paindlikkusmeetmete kohaldamist nõutava energiasäästu alternatiivseks arvutamiseks (artikli 8 lõiked 6–9). Energiatõhususkohustuste süsteeme käsitleva artikli 9 muudatus hõlmab põhivõrguettevõtjaid kui võimalikke kohustatud isikuid ning võimaldab liikmesriikidel nõuda kohustatud isikutelt teatava energiasäästu saavutamist haavatavate tarbijate ja lõpptarbijate, energiaostuvõimetute 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 inimeste ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavate inimeste seas. Direktiivi ettepaneku V lisas jäetakse fossiilkütuste otsese põletamise tehnoloogia kasutamisega seotud poliitikameetmetest välja energiasäästuga seotud vastutus ning selgitatakse, et energiasäästukohustuse täitmisel ei saa võtta arvesse energiakasutuse vähendamist ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi HKS) direktiivi kohaste meetmete abil, ja tugevdatakse täiendavuse nõuet seoses maksumeetmetega. Artikli 11 muudatusega viiakse energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide kriteerium ettevõtete liigilt energiatarbimise tasandile ning nõutakse auditisoovituste kinnitamist ettevõtte juhtkonna poolt. Sellega nõutakse energiajuhtimissüsteemi olemasolu ka suurimatelt energiat tarbivatelt ettevõtetelt, kes suudavad tõenäoliselt tulemuslikumalt tagada, et tehakse rohkem kulutõhusaid investeeringuid energia säästmiseks, samas kui ettevõtte üldine kulukoormus on tõenäoliselt väiksem. Samuti kehtestatakse selle artikliga andmekeskuste energiatõhususe seire kohustus, eesmärgiga kehtestada hiljem andmekeskuste kestlikkuse näitajad. Peatükk IV (artiklid 21-22) käsitleb tarbijate teavitamist ja nende mõjuvõimu suurendamist. Ettepanekuga tugevdatakse artiklis 20 tarbijate kaitset, kehtestades kaugkütte ja -jahutuse ning sooja tarbeveega seotud põhilised lepingulised õigused kooskõlas õigustega, mis on elektri puhul kehtestatud elektri siseturu direktiiviga9. Artiklis 21 tugevdatakse kohustusi tarbijate ees, eelkõige teabe kättesaadavust ja esitamist, teadlikkuse suurendamise meetmeid ning pakutavat tehnilist ja finantsnõustamist või -abi. Loodavad ühtsed kontaktpunktid ja vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid peaksid aitama märkimisväärselt suurendada klientide ja lõppkasutajate mõjuvõimu. Samuti sisaldab see artikkel kohustust teha kindlaks ja kõrvaldada tõkked, mis on olulised üürnike ja omanike või omanike endi lahknevate huvide puhul. Artiklis 22 osutatakse haavatavate tarbijate mõistele, mille liikmesriigid peaksid kehtestama vastavalt elektri siseturu direktiivi artiklitele 28 ja 29 ning maagaasi siseturu direktiivi10 artikli 3 lõikele 3. Artiklis 22 nõutakse, et liikmesriigid võtaksid selle mõiste kehtestamisel arvesse ka lõpptarbijaid, kes ei ole sõlminud energiatarnijatega otsest ega individuaalset lepingut. Samuti kehtestatakse artikliga 22 liikmesriikidele kohustus rakendada energiatõhususe parandamise meetmeid eeskätt haavatavate tarbijate, energiaostuvõimetute inimeste ja vajaduse korral sotsiaaleluruumide elavate inimeste seas, et leevendada energiaostuvõimetust. Liikmesriigid peavad rakendama energiatõhususe parandamise meetmeid, et leevendada muude poliitikavaldkondade ja meetmete, näiteks käesoleva direktiivi artikli 9 kohaselt rakendatavate maksumeetmete või ELi HKSi kohaldamise jaotuslikku mõju, ning soodustama rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite kasutuselevõttu. Artikliga 22 tugevdatakse ka ekspertide võrgustike rolli. Peatüki V (artiklid 23-25) artiklites 23 ning 24 on sätestatud kütte- ja jahutussüsteemide põhjaliku hindamise rangem kavandamine ja järelmeetmed, sealhulgas edendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Nende artiklitega kehtestatakse tõhusate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide miinimumnõuded, laiemad kulude-tulude nõuded ja heitsoojuse taaskasutamise kohustused. Tõhusa kaugkütte miinimumnõudeid karmistatakse järk-järgult, et tagada 2050. aastaks CO2 heite vaba soojus- ja jahutusenergia tarnimine tõhusates kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemides. Tõhusa koostootmise nõudeid täiendatakse koostootmisel tekkiva otsese CO2 heite kriteeriumiga, kui koostootmine ei põhine taastuvatel energiaallikatel või jäätmetel. Artiklis 25 selgitatakse ja suurendatakse riikide reguleerivate asutuste rolli energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamisel energiavõrkude kavandamise ja käitamise käigus. Samuti kasutatakse edusammude jälgimiseks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009 , mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse teadmisi. Võrguettevõtjate ja süsteemihaldurite arvukuse tõttu tuleks eelistada kaudset lähenemisviisi. Peatükis VI (artiklid 26-29) artiklis 26 selgitatakse ja tugevdatakse sätteid, mis käsitlevad erinevate energiateenuse osutajate, energiaaudiitorite, energiajuhtide ja paigaldajate kvalifikatsiooni-, akrediteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide kättesaadavust. Uute sätete kohaselt peavad liikmesriigid hindama kavasid iga nelja aasta järel alates 2024. aasta detsembrist. Artikli 27 muudatusega kehtestatakse täiendavad nõuded, et suurendada energiatõhususe lepingute kasutuselevõttu. Artikliga 28 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus esitada aruanne energiatõhususe investeeringute kohta, sealhulgas sõlmitud energiatõhususe lepingute kohta (energialiidu juhtimismääruse raames). Liikmesriigid peavad looma riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil projektide arendamise abimehhanismid, et edendada investeeringuid energiatõhususse ja aidata saavutada kõrgemaid energiatõhususeesmärke. Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Energiatõhususe direktiiviga reguleeritav valdkond kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 194 kohaselt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Energiatõhususe direktiivi muutmisettepanekuga kavandatud meetmete eesmärk on parandada energiatõhusust kõigis sektorites ja kogu energiaahela ulatuses ehk taotleda üht artiklis 194 loetletud eesmärki, nimelt edendada energiatõhusust ja energiasäästu kooskõlas artikliga 194(1)(c). Meetmete koordineerimine EL tasandil parandab energiajulgeolekut ning toob kasu keskkonnale ja kliimale. Energiasäästu puudujääke põhjustavad probleemid on kogu ELis sarnased ja esinevad kõikjal, seetõttu on ELi tasandi meetmed subsidiaarsuse alusel põhjendatud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 191. ELi tasandi meetmeid on vaja selleks, et tagada liikmesriikide panus ELi tasandi siduva energiatõhususeesmärgi saavutamisse ning kindlustamaks, et see eesmärk saavutatakse kollektiivselt ja kulutõhusalt. Asjaolu, et energiatõhususeesmärk ei ole riiklikul tasandil siduv, on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe direktiivi kavandatud muudatused üldiselt kaugemale sellest, mis on vajalik kõrgema energiatõhususeesmärgi saavutamiseks, pidades silmas 2030. aastaks seatud kõrgemaid ELi energia- ja kliimaeesmärke. Energiatõhususeesmärkide puhul on muudatused proportsionaalsed kokkulepitud ELi eesmärgiga vähendada KHG heidet vähemalt 55% aastaks 2030. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju majandusele Energiatõhususe direktiivi mõju majandusele on üldiselt positiivne, kuid negatiivse mõjuna võib täheldada halduskoormuse kasvu ettevõtetele. Väiksem energiatarbimine ja energiahindade langus tänu kõrgemale energiatõhususe tasemele aitab vähendada energiaga seotud kulusid ja energia hinda. Energiatõhususe meetmeid saab pidada vahenditeks, mis, lisaks kestliku energiavarustuse saavutamisele, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, varustuskindluse suurendamisele ja impordiarvete kärpimisele, aitavad edendada Eesti konkurentsivõimet. Eestis investeerivad ettevõtted energiatõhususse Euroopa keskmisega võrreldes vähem. Ainult üks hoone viiest, mis on Eestis ettevõtete kasutuses, vastab energiatõhususe kriteeriumitele. Euroopa Liidu näitaja selles valdkonnas on kaks viiest, mis on juba kõrgem. Euroopa Kontrollkoja raporti järelduste kohaselt tehakse energiatõhususe investeeringuid ennekõike ettevõtete poolt, mille energiakulud on suuremad või mis on läbi viinud energiaauditi. Ettepanek aitaks seda olukorda parandada. Eesti kohta nähakse energiatõhususe suurendamise potentsiaali eriti puidu-, paberi- ja toiduainesektoris, kaevandamises ja ehitusmaterjalide sektoris. Kuigi eeltoodud majandussektorite energiatõhususe suurendamine nõuab võrdlemisi tähtsaid energiatõhususe investeeringuid, eriti hoonete renoveerimise, transporditaristu parandamise ja tööstuste tootmisprotsesside tõhustamiseks, tekib sektorites pikemas perspektiivis lisandväärtus. Tööstuse ja ettevõtluse seisukohast peaks energiatõhususe suurendamine ning sellest tulenev väiksem energiakulu aitama kohalikel ettevõtetel suurendada oma tootlikkust, mis tuleneb väiksematest energiakuludest ja suurema energiatõhususega varade suurenenud turuväärtusest. Energiatõhusate tehnoloogiatega saab parandada ka Eesti innovatsiooni ja konkurentsivõimet energia sektoris tänu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja arendamisele. Need meetmed võivad omakorda suurendada tööhõivet energeetika sektoris. Samas on täheldada ka negatiivset mõju ettevõtjatele, mis kaasneb halduskoormuse kasvuga. Uus ettepanek sätestab, et ettevõtted, mis tarbivad energiat aastas 10 TJ kuni 100 TJ, on kohustatud viima läbi energiaauditi kord nelja aasta jooksul. Ettevõtted, mis tarbivad aastas rohkem kui 100 TJ energiat, on kohustatud ettevõttes rakendama energiajuhtimissüsteemi. Uue ettepanekuga kaasneb seniste energiaauditi kohuslaste Eesti nimekirja suurenemine 154-lt ligikaudu 803-le, mis on rohkem kui 5 korda. Eestis on vahemikus 10 TJ kuni 100 TJ aastas energiat tarbivaid ettevõtteid ligikaudu 676 ja aastas üle 100 TJ tarbivaid ettevõtteid ligikaudu 126. Muudatusettepaneku kohaselt oleks seega auditikohuslasti ettevõtteid 676 ja energiajuhtimissüsteemi kohuslasi 126. Peame arvestama, et ettevõtete halduskoormus kasvab. Kui riik otsustab lahendada energiatõhususe eesmärkide täitmise läbi maksumäärade tõstmise ja uute maksude kehtestamise, seeläbi suunates tarbijaid energiat vähem tarbima, võib suureneda tarbijate maksukoormus. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Komisjoni ettepanek toob endaga kaasa keskkonnakasu, mis on seotud energianõudluse vähenemisega. Samuti saab täheldada ka energiatarbimise vähenemise mõjuga kaasnevat kasvuhoonegaaside heite vähenemist ja õhusaaste vähenemist. Ettepaneku keskkonnamõju väljendub selles, kui suur süsihappegaasi heide energia tootmisel tekib ja kui suur on energia tootmiseks vajalik ressursside kasutus. Mida suurem on primaarenergia ja lõppenergia kulu, seda suurem on ka keskkonnamõju. Kaudselt, saastetasude ja ressursikasutuse kaudu, väljendab keskkonnamõju ka energia hind. Selleks et saavutada suurem kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 % kuluoptimaalselt viisil, tuleb võrreldes lähtetasemega (2007 aasta võrdlusstsenaariumi prognoos) lõpp- ja primaarenergia tarbimist vähendada vastavalt vähemalt 36% ja 39%11. Lõpptarbija jaoks tooks energiatõhusus madalamaid püsikulusid ja kvaliteetsema elukeskkonna. Seletuskirja kirjutamise kontekstis oli energia hindade teema eriti aktuaalne, kuna elektri 13.09.2021 börsihind oli elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 141,6 eurot, mis on ühtlasi elektri hinnaajaloo uus rekord. 11 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN Uus energiatõhususe direktiiv aitab vähendada energia ja kütuste tarbimist ning vähendada energia tootmist. Kuna uute muudatusettepanekute tagajärjel energianõudlus väheneb, siis hakatakse kasutama energiatootmises vähem fossiilkütuste allikaid, mis omakorda vähendab ka heitkoguseid. Samuti väheneb ka energiatootmiseks kuluvad jahutusvee- ja maakasutus elektritootmises ning paranevad ka riigi ökosüsteemid (taimede ja loomade elupaigad). Eelnõu aitab vähendada 8 % võrra õhusaasteainete heidet. Samuti toob keskkonnale kasu ka väiksem kütusega varustamise vajadus, väiksem taristuvajadus ja väiksem heide vette, näiteks suitsugaaside puhastusseadmetest.12 Umbes 45% Eestis kasutatavast energiast kulub hoonetele ja seetõttu on Eestis väga oluline muuta hooned energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat, säilitades olemasolevaid konstruktsioone ning korrastades hoone välisilmet. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Energiatõhususe osade ettepanekute puhul võib tekkida oluline mõju riigi julgeolekule, kui läbirääkimiste käigus ei õnnestu saavutada erandid riigikaitse andmekeskuste jaoks. Energiatõhususe direktiivi muudatusettepaneku puhul tuleb arvestada riigi julgeoleku kaalutlustega. Riigi julgeoleku seisukohast on oluline tagada, et energiatõhususe direktiiv peaks seadma erandi rekonstrueerimise kohustuses riigikaitse ja elutähtsate teenuste osutamiseks olulistele andmekeskuste hoonetele. Energiatõhusamate lahendused on kasutusel ka riigikaitsesektoris. Kui seni oli direktiivi järgi võimalik liikmesriigil otsustada, et kõrgeimat energiatõhususe nõuet ei kehtestata kaitseväe hoonele (v.a elu ja kontorihoonetele), siis direktiivi muudatuse kavandi järgi on plaan see erand kaotada. Energiatõhususe nõuded võivad kehtida n.ö tavapärase kasutusega hoonetüüpidele, nagu kasarmud, ühiselamud, büroo-(s.t staabi-)hooned, sööklad, õppehooned jms. Samas on riigikaitsevaldkonnas hulk väga spetsiifilise funktsiooniga hooneid, mille puhul on energiatõhususe saavutamine ebamõistlik ning teatud juhtudel ka lausa keeruline. Kuna üks direktiivi sätetest kohustab raporteerimist andmekeskuste asukohta kohaliku omavalitsuse tasandi võib tekkida võimalus teostada sihitud rünnakuid selliste objektide vastu. Väliskoostöö seisukohast tuleb arvestada, et kuna liikmesriikidel on kohustus saavutada summaarne lõppenergiasääst, tuleb arendada riikidevahelist koostööd, et saavutada ettepaneku eesmärgid. Siinkohas peame oluliseks koostööd. Mõju regionaalarengule Energiatõhususe direktiivi olulisim regionaalarengu mõju on energiaostuvõimetuse leevendamine ning energiahindades vähenemine, mis toob kaasa positiivset mõju elanikkonna elutaseme parandamisele maapiirkondades, tõstab inimeste heaolu ja elustandardit. Energiahinnad ja energiaostuvõimetus on omavahel tihedalt seotud. Euroopa Investeerimispank on uurinud energiatõhususe mõju energiahindadele oma 2013. aasta raportis ning tulnud järeldusele, et kütusearvete vähendamine energiatõhususe meetmete abil võib leevendada nii energiavaesust kui ka paljusid ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud 12 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN probleeme.13 Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära. Toimetulekutoetust said 2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295 inimest14. Võttes aluseks Eesti määratluse järgi 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustas energiaostuvõimetute isikute arv 2020. aastal 1,4% Eesti elanikest. Nendel isikutele maksti 2020. aastal toimetulekutoetust sealjuures energiakulude tasumiseks. Kuigi Eesti ei paista Euroopa tasandil väga probleemsena silma, aitab eelnõu leevendada tänaste energiostuvõimetute perede murekohti siseriiklikul tasemel ja vältida tulevikus energiaostuvõimetuse kasvamist.15 Üldisemalt aitab energiatõhusus tagada Eesti regionaalarengu eesmärke, täpsemalt elamisväärse ja turvalise elukeskkonna ning igapäevaelu vajaduste rahuldamise, et aidata kaasa rahvastiku vähenemise ja vananemise aeglustamisele maapiirkondades. Selleks toetatakse toimepiirkonna keskuste tagamaal hõreasustusega piirkondade majapidamiste kohandamist tänapäevastele baasvajadustele vastavaks. Samuti aitab selline muudatus tagada toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosivat elukeskkonda. Võtmata arvesse regioonide võimekust energiatõhususe meetmetest osa võtta, võib tekkida olukord, kus väiksema võimekuse piirkonnad jäävad teistest maha. Selle vältimiseks on oluline energiatõhususmeetmete rakendamisel teha meetmetes vastavalt piirkonna võimekusele regionaalseid erisusi (nt. toetusmäärad), et energiatõhususpotentsiaali kõikides piirkondades ära kasutada. Lühemas plaanis võib väheneda kohalike omavalitsuste rekonstrueerimiskulude arvelt piisava toetuse puudumisel võimekus panustada sisutegevustesse ja teenuste arendamisse. Pikemas plaanis leevendab seda osaliselt saadav energiasääst, kuid arvestada tuleb, et ka tehtav investeering amortiseerub ning nõuab täiendavaid kulutusi. Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uus energiatõhususe eesmärk eeldab suuremaid investeeringuid energiatõhususe sektorisse, kuid energiasäästuga kaasnevad ka kaudsed ja otsesed tulud. Energiatõhusus peaks olema isetasuv, mis tähendab, et riigieelarvele on pigem lühiajaine kulude suurenemine, mis mingil hetkel kandub üle kulude kokkuhoiuks. 2024-2050 peaks avaliku sektori energiatarbimine vähenema 45,9%, mis tähendab taaskord kulude kokkuhoidu, aga teistpidi administratiivse koormuse kasvu. Esmalt võib prognoosida energiatõhususega kaasnevate investeeringute või energiatõhususega kaasnevate toetuste suurenemist, mis suurendab ka kulusid riigieelarves. Samas võib pikemas perspektiivis prognoosida ka riigieelarve kulude kokkuhoidmist, mis võib tekkida energiatõhususe paranemise ja energianõudluse vähenemisega. Üleüldine elanikkonna tervise ja heaolu paranemine võib tuua rohkem tulu riigi eelarvesse, kuna positiivne sotsiaalne ja keskkonnamõju vähendab kulutusi sotsiaalkindlustusele. Energiatõhususe investeeringud võivad ka riigieelarve kulutusi vähendada selle võrra, et vähenevad töötushüvitised, mille riik hakkab vähem maksma tänu paranenud tööhõive energiatõhususe sektoris. Energia tarbimise vähenemine võib 13 Euroopa Investeerimispank. https://www.eib.org/attachments/epec/epec_guidance_on_energy_efficiency_in_public_buildings_en.pdf 14 Energiamajanduse korralduse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?leiaKehtiv#para2 15 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) energiatootmise sektorites mõjutada tööhõivet ka negatiivselt, kuid tänu energiatõhususele paraneb tööhõive muudes valdkondades. Üks suurimaid mõjusid võib tekkida direktiivist tulenevast laienenud kohustustest keskvalitsuselt kogu avalikule sektorile. Eraldi mõjud on avalikule sektorile, kus aastatel 2024- 2050, kokku vajaks kohustuse all olevates hoonetest renoveerimist 81%. Direktiivist tuleneb kohustus iga-aastaselt renoveerida 3% avaliku sektori hoonete kasulikust üldpõrandapinnast. Komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid looma avaliku sektori asutuste andmebaasi, mis hõlmaks ka nende aastast energiatarbimist. 2018. aastal on Riigikontrolli16 arvutuste kohaselt kuulub avalikule sektorile 46 keskvalitsuse hoonet rekonstrueerimise kohustuse täitmiseks. Rahandusministeeriumi17 nimekirja alusel saab avaliku sektorite asutustest haldusalade kaupa koondada 2658 avaliku sektori asutust sh keskvalitsus, kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ettevõttete, sihtasutuste ja muude avaliku sektori hooneid. Sellest tulenevalt suureneb hoonete rekonstrueerimise kohustuse alla kuuluvate asutuste nimekiri 46- lt 2658-le, ehk 58 korda, mis tähendab riigi eelarvele olulisi kulutusi. Samas arvestades olukorda, et paljud asutused asuvad üüripinnal ega tarbi nad olulisel määral energiat, ei mõjuta antud ettepanek väiksemaid asutusi, mis vähendab direktiivi poolt hõlmatud asutuste koguarvu. 18 Riigikontrolli19 varasemas aruandes tuuakse välja, et 2015. aasta lõpu seisuga oli omavalitsuste ja nende ühingute valduses kokku 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet, suletud netopinnaga kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit. Eespool viidatud hoonete hulka kuuluvad 2015. aasta seisuga:  omavalitsuse enda hooned 4787 (4,85 mln m2);  omavalitsuse valitseva mõju all olevate ühingute hooned 561 (0,56 mln m2);  hoonestusõigus Riigi Kinnisvara ASi kasuks 22 (koolihooned või kooliteenindavad spordi-või vaba aja veetmise hooned üle Eesti, 0,07 mln m2) omavalitsus tasub üüri ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist;  hoonestusõigus ehitamise või renoveerimise rahastaja kasuks, omavalitsus tasub üüri ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist 16 (neist 14 Tallinnas asuvat koolihoonet, 0,1 mln m2);  5386-st hoonest 532 olid andmete kogumise hetkel hooned, mida kasutatakse mitmel otstarbel, teisisõnu multifunktsionaalsed hooned. Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna esialgsel hinnangul on eeldatavasti vajalik energiasäästumeetmetesse suunata täiendavalt 2,6 mld € perioodil 2021-2030. See summa on Eesti riigieelarvele päris olulise mõjuga. Omavalitsuste hinnangul on olemasolevatest hoonetest 81% täielikult ja 8% osaliselt neile vajalikud ka viie aasta pärast. Oma hoonete investeeringuvajaduseks (sh energiasääst) on omavalitsused kokku hinnanud 838 miljonit eurot, sellest 647 miljonit eurot on vaja nende 16 „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus Kui energiatõhusad on avaliku sektori hooned?“ - Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 24. mai 2018 17 Rahandusministeeriumi kodulehekülg. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus 18 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT REPORT Accompanying the Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on energy efficiency (recast) - https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52016SC0405 19 Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest, Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. oktoober 2016 hoonete tarbeks, mis ei ole praegu heas või väga heas korras ja 191 miljonit eurot vajatakse praegu heas või väga heas korras olevate hoonete jaoks (2015.a. seisuga). Kuigi uuring ei anna informatsiooni hoone tegeliku energiatõhususe kohta, võib eeldada, et hooned, seisukorra määratlusega väga halb, rahuldav ning suur osa heas korras olevatest hoonetest ei vasta kehtivatele energia-tõhususe miinimumnõuetele. Lisaks hoonete rekonstrueerimise kohustusele kohaldub avaliku sektori asutustele kohustus kogumina igal aastal säästa 1,7% energiat ja võtta riigihankeid teostades aluseks energiatõhususe nõudeid. Antud kohutusega kaasneb vajadus asutustel oma energiatarbimist jälgida ja planeerida meetmeid energiatarbimise vähendamiseks. Komisjon on soovitanud riikidele töötada välja andmebaas mis sisaldab avaliku sektori hooneid ja nende energiatarbimist. Avaliku sektori energia säästmise tulemusel tuleb energiatarbimist vähendada ennekõike hoonetes ja ühistranspordis. Euroopa Liidu tasandil reguleerivad transpordi energiatarbimist mitmed õigusaktid, mistõttu ei ole suure tõenäosusega vaja suunata transpordi sektorile kehtivate CO2-heitenormide kõrval täiendavat rahastust 1,7% aastas energia säästmiseks. Samuti kehtib riigil võimalus hoida 1,7% aastas energiat kokku valdkonnas, kus see kõige mõistlikum tundub. Samuti on tehtud ettepanek suurendada riikliku energiasäästukohustuse eesmärki 2024-2030 ligi 2 korda. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline töötada välja täiendavaid energiatõhususe meetmeid sh toetusi, rahastusskeeme, koolitusi jm. Mõju riigieelarvele avaldub läbi täiendavate toetusmeetmete kehtestamise vajaduse ning mõõtmis, raporteerimis ja arvutuskohutuse täitmise. Olenevalt sellest, kuidas riik otsustab eesmärki täita, võib tekkida vajadus kohalikel omavalitsustel rakendada ja raporteerida täiendavaid energiatõhususe meetmeid. Esialgne mõjuhinnang näitab, et eesmärgi täitmiseks, säästa aastas täiendavalt 1,5% energiat tähendab lisanduvat rahastusvajadust 2,6 mld € 2021-2030 perioodil. Mõju halduskoormusele Direktiivi ettepanekuga kaasneb halduskoormuse kasv ning teatud mahus dubleerimine teiste kehtivate seadusaktide nõuetega. Direktiivi artikkel 8 näeb riigile ette kohustuse töötada välja, mõõta ja raporteerida energiaostuvõimetute isikute seas saavutatud energiasäästu. Selle eesmärgi täitmisega kaasneb suur halduskoormuse kasv. Naaberriikide näitel (Soome, Läti, Leedu) on kohustuse täitmiseks määratud riiklik allasutus, mis energiasäästu arvutamiseks vajalike metoodikaid, meetmeid ja andmekorje teostab. Näeme, et selline aruandluskohustus tekitab üleliigset halduskoormust ning ei aita kuidagi direktiivi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuna selline lähenemine muudab meetmete suunamise abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks, välistades võimaluse arvestada valdkondlike indikaatoreid. Samuti tuleb ettepaneku jõustumisega vältida teistest direktiividest tulenevate kohustuste dubleerimist. Nii on näiteks näha, et seoses direktiivi vastuvõtmisega võib tekkida dubleerimine seoses eraldi soojuse, jahutuse ja kuuma tarbevee lepingutingimuse sättega, mis ei tohiks minna vastuollu tüüptingimuste regulatsioonis 93/13/EMÜ20 juba seatud nõuetega. Ettepanekuga kaasnev mõjuhinnang toob negatiivse mõjuna välja Eesti halduskoormuse kasvu. Energiatõhususe direktiivi eri sätteid käsitleva aruandluse üksikasjad on sätestatud juhtimismääruses (määrus (EL) 2018/1999), mille kohaselt peab iga liikmesriik koostama aastateks 2021–2030 kümneaastase lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ning konkreetseid 20 Tarbijate kaitse ebaõiglaste lepingutingimuste eest - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/LSU/?uri=celex:31993L0013 nõudeid, mis käsitlevad energiatõhususeesmärkide seadmist, aruandekohustusi, edusammude jälgimist ning ebapiisavate eesmärkide ja edusammude korral võetavaid parandusmeetmeid. Arvestades uue energiatõhususe direktiivi nõudeid tuleb tagada kahe õigusakti sidusus, et vältida nõuete kattumist. Seda tuleb eriti teha direktiivi sätete puhul, mis sätestavad seotud soovituslike riiklike eesmärkide kehtestamist, puudujääkide kõrvaldamise mehhanismi ja aruandekohustust. Lisaks halduskoormusele on märgata nii energiaauditi kohuslaste kasvu kui ka suurema auditi nõudluse tagajärjel tekkiva auditite hinna kasvu. See omakorda põhjustab suuremat nõudlust audiitorite järele. Näeme selles võimalust audiitorite nõudeid hakata diferentseerima läbi ettevõtte tegevusala ning osadele auditooritele aidata spetsialiseeruda auditi eriliigile (nt. hoonete energiatõhususele spetsialiseerunud audiitor). Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale Energiatõhususe paranemisega peaks kaasnema elanikkonna tervise ja heaolu paranemine ning tervisealase võrdsuse saavutamine. Hoonete parem energiatõhusus tähendab nii paremaid temperatuuri tingimusi hoonetes, paremat õhupidavust, valgustust kui ka siseõhu kvaliteeti ning vähenenud niiskust ja hallitust. Oluline roll on eelkõige hoonete sisetemperatuuril ja võimel hoida sisetemperatuur mugaval tasemel. Mugav sisetemperatuur aitab ära hoida olukorda, kus elanikkond peab kannatama talvel külma kätte, suvel sooja kätte või üleliigse niiskuse kätte. Vale sisetemperatuur ning sellega kaasnev ebamugavus põhjustab tõsiseid terviseprobleeme, sh ka vaimse tervise ja südamehaigusi. Üldiselt kajastub positiivne mõju tervisele südame-veresoonkonnahaiguste, hingamisteede haiguste (astma, nakkushaigused, allergiad jne), kopsuvähi ning kognitiivsete ja vaimse tervise häirete vähenemises. Kuna puudutakse vähem kokku ruumi küttesüsteemidest ja kütustest tuleneva siseruumide õhusaastega, mis põhjustavad nii kroonilisi kui ka ägedaid hingamisteede haigusi. Niiskus ja halvasti soojustatud ruumid põhjustavad selliseid laialdaselt levinuid haigusi nagu astma ja allergia. Äärmuslikud temperatuurid viivad raskemate tervisehäireteni nagu insult.21 Energiatõhususega kaasnev renoveerimine ja energiatõhususe parandamine aitavad kodumajapidamistel hoida ruumi vajalikul sisetemperatuuril ning aitavad parandada ka energiaostvõimetute perede olukorda. Paranenud ventilatsiooni- ja elektriseadmed vähendavad ruumis liikuvaid saasteaineid, mis vähendavad raskete krooniliste (astma, vähk, nakkushaigused, allergiad) haiguste riski. See tegur võib omakorda positiivselt mõjutada ka elanikkonna keskmist eluiga, mis võib pikeneda vastavalt paranenud elutingimustele. Parem energiatõhusus omab kaudset mõju ka haavatava leibkonna sissetulekutele, mis võivad paraneda tänu vähenenud energia- ja tervisekuludele. Samuti tuleb arvestada mõju tarbijatele ning nende sissetulekutele. Komisjoni mõjuhinnangu arvutuste kohaselt peaks energiaga seotud kulud (nii transpordiga kui ka ilma selleta) osa kodumajapidamiste kuludes kasvama 2030. aastal. Samas saavad kodumajapidamised kompenseerida lisakulutusi peaaegu täielikult kütuse- ja elektrikulude vähenemisega, mis tuleneb energiatõhususe suurenemisest. 2050. aasta perspektiivis väheneks energiaga seotud kulude osa 2030. aastal kõrgema energiatõhususega kodumajapidamiste jaoks.22 21 WHO (2011), Health in the green economy : health co-benefits of climate change mitigation- housing sector, https://www.who.int/publications/i/item/9789241501712 22 Energiatõhususe direktiivi mõjuhinnang. SWD/2016/0405 final - 2016/0376 (COD) Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 9% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. Selle saavutamiseks toetame paindlikkust, et oleks võimalik seada riikide eripärasid arvesse võttev riigisisene soovituslik energiatõhususe eesmärk. Direktiivi uuendamisel tuleb vältida teistest EL õigusaktidest seatud kohustuste ja eesmärkide dubleerimist ning vältida olulist halduskoormuse tõusu. Selgitus: Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut seada Euroopa Liidule eesmärk vähendada 2030. aastaks energiatarbimist 9% võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga23. Eesmärk on liidu tasandil muudetud siduvaks, kuid eesmärk kohaldub liikmesriikidele indikatiivselt. Võrdlusstsenaarium prognoosib Eestile 2030. aasta energia lõpptarbimiseks 33 TWh ja primaarenergia tarbimiseks 59,5 TWh. Esialgsetel hinnangutel kujuneks Eestile indikatiivne 2030. aasta eesmärk lõpptarbimises 30,16 TWh (tänane siseriiklik eesmärk24 on 32-33 TWh) ja primaarenergia tarbimises 53,79 TWh (tänane siseriiklik eesmärk25 on ligikaudu 60 TWh). Peame oluliseks riikliku energiatõhususe ambitsiooni tõstmisel ja eesmärkide seadmisel arvestada riigi energiatarbimist ja -tootmist mõjutavaid asjaolusid ja eripärasid sealhulgas riikide regionaalseid, majanduslikke, geograafilisi, klimaatilisi ja struktuurilisi erisusi, kuid ka energiamajanduslikke arenguid ja püstitatud eesmärke nagu uute energiaallikate, -salvestuse ja -kandjate turule tulek, muutused energia impordis ja ekspordis, varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamine ning tarbimisharjumuste ja -struktuuri muutus. Eesti puhul näeme, et suurim energiatõhususe potentsiaal on hoonete renoveerimisel ja transpordi ning tööstuse sektorites. Mainitud sektorite energiatõhususe potentsiaal peitub tihtilugu kulukate energiatõhususe investeeringute taga – hoonete renoveerimine, transporditaristu rajamine ja tööstuste tootmisprotsesside tõhustamine. Pooldame üldise energiatõhususe eesmärgi liikmesriigi tasandil mittesiduvaks jätmist, seeläbi välistades olukorda, kus liikmesriigis tuleks siduva eesmärgi täitmiseks hakata keelama uute tootmisüksuste, energiakandjate ja tarbijate turule tulekut, juhul kui 2020. aasta prognoosid ei näe ette kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks olulise energiatõhususest mittesõltuva tarbimismahu või energiatootmise kasvu. Peame oluliseks, et liikmesriikides, kus on võimalus taastuvenergiat suures mahus toota näiteks meretuuleparke rajades, saavad seda energiat ka eksportida näiteks elektri või vesiniku kujul. Transpordi sektori energiatõhususe suurendamine on ülimalt oluline, kuid Eesti kontekstis on oluline arvestada energiatõhususe potentsiaali mõjutatust näiteks hajaasustuse, sobivate tehnoloogiliste alternatiivide puudumise (käesolevalt ei ole kulutõhusaid alternatiive nt biogaasi bussidele maapiirkondades) ning elektritranspordi ebaefektiivsusest külmadel talvedel. Leiame, et transpordi sektori energiatõhususe lahenduste elluviimiseks on vajalik teostada mahukaid ühistranspordi taristuinvesteeringuid ja töötada välja innovaatilise lahendusi nagu reisijateveo digitaliseerimine ning liikuvus kui teenus (Mobility as a Service ehk MaaS). Eesti on toetanud ja plaanib ka edaspidi toetada investeeringuid hoonete energiatõhususse, ühistranspordi taristu arendamisse ja ettevõtete energia- ja ressursitõhususe investeeringutesse. 23 EU Reference Scenario 2020 - https://ec.europa.eu/energy/data-analysis/energy-modelling/eu-reference- scenario-2020_en 24 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 25 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf Teeme ettepaneku direktiivi lisas 1 energiamahukuse komponendi määramisel võtta aluseks riikide klimaatilised tingimused. Eesti talved on külmad ja suvetemperatuurid muutumas üha kõrgemaks, Eesti energiatarbimine sõltub suurel määral külmast kliimast ja sellega kaasnevast soojusvajadusest. Energia lõpptarbimist hoonetes on võimalik hoonete kulutõhusa tervikliku renoveerimisega Eesti kliimas vähendada kuni 7 TWh energia lõpptarbimisest26 ehk 41% aastaks 2050, mis moodustab ligikaudu 21% kogu lõpptarbimisest. Lisaks energiatõhususele tuleb hoone terviklikul rekonstrueerimisel tagada ka tervislik sisekliima (mugav sisetemperatuur ja piisav õhuvahetus). Reeglina puudub rekonstrueerimata hoonetes nõuetele vastav õhuvahetus, mistõttu selle rajamisega suureneb ka energiakulu, mille võrra omakorda väheneb rekonstrueerimisel soojusenergia kokkuhoiust tekkiv energiasääst. Muutuva kliima tõttu tekib suvedel üha tihemini kuumalaineid, mis tingivad suureneva vajaduse jahutuse järele. See omakorda tähendab uue energiakulu teket ja vähendab hoonete sektorist tulenevat energia kokkuhoiu osakaalu. Näiteks on Eesti suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu) hoogu sisse saamas kaugjahutuse kasutamine. Leiame, et energiatõhususe raamistikuga peab pidevalt kaasas käima kulutõhususe põhimõte ja seda mitte kitsalt konkreetsete tegevuste ja meetmete raames aga laiemalt. Näiteks suurendades hoonete energiatõhusust, vähenevad inimeste küttekulud, kuid väiksem kaugkütte soojuskoormus võib tuua kaasa kaugkütte soojuse hinna tõusu, misläbi kõrgemad küttearved võivad suurendada energiaostuvõimetust, seevastu pole ebatõhus energiatarbimine ka kaugküttes jätkusuutlik. Kui kohustada ettevõtetes teostama energiatõhususe investeeringuid ja meetmeid, mis pole kulutõhusad, võib nende ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus kannatada läbi mittetasuvate investeeringute teostamise või andma riikidele paindlikkust neid ise arvesse võtta. Energiatõhususe direktiivi muudatused peavad seetõttu ka selliste aspektidega arvestama. Oluline on riiklike energiatõhususe eesmärkide määramisel arvestada uute süsinikuneutraalsete kütuste turule tulekuga (nt vesinik ja biogaas), mille puhul energiatarbimine reeglina suureneb. Eesmärkide seadmisel tuleb arvesse võtta ka energia eksporti (nt vesiniku ekspordil jääb riigi energiabilanssi vesiniku tootmiseks kulunud primaarenergia). Samuti tuleb arvestada uute tootmisüksuste paigaldamisega, jättes võimaluse igal riigil ise valida parim tee kliimaneutraalsuseni. Peame oluliseks Eesti näitel ka tööstussektori, aga ka muude majandussektorite kasvu, mis samuti toob kaasa energiatarbimise suurenemise. Peame vajalikuks eesmärkide seadmisel selliseid arenguid arvesse võtta või tagada riikidele paindlikkus neid arvesse võtta. Näeme Eestis suurt potentsiaali ka salvestustehnoloogiatel ja heitsoojuse kasutamisel. Direktiivi muutmisel tuleb vältida teistest direktiividest seatud kohustuste ja eesmärkide dubleerimist. Näiteks näeme, et direktiivis eraldi soojuse, jahutuse ja kuuma tarbevee lepingutingimusi seades tuleb tagada, et need ei läheks vastuollu tüüptingimuste regulatsioonis 93/13/EMÜ27 juba seatud nõuetega ja tarbijavaidluste mehhanismid ei tohi tekitada kohtumenetlusega paralleelseid sundtäidetavate otsusteni jõudvaid vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteeme (direktiivi ettepanek seda ka ei nõua). 2. Energiatõhususe suurendamine peab olema kulutõhus ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid mitte suurendav, tagades energiatõhususe edendamise poliitika ja 26 „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ - https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 27 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01993L0013-20111212&from=EN investeeringute positiivse mõju majanduse konkurentsivõimele ning ühiskonnale tervikuna. Pooldame energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte arvestamist oluliselt energiatarbimist ja -tõhusust mõjutavate sektorite planeerimis- ja investeerimisotsuste langetamisel viisil, mis väldib ebamõistlikku halduskoormust. Selgitus: Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on energialiidu ja kliimameetmete juhtimismääruses28 määratletud järgmiselt: „energiatõhususe esikohale seadmine“ - alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral arvesse võtmine energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja investeerimisotsuste puhul, et muuta energianõudlus ja -pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbijakajast lähtuvate algatuste ning energia muundamise, ülekande ja jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi nende otsuste eesmärgid. Euroopa Komisjon avaldas 28. septembril käesoleval aastal soovituse “Energiatõhususe esikohale seadmine - põhimõtete rakendamine. Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal.29”. Dokument annab üldised soovitused energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte siseriiklikuks rakendamiseks sh soovitused mõjude hindamiseks ning kulude-tulude analüüsi läbiviimiseks. Dokument annab hea ülevaate energiatõhususe laiematest positiivsetest mõjudest sh energiaostuvõimetuse leevendamisel, energiajulgeoleku tagamisel, majanduskasvu edendamisel, tööstuse tootlikkuse kasvamisel, õhusaaste vähendamisel ja mitmed muud laiemad positiivsed mõjud. Näeme vajadust ka Eestis neist arvukatest positiivsetest mõjudest osa saada. Peame kulutõhusalt ja mõistuspäraselt saavutatud energiatõhusust oluliseks kliimaeesmärkide täitmisel, aga ka vajalikuks hoovaks majanduse konkurentsivõime suurendamisel, uute töökohtade loomisel ja süsinikuheite vähendamisel. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte soovituslik ja horisontaalne rakendamine kõigis valdkondades on oluline Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte eesmärk ei saa olla kitsalt energiasäästu saavutamine, vaid kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsuste langetamisel laialdasemate energiatõhususe positiivsete efektide arvestamine ning alternatiivide kaalumine. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamine ei tohi minna vastuollu kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsuste plaanitud eesmärkide saavutamisega, vaid abistama nende otsuste langetamisel ja eesmärkide täitmisel energiatõhusamaid alternatiive kaaluda. Oleme seisukohal, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamisega ei tohi kaasneda ebamõistlik aruandlus ja halduskoormus. Näeme halduskoormuse suurenemist ennekõike riikliku raporteerimise, aga ka eraldi põhimõtte rakendamise ning seire eest vastutava asutuse määramisel. Leiame, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte 28 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 - https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02018R1999-20210729&from=EN 29 KOMISJONI SOOVITUS, energiatõhususe esikohale seadmine – põhimõtete rakendamine. Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal. - https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=C(2021)7014&lang=et rakendamine on parimal viisil teostatud läbi kõigi turuosaliste teadlikkuse suurendamise ja soovituslike metoodikate ning juhendite olemasolu tagamise ning seda asjakohasel juhul. Näeme, et Eesti elektri- ja gaasivõrgud on juba täna tõhusalt majandatud ja energiatõhususe põhimõtted hindade kooskõlastamisel arvesse võetud, mistõttu ei näe Eesti näitel suuremat väärtust täiendava aruandluskohutuse näol, kuid peame sellegipoolest oluliseks põhimõtet elektri- ja gaasivõrkude arendamisel rakendada. Parim viis energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet rakendada on läbi selle integreerimise olemasolevate õigusaktide ja protsessidega. Headeks näideteks saavad olla energiatõhususe integreerimine mõjuanalüüse, toetusmeetmete väljatöötamist, riiklike ja kohaliku tasandi planeeringuid reguleerivatesse õigusaktidesse. 3. Toetame riiklike energiatõhususe meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel nende suunamist sihtgruppidele, kus võimekus iseseisvalt energiatõhusust tõsta on madal. Eesti ei poolda eraldi kohustuse seadmist aruandmiseks energiaostuvõimetute seas energiasäästu saavutamisest, kuna selline lähenemine muudab meetmete suunamise abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks. Selgitus: Energiaostuvõimetus tähendab energiatõhususe direktiivi muudatusettepaneku raames kodumajapidamise puudulikku juurdepääsu põhilistele energiateenustele, mis on aluseks inimväärsele elatustasemele ja tervisele, sealhulgas piisavale soojusele, jahutusele, valgustusele ja seadmete kasutamiseks vajalikule energiale asjaomase riigi kontekstis, olemasoleva sotsiaalpoliitika ja muude asjakohaste poliitikameetmete korral30. Energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on energiaostuvõimetu isik defineeritud läbi sotsiaalhoolekande seaduse. Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära31. Toimetulekutoetust said 2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295 inimest. 30 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN 31 Energiamajanduse korralduse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?leiaKehtiv#para2 TOIMETULEKUTOETUST SAANUTE HULK MAAKONNITI 2020. AASTAL, % Võru maakond; Harju maakond; 2,43% Tallinn; 0,89% 1,27% Viljandi maakond; 1,18% Hiiu maakond; 3,83% Valga maakond; 3,31% Ida-Viru maakond; 1,86% Tartu maakond; 1,09% Jõgeva maakond; Saare maakond; 0,95% 1,01% Järva maakond; 1,36% Rapla maakond; 3,27% Lääne maakond; 1,88% Pärnu maakond; Lääne-Viru 1,61% Põlva maakond; maakond; 1,74% 2,26% Kui elanikele on tagatud võimekus hoida kodu soojana ja mõistlikud energiakulud (kodumajapidamises nt elekter, gaas, puitkütused), mõjutavad energiaostuvõimetust kõige enam inimeste sissetulekud ja muude väljaminekute osakaal sissetulekutest. Sellistel juhtudel saab energiaostuvõimetust kõige rohkem vähendada läbi sotsiaalpoliitiliste otsuste, mis toovad kaasa elanikkonna vaesuse vähenemise (absoluutne32 ja suhteline33 vaesus). Kõige rohkem kannatavad vaesuse all vanemaealised, töötud või muul põhjusel vähem kindlustatud isikud, kellele energiatõhususe meetmete suunamine ei pruugi tuua kaasa soovitud efekti. Näiteks rekonstrueerimise puhul vähendame küll nende inimeste kulutusi energiale, kuid asendame need teist liiki kuludega nagu pangalaenu maksed või remondifond. Selle olukorra leevendamiseks sobivad kõige paremini sihitud toetused (näiteks toimetulekutoetus34) Energiatõhususmeetmete kaudu üksikisikute toetamine on tunduvalt keerulisem ja halduskoormavam, sest õiguslikus tähenduses on Eestis iga korterelamu ka korteriühistu, mis on juriidiline isik (laenu ja toetust saab ühistu). Iga isiku sissetulekute hindamine ja jälgimine paralleelselt sotsiaalsüsteemiga nii riiklikul kui ka omavalitsuse tasandil ei ole mõistlik, mistõttu pooldame horisontaalsemat lähenemist. 32 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/absoluutne-vaesus 33 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus 34 Sotsiaalhoolekandeseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv, tänase süsteemi põhjal ei saa siiski anda toetust eramute haldamise sh remondiga seotud kuludele, ega renoveerimislaenu tagasimakseteks EU Energy Poverty Observatory (EPOV) tõdes oma raportis, et Eesti elanike võimetus hoida oma kodu soojana oli rohkem kui kolm korda väiksem Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Raport toob ühe energiaostuvõimetuse vähesuse põhjusena välja ka Eesti energiahindade madala määra.35 Eurostati andmete põhjal ei suuda Eestis 2,5% elanikkonnast hoida oma kodu piisavalt soojana, samas kui Euroopa Liidu keskmine tase on 6,9%. Kommunaalarvete võlglaste osakaal on Eestis 7,2%, Euroopa Liidus keskmiselt aga 6,2%. Näeme, et seni on Eestis energiaostuvõimetute arv olnud madal, mis aga võib energiahindade hüppelisel ja pideva kasvamise tulemusel kiiresti võib muutuda. Kuna energiaostuvõimetuse üheks võimalikuks põhjuseks saavad olla ka kõrged energia hinnad, peame oluliseks sh kliimaeesmärkide täitmisel võimaldada tarbijatel soetada oma põhivajaduste katmiseks vajalikku energiat taskukohase hinnaga. Tarbijate energiaostuvõime tagamiseks peame oluliseks taastuvenergia osakaalu suurendamist, energiatõhususe parandamist, energia säästlikumat tarbimist ja nõrgimate energiaostuvõimetute inimeste abistamist sotsiaalvaldkonna meetmete kaudu. Kliimaeesmärkide täitmine eeldab, et paljud energiat tarbivad sektorid tuleb elektrifitseerida, kuna elektri paindlikus võimaldab seda lihtsalt ja piisavas mahus roheliselt toota, kuid elektrit tarbivad seadmed on reeglina ka tõhusamad kui fossiilseid kütuseid tarbivad alternatiivid. Suur nõudlus elektri vastu tõstab elektri hinda lõpptarbijale, mida saab aga leevendada läbi odavat elektrit turule tootvate taastuvenergia tootmisüksuste rajamise (näiteks tuule- ja päikeseenergia), aga ka tarbimise nõudluse vähendamise teel. Elektri tarbimise ülemääraselt suurt kasvu pikaajaliselt saab ära hoida energiatõhususe suurendamisel kõigis sektorites, aga ka tarbija energiasäästlikum käitumine ning teadlik tarbimine. Elektri tarbimise lühiajalise nõudluse kasvu aitab aga tasandada paindlikkusteenuste turu välja arendamine Eestis. Elektri tarbimine suureneb erinevate prognooside kohaselt kliimaeesmärke täites paratamatult, kuid elektri taastuvatest allikatest tootmine ja võimalikult tõhusalt ning säästlikult tarbimine loovad eeldused elektrihinda mõistlikul tasemel hoidmiseks. Energiatõhususe suurendamine näiteks transpordi sektori elektrifitseerimisel suurendab küll nõudlust elektri järele, kuid vähendab tarbijate kulusid palju kallimatele ja ebatõhusamatele alternatiividele. Lisaks energiahindadele mõjutab energiaostuvõimetust liigne energiatarbimine ebatõhusate seadmete, hoonete või tarbija teadmatuse tõttu. Näiteks satuvad energiaostuvõimetuse riski elanikud, kes elavad piirkonnas, kus pole võimalik saada laenu elukoha renoveerimiseks või elanikkonna sissetulekud on renoveerimiseks liiga madalad. Hoone renoveerimata jätmisega võivad kaasneda ka energiaostuvõimetusega mitteseotud kulud, nagu vajadus hoone kahjustunud konstruktsioonide remontimiseks või hoopis kaudsed mõjud inimese tervisele, mis kehva sisekliima ja näiteks sellega kaasneda võivast hallitusest tekkida võivad. Energiatõhususe direktiivi muutmisettepaneku artikkel 8 seab riigile kohustuse töötada välja, mõõta ja raporteerida energiaostuvõimetute isikute seas saavutatud energiasäästu. Võttes aluseks Eesti määratluse järgi 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustas energiaostuvõimetute isikute arv 2020. aastal 1,4% Eesti elanikest36. Nendel isikutele maksti 2020. aastal toimetulekutoetust sealjuures energiakulude tasumiseks. Arvestades energiaostuvõimetuse madalat määra Eestis, ei poolda me kohustust eraldi energiaostuvõimetute seas energiasäästu saavutamist raporteerida, kuna selline lähenemine muudab meetmete suunamise abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks, välistades 35 Member State Report Estonia - https://www.energypoverty.eu/sites/default/files/downloads/observatory- documents/20-06/extended_member_state_report_-_estonia.pdf 36 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimeste arvu suhe rahvaarvu. võimaluse võtta arvesse meetmete väljatöötamisel konkreetsemaid valdkondlike indikaatoreid. Sellegipoolest me toetame vähemkindlustatud elanikele energiatõhususe meetmete suunamist, võttes aluseks valdkondlikud indikaatorid, näiteks energiatõhusate sotsiaalmajade arv või energiasäästu meetmete suunamine piirkondadesse, kus piirkondlike erisuste (nt sissetulekud, keskmine kinnisvara väärtus, hajaasustus) tõttu pole võimalik saada osa energiatõhususe meetmetest. Näeme vajadust hoida täiendavat raporteerimist minimaalsel tasemel. 4. Pooldame energiaauditi kohustuse määramist ettevõtete energiatarbimise mahu kriteeriumi alusel, kuid näeme vajadust täiendava paindlikkuse järele. Teeme ettepaneku võimaldada riigil ise määratleda lävendid, mille alusel energiaauditi kohustus ettevõttele seatakse. Parima lähenemisena näeme Eesti näitel kohustuse seadmist elektri- ja gaasitarbimise põhjal. Energiaauditi kohustus peab olema seatud energiatarbimise lävendit ületavale ettevõttele, mitte kogu kontsernile, kuhu ettevõte võib kuuluda. Selgitus: Energiatõhususe direktiivi muudatus teeb ettepaneku energiaauditi kohustus määrata kitsalt ettevõtete energiatarbimisele tuginedes. Ettevõtted, mis tarbivad energiat aastas 10 TJ kuni 100 TJ, on kohustatud viima läbi energiaauditi kord nelja aasta jooksul. Ettevõtted, mis tarbivad aastas rohkem kui 100 TJ energiat, on kohustatud ettevõttes rakendama energiajuhtimissüsteemi. Selline lähenemine suurendab seniste kohuslaste nimekirja Eestis tänaselt 154-lt ligikaudu 803- le37 ehk rohkem kui 5 korda. Eestis on vahemikus 10 TJ kuni 100 TJ aastas energiat tarbivaid ettevõtteid ligikaudu 676 ja aastas üle 100 TJ tarbivaid ettevõtteid ligikaudu 126. Muudatusettepaneku kohaselt oleks seega auditikohuslasti ettevõtteid 676 ja energiajuhtimissüsteemi kohuslasi 126. Euroopa Investeerimispanga 2020. aastal avaldatud raport38 tõdeb, et Eestis investeerivad ettevõtted energiatõhususse Euroopa keskmisega võrreldes vähem. Samuti kui Euroopas on ettevõtete kasutuses olevatest hoonetest kaks viiest on energiatõhusad, siis Eestis on energiatõhus üks hoone viiest. Raport tõdeb, et energiatõhususse investeerivad ennekõike ettevõtted, mille energiakulud on suuremad või mis on läbi viinud energiaauditi. Ühe takistusena on Eesti puhul välja toodud energiatõhususse investeerimisel oskuste ja teadmiste vähesust. IEA raport Eesti kohta39 leiab, et tööstuse energiatarbimine on olnud langustrendis, kuid sellegipoolest leidub energiatõhususe potentsiaali eriti puidu-, paberi- ja toiduainesektoris, kaevandamises ja ehitusmaterjalide sektoris. Euroopa Komisjoni mõjuhinnang40 prognoosis liikmesriikide halduskoormuse vähenemist, kuid Eesti näitel halduskoormus kasvab. Auditi kohuslaste kasv toob kaasa ka suurema nõudluse ettevõtete energiaaudititele, misläbi kasvab auditite hind ja tekib suurem nõudlus audiitorite järele, kuid eeldatavasti turutõrget audiitorite puuduse tõttu ei teki, vaid näeme võimalust audiitorite nõudeid hakata diferentseerima läbi ettevõtte tegevusala, lubades seeläbi 37 Statistikaameti indikatiivne hinnang 38 Going green Who is investing in energy efficiency and why it matters June 2020, Euroopa Investeerimispank - https://www.eib.org/en/publications/who-is-investing-in-energy-efficiency.htm 39 ENERGY POLICIES OF IEA COUNTRIES 2019 Review Estonia - https://iea.blob.core.windows.net/assets/21965e0d-c9a9-4617-b1ad-5b4539d91ad7/Estonia_2019_Review.pdf 40 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT REPORT Accompanying the Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on energy efficiency (recast) - https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52016SC0405 näiteks ettevõtetes, kus energiat tarbivad põhiliselt hooned, viia energiaaudit läbi hoonete energiatõhususe auditile spetsialiseerunud eksperdi poolt. Näeme, et on vajalikud täiendavad ressursimahukad digi- ja andmekorje arendused auditikohuslaste määramiseks. Teistpidi annab ettevõtete põhine tarbimisandmete kogumine suure panuse energiasektori digitaliseerimisse, võimaldades ettevõtetel võtta osa näiteks nii paindlikkusteenuste kui päritolutunnistuste turust. Lähtudes Eesti ettevõtluse energiatõhususe potentsiaalist, peame oluliseks ettevõtetes energiaauditite läbiviimist, kuid näeme, et energiatõhususe saavutamine, sealjuures energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide läbiviimine peab lähtuma kulutõhususe põhimõttest. Eeldades, et energiaauditi tulemusel tuvastatakse ettevõttes kulutõhusa energiasäästu potentsiaal vähemalt 5% mahus, hoiab ettevõte aastas kokku rohkem kui 10 tuh.€41 energiakuludelt, mis eeldatavasti muudab energiaauditi ettevõttes, mille energiatarbimine on 10 TJ, kulutõhusaks. Tänaseks läbiviidud energiaauditite põhjal näeme, et ettevõtte keskmine energiasäästupotentsiaal on ligikaudu 9%, kuid kõigi nende investeeringute puhul pole sellegipoolest tegemist kulutõhusate investeeringutega. Kuna energiaauditite läbiviimine ettevõtetes, kus energiatarbimine on suur, on energiaaudit ja energiajuhtimissüsteem suure tõenäosusega kulutõhus, pooldame auditi kohustuse seadmisel ühe indikaatorina energiatarbimise arvestamist. Selleks, et tagada andmete automatiseeritus ja vältida halduskoormuse kasvamist, on oluline võimalikult suurel määral kasutada olemasolevaid digilahendusi. Kitsalt energiatarbimise põhjal kohustuse seadmisel näeme suuremaid takistusi andmete kogumisel. Täna koondame Eestis elektri- ja gaasitarbimised kesksesse andmebaasi42, mille andmete kasutamine lihtsustaks energiaauditi ja - juhtimissüsteemide kohustuse seadmist ning muudaks selle läbipaistvamaks. Ühe võimalusena näeme ettevõtete energiaauditi ja -juhtimissüsteemi kohustuse seadmise suure elektri- ja gaasitarbimisega ettevõtetele. Leiame, et sellise lähenemise tulemusena suureneb Eestis energiaauditikohuslaste arv ligikaudu 3 korda. Näeme energiaauditi kohustuse seadmisel vajadust lähtuda konkreetse ettevõtte näitajatest, võtmata arvesse kontserni summaarseid näitajaid. Selline lähenemine lihtsustaks auditi kohustuse määramist ja auditi läbiviimist ettevõtetes, võimaldades meetmeid suunata suurima potentsiaaliga tarbijatele. Ühe energiaauditi kohustuse halduskoormuse vähendamise võimalusena näeme energiaauditi läbiviimise kohustuse välba tõstmist 4 aasta pealt 5 aasta peale. Täna tuleb ettevõttel teostada energiaaudit kord nelja aasta jooksul. Tihtilugu nelja aasta jooksul ei muutu ettevõtete struktuur sellisel määral, et uue auditi läbiviimine oleks põhjendatud. Eesmärki täidaks samal viisil ka auditi kord 5 aasta jooksul teostamine. Selle muudatuse tulemusena väldiksime Eesti näitel halduskoormuse ülemäärast kasvamist, samas tagades energiaaudiitoritele pideva töövoo ja vältides energiaauditite ebamõistlikku hinnakasvu. Andmete kogumise lihtsustamiseks ja riigipõhise lähenemise säilitamiseks on mõistlik kohustuse seadmisel vaadelda üksnes riigis asuvat energiatarbimist ja ettevõtteid konkreetselt neid iseloomustavate näitajate põhjal, näitajaid konsolideerimata ja kohustust suure tarbimisega ettevõttelt tervele kontsernile laiendamata. Energiajuhtimissüsteemi ja -auditi kohustuse seadmisel on ülimalt oluline võimaldada ettevõttel koondada sarnased tegevuskohad või energiatarbijad, seeläbi vältides ebamõistlikku halduskoormust. Näiteks ettevõte, millele 41 Ligikaudne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna arvutus. 42 https://www.estfeed.eu/ kuulub 50 sarnast hoonet, peab saama energiatarbimist seirata hoonetes komplekselt ja energiajuhtimissüsteemi uuendamisel kasutada valimi koostamise meetodit43. Kohustuse muutmisel tuleb kohuslaste määramine tänase olukorraga võrreldes muuta läbipaistvamaks ja selgemaks, pidades silmas nii energiatarbimise tõhustamise eesmärki, aga ka vajadust hoida nii riigi kui ettevõtete halduskoormus minimaalsel tasemel. Näeme auditikohustuse määramisel vajadust täiendava paindlikkuse järele, lubades liikmesriikidel ise määrata täpsemad indikaatorid, mille alusel ettevõtted kohustuse alla kuuluksid – olgu selleks kas ettevõtete energiatarbimine, energiakulud või kohustuse määramine kindlat liiki tarbimise põhjal. Eesti näitel sobiks ennekõike auditi kohustuse määramine elektri- ja gaasitarbimise põhjal, kuna seda toetavad juba tänased digi- ja andmekorjesüsteemid. 5. Eelistame kohustuse seadmist iga-aastaselt renoveerida 3% hoonete köetavast netopinnast avaliku sektori asemel valitsussektori hoonetele. Peame vajalikuks renoveerimise eesmärgi täitmisel tagada täiendav paindlikkus ennekõike eelnevate aastate eesmärgist suuremat renoveerimise mahtu kanda edasi järgnevate aastate eesmärkide täitmiseks ja võtta renoveerimise mahu arvestusse ka kasutusest väljaviidavate hoonete põrandapind. Samuti soovime paindlikkust ajaloolistele hoonetele energiatõhususe nõuete seadmisel, eesmärgiga säilitada nende kultuuriväärtus. Selgitus: Energiatõhususe direktiiv muudatusettepanek kohustab tervet avalikku sektorit renoveerima igal aastal 3% avaliku sektori hoonete köetavast netopinnast liginullenergia hoone nõuetele vastavaks (kohustus laiendatakse keskvalitsuselt kogu avalikule sektorile). Avaliku sektori defineerimisel on direktiivi ettepanekus viidatud riigihangete direktiivile 2014/24/EL (avaliku sektori hankijad44). Avaliku sektori hankija määratleb ka riigihangete seaduse paragrahv 545. Eestis on avalik sektor jagatud kaheks – valitsussektor ja muu avalik sektor46. Valitsussektor jaguneb veel omakorda kolmeks - keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid47. Riigikontrolli aruandes48 on 2018. aastal keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise kohustuse täitjana toodud välja 46 keskvalitsuse asutust. Rahandusministeeriumi veebis avalikult kättesaadav nimekiri49 avaliku sektorite asutustest haldusalade kaupa koondab 2 658 avaliku sektori asutust. Võttes aluseks Rahandusministeeriumi veebis kättesaadava nimekirja, suureneb direktiivi ettepaneku põhjal hoonete rekonstrueerimise kohustuse alla kuuluvate asutuste 43 Sarnaselt keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemile (EMAS). Komisjoni otsus (EL) 2017/2285 - https://eur- lex.europa.eu/eli/dec/2017/2285/oj?locale=et 44 Avaliku sektori hankijad - riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused direktiivi 2014/24/EU art 2 tähenduses. 45 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020008?leiaKehtiv#para5 46 Riigihaldus, Rahandusministeerium - https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus 47 Avaliku sektori hõive ja selle dünaamika Eestis ja teistes OECD riikides – Liia Pajusaar, Sisekaitseakadeemia, https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1426/2017_Pajusaar%20.pdf?sequence=1&isAllowed =y 48 „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus Kui energiatõhusad on avaliku sektori hooned?“ - Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 24. mai 2018 49 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus nimekiri 46-lt 2658-le, ehk 58 korda. Seevastu ei oma paljud asutused hooneid vaid asuvad üüripinnal, mistõttu tegelik mõjutatud asutuste nimekiri on väiksem. Rekonstrueerimise kohustust laiendatakse kõigile köetavatele hoonetele, võttes välja senised erandid kultuurimälestistele ja riigikaitse objektidele. Rekonstrueerimise kohustuse alla kuuluvad eelnõu kohaselt ka kohalike omavalitsuste hooned, mida hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia50 kohaselt on aastaks 2050, vaja renoveerida ligikaudu 4 mln m2. Arvestades lisaks kultuurimälestisi ja muu avaliku sektori hooneid, suureneb renoveerimise uue kohustuse prognoositav maht veelgi. Oluline on siinkohal märkida seda, et seades renoveerimise baasiks 2024. aasta hooned, mis ei vasta liginullenergiahoonete nõuetele, tuleb 2030. aastaks liginullenergiahoone nõuetele vastavaks renoveerida 21% hoonete pinnast ja 2050. aastaks 81% hoonete pinnast, mis jätab riigile otsustusvabaduse ise valida hooned, mis eesmärgi täitmisse panustavad (näiteks on võimalik mitterenoveeritava 19% pinna sisse arvata kultuurimälestised ning jätta need liginullenergia standardile vastavaks renoveerimata). Samuti mõjub kohustuse täitmist asjaolu, et kohustuse alla kuuluvad hooned, mis ei vasta 2024. aastal renoveeritava hoone liginullenergia nõuetele, nõuetele vastavad hooned saab nimekirjast välja arvata. Eesti näitel on kulutõhus liginullenergiahoone renoveerimisel energiaklass C, mistõttu näeme, et direktiivi muudatus ei tohiks tuua kaasa täiendust täna kehtivatele renoveerimise nõuetele51. Kuna liginullenergiahoone määratlemine on plaanitud kliimapaketi järgmises etapis, siis pole tänasel päeval kindlalt teada, kuidas mõiste hoonete energiatõhususe direktiivis (EPBD) lõplikult määratletakse. Keskne ülevaade kogu avaliku sektori (sh valitsussektor ja muu avalik sektor) hooneportfellist puudub, mistõttu pole võimalik täpselt hinnata, kui suureks võib hoonete renoveerimise kohustuse alla kuuluvate hoonete põrandapind kujuneda. Piiritledes kohustust üksnes valitsussektori hoonetele, võib renoveerimise kohustuse alla kuuluv põrandapind suureneda ligikaudu 6 korda. Eelistame kohustuse seadmist iga-aastaselt renoveerida 3% köetavate hoonete netopinnast avalikult sektorilt kitsamalt valitsussektori hoonetele. Peame vajalikuks renoveerimise eesmärgi täitmisel tagada täiendav paindlikkus nt eelnevate aastate eesmärgist suuremat renoveerimise mahtu kanda edasi järgnevate aastate eesmärkide täitmiseks ja võtta renoveerimise mahu arvestusse ka kasutusest väljaviidavate hoonete põrandapind. Enamike renoveerimist vajavate hoonete puhul on tegemist haridus-, teadus- ja huviasutuste hoonetega, büroohoonetega, haiglatega ja kaitseväe ning sotsiaalvaldkonna eluhoonetega. 2014-2020. aastatel täitis Eesti 3% keskvalitsuse hoonete renoveerimise kohustuse, ka kohalike omavalitsuste renoveerimise maht ületas 3% määra. Siiski näeme, et täna plaanitud toetusmeetmed pole piisavad 2024. - 2030. aastatel sihttaseme täitmiseks ning suure tõenäosusega on vajadus kaasata täiendavat rahastust või töötada välja muid meetmeid avaliku sektori hoonete renoveerimise kiirendamiseks. Võttes ligikaudseks eelduseks hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia põhjal, et keskvalitsuse omandis olevatest köetavate hoonete pinnast vajab renoveerimist kokku 0,9 mln m2 (tegelik pind on suurem) ja kohalike omavalitsuste omandis olevatest köetavate hoonete pinnast 4 mln m2 on vaja keskvalitsuse hoonete renoveerimisse nn 3% kriteeriumi täitmiseks suunata 2024. - 2030. perioodil rahastust ca 113 mln € ja kohalike omavalitsuste omandis olevate hoonete rekonstrueerimiseks 504 mln €. Prognoositav rahastus Euroopa Liidu fondidest ja heitetasudest katab rahastusvajaduse eeldatavasti 36% ulatuses. Võttes arvestusse lisaks ka muinsuskaitse all olevad hooned, 50 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia – https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 51 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna hinnang keskvalitsuse ettevõtete omandisse kuuluvad hooned ja renoveerimise hinna kasvu, suureneb renoveerimise rahastusvajadus veelgi. Renoveerimise vajadus tuleb katta asutuste Euroopa Liidu fondidest, heitetasudest ja/või riigi ning kohalike omavalitsuste eelarvetest, samuti on otstarbekas kaaluda laene jm tulevase energiakasutusega seotavaid finantsinstrumente. Pooldame hoonete renoveerimise eesmärgi laiendamist ka ajaloolise väärtusega hoonetele, kuid oluline on sellistele hoonetele erisugused energiatõhususe nõuded seada, eesmärgiga säilitada nende ajastule kohane välimus (nt pole ajaloolise väärusega hoonetel või hoonetes tihtilugu võimalik kasutada omatoodetud energiat). Ühetaolised nõuded kõigele ohustaks kultuuriväärtusega hoonete väljanägemist ning tingimuste paindlikkus on oluline ka seetõttu, et avalikul sektoril säiliks huvi nende hoonete rekonstrueerimise vastu ja vältimaks võimalikku müügisurvet, kus muinsuskaitse seadusest tulenev säilitamiskohustus lükatakse erasektorile. Kultuuriväärtusega hoonete hoidmine avaliku sektori kasutuses on ajalooline traditsioon ning selle jätkamine tagab neile ka avalikkuse juurdepääsu. 6. Eelistame kohustuse seadmist vähendada iga-aastaselt 1,7% energiatarbimist avaliku sektori asemel valitsussektori asutustele ja selle eesmärgi seadmist mittesiduvana, et lihtsustada energiatõhususe eesmärkide seiramist. Näeme vajadust täiendava paindlikkuse järele ennekõike määrata energia säästmise eesmärgi aluseks võetud energiatarbimine mitme aasta keskmise tarbimismahu alusel. Pooldame energiatõhususe nõuete arvestamist riigihangete läbiviimisel, kuid leiame, et antud nõuded peavad olema võimalikult lihtsalt ning üheselt mõistetavalt määratletud. Selgitus: Energiatõhususe direktiiv muudatusettepanek kohustab avalikku sektorit vähendama igal aastal energiatarbimist52 1,7% võrreldes baasaastaga (tegemist on uue eesmärgiga). Avaliku sektori defineerimisel on viidatud riigihangete direktiivile 2014/24/EL (avaliku sektori hankijad53). Avaliku sektori hankija määratleb ka riigihangete seaduse paragrahv 554. Eestis on avalik sektor üldjoones jagatud kaheks – valitsussektor ja muu avalik sektor55. Valitsussektor jaguneb veel omakorda kolmeks - keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid56. Valitsussektor tarbib esialgsel hinnangul ca 2,1 TWh energiat57, moodustades Eesti energia lõpptarbimisest ligikaudu 6%. Avaliku sektori energiatarbimisest ligikaudu 70-80% on tarbitud hoonetes (hoonete küte ja elekter, seadmete elekter) ja 20-30% on tarbitud transpordikütusena. Oluliselt tarbivad energiat haridusasutused, riigikaitse ja politsei, tervishoiuasutused, sotsiaalhoolekandeasutused, tänavavalgustus, kultuuriasutused ja ühistransport. Lisaks lisandub juurde muu avalik sektor (riigi ja teiste valitsussektori liikmete 52 Sealhulgas transport, avalikud hooned, tervishoid, ruumiline planeerimine, veemajandus ja reoveepuhastus, kanalisatsioon ja veepuhastus, jäätmekäitlus, kaugküte ja -jahutus, energia jaotamine, tarnimine ja ladustamine, avalik valgustus, infrastruktuuri kavandamine. 53 Avaliku sektori hankijad - riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused direktiivi 2014/24/EU art 2 tähenduses. 54 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020008?leiaKehtiv#para5 55 Riigihaldus, Rahandusministeerium - https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus 56 Avaliku sektori hõive ja selle dünaamika Eestis ja teistes OECD riikides – Liia Pajusaar, Sisekaitseakadeemia, https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1426/2017_Pajusaar%20.pdf?sequence=1&isAllowed =y 57 Tuletatud eeldatavate keskmiste energiahindade (Statistikaameti info) ja avaliku sektori energiakulude (Rahandusministeeriumi info) osalusega kaupu ning teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted58,, kokku 202 ettevõtet) energia tarbimine. Oluliste tarbijatena saab välja tuua transporditeenuste, majutuse, aga ka muude teenuste osutajad (veevarustus, soojus/jahutus, energeetika). Kui kohustus igal aastal vähendada valiku sektori energiatarbimist 1,7% kohaldub riigile alates 2024. aastast, tähendab see, et 2030. aastal peab avaliku sektori energiatarbimine olema vähenenud 11,9% ja 2050. aastaks 45,9%. Komisjoni ettepaneku kohaselt võiksid liikmesriigid kohustuste täitmiseks luua avaliku sektori asutuste andmebaasi, mis hõlmaks ka nende aastast energiatarbimist59. Avaliku sektori roll energiatõhususe valdkonnas on oluline. Avalikul sektoril on võimalus piloteerida ja teostada nutikaid energiatõhususe lahendusi ja võtta energiajuhtimisel kasutusele digilahendused. Avaliku sektori poolt ellu viidud lahendused ja innovaatiliste energiatõhususe lepingute ning rahastusmudelite rakendamine võib erasektoris avaliku sektori eeskujul rakendama parimaid ja kulutõhusamaid lahendusi. Eelistame eesmärki vähendada avalikus sektoris energiatarbimist iga-aastaselt 1,7% seadmist soovituslikuna. Näeme kohustuse täitmisel vajadust täiendava paindlikkuse järele. Näiteks kehtestades üleminekuperioodi riigisiseste andmekorje ja digiplatvormide välja arendamiseks võimaldada riikidele üleminekuaega, mis võimaldaks kohustuse täitmisel võtta kasutusele digilahendused, seeläbi välistades ebamõistlikku töökoormuse kasvamist. Samuti peame otstarbekaks välistada lahendused, mille korral enne digisüsteemide kasutuselevõttu tuleks uut mahukat seire- ja aruandluskohustust täita nö käsitsi (st väga töömahukalt ja kulukalt) ning peame vajalikuks ülemineku ajakava leppida kokku selliselt, et uuele aruandluskohustusele üleminek arvestaks usaldusväärsete ja töökindlate digilahenduste kasutuselevõtu ajaga. Samuti näeme ühe olulise paindlikkuse vajadusena määrata energia säästmise eesmärgi aluseks võetud energiatarbimine mitme aasta keskmise tarbimismahu alusel ning paindlikkust säästukohustuse jaotus aastate lõikes liikmesriikidel ise määrata või arvestada mitmeaastaste perioodide keskmisena (on aastaid, kus energiatarbimine langeb rohkem ja mõnel aastal jällegi vähemal määral) eeldusel, et 2030. aastaks saavutatakse lõppeesmärk. Avalikule sektorile tarbimise kohustusliku ülemmäära seadmisel näeme selle võimaliku negatiivset mõju avaliku sektori teenuste kvaliteedile, juhuks kui teenuste osutamiseks vajaminevat energiatarbimist tuleks energia säästmise eesmärgi vaates ebamõistlikult piirata (pidades mh silmas järkjärgulist üleminekut avalike teenuste digilahenduste kaudu osutamisele, mis võib nendega seotud energiatarvet esialgu lühiajaliselt ka suurendada). Samuti võib eesmärgi sellisel viisil seadmine avalikule sektorile panna piirid ette uute teenuste või ettevõtluse turul osalemisele ja suunata avalikku sektorit sihttasemete saavutamiseks hooneid erastama ning teenuseid erasektorilt sisse ostma, mis aga ei pruugi olla ei kulutõhus ega aidata kaasa energiatõhususe edendamisele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Oluline on avalikus sektoris energiatarbimist seirata, kuid näeme, et avaliku sektori rekonstrueerimise ja tõhusate riigihangete nõuded katavad ära juba 70-80% avaliku sektori energiatarbimisest. Energia säästmise kohustus avalikule sektorile toob kaasa täiendava töökoormuse avaliku sektori energiasäästu meetmete aruandlusvajaduse näol. Eelistame direktiivis avaliku sektori defineerimist kitsamas tähenduses, keskendudes eelkõige valitsussektorile. Avaliku sektori kitsam määratlemine muudab nii keskvalitsuse kui 58 Avaliku sektori hõive ja selle dünaamika Eestis ja teistes OECD riikides – Liia Pajusaar, Sisekaitseakadeemia, https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1426/2017_Pajusaar%20.pdf?sequence=1&isAllowed =y 59 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN ka kohalike omavalitsuste tasandil eesmärkide täitjate piiritlemise ning energiatarbimise mõõtmise hõlpsamini hallatavaks. Energiatõhususe direktiivi muudatusettepanek kohustab rakendama avaliku sektori riigihangetes energiatõhususe nõudeid alates paika pandud maksumuse piiridest60 (kohustus pannakse kogu avalikule sektori61 ja võrgustikusektori hankijatele62). Pooldame energiatõhususe nõuete arvestamist kõrge maksumusega riigihangete läbiviimisel. Avaliku sektori hangetes energiatõhususe arvestamine toob eeldatavasti vähemalt mõneks ajaks kaasa hangete potentsiaalse kallinemise, läbiviimise keerukuse ja töökoormuse kasvu. Selle leevendamiseks näeme vajadust nii Euroopa Komisjoni kui riigi poolt välja töötada üheselt mõistetavaid juhiseid, indikaatoreid ja metoodikaid energiatõhususe tingimuste ja kriteeriumite seadmiseks riigihangetes, nõustada avaliku sektori ning võrgustikusektori hankijaid täiendavate kriteeriumide kasutuselevõtul ning levitada häid kogemusi ja praktikaid. Samas toob senisest oluliselt suuremale arvule asutustele uue kohustuse seadmine kaasa vajaduse nii nende asutuste kui hankijate koolitamiseks ja nõustamiseks. 7. Energiasäästukohustuse täitmisel on vaja luua täiendav paindlikkus energiasäästu arvutamisel ja vältida lisanduvate nõuete kehtestamist energiasäästu arvestamisele. Riikliku energiasäästu kohustuse ligi kahekordne tõus 2024. aastast on Eesti jaoks liiga ambitsioonikas ja selle täitmine pole välja pakutud ajaraamis teostatav, mistõttu 60 Energiatõhususe nõuetega tuleb arvestada riigihangetes, mis ületavad järgnevad lävendid: 2014/23/EL alusel Kontsessioonilepingu maksumus ületab 5 350 000 € (2014/23/EL art 8); 2014/24/EL art 4 alusel:  5 350 000 eurot ◄ ehitustööde riigihankelepingute puhul;  139 000 eurot ◄ keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade ja teenuste valiku riigihankelepingute puhul ning selliste asutuste korraldatavate ideekonkursside puhul; riigikaitse valdkonna avaliku sektori hankijate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes selliste lepingute suhtes, mis hõlmavad III lisas loetletud tooteid;  214 000 eurot ◄ keskvalitsusest madalama tasandi hankijate sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ning selliste avaliku sektori hankijate korraldatavate ideekonkursside puhul. See piirmäär kehtib ka riigikaitse valdkonnas tegutsevate keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade riigihankelepingute puhul, kui need lepingud hõlmavad III lisas loetlemata tooteid;  750 000 eurot XIV lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste riigihankelepingute puhul. 2014/25/EL art 15 alusel:  428 000 eurot ◄ asjade ja teenuste hankelepingute ning ideekonkursside puhul;  5 350 000 eurot ◄ ehitustööde hankelepingute puhul;  1 000 000 eurot XVII lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute puhul. 61 Avaliku sektori hankijad - riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused (2014/24/EU art 2). 62 Võrgustiku sektori hankijad“ – võrgustiku sektori hankijad, nagu on määratletud direktiivides 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL. Riigihangete seaduses on võrgustikusektori hankija kirjeldatud järgmiselt: Võrgustikusektori hankija on tegutsemisel võrgustikusektoris: 1) avaliku sektori hankija; 2) isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud; 3) äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või osadega esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt avaliku sektori hankijad või avaliku sektori hankijad koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega. pooldame energiasäästukohustuse tõusu alates 2028. aastast või selle järk-järgulist kasvamist alates 2024. aastast, võimaldades riigile üleminekuaega täiendavate meetmete ja energiasäästusüsteemi väljatöötamiseks. Peame oluliseks võimaldada varasemalt rakendatud meetmete energiasäästu arvestada hilisematel perioodide kohustuse täitmiseks. Selgitus: Energiasäästukohustuse eesmärk on liikmesriike suunata töötama välja ja rakendama täiendavaid energiatõhusust ja -säästmist edendavaid meetmeid ning suunata lõpptarbijaid lisaks Euroopa Liidu nõuetele või tarbija enda tegevusele täiendavalt energiatarbimist tõhustama ja säästma. Eesti on seni oma eesmärgi täitnud põhiliselt läbi täiendava energiamaksustamise. Lisaks energiamaksustamisele on rakendatud ka toetusmeetmeid nagu korterelamute renoveerimine ja tööstuste ressursitõhususse investeerimine. Energiasäästukohustuse täitmisel saab arvesse võtta ainult täiendavalt riigi sekkumise tulemusel saavutatud energiasäästu. Kohustuse eesmärk on riiki suunama toetusrahastust ennekõike energiatõhususe meetmetesse, mistõttu jäävad tahaplaanile muud meetmed, mis kliimaeesmärke samuti täidavad. Näiteks pole energiasäästukohustuse täitmisel võtta arvesse biokütuste kasutamist edendavaid meetmeid, kuna selliste meetmete puhul energiatarbimine reeglina suureneb. Samuti on kohustuse eesmärk suunata riiki tarbijate teadlikkust tõstma, täiendavaid energiamaksusid seadma ja täiendavaid energiatõhususe nõudeid kõikides sektorites rakendama. Energiasäästukohustus vähendab suurel määral riigi paindlikkust ise valida parimad viisid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, kuna kohustab riiki teostama tegevusi eelkõige kitsastes valdkondades. Direktiivi muudatusettepanek tõstab riigi energiasäästukohustuse eesmärki, mis tõuseks perioodil 1. jaanuar 2024 – 31. detsember 2030, 0,8%-lt aastas 1,5%-le aastas ehk perioodil 2021-2030, tõuseb kohustus 14 767 GWh-lt 21 446 GWh-le. Perioodil 2021-2030, peab liikmesriigi tegevuse tulemusena energia kogu lõpptarbimine vähenema või selle kasvu ära hoidma 8% (kumulatiivselt 44%) asemel summaarselt vähemalt 12,9% (kumulatiivselt 63,6%). Energiasäästu eesmärgi muutust visualiseerib allolev skeem: Eeldatav saavutatav sääst täna teadaolevate tegevuste (sh täiendavate tegevuste ehk nn with additional measures stsenaarium) põhjal perioodil 2021-2030 on 10 688 GWh63, mis moodustab uuest ambitsioonist 21 446 GWh-st 50%. Näeme, et tõusnud eesmärgi valguses tuleb Eestil suurel määral panustada täiendavate meetmete ja seiresüsteemide väljatöötamisse puudujääva 50% täitmiseks. Oluline on mainida, et Eestis pole varasemalt energiasäästukohustuse täitmiseks hinnatud transpordimeetmete mõju. Transpordimeetmete tulemusena saavutatud modaalnihke mõju energiatarbimisele ja säästu raporteerimisele on ennekõike keerukas hinnata, kuna arvesse võetavaid tegureid ja efekte on mitmeid (nt tagasilöögiefekt64 ning kattuvus muude meetmete ja poliitikate mõjudega, tarbimise muutus seoses tarbija jõukuse kasvamisega või võrdluseks võetud alternatiivsete liikumisviiside säästlikkuse paranemine). Renoveerimise tulemusena saavutatud energiasäästule omab olulist mõju renoveerimise kallinemine, mille tulemusena tegelik energiasääst võib jääda perioodi lõpus väiksemaks. Selleks, et täita 2021-2030 suurem energiasäästukohustus, on prognoosi kohaselt eeldatavasti vajalik energiasäästumeetmetesse suunata täiendavalt 2,6 mld €. Meetmeid on vajalik suunata renoveerimise toetamiseks, aga ka energiatõhususe investeeringutesse transpordis, tööstuses, põllumajanduses ning äri- ja avalikus sektoris, kuna need valdkonnad energiasäästukohustuse täitmisesse panustavad. Samuti on oluline tarbijate teadlikkuse tõstmine energia säästmise 63 Tegemist on indikatiivse hinnanguga. Energiasäästu arvutamist mõjutavad teistes EL õigusaktides FF55 raames vastuvõetud muudatused ja tegelikud meetmete mõjud pärast nende rakendamist. 64 tagasilöögiefekt - kui toote/teenuse suurenenud tõhusus ja sellega seotud kulude vähendamine toob kaasa selle suurenenud tarbimise, sest see on odavam. Nt. Säästlikuma sõiduki toomine võib tuua kaasa selle sõidukiga suuremal määral liikumise, mistõttu väheneb osaliselt saavutatud energiasäästu mõju. Tagasilöögiefekt võib olla ka kaudne, väljendudes tarbimise kaudu muudes valdkondades. https://ec.europa.eu/environment/eussd/pdf/rebound_effect_report.pdf võimalustest ja kaasnevatest hüvedest. Eesmärgi täitmine kitsalt läbi toetusmeetmete pole eeldatavasti teostatav ja vajalik võib olla kaaluda muid võimalusi nagu vabatahtlikud lepped65 või energiatõhususkohutuste süsteem66. Energiasäästukohustuse täitmiseks sh energiasäästu üksikmeetmetega, vabatahtlike lepingute ja energiatõhususkohustuste süsteemiga on teistes riikides välja töötatud eraldisesivad süsteemid ja määratud vastutavad ministeeriumite allasutused nt Soomes67, Lätis68 ja Leedus69. Sellegipoolest ei piisa selliste süsteemide rakendamisest üksinda eesmärkide täitmiseks (Soome täidab vabatahtlike energiatõhususe lepingute süsteemiga näiteks ligikaudu 50% oma säästukohustusest). Eestis on seni energiasäästu ja raporteerimise eest vastutanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakond meetmete eest vastutavate rakendusasutuste sisendi põhjal, kuid uue ambitsiooni, nõuete ning meetmete väljatöötamise ja energiatõhususe teadlikkuse valguses võib tekkida ka Eestis vajadus määrata energiasäästu eesmärgi täitmist koordineeriv asutus või asutused, misläbi suureneb suurel määral Eestis avaliku sektori töökoormus. Seni pole Eestis olnud vajadust energiasäästu eesmärgi täitmisel täiendava ressursi kaasamist, kuna eesmärk on põhiliselt täidetud läbi maksumeetmete ja energiatõhususe toetusmeetmete, millest uue ambitsiooni valguses suure tõenäosusega enam ei piisa. Eesti indikatiivne võimekus energiasäästu kohustust perioodil 2021-2030 täita: Meetmed Kumulatiivne sääst Maksud70, GWh 7 135,0871 Hooned, GWh 1 626,42 Transport, GWh 1 419,62 Muud, GWh 1 518,55 KOKKU, GWh 11 699,68 Direktiivi tänane ettepanek tõstab ambitsiooni ja raporteerimise mahtu, kuid ei paku välja täiendavat paindlikkust, mistõttu näeme energiasäästukohustuse täitmisel vajadust luua riikidele täiendav paindlikkus energiasäästu arvutada. Energiasäästumeetmete rakendamine ja energiasäästu mõjude avaldumine ning kumuleerumine võtab aega, mistõttu leiame, et 65 Soome näitel hästi toimiv süsteem, kus turuosalised on vabatahtlikult võtnud eesmärgi energiat säästa ja seda raporteerida - https://energiatehokkuussopimukset2017-2025.fi/en/ 66 Energiatõhususkohustuste süsteem (EEOS) – riigid määravad kohustatud isikud energiatarnijate, energia- jaemüügiettevõtjate ja transpordikütusetarnijate või -jaemüüjate seast. Antud isikud on kohustatud iga-aastaselt täitma neile seatud energiasäästu eesmärki lõpptarbija juures või tegema sissemakseid energiatõhususe fondi. (2019. aasta lõpu seisuga rakendasid Euroopas 16 riiki energiatõhususkohustuste süsteemi - https://ensmov.eu/snapshot-of-alternative-measures-in-europe-article-7-eed-as-of-end-2019/) 67 The Energy Authority - https://energiavirasto.fi/energiatehokkuus; Motiva Oy - https://www.motiva.fi/julkinen_sektori/energiatehokkuussopimukset 68 State Construction Control Bureau - https://www.bvkb.gov.lv/en/energy-efficiency 69 Lithuanian Energy Agency - https://www.ena.lt/pazangos-igyvendinant-eve-tikslus-ataskaita/ 70 Lähtutud on energiamaksustamise direktiivi 2003/96/EÜ muudatusettepanekuid energiamaksude miinimummäärade tõstmiseks. Arvestamata on jäetud võimalik mõju mis kaasneb energiatõhususe direktiivi muudatusettepanekuga väljapakutud täiendavate nõuetega maksumeetmetest energiasäästu arvutamisele, kuna selle mõju pole hinnatav – kui riik oma maksusüsteemi ajakohasena hoiab, on maksud piisava mõjuga energiasäästu arvutamiseks, kuid maksumeede mis ei arvesta tarbija maksuvõimekuse ajas kasvamisega ja energiatarbimise keskkonnamõjuga, ei pruugi olla piisavalt oluline ja täiendav energiasäästukohustuse täitmiseks. 71 Arvutuses on arvestatud energiamaksustamise direktiivi miinimummäärade tõstmise plaani. Kui maksustamise miinimummäärasid ei tõsteta, võib maksude täiendav panus eesmärgi täitmisesse olla ligikaudu 2000 GWh. ambitsiooni tõstmine 2024. aastal on liiga järsk selle saavutamiseks. Pooldame ambitsiooni tõusu alates 2028. aastast, mille tulemusena jääb riigil aega uute meetmete ja skeemide välja ning sisse töötamiseks. Järgmise variandina eelistame ambitsiooni järk-järgulist kasvamist alates 2024. aastast (vt allolevas tabelis). Eesti näitel tähendab suurenev ambitsioon tänasest lähenemisest ja mõttemaailmast väljumist – eesmärgi täitmiseks võib olla vajalik energiatõhusus seada energiatarnijate ja -tarbijate kohustuseks, kuna ainuüksi toetustega eesmärgi täitmine pole tõenäoliselt võimalik. Energiatõhususe üheks suurimaks mõjutajaks on energia kõrge hind, mille energiatõhusust edendavat mõju energiasäästukohustuse täitmisel saab võtta arvesse juhul, kui riigi tegevuste tulemusel tõendatult tarbijate energiahind suureneb. Uute eesmärkide täitmiseks võib ühe lahendusena luua energiatõhususe tegevuste rahastamisele suunatud fondi, mille kaudu saaks rahastada energiatõhususe toetusi, laene ja käendusi hoonete ja tööstuse energiatõhususe investeeringute elluviimiseks. Teiste riikide näitel rahastatakse sellist fondi täiendavast energiatõhususe maksust, energiatõhususkohustuste süsteemi või vabatahtlike lepingute süsteemis osalejatelt ja energia tarnijatelt ning müüjatelt. Sellise fondi loomine on üks võimalike võimalusi energiasäästukohustuse täitmiseks ning sellele peavad eelnema põhjalikud analüüsid72. Näiteks ollakse Eestis loomas elamuinvesteeringute fondi. Erinevad alternatiivid ja nende mõjud energiasäästukohustusele: Aastane kohustus Kumulatiivne Kumulatiivne kohustus, Eeldav lisakulu kohustus,% GWh riigieelarvele, mld €73 2021-2023: 0,8%/a 2024-2030: 1,5%/a 63,6% 21 446 2,6 2021-2027: 0,8%/a 2028-2030: 1,5%/a 48,2% 16 199 1,4 2021-2023: 0,8%/a 2024-2025: 1%/a 54,4% 18 279 1,8 2026-2027: 1,2%/a 2028-2030: 1,5%/a Peame oluliseks võimaldada eelmistel perioodidel (2014-2020) teostatud üksikmeetmete mõju arvestada 2021-2030 perioodi energiasäästukohustuse täitmiseks, kui antud üksikmeetmed 2021-2030 perioodil mõju avaldavad. Näiteks hoonete renoveerimine on pikaajaline meede, mille tulemusena jätkub energiasääst kuni 30 aastat. Samuti näeme vajadust energiasäästu 72 Selle ja teiste lahenduste analüüsiks oleme esitanud Komisjonile taotluse TSI (Technical Support Instrument) meetmest. 73 Eeldusel, et toetusmeetmete kõrval rakendatakse ka muid säästumeetmeid nagu energiatõhususkohustuste süsteem ja maksumeetmed. Mida suurem on seatud eesmärk, seda kallimaks osutub ühe ühiku säästu saavutamine. täiendavuse nõude74 leevendamiseks, et vähendada liikmesriikide halduskoormust (näiteks arvestada ainult Euroopa Liidu õigusaktide otsest mõju energiasäästukohustuse täitmisele, välistades kaudsete mõjude arvestamise vajaduse sh hoonete ja transpordi loodava heitkoguste süsteemi mõju välistamine kitsalt ainult maksumeetmete energiasäästu hindamisel). Me ei poolda energiasäästukohustuse täitmisel täiendava raporteerimiskohustuste ja energiasäästu arvestamise nõuete seadmist (sh maksumeetmete arvestamise täiendavad nõuded ja fossiilseid kütuseid kasutavate tehnoloogiate välistamine) energiasäästu arvutamisel. Energiakasutuse tõhustamine on ennekõike oluline valdkondades, kus kasutatakse fossiilseid kütuseid. Eesti energia lõpptarbimine on Euroopa Liidu suurima tarbijaga võrreldes 74 korda väiksem ja moodustab Euroopa Liidu lõpptarbimisest 0,3%75. Sellegipoolest on liikmesriikidele võrdsetel alustel seatud energiasäästukohustuse täitmisel energiasäästu arvutamise, mõõtmise, raporteerimise ja tõendamise nõuded. Näeme, et sellisel viisil kõrge halduskoormusega nõuete seadmine pole proportsioonis eeldatava mõjuga. Oluline on väiksematele riikidele tagada erisused liigse raporteerimise ja halduskoormuse vältimiseks. Leiame, et energiasäästu arvutamise ja metoodikate ümber on senimaani palju arusaamatust. Iga liikmesriik arvutab energiasäästu väga erinevalt. Lähenemiste ja metoodikate ühtlustamiseks peame vajalikuks Euroopa Komisjoni pool töötada välja valdkondlikud soovituslikud metoodikad ja lähenemised energiasäästu arvutamiseks sh energiasäästu arvutamiseks transpordi sektoris (mh millise metoodikaga saab arvestada modaalnihkest tulenevat energiasäästu jne). 8. Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlus direktiivis peab võimaldama võrdsetel alustel nii taastuvenergia kui ka heitsoojuse kasutamist. Pooldame kütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamist rajatavas või oluliselt rekonstrueeritavas soojuselektrijaamas, tööstuskäitises, teenindusrajatises või andmekeskuses võimaldades ettevõtetel investeeringute teostamisel kaaluda tõhusamaid alternatiive ja heitsoojuse kasutamist. Selgitus: Direktiivi muudatusettepanek seab uued nõuded tõhusale kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemile. Kaugkütte või -jahutussüsteem on tõhus, kui see vastab järgnevatele kriteeriumitele76:  kuni 31. detsembrini 2025: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse kombinatsiooni;  alates 1. jaanuarist 2026: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50 % heitsoojust, 80 % suure tõhususega koostoodetud soojust või vähemalt sellise võrku mineva soojusenergia kombinatsiooni, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 74 Täiendav sääst - sääst mis on saadud lisaks säästule, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või volitatud isikute tegevuseta või avaliku sektori rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav sääst, hindavad liikmesriigid, kuidas energiatarbimine ja nõudlus muutuks, kui kõnealust poliitikameedet ei võetaks, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise muutumine, tehnika areng ning muudest liidu ja liikmesriigi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused. - https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1 75 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_bal_c/default/table?lang=en 76 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust (uuesti sõnastatud) artikkel 24 – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN 5 % ja taastuvenergia, heitsoojuse või suure tõhususega koostoodetud soojuse osakaal kokku on vähemalt 50 %;  alates 1. jaanuarist 2035: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat ja heitsoojust, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 20 %;  alates 1. jaanuarist 2045: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 75 % taastuvenergiat ja heitsoojust, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 40 %;  alates 1. jaanuarist 2050: süsteem, milles kasutatakse ainult taastuvenergiat ja heitsoojust, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 60 %. Kaugkütte- ja jahutussüsteemi olulisel uuendamisel peab uus süsteem vastama kehtivatele nõuetele. Nõuetele mittevastava süsteemi, mille koguvõimsus ületab 5 MW, käitajad on kohustatud iga viie aasta tagant koostama primaarenergia tõhususe ja taastuvenergia kava, millega seatakse meetmed tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumite täitmiseks. Kava kiidab heaks pädev asutus. Eesti näitel näeme, et tõhusa kaugkütte või -jahutussüsteemi taastuvenergia nõuded on sobivad, kuid leiame, et tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlus peab võimaldama nii taastuvenergiat kui heitsoojust kasutada samadel alustel, ega seadma heitsoojuse kasutamisele piiranguid. Direktiiviga välja pakutud määratlus eristab taastuvenergiat ja heitsoojust, piirates oluliselt heitsoojuse kasutamise võimalusi. Leiame, et protsessides, kus jääb heitsoojust üle piisavas mahus selle kaugkütte- või jahutusvõrku suunamiseks, peab olema selle heitsoojuse kasutamine eelistatud esmajärgus, välistades olukorra, kus nt tööstusprotsessis üle jääv heitsoojus suunatakse õhku ja soojusnõudlus tagatakse taastuvenergia täiendava mittevajaliku toodanguga. Leiame, et energiatõhususe võtmes on ennekõike oluline taaskasutada üle jäävat energiat ja seejärel alles täiendavat taastuvenergiat toota. Teise olulise muudatusena vähendab direktiivi muudatus kütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamiseks läbiviidavate kulude-tulude analüüsi kohustuse soojuselektrijaamade ja tööstuskäitiste puhul allapoole (senise 20 MW pealt tasemele 5 MW). Lisaks on tulude-kulude analüüs kohustuslikuks muudetud teenindusrajatistele (5 MW) ja andmekeskustele (1 MW). Täna on keeruline hinnata kohustustega kaasnevat mõju sh halduskoormuse kasvu, kuna selleks on vajalik läbi viia detailsem analüüs. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis analüüsi “Heitsoojuse ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine”, mille tulemusena leiti, et Eestis on suures koguses heitsoojuse potentsiaali rakendama nii ettevõtete, aga ka kodutarbijate tasandil. Analüüs tõdes ka, et suurt heitsoojuse potentsiaali omavad Eestis reoveepuhastusjaamad, andmekeskused ja suitsugaaside kondenseerimine. Potentsiaali nähti ka madalatemperatuurilise kaugkütte piirkondade väljaarendamisel. Nende lahenduste rakendamise tulemusena suureneb kaugkütte- ja jahutussüsteemide energiatõhusus, kliimamõju ning on tagatud konkurentsivõimeline soojuse ning jahutuse hind. Reoveepuhastusjaamade ja andmekeskuste heitsoojuse kasutamise lahendused on uuringu tulemsutel lühiajaliselt tasuvad. Heitsoojuse investeeringute lühiajalist tasuvust mõjutab suurel määral kaugkütte- ja jahutusvõrgu lähedus heitsoojuse allikale, kuna täiendava võrgu rajamine on kulukas.77 77 „Heitsoojuse ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse potentsiaali hindamine“ - https://mkm.ee/sites/default/files/heitsoojuse_ja_-jahutuse_analuus_.zip Toetame kulude-tulude analüüsi läbiviimist. Toetame võimalust teha kulude-tulude analüüsi asemel tööstuskäitisele, teenindusrajatisele või andmekeskusele energiaaudit, kuna seeläbi on ettevõttele tagatud suurem paindlikkus kohustuste täitmiseks. 9. Leiame, et riigikaitselistele objektidele tuleb võimaldada energiatõhususe kohustuste täitmisel seada erisused, ennekõike hoonete rekonstrueerimise kohustuse täitmisel ning andmekeskuste informatsiooni raporteerimisel ja avalikustamisel. Selgitus: Energiatõhususe direktiivi ettepanek võtab avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise kohustusest välja seni kehtinud erisuse võimalused riigikaitselistele hoonetele. Teeme ettepaneku säilitada direktiivis siiski võimalus välistada kohustusest riigikaitse objektid, mida tavakasutuses (hooned, mida kasutatakse elamiseks, büroona, sööklatena või õppehoonetena) ei kasutata. Peame sellise erandi säilitamist oluliseks, kuna nende hoonete otstarve on spetsiifiline ning neile pole võimalik seada üldiseid energiatõhususe nõudeid. Direktiiv ettepanek kohustab kõiki riigi territooriumil asuvaid märkimisväärse energiatarbimisega andmekeskuseid iga-aastaselt esitama riigile ja tegema avalikult kättesaadavaks järgmise info:  andmekeskuse nimi; andmekeskuse omaniku ja haldajate nimed; omavalitsusüksus, kus andmekeskus asub;  andmekeskuse põrandapindala; paigaldatud võimsus; aastas sissetulev ja väljaminev andmehulk; andmekeskuses säilitatavate ja töödeldavate andmete hulk;  andmekeskuse toimimise tulemuslikkus viimasel täiskalendriaastal vastavalt peamistele tulemusnäitajatele, muu hulgas energiatarbimise, võimsuse kasutamise, temperatuuri seadepunktide, heitsoojuse kasutamise, veekasutuse ja taastuvenergia kasutuse kohta. Riik raporteerib kogutud andmed Euroopa Komisjonile. Näeme vajadust paindlikkuse järele, seada riigikaitse ja elutähtsate teenuste osutamiseks olulistele andmekeskustele erisused raporteerimise kohustuse täitmisel. Andmekeskuste kohta informatsiooni raporteerimisel on ühe kohustusena raporteerida andmekeskuse asukohta kohaliku omavalitsuse tasandil. Näeme, et selline lähenemine loob võimalused teostada sihitud rünnakuid selliste objektide vastu. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Sisendit küsiti Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt ja Välisministeeriumilt. Eelnõu ettepanek saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 kaasamise tabelis. EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja detsember 2021 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles käsitletakse energiatõhusust 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles käsitletakse energiatõhusust: 1.1. Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 9% võrra, võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga. Selle saavutamiseks toetame paindlikkust, et oleks võimalik seada riikide eripärasid arvesse võttev riigisisene soovituslik energiatõhususe eesmärk. Direktiivi uuendamisel tuleb vältida teistest EL õigusaktidest seatud kohustuste ja eesmärkide dubleerimist ning vältida olulist halduskoormuse tõusu. 1.2. Energiatõhususe suurendamine peab olema kulutõhus ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid mitte suurendav, tagades energiatõhususe edendamise poliitika ja investeeringute positiivse mõju majanduse konkurentsivõimele ning ühiskonnale tervikuna. Pooldame energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte arvestamist oluliselt energiatarbimist ja -tõhusust mõjutavate sektorite planeerimis- ja investeerimisotsuste langetamisel viisil, mis väldib ebamõistlikku halduskoormust. 1.3. Toetame riiklike energiatõhususe meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel nende suunamist sihtgruppidele, kus võimekus iseseisvalt energiatõhusust tõsta on madal. Eesti ei poolda eraldi kohustuse seadmist aruandmiseks energiaostuvõimetute seas energiasäästu saavutamisest, kuna selline lähenemine muudab meetmete suunamise abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks. 1.4. Pooldame energiaauditi kohustuse määramist ettevõtete energiatarbimise mahu kriteeriumi alusel, kuid näeme vajadust täiendava paindlikkuse järele. Teeme ettepaneku võimaldada riigil ise määratleda lävendid, mille alusel energiaauditi kohustus ettevõttele seatakse. Parima lähenemisena näeme Eesti näitel kohustuse seadmist elektri- ja gaasitarbimise põhjal. Energiaauditi kohustus peab olema seatud energiatarbimise lävendit ületavale ettevõttele, mitte kogu kontsernile, kuhu ettevõte võib kuuluda. 1.5. Eelistame kohustuse seadmist iga-aastaselt renoveerida 3% hoonete köetavast netopinnast avaliku sektori asemel valitsussektori hoonetele. Peame vajalikuks renoveerimise eesmärgi täitmisel tagada täiendav paindlikkus ennekõike eelnevate aastate eesmärgist suuremat renoveerimise mahtu kanda edasi järgnevate aastate eesmärkide täitmiseks ja võtta renoveerimise mahu arvestusse ka kasutusest väljaviidavate hoonete põrandapind. Samuti soovime paindlikkust ajaloolistele hoonetele energiatõhususe nõuete seadmisel, eesmärgiga säilitada nende kultuuriväärtus. 1.6. Eelistame kohustuse seadmist vähendada iga-aastaselt 1,7% energiatarbimist avaliku sektori asemel valitsussektori asutustele ja selle eesmärgi seadmist mittesiduvana, et lihtsustada energiatõhususe eesmärkide seiramist. Näeme vajadust täiendava paindlikkuse järele ennekõike määrata energia säästmise eesmärgi aluseks võetud energiatarbimine mitme aasta keskmise tarbimismahu alusel. Pooldame energiatõhususe nõuete arvestamist riigihangete läbiviimisel, kuid leiame, et antud nõuded peavad olema võimalikult lihtsalt ning üheselt mõistetavalt määratletud. 1.7. Energiasäästukohustuse täitmisel on vaja luua täiendav paindlikkus energiasäästu arvutamisel ja vältida lisanduvate nõuete kehtestamist energiasäästu arvestamisele. Riikliku energiasäästu kohustuse ligi kahekordne tõus 2024. aastast on Eesti jaoks liiga ambitsioonikas ja selle täitmine pole välja pakutud ajaraamis teostatav, mistõttu pooldame energiasäästukohustuse tõusu alates 2028. aastast või selle järk-järgulist kasvamist alates 2024. aastast, võimaldades riigile üleminekuaega täiendavate meetmete ja energiasäästusüsteemi väljatöötamiseks. Peame oluliseks võimaldada varasemalt rakendatud meetmete energiasäästu arvestada hilisematel perioodide kohustuse täitmiseks. 1.8. Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlus direktiivis peab võimaldama võrdsetel alustel nii taastuvenergia kui ka heitsoojuse kasutamist. Pooldame kütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamist rajatavas või oluliselt rekonstrueeritavas soojuselektrijaamas, tööstuskäitises, teenindusrajatises või andmekeskuses võimaldades ettevõtetel investeeringute teostamisel kaaluda tõhusamaid alternatiive ja heitsoojuse kasutamist. 1.9. Leiame, et riigikaitselistele objektidele tuleb võimaldada energiatõhususe kohustuste täitmisel seada erisused, ennekõike hoonete rekonstrueerimise kohustuse täitmisel ning andmekeskuste informatsiooni raporteerimisel ja avalikustamisel. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel - EED Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Eesti Üldised kommentaarid: Selgitame. Elektritööstuse Liit 1. Ei nõustu Komisjoni hinnanguga energiatõhususkohustuste kõrge efektiivsuse osas ning seetõttu Energiatõhususe vajadusega jätkata selle meetmega ka Green Deal’i paketis. Vastupidi, välistada tuleb direktiivi energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades ka teiste liikmesriikide varieeruvaid muudatusettepanek kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. ei kohusta riiki 2. Green Deal’i algatusega on eiratud võimalust muuta energiatõhususe suurendamine EL-is energiatõhuskohus turupõhisemaks ja seega kulupõhisemaks. Eelnõu ignoreerib vaba turu signaalides ja tuste süsteemi toimimispõhimõtetes peituvat potentsiaali energiakulude vähendamiseks. Selles osas on märgiline ka rakendama. Riigi direktiivi seletuskirjas esitatud põhimõte: “energy-efficiency-first /../ ’it requires a shift from the ülesanne on ise narrow economic efficiency perspective to maximised social welfare’. Antud lähenemine kaugeneb leida viisid oluliselt kogu paketi väidetavaks aluseks olevast kulutõhususe põhimõttest ning vajab seetõttu eesmärgi detailset kulu-tulu analüüsi. täitmiseks, kuid kõrge eesmärk võib tähendada süsteemi rakendamise vajadust. Eelnõu preambula punkt (123) ja Lisa V: (123) Energy savings from policy measures regarding the use Arvestatud. Me ei of direct fossil fuel combustion should not be counted. Annex V, p.2 (g), (h): Energy savings as a result soovi täiendavate of policy measures regarding the use of direct fossil fuel combustion in products, equipment, transport reeglite systems, vehicles, buildings or works shall not count towards the fulfilment of energy savings obligation kehtestamist as from 1 January 2024. energiasäästu Märkused: Keeld arvestada energiatõhususkohustuse täitmisel tegevusi, mis muudavad fossiilsete arvutamisele, kuna allikate kasutamist efektiivsemaks (näiteks hoonetes või erinevates toodetes), on ebaproportsionaalne, leiame, et sest emissioonide vähendamist mõjutavad ka sellised tegevused ning uuendused. täiendavuse kriteerium on juba piisavalt siduv ja koormav. Article 7: Arvestatud. 1. Member States shall ensure that contracting authorities and contracting entities, when concluding Soovime täiendavat public contracts and concessions with a value equal to or greater than the thresholds laid down in Article paindlikkust riigis 8 of Directive 2014/23/EU, Article 4 of Directive 2014/24/EU and Article 15 of Directive 2014/25/EU, ise avaliku sektori purchase only products, services, buildings and works with high energy-efficiency performance määratlemisel. Märkused: Artiklis 7 sätestatud kõrge energiatõhususe nõude ja energy-efficiency-first põhimõtte kohaldamine kõigi avalike hangete teostamisele ilma igasuguse paindlikkusvõimaluseta ei ole proportsionaalne meede. Direktiiv peab piirduma valitsusasutustega ning võimaldama paindlikkust. Article 8: (2) Member States shall achieve the amount of energy savings required under paragraph 1 of Arvestatud this Article either by establishing an energy efficiency obligation scheme referred to in Article 9 or by osaliselt. Leiame, adopting alternative policy measures referred to in Article 10. et Märkused: Teeme ettepaneku vähendada riikliku energiatõhususkohustuse määra ning võimaldada energiasäästukohus riikidele eesmärkide täitmiseks oluliselt rohkem paindlikkust selliselt, et oleks välistatud vajadus seada tus on liiga suur ja kohustusi ettevõtetele. Eelnõus esitatud kujul ei ole tegemist turupõhise ega kulupõhise lähenemisega selle arvestamist ning eelnõu vajab selles osas oluliselt muutmist. Tuleb oluliselt laiendada riigi kasutada olevate tuleb lihtsustada. paindlikkusvõimaluste hulka (alternative measures) ja leevendada arvestusmetoodikaid. Välistada tuleb Energiasäästukohus energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades ka teiste liikmesriikide varieeruvaid tuse täitmisesse kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. Toetada võiks ettevõtete vabatahtlikku osalust riiklike saavad panustada energiatõhususe eesmärkide täitmises tingimusel, et on loodud vastavad toetusmeetmed kõigi kaasnevate kõik valdkonnad. kulude hüvitamiseks. Eesti ettevõtete energiatõhusus on tänasel päeval madalamal kui Euroopas keskmiselt, mistõttu on vajadus valdkonna energiatõhusust suurendada, seeläbi toetades ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kliimaeesmärkide täitmisel on ülimalt oluline vähendada energiatarbimist lõpptarbijate juures, mistõttu energiatarnijatel on oluline roll tarbija teadlikkuse suurendamisel energiasäästu valdkonnas. Article 9: Selgitame. 1. Where Member States decide to fulfil their obligations to achieve the amount of savings required under Direktiivi ei sea Article 8(1) by way of an energy efficiency obligation scheme, they shall ensure that obligated parties as kohustust riigis referred to in paragraph 2 of this Article operating in each Member State's territory achieve, without energiatõhususkoh prejudice to Article 8(9) and (10), their cumulative end-use energy savings requirement as set out in ustuste süsteemi Article 8(1). rakendada, kuid 2. Member States shall designate, on the basis of objective and non-discriminatory criteria, obligated seab riigile parties among transmission system operators, energy distributors, retail energy sales companies and paindlikkuse ja transport fuel distributors or transport fuel retailers operating in their territory. The amount of energy võimaluse savings needed to fulfil the obligation shall be achieved by the obligated parties among final customers eesmärki sellisel Märkused: Tuleb välistada energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades samas teiste viisil täita. liikmesriikide varieeruvaid kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. Toetada võiksime ettevõtete vabatahtlikku osalust riiklike energiatõhususe eesmärkide täitmises tingimusel, et on loodud vastavad toetusmeetmed kõigi kaasnevate kulude hüvitamiseks. Article 11: Selgitame. 1. Member States shall ensure that enterprises with an average annual consumption higher than 100TJ of Ettepanek sisaldab energy over the previous three years and taking all energy carriers together, implement an energy kõiki energiat management system. The energy management system shall be certified by an independent body tarbivaid according to the relevant European or International Standards. ettevõtteid sh 2. Member States shall ensure that enterprises with an average annual consumption higher than 10TJ of energiatootmisega energy over the previous three years and taking all energy carriers together that do not implement an tegelevaid käitisi. energy management system are subject to an energy audit. Energy audits shall be carried out in an Kohustusest on independent and cost-effective manner by qualified or accredited experts in accordance with välistatud requirements provided in Article 26 or implemented and supervised by independent authorities Under ettevõtted, kus national legislation. Energy audits shall be carried out at least every four years from the date of the rakendatakse previous energy audit. keskkonnajuhtimiss Märkused: üsteemi ja selle ühe 1. Artikkel 11 sätestab kohustuslikus korras energiajuhtimissüsteemide juurutamise ettevõtetele, osana kusjuures kriteeriumiks on seatud ettevõtte keskmine energiatarbimine. Vajalik on täpsustada, kas energiatarbimise see kriteerium puudutab ka energiatootmisega tegelevaid käitisi ja kui jah, siis millisel tasemel (käitis- seiramist ning ettevõtekontsern). Samuti tuleks täpsustada, mis tingimustel ja kas kohustusest on täielikult energiatõhususe vabastatud ettevõtted, kes juba rakendavad keskkonnajuhtimissüsteemi. meetmete kaardistamist. Toetame kohustuse seadmist energiat tarbivale ettevõttele, mitte kogu kontsernile. 2. Kuivõrd ETS direktiivi eelnõus esitatud ettepanek siduda ettevõtetele tasuta kvootide jaotamine Mittearvestatud. energiaauditites esitatud soovituste kohustusliku täitmisega on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, Juba tänasel päeval siis tuleks EED eelnõu artiklit 11 täiendada klausliga, et ühelgi juhul ei ole energiaauditites esitatud on osades riikides soovituste täitmine ettevõtetele kohustuslik, pigem soovituste täitmine peab põhinema kulutõhususe (nt Läti) seatud põhimõttel ning turumajanduslikel kaalutlustel. energiasäästukohus tuse täitmiseks kohustus rakendada energiaauditiga kindlaks tehtud meetmeid. Selline lähenemine seab riigile paindlikkuse energiasäästukohus tuse täitmiseks. Ettepanek mitte siduda tasuta kvootide jagamine energiaauditi kohustusega on lahendatav ETS direktiivi eelnõuga. Gaasi, soojuse, jahutuse mõõtmine lõpptarbija juures, arveldamine, lepingulised suhted (art.12-20) ning Arvestatud. enegiavaesuse teema (art.22). Märkused: Lepingulised suhted lõpptarbijate ja energiamüüjate vahel on Eestis adekvaatselt reguleeritud ja kaasaegsed. Tuleb jälgida, et eelnõuga ei kaasneks Eestile täiendavaid kohustusi. Sama põhimõte kehtib energiavaesuse teemal, mis ei ole mitte energiapoliitiline, vaid sotsiaalpoliitiline küsimus. Energiapoliitika ega energiaettevõtete pädevuses ei ole tegelemine sotsiaalpoliitiliste teemadega. Eesti Energia Üldised kommentaarid: Selgitame. 1. Me ei saa nõustuda Komisjoni hinnanguga energiatõhususkohustuste kõrge efektiivsuse osas ning Energiatõhususe seetõttu vajadusega jätkata selle meetmega ka Green Deal’i paketis. Vastupidi, välistada tuleb direktiivi energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades ka teiste liikmesriikide varieeruvaid muudatusettepanek kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. ei kohusta riiki 2. Green Deal’i algatusega on kahetsusväärselt eiratud võimalust muuta energiatõhususe suurendamine energiatõhuskohust EL-is turupõhisemaks ja seega kulupõhisemaks. Eelnõu ignoreerib vaba turu signaalides ja uste süsteemi toimimispõhimõtetes peituvat potentsiaali energiakulude vähendamiseks. Selles osas on märgiline ka rakendama. Riigi direktiivi seletuskirjas esitatud põhimõte: “energy-efficiency-first /../ ’it requires a shift from the ülesanne on ise narrow economic efficiency perspective to maximised social welfare’. leida viisid Antud lähenemine hälbib oluliselt kogu paketi väidetavaks aluseks olevast kulutõhususe põhimõttest eesmärgi ning vajab seetõttu detailset kulu-tulu analüüsi. täitmiseks, kuid kõrge eesmärk võib tähendada süsteemi rakendamise vajadust. Eelnõu preambula punkt (123) ja Lisa V: Arvestatud. Me ei (123) Energy savings from policy measures regarding the use of direct fossil fuel combustion should not soovi täiendavate be counted. reeglite Annex V, p.2 (g), (h): Energy savings as a result of policy measures regarding the use of direct fossil fuel kehtestamist combustion in products, equipment, transport systems, vehicles, buildings or works shall not count energiasäästu towards the fulfilment of energy savings obligation as from 1 January 2024. arvutamisele, kuna Märkused: Keeld arvestada energiatõhususkohustuse täitmisel tegevusi, mis muudavad fossiilsete leiame, et allikate kasutamist efektiivsemaks (näiteks hoonetes või erinevates toodetes) on ebaproportsionaalne. täiendavuse Emissioonide vähendamist mõjutavad ka sellised tegevused ning uuendused. kriteerium on juba piisavalt siduv ja koormav. Article 7: Arvestatud. 1. Member States shall ensure that contracting authorities and contracting entities, when concluding Soovime täiendavat public contracts and concessions with a value equal to or greater than the thresholds laid down in Article paindlikkust riigis 8 of Directive 2014/23/EU, Article 4 of Directive 2014/24/EU and Article 15 of Directive 2014/25/EU, ise avaliku sektori purchase only products, services, buildings and works with high energy-efficiency performance määratlemisel. Märkused: Artiklis 7 sätestatud kõrge energiatõhususe nõude ja energy-efficiency-first põhimõtte kohaldamine kõigi avalike hangete teostamisele ilma igasuguse paindlikkusvõimaluseta ei ole proportsionaalne meede. Direktiiv peaks piirduma valitsusasutustega ning võimaldama paindlikkust. Article 8: Arvestatud (2) Member States shall achieve the amount of energy savings required under paragraph 1 of this Article osaliselt. Leiame, either by establishing an energy efficiency obligation scheme referred to in Article 9 or by adopting et alternative policy measures referred to in Article 10. energiasäästukohus Märkused: Teeme ettepaneku vähendada riikliku energiatõhususkohustuse määra ning võimaldada tus on liiga suur ja riikidele eesmärkide täitmiseks oluliselt rohkem paindlikkust selliselt, et oleks välistatud vajadus seada selle arvestamist kohustusi ettevõtetele. Eelnõus esitatud kujul ei ole tegemist turupõhise ega kulupõhise lähenemisega tuleb lihtsustada. ning eelnõu vajab selles osas oluliselt muutmist. Oluliselt tuleks laiendada riigi kasutada olevate Energiasäästukohus paindlikkusvõimaluste hulka (alternative measures) ja leevendada arvestusmetoodikaid. Välistada tuleb tuse täitmisesse energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades ka teiste liikmesriikide varieeruvaid saavad panustada kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. Toetada võiks ettevõtete vabatahtlikku osalust riiklike kõik valdkonnad. energiatõhususe eesmärkide täitmises tingimusel, et on loodud vastavad toetusmeetmed kõigi kaasnevate Eesti ettevõtete kulude hüvitamiseks. energiatõhusus on tänasel päeval madalamal kui Euroopas keskmiselt, mistõttu on vajadus valdkonna energiatõhusust suurendada, seeläbi toetades ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kliimaeesmärkide täitmisel on ülimalt oluline vähendada energiatarbimist lõpptarbijate juures, mistõttu energiatarnijatel on oluline roll tarbija teadlikkuse suurendamisel energiasäästu valdkonnas. Article 9: Selgitame. 1. Where Member States decide to fulfil their obligations to achieve the amount of savings required under Direktiivi ei sea Article 8(1) by way of an energy efficiency obligation scheme, they shall ensure that obligated parties as kohustust riigis referred to in paragraph 2 of this Article operating in each Member State's territory achieve, without energiatõhususkoh prejudice to Article 8(9) and (10), their cumulative end-use energy savings requirement as set out in ustuste süsteemi Article 8(1). rakendada, kuid 2. Member States shall designate, on the basis of objective and non-discriminatory criteria, obligated seab riigile parties among transmission system operators, energy distributors, retail energy sales companies and paindlikkuse ja transport fuel distributors or transport fuel retailers operating in their territory. The amount of energy võimaluse savings needed to fulfil the obligation shall be achieved by the obligated parties among final customers eesmärki sellisel Märkused: Välistada tuleks energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades ka teiste viisil täita. liikmesriikide varieeruvaid kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. Toetada võiks ettevõtete vabatahtlikku osalust riiklike energiatõhususe eesmärkide täitmises tingimusel, et on loodud vastavad toetusmeetmed kõigi kaasnevate kulude hüvitamiseks. Article 11: Selgitame. 1. Member States shall ensure that enterprises with an average annual consumption higher than 100TJ of Ettepanek sisaldab energy over the previous three years and taking all energy carriers together, implement an energy kõiki energiat management system. The energy management system shall be certified by an independent body tarbivaid according to the relevant European or International Standards. ettevõtteid sh 2. Member States shall ensure that enterprises with an average annual consumption higher than 10TJ of energiatootmisega energy over the previous three years and taking all energy carriers together that do not implement an tegelevaid käitisi. energy management system are subject to an energy audit. Energy audits shall be carried out in an Kohustusest on independent and cost-effective manner by qualified or accredited experts in accordance with välistatud requirements provided in Article 26 or implemented and supervised by independent authorities under ettevõtted, kus national legislation. Energy audits shall be carried out at least every four years from the date of the rakendatakse previous energy audit. keskkonnajuhtimiss üsteemi ja selle ühe Märkused: osana 1. Artikkel 11 sätestab kohustuslikus korras energiajuhtimissüsteemide juurutamise ettevõtetele, energiatarbimise kusjuures kriteeriumiks on seatud ettevõtte keskmine energiatarbimine. Vajalik on täpsustada, kas see seiramist ning kriteerium puudutab ka energiatootmisega tegelevaid käitisi ja kui jah, siis millisel tasemel (käitis- energiatõhususe ettevõte-kontsern). Samuti tuleks täpsustada, mis tingimustel ja kas kohustusest on täielikult vabastatud meetmete ettevõtted, kes juba rakendavad keskkonnajuhtimissüsteemi. kaardistamist. Toetame kohustuse seadmist energiat tarbivale ettevõttele, mitte kogu kontsernile. 2. Kuna ETS direktiivi eelnõus esitatud ettepanek siduda ettevõtetele tasuta kvootide jaotamine Mittearvestatud. energiaauditites esitatud soovituste kohustusliku täitmisega on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, tuleks Juba tänasel päeval EED eelnõu artiklit 11 täiendada klausliga, et ühelgi juhul ei ole energiaauditites esitatud soovituste on osades riikides täitmine ettevõtetele kohustuslik, vaid soovituste täitmine peab põhinema kulutõhususe põhimõttel ning (nt Läti) seatud turumajanduslikel kaalutlustel. energiasäästukohus tuse täitmiseks kohustus rakendada energiaauditiga kindlaks tehtud meetmeid. Selline lähenemine seab riigile paindlikkuse energiasäästukohus tuse täitmiseks. Ettepanek mitte siduda tasuta kvootide jagamine energiaauditi kohustusega on lahendatav ETS direktiivi eelnõuga. Gaasi, soojuse, jahutuse mõõtmine lõpptarbija juures, arveldamine, lepingulised suhted (art.12-20) ning Arvestatud. enegiavaesuse teema (art.22). Märkused: Lepingulised suhted lõpptarbijate ja energiamüüjate vahel on Eestis adekvaatselt reguleeritud ja kaasaegsed. Tuleb jälgida, et eelnõuga ei kaasneks Eestile täiendavaid kohustusi. Sama põhimõte kehtib energiavaesuse teemal, mis ei ole mitte energiapoliitiline vaid sotsiaalpoliitiline küsimus. Energiapoliitika ega energiaettevõtete pädevuses ei ole tegelemine sotsiaalpoliitiliste teemadega. Eesti Gaasiliit Energiatõhususe direktiivi põhimõte „energy efficiency first“ rakendamine energiasüsteemides ja mujal Arvestatud. on väga oluline. Saame seda põhimõtet toetada. Soovime teada, et kust jookseb piir, mil liikmesriik saab Energiatõhususe öelda, et energiasüsteem on efektiivne ja kus mitte? On see paika pandud arvväärtustega või iga esikohale seadmise liikmesriigi subjektiivne hinnang? põhimõtte rakendamise viis on riigi otsustada. Põhimõte ei ütle millised süsteemid on tõhusad või millised mitte, kuid põhimõtte rakendamisel tuleks eelistada võimalusel tõhusamaid lahendusi. Eesti Jõujaamade Energiatõhusus: Teadmiseks ja Kaugkütte Ühing Uue kliimapaketi eesmärkide saavutamine põhineb väga tugevalt kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude võetud. arendusel, sest just need võrgud aitavad vähendada elektridefitsiidi (hinnatõusu) riske, mis tulenevad üleüldisest elektrifitseerimist. Samuti edendavad need võrgud üleüldist energiaefektiivsust ja vähendavad primaarenergia kasutust läbi jääksoojuse kasutuselevõtu. Parim energiatõhusus saavutatakse ainult erinevaid võrke nutikalt integreerides ja koostootmist, Teadmiseks heitsoojust ning kütusevabu energiaallikaid kombineerides. Efektiivsuse suurendamiseks tuleb vältida võetud. või vähendada võrkude omavahelist dubleerimist ning oluline on saavutada sünergia. Näiteks liikuvuse elektrifitseerimise huvides on mõistlik elektri ülekandevõimsused suunata transpordisektorit toetama seal, kus on perspektiivne arendada energiatõhusat kaugkütet-kaugjahutust jne. Taastuvenergia kasutamise suurenemine tööstustes vähendab eralduva heitsoojuse co2 sisaldust, mistõttu Arvestatud. tuleb luua motiveeriv majanduskeskkond heitsoojuse suuremaks kasutuselevõtuks ning selle potentsiaali Energiatõhususe ulatuses ka võrgupiirkondade laienemiseks. Oluline on muidugi mõista, et ambitsioonikad eesmärgid ei suurendamisel on taastuvenergia ja tohi töötada üksteisele vastu – heitsoojuse kasutamist ja taastuvenergiaallikaid ei ole mõistlik panna heitsoojuse omavahel võistlema selliselt, et lõpuks primaarenergia tarbimine kasvab. kasutamine samaväärselt olulised. Hoonete jahutusmajandusel on oluline roll kliimaeesmärkide saavutamisel. Energiatõhusad hooned Teadmiseks vajavad suvel ning kuumalainete ajal vajaliku sisekliima tagamiseks järjest rohkem jahutust, mida võetud. linnapiirkondades aitab keskkonnasõbralikult ja efektiivselt lahendada tõhus kaugjahutus. Meie statistika järgi oli 2019 aasta seisuga Eestis 20,2 MW kaugjahutusvõimsust, mis tootis 23,6 TJ jahutusenergiat. Võrkude kiirem arendamine koos liitumise motiveerimisega võimaldaks oluliselt kiiremini vähendada jahutust tarbivate hoonete keskkonnajalajälge. Tuleb vältida samme, mis toovad kaasa süsteemide tõhususe languse (nt paralleelsete lokaalsete Teadmiseks lahenduste laialdasem kasutuselevõtt, hoonete lahti ühendamine jne) ning üldise välisõhu kvaliteedi võetud. halvenemise. Ainult nutikalt kombineerides suudavad integreeritud võrgud tagada energeetilist sõltumatust, hajutada varustuskindluse riske, võtta kasutusele kuluefektiivsed taastuvad energiaallikad ning vähendada hoonete keskkonnajalajälge. Administratiivsed meetmed peavad toetama energiatõhususe eesmärkide saavutamist kaugkütte-jahutuse Teadmiseks sektoris. Täna kasutusel olev kaugkütteteenuse regulatsioon vajab ajakohastamist, et innovaatilised võetud. lahendused sh soojuspumbad, salvestustehnoloogia, heitsoojus jne oleks võimalik kasutusele võtta ning sellega kaasnev risk saaks arvestatud.  Tõhusa kaugkütte-kaugjahutuse nõuded: oluline on vältida jääksoojuse kasutamisvõimalusi Arvestatud. vähendavaid samme (nt kui seda pakkuv ettevõte ei suuda taastuvenergia osakaalu nõuet täita), mis võib viia primaarenergia kasutamise kasvule ning täiendavate õhuheitmete tekkele  Tuleb soodustada kaugkütte-kaugjahutuse võrkudega liitumist, mis on kõige kulutõhusam viis Teadmiseks hoonete energiatõhususe saavutamiseks. võetud.  kaugküttes-kaugjahutuses kasutatavate taastuvate energiaallikate abil on võimalik saavutada riiklik Teadmiseks energiasäästukohustuse täitmine kõige lihtsamal ja kulutõhusamal moel. võetud.  Planeeringud tiheasustusaladel peavad toetama võrkude optimaalset arendust ning dubleerimise Teadmiseks vältimist. võetud.  Paketi erinevad meetmete omavaheline toime peaks olema selgem – nt kuidas mõjutab taastuvatest Selgitame. Soojuse allikatest toodetud soojusele päritolutunnistuste väljastamine tõhusaks kvalifitseeruva päritolutunnistused kaugküttesüsteemi tõhusust pole otseselt seotud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse nõuetega. Kui riik leiab, et soojuse päritolutunnistused on abiks tõhusa kaugkütte ja - jahutuse süsteemi kindlaks tegemisel, saab neid kasutada.  vältida tuleks üleregulatsiooni tarbijasuhetes olukorras, kus konkreetne valdkond on piisava Arvestatud. detailsusega juba reguleeritud – küsitav on vajadus täpsustada soojusemüügilepingute kohustuslikke tingimusi ning luua eraldi vahekohus vastavateks vaidlusteks  soodustada tuleb kaugkütte süsteemide rekonstrueerimist ja kaugjahutussüsteemide rajamist, et Teadmiseks hinnad lõpptarbijale ei soodustaks energiavaesuse teket. võetud. Küttesüsteemide renoveerimine on energiaostuvõimetu se vältimisel oluline. Energiatõhusaid nutikalt kombineeritud lahendusi on võimalik kasutusele võtta ainult siis, kui Teadmiseks regulatsioon seda toetab ning kaasnev risk saab õiglaselt arvestatud. võetud. Eestimaa Looduse Tunnustame Euroopa Komisjoni ettepanekut anda senisest tugevam õiguslik alus energiatõhususe Arvestatud. Fond esikohale seadmisele. Energiatõhususse panustamine tasub end ära nii kliima kui inimeste heaolu mõttes, aidates vähendada energiavaesuse probleemi ning luues aluse uute töökohtade tekkeks. Saavutamaks Pariisi kliimaleppega võetud soojenemise piiramise 1,5 kraadini eesmärki, ei ole praegune Selgitame. siht piisavalt ambitsioonikas: 2030. aastaks on tarvis toetada vähemalt 45% energiatõhususe eesmärki. Energiatõhususe direktiivi mõjuhinnang leiab, et püsimaks 2050. aasta kliimaneutraalsuse trajektooril, on täna energiatõhususe direktiivis 2030. aastaks sätestatud eesmärk piisav. Eesmärkide täitmiseks on vaja ka võimalusi neid jõustada: toetame EL-ülese õiguslikult siduva Selgitame. energiatõhususe eesmärgi taastamist, ent puudu on endiselt riiklikud eesmärgid liikmesriikidele, mis Riigipõhise aitaksid tõhustada ja korrigeerida EL-ülese eesmärgi poole liikumist. Kutsume seega Eestit üles seisma energiatõhususe ka riiklike eesmärkide kehtestamise poolt energiatõhususe vallas. ambitsioon täitmise tagavad energiatõhususe direktiivi muud riigile siduvad artiklid ning kohustused ja teised Kliimapaketi õigusaktid, mistõttu pole vajalik riigipõhiste siduvate eesmärkide seadmiseks. Eesti Raudtee Soovime olla kursis energiatõhususe direktiivi muudatustega. Hetkel saame aru muudatuste Teadmiseks vajalikkusest, kuid dokumentide valmimisel sooviksime nendes sisalduvate muudatustega juba eelnevalt võetud. tutvuda. Eesti ETEK toetab ambitsioonikamaid eesmärke suurema energiatõhususe ning energiasäästu saavutamiseks. Arvestatud. Taastuvenergia Toetame Koda ambitsioonikamaid energiatõhususe eesmärke eeldusel, et need on kulutõhusalt teostatavad. Oleme veendunud, et üks kulutõhusamaid viise hoonete energiatõhususe tõstmiseks on kaugkütte ja/või Teadmiseks kaugjahutuse võrkudega liitumine ning selle toetamine ja edendamine. Seetõttu peaksid mh planeeringud võetud. tiheasustusaladel toetama võrkude optimaalset arendust ning vältima dubleerimist. Eesti Tuuleenergia Tervitame Euroopa Komisjoni ettepanekut, et nn “energy-efficiency-first” põhimõtet ei rakendata mere Selgitame. Assotsiatsioon tuuleparkide rajamiseks vajalike energiavõrkude planeerimisele ega arendamisele. Teeme ettepaneku Energiatõhususe lisada see põhimõte direktiivi artiklite-ossa (artikkel 3). esikohale seadmise põhimõtte rakendamine on riigi kujundada. Komisjoni soovitus põhimõtte rakendamisel tõdeb, et taastuvenergia eesmärkide täitmine ei saa minna vastuollu energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega. Kuid ka tuuleparkide rajamiseks vajalike energiavõrude planeerimisel ja arendamisel on oluline rajada võimalikult optimaalsed ja ühiskondliku kasu silmas pidavad võrgud, seejuures seadmata takistusi tuuleparkide rajamisele. Elering Elering AS peab oluliseks ühtse metoodika väljatöötamisel läbipaistvust ja koostööd huvitatud Selgitame. osapooltega ning nende kaasamist aruteludesse antud teemal. (Energiatõhususe esikohale seadmise Energiatõhususe põhimõte elektri- ja gaasivõrkudes – on seatud põhimõtte rakendamise kohustus ja järelevalve nõuded esikohale seadmise elektri- ja gaasivõrkude planeerimisel, arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel ehk artikkel 25). põhimõtte rakendamine on riigi kujundada, tehes seda koostöös sektoriga. ERGO Insurance Ma kindlasti teeks enda poolt ettepaneku, et vaadata väga kriitiliselt üle nimekiri ettevõtetest, kes peavad Arvestatud. auditit esitama. Näiteks meie puhul oleme kohustatud tegema aga ometi oleme kõigil pindadel üürnikud Energiaauditi ning saame seda väga vähe mõjutada. Teisalt aga ei olnud kohustatud esitama enamus kohustuse viimine kaubanduskeskuseid ning kinnisvara ettevõtteid (nt meie suurim üürileandja). Selleks, et antud auditist energiatarbimisele kasu saada ning tegelikult ka miskit muuta peaks siiski tegema seda hoone omanikud, näiteks võiks olla põhinevaks toob sees kõik üürileandjad kellel on hoones rohkem pinda kui 2000m2. Täna ka auditi jaoks andmete kaasa kogumine oli parajalt tülikas, sest kaubanduskeskused ei ole huvitatud info jagamisest, sest neil kohustus auditikohustuse puudub. seadmise ettevõtetele, kes tegelikult saavad energiatõhususe meetmeid ette võtta. Haridus- ja Määruse ettepaneku II ptk artikliga 5 seonduvalt, mis käsitleb avaliku sektori kohustusi, palume Selgitame. Avaliku Teadusministeeriu täpsustada järgmist: - kas avalikele asutustele (public bodies) kohalduv energiatarbimise vähendamise sektori energia m nõue vähemalt 1,7% ulatuses kohaldub ka KOVidele kuuluvatele pindadele? säästmise kohustus kohaldub kogu avalikule sektorile. Riigil on paindlikkus otsustada, kes eesmärgi täitmisesse ennekõike panustavad. Üheks eesmärgi täitmise võimaluseks on kohalike omavalitsuste hoonete renoveerimine. Artikli lõikes 3 räägitakse eraldi kohalikest omavalitsustest, ent nendele eraldi sihtmäära pole määratud. Selgitame. Arvestades, et koolihooned on valdavalt KOVide omad/pidamisel, on oluline teada, kuidas mõjutab Kohalike nende rekonstrueerimine riigi kohustusi. - Kuidas oleks sel juhul kavandatud KOVile kuuluvate pindade omavalitsuste seire - kas MKM teeb tegevuskava/mõõdikud ka KOVidele? hoonete renoveerimine on olulise mõjuga avaliku sektori energiasäästu, aga ka rekonstrueerimise kohustuse eesmärkide täitmiseks. Täna ei ole võimalik detailsemalt öelda, kuidas praktikas õhustuse täitmine Eesti näitel ette võetakse, kuna see vajab lähemalt analüüsimist. Ühe võimalusena on Euroopa Komisjon välja pakkunud võimaluse luua avaliku sektori asutuste platvorm, kus kuvatakse iga asutuse energiatarve. Teine võimalus on näiteks iga- aastaselt avaliku sektori asutustelt küsida nende energiatarbimise ja rakendatud meetmete kohta infot. Justiitsministeeriu Vastavalt Riigikantselei 23.07.2021 resolutsioonile esitab Justiitsministeerium sisendi Euroopa Selgitame. m Parlamendi ja nõukogu energiatõhususe direktiivi muutmise ettepanekule. Muudatuse Artikkel 20 (Lepingulised õigused) eesmärk on Artikkel 20 määrab lõpptarbija (ingl final customer) ja lõppkasutaja (ingl final user) lepingulised õigused sarnaselt soojust, jahutust ja kuuma tarbevett tarbides. Kuigi 4. peatüki pealkiri räägib tarbija (ingl consumer) elektrilepingu informeerimisest, saame aru, et artikliga soovitakse reguleerida võlaõigusseaduse (VÕS) mõttes nii tüüptingimustele tarbijate kui ettevõtjate õigusi (VÕS § 5 ja 6) ning teatud juhtudel ka nende isikute õigusi, kellel üldse (elekturuseaduse 8. puudub leping energia tarnijaga. peatükk) Lõikes 1 selgitatakse, et artiklis toodud õigused ei mõjuta EL tarbijaõigusi, sh õigusi, mis tulenevad reguleerida tarbijaõiguste direktiivist (2011/83/EL, CRD) ja tüüptingimuste direktiivist (93/13/EMÜ). Seega kui täpsemalt ka tegemist on ettevõtja ja tarbija vahelise suhtega, mis langeb direktiivide kohaldamisalasse, kohalduvad juba kehtivad ulatuslikud nõuded nii lepingueelse teabe kui tüüptingimuste osas. soojuse edastamise Direktiivi ettepanekus toodud reeglite vahekord viidatud direktiividega ei ole siiski päris selge ning seda lepingud. Antud tuleks edaspidise menetluse käigus kindlasti täpsustada. Samuti, võttes arvesse, et tarbijalepingute puhul nõuded ei tohi kohalduksid paralleelselt nii olemasolevad kui uued reeglid, tuleks neid reegleid nii palju kui võimalik minna vastuollu joondada. Samuti on ettepanekus sätestatud mitmeid väga üldisi kohustusi, mille sisustamine ja järgmine kehtivate ELi võivad osutuda praktikas keeruliseks. õigusaktidega. Lõige 2 Selgitame. Lõikes 2 sätestatakse, et lõpptarbijal (ingl final customer) on õigus sõlmida tarnijaga (ingl supplier) Eesmärk on leping, mis sätestab loetelus toodud andmed. Sätte sõnastus on mitmeti mõistetav. Täpsustamist vajaks, sätestada kas sätte eesmärgiks on sätestada vaid kohustuslik teave või tarnija kohustus leping sõlmida. kohustuslik teave ja nõuded millele sõlmitud leping peab vastama. Punkti e) kohaselt tuleb lõpptarbijale teatada, kas lepingu lõpetamine ilma tasu maksmata on lubatud. Selgitame. Punkti Selle punkti puhul tuleks täpsustada, millist võimalikku tasu on mõeldud, kuna sellised kokkulepped, mis eesmärk on tarbijat takistavad tarbija seadusest tulenevate õiguste kasutamist, on tüüptingimuste direktiivist tulenevalt lepingut sõlmides tühised. läbipaistavalt ja selgelt teavitada lepingu lõpetamise reeglitest. Punkti f) kohaselt tuleb lepingus märkida hüvitamise või tagastamise korraldus (ingl arrangements) Selgitame. Leping juhuks kui lepingujärgse teenuse kvaliteet on puudulik, sh juhul, kui esitatud arved on ebatäpsed või peab sätestama hilinevad. Antud punktis sätestatu jääb veidi ebaselgeks. Kas tarbijale tuleb info anda selle kohta, kuhu sellistele ja kuidas kirjeldatud juhtudel pöörduda? olukordadele vastavad kompensatsioonim eetmed nt tasaarveldus. Punkt ei kirjuta ette millistes olukordades selliseid meetmeid peab rakendama va arvete hilinemine või ebatäpsus. Eesmärk on tarbijat teavitada tema õigustest. Punkt h) sätestab kohustuse esitada teave tarbijaõiguste (ingl information relating to consumer rights) Selgitame. Juba kohta, sealhulgas kaebuste käsitlemise osas ja kogu info, mis on toodud art 20 lõikes 2. Selline teave täna kuvavad esitatakse selgelt arvel või ettevõtja veebilehel. ettevõtjad oma Esiteks märgime, et punktis toodud üldine kohustus esitada teave tarbijaõiguste kohta on väga lai. veebis nt soojuse Selleks, et ettevõtjatel oleks võimalik oma kohustusi kohaselt täita, tuleks seda kohustust täpsustada. müügi Teiseks viitame, et näiteks tarbijaõiguste direktiivi kohaselt tuleb lepingueelne teave tarbijale esitada tüüptingimusi - enne lepingu sõlmimist või enne seda kui tarbija on enda tehtud pakkumisega seotud. See võimaldab direktiivi artikli tarbijal tutvuda tema jaoks olulise teabega enne lepingu sõlmimist. Lisaks tekib küsimus, kas piisab eesmärk on nendele sellest, et teave on toodud veebilehel, või peab ettevõtja selle tarbijale ka teatavaks tegema. Tuleks tüüptingimustele kaaluda, kas teabe andmine sättes toodud viisil on tulemuslik ja sobilik, ning kuidas suhestub see konkreetsema olemasolevate reeglitega, mis on ette nähtud tarbijalepingute puhuks. Punkti h) teise alalõike kohaselt vormi andmine. peavad tingimused olema õiglased. Ebaõiglaste tüüptingimuste üldise regulatsiooni, sh tingimused, millal Säte peab loetakse tüüptingimused ebaõiglasteks, sätestab tüüptingimuste direktiiv. Seejuures viitame, et Eesti kohalduma õiguses kehtib võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsioon (VÕS § 35 jj) ka ettevõtjate direktiivi vahelistele suhetele ning seega tuleks edaspidiste sammude puhul analüüsida ja selgitada, kuidas 93/13/EMÜ haakuksid võimalikud reeglid kehtiva süsteemiga. Kehtiv tüüptingimuste regulatsioon, mis põhineb nõuetega, ega ei direktiivil 93/13/EMÜ, on terviklik, sätestades muuhulgas nii tüüptingimuse mõiste, lepingu osaks tohiks luua uusi saamise tingimused, tõlgendamisreeglid, ebaõigluse kontrolli teostamise tingimused ning kasutamise nõudeid mis juba tagajärjed. Seetõttu võib punktis h) toodud väga üldine säte praktikas tuua kaasa hoopis rohkem kehtivad, mistõttu ebaselgust. Punktis h) on sätestatud kohustus esitada lõpptarbijale ja lõppkasutajale lepingu peamiste ei saa nõuded mina tingimuste kokkuvõte mõistetaval viisil ning lihtsas ja arusaadavas keeles. Kohustus esitada peamine vastuollu või olla teave võib olla liiga üldine, et tarnijal oleks võimalik seda kohustust piisavalt kohaselt täita. Teiseks kuidagi üldisemad küsiksime, kas tarnijal on alati olemas ka piisavad andmed lõppkasutajate kohta, et oma kohustusi täita. juba kehtivatest Kolmandaks peaks lõpptarbijatele lihtsas ja arusaadavas keeles olema esitatud kogu teave ning reeglitest, kuna tingimused, mitte vaid peamised lepingutingimused. Vähemalt tarbijalepingute puhul on see kehtivate lähtuda tuleb ka reeglite kohaselt nii. tüüptingimuste regulatsioonist. Tegemist on direktiiviga, mis annab liikmesriigile ette üldise raamistiku – konkreetsed reeglid saab liikmesriik ise sätestada vastavalt riiklikele eripäradele. Lõige 3 Selgitame. Lõige Lõike 3 kohaselt tuleb lõpptarbijaid piisavalt ette teavitada soovist muuta lepingutingimusi. Juhime sätestab ainult tähelepanu, et tüüptingimuste direktiivist tulenevalt (ülevõetud VÕS § 42 lõike 3 punktiga 14) loetakse kohustust tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks tingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses õigeaegselt ette sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Seega tuleks teavitada. täpsustada, ega vastava lõikega ei soovita sellest reeglist kuidagi kõrvale kalduda, vaid kohustatakse lihtsalt tarnijat lepingust või seadusest tuleneva õiguse kasutamisel tarbijale sellest ette teatama. Lõige 6 Selgitame. Lõike 6 kohaselt peab tarnija pakkuma lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele õiglaseid ja läbipaistvaid Tegemist on lepingutingimusi, mis peavad olema esitatud selges ja üheselt mõistetavas keeles ning mitte hõlmama direktiiviga, mis kliendi õigusi kahjustavaid lepinguväliseid tõkkeid, nagu näiteks liigne lepinguline dokumentatsioon. annab Säte on oma olemuselt väga üldine ning kajastab põhimõtteid, mis tulenevad üldiselt kohalduvatest liikmesriigile ette tarbijaõiguste ja tüüptingimuste direktiividest, mis sätestavad seejuures tervikliku süsteemi. Sellisel üldise raamistiku – üldistatud kujul sätestatud reegli sisustamine ning koostoime olemasolevate tarbija reeglitega võib konkreetsed reeglid osutuda keeruliseks. saab liikmesriik ise sätestada vastavalt riiklikele eripäradele ja juba kehtivatele nõuetele. Nõue ei lähe kuidagi tüüptingimuste regulatsioonist mööda, ega võimalda kajastada lepingus vähem teavet kui kehtivad regulatsioonid nõuavad. Juba täna sisaldab nt kaugkütteseadus teatud lepingutingimusi, samuti elektrituruseadus. Artikkel 21 (Vaidluste kohtuväline lahendamine) Arvestatud. Ettepaneku art 21 lg 4 kohustab LR-e tagama, et lõpptarbijal on direktiiviga kehtestatud õigusi ja Täiendatud kohustusi käsitlevate vaidluste lahendamiseks juurdepääs kohtuvälisele vaidluse lahendamise seletuskirja. mehhanismile nt energiaombudsmani, tarbijaorganisatsiooni või reguleeriva asutuse kaudu. Ettevõtjate osalemine kodutarbijate kohtuvälistes vaidluste lahendamise mehhanismides on kohustuslik, v.a kui liikmesriik tõendab, et muud mehhanismid on sama tõhusad. Eestis lahendab tarbijavaidlusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsev tarbijavaidluste komisjon. Küsimuses, kas viidatud komisjoni pädevust oleks põhjendatud laiendada ka muude lõpptarbijate direktiivist tulenevate vaidluste lahendamiseks, ei ole JuM pädev seisukohta kujundama. Ilmselt oleks direktiivi ülevõtmisel eraõiguslike vaidluste lahendamiseks mõistlik luua lepitusorgan LePS § 19 tähenduses. Lepitusorgani kinnitatud kokkulepe on täidedokumendiks; tarbijavaidluste komisjoni otsus ei ole sundtäidetav. Direktiivi rakendamiseks tuleks ilmselt kohustada ettevõtjaid osalema kodutarbijate kohtuvälistes vaidluste lahendamise mehhanismides. Kohtumenetlusega paralleelse sundtäidetavate otsuste saamisele suunatud valdkonnaspetsiifilise vaidluste lahendamise süsteemi loomisele oleme vastu. Praegune direktiivi sõnastus seda otseselt ei nõua; läbirääkimistel tuleks tähele panna, et see nii ka jääks ja läbirääkimiste käigus ei jõutaks tekstini, mis kohustaks LR looma valdkonnaspetsiifilist eraõiguslike vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi selliselt, et vaidluse lahendamise tulemusena lahendataks vaidlus sundtäidetava otsusega. Artikkel 30 (Karistused) Selgitame. Nõuded on kehtestatud Art 30 karistuste osas on põhimõtteliselt sobiv, kuid seda peaks täiendama nii, et mitte iga rikkumine ei 2018. Aasta pea olema karistatav, vaid üksnes raskemad rikkumised (st nn ultima ratio põhimõte). Art-sse 30 ei tohiks direktiivi aga sisse kirjutada täpsustavaid sätteid sanktsioonimäärade ega liigi kohta (nt halduskaristus vmt). muudatusega ja Riikidele tuleb tagada ulatuslik diskretsioon sanktsioonide sobitamiseks riigisisesesse õigusesse. juba täna kehtivad. Toetame ettepandud lähenemist ja näeme, et tänane direktiivi sõnastus seda lubab. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumisega. Kaitseministeerium Üldiselt on algatus teretulnud, avaliku sektori eeskujuks olemise põhimõte on igati arusaadav ja Arvestatud. tervitatav. Energiatõhusamate lahenduste poole nii taristu kui teenuste valdkonnas liigume me jõuliselt ka riigikaitsesektoris. Seda öeldes tunneme siiski mõningast muret ühetaolise lähenemise pärast taristu energiatõhususse üle kogu avaliku sektori, arvestamata valdkondade spetsiifikat. Kui seni oli direktiivi järgi võimalik liikmesriigil otsustada, et kõrgeimat energiatõhususe nõuet ei kehtestata kaitseväe hoonele (v.a elu ja kontorihoonetele), siis direktiivi muudatuse kavandi järgi on plaan see erand kaotada. Siin kohal teeb kaitseministeerium ettepaneku, et taoline erand võiks siiski säilida. Täpsustuseks niipalju, et oleme 100%-liselt nõus, et kõrgeimad energiatõhususe nõuded kehtivad n.ö tavapärase kasutusega hoonetüüpidele, nagu kasarmud, ühiselamud, büroo-(s.t staabi-)hooned, sööklad, õppehooned jms. Samas on riigikaitsevaldkonnas hulk väga spetsiifilise funktsiooniga hooneid, mille puhul nende kasutusest ja muudest nõuetest, millele nad vastama peavad, on energiatõhususe saavutamine ebamõistlik ning teatud juhtudel ka lausa keeruline. Teema tundlikkuse tõttu ei saa väga detailidesse laskuda, kuid kui arvesse võtta kogu avaliku sektori hoonete mahtu, ei ole tegemist märkimisväärse hulga hoonetega, mis suurt pilti oluliselt mõjutaks. Keskkonna- • Baasaasta fikseerimine võiks olla fikseeritud 3-5 aasta keskmisena ilmastikumõjude Arvestatud. investeeringute minimeerimiseks eesmärkide täimisel (nt soojusmajandus). Keskus • Hinnata meetme kulukus ja teostatavus. Teadmiseks võetud. • Energiatõhususe esikohale seadmise printsiip on väga tervitatav. Vaja oleks kas EL taseme Arvestatud. raamistikku/reeglistikku või riiklikku kohustust riigile antud metoodika väljatöötamiseks. K.a. konkurentsiameti nõuded hinnastamisele ja hankenõuetele. Võiks olla üldisem EL rohehangete raamistik, millega antud regulatsioon on seotud. Keskkonnaministee 1. Toetame sektorite ülese energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet (energy efficiency first), Arvestatud. rium sh nõuet tagada energiatõhususe lahendustega arvestamine energiasüsteemides ja energiaga mitteseotud sektorites, planeerimis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste langetamisel. Selgitus: Tagamaks KHG eesmärkide täitmine ning ühiskonnale kulude kokkuhoidmine, on oluline lisaks kütuste väljavahetamisele (fossiilsetest vähese süsiniku ja nullheitega kütustele üleminek) suurendada pingutusi energiatõhususe suurendamiseks ning seda ka kõikides energiaga mitte seotud sektorites. Peame oluliseks, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte oleks põhiprintsiip kõikides poliitikate kujundamise, ruumilise planeerimise ja finantsotsuste protsessides ning tugineks ühiselt mõistetavatele kriteeriumidele. Samas on oluline, et energiatõhususe eesmärkide saavutamise jaotus sektorite lõikes jääks liikmesriikide otsustada. 2. Teeme ettepaneku julgustada kohalikke omavalitsusi kohalike energia- ja kliimakavade Teadmiseks koostamisel ja uuendamisel pöörama suuremat tähelepanu energiatõhususe eesmärkidele, sh võetud. soojuse ja jahutuse arengule. Selgitus: Paljud kohalikud omavalitsused, kas juba on vastu võtnud või koostavad kohaliku tasandi energia- ja kliimakavasid (inglise k SECAP). Kuigi tegemist ei ole kohustusliku strateegilise dokumendiga, on paljud kohalikud omavalitsused pidanud vajalikuks enda territooriumi energia- ja kliimavaldkonna terviklikku kaardistamist. Vähendamaks kohalike omavalitsuste halduskoormust ning pidades silmas energiatõhususe tihedat seost energia- ja kliimaeesmärkide täitmisega, peame oluliseks julgustada kohalikke omavalitsusi neid teemasid juba olemasolevates poliitikainstrumentide raames katma. Põllumajandus- EPKK hinnangul vajame mõjuhinnangut seoses ettepanekuga muuta energiaauditi kohustus Teadmiseks Kaubanduskoda energiatarbimise põhiseks, piirmääraga 10 TJ/a (2,77 GWh/a) ning kohustus rakendada võetud. energiajuhtimissüsteemi alates 100 TJ/a (27,7 GWh/a). Rahandusministeer Energiatõhususe tõstmise kõrval on vaja rohkem tähelepanu pöörata kasvuhoonegaaside heitkogusele. Selgitame. ium Arusaadavalt on energia tarbimist oluliselt lihtsam mõõta. Seetõttu on energiakeskne lähenemine Energiatõhususe lihtsama vastupanu teed minek. Ehk energiatõhususe tõstmise eesmärgi täitmist peaks lubama saavutada parandamine on ka taastuvenergia kasutamise kasvu arvel. Kliimaeesmärk ei ole energia tarbimisest loobumine, vaid kõige kulutõhusam kasvuhoonegaaside vähendamine. Kogu avaliku sektori kaasamisel energiatõhususe tõstmise kohustatud viis subjektide hulka (praegu ainult keskvalitsus, tulevikus ka KOV), peab enne tegema mõjuanalüüsi: kliimaeesmärkide kaasatavate subjektide võimekus kohustust täita ja toetamise vajadus. Toetusvajaduse olemasolul on vaja täitmisel seejuures planeerida ka katteallikas/toetusmehhanism. Taastuvenergia osakaalu suurendamine ühelt poolt ja luues palju energia tarbimise vähendamine teiselt poolt peaksid olema liikmesriigi poolt paindlikumalt juhitud lisandväärtust läbi ressursside meetmed – kas panustada rohkem ühele või teisele, kusjuures mõistlik rõhuasetus võib 25 aasta jooksul kokkuhoidmise. ka muutuda. Energiatõhususe suurendamine ei tähenda tarbimisest loobumist, vaid tarbimise tõhustamist või raiskamise vähendamist. Energiatõhususel on oluline roll kasvuhoonegaaside vähendamisel. Siseministeerium Üldjoontes Siseministeerium toetab ja arvestab oma igapäevastes tegevustes energiatõhususega. Samas Teadmiseks tuleb arvesse võtta, et kuna Siseministeeriumi valitsemisalas kasutatakse erisõidukeid elu, tervise ja vara võetud. kaitseks ning päästmiseks, saab energiatõhusamaid keskkonnasõbralikke lahendusi ja tehnoloogiaid rakendada vaid mahus, mis ei halvenda senist võimekust. Keskkonnahoidlike sõidukite (nt 100% akutoitel töötavad sõidukid) valik on piiratud ja erinevate sõidukitootjate poolt pakutavad sõidukid on oluliste kasutuspiirangutega (sõiduulatus ja selle sõltuvus aastaajast ning välistemperatuurist, sõiduki maksimaalne kande- ja veovõime piiratus, laadimisele kuluv aeg, piisava laadimistaristu puudumine). Eriotstarbeliste maismaasõidukite, vee- ja õhusõidukite puhul on keskkonnahoidlikud lahendused jätkuvalt väga algelised või puuduvad üldse. Samuti tuleb arvestada, et keskkonnahoidlikud sõidukid on kallimad. Võrreldes praeguste fossiilkütuseid tarbivate sõidukitega on täiselektrilised sõidukid u 30–50% (eriotstarbeliste sõidukite puhul isegi 100%) võrra kallimad ning seda ei suuda keskmise läbisõidu alusel (20 tuh km/a) kompenseerida ka väiksem kasutuskulu (kütus, hooldus). Seega tuleb transportvara energiatõhususe suurendamise ja keskkonnamõjude vähendamise eesmärkide täitmiseks arvestada vähemalt lühemas vaates kulude kasvuga. Sotsiaalministeeriu Energiavaesuse leevendamiseks on oluline rakendada energiatõhususe parandamise meetmeid Arvestatud. m esmajärjekorras energiavaesuse all kannatavate inimeste, haavatavate tarbijate ja sotsiaalkorterites Näeme, et elavate inimeste seas. energiatõhususe meetmete suunamine energiaostuvõimetu tele isikutele, kuid seda tuleb teha valdkondile indikaatorite alusel, jättes liikmesriigile paindlikkus ise haavatavad tarbijad määratleda. Tallinna Energiatõhususe saavutamine on oluline eesmärk ja selle saavutamiseks tuleks rohkem maksundust Teadmiseks Strateegiakeskus suunata energiakandjatele v.t. energiamaksustamine ja kogutavate vahendite arvelt toetada võetud. investeeringuid energiatõhususse. Eestil peaks olema võimalik suhteliselt kiirelt ja kergelt saavutada energia efektiivsuse eesmärgid põlevkivi jaamade lõplikul sulgemisel ja taastuvenergiale üleminekul, kuna täna on põlevkivitööstus väga energiamahukas ja Eesti on energiakasutuses elutsükli põhises arvestuses EL kõige raiskavam. Ettepaneku kohaselt iga-aastane energiasäästukohustuse eesmärk tõuseb perioodil 1. jaanuar 2024. – 31. detsember 2030, 0,8%-lt aastas 1,5%-le aastas, ehk eesmärk on 2024-2030 perioodil suurenenud pea kaks korda. Energiasäästukohustuse määra tõstmine toob kaasa vajaduse vaadata üle hoonestusse suunatavad investeeringud, sest eesmärgi täitmine ei ole võimalik ilma täiendavate energiasäästumeetmete kasutusele võtmiseta. Euroopa Komisjoni taastuvenergia direktiivi uuendamise ettepanek Uus indikatiivne eesmärk taastuvenergia kasutamisele hoonete sektoris 49% aastaks 2030, mille täitmiseks tuleb seada igal LR trajektoor. Minimaalsete energiamaksude tõstmise tulemusena kasvavad igapäevased majandamiskulud, mis peaks suunama inimesed energiatõhusamate lahenduste otsimisele. Samas võib kulude suurenemine vähendada tarbijate võimekust investeerida energiatõhusamatesse lahendustesse hoonete renoveerimisel või taastuvenergiaallikate kasutusse võtmisesse (omafinantseeringu osa). Tegemist on Eestile tähtsa eesmärgiga, mille saavutamisest sõltub Eesti pikaajaline konkurentsivõime. Eesti peaks rohkem tähelepanu pöörama majapidamiste energiasõltumatusele, mis on saavutatav päikesepaneelide, väikeste efektiivsete ja vaiksete efektiivsete tuulegeneraatorite, kohaliku biogaasi tootmise ja piisava salvestuse võimekusega akudesse ja/või vesinikku. Sellised null-energia majapidamised panustavad ka energiaefektiivsusesse ja võimaldavad välja töötada parimad arhitektuurilised ja ehitustehnilised lahendused, mis vähendavad energiasõltuvust ja suurendavad majapidamiste võimet muutustega kohaneda. Välisministeerium Välisministeeriumil ei ole kommentaare Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta Euroopa Liidu Teadmiseks energiatõhususe direktiivi muutmiseks. võetud. Eesti Kaubandus-  Direktiivis sisalduv muudatus, et edaspidi on energiaauditi koostamise kohustus seotud Arvestatud. ja Tööstuskoda energiatarbimisega mitte enam ettevõtja suurusega on samm õiges suunas.  Samas toetame sinu kirjas väljatoodut, et ettevõtjad ei peaks hakkama nüüd riigile esitama uusi Arvestatud. energiatarbimisega seotud andmeid. Seega mõistlik oleks lähtuda nendest energiakandjatest, mille kohta on meil info hõlpsasti olemas ja kohustatud isikute ring võimalik kergesti ja objektiivselt tuvastatav.  Meil tekkis aga küsimus, kas ka muudatusettepaneku kohaselt tuleb näiteks holding ettevõtetel Arvestatud. energiaauditit koostada. Näiteks kui holding ettevõttesse kuulub 15 ettevõtet, kelle energiatarbimine ületab 10 TJ, siis kas sellised holding ettevõtted peavad ka edaspidi energiaauditit koostama. Meie ettepaneku kohaselt ei peaks sellised ettevõtjad energiaauditit tegema.  Toetame ka seda mõtet, et liikmesriigil võiks olla rohkem paindlikkust kohuslased määrata. Arvestatud.  Lisaks võiks kaaluda ka seda mõtet, et tõsta muudatusettepanekus olevat auditeerimiskohustuse Arvestatud. piirmäära, et muudatuse tulemusena ei suureneks auditeeritavate ettevõtjate arv Eestis ca 4 korda. Soovime suuremal määral paindlikkust riigile kohuslasi määratleda sh paindlikkust energiatarbimise lävendite seadmisel ja kohuslaste määramisel.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel