Riigikantselei Teie 26.07.2021 nr 2-5/21-01626,
Stenbocki maja 16.3/21-0921/-1T
Rahukohtu 3
15161 Tallinn Meie 01.12.2021 nr 2-13/21-4572
Eesti seisukohad energiatõhususe direktiivi
kohta
Esitame Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles
käsitletakse energiatõhusust Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2021. a istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Yana Laurand
639 7623
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles
käsitletakse energiatõhusust
Sissejuhatus
2019. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise Euroopa roheline
kokkulepe1, milles on määratletud Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärk saavutada
ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa ühiskond, kus aastaks 2050 on
saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav
majanduskasv. Euroopa kliimamäärusega2 sätestati siduvas õigusaktis ELi võetud kohustus
saavutada kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside
(edaspidi KHG) netoheidet vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle vahe-
eesmärgi saavutamiseks vaatas komisjon läbi olemasolevad ELi kliima-, energia-, maakasutus-
, transpordi- ja maksupoliitika instrumendid ning võttis 2021. aasta juulis vastu nende
muutmisettepanekute paketi „Eesmärk 55“ (Fit for 55). Energia tootmine ja kasutamine tekitab
75% ELi KHG heitkogustest. Nii hoonete, tööstus-, transpordi- kui ka muudes sektorites on
üheks peamiseks majanduse süsinikuheidet vähendavaks meetmeks energiasääst, mis
saavutatakse energiatõhususe meetmetega. Seetõttu on komisjon läbi vaadanud
energiatõhususe direktiivi, et tugevdada energiatõhususe meetmeid ja kirjutada
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte ELi seadustesse.
Energiatõhususe direktiiv3 võeti vastu 2012. aastal, et edendada ELis energiatõhusust, kasutada
konkreetsete meetmetega ära olemasolevad energiasäästuvõimalused ning kõrvaldada tõkked
ja turutõrked, mis takistavad energia tõhusat tarnimist ja kasutamist eri sektorites, et saavutada
ELi 2020. aasta energiatõhususe põhieesmärgid. Energiatõhususe direktiivi esimene, piiratud
läbivaatamine4 toimus 2018. aastal paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames.
Selle läbivaatamise käigus kehtestati ELi 2030. aasta energiatõhususe põhieesmärgiks vähemalt
32,5%. Kehtivas energiatõhususe direktiivis on ka ette nähtud, et liikmesriigid peavad
kehtestama soovituslikud riiklikud eesmärgid ja panused, et see põhieesmärk saavutada ning
igal aastal aru andma edusammudest nende soovituslike riiklike energiatõhususe eesmärkide
saavutamisel. Samuti sätestab direktiiv nõude, et liikmesriigid peavad renoveerima aastas 3%
oma keskvalitsuse hoonetest (ministeeriumid ja riigiasutused) vähemalt hoonete
energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks ja kohustuse keskvalitsustele osta
energiatõhusaid tooteid, hooneid ja sõidukeid. Direktiiv kohustab ka liikmesriike saavutama
igal aastal uus energiasääst, kehtestades energiatõhususkohustuste süsteemi või muud
poliitikameetmed. Liikmesriigid olid kohustatud muudetud direktiivi üle võtma 2020. a
oktoobriks. Eesti võttis direktiivi suures osas üle 2020. aastal, viimased sätted 2021. aasta
esimeses kvartalis.
Direktiivi muudatusettepanekuga kehtestatakse kõrgem siduv ELi energiatõhususe eesmärk,
mille kohaselt peavad liikmesriigid ühiselt tagama, et 2030. aastaks vähendatakse
energiatarbimist vähemalt 9% võrra võrreldes 2020. aasta referentsstsenaariumiga. See 9%
1
Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012 , milles käsitletakse energiatõhusust,
muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja
2006/32/EÜ
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi
2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust
eesmärk on samaväärne 36%-ga lõppenergia tarbimises5 ja 39%-ga primaarenergia tarbimises6
võrdluses kehtiva eesmärgiga. Liikmesriigid annavad oma panuse ELi üldeesmärgi
saavutamisse soovituslike siseriiklike panustega vastavalt võrdlusalustele, mis ühendavad iga
riigi olukorda kajastavaid objektiivseid kriteeriume. Need kriteeriumid hõlmavad
energiamahukust, SKPd elaniku kohta ja energiasäästu potentsiaali, et täiendada
energiatarbimise vähendamise fikseeritud määrasid. EL energiatõhususe eesmärgi saavutamisel
võetakse arvesse energiatõhususe suurenemist kogu majanduses, sealhulgas seda suurenemist,
mis saavutatakse tänu taastuvate energiaallikate kiiremale kasutuselevõtule, rangematele CO2
heite normidele autode jaoks ja heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisele uutes
sektorites.
Energiatõhususe keskset rolli 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisel toetab
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte. Direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb tagada
energiatõhususe lahendustega arvestamine energiasüsteemides ja energiaga mitte seotud
sektorites, planeerimis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste langetamisel. Lisaks sellele
peaaegu kahekordistatakse ettepanekus iga-aastast energiasäästukohustust, mida kõik
liikmesriigid peavad eraldi täitma lisaks ELi õigusaktide rakendamisega saavutatavale säästule.
Ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid saavutama ajavahemikus 2024–2030 igal aastal
lõppenergia tarbimises täiendava säästu vähemalt 1,5% praeguse 0,8% asemel. Komisjoni
hinnangul on see direktiivi peamine vahend, mis aitab kaasa aktiivsele energiasäästule
lõpptarbimise sektorites, nagu hooned, tööstus ja transport, ning aitab seega kaasa ELi üldise
eesmärgi saavutamisele.
Ettepanekus rõhutatakse ka avaliku sektori olulist rolli energiatõhususe edendamisel, millest
tulenevalt on kogu avalikule sektorile määratud eraldiseisvad energiatõhususe eesmärgid.
Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid igal aastal renoveerima vähemalt 3% kõigi tasandite
avaliku sektori asutuste omanduses olevate hoonete üldpõrandapinnast. Avaliku sektori
asutused peavad ka toodete, teenuste, hoonete ja tööde riigihangetes süstemaatiliselt arvesse
võtma energiatõhususe nõudeid. Lisaks kehtestatakse avalikule sektorile kohustus vähendada
energiatarbimist 1,7% võrra igal aastal. Avaliku sektori asutused peaksid ka edendama
energiatõhususe lepingute kasutamist, eelkõige suurte (üle 1000 m²) mitteeluhoonete puhul,
mis tuleb renoveerida.
Direktiivi muutmisega adresseeritakse ka energiatõhususe edendamist tarbijate, koduomanike
ja üürnike jaoks. Iga liikmesriik peab tagama, et kindel osa energiasäästust on suunatud
haavatavatele tarbijatele, kütteostuvõimetutele inimestele ja sotsiaaleluruumides elavatele
inimestele. Praegu puuduvad enamikul juhtudel, kui hoone vajab renoveerimist, eeskirjad
kulude ja tulude õiglaseks ja mõistlikuks jagamiseks kinnisvaraomanike ja üürnike vahel.
Ettepanekuga tugevdatakse liikmesriikide kohustust kõrvaldada huvide lahknemisena tuntud
takistused omanike, kes tavaliselt peavad maksma energiatõhususe meetmete eest, ja üürnike
vahel, kes võivad neist otseselt kasu saada. Ettepanekus nõutakse ka, et ELi liikmesriigid
kehtestaksid tarbijakaitse ja teadlikkuse suurendamise meetmed ning toetaksid mitmepoolset
dialoogi omanike ja üürnike organisatsioonide, tarbijaorganisatsioonide,
5
Lõppenergia tarbimine on riigis kohapeal tööstus-, transpordi-, teenuste-, põllumajandussektorile ja
kodumajapidamistele tarnitud energia, kuhu ei kuulu energia muundamise sektorile ja energiatööstusele endale
tarnitud energia. Lihtsustatult saab öelda, et energia lõpptarbimise hulka kuulub see energia (elekter, soojus,
kütused), mille Eesti elanikud ja ettevõtjad riigisiseselt ära tarbivad.
6
Primaarenergia tarbimise maht näitab seda kui palju riigis energiat tarbitakse ehk riigi brutosisetarbimist. Seda
nii kodudes ja ettevõtetes kui ka energia tootmisel ja jaotamisel. Sellest tarbimisest lahutatakse maha energia (nt
elektri) eksport. Eksporditud energia tootmiseks kulunud energia jääb meie bilanssi. Primaarenergia tarbimise
hulka kuuluvad näiteks kaod, elektritööstuse omatarve ja toodetud energia eksport. Primaarenergia tarbimise hulka
ei kuulu näiteks põlevkivist kummikute valmistamine, aga seevastu põlevkiviõli tootmine kuulub, kuna toodetakse
kütust. Lihtsustatult saab öelda, et primaarenergia hulka kuulub kogu riigis tarbitud ja toodetud energia (elekter,
soojus, kütused) sh energia lõpptarbimine.
taastuvenergiakogukondade, kodanike energiakogukondade ning kohalike ja piirkondlike
omavalitsuste vahel. Dialoogi tulemuseks peaksid olema kõigile vastuvõetavate meetmete
ettepanekud ning vajalikud stiimulid ja suunised. Teadmiste vähesus energiatõhususe
parandamise võimaliku kasu kohta on oluline investeerimistakistus. Seetõttu tehakse
ettepanekus liikmesriikidele ülesandeks luua ühtsed kontaktpunktid, kust tarbijad saaksid abi ja
teavet selle kohta, miks ja kuidas energiat säästa.
Eesti riiklik kliima- ja energiakava seab 2030. aasta Eesti soovituslikuks eesmärgiks hoida
energia lõpptarbimine tasemel 32 kuni 33 TWh/a ja vähendada primaarenergia tarbimist kuni
14% võrreldes viimaste aastate tipuga, ehk jõuda 2030. aastaks primaarenergia tarbimisega
tasemele 60 TWh/a. Energiatarbimise kasvu peatamiseks tuleb senisest enam teha, sest kuigi
põlevkivi kasutus on oluliselt vähenenud (2019. a vähenes see veerandi võrra võrreldes 2018.
a), siis kasvanud on puitkütuste siseriiklik kasutus ning ka transpordikütuste kasutus on pigem
kasvu- kui kahanemistrendis. Aastaks 2030 peame kahekordistama rekonstrueeritava
korterelamute pinna ja kolmandiku võrra suurendama keskvalitsuse hoonete rekonstrueeritud
pinda. Viimase viie aasta jooksul on keskvalitsuse hooneid rekonstrueeritud 0,5 mln m2 ulatuses
ja vaja on rekonstrueerida veel 0,88 mln m2 keskvalitsuse hoonete pindu, sh aastaks 2030
eesmärgi 3%/a täitmiseks peab rekonstrueeritud saama 0,72 mln m2.7
Energiatõhususe direktiivi muutmise eelnõu põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil
194(2), mis on energiavaldkonna meetmete õiguslik alus. Kavandatud meetmete eesmärk on
parandada energiatõhusust kõigis sektorites ja kogu energiaahela ulatuses ning seega taotleda
üht artiklis 194 loetletud eesmärki, nimelt edendada energiatõhusust ja energiasäästu kooskõlas
artikliga 194(1)(c). Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust.
Subsidiaarsustähtaeg on 8. november 2021. a. Määruse eelnõu menetlemine toimub EL
nõukogu energia töörühmas, kus artiklipõhiste aruteludega alustati 9. septembril 2021. EL
nõukogu 2021. a teise poolaasta eesistuja Sloveenia on seadnud eesmärgiks 2. detsembri
energeetikaministrite nõukogul esitleda direktiivi eelnõu eduaruannet.
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna
ekspert Tauno Hilimon (
[email protected]), energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks
(
[email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Kadi Avingo
(
[email protected]) ja Yana Laurand (
[email protected]). Valdkonna eest vastutab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo
Tatar (
[email protected]).
Sisu ja võrdlev analüüs
Järgnevalt on välja toodud ettepaneku peamised sätted, millega kehtivat energiatõhususe
direktiivi oluliselt muudetakse või sellesse uusi elemente lisatakse. Peatükis I (artiklid 1-4) on
esitatud eelnõu üldsätted, sh direktiivi reguleerimisala ja energiatõhususeesmärgid. Artiklitega
1 ja 4 sätestatakse ELi kõrgem siduv energiatõhususeesmärk lõpp- ja primaarenergia tarbimise
valdkonnas, samuti soovituslikud riiklikud energiatõhususeesmärgid ning valem, mida
liikmesriigid saavad kasutada oma panuse arvutamiseks. ELi üleste eesmärkide seadmisel
lähtutakse lõpp- ja primaarenergia tarbimise tasemest, mis tuleb 2030. aastaks saavutada, ning
eesmärgi taseme väljendamiseks võrreldakse neid tarbimistasemeid 2020. aasta
võrdlusstsenaariumi prognoosidega 2030. aastaks. Sellisel viisil väljendatud eesmärkide tase
kajastab täiendavaid jõupingutusi võrreldes nendega, mis on tehtud või riiklikes energia- ja
kliimakavades esitatud. Liikmesriikide panused on soovituslikud, kuid siiski pakutakse välja
võrdlusalused ja uued puudujääkide kõrvaldamise mehhanismid, mis täiendavad energialiidu
7
Eesti energiamajandus aastal 2020, kättesaadav
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_energiamajandus_2020.pdf
juhtimismääruses8 kavandatud mehhanisme. Direktiivi ettepaneku uue artikliga 3 lisatakse uus
säte, mis käsitleb energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. See hõlmab kohustust
kaaluda energiatõhususe lahendusi poliitilistes ja investeerimisotsustes, mis tehakse
energiasüsteemides ja muudes sektorites peale energiasektori, sealhulgas sotsiaaleluruumide
valdkonnas.
Peatükk II (artiklid 5-7) käsitleb avaliku sektori eeskuju. Artikliga 5 kehtestatakse avalikule
sektorile kohustus vähendada avalike teenuste ja avalik-õiguslike asutuste rajatiste puhul oma
energiatarbimist. Artikliga 6 laiendatakse renoveerimiskohustuse kohaldamisala kõigile
avaliku sektori asutustele kõigil haldustasanditel ja kõigis avaliku sektori asutuste
tegevusvaldkondades, sealhulgas tervishoius, hariduses ja riiklikus elamumajanduses, kui
hooned kuuluvad avaliku sektori asutustele. Eesmärgiks on renoveerimine, mis vastab
energiasäästuhoonete (NZEB) standardile ning renoveerimismääraks jääb vähemalt 3%.
Artikliga jäetakse välja alternatiivid, mis võimaldasid liikmesriikidel saavutada samasugust
energiasäästu muude meetmetega kui renoveerimine. Selliseid meetmeid võidakse jätkuvalt
arvesse võtta artiklis 8 sätestatud energiasäästukohustuste puhul ja need aitavad kaasa selles
artiklis sätestatud kohustuse täitmisele. Artikliga 7 tugevdatakse riigihankeid käsitlevaid
sätteid, laiendades kohustust võtta kõigil avaliku halduse tasanditel arvesse energiatõhususe
nõudeid ning kaotades kulutõhususe ning tehnilise ja majandusliku teostatavusega seotud
tingimused. Muudatuse kohaselt võivad liikmesriigid nõuda, et avaliku sektori asutused
võtaksid riigihangete puhul asjakohasel juhul arvesse ringmajanduse aspekte ja
keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume. Liikmesriigid peavad ka avaliku sektori asutusi
toetama, nähes ette suunised ja metoodika olelusringi kulude hindamiseks, luues
pädevuskeskused ning julgustades kasutama koond- ja digitaalseid hankemenetlusi. Artikkel 7
sisaldab ka sätet, mille kohaselt võivad avaliku sektori hankijad nõuda, et pakkumuses
avalikustataks uute hoonete globaalse soojendamise potentsiaal (arvuline näitaja kg CO2
ekvivalenti/m² (kasuliku sisepõrandapinna kohta) iga olelusringi etapi kohta, mis on arvutatud
50-aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena), eelkõige uute hoonete puhul, mis on
suuremad kui 2000 m2.
Peatükis III (artiklid 8-19) on välja toodud energiakasutuse tõhususe sätted. Artikli 8
muudatustega suurendatakse iga-aastast energiasäästukohustust 1,5 %ni kõikide liikmesriikide
puhul ning lisatakse konkreetsed nõuded energiaostuvõimetuse leevendamiseks. Vastavalt
artiklile 8 peavad liikmesriigid tagama, et riiklikud poliitikameetmed ei avalda haavatavatele
tarbijatele ja lõpptarbijatele, energiaostuvõimetutele inimestele ja vajaduse korral
sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kahjulikku mõju ning et need poliitikameetmed
leevendavad ja vähendavad tulemuslikult energiaostuvõimetust. Artiklis 8 nõutakse, et
liikmesriigid saavutaksid osa kogu nõutavast lõpptarbimise energiasäästust haavatavate
tarbijate ja lõpptarbijate, energiaostuvõimetute inimeste ning vajaduse korral
sotsiaaleluruumides elavate inimeste puhul. Artikliga 8 kehtestatakse ka puudujääkide
kõrvaldamise mehhanism seoses nõutava energiasäästuga, mis tuleb saavutada konkreetsel
kohustusperioodil. Energiasäästukohustus ei näe alates 1. jaanuarist 2024 ette
paindlikkusmeetmete kohaldamist nõutava energiasäästu alternatiivseks arvutamiseks (artikli 8
lõiked 6–9).
Energiatõhususkohustuste süsteeme käsitleva artikli 9 muudatus hõlmab põhivõrguettevõtjaid
kui võimalikke kohustatud isikuid ning võimaldab liikmesriikidel nõuda kohustatud isikutelt
teatava energiasäästu saavutamist haavatavate tarbijate ja lõpptarbijate, energiaostuvõimetute
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles käsitletakse energialiidu ja
kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja
(EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ,
2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013
inimeste ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides elavate inimeste seas. Direktiivi ettepaneku V
lisas jäetakse fossiilkütuste otsese põletamise tehnoloogia kasutamisega seotud
poliitikameetmetest välja energiasäästuga seotud vastutus ning selgitatakse, et
energiasäästukohustuse täitmisel ei saa võtta arvesse energiakasutuse vähendamist ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi HKS) direktiivi kohaste meetmete abil, ja
tugevdatakse täiendavuse nõuet seoses maksumeetmetega. Artikli 11 muudatusega viiakse
energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide kriteerium ettevõtete liigilt energiatarbimise
tasandile ning nõutakse auditisoovituste kinnitamist ettevõtte juhtkonna poolt. Sellega nõutakse
energiajuhtimissüsteemi olemasolu ka suurimatelt energiat tarbivatelt ettevõtetelt, kes
suudavad tõenäoliselt tulemuslikumalt tagada, et tehakse rohkem kulutõhusaid investeeringuid
energia säästmiseks, samas kui ettevõtte üldine kulukoormus on tõenäoliselt väiksem. Samuti
kehtestatakse selle artikliga andmekeskuste energiatõhususe seire kohustus, eesmärgiga
kehtestada hiljem andmekeskuste kestlikkuse näitajad.
Peatükk IV (artiklid 21-22) käsitleb tarbijate teavitamist ja nende mõjuvõimu suurendamist.
Ettepanekuga tugevdatakse artiklis 20 tarbijate kaitset, kehtestades kaugkütte ja -jahutuse ning
sooja tarbeveega seotud põhilised lepingulised õigused kooskõlas õigustega, mis on elektri
puhul kehtestatud elektri siseturu direktiiviga9. Artiklis 21 tugevdatakse kohustusi tarbijate ees,
eelkõige teabe kättesaadavust ja esitamist, teadlikkuse suurendamise meetmeid ning pakutavat
tehnilist ja finantsnõustamist või -abi. Loodavad ühtsed kontaktpunktid ja vaidluste kohtuvälise
lahendamise mehhanismid peaksid aitama märkimisväärselt suurendada klientide ja
lõppkasutajate mõjuvõimu. Samuti sisaldab see artikkel kohustust teha kindlaks ja kõrvaldada
tõkked, mis on olulised üürnike ja omanike või omanike endi lahknevate huvide puhul. Artiklis
22 osutatakse haavatavate tarbijate mõistele, mille liikmesriigid peaksid kehtestama vastavalt
elektri siseturu direktiivi artiklitele 28 ja 29 ning maagaasi siseturu direktiivi10 artikli 3 lõikele
3. Artiklis 22 nõutakse, et liikmesriigid võtaksid selle mõiste kehtestamisel arvesse ka
lõpptarbijaid, kes ei ole sõlminud energiatarnijatega otsest ega individuaalset lepingut. Samuti
kehtestatakse artikliga 22 liikmesriikidele kohustus rakendada energiatõhususe parandamise
meetmeid eeskätt haavatavate tarbijate, energiaostuvõimetute inimeste ja vajaduse korral
sotsiaaleluruumide elavate inimeste seas, et leevendada energiaostuvõimetust. Liikmesriigid
peavad rakendama energiatõhususe parandamise meetmeid, et leevendada muude
poliitikavaldkondade ja meetmete, näiteks käesoleva direktiivi artikli 9 kohaselt rakendatavate
maksumeetmete või ELi HKSi kohaldamise jaotuslikku mõju, ning soodustama
rahastamisvõimaluste ja finantsvahendite kasutuselevõttu. Artikliga 22 tugevdatakse ka
ekspertide võrgustike rolli.
Peatüki V (artiklid 23-25) artiklites 23 ning 24 on sätestatud kütte- ja jahutussüsteemide
põhjaliku hindamise rangem kavandamine ja järelmeetmed, sealhulgas edendamine kohalikul
ja piirkondlikul tasandil. Nende artiklitega kehtestatakse tõhusate kaugkütte- ja
kaugjahutussüsteemide miinimumnõuded, laiemad kulude-tulude nõuded ja heitsoojuse
taaskasutamise kohustused. Tõhusa kaugkütte miinimumnõudeid karmistatakse järk-järgult, et
tagada 2050. aastaks CO2 heite vaba soojus- ja jahutusenergia tarnimine tõhusates kaugkütte-
ja kaugjahutussüsteemides. Tõhusa koostootmise nõudeid täiendatakse koostootmisel tekkiva
otsese CO2 heite kriteeriumiga, kui koostootmine ei põhine taastuvatel energiaallikatel või
jäätmetel. Artiklis 25 selgitatakse ja suurendatakse riikide reguleerivate asutuste rolli
energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamisel energiavõrkude kavandamise ja
käitamise käigus. Samuti kasutatakse edusammude jälgimiseks Euroopa elektri
põhivõrguettevõtjate võrgustiku, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ja
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide
kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009 , mis käsitleb maagaasi siseturu
ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ
ELi jaotusvõrguettevõtjate üksuse teadmisi. Võrguettevõtjate ja süsteemihaldurite arvukuse
tõttu tuleks eelistada kaudset lähenemisviisi.
Peatükis VI (artiklid 26-29) artiklis 26 selgitatakse ja tugevdatakse sätteid, mis käsitlevad
erinevate energiateenuse osutajate, energiaaudiitorite, energiajuhtide ja paigaldajate
kvalifikatsiooni-, akrediteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide kättesaadavust. Uute sätete
kohaselt peavad liikmesriigid hindama kavasid iga nelja aasta järel alates 2024. aasta
detsembrist. Artikli 27 muudatusega kehtestatakse täiendavad nõuded, et suurendada
energiatõhususe lepingute kasutuselevõttu. Artikliga 28 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus
esitada aruanne energiatõhususe investeeringute kohta, sealhulgas sõlmitud energiatõhususe
lepingute kohta (energialiidu juhtimismääruse raames). Liikmesriigid peavad looma riiklikul,
piirkondlikul ja kohalikul tasandil projektide arendamise abimehhanismid, et edendada
investeeringuid energiatõhususse ja aidata saavutada kõrgemaid energiatõhususeesmärke.
Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Energiatõhususe direktiiviga reguleeritav valdkond kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikkel 194 kohaselt ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Energiatõhususe direktiivi
muutmisettepanekuga kavandatud meetmete eesmärk on parandada energiatõhusust kõigis
sektorites ja kogu energiaahela ulatuses ehk taotleda üht artiklis 194 loetletud eesmärki, nimelt
edendada energiatõhusust ja energiasäästu kooskõlas artikliga 194(1)(c). Meetmete
koordineerimine EL tasandil parandab energiajulgeolekut ning toob kasu keskkonnale ja
kliimale. Energiasäästu puudujääke põhjustavad probleemid on kogu ELis sarnased ja esinevad
kõikjal, seetõttu on ELi tasandi meetmed subsidiaarsuse alusel põhjendatud kooskõlas ELi
toimimise lepingu artikliga 191. ELi tasandi meetmeid on vaja selleks, et tagada liikmesriikide
panus ELi tasandi siduva energiatõhususeesmärgi saavutamisse ning kindlustamaks, et see
eesmärk saavutatakse kollektiivselt ja kulutõhusalt. Asjaolu, et energiatõhususeesmärk ei ole
riiklikul tasandil siduv, on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas
proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe direktiivi kavandatud muudatused üldiselt kaugemale
sellest, mis on vajalik kõrgema energiatõhususeesmärgi saavutamiseks, pidades silmas 2030.
aastaks seatud kõrgemaid ELi energia- ja kliimaeesmärke. Energiatõhususeesmärkide puhul on
muudatused proportsionaalsed kokkulepitud ELi eesmärgiga vähendada KHG heidet vähemalt
55% aastaks 2030.
Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju majandusele
Energiatõhususe direktiivi mõju majandusele on üldiselt positiivne, kuid negatiivse mõjuna
võib täheldada halduskoormuse kasvu ettevõtetele. Väiksem energiatarbimine ja
energiahindade langus tänu kõrgemale energiatõhususe tasemele aitab vähendada energiaga
seotud kulusid ja energia hinda.
Energiatõhususe meetmeid saab pidada vahenditeks, mis, lisaks kestliku energiavarustuse
saavutamisele, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, varustuskindluse
suurendamisele ja impordiarvete kärpimisele, aitavad edendada Eesti konkurentsivõimet. Eestis
investeerivad ettevõtted energiatõhususse Euroopa keskmisega võrreldes vähem. Ainult üks
hoone viiest, mis on Eestis ettevõtete kasutuses, vastab energiatõhususe kriteeriumitele.
Euroopa Liidu näitaja selles valdkonnas on kaks viiest, mis on juba kõrgem. Euroopa
Kontrollkoja raporti järelduste kohaselt tehakse energiatõhususe investeeringuid ennekõike
ettevõtete poolt, mille energiakulud on suuremad või mis on läbi viinud energiaauditi.
Ettepanek aitaks seda olukorda parandada.
Eesti kohta nähakse energiatõhususe suurendamise potentsiaali eriti puidu-, paberi- ja
toiduainesektoris, kaevandamises ja ehitusmaterjalide sektoris. Kuigi eeltoodud
majandussektorite energiatõhususe suurendamine nõuab võrdlemisi tähtsaid energiatõhususe
investeeringuid, eriti hoonete renoveerimise, transporditaristu parandamise ja tööstuste
tootmisprotsesside tõhustamiseks, tekib sektorites pikemas perspektiivis lisandväärtus.
Tööstuse ja ettevõtluse seisukohast peaks energiatõhususe suurendamine ning sellest tulenev
väiksem energiakulu aitama kohalikel ettevõtetel suurendada oma tootlikkust, mis tuleneb
väiksematest energiakuludest ja suurema energiatõhususega varade suurenenud turuväärtusest.
Energiatõhusate tehnoloogiatega saab parandada ka Eesti innovatsiooni ja konkurentsivõimet
energia sektoris tänu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja arendamisele. Need meetmed võivad
omakorda suurendada tööhõivet energeetika sektoris.
Samas on täheldada ka negatiivset mõju ettevõtjatele, mis kaasneb halduskoormuse kasvuga.
Uus ettepanek sätestab, et ettevõtted, mis tarbivad energiat aastas 10 TJ kuni 100 TJ, on
kohustatud viima läbi energiaauditi kord nelja aasta jooksul. Ettevõtted, mis tarbivad aastas
rohkem kui 100 TJ energiat, on kohustatud ettevõttes rakendama energiajuhtimissüsteemi. Uue
ettepanekuga kaasneb seniste energiaauditi kohuslaste Eesti nimekirja suurenemine 154-lt
ligikaudu 803-le, mis on rohkem kui 5 korda. Eestis on vahemikus 10 TJ kuni 100 TJ aastas
energiat tarbivaid ettevõtteid ligikaudu 676 ja aastas üle 100 TJ tarbivaid ettevõtteid ligikaudu
126. Muudatusettepaneku kohaselt oleks seega auditikohuslasti ettevõtteid 676 ja
energiajuhtimissüsteemi kohuslasi 126. Peame arvestama, et ettevõtete halduskoormus kasvab.
Kui riik otsustab lahendada energiatõhususe eesmärkide täitmise läbi maksumäärade tõstmise
ja uute maksude kehtestamise, seeläbi suunates tarbijaid energiat vähem tarbima, võib
suureneda tarbijate maksukoormus.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Komisjoni ettepanek toob endaga kaasa keskkonnakasu, mis on seotud energianõudluse
vähenemisega. Samuti saab täheldada ka energiatarbimise vähenemise mõjuga kaasnevat
kasvuhoonegaaside heite vähenemist ja õhusaaste vähenemist.
Ettepaneku keskkonnamõju väljendub selles, kui suur süsihappegaasi heide energia tootmisel
tekib ja kui suur on energia tootmiseks vajalik ressursside kasutus. Mida suurem on
primaarenergia ja lõppenergia kulu, seda suurem on ka keskkonnamõju. Kaudselt, saastetasude
ja ressursikasutuse kaudu, väljendab keskkonnamõju ka energia hind. Selleks et saavutada
suurem kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 %
kuluoptimaalselt viisil, tuleb võrreldes lähtetasemega (2007 aasta võrdlusstsenaariumi
prognoos) lõpp- ja primaarenergia tarbimist vähendada vastavalt vähemalt 36% ja 39%11.
Lõpptarbija jaoks tooks energiatõhusus madalamaid püsikulusid ja kvaliteetsema
elukeskkonna. Seletuskirja kirjutamise kontekstis oli energia hindade teema eriti aktuaalne,
kuna elektri 13.09.2021 börsihind oli elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 141,6 eurot,
mis on ühtlasi elektri hinnaajaloo uus rekord.
11
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust
(uuesti sõnastatud) –
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN
Uus energiatõhususe direktiiv aitab vähendada energia ja kütuste tarbimist ning vähendada
energia tootmist. Kuna uute muudatusettepanekute tagajärjel energianõudlus väheneb, siis
hakatakse kasutama energiatootmises vähem fossiilkütuste allikaid, mis omakorda vähendab ka
heitkoguseid. Samuti väheneb ka energiatootmiseks kuluvad jahutusvee- ja maakasutus
elektritootmises ning paranevad ka riigi ökosüsteemid (taimede ja loomade elupaigad). Eelnõu
aitab vähendada 8 % võrra õhusaasteainete heidet. Samuti toob keskkonnale kasu ka väiksem
kütusega varustamise vajadus, väiksem taristuvajadus ja väiksem heide vette, näiteks
suitsugaaside puhastusseadmetest.12
Umbes 45% Eestis kasutatavast energiast kulub hoonetele ja seetõttu on Eestis väga oluline
muuta hooned energiasäästlikumaks, parandades samal ajal ka hoonete sisekliimat, säilitades
olemasolevaid konstruktsioone ning korrastades hoone välisilmet.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Energiatõhususe osade ettepanekute puhul võib tekkida oluline mõju riigi julgeolekule, kui
läbirääkimiste käigus ei õnnestu saavutada erandid riigikaitse andmekeskuste jaoks.
Energiatõhususe direktiivi muudatusettepaneku puhul tuleb arvestada riigi julgeoleku
kaalutlustega. Riigi julgeoleku seisukohast on oluline tagada, et energiatõhususe direktiiv peaks
seadma erandi rekonstrueerimise kohustuses riigikaitse ja elutähtsate teenuste osutamiseks
olulistele andmekeskuste hoonetele. Energiatõhusamate lahendused on kasutusel ka
riigikaitsesektoris. Kui seni oli direktiivi järgi võimalik liikmesriigil otsustada, et kõrgeimat
energiatõhususe nõuet ei kehtestata kaitseväe hoonele (v.a elu ja kontorihoonetele), siis
direktiivi muudatuse kavandi järgi on plaan see erand kaotada. Energiatõhususe nõuded võivad
kehtida n.ö tavapärase kasutusega hoonetüüpidele, nagu kasarmud, ühiselamud, büroo-(s.t
staabi-)hooned, sööklad, õppehooned jms. Samas on riigikaitsevaldkonnas hulk väga
spetsiifilise funktsiooniga hooneid, mille puhul on energiatõhususe saavutamine ebamõistlik
ning teatud juhtudel ka lausa keeruline. Kuna üks direktiivi sätetest kohustab raporteerimist
andmekeskuste asukohta kohaliku omavalitsuse tasandi võib tekkida võimalus teostada sihitud
rünnakuid selliste objektide vastu.
Väliskoostöö seisukohast tuleb arvestada, et kuna liikmesriikidel on kohustus saavutada
summaarne lõppenergiasääst, tuleb arendada riikidevahelist koostööd, et saavutada ettepaneku
eesmärgid. Siinkohas peame oluliseks koostööd.
Mõju regionaalarengule
Energiatõhususe direktiivi olulisim regionaalarengu mõju on energiaostuvõimetuse
leevendamine ning energiahindades vähenemine, mis toob kaasa positiivset mõju elanikkonna
elutaseme parandamisele maapiirkondades, tõstab inimeste heaolu ja elustandardit.
Energiahinnad ja energiaostuvõimetus on omavahel tihedalt seotud. Euroopa
Investeerimispank on uurinud energiatõhususe mõju energiahindadele oma 2013. aasta raportis
ning tulnud järeldusele, et kütusearvete vähendamine energiatõhususe meetmete abil võib
leevendada nii energiavaesust kui ka paljusid ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud
12
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust
(uuesti sõnastatud) - https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN
probleeme.13 Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses üksi elav isik
või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral toimetulekutoetust
ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu alammäära.
Toimetulekutoetust said 2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295 inimest14. Võttes
aluseks Eesti määratluse järgi 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustas
energiaostuvõimetute isikute arv 2020. aastal 1,4% Eesti elanikest. Nendel isikutele maksti
2020. aastal toimetulekutoetust sealjuures energiakulude tasumiseks. Kuigi Eesti ei paista
Euroopa tasandil väga probleemsena silma, aitab eelnõu leevendada tänaste
energiostuvõimetute perede murekohti siseriiklikul tasemel ja vältida tulevikus
energiaostuvõimetuse kasvamist.15
Üldisemalt aitab energiatõhusus tagada Eesti regionaalarengu eesmärke, täpsemalt
elamisväärse ja turvalise elukeskkonna ning igapäevaelu vajaduste rahuldamise, et aidata kaasa
rahvastiku vähenemise ja vananemise aeglustamisele maapiirkondades. Selleks toetatakse
toimepiirkonna keskuste tagamaal hõreasustusega piirkondade majapidamiste kohandamist
tänapäevastele baasvajadustele vastavaks. Samuti aitab selline muudatus tagada
toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosivat elukeskkonda.
Võtmata arvesse regioonide võimekust energiatõhususe meetmetest osa võtta, võib tekkida
olukord, kus väiksema võimekuse piirkonnad jäävad teistest maha. Selle vältimiseks on oluline
energiatõhususmeetmete rakendamisel teha meetmetes vastavalt piirkonna võimekusele
regionaalseid erisusi (nt. toetusmäärad), et energiatõhususpotentsiaali kõikides piirkondades
ära kasutada. Lühemas plaanis võib väheneda kohalike omavalitsuste rekonstrueerimiskulude
arvelt piisava toetuse puudumisel võimekus panustada sisutegevustesse ja teenuste
arendamisse. Pikemas plaanis leevendab seda osaliselt saadav energiasääst, kuid arvestada
tuleb, et ka tehtav investeering amortiseerub ning nõuab täiendavaid kulutusi.
Mõju riigieelarvele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Uus energiatõhususe eesmärk eeldab suuremaid investeeringuid energiatõhususe sektorisse,
kuid energiasäästuga kaasnevad ka kaudsed ja otsesed tulud. Energiatõhusus peaks olema
isetasuv, mis tähendab, et riigieelarvele on pigem lühiajaine kulude suurenemine, mis mingil
hetkel kandub üle kulude kokkuhoiuks.
2024-2050 peaks avaliku sektori energiatarbimine vähenema 45,9%, mis tähendab taaskord
kulude kokkuhoidu, aga teistpidi administratiivse koormuse kasvu. Esmalt võib prognoosida
energiatõhususega kaasnevate investeeringute või energiatõhususega kaasnevate toetuste
suurenemist, mis suurendab ka kulusid riigieelarves. Samas võib pikemas perspektiivis
prognoosida ka riigieelarve kulude kokkuhoidmist, mis võib tekkida energiatõhususe
paranemise ja energianõudluse vähenemisega. Üleüldine elanikkonna tervise ja heaolu
paranemine võib tuua rohkem tulu riigi eelarvesse, kuna positiivne sotsiaalne ja keskkonnamõju
vähendab kulutusi sotsiaalkindlustusele. Energiatõhususe investeeringud võivad ka riigieelarve
kulutusi vähendada selle võrra, et vähenevad töötushüvitised, mille riik hakkab vähem maksma
tänu paranenud tööhõive energiatõhususe sektoris. Energia tarbimise vähenemine võib
13
Euroopa Investeerimispank.
https://www.eib.org/attachments/epec/epec_guidance_on_energy_efficiency_in_public_buildings_en.pdf
14
Energiamajanduse korralduse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?leiaKehtiv#para2
15
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)
energiatootmise sektorites mõjutada tööhõivet ka negatiivselt, kuid tänu energiatõhususele
paraneb tööhõive muudes valdkondades.
Üks suurimaid mõjusid võib tekkida direktiivist tulenevast laienenud kohustustest
keskvalitsuselt kogu avalikule sektorile. Eraldi mõjud on avalikule sektorile, kus aastatel 2024-
2050, kokku vajaks kohustuse all olevates hoonetest renoveerimist 81%. Direktiivist tuleneb
kohustus iga-aastaselt renoveerida 3% avaliku sektori hoonete kasulikust üldpõrandapinnast.
Komisjoni ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid looma avaliku sektori asutuste
andmebaasi, mis hõlmaks ka nende aastast energiatarbimist. 2018. aastal on Riigikontrolli16
arvutuste kohaselt kuulub avalikule sektorile 46 keskvalitsuse hoonet rekonstrueerimise
kohustuse täitmiseks. Rahandusministeeriumi17 nimekirja alusel saab avaliku sektorite
asutustest haldusalade kaupa koondada 2658 avaliku sektori asutust sh keskvalitsus, kohalike
omavalitsuste, avaliku sektori ettevõttete, sihtasutuste ja muude avaliku sektori hooneid. Sellest
tulenevalt suureneb hoonete rekonstrueerimise kohustuse alla kuuluvate asutuste nimekiri 46-
lt 2658-le, ehk 58 korda, mis tähendab riigi eelarvele olulisi kulutusi. Samas arvestades
olukorda, et paljud asutused asuvad üüripinnal ega tarbi nad olulisel määral energiat, ei mõjuta
antud ettepanek väiksemaid asutusi, mis vähendab direktiivi poolt hõlmatud asutuste koguarvu.
18
Riigikontrolli19 varasemas aruandes tuuakse välja, et 2015. aasta lõpu seisuga oli omavalitsuste
ja nende ühingute valduses kokku 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet, suletud
netopinnaga kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit. Eespool viidatud hoonete hulka kuuluvad 2015.
aasta seisuga:
omavalitsuse enda hooned 4787 (4,85 mln m2);
omavalitsuse valitseva mõju all olevate ühingute hooned 561 (0,56 mln m2);
hoonestusõigus Riigi Kinnisvara ASi kasuks 22 (koolihooned või kooliteenindavad
spordi-või vaba aja veetmise hooned üle Eesti, 0,07 mln m2) omavalitsus tasub üüri ning
omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist;
hoonestusõigus ehitamise või renoveerimise rahastaja kasuks, omavalitsus tasub üüri
ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist 16 (neist 14 Tallinnas
asuvat koolihoonet, 0,1 mln m2);
5386-st hoonest 532 olid andmete kogumise hetkel hooned, mida kasutatakse mitmel
otstarbel, teisisõnu multifunktsionaalsed hooned.
Majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna esialgsel
hinnangul on eeldatavasti vajalik energiasäästumeetmetesse suunata täiendavalt 2,6 mld €
perioodil 2021-2030. See summa on Eesti riigieelarvele päris olulise mõjuga.
Omavalitsuste hinnangul on olemasolevatest hoonetest 81% täielikult ja 8% osaliselt neile
vajalikud ka viie aasta pärast. Oma hoonete investeeringuvajaduseks (sh energiasääst) on
omavalitsused kokku hinnanud 838 miljonit eurot, sellest 647 miljonit eurot on vaja nende
16
„Avaliku sektori hoonete energiatõhusus Kui energiatõhusad on avaliku sektori hooned?“ - Riigikontrolli
aruanne Riigikogule, Tallinn, 24. mai 2018
17
Rahandusministeeriumi kodulehekülg. https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus
18
COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT REPORT Accompanying the
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on energy efficiency (recast) - https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52016SC0405
19
Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest, Riigikontrolli aruanne Riigikogule,
Tallinn, 26. oktoober 2016
hoonete tarbeks, mis ei ole praegu heas või väga heas korras ja 191 miljonit eurot vajatakse
praegu heas või väga heas korras olevate hoonete jaoks (2015.a. seisuga). Kuigi uuring ei anna
informatsiooni hoone tegeliku energiatõhususe kohta, võib eeldada, et hooned, seisukorra
määratlusega väga halb, rahuldav ning suur osa heas korras olevatest hoonetest ei vasta
kehtivatele energia-tõhususe miinimumnõuetele. Lisaks hoonete rekonstrueerimise kohustusele
kohaldub avaliku sektori asutustele kohustus kogumina igal aastal säästa 1,7% energiat ja võtta
riigihankeid teostades aluseks energiatõhususe nõudeid. Antud kohutusega kaasneb vajadus
asutustel oma energiatarbimist jälgida ja planeerida meetmeid energiatarbimise vähendamiseks.
Komisjon on soovitanud riikidele töötada välja andmebaas mis sisaldab avaliku sektori hooneid
ja nende energiatarbimist. Avaliku sektori energia säästmise tulemusel tuleb energiatarbimist
vähendada ennekõike hoonetes ja ühistranspordis. Euroopa Liidu tasandil reguleerivad
transpordi energiatarbimist mitmed õigusaktid, mistõttu ei ole suure tõenäosusega vaja suunata
transpordi sektorile kehtivate CO2-heitenormide kõrval täiendavat rahastust 1,7% aastas
energia säästmiseks. Samuti kehtib riigil võimalus hoida 1,7% aastas energiat kokku
valdkonnas, kus see kõige mõistlikum tundub.
Samuti on tehtud ettepanek suurendada riikliku energiasäästukohustuse eesmärki 2024-2030
ligi 2 korda. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline töötada välja täiendavaid energiatõhususe
meetmeid sh toetusi, rahastusskeeme, koolitusi jm. Mõju riigieelarvele avaldub läbi täiendavate
toetusmeetmete kehtestamise vajaduse ning mõõtmis, raporteerimis ja arvutuskohutuse
täitmise. Olenevalt sellest, kuidas riik otsustab eesmärki täita, võib tekkida vajadus kohalikel
omavalitsustel rakendada ja raporteerida täiendavaid energiatõhususe meetmeid. Esialgne
mõjuhinnang näitab, et eesmärgi täitmiseks, säästa aastas täiendavalt 1,5% energiat tähendab
lisanduvat rahastusvajadust 2,6 mld € 2021-2030 perioodil.
Mõju halduskoormusele
Direktiivi ettepanekuga kaasneb halduskoormuse kasv ning teatud mahus dubleerimine teiste
kehtivate seadusaktide nõuetega.
Direktiivi artikkel 8 näeb riigile ette kohustuse töötada välja, mõõta ja raporteerida
energiaostuvõimetute isikute seas saavutatud energiasäästu. Selle eesmärgi täitmisega kaasneb
suur halduskoormuse kasv. Naaberriikide näitel (Soome, Läti, Leedu) on kohustuse täitmiseks
määratud riiklik allasutus, mis energiasäästu arvutamiseks vajalike metoodikaid, meetmeid ja
andmekorje teostab. Näeme, et selline aruandluskohustus tekitab üleliigset halduskoormust
ning ei aita kuidagi direktiivi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuna selline lähenemine muudab
meetmete suunamise abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks, välistades võimaluse
arvestada valdkondlike indikaatoreid. Samuti tuleb ettepaneku jõustumisega vältida teistest
direktiividest tulenevate kohustuste dubleerimist. Nii on näiteks näha, et seoses direktiivi
vastuvõtmisega võib tekkida dubleerimine seoses eraldi soojuse, jahutuse ja kuuma tarbevee
lepingutingimuse sättega, mis ei tohiks minna vastuollu tüüptingimuste regulatsioonis
93/13/EMÜ20 juba seatud nõuetega.
Ettepanekuga kaasnev mõjuhinnang toob negatiivse mõjuna välja Eesti halduskoormuse kasvu.
Energiatõhususe direktiivi eri sätteid käsitleva aruandluse üksikasjad on sätestatud
juhtimismääruses (määrus (EL) 2018/1999), mille kohaselt peab iga liikmesriik koostama
aastateks 2021–2030 kümneaastase lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ning konkreetseid
20
Tarbijate kaitse ebaõiglaste lepingutingimuste eest - https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/LSU/?uri=celex:31993L0013
nõudeid, mis käsitlevad energiatõhususeesmärkide seadmist, aruandekohustusi, edusammude
jälgimist ning ebapiisavate eesmärkide ja edusammude korral võetavaid parandusmeetmeid.
Arvestades uue energiatõhususe direktiivi nõudeid tuleb tagada kahe õigusakti sidusus, et
vältida nõuete kattumist. Seda tuleb eriti teha direktiivi sätete puhul, mis sätestavad seotud
soovituslike riiklike eesmärkide kehtestamist, puudujääkide kõrvaldamise mehhanismi ja
aruandekohustust.
Lisaks halduskoormusele on märgata nii energiaauditi kohuslaste kasvu kui ka suurema auditi
nõudluse tagajärjel tekkiva auditite hinna kasvu. See omakorda põhjustab suuremat nõudlust
audiitorite järele. Näeme selles võimalust audiitorite nõudeid hakata diferentseerima läbi
ettevõtte tegevusala ning osadele auditooritele aidata spetsialiseeruda auditi eriliigile (nt.
hoonete energiatõhususele spetsialiseerunud audiitor).
Mõju tervise- ja sotsiaalvaldkonnale
Energiatõhususe paranemisega peaks kaasnema elanikkonna tervise ja heaolu paranemine ning
tervisealase võrdsuse saavutamine.
Hoonete parem energiatõhusus tähendab nii paremaid temperatuuri tingimusi hoonetes,
paremat õhupidavust, valgustust kui ka siseõhu kvaliteeti ning vähenenud niiskust ja hallitust.
Oluline roll on eelkõige hoonete sisetemperatuuril ja võimel hoida sisetemperatuur mugaval
tasemel. Mugav sisetemperatuur aitab ära hoida olukorda, kus elanikkond peab kannatama
talvel külma kätte, suvel sooja kätte või üleliigse niiskuse kätte. Vale sisetemperatuur ning
sellega kaasnev ebamugavus põhjustab tõsiseid terviseprobleeme, sh ka vaimse tervise ja
südamehaigusi. Üldiselt kajastub positiivne mõju tervisele südame-veresoonkonnahaiguste,
hingamisteede haiguste (astma, nakkushaigused, allergiad jne), kopsuvähi ning kognitiivsete ja
vaimse tervise häirete vähenemises. Kuna puudutakse vähem kokku ruumi küttesüsteemidest
ja kütustest tuleneva siseruumide õhusaastega, mis põhjustavad nii kroonilisi kui ka ägedaid
hingamisteede haigusi. Niiskus ja halvasti soojustatud ruumid põhjustavad selliseid laialdaselt
levinuid haigusi nagu astma ja allergia. Äärmuslikud temperatuurid viivad raskemate
tervisehäireteni nagu insult.21
Energiatõhususega kaasnev renoveerimine ja energiatõhususe parandamine aitavad
kodumajapidamistel hoida ruumi vajalikul sisetemperatuuril ning aitavad parandada ka
energiaostvõimetute perede olukorda. Paranenud ventilatsiooni- ja elektriseadmed vähendavad
ruumis liikuvaid saasteaineid, mis vähendavad raskete krooniliste (astma, vähk,
nakkushaigused, allergiad) haiguste riski. See tegur võib omakorda positiivselt mõjutada ka
elanikkonna keskmist eluiga, mis võib pikeneda vastavalt paranenud elutingimustele. Parem
energiatõhusus omab kaudset mõju ka haavatava leibkonna sissetulekutele, mis võivad
paraneda tänu vähenenud energia- ja tervisekuludele.
Samuti tuleb arvestada mõju tarbijatele ning nende sissetulekutele. Komisjoni mõjuhinnangu
arvutuste kohaselt peaks energiaga seotud kulud (nii transpordiga kui ka ilma selleta) osa
kodumajapidamiste kuludes kasvama 2030. aastal. Samas saavad kodumajapidamised
kompenseerida lisakulutusi peaaegu täielikult kütuse- ja elektrikulude vähenemisega, mis
tuleneb energiatõhususe suurenemisest. 2050. aasta perspektiivis väheneks energiaga seotud
kulude osa 2030. aastal kõrgema energiatõhususega kodumajapidamiste jaoks.22
21
WHO (2011), Health in the green economy : health co-benefits of climate change mitigation- housing
sector, https://www.who.int/publications/i/item/9789241501712
22
Energiatõhususe direktiivi mõjuhinnang. SWD/2016/0405 final - 2016/0376 (COD)
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1. Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu
eesmärki energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 9% võrra, võrreldes 2020.
aasta võrdlusstsenaariumiga. Selle saavutamiseks toetame paindlikkust, et oleks
võimalik seada riikide eripärasid arvesse võttev riigisisene soovituslik energiatõhususe
eesmärk. Direktiivi uuendamisel tuleb vältida teistest EL õigusaktidest seatud
kohustuste ja eesmärkide dubleerimist ning vältida olulist halduskoormuse tõusu.
Selgitus: Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut seada Euroopa Liidule eesmärk
vähendada 2030. aastaks energiatarbimist 9% võrreldes 2020. aasta võrdlusstsenaariumiga23.
Eesmärk on liidu tasandil muudetud siduvaks, kuid eesmärk kohaldub liikmesriikidele
indikatiivselt. Võrdlusstsenaarium prognoosib Eestile 2030. aasta energia lõpptarbimiseks 33
TWh ja primaarenergia tarbimiseks 59,5 TWh. Esialgsetel hinnangutel kujuneks Eestile
indikatiivne 2030. aasta eesmärk lõpptarbimises 30,16 TWh (tänane siseriiklik eesmärk24 on
32-33 TWh) ja primaarenergia tarbimises 53,79 TWh (tänane siseriiklik eesmärk25 on ligikaudu
60 TWh).
Peame oluliseks riikliku energiatõhususe ambitsiooni tõstmisel ja eesmärkide seadmisel
arvestada riigi energiatarbimist ja -tootmist mõjutavaid asjaolusid ja eripärasid sealhulgas
riikide regionaalseid, majanduslikke, geograafilisi, klimaatilisi ja struktuurilisi erisusi, kuid ka
energiamajanduslikke arenguid ja püstitatud eesmärke nagu uute energiaallikate, -salvestuse ja
-kandjate turule tulek, muutused energia impordis ja ekspordis, varustuskindluse ja
energiajulgeoleku tagamine ning tarbimisharjumuste ja -struktuuri muutus.
Eesti puhul näeme, et suurim energiatõhususe potentsiaal on hoonete renoveerimisel ja
transpordi ning tööstuse sektorites. Mainitud sektorite energiatõhususe potentsiaal peitub
tihtilugu kulukate energiatõhususe investeeringute taga – hoonete renoveerimine,
transporditaristu rajamine ja tööstuste tootmisprotsesside tõhustamine. Pooldame üldise
energiatõhususe eesmärgi liikmesriigi tasandil mittesiduvaks jätmist, seeläbi välistades
olukorda, kus liikmesriigis tuleks siduva eesmärgi täitmiseks hakata keelama uute
tootmisüksuste, energiakandjate ja tarbijate turule tulekut, juhul kui 2020. aasta prognoosid ei
näe ette kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks olulise energiatõhususest mittesõltuva
tarbimismahu või energiatootmise kasvu. Peame oluliseks, et liikmesriikides, kus on võimalus
taastuvenergiat suures mahus toota näiteks meretuuleparke rajades, saavad seda energiat ka
eksportida näiteks elektri või vesiniku kujul.
Transpordi sektori energiatõhususe suurendamine on ülimalt oluline, kuid Eesti kontekstis on
oluline arvestada energiatõhususe potentsiaali mõjutatust näiteks hajaasustuse, sobivate
tehnoloogiliste alternatiivide puudumise (käesolevalt ei ole kulutõhusaid alternatiive nt
biogaasi bussidele maapiirkondades) ning elektritranspordi ebaefektiivsusest külmadel
talvedel. Leiame, et transpordi sektori energiatõhususe lahenduste elluviimiseks on vajalik
teostada mahukaid ühistranspordi taristuinvesteeringuid ja töötada välja innovaatilise lahendusi
nagu reisijateveo digitaliseerimine ning liikuvus kui teenus (Mobility as a Service ehk MaaS).
Eesti on toetanud ja plaanib ka edaspidi toetada investeeringuid hoonete energiatõhususse,
ühistranspordi taristu arendamisse ja ettevõtete energia- ja ressursitõhususe investeeringutesse.
23
EU Reference Scenario 2020 - https://ec.europa.eu/energy/data-analysis/energy-modelling/eu-reference-
scenario-2020_en
24
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
25
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 - https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
Teeme ettepaneku direktiivi lisas 1 energiamahukuse komponendi määramisel võtta aluseks
riikide klimaatilised tingimused. Eesti talved on külmad ja suvetemperatuurid muutumas üha
kõrgemaks, Eesti energiatarbimine sõltub suurel määral külmast kliimast ja sellega kaasnevast
soojusvajadusest. Energia lõpptarbimist hoonetes on võimalik hoonete kulutõhusa tervikliku
renoveerimisega Eesti kliimas vähendada kuni 7 TWh energia lõpptarbimisest26 ehk 41%
aastaks 2050, mis moodustab ligikaudu 21% kogu lõpptarbimisest. Lisaks energiatõhususele
tuleb hoone terviklikul rekonstrueerimisel tagada ka tervislik sisekliima (mugav
sisetemperatuur ja piisav õhuvahetus). Reeglina puudub rekonstrueerimata hoonetes nõuetele
vastav õhuvahetus, mistõttu selle rajamisega suureneb ka energiakulu, mille võrra omakorda
väheneb rekonstrueerimisel soojusenergia kokkuhoiust tekkiv energiasääst. Muutuva kliima
tõttu tekib suvedel üha tihemini kuumalaineid, mis tingivad suureneva vajaduse jahutuse järele.
See omakorda tähendab uue energiakulu teket ja vähendab hoonete sektorist tulenevat energia
kokkuhoiu osakaalu. Näiteks on Eesti suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu) hoogu sisse
saamas kaugjahutuse kasutamine.
Leiame, et energiatõhususe raamistikuga peab pidevalt kaasas käima kulutõhususe põhimõte ja
seda mitte kitsalt konkreetsete tegevuste ja meetmete raames aga laiemalt. Näiteks suurendades
hoonete energiatõhusust, vähenevad inimeste küttekulud, kuid väiksem kaugkütte
soojuskoormus võib tuua kaasa kaugkütte soojuse hinna tõusu, misläbi kõrgemad küttearved
võivad suurendada energiaostuvõimetust, seevastu pole ebatõhus energiatarbimine ka
kaugküttes jätkusuutlik. Kui kohustada ettevõtetes teostama energiatõhususe investeeringuid ja
meetmeid, mis pole kulutõhusad, võib nende ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus
kannatada läbi mittetasuvate investeeringute teostamise või andma riikidele paindlikkust neid
ise arvesse võtta. Energiatõhususe direktiivi muudatused peavad seetõttu ka selliste aspektidega
arvestama.
Oluline on riiklike energiatõhususe eesmärkide määramisel arvestada uute süsinikuneutraalsete
kütuste turule tulekuga (nt vesinik ja biogaas), mille puhul energiatarbimine reeglina suureneb.
Eesmärkide seadmisel tuleb arvesse võtta ka energia eksporti (nt vesiniku ekspordil jääb riigi
energiabilanssi vesiniku tootmiseks kulunud primaarenergia). Samuti tuleb arvestada uute
tootmisüksuste paigaldamisega, jättes võimaluse igal riigil ise valida parim tee
kliimaneutraalsuseni.
Peame oluliseks Eesti näitel ka tööstussektori, aga ka muude majandussektorite kasvu, mis
samuti toob kaasa energiatarbimise suurenemise. Peame vajalikuks eesmärkide seadmisel
selliseid arenguid arvesse võtta või tagada riikidele paindlikkus neid arvesse võtta. Näeme
Eestis suurt potentsiaali ka salvestustehnoloogiatel ja heitsoojuse kasutamisel.
Direktiivi muutmisel tuleb vältida teistest direktiividest seatud kohustuste ja eesmärkide
dubleerimist. Näiteks näeme, et direktiivis eraldi soojuse, jahutuse ja kuuma tarbevee
lepingutingimusi seades tuleb tagada, et need ei läheks vastuollu tüüptingimuste regulatsioonis
93/13/EMÜ27 juba seatud nõuetega ja tarbijavaidluste mehhanismid ei tohi tekitada
kohtumenetlusega paralleelseid sundtäidetavate otsusteni jõudvaid vaidluste kohtuvälise
lahendamise süsteeme (direktiivi ettepanek seda ka ei nõua).
2. Energiatõhususe suurendamine peab olema kulutõhus ning kasvuhoonegaaside
heitkoguseid mitte suurendav, tagades energiatõhususe edendamise poliitika ja
26
„Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ -
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
27
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01993L0013-20111212&from=EN
investeeringute positiivse mõju majanduse konkurentsivõimele ning ühiskonnale
tervikuna. Pooldame energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte arvestamist
oluliselt energiatarbimist ja -tõhusust mõjutavate sektorite planeerimis- ja
investeerimisotsuste langetamisel viisil, mis väldib ebamõistlikku halduskoormust.
Selgitus: Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on energialiidu ja kliimameetmete
juhtimismääruses28 määratletud järgmiselt:
„energiatõhususe esikohale seadmine“ - alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete
võimalikult suurel määral arvesse võtmine energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja
investeerimisotsuste puhul, et muuta energianõudlus ja -pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige
energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbijakajast lähtuvate algatuste ning
energia muundamise, ülekande ja jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi nende
otsuste eesmärgid.
Euroopa Komisjon avaldas 28. septembril käesoleval aastal soovituse “Energiatõhususe
esikohale seadmine - põhimõtete rakendamine. Suunised ja näited põhimõtte rakendamise
kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal.29”. Dokument annab üldised
soovitused energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte siseriiklikuks rakendamiseks sh
soovitused mõjude hindamiseks ning kulude-tulude analüüsi läbiviimiseks. Dokument annab
hea ülevaate energiatõhususe laiematest positiivsetest mõjudest sh energiaostuvõimetuse
leevendamisel, energiajulgeoleku tagamisel, majanduskasvu edendamisel, tööstuse tootlikkuse
kasvamisel, õhusaaste vähendamisel ja mitmed muud laiemad positiivsed mõjud. Näeme
vajadust ka Eestis neist arvukatest positiivsetest mõjudest osa saada.
Peame kulutõhusalt ja mõistuspäraselt saavutatud energiatõhusust oluliseks kliimaeesmärkide
täitmisel, aga ka vajalikuks hoovaks majanduse konkurentsivõime suurendamisel, uute
töökohtade loomisel ja süsinikuheite vähendamisel. Energiatõhususe esikohale seadmise
põhimõtte soovituslik ja horisontaalne rakendamine kõigis valdkondades on oluline Euroopa
Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisel. Energiatõhususe esikohale seadmise
põhimõtte eesmärk ei saa olla kitsalt energiasäästu saavutamine, vaid kavandamis-, poliitika-
ja investeerimisotsuste langetamisel laialdasemate energiatõhususe positiivsete efektide
arvestamine ning alternatiivide kaalumine. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte
rakendamine ei tohi minna vastuollu kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsuste plaanitud
eesmärkide saavutamisega, vaid abistama nende otsuste langetamisel ja eesmärkide täitmisel
energiatõhusamaid alternatiive kaaluda.
Oleme seisukohal, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamisega ei tohi
kaasneda ebamõistlik aruandlus ja halduskoormus. Näeme halduskoormuse suurenemist
ennekõike riikliku raporteerimise, aga ka eraldi põhimõtte rakendamise ning seire eest
vastutava asutuse määramisel. Leiame, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte
28
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1999, 11. detsember 2018, milles
käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ,
2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL)
2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 - https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02018R1999-20210729&from=EN
29
KOMISJONI SOOVITUS, energiatõhususe esikohale seadmine – põhimõtete rakendamine. Suunised ja näited
põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal. -
https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=C(2021)7014&lang=et
rakendamine on parimal viisil teostatud läbi kõigi turuosaliste teadlikkuse suurendamise ja
soovituslike metoodikate ning juhendite olemasolu tagamise ning seda asjakohasel juhul.
Näeme, et Eesti elektri- ja gaasivõrgud on juba täna tõhusalt majandatud ja energiatõhususe
põhimõtted hindade kooskõlastamisel arvesse võetud, mistõttu ei näe Eesti näitel suuremat
väärtust täiendava aruandluskohutuse näol, kuid peame sellegipoolest oluliseks põhimõtet
elektri- ja gaasivõrkude arendamisel rakendada.
Parim viis energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet rakendada on läbi selle
integreerimise olemasolevate õigusaktide ja protsessidega. Headeks näideteks saavad olla
energiatõhususe integreerimine mõjuanalüüse, toetusmeetmete väljatöötamist, riiklike ja
kohaliku tasandi planeeringuid reguleerivatesse õigusaktidesse.
3. Toetame riiklike energiatõhususe meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel nende
suunamist sihtgruppidele, kus võimekus iseseisvalt energiatõhusust tõsta on madal.
Eesti ei poolda eraldi kohustuse seadmist aruandmiseks energiaostuvõimetute seas
energiasäästu saavutamisest, kuna selline lähenemine muudab meetmete suunamise
abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks.
Selgitus: Energiaostuvõimetus tähendab energiatõhususe direktiivi muudatusettepaneku raames
kodumajapidamise puudulikku juurdepääsu põhilistele energiateenustele, mis on aluseks
inimväärsele elatustasemele ja tervisele, sealhulgas piisavale soojusele, jahutusele, valgustusele
ja seadmete kasutamiseks vajalikule energiale asjaomase riigi kontekstis, olemasoleva
sotsiaalpoliitika ja muude asjakohaste poliitikameetmete korral30.
Energiamajanduse korralduse seaduses (EnKS) on energiaostuvõimetu isik defineeritud läbi
sotsiaalhoolekande seaduse. Energiaostuvõimetu isik on sotsiaalhoolekande seaduse
tähenduses üksi elav isik või perekond, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel
korral toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek pereliikme kohta ei ületa töötasu
alammäära31. Toimetulekutoetust said 2019. aastal 18 719 inimest ja 2020. aastal 18 295
inimest.
30
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust
(uuesti sõnastatud) - https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN
31
Energiamajanduse korralduse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009?leiaKehtiv#para2
TOIMETULEKUTOETUST SAANUTE HULK MAAKONNITI
2020. AASTAL, %
Võru maakond; Harju maakond;
2,43% Tallinn; 0,89%
1,27%
Viljandi maakond;
1,18%
Hiiu maakond;
3,83%
Valga maakond;
3,31%
Ida-Viru maakond;
1,86%
Tartu maakond;
1,09%
Jõgeva maakond;
Saare maakond;
0,95%
1,01%
Järva maakond;
1,36%
Rapla maakond;
3,27% Lääne maakond;
1,88%
Pärnu maakond; Lääne-Viru
1,61% Põlva maakond; maakond; 1,74%
2,26%
Kui elanikele on tagatud võimekus hoida kodu soojana ja mõistlikud energiakulud
(kodumajapidamises nt elekter, gaas, puitkütused), mõjutavad energiaostuvõimetust kõige
enam inimeste sissetulekud ja muude väljaminekute osakaal sissetulekutest. Sellistel juhtudel
saab energiaostuvõimetust kõige rohkem vähendada läbi sotsiaalpoliitiliste otsuste, mis toovad
kaasa elanikkonna vaesuse vähenemise (absoluutne32 ja suhteline33 vaesus). Kõige rohkem
kannatavad vaesuse all vanemaealised, töötud või muul põhjusel vähem kindlustatud isikud,
kellele energiatõhususe meetmete suunamine ei pruugi tuua kaasa soovitud efekti. Näiteks
rekonstrueerimise puhul vähendame küll nende inimeste kulutusi energiale, kuid asendame
need teist liiki kuludega nagu pangalaenu maksed või remondifond. Selle olukorra
leevendamiseks sobivad kõige paremini sihitud toetused (näiteks toimetulekutoetus34)
Energiatõhususmeetmete kaudu üksikisikute toetamine on tunduvalt keerulisem ja
halduskoormavam, sest õiguslikus tähenduses on Eestis iga korterelamu ka korteriühistu, mis
on juriidiline isik (laenu ja toetust saab ühistu). Iga isiku sissetulekute hindamine ja jälgimine
paralleelselt sotsiaalsüsteemiga nii riiklikul kui ka omavalitsuse tasandil ei ole mõistlik,
mistõttu pooldame horisontaalsemat lähenemist.
32
https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/absoluutne-vaesus
33
https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus
34
Sotsiaalhoolekandeseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv, tänase süsteemi põhjal ei
saa siiski anda toetust eramute haldamise sh remondiga seotud kuludele, ega renoveerimislaenu tagasimakseteks
EU Energy Poverty Observatory (EPOV) tõdes oma raportis, et Eesti elanike võimetus hoida
oma kodu soojana oli rohkem kui kolm korda väiksem Euroopa Liidu keskmisest tasemest.
Raport toob ühe energiaostuvõimetuse vähesuse põhjusena välja ka Eesti energiahindade
madala määra.35 Eurostati andmete põhjal ei suuda Eestis 2,5% elanikkonnast hoida oma kodu
piisavalt soojana, samas kui Euroopa Liidu keskmine tase on 6,9%. Kommunaalarvete võlglaste
osakaal on Eestis 7,2%, Euroopa Liidus keskmiselt aga 6,2%. Näeme, et seni on Eestis
energiaostuvõimetute arv olnud madal, mis aga võib energiahindade hüppelisel ja pideva
kasvamise tulemusel kiiresti võib muutuda.
Kuna energiaostuvõimetuse üheks võimalikuks põhjuseks saavad olla ka kõrged energia
hinnad, peame oluliseks sh kliimaeesmärkide täitmisel võimaldada tarbijatel soetada oma
põhivajaduste katmiseks vajalikku energiat taskukohase hinnaga. Tarbijate energiaostuvõime
tagamiseks peame oluliseks taastuvenergia osakaalu suurendamist, energiatõhususe
parandamist, energia säästlikumat tarbimist ja nõrgimate energiaostuvõimetute inimeste
abistamist sotsiaalvaldkonna meetmete kaudu. Kliimaeesmärkide täitmine eeldab, et paljud
energiat tarbivad sektorid tuleb elektrifitseerida, kuna elektri paindlikus võimaldab seda lihtsalt
ja piisavas mahus roheliselt toota, kuid elektrit tarbivad seadmed on reeglina ka tõhusamad kui
fossiilseid kütuseid tarbivad alternatiivid. Suur nõudlus elektri vastu tõstab elektri hinda
lõpptarbijale, mida saab aga leevendada läbi odavat elektrit turule tootvate taastuvenergia
tootmisüksuste rajamise (näiteks tuule- ja päikeseenergia), aga ka tarbimise nõudluse
vähendamise teel. Elektri tarbimise ülemääraselt suurt kasvu pikaajaliselt saab ära hoida
energiatõhususe suurendamisel kõigis sektorites, aga ka tarbija energiasäästlikum käitumine
ning teadlik tarbimine. Elektri tarbimise lühiajalise nõudluse kasvu aitab aga tasandada
paindlikkusteenuste turu välja arendamine Eestis. Elektri tarbimine suureneb erinevate
prognooside kohaselt kliimaeesmärke täites paratamatult, kuid elektri taastuvatest allikatest
tootmine ja võimalikult tõhusalt ning säästlikult tarbimine loovad eeldused elektrihinda
mõistlikul tasemel hoidmiseks. Energiatõhususe suurendamine näiteks transpordi sektori
elektrifitseerimisel suurendab küll nõudlust elektri järele, kuid vähendab tarbijate kulusid palju
kallimatele ja ebatõhusamatele alternatiividele.
Lisaks energiahindadele mõjutab energiaostuvõimetust liigne energiatarbimine ebatõhusate
seadmete, hoonete või tarbija teadmatuse tõttu. Näiteks satuvad energiaostuvõimetuse riski
elanikud, kes elavad piirkonnas, kus pole võimalik saada laenu elukoha renoveerimiseks või
elanikkonna sissetulekud on renoveerimiseks liiga madalad. Hoone renoveerimata jätmisega
võivad kaasneda ka energiaostuvõimetusega mitteseotud kulud, nagu vajadus hoone
kahjustunud konstruktsioonide remontimiseks või hoopis kaudsed mõjud inimese tervisele, mis
kehva sisekliima ja näiteks sellega kaasneda võivast hallitusest tekkida võivad.
Energiatõhususe direktiivi muutmisettepaneku artikkel 8 seab riigile kohustuse töötada välja,
mõõta ja raporteerida energiaostuvõimetute isikute seas saavutatud energiasäästu. Võttes
aluseks Eesti määratluse järgi 2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimesed, moodustas
energiaostuvõimetute isikute arv 2020. aastal 1,4% Eesti elanikest36. Nendel isikutele maksti
2020. aastal toimetulekutoetust sealjuures energiakulude tasumiseks. Arvestades
energiaostuvõimetuse madalat määra Eestis, ei poolda me kohustust eraldi
energiaostuvõimetute seas energiasäästu saavutamist raporteerida, kuna selline lähenemine
muudab meetmete suunamise abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks, välistades
35
Member State Report Estonia - https://www.energypoverty.eu/sites/default/files/downloads/observatory-
documents/20-06/extended_member_state_report_-_estonia.pdf
36
2020. aastal toimetulekutoetust saanud inimeste arvu suhe rahvaarvu.
võimaluse võtta arvesse meetmete väljatöötamisel konkreetsemaid valdkondlike indikaatoreid.
Sellegipoolest me toetame vähemkindlustatud elanikele energiatõhususe meetmete suunamist,
võttes aluseks valdkondlikud indikaatorid, näiteks energiatõhusate sotsiaalmajade arv või
energiasäästu meetmete suunamine piirkondadesse, kus piirkondlike erisuste (nt sissetulekud,
keskmine kinnisvara väärtus, hajaasustus) tõttu pole võimalik saada osa energiatõhususe
meetmetest. Näeme vajadust hoida täiendavat raporteerimist minimaalsel tasemel.
4. Pooldame energiaauditi kohustuse määramist ettevõtete energiatarbimise mahu
kriteeriumi alusel, kuid näeme vajadust täiendava paindlikkuse järele. Teeme
ettepaneku võimaldada riigil ise määratleda lävendid, mille alusel energiaauditi
kohustus ettevõttele seatakse. Parima lähenemisena näeme Eesti näitel kohustuse
seadmist elektri- ja gaasitarbimise põhjal. Energiaauditi kohustus peab olema seatud
energiatarbimise lävendit ületavale ettevõttele, mitte kogu kontsernile, kuhu ettevõte
võib kuuluda.
Selgitus: Energiatõhususe direktiivi muudatus teeb ettepaneku energiaauditi kohustus määrata
kitsalt ettevõtete energiatarbimisele tuginedes. Ettevõtted, mis tarbivad energiat aastas 10 TJ
kuni 100 TJ, on kohustatud viima läbi energiaauditi kord nelja aasta jooksul. Ettevõtted, mis
tarbivad aastas rohkem kui 100 TJ energiat, on kohustatud ettevõttes rakendama
energiajuhtimissüsteemi.
Selline lähenemine suurendab seniste kohuslaste nimekirja Eestis tänaselt 154-lt ligikaudu 803-
le37 ehk rohkem kui 5 korda. Eestis on vahemikus 10 TJ kuni 100 TJ aastas energiat tarbivaid
ettevõtteid ligikaudu 676 ja aastas üle 100 TJ tarbivaid ettevõtteid ligikaudu 126.
Muudatusettepaneku kohaselt oleks seega auditikohuslasti ettevõtteid 676 ja
energiajuhtimissüsteemi kohuslasi 126.
Euroopa Investeerimispanga 2020. aastal avaldatud raport38 tõdeb, et Eestis investeerivad
ettevõtted energiatõhususse Euroopa keskmisega võrreldes vähem. Samuti kui Euroopas on
ettevõtete kasutuses olevatest hoonetest kaks viiest on energiatõhusad, siis Eestis on
energiatõhus üks hoone viiest. Raport tõdeb, et energiatõhususse investeerivad ennekõike
ettevõtted, mille energiakulud on suuremad või mis on läbi viinud energiaauditi. Ühe
takistusena on Eesti puhul välja toodud energiatõhususse investeerimisel oskuste ja teadmiste
vähesust. IEA raport Eesti kohta39 leiab, et tööstuse energiatarbimine on olnud langustrendis,
kuid sellegipoolest leidub energiatõhususe potentsiaali eriti puidu-, paberi- ja toiduainesektoris,
kaevandamises ja ehitusmaterjalide sektoris.
Euroopa Komisjoni mõjuhinnang40 prognoosis liikmesriikide halduskoormuse vähenemist,
kuid Eesti näitel halduskoormus kasvab. Auditi kohuslaste kasv toob kaasa ka suurema
nõudluse ettevõtete energiaaudititele, misläbi kasvab auditite hind ja tekib suurem nõudlus
audiitorite järele, kuid eeldatavasti turutõrget audiitorite puuduse tõttu ei teki, vaid näeme
võimalust audiitorite nõudeid hakata diferentseerima läbi ettevõtte tegevusala, lubades seeläbi
37
Statistikaameti indikatiivne hinnang
38
Going green Who is investing in energy efficiency and why it matters June 2020, Euroopa Investeerimispank -
https://www.eib.org/en/publications/who-is-investing-in-energy-efficiency.htm
39
ENERGY POLICIES OF IEA COUNTRIES 2019 Review Estonia -
https://iea.blob.core.windows.net/assets/21965e0d-c9a9-4617-b1ad-5b4539d91ad7/Estonia_2019_Review.pdf
40
COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT IMPACT ASSESSMENT REPORT Accompanying the
Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council on energy efficiency (recast) - https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52016SC0405
näiteks ettevõtetes, kus energiat tarbivad põhiliselt hooned, viia energiaaudit läbi hoonete
energiatõhususe auditile spetsialiseerunud eksperdi poolt.
Näeme, et on vajalikud täiendavad ressursimahukad digi- ja andmekorje arendused
auditikohuslaste määramiseks. Teistpidi annab ettevõtete põhine tarbimisandmete kogumine
suure panuse energiasektori digitaliseerimisse, võimaldades ettevõtetel võtta osa näiteks nii
paindlikkusteenuste kui päritolutunnistuste turust.
Lähtudes Eesti ettevõtluse energiatõhususe potentsiaalist, peame oluliseks ettevõtetes
energiaauditite läbiviimist, kuid näeme, et energiatõhususe saavutamine, sealjuures
energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide läbiviimine peab lähtuma kulutõhususe
põhimõttest. Eeldades, et energiaauditi tulemusel tuvastatakse ettevõttes kulutõhusa
energiasäästu potentsiaal vähemalt 5% mahus, hoiab ettevõte aastas kokku rohkem kui 10
tuh.€41 energiakuludelt, mis eeldatavasti muudab energiaauditi ettevõttes, mille
energiatarbimine on 10 TJ, kulutõhusaks. Tänaseks läbiviidud energiaauditite põhjal näeme, et
ettevõtte keskmine energiasäästupotentsiaal on ligikaudu 9%, kuid kõigi nende investeeringute
puhul pole sellegipoolest tegemist kulutõhusate investeeringutega. Kuna energiaauditite
läbiviimine ettevõtetes, kus energiatarbimine on suur, on energiaaudit ja
energiajuhtimissüsteem suure tõenäosusega kulutõhus, pooldame auditi kohustuse seadmisel
ühe indikaatorina energiatarbimise arvestamist. Selleks, et tagada andmete automatiseeritus ja
vältida halduskoormuse kasvamist, on oluline võimalikult suurel määral kasutada
olemasolevaid digilahendusi. Kitsalt energiatarbimise põhjal kohustuse seadmisel näeme
suuremaid takistusi andmete kogumisel. Täna koondame Eestis elektri- ja gaasitarbimised
kesksesse andmebaasi42, mille andmete kasutamine lihtsustaks energiaauditi ja -
juhtimissüsteemide kohustuse seadmist ning muudaks selle läbipaistvamaks. Ühe võimalusena
näeme ettevõtete energiaauditi ja -juhtimissüsteemi kohustuse seadmise suure elektri- ja
gaasitarbimisega ettevõtetele. Leiame, et sellise lähenemise tulemusena suureneb Eestis
energiaauditikohuslaste arv ligikaudu 3 korda. Näeme energiaauditi kohustuse seadmisel
vajadust lähtuda konkreetse ettevõtte näitajatest, võtmata arvesse kontserni summaarseid
näitajaid. Selline lähenemine lihtsustaks auditi kohustuse määramist ja auditi läbiviimist
ettevõtetes, võimaldades meetmeid suunata suurima potentsiaaliga tarbijatele.
Ühe energiaauditi kohustuse halduskoormuse vähendamise võimalusena näeme energiaauditi
läbiviimise kohustuse välba tõstmist 4 aasta pealt 5 aasta peale. Täna tuleb ettevõttel teostada
energiaaudit kord nelja aasta jooksul. Tihtilugu nelja aasta jooksul ei muutu ettevõtete struktuur
sellisel määral, et uue auditi läbiviimine oleks põhjendatud. Eesmärki täidaks samal viisil ka
auditi kord 5 aasta jooksul teostamine. Selle muudatuse tulemusena väldiksime Eesti näitel
halduskoormuse ülemäärast kasvamist, samas tagades energiaaudiitoritele pideva töövoo ja
vältides energiaauditite ebamõistlikku hinnakasvu.
Andmete kogumise lihtsustamiseks ja riigipõhise lähenemise säilitamiseks on mõistlik
kohustuse seadmisel vaadelda üksnes riigis asuvat energiatarbimist ja ettevõtteid konkreetselt
neid iseloomustavate näitajate põhjal, näitajaid konsolideerimata ja kohustust suure tarbimisega
ettevõttelt tervele kontsernile laiendamata. Energiajuhtimissüsteemi ja -auditi kohustuse
seadmisel on ülimalt oluline võimaldada ettevõttel koondada sarnased tegevuskohad või
energiatarbijad, seeläbi vältides ebamõistlikku halduskoormust. Näiteks ettevõte, millele
41
Ligikaudne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna arvutus.
42
https://www.estfeed.eu/
kuulub 50 sarnast hoonet, peab saama energiatarbimist seirata hoonetes komplekselt ja
energiajuhtimissüsteemi uuendamisel kasutada valimi koostamise meetodit43.
Kohustuse muutmisel tuleb kohuslaste määramine tänase olukorraga võrreldes muuta
läbipaistvamaks ja selgemaks, pidades silmas nii energiatarbimise tõhustamise eesmärki, aga
ka vajadust hoida nii riigi kui ettevõtete halduskoormus minimaalsel tasemel. Näeme
auditikohustuse määramisel vajadust täiendava paindlikkuse järele, lubades liikmesriikidel ise
määrata täpsemad indikaatorid, mille alusel ettevõtted kohustuse alla kuuluksid – olgu selleks
kas ettevõtete energiatarbimine, energiakulud või kohustuse määramine kindlat liiki tarbimise
põhjal. Eesti näitel sobiks ennekõike auditi kohustuse määramine elektri- ja gaasitarbimise
põhjal, kuna seda toetavad juba tänased digi- ja andmekorjesüsteemid.
5. Eelistame kohustuse seadmist iga-aastaselt renoveerida 3% hoonete köetavast
netopinnast avaliku sektori asemel valitsussektori hoonetele. Peame vajalikuks
renoveerimise eesmärgi täitmisel tagada täiendav paindlikkus ennekõike eelnevate
aastate eesmärgist suuremat renoveerimise mahtu kanda edasi järgnevate aastate
eesmärkide täitmiseks ja võtta renoveerimise mahu arvestusse ka kasutusest
väljaviidavate hoonete põrandapind. Samuti soovime paindlikkust ajaloolistele
hoonetele energiatõhususe nõuete seadmisel, eesmärgiga säilitada nende
kultuuriväärtus.
Selgitus: Energiatõhususe direktiiv muudatusettepanek kohustab tervet avalikku sektorit
renoveerima igal aastal 3% avaliku sektori hoonete köetavast netopinnast liginullenergia hoone
nõuetele vastavaks (kohustus laiendatakse keskvalitsuselt kogu avalikule sektorile).
Avaliku sektori defineerimisel on direktiivi ettepanekus viidatud riigihangete direktiivile
2014/24/EL (avaliku sektori hankijad44). Avaliku sektori hankija määratleb ka riigihangete
seaduse paragrahv 545. Eestis on avalik sektor jagatud kaheks – valitsussektor ja muu avalik
sektor46. Valitsussektor jaguneb veel omakorda kolmeks - keskvalitsus, kohalikud
omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid47.
Riigikontrolli aruandes48 on 2018. aastal keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimise kohustuse
täitjana toodud välja 46 keskvalitsuse asutust. Rahandusministeeriumi veebis avalikult
kättesaadav nimekiri49 avaliku sektorite asutustest haldusalade kaupa koondab 2 658 avaliku
sektori asutust. Võttes aluseks Rahandusministeeriumi veebis kättesaadava nimekirja, suureneb
direktiivi ettepaneku põhjal hoonete rekonstrueerimise kohustuse alla kuuluvate asutuste
43
Sarnaselt keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemile (EMAS). Komisjoni otsus (EL) 2017/2285 - https://eur-
lex.europa.eu/eli/dec/2017/2285/oj?locale=et
44
Avaliku sektori hankijad - riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või
mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused direktiivi 2014/24/EU art 2
tähenduses.
45
https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020008?leiaKehtiv#para5
46
Riigihaldus, Rahandusministeerium - https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus
47
Avaliku sektori hõive ja selle dünaamika Eestis ja teistes OECD riikides – Liia Pajusaar, Sisekaitseakadeemia,
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1426/2017_Pajusaar%20.pdf?sequence=1&isAllowed
=y
48
„Avaliku sektori hoonete energiatõhusus Kui energiatõhusad on avaliku sektori hooned?“ - Riigikontrolli
aruanne Riigikogule, Tallinn, 24. mai 2018
49
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus
nimekiri 46-lt 2658-le, ehk 58 korda. Seevastu ei oma paljud asutused hooneid vaid asuvad
üüripinnal, mistõttu tegelik mõjutatud asutuste nimekiri on väiksem.
Rekonstrueerimise kohustust laiendatakse kõigile köetavatele hoonetele, võttes välja senised
erandid kultuurimälestistele ja riigikaitse objektidele. Rekonstrueerimise kohustuse alla
kuuluvad eelnõu kohaselt ka kohalike omavalitsuste hooned, mida hoonete rekonstrueerimise
pikaajalise strateegia50 kohaselt on aastaks 2050, vaja renoveerida ligikaudu 4 mln m2.
Arvestades lisaks kultuurimälestisi ja muu avaliku sektori hooneid, suureneb renoveerimise uue
kohustuse prognoositav maht veelgi. Oluline on siinkohal märkida seda, et seades
renoveerimise baasiks 2024. aasta hooned, mis ei vasta liginullenergiahoonete nõuetele, tuleb
2030. aastaks liginullenergiahoone nõuetele vastavaks renoveerida 21% hoonete pinnast ja
2050. aastaks 81% hoonete pinnast, mis jätab riigile otsustusvabaduse ise valida hooned, mis
eesmärgi täitmisse panustavad (näiteks on võimalik mitterenoveeritava 19% pinna sisse arvata
kultuurimälestised ning jätta need liginullenergia standardile vastavaks renoveerimata). Samuti
mõjub kohustuse täitmist asjaolu, et kohustuse alla kuuluvad hooned, mis ei vasta 2024. aastal
renoveeritava hoone liginullenergia nõuetele, nõuetele vastavad hooned saab nimekirjast välja
arvata. Eesti näitel on kulutõhus liginullenergiahoone renoveerimisel energiaklass C, mistõttu
näeme, et direktiivi muudatus ei tohiks tuua kaasa täiendust täna kehtivatele renoveerimise
nõuetele51. Kuna liginullenergiahoone määratlemine on plaanitud kliimapaketi järgmises
etapis, siis pole tänasel päeval kindlalt teada, kuidas mõiste hoonete energiatõhususe direktiivis
(EPBD) lõplikult määratletakse. Keskne ülevaade kogu avaliku sektori (sh valitsussektor ja
muu avalik sektor) hooneportfellist puudub, mistõttu pole võimalik täpselt hinnata, kui suureks
võib hoonete renoveerimise kohustuse alla kuuluvate hoonete põrandapind kujuneda.
Piiritledes kohustust üksnes valitsussektori hoonetele, võib renoveerimise kohustuse alla
kuuluv põrandapind suureneda ligikaudu 6 korda.
Eelistame kohustuse seadmist iga-aastaselt renoveerida 3% köetavate hoonete netopinnast
avalikult sektorilt kitsamalt valitsussektori hoonetele. Peame vajalikuks renoveerimise
eesmärgi täitmisel tagada täiendav paindlikkus nt eelnevate aastate eesmärgist suuremat
renoveerimise mahtu kanda edasi järgnevate aastate eesmärkide täitmiseks ja võtta
renoveerimise mahu arvestusse ka kasutusest väljaviidavate hoonete põrandapind. Enamike
renoveerimist vajavate hoonete puhul on tegemist haridus-, teadus- ja huviasutuste hoonetega,
büroohoonetega, haiglatega ja kaitseväe ning sotsiaalvaldkonna eluhoonetega. 2014-2020.
aastatel täitis Eesti 3% keskvalitsuse hoonete renoveerimise kohustuse, ka kohalike
omavalitsuste renoveerimise maht ületas 3% määra. Siiski näeme, et täna plaanitud
toetusmeetmed pole piisavad 2024. - 2030. aastatel sihttaseme täitmiseks ning suure
tõenäosusega on vajadus kaasata täiendavat rahastust või töötada välja muid meetmeid avaliku
sektori hoonete renoveerimise kiirendamiseks. Võttes ligikaudseks eelduseks hoonete
rekonstrueerimise pikaajalise strateegia põhjal, et keskvalitsuse omandis olevatest köetavate
hoonete pinnast vajab renoveerimist kokku 0,9 mln m2 (tegelik pind on suurem) ja kohalike
omavalitsuste omandis olevatest köetavate hoonete pinnast 4 mln m2 on vaja keskvalitsuse
hoonete renoveerimisse nn 3% kriteeriumi täitmiseks suunata 2024. - 2030. perioodil rahastust
ca 113 mln € ja kohalike omavalitsuste omandis olevate hoonete rekonstrueerimiseks 504 mln
€. Prognoositav rahastus Euroopa Liidu fondidest ja heitetasudest katab rahastusvajaduse
eeldatavasti 36% ulatuses. Võttes arvestusse lisaks ka muinsuskaitse all olevad hooned,
50
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia –
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
51
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna hinnang
keskvalitsuse ettevõtete omandisse kuuluvad hooned ja renoveerimise hinna kasvu, suureneb
renoveerimise rahastusvajadus veelgi. Renoveerimise vajadus tuleb katta asutuste Euroopa
Liidu fondidest, heitetasudest ja/või riigi ning kohalike omavalitsuste eelarvetest, samuti on
otstarbekas kaaluda laene jm tulevase energiakasutusega seotavaid finantsinstrumente.
Pooldame hoonete renoveerimise eesmärgi laiendamist ka ajaloolise väärtusega hoonetele, kuid
oluline on sellistele hoonetele erisugused energiatõhususe nõuded seada, eesmärgiga säilitada
nende ajastule kohane välimus (nt pole ajaloolise väärusega hoonetel või hoonetes tihtilugu
võimalik kasutada omatoodetud energiat). Ühetaolised nõuded kõigele ohustaks
kultuuriväärtusega hoonete väljanägemist ning tingimuste paindlikkus on oluline ka seetõttu, et
avalikul sektoril säiliks huvi nende hoonete rekonstrueerimise vastu ja vältimaks võimalikku
müügisurvet, kus muinsuskaitse seadusest tulenev säilitamiskohustus lükatakse erasektorile.
Kultuuriväärtusega hoonete hoidmine avaliku sektori kasutuses on ajalooline traditsioon ning
selle jätkamine tagab neile ka avalikkuse juurdepääsu.
6. Eelistame kohustuse seadmist vähendada iga-aastaselt 1,7% energiatarbimist avaliku
sektori asemel valitsussektori asutustele ja selle eesmärgi seadmist mittesiduvana, et
lihtsustada energiatõhususe eesmärkide seiramist. Näeme vajadust täiendava
paindlikkuse järele ennekõike määrata energia säästmise eesmärgi aluseks võetud
energiatarbimine mitme aasta keskmise tarbimismahu alusel. Pooldame
energiatõhususe nõuete arvestamist riigihangete läbiviimisel, kuid leiame, et antud
nõuded peavad olema võimalikult lihtsalt ning üheselt mõistetavalt määratletud.
Selgitus: Energiatõhususe direktiiv muudatusettepanek kohustab avalikku sektorit vähendama
igal aastal energiatarbimist52 1,7% võrreldes baasaastaga (tegemist on uue eesmärgiga).
Avaliku sektori defineerimisel on viidatud riigihangete direktiivile 2014/24/EL (avaliku sektori
hankijad53). Avaliku sektori hankija määratleb ka riigihangete seaduse paragrahv 554.
Eestis on avalik sektor üldjoones jagatud kaheks – valitsussektor ja muu avalik sektor55.
Valitsussektor jaguneb veel omakorda kolmeks - keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja
sotsiaalkindlustusfondid56. Valitsussektor tarbib esialgsel hinnangul ca 2,1 TWh energiat57,
moodustades Eesti energia lõpptarbimisest ligikaudu 6%. Avaliku sektori energiatarbimisest
ligikaudu 70-80% on tarbitud hoonetes (hoonete küte ja elekter, seadmete elekter) ja 20-30%
on tarbitud transpordikütusena. Oluliselt tarbivad energiat haridusasutused, riigikaitse ja
politsei, tervishoiuasutused, sotsiaalhoolekandeasutused, tänavavalgustus, kultuuriasutused ja
ühistransport. Lisaks lisandub juurde muu avalik sektor (riigi ja teiste valitsussektori liikmete
52
Sealhulgas transport, avalikud hooned, tervishoid, ruumiline planeerimine, veemajandus ja reoveepuhastus,
kanalisatsioon ja veepuhastus, jäätmekäitlus, kaugküte ja -jahutus, energia jaotamine, tarnimine ja ladustamine,
avalik valgustus, infrastruktuuri kavandamine.
53
Avaliku sektori hankijad - riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või
mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused direktiivi 2014/24/EU art 2
tähenduses.
54
https://www.riigiteataja.ee/akt/108072020008?leiaKehtiv#para5
55
Riigihaldus, Rahandusministeerium - https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus
56
Avaliku sektori hõive ja selle dünaamika Eestis ja teistes OECD riikides – Liia Pajusaar, Sisekaitseakadeemia,
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1426/2017_Pajusaar%20.pdf?sequence=1&isAllowed
=y
57
Tuletatud eeldatavate keskmiste energiahindade (Statistikaameti info) ja avaliku sektori energiakulude
(Rahandusministeeriumi info)
osalusega kaupu ning teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted58,, kokku 202 ettevõtet)
energia tarbimine. Oluliste tarbijatena saab välja tuua transporditeenuste, majutuse, aga ka
muude teenuste osutajad (veevarustus, soojus/jahutus, energeetika). Kui kohustus igal aastal
vähendada valiku sektori energiatarbimist 1,7% kohaldub riigile alates 2024. aastast, tähendab
see, et 2030. aastal peab avaliku sektori energiatarbimine olema vähenenud 11,9% ja 2050.
aastaks 45,9%. Komisjoni ettepaneku kohaselt võiksid liikmesriigid kohustuste täitmiseks luua
avaliku sektori asutuste andmebaasi, mis hõlmaks ka nende aastast energiatarbimist59.
Avaliku sektori roll energiatõhususe valdkonnas on oluline. Avalikul sektoril on võimalus
piloteerida ja teostada nutikaid energiatõhususe lahendusi ja võtta energiajuhtimisel kasutusele
digilahendused. Avaliku sektori poolt ellu viidud lahendused ja innovaatiliste energiatõhususe
lepingute ning rahastusmudelite rakendamine võib erasektoris avaliku sektori eeskujul
rakendama parimaid ja kulutõhusamaid lahendusi.
Eelistame eesmärki vähendada avalikus sektoris energiatarbimist iga-aastaselt 1,7% seadmist
soovituslikuna. Näeme kohustuse täitmisel vajadust täiendava paindlikkuse järele. Näiteks
kehtestades üleminekuperioodi riigisiseste andmekorje ja digiplatvormide välja arendamiseks
võimaldada riikidele üleminekuaega, mis võimaldaks kohustuse täitmisel võtta kasutusele
digilahendused, seeläbi välistades ebamõistlikku töökoormuse kasvamist. Samuti peame
otstarbekaks välistada lahendused, mille korral enne digisüsteemide kasutuselevõttu tuleks uut
mahukat seire- ja aruandluskohustust täita nö käsitsi (st väga töömahukalt ja kulukalt) ning
peame vajalikuks ülemineku ajakava leppida kokku selliselt, et uuele aruandluskohustusele
üleminek arvestaks usaldusväärsete ja töökindlate digilahenduste kasutuselevõtu ajaga. Samuti
näeme ühe olulise paindlikkuse vajadusena määrata energia säästmise eesmärgi aluseks võetud
energiatarbimine mitme aasta keskmise tarbimismahu alusel ning paindlikkust säästukohustuse
jaotus aastate lõikes liikmesriikidel ise määrata või arvestada mitmeaastaste perioodide
keskmisena (on aastaid, kus energiatarbimine langeb rohkem ja mõnel aastal jällegi vähemal
määral) eeldusel, et 2030. aastaks saavutatakse lõppeesmärk. Avalikule sektorile tarbimise
kohustusliku ülemmäära seadmisel näeme selle võimaliku negatiivset mõju avaliku sektori
teenuste kvaliteedile, juhuks kui teenuste osutamiseks vajaminevat energiatarbimist tuleks
energia säästmise eesmärgi vaates ebamõistlikult piirata (pidades mh silmas järkjärgulist
üleminekut avalike teenuste digilahenduste kaudu osutamisele, mis võib nendega seotud
energiatarvet esialgu lühiajaliselt ka suurendada). Samuti võib eesmärgi sellisel viisil seadmine
avalikule sektorile panna piirid ette uute teenuste või ettevõtluse turul osalemisele ja suunata
avalikku sektorit sihttasemete saavutamiseks hooneid erastama ning teenuseid erasektorilt sisse
ostma, mis aga ei pruugi olla ei kulutõhus ega aidata kaasa energiatõhususe edendamisele ja
kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Oluline on avalikus sektoris energiatarbimist seirata,
kuid näeme, et avaliku sektori rekonstrueerimise ja tõhusate riigihangete nõuded katavad ära
juba 70-80% avaliku sektori energiatarbimisest. Energia säästmise kohustus avalikule sektorile
toob kaasa täiendava töökoormuse avaliku sektori energiasäästu meetmete aruandlusvajaduse
näol. Eelistame direktiivis avaliku sektori defineerimist kitsamas tähenduses, keskendudes
eelkõige valitsussektorile. Avaliku sektori kitsam määratlemine muudab nii keskvalitsuse kui
58 Avaliku sektori hõive ja selle dünaamika Eestis ja teistes OECD riikides – Liia Pajusaar, Sisekaitseakadeemia,
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/1426/2017_Pajusaar%20.pdf?sequence=1&isAllowed
=y
59
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust
(uuesti sõnastatud) –
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN
ka kohalike omavalitsuste tasandil eesmärkide täitjate piiritlemise ning energiatarbimise
mõõtmise hõlpsamini hallatavaks.
Energiatõhususe direktiivi muudatusettepanek kohustab rakendama avaliku sektori
riigihangetes energiatõhususe nõudeid alates paika pandud maksumuse piiridest60 (kohustus
pannakse kogu avalikule sektori61 ja võrgustikusektori hankijatele62).
Pooldame energiatõhususe nõuete arvestamist kõrge maksumusega riigihangete läbiviimisel.
Avaliku sektori hangetes energiatõhususe arvestamine toob eeldatavasti vähemalt mõneks ajaks
kaasa hangete potentsiaalse kallinemise, läbiviimise keerukuse ja töökoormuse kasvu. Selle
leevendamiseks näeme vajadust nii Euroopa Komisjoni kui riigi poolt välja töötada üheselt
mõistetavaid juhiseid, indikaatoreid ja metoodikaid energiatõhususe tingimuste ja kriteeriumite
seadmiseks riigihangetes, nõustada avaliku sektori ning võrgustikusektori hankijaid täiendavate
kriteeriumide kasutuselevõtul ning levitada häid kogemusi ja praktikaid. Samas toob senisest
oluliselt suuremale arvule asutustele uue kohustuse seadmine kaasa vajaduse nii nende asutuste
kui hankijate koolitamiseks ja nõustamiseks.
7. Energiasäästukohustuse täitmisel on vaja luua täiendav paindlikkus energiasäästu
arvutamisel ja vältida lisanduvate nõuete kehtestamist energiasäästu arvestamisele.
Riikliku energiasäästu kohustuse ligi kahekordne tõus 2024. aastast on Eesti jaoks
liiga ambitsioonikas ja selle täitmine pole välja pakutud ajaraamis teostatav, mistõttu
60
Energiatõhususe nõuetega tuleb arvestada riigihangetes, mis ületavad järgnevad lävendid:
2014/23/EL alusel Kontsessioonilepingu maksumus ületab 5 350 000 € (2014/23/EL art 8);
2014/24/EL art 4 alusel:
5 350 000 eurot ◄ ehitustööde riigihankelepingute puhul;
139 000 eurot ◄ keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade ja teenuste valiku riigihankelepingute puhul
ning selliste asutuste korraldatavate ideekonkursside puhul; riigikaitse valdkonna avaliku sektori
hankijate sõlmitud asjade riigihankelepingute puhul kohaldatakse seda üksnes selliste lepingute suhtes,
mis hõlmavad III lisas loetletud tooteid;
214 000 eurot ◄ keskvalitsusest madalama tasandi hankijate sõlmitavate asjade ja teenuste
riigihankelepingute puhul ning selliste avaliku sektori hankijate korraldatavate ideekonkursside puhul.
See piirmäär kehtib ka riigikaitse valdkonnas tegutsevate keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade
riigihankelepingute puhul, kui need lepingud hõlmavad III lisas loetlemata tooteid;
750 000 eurot XIV lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste riigihankelepingute puhul.
2014/25/EL art 15 alusel:
428 000 eurot ◄ asjade ja teenuste hankelepingute ning ideekonkursside puhul;
5 350 000 eurot ◄ ehitustööde hankelepingute puhul;
1 000 000 eurot XVII lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute puhul.
61
Avaliku sektori hankijad - riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või
mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused (2014/24/EU art 2).
62
Võrgustiku sektori hankijad“ – võrgustiku sektori hankijad, nagu on määratletud direktiivides 2014/23/EL,
2014/24/EL ja 2014/25/EL. Riigihangete seaduses on võrgustikusektori hankija kirjeldatud järgmiselt:
Võrgustikusektori hankija on tegutsemisel võrgustikusektoris:
1) avaliku sektori hankija;
2) isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris,
mille tulemusel on selles valdkonnas tegutsemine teistel isikutel oluliselt piiratud;
3) äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või osadega esindatud
häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad otseselt
või kaudselt avaliku sektori hankijad või avaliku sektori hankijad koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi
asjaomaste isikutega.
pooldame energiasäästukohustuse tõusu alates 2028. aastast või selle järk-järgulist
kasvamist alates 2024. aastast, võimaldades riigile üleminekuaega täiendavate
meetmete ja energiasäästusüsteemi väljatöötamiseks. Peame oluliseks võimaldada
varasemalt rakendatud meetmete energiasäästu arvestada hilisematel perioodide
kohustuse täitmiseks.
Selgitus: Energiasäästukohustuse eesmärk on liikmesriike suunata töötama välja ja rakendama
täiendavaid energiatõhusust ja -säästmist edendavaid meetmeid ning suunata lõpptarbijaid
lisaks Euroopa Liidu nõuetele või tarbija enda tegevusele täiendavalt energiatarbimist
tõhustama ja säästma. Eesti on seni oma eesmärgi täitnud põhiliselt läbi täiendava
energiamaksustamise. Lisaks energiamaksustamisele on rakendatud ka toetusmeetmeid nagu
korterelamute renoveerimine ja tööstuste ressursitõhususse investeerimine.
Energiasäästukohustuse täitmisel saab arvesse võtta ainult täiendavalt riigi sekkumise
tulemusel saavutatud energiasäästu. Kohustuse eesmärk on riiki suunama toetusrahastust
ennekõike energiatõhususe meetmetesse, mistõttu jäävad tahaplaanile muud meetmed, mis
kliimaeesmärke samuti täidavad. Näiteks pole energiasäästukohustuse täitmisel võtta arvesse
biokütuste kasutamist edendavaid meetmeid, kuna selliste meetmete puhul energiatarbimine
reeglina suureneb. Samuti on kohustuse eesmärk suunata riiki tarbijate teadlikkust tõstma,
täiendavaid energiamaksusid seadma ja täiendavaid energiatõhususe nõudeid kõikides
sektorites rakendama. Energiasäästukohustus vähendab suurel määral riigi paindlikkust ise
valida parimad viisid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, kuna kohustab riiki teostama tegevusi
eelkõige kitsastes valdkondades.
Direktiivi muudatusettepanek tõstab riigi energiasäästukohustuse eesmärki, mis tõuseks
perioodil 1. jaanuar 2024 – 31. detsember 2030, 0,8%-lt aastas 1,5%-le aastas ehk perioodil
2021-2030, tõuseb kohustus 14 767 GWh-lt 21 446 GWh-le. Perioodil 2021-2030, peab
liikmesriigi tegevuse tulemusena energia kogu lõpptarbimine vähenema või selle kasvu ära
hoidma 8% (kumulatiivselt 44%) asemel summaarselt vähemalt 12,9% (kumulatiivselt 63,6%).
Energiasäästu eesmärgi muutust visualiseerib allolev skeem:
Eeldatav saavutatav sääst täna teadaolevate tegevuste (sh täiendavate tegevuste ehk nn with
additional measures stsenaarium) põhjal perioodil 2021-2030 on 10 688 GWh63, mis
moodustab uuest ambitsioonist 21 446 GWh-st 50%. Näeme, et tõusnud eesmärgi valguses
tuleb Eestil suurel määral panustada täiendavate meetmete ja seiresüsteemide väljatöötamisse
puudujääva 50% täitmiseks. Oluline on mainida, et Eestis pole varasemalt
energiasäästukohustuse täitmiseks hinnatud transpordimeetmete mõju. Transpordimeetmete
tulemusena saavutatud modaalnihke mõju energiatarbimisele ja säästu raporteerimisele on
ennekõike keerukas hinnata, kuna arvesse võetavaid tegureid ja efekte on mitmeid (nt
tagasilöögiefekt64 ning kattuvus muude meetmete ja poliitikate mõjudega, tarbimise muutus
seoses tarbija jõukuse kasvamisega või võrdluseks võetud alternatiivsete liikumisviiside
säästlikkuse paranemine). Renoveerimise tulemusena saavutatud energiasäästule omab olulist
mõju renoveerimise kallinemine, mille tulemusena tegelik energiasääst võib jääda perioodi
lõpus väiksemaks.
Selleks, et täita 2021-2030 suurem energiasäästukohustus, on prognoosi kohaselt eeldatavasti
vajalik energiasäästumeetmetesse suunata täiendavalt 2,6 mld €. Meetmeid on vajalik suunata
renoveerimise toetamiseks, aga ka energiatõhususe investeeringutesse transpordis, tööstuses,
põllumajanduses ning äri- ja avalikus sektoris, kuna need valdkonnad energiasäästukohustuse
täitmisesse panustavad. Samuti on oluline tarbijate teadlikkuse tõstmine energia säästmise
63
Tegemist on indikatiivse hinnanguga. Energiasäästu arvutamist mõjutavad teistes EL õigusaktides FF55 raames
vastuvõetud muudatused ja tegelikud meetmete mõjud pärast nende rakendamist.
64
tagasilöögiefekt - kui toote/teenuse suurenenud tõhusus ja sellega seotud kulude vähendamine toob kaasa selle
suurenenud tarbimise, sest see on odavam. Nt. Säästlikuma sõiduki toomine võib tuua kaasa selle sõidukiga
suuremal määral liikumise, mistõttu väheneb osaliselt saavutatud energiasäästu mõju. Tagasilöögiefekt võib olla
ka kaudne, väljendudes tarbimise kaudu muudes valdkondades.
https://ec.europa.eu/environment/eussd/pdf/rebound_effect_report.pdf
võimalustest ja kaasnevatest hüvedest. Eesmärgi täitmine kitsalt läbi toetusmeetmete pole
eeldatavasti teostatav ja vajalik võib olla kaaluda muid võimalusi nagu vabatahtlikud lepped65
või energiatõhususkohutuste süsteem66. Energiasäästukohustuse täitmiseks sh energiasäästu
üksikmeetmetega, vabatahtlike lepingute ja energiatõhususkohustuste süsteemiga on teistes
riikides välja töötatud eraldisesivad süsteemid ja määratud vastutavad ministeeriumite
allasutused nt Soomes67, Lätis68 ja Leedus69. Sellegipoolest ei piisa selliste süsteemide
rakendamisest üksinda eesmärkide täitmiseks (Soome täidab vabatahtlike energiatõhususe
lepingute süsteemiga näiteks ligikaudu 50% oma säästukohustusest). Eestis on seni
energiasäästu ja raporteerimise eest vastutanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetika osakond meetmete eest vastutavate rakendusasutuste sisendi põhjal, kuid uue
ambitsiooni, nõuete ning meetmete väljatöötamise ja energiatõhususe teadlikkuse valguses võib
tekkida ka Eestis vajadus määrata energiasäästu eesmärgi täitmist koordineeriv asutus või
asutused, misläbi suureneb suurel määral Eestis avaliku sektori töökoormus. Seni pole Eestis
olnud vajadust energiasäästu eesmärgi täitmisel täiendava ressursi kaasamist, kuna eesmärk on
põhiliselt täidetud läbi maksumeetmete ja energiatõhususe toetusmeetmete, millest uue
ambitsiooni valguses suure tõenäosusega enam ei piisa.
Eesti indikatiivne võimekus energiasäästu kohustust perioodil 2021-2030 täita:
Meetmed Kumulatiivne sääst
Maksud70, GWh 7 135,0871
Hooned, GWh 1 626,42
Transport, GWh 1 419,62
Muud, GWh 1 518,55
KOKKU, GWh 11 699,68
Direktiivi tänane ettepanek tõstab ambitsiooni ja raporteerimise mahtu, kuid ei paku välja
täiendavat paindlikkust, mistõttu näeme energiasäästukohustuse täitmisel vajadust luua
riikidele täiendav paindlikkus energiasäästu arvutada. Energiasäästumeetmete rakendamine ja
energiasäästu mõjude avaldumine ning kumuleerumine võtab aega, mistõttu leiame, et
65
Soome näitel hästi toimiv süsteem, kus turuosalised on vabatahtlikult võtnud eesmärgi energiat säästa ja seda
raporteerida - https://energiatehokkuussopimukset2017-2025.fi/en/
66
Energiatõhususkohustuste süsteem (EEOS) – riigid määravad kohustatud isikud energiatarnijate, energia-
jaemüügiettevõtjate ja transpordikütusetarnijate või -jaemüüjate seast. Antud isikud on kohustatud iga-aastaselt
täitma neile seatud energiasäästu eesmärki lõpptarbija juures või tegema sissemakseid energiatõhususe fondi.
(2019. aasta lõpu seisuga rakendasid Euroopas 16 riiki energiatõhususkohustuste süsteemi -
https://ensmov.eu/snapshot-of-alternative-measures-in-europe-article-7-eed-as-of-end-2019/)
67
The Energy Authority - https://energiavirasto.fi/energiatehokkuus; Motiva Oy -
https://www.motiva.fi/julkinen_sektori/energiatehokkuussopimukset
68
State Construction Control Bureau - https://www.bvkb.gov.lv/en/energy-efficiency
69
Lithuanian Energy Agency - https://www.ena.lt/pazangos-igyvendinant-eve-tikslus-ataskaita/
70
Lähtutud on energiamaksustamise direktiivi 2003/96/EÜ muudatusettepanekuid energiamaksude
miinimummäärade tõstmiseks. Arvestamata on jäetud võimalik mõju mis kaasneb energiatõhususe direktiivi
muudatusettepanekuga väljapakutud täiendavate nõuetega maksumeetmetest energiasäästu arvutamisele, kuna
selle mõju pole hinnatav – kui riik oma maksusüsteemi ajakohasena hoiab, on maksud piisava mõjuga
energiasäästu arvutamiseks, kuid maksumeede mis ei arvesta tarbija maksuvõimekuse ajas kasvamisega ja
energiatarbimise keskkonnamõjuga, ei pruugi olla piisavalt oluline ja täiendav energiasäästukohustuse täitmiseks.
71 Arvutuses on arvestatud energiamaksustamise direktiivi miinimummäärade tõstmise plaani. Kui maksustamise
miinimummäärasid ei tõsteta, võib maksude täiendav panus eesmärgi täitmisesse olla ligikaudu 2000 GWh.
ambitsiooni tõstmine 2024. aastal on liiga järsk selle saavutamiseks. Pooldame ambitsiooni
tõusu alates 2028. aastast, mille tulemusena jääb riigil aega uute meetmete ja skeemide välja
ning sisse töötamiseks. Järgmise variandina eelistame ambitsiooni järk-järgulist kasvamist
alates 2024. aastast (vt allolevas tabelis). Eesti näitel tähendab suurenev ambitsioon tänasest
lähenemisest ja mõttemaailmast väljumist – eesmärgi täitmiseks võib olla vajalik
energiatõhusus seada energiatarnijate ja -tarbijate kohustuseks, kuna ainuüksi toetustega
eesmärgi täitmine pole tõenäoliselt võimalik. Energiatõhususe üheks suurimaks mõjutajaks on
energia kõrge hind, mille energiatõhusust edendavat mõju energiasäästukohustuse täitmisel
saab võtta arvesse juhul, kui riigi tegevuste tulemusel tõendatult tarbijate energiahind suureneb.
Uute eesmärkide täitmiseks võib ühe lahendusena luua energiatõhususe tegevuste rahastamisele
suunatud fondi, mille kaudu saaks rahastada energiatõhususe toetusi, laene ja käendusi hoonete
ja tööstuse energiatõhususe investeeringute elluviimiseks. Teiste riikide näitel rahastatakse
sellist fondi täiendavast energiatõhususe maksust, energiatõhususkohustuste süsteemi või
vabatahtlike lepingute süsteemis osalejatelt ja energia tarnijatelt ning müüjatelt. Sellise fondi
loomine on üks võimalike võimalusi energiasäästukohustuse täitmiseks ning sellele peavad
eelnema põhjalikud analüüsid72. Näiteks ollakse Eestis loomas elamuinvesteeringute fondi.
Erinevad alternatiivid ja nende mõjud energiasäästukohustusele:
Aastane kohustus Kumulatiivne Kumulatiivne kohustus, Eeldav lisakulu
kohustus,% GWh riigieelarvele, mld
€73
2021-2023: 0,8%/a
2024-2030: 1,5%/a 63,6% 21 446 2,6
2021-2027: 0,8%/a
2028-2030: 1,5%/a 48,2% 16 199 1,4
2021-2023: 0,8%/a
2024-2025: 1%/a 54,4% 18 279 1,8
2026-2027: 1,2%/a
2028-2030: 1,5%/a
Peame oluliseks võimaldada eelmistel perioodidel (2014-2020) teostatud üksikmeetmete mõju
arvestada 2021-2030 perioodi energiasäästukohustuse täitmiseks, kui antud üksikmeetmed
2021-2030 perioodil mõju avaldavad. Näiteks hoonete renoveerimine on pikaajaline meede,
mille tulemusena jätkub energiasääst kuni 30 aastat. Samuti näeme vajadust energiasäästu
72
Selle ja teiste lahenduste analüüsiks oleme esitanud Komisjonile taotluse TSI (Technical Support Instrument)
meetmest.
73
Eeldusel, et toetusmeetmete kõrval rakendatakse ka muid säästumeetmeid nagu energiatõhususkohustuste
süsteem ja maksumeetmed. Mida suurem on seatud eesmärk, seda kallimaks osutub ühe ühiku säästu saavutamine.
täiendavuse nõude74 leevendamiseks, et vähendada liikmesriikide halduskoormust (näiteks
arvestada ainult Euroopa Liidu õigusaktide otsest mõju energiasäästukohustuse täitmisele,
välistades kaudsete mõjude arvestamise vajaduse sh hoonete ja transpordi loodava heitkoguste
süsteemi mõju välistamine kitsalt ainult maksumeetmete energiasäästu hindamisel). Me ei
poolda energiasäästukohustuse täitmisel täiendava raporteerimiskohustuste ja energiasäästu
arvestamise nõuete seadmist (sh maksumeetmete arvestamise täiendavad nõuded ja fossiilseid
kütuseid kasutavate tehnoloogiate välistamine) energiasäästu arvutamisel. Energiakasutuse
tõhustamine on ennekõike oluline valdkondades, kus kasutatakse fossiilseid kütuseid.
Eesti energia lõpptarbimine on Euroopa Liidu suurima tarbijaga võrreldes 74 korda väiksem ja
moodustab Euroopa Liidu lõpptarbimisest 0,3%75. Sellegipoolest on liikmesriikidele võrdsetel
alustel seatud energiasäästukohustuse täitmisel energiasäästu arvutamise, mõõtmise,
raporteerimise ja tõendamise nõuded. Näeme, et sellisel viisil kõrge halduskoormusega nõuete
seadmine pole proportsioonis eeldatava mõjuga. Oluline on väiksematele riikidele tagada
erisused liigse raporteerimise ja halduskoormuse vältimiseks.
Leiame, et energiasäästu arvutamise ja metoodikate ümber on senimaani palju arusaamatust.
Iga liikmesriik arvutab energiasäästu väga erinevalt. Lähenemiste ja metoodikate
ühtlustamiseks peame vajalikuks Euroopa Komisjoni pool töötada välja valdkondlikud
soovituslikud metoodikad ja lähenemised energiasäästu arvutamiseks sh energiasäästu
arvutamiseks transpordi sektoris (mh millise metoodikaga saab arvestada modaalnihkest
tulenevat energiasäästu jne).
8. Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlus direktiivis peab võimaldama
võrdsetel alustel nii taastuvenergia kui ka heitsoojuse kasutamist. Pooldame kütte- ja
jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamist
rajatavas või oluliselt rekonstrueeritavas soojuselektrijaamas, tööstuskäitises,
teenindusrajatises või andmekeskuses võimaldades ettevõtetel investeeringute
teostamisel kaaluda tõhusamaid alternatiive ja heitsoojuse kasutamist.
Selgitus: Direktiivi muudatusettepanek seab uued nõuded tõhusale kaugkütte- ja
kaugjahutussüsteemile. Kaugkütte või -jahutussüsteem on tõhus, kui see vastab järgnevatele
kriteeriumitele76:
kuni 31. detsembrini 2025: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat,
50 % heitsoojust, 75 % koostoodetud soojust või 50 % sellise energia ja soojuse
kombinatsiooni;
alates 1. jaanuarist 2026: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat,
50 % heitsoojust, 80 % suure tõhususega koostoodetud soojust või vähemalt sellise
võrku mineva soojusenergia kombinatsiooni, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt
74
Täiendav sääst - sääst mis on saadud lisaks säästule, mis oleks saadud igal juhul ilma kohustatud, osalevate või
volitatud isikute tegevuseta või avaliku sektori rakendusasutuste tööta. Et teha kindlaks, milline sääst on täiendav
sääst, hindavad liikmesriigid, kuidas energiatarbimine ja nõudlus muutuks, kui kõnealust poliitikameedet ei
võetaks, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid: energiatarbimise suundumused, tarbijate käitumise
muutumine, tehnika areng ning muudest liidu ja liikmesriigi tasandil võetud meetmetest tulenevad muutused. -
https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/f7ef7d75-f953-11e9-8c1f-01aa75ed71a1
75
https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/nrg_bal_c/default/table?lang=en
76
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust
(uuesti sõnastatud) artikkel 24 –
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0558&from=EN
5 % ja taastuvenergia, heitsoojuse või suure tõhususega koostoodetud soojuse osakaal
kokku on vähemalt 50 %;
alates 1. jaanuarist 2035: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat ja
heitsoojust, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 20 %;
alates 1. jaanuarist 2045: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 75 % taastuvenergiat ja
heitsoojust, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 40 %;
alates 1. jaanuarist 2050: süsteem, milles kasutatakse ainult taastuvenergiat ja
heitsoojust, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 60 %.
Kaugkütte- ja jahutussüsteemi olulisel uuendamisel peab uus süsteem vastama kehtivatele
nõuetele. Nõuetele mittevastava süsteemi, mille koguvõimsus ületab 5 MW, käitajad on
kohustatud iga viie aasta tagant koostama primaarenergia tõhususe ja taastuvenergia kava,
millega seatakse meetmed tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi kriteeriumite täitmiseks.
Kava kiidab heaks pädev asutus. Eesti näitel näeme, et tõhusa kaugkütte või -jahutussüsteemi
taastuvenergia nõuded on sobivad, kuid leiame, et tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi
määratlus peab võimaldama nii taastuvenergiat kui heitsoojust kasutada samadel alustel, ega
seadma heitsoojuse kasutamisele piiranguid. Direktiiviga välja pakutud määratlus eristab
taastuvenergiat ja heitsoojust, piirates oluliselt heitsoojuse kasutamise võimalusi. Leiame, et
protsessides, kus jääb heitsoojust üle piisavas mahus selle kaugkütte- või jahutusvõrku
suunamiseks, peab olema selle heitsoojuse kasutamine eelistatud esmajärgus, välistades
olukorra, kus nt tööstusprotsessis üle jääv heitsoojus suunatakse õhku ja soojusnõudlus
tagatakse taastuvenergia täiendava mittevajaliku toodanguga. Leiame, et energiatõhususe
võtmes on ennekõike oluline taaskasutada üle jäävat energiat ja seejärel alles täiendavat
taastuvenergiat toota.
Teise olulise muudatusena vähendab direktiivi muudatus kütte- ja jahutustarne energiatõhususe
suurendamise majandusliku teostatavuse hindamiseks läbiviidavate kulude-tulude analüüsi
kohustuse soojuselektrijaamade ja tööstuskäitiste puhul allapoole (senise 20 MW pealt tasemele
5 MW). Lisaks on tulude-kulude analüüs kohustuslikuks muudetud teenindusrajatistele (5 MW)
ja andmekeskustele (1 MW). Täna on keeruline hinnata kohustustega kaasnevat mõju sh
halduskoormuse kasvu, kuna selleks on vajalik läbi viia detailsem analüüs.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis analüüsi “Heitsoojuse ja heitjahutuse
kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja -jahutuse
potentsiaali hindamine”, mille tulemusena leiti, et Eestis on suures koguses heitsoojuse
potentsiaali rakendama nii ettevõtete, aga ka kodutarbijate tasandil. Analüüs tõdes ka, et suurt
heitsoojuse potentsiaali omavad Eestis reoveepuhastusjaamad, andmekeskused ja suitsugaaside
kondenseerimine. Potentsiaali nähti ka madalatemperatuurilise kaugkütte piirkondade
väljaarendamisel. Nende lahenduste rakendamise tulemusena suureneb kaugkütte- ja
jahutussüsteemide energiatõhusus, kliimamõju ning on tagatud konkurentsivõimeline soojuse
ning jahutuse hind. Reoveepuhastusjaamade ja andmekeskuste heitsoojuse kasutamise
lahendused on uuringu tulemsutel lühiajaliselt tasuvad. Heitsoojuse investeeringute lühiajalist
tasuvust mõjutab suurel määral kaugkütte- ja jahutusvõrgu lähedus heitsoojuse allikale, kuna
täiendava võrgu rajamine on kulukas.77
77
„Heitsoojuse ja heitjahutuse kasutamise võimalused kütte- ja/või jahutus sektoris ning Eesti tõhusa kaugkütte ja
-jahutuse potentsiaali hindamine“ - https://mkm.ee/sites/default/files/heitsoojuse_ja_-jahutuse_analuus_.zip
Toetame kulude-tulude analüüsi läbiviimist. Toetame võimalust teha kulude-tulude analüüsi
asemel tööstuskäitisele, teenindusrajatisele või andmekeskusele energiaaudit, kuna seeläbi on
ettevõttele tagatud suurem paindlikkus kohustuste täitmiseks.
9. Leiame, et riigikaitselistele objektidele tuleb võimaldada energiatõhususe
kohustuste täitmisel seada erisused, ennekõike hoonete rekonstrueerimise
kohustuse täitmisel ning andmekeskuste informatsiooni raporteerimisel ja
avalikustamisel.
Selgitus: Energiatõhususe direktiivi ettepanek võtab avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise
kohustusest välja seni kehtinud erisuse võimalused riigikaitselistele hoonetele. Teeme
ettepaneku säilitada direktiivis siiski võimalus välistada kohustusest riigikaitse objektid, mida
tavakasutuses (hooned, mida kasutatakse elamiseks, büroona, sööklatena või õppehoonetena)
ei kasutata. Peame sellise erandi säilitamist oluliseks, kuna nende hoonete otstarve on
spetsiifiline ning neile pole võimalik seada üldiseid energiatõhususe nõudeid.
Direktiiv ettepanek kohustab kõiki riigi territooriumil asuvaid märkimisväärse
energiatarbimisega andmekeskuseid iga-aastaselt esitama riigile ja tegema avalikult
kättesaadavaks järgmise info:
andmekeskuse nimi; andmekeskuse omaniku ja haldajate nimed; omavalitsusüksus, kus
andmekeskus asub;
andmekeskuse põrandapindala; paigaldatud võimsus; aastas sissetulev ja väljaminev
andmehulk; andmekeskuses säilitatavate ja töödeldavate andmete hulk;
andmekeskuse toimimise tulemuslikkus viimasel täiskalendriaastal vastavalt peamistele
tulemusnäitajatele, muu hulgas energiatarbimise, võimsuse kasutamise, temperatuuri
seadepunktide, heitsoojuse kasutamise, veekasutuse ja taastuvenergia kasutuse kohta.
Riik raporteerib kogutud andmed Euroopa Komisjonile.
Näeme vajadust paindlikkuse järele, seada riigikaitse ja elutähtsate teenuste osutamiseks
olulistele andmekeskustele erisused raporteerimise kohustuse täitmisel. Andmekeskuste kohta
informatsiooni raporteerimisel on ühe kohustusena raporteerida andmekeskuse asukohta
kohaliku omavalitsuse tasandil. Näeme, et selline lähenemine loob võimalused teostada sihitud
rünnakuid selliste objektide vastu.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Sisendit küsiti Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt,
Kaitseministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt,
Maaeluministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt
ja Välisministeeriumilt. Eelnõu ettepanek saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud
asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega
arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 2 kaasamise tabelis.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja detsember 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles
käsitletakse energiatõhusust
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, milles käsitletakse energiatõhusust:
1.1. Pooldame energiatõhususe direktiivi ettepanekut suurendada Euroopa Liidu eesmärki
energiatarbimise vähendamiseks 2030. aastaks 9% võrra, võrreldes 2020. aasta
võrdlusstsenaariumiga. Selle saavutamiseks toetame paindlikkust, et oleks võimalik seada
riikide eripärasid arvesse võttev riigisisene soovituslik energiatõhususe eesmärk.
Direktiivi uuendamisel tuleb vältida teistest EL õigusaktidest seatud kohustuste ja
eesmärkide dubleerimist ning vältida olulist halduskoormuse tõusu.
1.2. Energiatõhususe suurendamine peab olema kulutõhus ning kasvuhoonegaaside
heitkoguseid mitte suurendav, tagades energiatõhususe edendamise poliitika ja
investeeringute positiivse mõju majanduse konkurentsivõimele ning ühiskonnale
tervikuna. Pooldame energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte arvestamist oluliselt
energiatarbimist ja -tõhusust mõjutavate sektorite planeerimis- ja investeerimisotsuste
langetamisel viisil, mis väldib ebamõistlikku halduskoormust.
1.3. Toetame riiklike energiatõhususe meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel nende
suunamist sihtgruppidele, kus võimekus iseseisvalt energiatõhusust tõsta on madal. Eesti
ei poolda eraldi kohustuse seadmist aruandmiseks energiaostuvõimetute seas
energiasäästu saavutamisest, kuna selline lähenemine muudab meetmete suunamise
abivajajatele keerulisemaks ja liigselt kitsendavaks.
1.4. Pooldame energiaauditi kohustuse määramist ettevõtete energiatarbimise mahu
kriteeriumi alusel, kuid näeme vajadust täiendava paindlikkuse järele. Teeme ettepaneku
võimaldada riigil ise määratleda lävendid, mille alusel energiaauditi kohustus ettevõttele
seatakse. Parima lähenemisena näeme Eesti näitel kohustuse seadmist elektri- ja
gaasitarbimise põhjal. Energiaauditi kohustus peab olema seatud energiatarbimise
lävendit ületavale ettevõttele, mitte kogu kontsernile, kuhu ettevõte võib kuuluda.
1.5. Eelistame kohustuse seadmist iga-aastaselt renoveerida 3% hoonete köetavast netopinnast
avaliku sektori asemel valitsussektori hoonetele. Peame vajalikuks renoveerimise
eesmärgi täitmisel tagada täiendav paindlikkus ennekõike eelnevate aastate eesmärgist
suuremat renoveerimise mahtu kanda edasi järgnevate aastate eesmärkide täitmiseks ja
võtta renoveerimise mahu arvestusse ka kasutusest väljaviidavate hoonete põrandapind.
Samuti soovime paindlikkust ajaloolistele hoonetele energiatõhususe nõuete seadmisel,
eesmärgiga säilitada nende kultuuriväärtus.
1.6. Eelistame kohustuse seadmist vähendada iga-aastaselt 1,7% energiatarbimist avaliku
sektori asemel valitsussektori asutustele ja selle eesmärgi seadmist mittesiduvana, et
lihtsustada energiatõhususe eesmärkide seiramist. Näeme vajadust täiendava
paindlikkuse järele ennekõike määrata energia säästmise eesmärgi aluseks võetud
energiatarbimine mitme aasta keskmise tarbimismahu alusel. Pooldame energiatõhususe
nõuete arvestamist riigihangete läbiviimisel, kuid leiame, et antud nõuded peavad olema
võimalikult lihtsalt ning üheselt mõistetavalt määratletud.
1.7. Energiasäästukohustuse täitmisel on vaja luua täiendav paindlikkus energiasäästu
arvutamisel ja vältida lisanduvate nõuete kehtestamist energiasäästu arvestamisele.
Riikliku energiasäästu kohustuse ligi kahekordne tõus 2024. aastast on Eesti jaoks liiga
ambitsioonikas ja selle täitmine pole välja pakutud ajaraamis teostatav, mistõttu pooldame
energiasäästukohustuse tõusu alates 2028. aastast või selle järk-järgulist kasvamist alates
2024. aastast, võimaldades riigile üleminekuaega täiendavate meetmete ja
energiasäästusüsteemi väljatöötamiseks. Peame oluliseks võimaldada varasemalt
rakendatud meetmete energiasäästu arvestada hilisematel perioodide kohustuse
täitmiseks.
1.8. Tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi määratlus direktiivis peab võimaldama
võrdsetel alustel nii taastuvenergia kui ka heitsoojuse kasutamist. Pooldame kütte- ja
jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamist
rajatavas või oluliselt rekonstrueeritavas soojuselektrijaamas, tööstuskäitises,
teenindusrajatises või andmekeskuses võimaldades ettevõtetel investeeringute
teostamisel kaaluda tõhusamaid alternatiive ja heitsoojuse kasutamist.
1.9. Leiame, et riigikaitselistele objektidele tuleb võimaldada energiatõhususe kohustuste
täitmisel seada erisused, ennekõike hoonete rekonstrueerimise kohustuse täitmisel ning
andmekeskuste informatsiooni raporteerimisel ja avalikustamisel.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele
ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel - EED
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Eesti Üldised kommentaarid: Selgitame.
Elektritööstuse Liit 1. Ei nõustu Komisjoni hinnanguga energiatõhususkohustuste kõrge efektiivsuse osas ning seetõttu Energiatõhususe
vajadusega jätkata selle meetmega ka Green Deal’i paketis. Vastupidi, välistada tuleb direktiivi
energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades ka teiste liikmesriikide varieeruvaid muudatusettepanek
kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. ei kohusta riiki
2. Green Deal’i algatusega on eiratud võimalust muuta energiatõhususe suurendamine EL-is energiatõhuskohus
turupõhisemaks ja seega kulupõhisemaks. Eelnõu ignoreerib vaba turu signaalides ja tuste süsteemi
toimimispõhimõtetes peituvat potentsiaali energiakulude vähendamiseks. Selles osas on märgiline ka rakendama. Riigi
direktiivi seletuskirjas esitatud põhimõte: “energy-efficiency-first /../ ’it requires a shift from the ülesanne on ise
narrow economic efficiency perspective to maximised social welfare’. Antud lähenemine kaugeneb leida viisid
oluliselt kogu paketi väidetavaks aluseks olevast kulutõhususe põhimõttest ning vajab seetõttu eesmärgi
detailset kulu-tulu analüüsi. täitmiseks, kuid
kõrge eesmärk võib
tähendada süsteemi
rakendamise
vajadust.
Eelnõu preambula punkt (123) ja Lisa V: (123) Energy savings from policy measures regarding the use Arvestatud. Me ei
of direct fossil fuel combustion should not be counted. Annex V, p.2 (g), (h): Energy savings as a result soovi täiendavate
of policy measures regarding the use of direct fossil fuel combustion in products, equipment, transport reeglite
systems, vehicles, buildings or works shall not count towards the fulfilment of energy savings obligation kehtestamist
as from 1 January 2024. energiasäästu
Märkused: Keeld arvestada energiatõhususkohustuse täitmisel tegevusi, mis muudavad fossiilsete arvutamisele, kuna
allikate kasutamist efektiivsemaks (näiteks hoonetes või erinevates toodetes), on ebaproportsionaalne,
leiame, et
sest emissioonide vähendamist mõjutavad ka sellised tegevused ning uuendused.
täiendavuse
kriteerium on juba
piisavalt siduv ja
koormav.
Article 7: Arvestatud.
1. Member States shall ensure that contracting authorities and contracting entities, when concluding Soovime täiendavat
public contracts and concessions with a value equal to or greater than the thresholds laid down in Article paindlikkust riigis
8 of Directive 2014/23/EU, Article 4 of Directive 2014/24/EU and Article 15 of Directive 2014/25/EU, ise avaliku sektori
purchase only products, services, buildings and works with high energy-efficiency performance määratlemisel.
Märkused: Artiklis 7 sätestatud kõrge energiatõhususe nõude ja energy-efficiency-first põhimõtte
kohaldamine kõigi
avalike hangete teostamisele ilma igasuguse paindlikkusvõimaluseta ei ole proportsionaalne meede.
Direktiiv peab piirduma valitsusasutustega ning võimaldama paindlikkust.
Article 8: (2) Member States shall achieve the amount of energy savings required under paragraph 1 of Arvestatud
this Article either by establishing an energy efficiency obligation scheme referred to in Article 9 or by osaliselt. Leiame,
adopting alternative policy measures referred to in Article 10. et
Märkused: Teeme ettepaneku vähendada riikliku energiatõhususkohustuse määra ning võimaldada energiasäästukohus
riikidele eesmärkide täitmiseks oluliselt rohkem paindlikkust selliselt, et oleks välistatud vajadus seada tus on liiga suur ja
kohustusi ettevõtetele. Eelnõus esitatud kujul ei ole tegemist turupõhise ega kulupõhise lähenemisega selle arvestamist
ning eelnõu vajab selles osas oluliselt muutmist. Tuleb oluliselt laiendada riigi kasutada olevate tuleb lihtsustada.
paindlikkusvõimaluste hulka (alternative measures) ja leevendada arvestusmetoodikaid. Välistada tuleb Energiasäästukohus
energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades ka teiste liikmesriikide varieeruvaid tuse täitmisesse
kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. Toetada võiks ettevõtete vabatahtlikku osalust riiklike saavad panustada
energiatõhususe eesmärkide täitmises tingimusel, et on loodud vastavad toetusmeetmed kõigi kaasnevate kõik valdkonnad.
kulude hüvitamiseks. Eesti ettevõtete
energiatõhusus on
tänasel päeval
madalamal kui
Euroopas
keskmiselt,
mistõttu on vajadus
valdkonna
energiatõhusust
suurendada, seeläbi
toetades ettevõtete
rahvusvahelist
konkurentsivõimet.
Kliimaeesmärkide
täitmisel on ülimalt
oluline vähendada
energiatarbimist
lõpptarbijate
juures, mistõttu
energiatarnijatel on
oluline roll tarbija
teadlikkuse
suurendamisel
energiasäästu
valdkonnas.
Article 9: Selgitame.
1. Where Member States decide to fulfil their obligations to achieve the amount of savings required under Direktiivi ei sea
Article 8(1) by way of an energy efficiency obligation scheme, they shall ensure that obligated parties as kohustust riigis
referred to in paragraph 2 of this Article operating in each Member State's territory achieve, without energiatõhususkoh
prejudice to Article 8(9) and (10), their cumulative end-use energy savings requirement as set out in ustuste süsteemi
Article 8(1). rakendada, kuid
2. Member States shall designate, on the basis of objective and non-discriminatory criteria, obligated seab riigile
parties among transmission system operators, energy distributors, retail energy sales companies and paindlikkuse ja
transport fuel distributors or transport fuel retailers operating in their territory. The amount of energy võimaluse
savings needed to fulfil the obligation shall be achieved by the obligated parties among final customers eesmärki sellisel
Märkused: Tuleb välistada energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades samas teiste viisil täita.
liikmesriikide varieeruvaid kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. Toetada võiksime
ettevõtete vabatahtlikku osalust riiklike energiatõhususe eesmärkide täitmises tingimusel, et on loodud
vastavad toetusmeetmed kõigi kaasnevate kulude hüvitamiseks.
Article 11: Selgitame.
1. Member States shall ensure that enterprises with an average annual consumption higher than 100TJ of Ettepanek sisaldab
energy over the previous three years and taking all energy carriers together, implement an energy kõiki energiat
management system. The energy management system shall be certified by an independent body tarbivaid
according to the relevant European or International Standards. ettevõtteid sh
2. Member States shall ensure that enterprises with an average annual consumption higher than 10TJ of energiatootmisega
energy over the previous three years and taking all energy carriers together that do not implement an tegelevaid käitisi.
energy management system are subject to an energy audit. Energy audits shall be carried out in an Kohustusest on
independent and cost-effective manner by qualified or accredited experts in accordance with välistatud
requirements provided in Article 26 or implemented and supervised by independent authorities Under ettevõtted, kus
national legislation. Energy audits shall be carried out at least every four years from the date of the rakendatakse
previous energy audit. keskkonnajuhtimiss
Märkused: üsteemi ja selle ühe
1. Artikkel 11 sätestab kohustuslikus korras energiajuhtimissüsteemide juurutamise ettevõtetele, osana
kusjuures kriteeriumiks on seatud ettevõtte keskmine energiatarbimine. Vajalik on täpsustada, kas energiatarbimise
see kriteerium puudutab ka energiatootmisega tegelevaid käitisi ja kui jah, siis millisel tasemel (käitis- seiramist ning
ettevõtekontsern). Samuti tuleks täpsustada, mis tingimustel ja kas kohustusest on täielikult energiatõhususe
vabastatud ettevõtted, kes juba rakendavad keskkonnajuhtimissüsteemi. meetmete
kaardistamist.
Toetame kohustuse
seadmist energiat
tarbivale
ettevõttele, mitte
kogu kontsernile.
2. Kuivõrd ETS direktiivi eelnõus esitatud ettepanek siduda ettevõtetele tasuta kvootide jaotamine Mittearvestatud.
energiaauditites esitatud soovituste kohustusliku täitmisega on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, Juba tänasel päeval
siis tuleks EED eelnõu artiklit 11 täiendada klausliga, et ühelgi juhul ei ole energiaauditites esitatud on osades riikides
soovituste täitmine ettevõtetele kohustuslik, pigem soovituste täitmine peab põhinema kulutõhususe (nt Läti) seatud
põhimõttel ning turumajanduslikel kaalutlustel. energiasäästukohus
tuse täitmiseks
kohustus rakendada
energiaauditiga
kindlaks tehtud
meetmeid. Selline
lähenemine seab
riigile paindlikkuse
energiasäästukohus
tuse täitmiseks.
Ettepanek mitte
siduda tasuta
kvootide jagamine
energiaauditi
kohustusega on
lahendatav ETS
direktiivi eelnõuga.
Gaasi, soojuse, jahutuse mõõtmine lõpptarbija juures, arveldamine, lepingulised suhted (art.12-20) ning Arvestatud.
enegiavaesuse teema (art.22).
Märkused: Lepingulised suhted lõpptarbijate ja energiamüüjate vahel on Eestis adekvaatselt reguleeritud
ja kaasaegsed. Tuleb jälgida, et eelnõuga ei kaasneks Eestile täiendavaid kohustusi. Sama põhimõte
kehtib energiavaesuse teemal, mis ei ole mitte energiapoliitiline, vaid sotsiaalpoliitiline küsimus.
Energiapoliitika ega energiaettevõtete pädevuses ei ole tegelemine sotsiaalpoliitiliste teemadega.
Eesti Energia Üldised kommentaarid: Selgitame.
1. Me ei saa nõustuda Komisjoni hinnanguga energiatõhususkohustuste kõrge efektiivsuse osas ning Energiatõhususe
seetõttu vajadusega jätkata selle meetmega ka Green Deal’i paketis. Vastupidi, välistada tuleb direktiivi
energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades ka teiste liikmesriikide varieeruvaid muudatusettepanek
kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. ei kohusta riiki
2. Green Deal’i algatusega on kahetsusväärselt eiratud võimalust muuta energiatõhususe suurendamine energiatõhuskohust
EL-is turupõhisemaks ja seega kulupõhisemaks. Eelnõu ignoreerib vaba turu signaalides ja uste süsteemi
toimimispõhimõtetes peituvat potentsiaali energiakulude vähendamiseks. Selles osas on märgiline ka rakendama. Riigi
direktiivi seletuskirjas esitatud põhimõte: “energy-efficiency-first /../ ’it requires a shift from the ülesanne on ise
narrow economic efficiency perspective to maximised social welfare’. leida viisid
Antud lähenemine hälbib oluliselt kogu paketi väidetavaks aluseks olevast kulutõhususe põhimõttest eesmärgi
ning vajab seetõttu detailset kulu-tulu analüüsi. täitmiseks, kuid
kõrge eesmärk võib
tähendada süsteemi
rakendamise
vajadust.
Eelnõu preambula punkt (123) ja Lisa V: Arvestatud. Me ei
(123) Energy savings from policy measures regarding the use of direct fossil fuel combustion should not soovi täiendavate
be counted. reeglite
Annex V, p.2 (g), (h): Energy savings as a result of policy measures regarding the use of direct fossil fuel kehtestamist
combustion in products, equipment, transport systems, vehicles, buildings or works shall not count energiasäästu
towards the fulfilment of energy savings obligation as from 1 January 2024. arvutamisele, kuna
Märkused: Keeld arvestada energiatõhususkohustuse täitmisel tegevusi, mis muudavad fossiilsete
leiame, et
allikate kasutamist efektiivsemaks (näiteks hoonetes või erinevates toodetes) on ebaproportsionaalne.
täiendavuse
Emissioonide vähendamist mõjutavad ka sellised tegevused ning uuendused.
kriteerium on juba
piisavalt siduv ja
koormav.
Article 7: Arvestatud.
1. Member States shall ensure that contracting authorities and contracting entities, when concluding Soovime täiendavat
public contracts and concessions with a value equal to or greater than the thresholds laid down in Article paindlikkust riigis
8 of Directive 2014/23/EU, Article 4 of Directive 2014/24/EU and Article 15 of Directive 2014/25/EU, ise avaliku sektori
purchase only products, services, buildings and works with high energy-efficiency performance määratlemisel.
Märkused: Artiklis 7 sätestatud kõrge energiatõhususe nõude ja energy-efficiency-first põhimõtte
kohaldamine kõigi avalike hangete teostamisele ilma igasuguse paindlikkusvõimaluseta ei ole
proportsionaalne meede. Direktiiv peaks piirduma valitsusasutustega ning võimaldama paindlikkust.
Article 8: Arvestatud
(2) Member States shall achieve the amount of energy savings required under paragraph 1 of this Article osaliselt. Leiame,
either by establishing an energy efficiency obligation scheme referred to in Article 9 or by adopting et
alternative policy measures referred to in Article 10. energiasäästukohus
Märkused: Teeme ettepaneku vähendada riikliku energiatõhususkohustuse määra ning võimaldada tus on liiga suur ja
riikidele eesmärkide täitmiseks oluliselt rohkem paindlikkust selliselt, et oleks välistatud vajadus seada selle arvestamist
kohustusi ettevõtetele. Eelnõus esitatud kujul ei ole tegemist turupõhise ega kulupõhise lähenemisega tuleb lihtsustada.
ning eelnõu vajab selles osas oluliselt muutmist. Oluliselt tuleks laiendada riigi kasutada olevate Energiasäästukohus
paindlikkusvõimaluste hulka (alternative measures) ja leevendada arvestusmetoodikaid. Välistada tuleb tuse täitmisesse
energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades ka teiste liikmesriikide varieeruvaid saavad panustada
kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel. Toetada võiks ettevõtete vabatahtlikku osalust riiklike kõik valdkonnad.
energiatõhususe eesmärkide täitmises tingimusel, et on loodud vastavad toetusmeetmed kõigi kaasnevate Eesti ettevõtete
kulude hüvitamiseks. energiatõhusus on
tänasel päeval
madalamal kui
Euroopas
keskmiselt,
mistõttu on vajadus
valdkonna
energiatõhusust
suurendada, seeläbi
toetades ettevõtete
rahvusvahelist
konkurentsivõimet.
Kliimaeesmärkide
täitmisel on ülimalt
oluline vähendada
energiatarbimist
lõpptarbijate
juures, mistõttu
energiatarnijatel on
oluline roll tarbija
teadlikkuse
suurendamisel
energiasäästu
valdkonnas.
Article 9: Selgitame.
1. Where Member States decide to fulfil their obligations to achieve the amount of savings required under Direktiivi ei sea
Article 8(1) by way of an energy efficiency obligation scheme, they shall ensure that obligated parties as kohustust riigis
referred to in paragraph 2 of this Article operating in each Member State's territory achieve, without energiatõhususkoh
prejudice to Article 8(9) and (10), their cumulative end-use energy savings requirement as set out in ustuste süsteemi
Article 8(1). rakendada, kuid
2. Member States shall designate, on the basis of objective and non-discriminatory criteria, obligated seab riigile
parties among transmission system operators, energy distributors, retail energy sales companies and paindlikkuse ja
transport fuel distributors or transport fuel retailers operating in their territory. The amount of energy võimaluse
savings needed to fulfil the obligation shall be achieved by the obligated parties among final customers eesmärki sellisel
Märkused: Välistada tuleks energiatõhususkohustuse panemine ettevõtetele, arvestades ka teiste viisil täita.
liikmesriikide varieeruvaid kogemusi sellega seonduvate sätete rakendamisel.
Toetada võiks ettevõtete vabatahtlikku osalust riiklike energiatõhususe eesmärkide täitmises tingimusel,
et on loodud vastavad toetusmeetmed kõigi kaasnevate kulude hüvitamiseks.
Article 11: Selgitame.
1. Member States shall ensure that enterprises with an average annual consumption higher than 100TJ of Ettepanek sisaldab
energy over the previous three years and taking all energy carriers together, implement an energy kõiki energiat
management system. The energy management system shall be certified by an independent body tarbivaid
according to the relevant European or International Standards. ettevõtteid sh
2. Member States shall ensure that enterprises with an average annual consumption higher than 10TJ of energiatootmisega
energy over the previous three years and taking all energy carriers together that do not implement an tegelevaid käitisi.
energy management system are subject to an energy audit. Energy audits shall be carried out in an Kohustusest on
independent and cost-effective manner by qualified or accredited experts in accordance with välistatud
requirements provided in Article 26 or implemented and supervised by independent authorities under ettevõtted, kus
national legislation. Energy audits shall be carried out at least every four years from the date of the rakendatakse
previous energy audit. keskkonnajuhtimiss
üsteemi ja selle ühe
Märkused: osana
1. Artikkel 11 sätestab kohustuslikus korras energiajuhtimissüsteemide juurutamise ettevõtetele, energiatarbimise
kusjuures kriteeriumiks on seatud ettevõtte keskmine energiatarbimine. Vajalik on täpsustada, kas see seiramist ning
kriteerium puudutab ka energiatootmisega tegelevaid käitisi ja kui jah, siis millisel tasemel (käitis- energiatõhususe
ettevõte-kontsern). Samuti tuleks täpsustada, mis tingimustel ja kas kohustusest on täielikult vabastatud meetmete
ettevõtted, kes juba rakendavad keskkonnajuhtimissüsteemi. kaardistamist.
Toetame kohustuse
seadmist energiat
tarbivale
ettevõttele, mitte
kogu kontsernile.
2. Kuna ETS direktiivi eelnõus esitatud ettepanek siduda ettevõtetele tasuta kvootide jaotamine Mittearvestatud.
energiaauditites esitatud soovituste kohustusliku täitmisega on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, tuleks Juba tänasel päeval
EED eelnõu artiklit 11 täiendada klausliga, et ühelgi juhul ei ole energiaauditites esitatud soovituste on osades riikides
täitmine ettevõtetele kohustuslik, vaid soovituste täitmine peab põhinema kulutõhususe põhimõttel ning (nt Läti) seatud
turumajanduslikel kaalutlustel. energiasäästukohus
tuse täitmiseks
kohustus rakendada
energiaauditiga
kindlaks tehtud
meetmeid. Selline
lähenemine seab
riigile paindlikkuse
energiasäästukohus
tuse täitmiseks.
Ettepanek mitte
siduda tasuta
kvootide jagamine
energiaauditi
kohustusega on
lahendatav ETS
direktiivi eelnõuga.
Gaasi, soojuse, jahutuse mõõtmine lõpptarbija juures, arveldamine, lepingulised suhted (art.12-20) ning Arvestatud.
enegiavaesuse teema (art.22).
Märkused: Lepingulised suhted lõpptarbijate ja energiamüüjate vahel on Eestis adekvaatselt reguleeritud
ja kaasaegsed. Tuleb jälgida, et eelnõuga ei kaasneks Eestile täiendavaid kohustusi.
Sama põhimõte kehtib energiavaesuse teemal, mis ei ole mitte energiapoliitiline vaid sotsiaalpoliitiline
küsimus. Energiapoliitika ega energiaettevõtete pädevuses ei ole tegelemine sotsiaalpoliitiliste
teemadega.
Eesti Gaasiliit Energiatõhususe direktiivi põhimõte „energy efficiency first“ rakendamine energiasüsteemides ja mujal Arvestatud.
on väga oluline. Saame seda põhimõtet toetada. Soovime teada, et kust jookseb piir, mil liikmesriik saab
Energiatõhususe
öelda, et energiasüsteem on efektiivne ja kus mitte? On see paika pandud arvväärtustega või iga esikohale seadmise
liikmesriigi subjektiivne hinnang? põhimõtte
rakendamise viis
on riigi otsustada.
Põhimõte ei ütle
millised süsteemid
on tõhusad või
millised mitte, kuid
põhimõtte
rakendamisel
tuleks eelistada
võimalusel
tõhusamaid
lahendusi.
Eesti Jõujaamade Energiatõhusus: Teadmiseks
ja Kaugkütte Ühing Uue kliimapaketi eesmärkide saavutamine põhineb väga tugevalt kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude võetud.
arendusel, sest just need võrgud aitavad vähendada elektridefitsiidi (hinnatõusu) riske, mis tulenevad
üleüldisest elektrifitseerimist. Samuti edendavad need võrgud üleüldist energiaefektiivsust ja vähendavad
primaarenergia kasutust läbi jääksoojuse kasutuselevõtu.
Parim energiatõhusus saavutatakse ainult erinevaid võrke nutikalt integreerides ja koostootmist, Teadmiseks
heitsoojust ning kütusevabu energiaallikaid kombineerides. Efektiivsuse suurendamiseks tuleb vältida võetud.
või vähendada võrkude omavahelist dubleerimist ning oluline on saavutada sünergia. Näiteks liikuvuse
elektrifitseerimise huvides on mõistlik elektri ülekandevõimsused suunata transpordisektorit toetama
seal, kus on perspektiivne arendada energiatõhusat kaugkütet-kaugjahutust jne.
Taastuvenergia kasutamise suurenemine tööstustes vähendab eralduva heitsoojuse co2 sisaldust, mistõttu Arvestatud.
tuleb luua motiveeriv majanduskeskkond heitsoojuse suuremaks kasutuselevõtuks ning selle potentsiaali Energiatõhususe
ulatuses ka võrgupiirkondade laienemiseks. Oluline on muidugi mõista, et ambitsioonikad eesmärgid ei suurendamisel on
taastuvenergia ja
tohi töötada üksteisele vastu – heitsoojuse kasutamist ja taastuvenergiaallikaid ei ole mõistlik panna heitsoojuse
omavahel võistlema selliselt, et lõpuks primaarenergia tarbimine kasvab. kasutamine
samaväärselt
olulised.
Hoonete jahutusmajandusel on oluline roll kliimaeesmärkide saavutamisel. Energiatõhusad hooned Teadmiseks
vajavad suvel ning kuumalainete ajal vajaliku sisekliima tagamiseks järjest rohkem jahutust, mida võetud.
linnapiirkondades aitab keskkonnasõbralikult ja efektiivselt lahendada tõhus kaugjahutus. Meie statistika
järgi oli 2019 aasta seisuga Eestis 20,2 MW kaugjahutusvõimsust, mis tootis 23,6 TJ jahutusenergiat.
Võrkude kiirem arendamine koos liitumise motiveerimisega võimaldaks oluliselt kiiremini vähendada
jahutust tarbivate hoonete keskkonnajalajälge.
Tuleb vältida samme, mis toovad kaasa süsteemide tõhususe languse (nt paralleelsete lokaalsete Teadmiseks
lahenduste laialdasem kasutuselevõtt, hoonete lahti ühendamine jne) ning üldise välisõhu kvaliteedi võetud.
halvenemise. Ainult nutikalt kombineerides suudavad integreeritud võrgud tagada energeetilist
sõltumatust, hajutada varustuskindluse riske, võtta kasutusele kuluefektiivsed taastuvad energiaallikad
ning vähendada hoonete keskkonnajalajälge.
Administratiivsed meetmed peavad toetama energiatõhususe eesmärkide saavutamist kaugkütte-jahutuse Teadmiseks
sektoris. Täna kasutusel olev kaugkütteteenuse regulatsioon vajab ajakohastamist, et innovaatilised võetud.
lahendused sh soojuspumbad, salvestustehnoloogia, heitsoojus jne oleks võimalik kasutusele võtta ning
sellega kaasnev risk saaks arvestatud.
Tõhusa kaugkütte-kaugjahutuse nõuded: oluline on vältida jääksoojuse kasutamisvõimalusi Arvestatud.
vähendavaid samme (nt kui seda pakkuv ettevõte ei suuda taastuvenergia osakaalu nõuet täita), mis
võib viia primaarenergia kasutamise kasvule ning täiendavate õhuheitmete tekkele
Tuleb soodustada kaugkütte-kaugjahutuse võrkudega liitumist, mis on kõige kulutõhusam viis Teadmiseks
hoonete energiatõhususe saavutamiseks. võetud.
kaugküttes-kaugjahutuses kasutatavate taastuvate energiaallikate abil on võimalik saavutada riiklik Teadmiseks
energiasäästukohustuse täitmine kõige lihtsamal ja kulutõhusamal moel. võetud.
Planeeringud tiheasustusaladel peavad toetama võrkude optimaalset arendust ning dubleerimise Teadmiseks
vältimist. võetud.
Paketi erinevad meetmete omavaheline toime peaks olema selgem – nt kuidas mõjutab taastuvatest Selgitame. Soojuse
allikatest toodetud soojusele päritolutunnistuste väljastamine tõhusaks kvalifitseeruva päritolutunnistused
kaugküttesüsteemi tõhusust pole otseselt seotud
tõhusa kaugkütte ja
-jahutuse nõuetega.
Kui riik leiab, et
soojuse
päritolutunnistused
on abiks tõhusa
kaugkütte ja -
jahutuse süsteemi
kindlaks tegemisel,
saab neid kasutada.
vältida tuleks üleregulatsiooni tarbijasuhetes olukorras, kus konkreetne valdkond on piisava Arvestatud.
detailsusega juba reguleeritud – küsitav on vajadus täpsustada soojusemüügilepingute kohustuslikke
tingimusi ning luua eraldi vahekohus vastavateks vaidlusteks
soodustada tuleb kaugkütte süsteemide rekonstrueerimist ja kaugjahutussüsteemide rajamist, et Teadmiseks
hinnad lõpptarbijale ei soodustaks energiavaesuse teket. võetud.
Küttesüsteemide
renoveerimine on
energiaostuvõimetu
se vältimisel
oluline.
Energiatõhusaid nutikalt kombineeritud lahendusi on võimalik kasutusele võtta ainult siis, kui Teadmiseks
regulatsioon seda toetab ning kaasnev risk saab õiglaselt arvestatud. võetud.
Eestimaa Looduse Tunnustame Euroopa Komisjoni ettepanekut anda senisest tugevam õiguslik alus energiatõhususe Arvestatud.
Fond esikohale seadmisele. Energiatõhususse panustamine tasub end ära nii kliima kui inimeste heaolu mõttes,
aidates vähendada energiavaesuse probleemi ning luues aluse uute töökohtade tekkeks.
Saavutamaks Pariisi kliimaleppega võetud soojenemise piiramise 1,5 kraadini eesmärki, ei ole praegune Selgitame.
siht piisavalt ambitsioonikas: 2030. aastaks on tarvis toetada vähemalt 45% energiatõhususe eesmärki. Energiatõhususe
direktiivi
mõjuhinnang leiab,
et püsimaks 2050.
aasta
kliimaneutraalsuse
trajektooril, on täna
energiatõhususe
direktiivis 2030.
aastaks sätestatud
eesmärk piisav.
Eesmärkide täitmiseks on vaja ka võimalusi neid jõustada: toetame EL-ülese õiguslikult siduva Selgitame.
energiatõhususe eesmärgi taastamist, ent puudu on endiselt riiklikud eesmärgid liikmesriikidele, mis Riigipõhise
aitaksid tõhustada ja korrigeerida EL-ülese eesmärgi poole liikumist. Kutsume seega Eestit üles seisma energiatõhususe
ka riiklike eesmärkide kehtestamise poolt energiatõhususe vallas. ambitsioon täitmise
tagavad
energiatõhususe
direktiivi muud
riigile siduvad
artiklid ning
kohustused ja
teised Kliimapaketi
õigusaktid, mistõttu
pole vajalik
riigipõhiste
siduvate
eesmärkide
seadmiseks.
Eesti Raudtee Soovime olla kursis energiatõhususe direktiivi muudatustega. Hetkel saame aru muudatuste Teadmiseks
vajalikkusest, kuid dokumentide valmimisel sooviksime nendes sisalduvate muudatustega juba eelnevalt võetud.
tutvuda.
Eesti ETEK toetab ambitsioonikamaid eesmärke suurema energiatõhususe ning energiasäästu saavutamiseks. Arvestatud.
Taastuvenergia Toetame
Koda ambitsioonikamaid
energiatõhususe
eesmärke eeldusel,
et need on
kulutõhusalt
teostatavad.
Oleme veendunud, et üks kulutõhusamaid viise hoonete energiatõhususe tõstmiseks on kaugkütte ja/või Teadmiseks
kaugjahutuse võrkudega liitumine ning selle toetamine ja edendamine. Seetõttu peaksid mh planeeringud võetud.
tiheasustusaladel toetama võrkude optimaalset arendust ning vältima dubleerimist.
Eesti Tuuleenergia Tervitame Euroopa Komisjoni ettepanekut, et nn “energy-efficiency-first” põhimõtet ei rakendata mere Selgitame.
Assotsiatsioon tuuleparkide rajamiseks vajalike energiavõrkude planeerimisele ega arendamisele. Teeme ettepaneku Energiatõhususe
lisada see põhimõte direktiivi artiklite-ossa (artikkel 3). esikohale seadmise
põhimõtte
rakendamine on
riigi kujundada.
Komisjoni soovitus
põhimõtte
rakendamisel
tõdeb, et
taastuvenergia
eesmärkide
täitmine ei saa
minna vastuollu
energiatõhususe
esikohale seadmise
põhimõttega. Kuid
ka tuuleparkide
rajamiseks vajalike
energiavõrude
planeerimisel ja
arendamisel on
oluline rajada
võimalikult
optimaalsed ja
ühiskondliku kasu
silmas pidavad
võrgud, seejuures
seadmata takistusi
tuuleparkide
rajamisele.
Elering Elering AS peab oluliseks ühtse metoodika väljatöötamisel läbipaistvust ja koostööd huvitatud Selgitame.
osapooltega ning nende kaasamist aruteludesse antud teemal. (Energiatõhususe esikohale seadmise Energiatõhususe
põhimõte elektri- ja gaasivõrkudes – on seatud põhimõtte rakendamise kohustus ja järelevalve nõuded esikohale seadmise
elektri- ja gaasivõrkude planeerimisel, arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel ehk artikkel 25). põhimõtte
rakendamine on
riigi kujundada,
tehes seda koostöös
sektoriga.
ERGO Insurance Ma kindlasti teeks enda poolt ettepaneku, et vaadata väga kriitiliselt üle nimekiri ettevõtetest, kes peavad Arvestatud.
auditit esitama. Näiteks meie puhul oleme kohustatud tegema aga ometi oleme kõigil pindadel üürnikud Energiaauditi
ning saame seda väga vähe mõjutada. Teisalt aga ei olnud kohustatud esitama enamus kohustuse viimine
kaubanduskeskuseid ning kinnisvara ettevõtteid (nt meie suurim üürileandja). Selleks, et antud auditist energiatarbimisele
kasu saada ning tegelikult ka miskit muuta peaks siiski tegema seda hoone omanikud, näiteks võiks olla põhinevaks toob
sees kõik üürileandjad kellel on hoones rohkem pinda kui 2000m2. Täna ka auditi jaoks andmete kaasa
kogumine oli parajalt tülikas, sest kaubanduskeskused ei ole huvitatud info jagamisest, sest neil kohustus auditikohustuse
puudub. seadmise
ettevõtetele, kes
tegelikult saavad
energiatõhususe
meetmeid ette
võtta.
Haridus- ja Määruse ettepaneku II ptk artikliga 5 seonduvalt, mis käsitleb avaliku sektori kohustusi, palume Selgitame. Avaliku
Teadusministeeriu täpsustada järgmist: - kas avalikele asutustele (public bodies) kohalduv energiatarbimise vähendamise sektori energia
m nõue vähemalt 1,7% ulatuses kohaldub ka KOVidele kuuluvatele pindadele? säästmise kohustus
kohaldub kogu
avalikule sektorile.
Riigil on
paindlikkus
otsustada, kes
eesmärgi
täitmisesse
ennekõike
panustavad. Üheks
eesmärgi täitmise
võimaluseks on
kohalike
omavalitsuste
hoonete
renoveerimine.
Artikli lõikes 3 räägitakse eraldi kohalikest omavalitsustest, ent nendele eraldi sihtmäära pole määratud. Selgitame.
Arvestades, et koolihooned on valdavalt KOVide omad/pidamisel, on oluline teada, kuidas mõjutab Kohalike
nende rekonstrueerimine riigi kohustusi. - Kuidas oleks sel juhul kavandatud KOVile kuuluvate pindade omavalitsuste
seire - kas MKM teeb tegevuskava/mõõdikud ka KOVidele? hoonete
renoveerimine on
olulise mõjuga
avaliku sektori
energiasäästu, aga
ka
rekonstrueerimise
kohustuse
eesmärkide
täitmiseks. Täna ei
ole võimalik
detailsemalt öelda,
kuidas praktikas
õhustuse täitmine
Eesti näitel ette
võetakse, kuna see
vajab lähemalt
analüüsimist. Ühe
võimalusena on
Euroopa Komisjon
välja pakkunud
võimaluse luua
avaliku sektori
asutuste platvorm,
kus kuvatakse iga
asutuse
energiatarve. Teine
võimalus on
näiteks iga-
aastaselt avaliku
sektori asutustelt
küsida nende
energiatarbimise ja
rakendatud
meetmete kohta
infot.
Justiitsministeeriu Vastavalt Riigikantselei 23.07.2021 resolutsioonile esitab Justiitsministeerium sisendi Euroopa Selgitame.
m Parlamendi ja nõukogu energiatõhususe direktiivi muutmise ettepanekule. Muudatuse
Artikkel 20 (Lepingulised õigused) eesmärk on
Artikkel 20 määrab lõpptarbija (ingl final customer) ja lõppkasutaja (ingl final user) lepingulised õigused sarnaselt
soojust, jahutust ja kuuma tarbevett tarbides. Kuigi 4. peatüki pealkiri räägib tarbija (ingl consumer) elektrilepingu
informeerimisest, saame aru, et artikliga soovitakse reguleerida võlaõigusseaduse (VÕS) mõttes nii tüüptingimustele
tarbijate kui ettevõtjate õigusi (VÕS § 5 ja 6) ning teatud juhtudel ka nende isikute õigusi, kellel üldse (elekturuseaduse 8.
puudub leping energia tarnijaga. peatükk)
Lõikes 1 selgitatakse, et artiklis toodud õigused ei mõjuta EL tarbijaõigusi, sh õigusi, mis tulenevad
reguleerida
tarbijaõiguste direktiivist (2011/83/EL, CRD) ja tüüptingimuste direktiivist (93/13/EMÜ). Seega kui
täpsemalt ka
tegemist on ettevõtja ja tarbija vahelise suhtega, mis langeb direktiivide kohaldamisalasse, kohalduvad
juba kehtivad ulatuslikud nõuded nii lepingueelse teabe kui tüüptingimuste osas. soojuse edastamise
Direktiivi ettepanekus toodud reeglite vahekord viidatud direktiividega ei ole siiski päris selge ning seda lepingud. Antud
tuleks edaspidise menetluse käigus kindlasti täpsustada. Samuti, võttes arvesse, et tarbijalepingute puhul nõuded ei tohi
kohalduksid paralleelselt nii olemasolevad kui uued reeglid, tuleks neid reegleid nii palju kui võimalik minna vastuollu
joondada. Samuti on ettepanekus sätestatud mitmeid väga üldisi kohustusi, mille sisustamine ja järgmine kehtivate ELi
võivad osutuda praktikas keeruliseks. õigusaktidega.
Lõige 2 Selgitame.
Lõikes 2 sätestatakse, et lõpptarbijal (ingl final customer) on õigus sõlmida tarnijaga (ingl supplier) Eesmärk on
leping, mis sätestab loetelus toodud andmed. Sätte sõnastus on mitmeti mõistetav. Täpsustamist vajaks, sätestada
kas sätte eesmärgiks on sätestada vaid kohustuslik teave või tarnija kohustus leping sõlmida. kohustuslik teave ja
nõuded millele
sõlmitud leping
peab vastama.
Punkti e) kohaselt tuleb lõpptarbijale teatada, kas lepingu lõpetamine ilma tasu maksmata on lubatud. Selgitame. Punkti
Selle punkti puhul tuleks täpsustada, millist võimalikku tasu on mõeldud, kuna sellised kokkulepped, mis eesmärk on tarbijat
takistavad tarbija seadusest tulenevate õiguste kasutamist, on tüüptingimuste direktiivist tulenevalt lepingut sõlmides
tühised. läbipaistavalt ja
selgelt teavitada
lepingu lõpetamise
reeglitest.
Punkti f) kohaselt tuleb lepingus märkida hüvitamise või tagastamise korraldus (ingl arrangements) Selgitame. Leping
juhuks kui lepingujärgse teenuse kvaliteet on puudulik, sh juhul, kui esitatud arved on ebatäpsed või peab sätestama
hilinevad. Antud punktis sätestatu jääb veidi ebaselgeks. Kas tarbijale tuleb info anda selle kohta, kuhu sellistele
ja kuidas kirjeldatud juhtudel pöörduda? olukordadele
vastavad
kompensatsioonim
eetmed nt
tasaarveldus. Punkt
ei kirjuta ette
millistes
olukordades
selliseid meetmeid
peab rakendama va
arvete hilinemine
või ebatäpsus.
Eesmärk on tarbijat
teavitada tema
õigustest.
Punkt h) sätestab kohustuse esitada teave tarbijaõiguste (ingl information relating to consumer rights) Selgitame. Juba
kohta, sealhulgas kaebuste käsitlemise osas ja kogu info, mis on toodud art 20 lõikes 2. Selline teave täna kuvavad
esitatakse selgelt arvel või ettevõtja veebilehel. ettevõtjad oma
Esiteks märgime, et punktis toodud üldine kohustus esitada teave tarbijaõiguste kohta on väga lai. veebis nt soojuse
Selleks, et ettevõtjatel oleks võimalik oma kohustusi kohaselt täita, tuleks seda kohustust täpsustada. müügi
Teiseks viitame, et näiteks tarbijaõiguste direktiivi kohaselt tuleb lepingueelne teave tarbijale esitada tüüptingimusi -
enne lepingu sõlmimist või enne seda kui tarbija on enda tehtud pakkumisega seotud. See võimaldab direktiivi artikli
tarbijal tutvuda tema jaoks olulise teabega enne lepingu sõlmimist. Lisaks tekib küsimus, kas piisab eesmärk on nendele
sellest, et teave on toodud veebilehel, või peab ettevõtja selle tarbijale ka teatavaks tegema. Tuleks tüüptingimustele
kaaluda, kas teabe andmine sättes toodud viisil on tulemuslik ja sobilik, ning kuidas suhestub see konkreetsema
olemasolevate reeglitega, mis on ette nähtud tarbijalepingute puhuks. Punkti h) teise alalõike kohaselt vormi andmine.
peavad tingimused olema õiglased. Ebaõiglaste tüüptingimuste üldise regulatsiooni, sh tingimused, millal Säte peab
loetakse tüüptingimused ebaõiglasteks, sätestab tüüptingimuste direktiiv. Seejuures viitame, et Eesti kohalduma
õiguses kehtib võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsioon (VÕS § 35 jj) ka ettevõtjate direktiivi
vahelistele suhetele ning seega tuleks edaspidiste sammude puhul analüüsida ja selgitada, kuidas 93/13/EMÜ
haakuksid võimalikud reeglid kehtiva süsteemiga. Kehtiv tüüptingimuste regulatsioon, mis põhineb nõuetega, ega ei
direktiivil 93/13/EMÜ, on terviklik, sätestades muuhulgas nii tüüptingimuse mõiste, lepingu osaks tohiks luua uusi
saamise tingimused, tõlgendamisreeglid, ebaõigluse kontrolli teostamise tingimused ning kasutamise nõudeid mis juba
tagajärjed. Seetõttu võib punktis h) toodud väga üldine säte praktikas tuua kaasa hoopis rohkem kehtivad, mistõttu
ebaselgust. Punktis h) on sätestatud kohustus esitada lõpptarbijale ja lõppkasutajale lepingu peamiste ei saa nõuded mina
tingimuste kokkuvõte mõistetaval viisil ning lihtsas ja arusaadavas keeles. Kohustus esitada peamine vastuollu või olla
teave võib olla liiga üldine, et tarnijal oleks võimalik seda kohustust piisavalt kohaselt täita. Teiseks kuidagi üldisemad
küsiksime, kas tarnijal on alati olemas ka piisavad andmed lõppkasutajate kohta, et oma kohustusi täita. juba kehtivatest
Kolmandaks peaks lõpptarbijatele lihtsas ja arusaadavas keeles olema esitatud kogu teave ning reeglitest, kuna
tingimused, mitte vaid peamised lepingutingimused. Vähemalt tarbijalepingute puhul on see kehtivate lähtuda tuleb ka
reeglite kohaselt nii. tüüptingimuste
regulatsioonist.
Tegemist on
direktiiviga, mis
annab
liikmesriigile ette
üldise raamistiku –
konkreetsed reeglid
saab liikmesriik ise
sätestada vastavalt
riiklikele
eripäradele.
Lõige 3 Selgitame. Lõige
Lõike 3 kohaselt tuleb lõpptarbijaid piisavalt ette teavitada soovist muuta lepingutingimusi. Juhime sätestab ainult
tähelepanu, et tüüptingimuste direktiivist tulenevalt (ülevõetud VÕS § 42 lõike 3 punktiga 14) loetakse kohustust tarbijat
ebamõistlikult kahjustavaks tingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses õigeaegselt ette
sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Seega tuleks teavitada.
täpsustada, ega vastava lõikega ei soovita sellest reeglist kuidagi kõrvale kalduda, vaid kohustatakse
lihtsalt tarnijat lepingust või seadusest tuleneva õiguse kasutamisel tarbijale sellest ette teatama.
Lõige 6 Selgitame.
Lõike 6 kohaselt peab tarnija pakkuma lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele õiglaseid ja läbipaistvaid Tegemist on
lepingutingimusi, mis peavad olema esitatud selges ja üheselt mõistetavas keeles ning mitte hõlmama direktiiviga, mis
kliendi õigusi kahjustavaid lepinguväliseid tõkkeid, nagu näiteks liigne lepinguline dokumentatsioon. annab
Säte on oma olemuselt väga üldine ning kajastab põhimõtteid, mis tulenevad üldiselt kohalduvatest liikmesriigile ette
tarbijaõiguste ja tüüptingimuste direktiividest, mis sätestavad seejuures tervikliku süsteemi. Sellisel üldise raamistiku –
üldistatud kujul sätestatud reegli sisustamine ning koostoime olemasolevate tarbija reeglitega võib konkreetsed reeglid
osutuda keeruliseks. saab liikmesriik ise
sätestada vastavalt
riiklikele
eripäradele ja juba
kehtivatele
nõuetele. Nõue ei
lähe kuidagi
tüüptingimuste
regulatsioonist
mööda, ega
võimalda kajastada
lepingus vähem
teavet kui kehtivad
regulatsioonid
nõuavad. Juba täna
sisaldab nt
kaugkütteseadus
teatud
lepingutingimusi,
samuti
elektrituruseadus.
Artikkel 21 (Vaidluste kohtuväline lahendamine) Arvestatud.
Ettepaneku art 21 lg 4 kohustab LR-e tagama, et lõpptarbijal on direktiiviga kehtestatud õigusi ja Täiendatud
kohustusi käsitlevate vaidluste lahendamiseks juurdepääs kohtuvälisele vaidluse lahendamise seletuskirja.
mehhanismile nt energiaombudsmani, tarbijaorganisatsiooni või reguleeriva asutuse kaudu. Ettevõtjate
osalemine kodutarbijate kohtuvälistes vaidluste lahendamise mehhanismides on kohustuslik, v.a kui
liikmesriik tõendab, et muud mehhanismid on sama tõhusad.
Eestis lahendab tarbijavaidlusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsev
tarbijavaidluste komisjon. Küsimuses, kas viidatud komisjoni pädevust oleks põhjendatud laiendada ka
muude lõpptarbijate direktiivist tulenevate vaidluste lahendamiseks, ei ole JuM pädev seisukohta
kujundama.
Ilmselt oleks direktiivi ülevõtmisel eraõiguslike vaidluste lahendamiseks mõistlik luua lepitusorgan LePS
§ 19 tähenduses. Lepitusorgani kinnitatud kokkulepe on täidedokumendiks; tarbijavaidluste komisjoni
otsus ei ole sundtäidetav. Direktiivi rakendamiseks tuleks ilmselt kohustada ettevõtjaid osalema
kodutarbijate kohtuvälistes vaidluste lahendamise mehhanismides.
Kohtumenetlusega paralleelse sundtäidetavate otsuste saamisele suunatud valdkonnaspetsiifilise
vaidluste lahendamise süsteemi loomisele oleme vastu. Praegune direktiivi sõnastus seda otseselt ei nõua;
läbirääkimistel tuleks tähele panna, et see nii ka jääks ja läbirääkimiste käigus ei jõutaks tekstini, mis
kohustaks LR looma valdkonnaspetsiifilist eraõiguslike vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi
selliselt, et vaidluse lahendamise tulemusena lahendataks vaidlus sundtäidetava otsusega.
Artikkel 30 (Karistused) Selgitame. Nõuded
on kehtestatud
Art 30 karistuste osas on põhimõtteliselt sobiv, kuid seda peaks täiendama nii, et mitte iga rikkumine ei
2018. Aasta
pea olema karistatav, vaid üksnes raskemad rikkumised (st nn ultima ratio põhimõte). Art-sse 30 ei tohiks
direktiivi
aga sisse kirjutada täpsustavaid sätteid sanktsioonimäärade ega liigi kohta (nt halduskaristus vmt). muudatusega ja
Riikidele tuleb tagada ulatuslik diskretsioon sanktsioonide sobitamiseks riigisisesesse õigusesse. juba täna kehtivad.
Toetame
ettepandud
lähenemist ja
näeme, et tänane
direktiivi sõnastus
seda lubab.
Karistused peavad
olema
proportsionaalsed
rikkumisega.
Kaitseministeerium Üldiselt on algatus teretulnud, avaliku sektori eeskujuks olemise põhimõte on igati arusaadav ja Arvestatud.
tervitatav. Energiatõhusamate lahenduste poole nii taristu kui teenuste valdkonnas liigume me jõuliselt
ka riigikaitsesektoris. Seda öeldes tunneme siiski mõningast muret ühetaolise lähenemise pärast taristu
energiatõhususse üle kogu avaliku sektori, arvestamata valdkondade spetsiifikat. Kui seni oli direktiivi
järgi võimalik liikmesriigil otsustada, et kõrgeimat energiatõhususe nõuet ei kehtestata kaitseväe hoonele
(v.a elu ja kontorihoonetele), siis direktiivi muudatuse kavandi järgi on plaan see erand kaotada. Siin
kohal teeb kaitseministeerium ettepaneku, et taoline erand võiks siiski säilida. Täpsustuseks niipalju, et
oleme 100%-liselt nõus, et kõrgeimad energiatõhususe nõuded kehtivad n.ö tavapärase kasutusega
hoonetüüpidele, nagu kasarmud, ühiselamud, büroo-(s.t staabi-)hooned, sööklad, õppehooned jms.
Samas on riigikaitsevaldkonnas hulk väga spetsiifilise funktsiooniga hooneid, mille puhul nende
kasutusest ja muudest nõuetest, millele nad vastama peavad, on energiatõhususe saavutamine ebamõistlik
ning teatud juhtudel ka lausa keeruline. Teema tundlikkuse tõttu ei saa väga detailidesse laskuda, kuid
kui arvesse võtta kogu avaliku sektori hoonete mahtu, ei ole tegemist märkimisväärse hulga hoonetega,
mis suurt pilti oluliselt mõjutaks.
Keskkonna- • Baasaasta fikseerimine võiks olla fikseeritud 3-5 aasta keskmisena ilmastikumõjude Arvestatud.
investeeringute minimeerimiseks eesmärkide täimisel (nt soojusmajandus).
Keskus
• Hinnata meetme kulukus ja teostatavus. Teadmiseks
võetud.
• Energiatõhususe esikohale seadmise printsiip on väga tervitatav. Vaja oleks kas EL taseme Arvestatud.
raamistikku/reeglistikku või riiklikku kohustust riigile antud metoodika väljatöötamiseks. K.a.
konkurentsiameti nõuded hinnastamisele ja hankenõuetele. Võiks olla üldisem EL rohehangete
raamistik, millega antud regulatsioon on seotud.
Keskkonnaministee 1. Toetame sektorite ülese energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet (energy efficiency first), Arvestatud.
rium sh nõuet tagada energiatõhususe lahendustega arvestamine energiasüsteemides ja energiaga
mitteseotud sektorites, planeerimis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste langetamisel.
Selgitus: Tagamaks KHG eesmärkide täitmine ning ühiskonnale kulude kokkuhoidmine, on oluline lisaks
kütuste väljavahetamisele (fossiilsetest vähese süsiniku ja nullheitega kütustele üleminek) suurendada
pingutusi energiatõhususe suurendamiseks ning seda ka kõikides energiaga mitte seotud sektorites.
Peame oluliseks, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte oleks põhiprintsiip kõikides poliitikate
kujundamise, ruumilise planeerimise ja finantsotsuste protsessides ning tugineks ühiselt mõistetavatele
kriteeriumidele. Samas on oluline, et energiatõhususe eesmärkide saavutamise jaotus sektorite lõikes
jääks liikmesriikide otsustada.
2. Teeme ettepaneku julgustada kohalikke omavalitsusi kohalike energia- ja kliimakavade Teadmiseks
koostamisel ja uuendamisel pöörama suuremat tähelepanu energiatõhususe eesmärkidele, sh võetud.
soojuse ja jahutuse arengule.
Selgitus: Paljud kohalikud omavalitsused, kas juba on vastu võtnud või koostavad kohaliku tasandi
energia- ja kliimakavasid (inglise k SECAP). Kuigi tegemist ei ole kohustusliku strateegilise
dokumendiga, on paljud kohalikud omavalitsused pidanud vajalikuks enda territooriumi energia- ja
kliimavaldkonna terviklikku kaardistamist. Vähendamaks kohalike omavalitsuste halduskoormust ning
pidades silmas energiatõhususe tihedat seost energia- ja kliimaeesmärkide täitmisega, peame oluliseks
julgustada kohalikke omavalitsusi neid teemasid juba olemasolevates poliitikainstrumentide raames
katma.
Põllumajandus- EPKK hinnangul vajame mõjuhinnangut seoses ettepanekuga muuta energiaauditi kohustus Teadmiseks
Kaubanduskoda energiatarbimise põhiseks, piirmääraga 10 TJ/a (2,77 GWh/a) ning kohustus rakendada võetud.
energiajuhtimissüsteemi alates 100 TJ/a (27,7 GWh/a).
Rahandusministeer Energiatõhususe tõstmise kõrval on vaja rohkem tähelepanu pöörata kasvuhoonegaaside heitkogusele. Selgitame.
ium Arusaadavalt on energia tarbimist oluliselt lihtsam mõõta. Seetõttu on energiakeskne lähenemine Energiatõhususe
lihtsama vastupanu teed minek. Ehk energiatõhususe tõstmise eesmärgi täitmist peaks lubama saavutada parandamine on
ka taastuvenergia kasutamise kasvu arvel. Kliimaeesmärk ei ole energia tarbimisest loobumine, vaid kõige kulutõhusam
kasvuhoonegaaside vähendamine. Kogu avaliku sektori kaasamisel energiatõhususe tõstmise kohustatud viis
subjektide hulka (praegu ainult keskvalitsus, tulevikus ka KOV), peab enne tegema mõjuanalüüsi: kliimaeesmärkide
kaasatavate subjektide võimekus kohustust täita ja toetamise vajadus. Toetusvajaduse olemasolul on vaja täitmisel seejuures
planeerida ka katteallikas/toetusmehhanism. Taastuvenergia osakaalu suurendamine ühelt poolt ja luues palju
energia tarbimise vähendamine teiselt poolt peaksid olema liikmesriigi poolt paindlikumalt juhitud lisandväärtust läbi
ressursside
meetmed – kas panustada rohkem ühele või teisele, kusjuures mõistlik rõhuasetus võib 25 aasta jooksul kokkuhoidmise.
ka muutuda. Energiatõhususe
suurendamine ei
tähenda tarbimisest
loobumist, vaid
tarbimise
tõhustamist või
raiskamise
vähendamist.
Energiatõhususel
on oluline roll
kasvuhoonegaaside
vähendamisel.
Siseministeerium Üldjoontes Siseministeerium toetab ja arvestab oma igapäevastes tegevustes energiatõhususega. Samas Teadmiseks
tuleb arvesse võtta, et kuna Siseministeeriumi valitsemisalas kasutatakse erisõidukeid elu, tervise ja vara võetud.
kaitseks ning päästmiseks, saab energiatõhusamaid keskkonnasõbralikke lahendusi ja tehnoloogiaid
rakendada vaid mahus, mis ei halvenda senist võimekust. Keskkonnahoidlike sõidukite (nt 100%
akutoitel töötavad sõidukid) valik on piiratud ja erinevate sõidukitootjate poolt pakutavad sõidukid on
oluliste kasutuspiirangutega (sõiduulatus ja selle sõltuvus aastaajast ning välistemperatuurist, sõiduki
maksimaalne kande- ja veovõime piiratus, laadimisele kuluv aeg, piisava laadimistaristu puudumine).
Eriotstarbeliste maismaasõidukite, vee- ja õhusõidukite puhul on keskkonnahoidlikud lahendused
jätkuvalt väga algelised või puuduvad üldse.
Samuti tuleb arvestada, et keskkonnahoidlikud sõidukid on kallimad. Võrreldes praeguste fossiilkütuseid
tarbivate sõidukitega on täiselektrilised sõidukid u 30–50% (eriotstarbeliste sõidukite puhul isegi 100%)
võrra kallimad ning seda ei suuda keskmise läbisõidu alusel (20 tuh km/a) kompenseerida ka väiksem
kasutuskulu (kütus, hooldus). Seega tuleb transportvara energiatõhususe suurendamise ja
keskkonnamõjude vähendamise eesmärkide täitmiseks arvestada vähemalt lühemas vaates kulude
kasvuga.
Sotsiaalministeeriu Energiavaesuse leevendamiseks on oluline rakendada energiatõhususe parandamise meetmeid Arvestatud.
m esmajärjekorras energiavaesuse all kannatavate inimeste, haavatavate tarbijate ja sotsiaalkorterites Näeme, et
elavate inimeste seas. energiatõhususe
meetmete
suunamine
energiaostuvõimetu
tele isikutele, kuid
seda tuleb teha
valdkondile
indikaatorite alusel,
jättes liikmesriigile
paindlikkus ise
haavatavad tarbijad
määratleda.
Tallinna Energiatõhususe saavutamine on oluline eesmärk ja selle saavutamiseks tuleks rohkem maksundust Teadmiseks
Strateegiakeskus suunata energiakandjatele v.t. energiamaksustamine ja kogutavate vahendite arvelt toetada võetud.
investeeringuid energiatõhususse.
Eestil peaks olema võimalik suhteliselt kiirelt ja kergelt saavutada energia efektiivsuse eesmärgid
põlevkivi jaamade lõplikul sulgemisel ja taastuvenergiale üleminekul, kuna täna on põlevkivitööstus
väga energiamahukas ja Eesti on energiakasutuses elutsükli põhises arvestuses EL kõige raiskavam.
Ettepaneku kohaselt iga-aastane energiasäästukohustuse eesmärk tõuseb perioodil 1. jaanuar 2024. – 31.
detsember 2030, 0,8%-lt aastas 1,5%-le aastas, ehk eesmärk on 2024-2030 perioodil suurenenud pea kaks
korda.
Energiasäästukohustuse määra tõstmine toob kaasa vajaduse vaadata üle hoonestusse suunatavad
investeeringud, sest eesmärgi täitmine ei ole võimalik ilma täiendavate energiasäästumeetmete
kasutusele võtmiseta.
Euroopa Komisjoni taastuvenergia direktiivi uuendamise ettepanek
Uus indikatiivne eesmärk taastuvenergia kasutamisele hoonete sektoris 49% aastaks 2030, mille
täitmiseks tuleb seada igal LR trajektoor.
Minimaalsete energiamaksude tõstmise tulemusena kasvavad igapäevased majandamiskulud, mis peaks
suunama inimesed energiatõhusamate lahenduste otsimisele. Samas võib kulude suurenemine vähendada
tarbijate võimekust investeerida energiatõhusamatesse lahendustesse hoonete renoveerimisel või
taastuvenergiaallikate kasutusse võtmisesse (omafinantseeringu osa).
Tegemist on Eestile tähtsa eesmärgiga, mille saavutamisest sõltub Eesti pikaajaline konkurentsivõime.
Eesti peaks rohkem tähelepanu pöörama majapidamiste energiasõltumatusele, mis on saavutatav
päikesepaneelide, väikeste efektiivsete ja vaiksete efektiivsete tuulegeneraatorite, kohaliku biogaasi
tootmise ja piisava salvestuse võimekusega akudesse ja/või vesinikku.
Sellised null-energia majapidamised panustavad ka energiaefektiivsusesse ja võimaldavad välja töötada
parimad arhitektuurilised ja ehitustehnilised lahendused, mis vähendavad energiasõltuvust ja
suurendavad majapidamiste võimet muutustega kohaneda.
Välisministeerium Välisministeeriumil ei ole kommentaare Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta Euroopa Liidu Teadmiseks
energiatõhususe direktiivi muutmiseks. võetud.
Eesti Kaubandus- Direktiivis sisalduv muudatus, et edaspidi on energiaauditi koostamise kohustus seotud Arvestatud.
ja Tööstuskoda energiatarbimisega mitte enam ettevõtja suurusega on samm õiges suunas.
Samas toetame sinu kirjas väljatoodut, et ettevõtjad ei peaks hakkama nüüd riigile esitama uusi Arvestatud.
energiatarbimisega seotud andmeid. Seega mõistlik oleks lähtuda nendest energiakandjatest,
mille kohta on meil info hõlpsasti olemas ja kohustatud isikute ring võimalik kergesti ja
objektiivselt tuvastatav.
Meil tekkis aga küsimus, kas ka muudatusettepaneku kohaselt tuleb näiteks holding ettevõtetel Arvestatud.
energiaauditit koostada. Näiteks kui holding ettevõttesse kuulub 15 ettevõtet, kelle
energiatarbimine ületab 10 TJ, siis kas sellised holding ettevõtted peavad ka edaspidi
energiaauditit koostama. Meie ettepaneku kohaselt ei peaks sellised ettevõtjad energiaauditit
tegema.
Toetame ka seda mõtet, et liikmesriigil võiks olla rohkem paindlikkust kohuslased määrata. Arvestatud.
Lisaks võiks kaaluda ka seda mõtet, et tõsta muudatusettepanekus olevat auditeerimiskohustuse Arvestatud.
piirmäära, et muudatuse tulemusena ei suureneks auditeeritavate ettevõtjate arv Eestis ca 4 korda. Soovime suuremal
määral paindlikkust
riigile kohuslasi
määratleda sh
paindlikkust
energiatarbimise
lävendite seadmisel
ja kohuslaste
määramisel.