dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja taristuministri 8. novembri 2017. a määruse nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. detsember 2021
Viit
2-1/21-0516/7116
Registreeritud
1. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, AS Eesti Liinirongid
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/21-0516
Vastutaja
Indrek Laineveer (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Raudteetalitus)

Failid

  • 📎2-121-05167116 01.12.2021 Väljaminev kiri.asice769 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 01.12.2021 nr 2-1/21-0516/7116 Majandus- ja taristuministri 8. novembri 2017. a määruse nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol“ muutmine Edastame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 8. novembri 2017. a määruse nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaat: AS Eesti Liinirongid Indrek Laineveer 639 7636 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 23.11.2021 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 8. novembri 2017. a määruse nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol“ muutmine Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 1 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 8. novembri 2017. a määruses nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punktides 1–5 asendatakse sõnad „1,40 eurot“ sõnadega „1,60 eurot“; 2) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „2,10 eurot“ sõnadega „2,30 eurot“; 3) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „2,70 eurot“ sõnadega „3,00 eurot“; 4) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „3,40 eurot“ sõnadega „3,70 eurot“; 5) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „4,60 eurot“ sõnadega „5,00 eurot“; 6) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „0,09 eurot“ sõnadega „0,102 eurot“ ja läbivalt sõnad „1,40 eurot“ sõnadega „1,60 eurot“; 7) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse sõnad „60 protsenti“ sõnadega „70 protsenti“. § 2. Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 23.11.2021 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 8. novembri 2017. a määruse nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 1 alusel. Määruse muudatuse tingib vajadus tasakaalustada raudteeveoettevõtjale pandud avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate kulude tõusu. Viimase aasta jooksul on oluliselt tõusnud raudteeveoettevõtja kontrollile mittealluvad energia- ja taristukulud, samuti on suurenenud palgasurve. Määrusega kehtestatakse sõidukilomeetri kõrgeim tariif ja kõrgeim piletihind raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol, mida teostatakse avaliku teenindamise lepingu alusel kindlaksmääratud liinidel. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer (tel: 639 7636; e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Anne-Ly Normak (tel: 5813 7801; e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sisaldab määruse muudatusi ning teine on määruse jõustumisnorm. Eelnõus ei ole võrreldes kehtiva korraga olulisi hinnaarvestuslikke aluspõhimõtteid muudetud, kuid sõidukilomeetri ja piletihinna maksimumhinda on suurendatud (ühe tsooni pileti hinda suurendati 1,40 eurolt 1,60-le ja mitut tsooni läbivaid piletihindu tõsteti 20–40 sendi võrra sõltuvalt tsoonide arvust), et tagada avaliku teenindamise lepingu1 alusel reisijatevedu teostava raudteeveoettevõtjale (edaspidi raudteeveoettevõtja) suurem paindlikkus turumuutustele reageerimisel. Inflatsioonist ja tööjõukulude tõusust tulenev kogukulude suurenemine vajab täiendavaid vahendeid, mida plaanitakse katta piletitulu suurenemisega. Kuna hetkel kehtivad sõidukilomeetri hinnad ja piletihinnad kattuvad kehtivate maksimummääradega, siis raudteeveo-ettevõtjal puudub võimalus iseseisvalt piletihinda vastavalt majanduslikele muutustele korrigeerida. Sellest tulenevalt on vajalik ajakohastada majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. novembri 2017. a määrusega nr 57 sätestatud maksimaalseid piirhindu. Eelnõu §-s 1 sätestatakse uus sõidukilomeetri kõrgeim tariif ja kõrgeim piletihind raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol. Eelnõu § 1 lõikes 1 on avaliku teenindamise lepingu alusel kindlaksmääratud liinidele kehtestatud uued ajakohastatud kõrgeimad hinnad. 1 „Raudtee reisijateveo avaliku teenindamise leping“, sõlmitud 14.09.2017. a Eesti Vabariigi ja AS Eesti Liinirongid vahel. Maksimaalsed pilethinnad on suure kasutatavusega piirkondades kehtestatud tsoonihindade põhimõttel. Tsooni all mõistetakse käesolevas määruses kindlaksmääratud peatusest kuni teise kindlaksmääratud peatuseni jäävat raudteeliikluse piirkonda. Tsoonide kasutamine lihtsustab teenuse hinnastamist ning kiirendab suure kasutatavusega liinidel piletite müüki. Tsoonivälistel liinidel, kus peatuste vahed on üldjuhul pikemad ning mida kasutab vähem reisijaid, kasutatakse sõidukilomeetri põhist hinnaarvestust. Punktis 1 kehtestatakse esimese tsooni kõrgeim hind, milleks on kuni 1,60 eurot sõit senise 1,40 euro asemel. Esimene tsoon hõlmab lääne suunal peatusi Tallinn, Lilleküla, Tondi, Järve, Rahumäe, Nõmme, Hiiu, Kivimäe, Pääsküla, Laagri, edela suunal peatusi Tallinn, Tallinn- Väike, Liiva, Valdeku ja ida suunal peatusi Tallinn, Kitseküla, Ülemiste, Vesse. Teise tsooni kõrgeimaks hinnaks kehtestatakse kuni 1,60 eurot sõit senise 1,40 euro asemel. Teine tsoon hõlmab lääne suunal peatusi Laagri, Urda, Padula, Saue, Valingu, edela suunal peatusi Valdeku, Männiku, Saku, Kasemetsa ja ida suunal peatusi Vesse, Lagedi, Kulli. Kolmanda tsooni kõrgeimaks hinnaks kehtestatakse kuni 1,60 eurot sõit senise 1,40 euro asemel. Kolmas tsoon hõlmab lääne suunal peatusi Valingu, Keila, Niitvälja, Kulna, edela suunal peatusi Kasemetsa, Kiisa, Roobuka, Vilivere, Kohila, Lohu ja ida suunal peatusi Kulli, Aruküla, Raasiku, Parila. Neljanda tsooni kõrgeimaks hinnaks kehtestatakse kuni 1,60 eurot sõit senise 1,40 euro asemel. Neljas tsoon hõlmab lääne suunal peatusi Niitvälja, Klooga, Kloogaranna, Klooga-Aedlinn, Põllküla, Laoküla, Paldiski, Kulna, Vasalemma, Kibuna, Laitse, Jaanika, Riisipere, edela suunal peatusi Lohu, Hagudi, Rapla ja ida suunal peatusi Parila, Kehra, Lahinguvälja, Mustjõe, Aegviidu. Viienda tsooni kõrgeimaks hinnaks kehtestatakse kuni 1,60 eurot sõit senise 1,40 euro asemel. Viies tsoon hõlmab lääne suunal peatusi Riisipere, Turba ja ida suunal peatusi Aegviidu, Nelijärve, Jäneda, Lehtse, Tapa. Punktis 2 kehtestatakse kõrgeim hind kahes teineteisega vahetult piirnevas eri tsoonis. Kui reisija lähte- ja sihtkoht asuvad kahes teineteisega vahetult piirnevas eri tsoonis, on piletihind kuni 2,30 eurot sõit. Võrreldes kehtiva pileti piirhinnaga on suurenemine 20 senti. Punktis 3 kehtestatakse kõrgeim hind kahes teineteisega vahetult mitte piirnevas eri tsoonis, mida eraldab üks tsoon. Kui reisija lähte- ja sihtkoht asuvad kahes teineteisega vahetult mittepiirnevas eri tsoonis ning neid tsoone eraldab üks tsoon, on piletihind kuni 3,00 eurot sõit. Võrreldes kehtiva pileti piirhinnaga on suurenemine 30 senti. Punktis 4 kehtestatakse kõrgeim hind kahes teineteisega vahetult mitte piirnevas eri tsoonis, mida eraldab kaks tsooni. Kui reisija lähte- ja sihtkoht asuvad kahes teineteisega vahetult mitte piirnevas eri tsoonis ning neid tsoone eraldab kaks tsooni, on piletihind kuni 3,70 eurot sõit. Võrreldes kehtiva pileti piirhinnaga on suurenemine 30 senti. Punktis 5 kehtestatakse kõrgeim hind kahes teineteisega vahetult mittepiirnevas eri tsoonis, mida eraldab kolm tsooni. Kui reisija lähte- ja sihtkoht asuvad kahes teineteisega vahetult mitte piirnevas eri tsoonis ning neid tsoone eraldab kolm tsooni, on piletihind kuni 5,00 eurot sõit. Võrreldes kehtiva pileti piirhinnaga on suurenemine 40 senti. Punktiga 6 kehtestatakse kõrgeim sõidukilomeetri hind ülejäänud peatuste puhul, mis jäävad tsoonidest väljapoole. Sellisel juhul rakendatakse kõrgeima sõidukilomeetri tariifiga reguleeritud piirhindu, milleks on kuni 0,102 eurot sõidukilomeetri kohta või piletihind 1,60 eurot. Punktiga 7 sätestatakse, et tavapärasest kiirematel liinidel, mille ühendusaeg on võrreldava tavaliini ühendusajast vähemalt 10% kiirem, on lubatud kehtestada piletihind, mis on kuni 70% kõrgem paragrahvi 1 lõigetes 1–3 toodud sõidupiletihindadest. Nimetatud sätte eesmärgiks on teatud liinidel soodustada ühenduskiiruse tõstmist, et meelitada rongidesse rohkem neid reisijate gruppe, kes väärtustavad eelkõige transpordile kuluva aja kokkuhoidu võrreldes muude alternatiividega. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 01.01.2022. a. Jõustumise kuupäev lähtub määruse reaalse rakendamise vajadusest, kuna sellest kuupäevast alates on arvestatud täiendava piletitulu kasvuga, mis peaks katma raudteeveoettevõtja täiendavad kulud sisendhindade muutumisest tulenevalt. Raudteeveoettevõtja teavitab hinnamuutustest reisijaid 30 kalendripäeva ette. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. a määrusega (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1-13). Nimetatud määruse artikkel 3 lõige 2 sätestab, et avaliku teenindamise kohustusi, mille eesmärgiks on maksimumtariifide kehtestamine kõikidele reisijatele või teatavatele reisijate gruppidele, võib määratleda ka üldeeskirjadega. 4. Määruse mõjud 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Piletihinna tõus võib eeldatavalt omada vähest mõju hinnatundlikule reisijale, kuid mõju elanikkonnale tervikuna ei ole suur, sest piletihinna tõus on planeeritud 10% juurde. Kuna rongitranspordile on olemas ka alternatiivsed ühistranspordi võimalused (sh tasuta või osaliselt tasuta maakondlik bussiliiklus), siis piletihinna tõus ei tohiks ka hinnatundliku reisija sõiduvõimalusi oluliselt mõjutada. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrus ei oma mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 4.3. Mõju majandusele Määruse rakendamine ei oma olulist mõju majandusele, küll aga võimaldab määrus reisijateveoettevõtjal kulude suurenemisele ja turu tingimustele paindlikumalt reageerida. Suurenenud kulude katmiseks võib olla vajalik piletihinna tõus, et seeläbi suurendada kogutavat piletitulu. Selleks antakse määrusega raudteeveo-ettevõtjale võimalus tõsta piletihinda keskmiselt 10% olenevalt liinist. 4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Määrus ei oma otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. 4.5. Mõju regionaalarengule Määruses toodud muudatused ei oma olulist mõju regionaalarengule. 4.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Määrus ei oma otsest mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.7. Muu otsene või kaudne mõju Määrusel puudub muu otsene või kaudne mõju. Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid ja ei ole ette näha riigieelarve tulude suurenemist, sest piletihinna muutustest tulenev täiendav rahavoog suunatakse reisijateveoettevõtja majanduskulude katmiseks. Samuti ei ole ette näha halduskoormuse tavapärasest suuremat tõusu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kõrgeima piletihinna muutmisega (määruse rakendamisega) seotud tegevused on eelkõige seotud uute hindade väljatöötamise, sõitjate teavitamise ja vastavate muudatuste sisseviimisega süsteemidesse (eelkõige piletimüügisüsteemi), sh teavitus üleriigilises ajalehes, hinnainfo ooteplatvormidel ja rongides, heliteavitused. Hindade muutmisega seotud kulud kaetakse raudteeveoettevõtja eelarvest. Kehtiva määruse muutmise vajadus tuleneb sellest, et kulud suurenevad eelkõige sisendhindade suurenemisest tulenevalt – suurenenud on nii kütuse, raudteetaristu kasutamise kui ka tööjõukulud. Piletihindade muutmisel vaadeldakse iga konkreetset liini ning sõitude alg- ja sihtpunkte eraldi, lähtudes konkreetsest olukorrast. Seejuures muudetakse hinnakujunduse võimalusi paindlikumaks, kuna pikemate vahemaade puhul sõltub hind konkreetse rongi nõudlusest eri nädalapäevadel, seda eelkõige ekspressrongide puhul. Kõrgemate piletihindade rakendamisel ekspressrongidele tagatakse vähemkindlustatud reisijagruppidele endiselt soodsamate sõiduvõimaluste allesjäämine tavarongides. Esitatud muudatused võimaldavad katta kulude suurenemisest tulenevat tulude puudujääki ja tasakaalustada AS Eesti Liinirongid finantsseisundit. Hindade tõusu mõju 2022. aasta piletitulule on hinnatud 1 000 000 eurole. Piletihindade jäämisel praegu kehtivale tasemele, tuleks leida täiendav rahastus ASile Eesti Liinirongid riigieelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja ASile Eesti Liinirongid arvamuse avaldamiseks.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel