Rahandusministeerium 01.12.2021 nr 2-2/21-0508/7115
Keskkonnaministeerium
Siseministeerium
Maaeluministeerium
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse
ning meresõiduohutuse seaduse muutmine
Austatud minister
Esitame Teile kooskõlastamiseks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning
meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) seaduseelnõu;
2) seletuskiri;
3) rakendusaktide kavandid.
Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon
Riigi Infosüsteemi Amet
Anton Merits
7153423
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
29.11.2021
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse
seaduse muutmise seadus
§ 1. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Laevapiletile kantavate andmete loetelu ja selle väljastamise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“;
2) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Registreid peetakse laevade infosüsteemis.“;
3) paragrahvi 93 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahv 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 97. Laevade infosüsteem
(1) Laevade infosüsteem on andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust ja teostada
järelevalvet laevade üle, mis on saanud käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel õiguse kanda Eesti
riigilippu, samuti riigihaldusülesandeid täitvate laevade üle.
(2) Laevade infosüsteemi vastutav töötleja on Transpordiamet.
(3) Laevade infosüsteemis peetakse järgmisi andmekogusid:
1) esimene laevapereta prahitud laevade register;
2) teine laevapereta prahitud laevade register;
3) riigihaldusülesandeid täitvate laevade register.
(4) Laevade infosüsteemi kantakse käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud andmed, samuti
andmed riigihaldusülesandeid täitva laeva ning selle omaniku kohta. Laevade infosüsteemi
kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu
põhimääruses.
(5) Isikuandmeid säilitatakse 30 aastat alates laeva kustutamisest laevade infosüsteemist. Pärast
tähtaja möödumist andmed kustutatakse.
(6) Laevade infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“.
§ 2. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1
1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „järelevalve andmekogu“ sõnaga „infosüsteem“
vastavas käändes;
2) paragrahvi 752 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laevade infosüsteemi pidamise eesmärk on Eestis registreeritud laevade, väikelaevade ja
teisaldatavate ujuvvahendite, reederi meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse, turvalisuse
nõuetele vastavuse ning laevapere liikmete töö- ja elamistingimuste vastavusega seonduvate
andmete ja nende alusel Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku
järelevalve toimingute ja menetlustega ning otsuste ja ettekirjutustega seonduvate andmete
elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning
ülevaadete koostamine.“;
3) paragrahvi 752 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Laevade infosüsteemi peetakse laevade järelevalve andmekogu ning sellesse kantakse
järgmised andmed:
1) menetluse andmestik;
2) riikliku järelevalve andmestik;
3) auditi ja ülevaatuse andmestik.
(22) Isikuandmeid säilitatakse 30 aastat alates laeva kustutamisest laevade infosüsteemist.
Pärast tähtaja möödumist andmed kustutatakse.“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn „....“ ...................... 2022. a.
_________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „....“ ...................... 2022. a.
2
29.11.2021
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Muudatustega luuakse õiguslik alus laevade infosüsteemi kasutuselevõtuks, mis aitab kaasa
Eesti laevanduse konkurentsivõime kasvule. See võimaldab laevaomanikele ja nende
esindajatele ühelt poolt teha infosüsteemi kaudu taotlusi oma laeva registreerimiseks või
ülevaatuse teostamiseks ning saada ülevaadet oma laevadest ning kehtivatest tunnistustest.
Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus,
kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib
ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid. Infosüsteemi kaudu saab elektrooniliselt väljastada
tunnistusi, mis on eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud
andmeid.
Laevade infosüsteemis olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks
vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja
Piirivalveamet ja Keskkonnaamet, kes saavad andmekogusse kantud andmete alusel veenduda,
kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu või kas näiteks isikkoosseis on
teatud tegevuseks kvalifitseeritud ning kompetentne.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud ja keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Anton Merits (tel: 715
3423, e-post:
[email protected]). Eelnõu õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-
post:
[email protected]).
Keeletoimetuse tegi Anton Merits.
1.3. Märkused
Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS)
01.01.2021. a redaktsiooni (RT I, 10.12.2020, 1) ning meresõiduohutuse seaduse (edaspidi
MSOS) 01.06.2021. a redaktsiooni (RT I, 31.05.2021, 7).
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Transpordiamet on arendanud uue infosüsteemi (laevade infosüsteem – edaspidi LIS). IT-
arenduse eesmärk on kaasajastada Eesti laevade ülevaatuste ja tunnistuste väljastamise (siiani
suuresti paberipõhised) protsesse ning konsolideerida laevade andmeid sisaldavaid registreid.
Selleks luuakse kaasaegne infosüsteem, mis liidestatakse X-tee kaudu erinevate seotud
osapooltega, et tagada laevade ajakohased andmed, ristkasutus ja infovahetus ning kaasaegsed
e-teenused kliendile. LIS hõlmab nelja erinevat alaminfosüsteemi:
- laevade järelevalve andmekogu;
- esimene laevapereta prahitud laevade registrer;
- teine laevapereta prahitud laevade register;
- riigihaldusülesandeid täitvate laevade register.
Andmekogusid reguleerivad õigusaktid aga kirjeldavad neid praegu eraldiseisvate, omavahel
üle x-tee andmeid vahetavate andmekogudena:
- 2020. a jõustunud LaevaRS muudatustega kehtestati esimese ja teise laevapereta
prahitud laevade register, LaevaRS § 97 lõike 3 alusel kehtestati andmekogu
põhimäärus.
- 2021. a jõustunud MSOS muudatustega kehtestati laevade järelevalve andmekogu,
MSOS § 752 lõike 4 alusel kehtestati andmekogu põhimäärus.
Ükski loetletud andmekogudest ei ole praeguseks riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA)
registreeritud. Sellest lähtuvalt ei kooskõlastanud Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) ega
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) 2021. a suvel LIS-i kui peainfosüsteemi kasutuselevõttu ning
soovitas koostada mitme erineva andmekogu põhimääruse1 asemel ühe tervikliku põhimääruse.
See omakorda eeldab muudatusi aluseks olevates seadustes (LaevaRS ja MSOS).
Muudatustega luuakse õiguslik alus LIS-i kui uue üleminfosüsteemi kasutuselevõtuks. See
aitab kaasa Eesti merenduse konkurentsivõime tõusule, kuivõrd see pakub klientidele paremaid
ja mugavamaid teenuseid veebipõhise e-kanali kaudu. Klientideks on eelkõige laevaomanikud,
kellel on soov tuua oma laev Eesti lipu alla – neile tekib ühes süsteemis ülevaade oma laevadest
koos tehnilise dokumentatsiooni ning kogu sertifitseerimise poolega. Samuti on klientideks ka
reederid, operaatorid või laevaagendid, kellele omanik on delegeerinud laevaga seotud
äritegevuse. Uue süsteemi käivitamisel saab klient LIS-i kaudu kogu infovahetuse ning tal on
võimalik registreerida laeva, teha tellimusi nt laeva ülevaatuse tegemiseks ning esitada
Transpordiametile päringuid. LIS saadab kliendile ka teavitusi tulevikusündmuste kohta (nt
laevatunnistuse kehtivuse lõppemisel). LIS-i kaudu saab laevale väljastada tunnistusi, mis on
eelseadistatud ja sisaldavad juba konkreetse laeva ja ülevaatusega seotud andmeid.
Samaaegselt on see töövahendiks Transpordiameti järelevalveametnikele, kellele tekib uus,
kaasaegne menetluskeskkond, mis tõstab töö kvaliteeti, kiirendab protsesse ja automatiseerib
ülevaatuse käigus tehtavaid toiminguid.
Eelnõule ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, kuna Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei
kaasne seaduseelnõu seadusena rakendamisega olulist õiguslikku muudatust või muud olulist
mõju. Infosüsteem on välja töötatud, IT-arendus lõpule viidud ning LIS-i koosseisu kuuluvad
registrid on seaduse tasandil reguleeritud, ent kehtivaid õigusakte on vaja RIA ja AKI tagasiside
tõttu korrigeerida. Pärast eelnõu ning põhimääruse kavandi valmimist on AKI-l võimalik
kooskõlastada infosüsteemi asutamine RIHA-s.
1
Nendeks on:
- majandus- ja taristuministri 7. juuni 2021. a määrus nr 31 „Laevade järelevalve andmekogu põhimäärus“;
- majandus- ja taristuministri 16. juuli 2020. a määrus nr 45 „esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise
laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus“;
- teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 29 „Laevapileti andmed ja selle väljastamise korra kinnitamine“.
Eelnõu materjalidele on lisatud põhimääruse kavand, mis on koostatud MSOS-i ja LaevaRS-i
volitusnormide alusel.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kuivõrd LIS hõlmab alaminfosüsteeme, mis on reguleeritud nii LaevaRS-i (esimese ja teise
laevapereta prahitud laevade register, riigihaldusülesandeid täitvate laevade register) kui ka
MSOS-iga (laevade järelevalve andmekogu), viiakse eelnõuga sisse muudatused mõlemasse
seadusesse.
Uus LIS võimaldab:
- pidada arvestust Eestis registreeritud laevade, väikelaevade, ja teisaldatavate
ujuvvahendite meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse osas tehtava auditeerimise,
järelevalve ja ülevaatuse kohta;
- pidada arvestust laeva kehtivate dokumentide üle, mis on MSOS-iga nõutud ja mis
kinnitavad laeva vastavust ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuetele;
- pidada arvestust ja teostada järelevalvet meresõiduohutusalaselt auditeeritavate
reederite ehk isikute üle, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja
vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest;
- pidada arvestust ja teostada järelevalvet esimese laevapereta prahitud laevade registrisse
kantud laevade üle (vähemalt 12-meetrise üldpikkusega merelaevad, mille vastutaval
isikul on tegevuskoht Eestis);
- pidada arvestust ja teostada järelevalvet teise laevapereta prahitud laevade registrisse
kantud laevade üle;
- pidada arvestust riigihaldusülesandeid täitvate laevade üle.
Ühtse infosüsteemi loomisega tekib võimalus laialdasemaks tegevuse analüüsiks ning
masinloetavate andmete ristkasutuseks erinevate süsteemide ja andmekasutajate vahel. Sellest
tulenevalt on LIS-i loomisel suurt tähelepanu pööratud esmaste andmete sisestamise
kvaliteedile andme valdajate poolt. Rakenduses on klientide iseteeninduse pool, kus
laevaomanikud või nende esindajad saavad sisestada iseseisvalt kogu vajaliku andmestiku ning
selle põhjal teha taotlusi. Menetlejal on seeläbi parem võimalus sisestatud andmete
kontrollimiseks ja töötlemiseks. Kõik tegevused infosüsteemis on tuvastatavad läbi erineva
taseme logide ning isikupõhise autentimise.
LaevaRS muutmine
LaevaRS § 16 sõnastust muudetakse. Tegemist on volitusnormiga, mis reguleerib laevapileti2
vormi ja selle väljastamise korda. LaevaRS § 16 alusel kehtestatud määrus reguleerib ka
riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu pidamist, ehkki praegune volitusnorm ei näe
alust vastava andmekogu kehtestamiseks. Volitusnormi korrastatakse selliselt, et see jääb
reguleerima üksnes laevapiletile kantavaid andmeid ja selle väljastamise korda – see omakorda
eeldab määruse kehtestamist uues sõnastuses. Määruse kavand on seletuskirjale lisatud.
LaevaRS § 34 lõiget 1 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt peetakse esimest ja teise
laevapereta prahitud laevade registreid laevade infosüsteemis. Kõnealuses sättes mainitakse
registreid esmakordselt, mistõttu on õigusselguse huvides vajalik täpsustada, et tegemist on
LIS-i alaminfosüsteemidega.
2
Laevapilet väljastatakse riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele.
LaevaRS § 93 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt LaevaRS § 97 muutmisest. Sätte
kohaselt sätestatakse esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantavad
andmed esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri põhimääruses. Sisuliselt viiakse
säte üle § 97 lõikesse 3.
LaevaRS § 97 sõnastust muudetakse. Kehtiv sõnastus viitab esimese ja teise laevapereta
prahitud laevade registritele – need registrid jäävad pärast muudatust küll alles, kuid on edaspidi
LIS-i alaminfosüsteemid. Sellest tulenevalt on §-s 97 korrektne viidata LIS-ile kui
üleminfosüsteemile.
Lõikes 1 on selgitatud LIS-i eesmärk LaevaRS-i vaates – selleks on arvestuse pidamine ja
järelevalve teostamine esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registritesse kantud
laevade ning riigihaldusülesandeid täitvate laevade üle.
Lõike 2 kohaselt on LIS-i vastutav töötleja Transpordiamet.
Lõikega 3 loetletakse andmekogud, mis kuuluvad LIS-i koosseisu. Need on:
- esimene laevapereta prahitud laevade register
- teine laevapereta prahitud laevade register
- riigihaldusülesandeid täitvate laevade register.
Lisaks kuulub LIS-i andmekoosseisu laevade järelevalve andmekogu, milles talletatakse
MSOS-i alusel tehtavad toimingud.
Lõikega 4 määratletakse LIS-i kantavad andmed. Nendeks on esimese ja teise laevapereta
prahitud laevade registrite andmed, mis on nimetatud LaevaRS § 93 lõikes 1 – laeva ja laeva
omaniku, laeva prahtija ning vastutava isiku andmed. Samuti kantakse LIS-i andmed
riigihaldusülesandeid täitva laeva ning selle omaniku kohta. Täpsem andmete loetelu
sätestatakse LIS-i põhimääruses, mille kavand on lisatud eelnõu materjalide juurde.
Lõikega 5 reguleeritakse isikuandmete säilitamist. LIS-is töödeldavate isikuandmete hulk on
minimaalne, nendeks on laeva omaniku, prahtija ja vastutava isiku nimi ja isikukood. Kui laev
kustutatakse LIS-ist (eelkõige esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist),
registriosadesse kantud andmed arhiveeritakse ning need säilitatakse 30 aastat alates laeva
kustutamisest registrist. Pärast säilitamistähtaja möödumist andmed kustutatakse. Täpsem
regulatsioon sätestatakse LIS-i põhimääruses.
Lõikega 6 kehtestatakse volitusnorm LIS-i põhimääruse kehtestamiseks.
MSOS-i muutmine
MSOS-i 142. peatükis asendatakse läbivalt viide laevade järelevalve andmekogule viitega LIS-
ile. Nagu eespool selgitatud, on laevade järelevalve andmekogu üks LIS-i
alaminfosüsteemidest. Selle kaudu toimub Eestis registreeritud laevade, väikelaevade ja
teisaldatavate ujuvvahendite, reederi meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse, turvalisuse
nõuetele vastavuse ning laevapere liikmete töö- ja elamistingimuste vastavusega seonduvate
andmete ja nende alusel Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku
järelevalve toimingute ja menetlustega ning otsuste ja ettekirjutustega seonduvate andmete
elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning
ülevaadete koostamine.
MSOS § 752 lõike 1 sõnastust muudetakse. Säte reguleerib infosüsteemi eesmärki, võrreldes
kehtiva lõike 1 sõnastusega on seda täiendatud andmetega laevapere liikme töö- ja
elamistingimuste kohta. Infosüsteemi kantakse auditi või ülevaatuse tulemusel väljastatud
tunnistuste kohta kantakse andmestikku kõik meresõiduohutuse seaduse alusel väljastatavad
rahvusvahelistele konventsioonidele ja Eesti õigusele vastavad tunnistused ja nende andmed
laeva tehnilise seisukorra, laeva ja reederi meresõiduohutuse korraldamise süsteemi, laeva
turvalisuse ning ka laevapere liikme töö- ja elamistingimuste kohta, kuid lõike 1 praegusest
sõnastusest seda ei tulene. Muudatusega vastuolu kõrvaldatakse.
MSOS § 752 täiendatakse lõikega 21, mis täpsustab, et LIS-i infosüsteemi kantakse laevade
järelevalve andmekogu andmed – nendeks on menetluse, riikliku järelevalve ning auditi ja
ülevaatuse andmestikud. Laevade järelevalve andmekogus peetakse arvestust laeva kehtivate
dokumentide üle, mis on meresõiduohutuse seadusega nõutud ja mis kinnitavad laeva vastavust
ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuetele. Samuti peetakse arvestust meresõiduohutusalaselt
auditeeritavate reederite ehk isikute üle, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused
ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt
SOLAS konventsiooni alusel kehtestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise
korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (ISM koodeks).
Täpsem andmekoosseis sätestatakse MSOS-i § 75 lõike 4 alusel LIS-i põhimääruses.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Seadusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju riigi
julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Kavandatav muudatus: laevade infosüsteemi kasutuselevõtt
Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: laevaomanikud, kes soovivad laeva registreerida Eesti lipu alla, samuti nende
esindajad (reederid, operaatorid, agendid).
Mõju kirjeldus: LIS on üheks osaks Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise projektist.
Muudatuse eesmärk on kaasajastada Eesti laevade ülevaatuste ja tunnistuste väljastamise siiani
suuresti paberipõhiseid protsesse ning konsolideerida laevade andmeid sisaldavaid registreid.
Ühtse infosüsteemi loomisega tekib võimalus laialdasemaks tegevuse analüüsiks ning
masinloetavate andmete ristkasutuseks erinevate süsteemide ja andmekasutajate vahel. Sellest
tulenevalt on süsteemi loomisel suurt tähelepanu pööratud esmaste andmete sisestamise
kvaliteedile andme valdajate poolt. Rakenduses on klientide iseteeninduse pool, kus
laevaomanikud või nende esindajad saavad sisestada iseseisvalt kogu vajaliku andmestiku ning
selle põhjal teha taotlusi. Menetlejal on seeläbi parem võimalus sisestatud andmete
kontrollimiseks ja töötlemiseks. Kõik tegevused infosüsteemis on tuvastatavad läbi erineva
taseme logide ning isikupõhise autentimise.
Infosüsteem tagab andmekogule lihtsustatud funktsionaalsuse, mis põhineb taotlus - menetlus
- otsus põhimõttel, kus huvitatud isik esitab iseteeninduskeskkonnas nõutud andmed, lisab
vajadusel digitaliseeritud failid, mis tõendavad andmete õigsust ning esitab soovikohase
taotluse Transpordiametile. Andmekogu loomisega muudetakse paberkandjal toimuv menetlus
keskkonnasõbralikumaks ning operatiivsemaks, luues laevade järelevalvetoimingute ning
registritoimingute tegemiseks veebipõhise platvormi koos väliste liidestustega teistesse
registritesse. See võimaldab rakendada OOP (Once only principle), st ühekordse andmehõive
põhimõtet laevadega seotud menetlustes.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tuleb arvestada, et kõnealuse muudatuse elluviimiseks
muudeti LaevaRS-i 2020. a ning MSOS-i 2021. a, kuid need muudatused ei olnud piisavad uue
infosüsteemi registreerimiseks ning kasutuselevõtuks. Kõnealuse eelnõu puhul on tegemist
tehnilise muudatusega, mis võimaldab LIS-i infosüsteemi ametlikult registreerida ja kasutusele
võtta – LIS-i koosseisu kuuluvad registrid (laevade järelevalve andmekogu, esimesse ja teise
laevapereta prahitud laevade registrid, riigihaldusülesandeid täitvate laevade register) on
MSOS-is ja LaevaRS-is juba reguleeritud. Samuti on lõpule viidud LIS-i kasutuselevõtuga
seotud süsteemiarendus – teisisõnu on süsteem tänaseks kasutusvalmis, kuid seda ei ole RIHA-
s kooskõlastatud.
Sellest tulenevalt ei kaasne kõnealuse muudatusega olulist mõju.
Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste töökorraldusele.
Mõju sihtrühm: Transpordiameti järelevalveametnikud.
Mõju kirjeldus: Muudatus avaldab positiivset mõju Transpordiameti järelevalveametnikele.
Transpordiameti järelevalvetöö muutub tõhusamaks ning klientidega suhtlus operatiivsemaks,
ühtlasi on Transpordiametil edaspidi võimalik hakata dokumente välja andma elektroonilisel
kujul. Samuti on järelevalveametnikel senisest paremini võimalik kontrollida sisestatud
andmeid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
LIS-i arendustööd on lõpule viidud, tegevuse elluviimise tähtaeg oli 30.06.2020. Tegevuse
maksumus oli 912 000 eurot, infosüsteemi arendused rahastati Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetme 8.1 „Integreeritud mereseire arendamise
toetusest“.
8. Rakendusaktid
Eelnõu jõustumine seadusena eeldab järgmiste rakendusaktide kehtestamist:
- Laevapiletile kantavad andmed ja selle väljaandmise kord
- Laevade infosüsteemi põhimäärus.
Rakendusaktide kavandid on lisatud eelnõu materjalide juurde.
Eelnõu jõustumisel tunnistatakse kehtetuks järgmised rakendusaktid:
- Teede- ja sideministri 05. juuni 1998. a määrus nr 29 „Laevapileti andmed ja selle
väljastamise korra kinnitamine“
- majandus- ja taristuministri 7. juuni 2021. a määrus nr 31 „Laevade järelevalve
andmekogu põhimäärus“
- majandus- ja taristuministri 16. juuli 2020. a määrus nr 45 „Esimese laevapereta
prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja
registrite pidamise põhimäärus“
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile ja Maaeluministeeriumile.
Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemide Ametile ja Andmekaitse
Inspektsioonile.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus
eelnõu seletuskirja lisa
KAVAND 1
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Laevapiletile kantavad andmed ja selle väljaandmise kord
Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 16 alusel.
§ 1. Laevapiletile kantavad andmed
§ 2. Laevapileti väljaandmise taotlus ja sellele lisatavad dokumendid
§ 3. Otsuse tegemine
§ 4. Teatamiskohustus
§ 5. Laevapileti kehtivuse pikendamine
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
KAVAND 2
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Laevade infosüsteemi põhimäärus
Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 97 lõike 4 ning
meresõiduohutuse seaduse § 752 lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Infosüsteemi pidamise eesmärk
Laevade infosüsteemi (edaspidi infosüsteem) eesmärk on:
1) Eestis registreeritud laevade, väikelaevade ja teisaldatavate ujuvvahendite (edaspidi laev),
reederi meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse, turvalisuse nõuetele vastavuse ning
laevapere liikmete töö- ja elamistingimuste vastavusega seonduvate andmete ja nende alusel
Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve toimingute ja
menetlustega ning otsuste ja ettekirjutustega seonduvate andmete elektrooniline talletamine,
süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning ülevaadete koostamine;
2) arvestuse pidamine ja Transpordiameti järelevalve teostamine laevade üle, mis laeva
lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 24 lõike 2 järgi on saanud õiguse kanda Eesti riigilippu;
3) arvestuse pidamine ja Transpordiameti järelevalve teostamine riigihaldusülesandeid täitvate
laevade üle.
§ 2. Infosüsteemi pidamine
(1) Infosüsteemi peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina.
(2) Infosüsteemi alusdokumendid on elektroonilised või paberkandjal. Paberkandjal
alusdokumentide andmed kantakse infosüsteemi elektrooniliselt, välja arvatud joonised ja
tehniline dokumentatsioon, mille olemasolu kohta paberkandjal tehakse andmekogusse märge.
(3) Infosüsteem on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga.
(4) Andmete turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass on K2T1S1.
§ 3. Infosüsteemi ülesehitus
Infosüsteem koosneb järgmistest registritest:
1) laevade järelevalve andmekogu;
2) esimene laevapereta prahitud laevade register;
3) teine laevapereta prahitud laevade register;
4) riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu.
§ 4. Andmevahetus teiste andmekogudega
Infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle
pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid teisest riigi andmekogust
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu järgmiselt:
1) rahvastikuregistrist füüsilise isiku nimi ja isikukood;
2) äriregistrist laevaomaniku või reederi nimi, registrikood, seadusjärgse esindaja nimi ja
esindusõiguse ulatus ning kontaktandmed;
3) liiklusregistrist väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide andmebaasi
andmed;
4) laevakinnistusraamatust laeva ja selle omaniku andmed;
5) aadressiandmete süsteemist kontakt- ja aadressi andmed.
§ 5. Juurdepääs infosüsteemile ja infosüsteemi kantud andmetele
(1) Infosüsteemis töödeldavad andmed väljastatud tunnistuse kehtivuse ning registriosa andmed
laeva ja omaniku kohta on avalikud.
(2) Infosüsteemis töödeldavatele ning lõikes 1 nimetamata andmetele on isikul juurdepääs
üksnes enda ja temaga seotud laeva andmete ulatuses.
(3) Maaeluministeeriumil ning Põllumajandus- ja Toiduametil on juurdepääs kalalaevade kohta
infosüsteemi kantud andmetele kalamajandust puudutavate ülesannete täitmiseks.
(4) Politsei- ja Piirivalveametil ning Keskkonnaametil on juurdepääs järelevalvetoiminguteks
vajalikele andmetele.
(5) Juurdepääs infosüsteemi andmete esitamiseks ja neis muudatuste tegemiseks võimaldatakse
infosüsteemi veebipõhises kasutajaliideses.
§ 6. Andmete säilitamine
(1) Laevale väljastatud tunnistust säilitatakse viis aastat pärast selle kehtivuse lõppemist.
(2) Laevade järelevalve andmekogus töödeldavaid muid andmeid säilitatakse 30 aastat
laevakinnistusraamatust. esimesest laevapereta prahitud laevade registrist, teisest laevapereta
prahitud laevade registrist, riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogust või
liiklusregistrist kustutamisest.
(3) Laevade järelevalve andmekogusse andmete sisestamise, muutmise, kustutamise ja
vaatamise logi säilitatakse kaks aastat vastava logimise päevast arvates.
(4) Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrite ning riigihaldusülesandeid täitvate
laevade andmekogu registriosasid ja neisse kantud andmeid ja dokumente hoitakse registris
avatuna kuni laeva registrist kustutamiseni.
(5) Kui laev kustutatakse esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist või
riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogust, arhiveeritakse registriosadesse kantud
andmed ja dokumendid.
(6) Lõikes 5 nimetatud arhiveeritud andmeid ja dokumente säilitatakse 30 aastat alates laeva
kustutamisest registrist.
(7) Säilitamistähtaja ületanud elektrooniliselt kogutud andmed kustutatakse ning paberkandjal
olevad dokumendid hävitatakse.
2. peatükk
Laevade järelevalve andmekogu
§ 7. Laevade järelevalve andmekogu koosseis
Laevade järelevalve andmekogu koosneb järgmistest andmestikest:
1) menetluse andmestik;
2) riikliku järelevalve andmestik;
3) auditi ja ülevaatuse andmestik.
§ 8. Menetluse andmestik
Menetluse andmestikku kantakse järgmised andmed:
1) järelevalveametniku ees- ja perekonnanimi, struktuuriüksus, ametinimetus, telefoninumber
ja e-posti aadress;
2) juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi;
3) juriidilise isiku registrikood või füüsilise isiku isikukood;
4) juriidilise isiku asukoha või füüsilise isiku elukoha aadress;
5) isiku e-posti aadress.
6) juriidilise või füüsilise isiku esindaja nimi;
7) esindaja volituse kehtivusaeg ja ulatus.
§ 9. Riikliku järelevalve andmestik
(1) Riikliku järelevalve andmestikku kantakse järgmised andmed:
1) menetlustoimingu liik;
2) menetlustoimingu läbiviimise koht – riik, haldusüksus, sadam;
3) menetlustoimingu alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg koos ajavööndiga;
4) menetlustoimingu läbiviinud järelevalveametnik.
5) riikliku järelevalve otsuse sisu;
6) puuduse liik, kirjeldus, ettekirjutuse tegemise alus ja menetleja märkused;
7) rakendatud meetmed;
8) puuduse kõrvaldamise tähtaeg ja selle pikendamised;
9) ettekirjutuse saanud isiku nimi.
(2) Riikliku järelevalve käigus tuvastatud puuduse kõrvaldamise kohta kantakse järgmised
andmed:
1) puuduse seisund;
2) puuduse kõrvaldamise meetmed;
3) puuduse kõrvaldamise aeg;
4) märge ja selgitus puuduse kõrvaldamise kohta;
5) puuduse kõrvaldamise kinnitamise aeg ja kõrvaldamist kinnitanud järelevalveametnik;
§ 10. Auditi ja ülevaatuse andmestik
(1) Auditi ja ülevaatuse andmestikku kantakse järgmised taotluse andmeid:
1) taotluse liik;
2) taotluse aluseks oleva laeva nimi ja registrinumber;
3) taotluse põhjendus;
4) taotlusega seotud dokumendid;
5) auditi või ülevaatuse soovitud aeg ja koht;
6) kinnitus järelevalveametniku lähetuskulude hüvitamise garanteerimise kohta;
7) taotluse seisund;
8) nõuetest vabastuse põhjendus;
9) nõuetest vabastuse otsus.
(2) Auditi ja ülevaatuse andmestikku kantakse järgmised auditi või ülevaatuse andmed:
1) auditi või ülevaatuse liik;
2) väikelaeva ülevaatuse korral – väikelaeva liik, kütuse liik, mootori CE-märgis, päramootori
kaal, väikelaeva tootja nimi ja riik, hüdrometeoroloogilised piirangud, lisapiirangud;
3) laeva tehnilise ülevaatuse korral – sõidupiirkond, mereala, lisapiirangud, jääklass, kiilu
mahapaneku aeg, vabaparda kõrgus, hüdrometeoroloogilised piirangud, tekkide arv;
4) auditi või ülevaatuse koht – riik, linn, sadam;
5) auditi läbiviimise aadress vastutava isiku või reederi auditi korral;
6) auditi või ülevaatuse alustamise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg koos ajavööndiga;
7) auditi või ülevaatuse komisjoni juht ja komisjoni liikmed;
8) auditi või ülevaatuse seisund;
9) auditi või ülevaatusega seotud dokumendid – kontroll-lehed, kontroll-lehe kinnitanud
järelevalveametnik, kontroll-lehel olevad nõuded, käsitsi lisatud nõude sisu, kontroll-lehe
seisund.
10) andmed mittevastavuse kohta;
11) auditi või ülevaatuse tulemus ja otsus.
(3) Mittevastavuse kohta töödeldakse järgmisi andmeid:
1) mittevastavuse akti kuupäev;
2) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse liik, kirjeldus, viide õiguslikule alusele;
3) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise meetmed;
4) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise tähtaeg;
5) lisaauditi vajalikkus;
6) mittevastavuse akti saanud isiku nimi;
7) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise aeg;
8) märge ja selgitus mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise kohta;
9) mittevastavuse ja olulise mittevastavuse kõrvaldamise kinnitamise aeg ja kõrvaldamist
kinnitanud järelevalveametnik.
(4) Auditi või ülevaatuse tulemuse ja otsuse kohta töödeldakse järgmised andmed:
1) auditi või ülevaatuse tulemuse ja otsuse sisu;
2) väikelaeva ülevaatuse otsus;
3) auditi või ülevaatuse kinnitamise aeg;
4) auditi või ülevaatuse aruande saanud kapteni või reederi nimi;
5) järelevalveametniku tähelepanek, märkus, kommentaar;
6) järelevalveametniku auditi või ülevaatuse töötundide summa tundides.
(5) Riigilõivu kohta kantakse andmestikku järgmised andmed:
1) riigilõivu summa;
2) maksja nimi;
3) maksja isiku- või registrikood;
4) maksja konto number;
5) makse selgitus;
6) makse dokumendi number;
7) makse laekumise kuupäev;
8) saaja viitenumber;
9) riigilõivu summa;
10) laekunud makse;
11) makse kasutamata jääksumma eurodes.
(6) Väljastatud tunnistuste kohta kantakse andmestikku järgmised andmed:
1) dokumendi andja;
2) dokumendi pealkiri;
3) dokumendi number;
4) dokumendi liik;
5) väljaandmise või koostamise kuupäev;
6) kehtivuse lõppkuupäev;
7) dokumendi pikendused;
8) dokumendi pikendamise ülevaatuse koht;
9) unikaalne tuvastusnumber (UTN);
10) dokumendi allkirjastaja nimi.
11) dokumendi allkirjastamise aeg.
§ 11. Andmete andmekogusse esitamine
(1) Riikliku järelevalve andmestiku ning auditi ja ülevaatuse andmestiku andmed esitab
andmekogusse vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul pärast auditi, ülevaatuse või riikliku
järelevalve toimingu teostamist.
(2) Menetluse andmestiku ning auditi ja ülevaatuse andmestiku andmed taotluse kohta esitab
andmekogusse vastutav töötleja kahe tööpäeva jooksul pärast reederilt taotluse saamist.
(3) Andmed esitatakse andmekogusse veebipõhise kasutajaliidese kaudu või andmekogude
andmevahetuskihi kaudu teisest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku
isiku andmekogust.
§ 12. Andmete töötlemine
(1) Ebaõigete andmete avastamisel andmekogus või kui reeder esitab avalduse andmete
muutmiseks andmekogus, teeb vastutav töötleja andmekogus paranduse kahe tööpäeva jooksul
ebaõigetest andmetest teadasaamise või avalduse esitamise päevast arvates.
(2) Vastutaval töötlejal on õigus kontrollida reederilt esitatud andmete ja dokumentide õigsust,
nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist.
(3) Vastutav töötleja on kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus esitatud
andmete õigsuses.
(4) Kui reederi avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita andmekogu
vastutava töötleja poolt määratud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab
andmekogu vastutav töötleja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult.
(5) Andmekogu andmete kõiki sisestamisi, muutmisi ja kustutamisi ning andmete, mis ei ole
avalikud, vaatamisi ning väljastamisi logitakse. Logi sisaldab kirje looja ja loomise aja, muutja
ja muutmise aja, kustutaja ja kustutamise aja, vaataja ja vaatamise aja ning väljastaja,
väljastamise aja ja väljastatud andmete saaja andmeid.
3. peatükk
Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrid
§ 13. Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrite koosseis
Registrite koosseisu kuuluvad menetluse andmed ja registriosasse kantavad andmed.
§ 14. Menetluse andmed
Menetluse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
1) laeva registrisse kandmise avalduse vastuvõtmise kuupäev;
2) laeva registrinumber selle olemasolul;
3) täiendavate dokumentide või kirjavahetuse saabumise aeg;
4) riigilõivu tasumise andmed;
5) avalduse esitaja nimi ja isiku- või registrikood;
6) avalduse sisu kirjeldus;
7) tehtud otsuste aeg.
§ 15. Registriosa
(1) Iga laeva kohta avatakse eraldi kahest jaost koosnev registriosa.
(2) Registriosa andmed koosnevad registriosa 1. jao ja 2. jao andmetest.
(3) Registriosa 1. jao pealkiri on „Laev“ ja registriosa 2. jao pealkiri on „Laeva prahtija“.
(4) Registriosa on digitaalne.
§ 16. Registriosa 1. jagu
Registriosa 1. jakku „Laev“ kantakse järgmised andmed:
1) laeva registreerimise aeg ja registrinumber;
2) laeva nimi ja laeva endised nimed, endise nime kehtivuse kuupäev;
3) laeva liik kasutusala järgi;
4) laeva kategooria;
5) olemasolul Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber;
6) olemasolul laeva kutsung;
7) kalalaeva puhul pardanumber;
8) laeva kodusadam;
9) laeva ehitusaasta;
10) laeva ehituskoht (linn ja riik);
11) laeva ehitaja (tehase nimi);
12) laevakere põhimaterjal;
13) peamasina tüüp, arv ja peamasina võimsus kilovattides ning andmete olemasolul peamasina
mark;
14) kogumahutavus, puhasmahutavus, kogupikkus, pikkus, laius, parda kõrgus, süvis ning
andmete olemasolul kandevõime.
15) ametliku mõõdukirja väljaandja ja väljaandmise aeg;
16) reisijate arv reisilaeval;
17) olemasolul laeva klassifikatsiooniühingu nimi, klassifikatsiooniühingu poolt laevale antud
registreerimisnumber ning klassifikatsioonitunnistuse kehtivuse tähtaeg;
18) viide Eesti riigilipu kandmise aluseks olevale õigusnormile;
19) registrist kustutamise kuupäev, põhjus ja alus.
§ 17. Registriosa 2. jagu
(1) Registriosa 2. jakku „Laeva prahtija“ kantakse järgmised andmed:
2) laevapereta prahitud laeva prahtija andmed ja kontaktandmed;
3) vastutava isiku olemasolul tema andmed ja kontaktandmed;
4) laeva omaniku või ühiste omanike andmed ja kontaktandmed;
5) laeva omaniku või ühiste omanike omandiosa suurus ja omandiosade koguarv;
6) prahilepingu sõlmimise ja lepingu lõppemise kuupäev;
7) laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks nõusoleku andnud
algregistririik, nõusoleku andmise kuupäev ning loa kehtivusaeg;
8) laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks nõusoleku andnud laeva
omaniku nõusoleku andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg;
9) laevapereta prahitud laeva liputunnistuse või ajutise liputunnistuse kehtivusaeg.
(2) Esimese laevapereta prahitud laevade registri korral kantakse registriosa 2. jakku täiendavalt
vastutava isiku tegevuskoha andmed.
(3) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivusaja pikendamisel täiendatakse lõike 1
punktide 6–8 nimetatud andmete kandeid.
(4) Laeva allprahtimise korral kantakse registriosa 2. jakku täiendavalt järgmised andmed:
1) laevapereta prahitud laeva allprahtija andmed ja kontaktandmed;
2) allprahilepingu sõlmimise ja lepingu lõppemise kuupäev.
(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud isikuandmed on järgmised andmed:
1) füüsilise või juriidilise isiku nimi;
2) füüsilise isiku isikukood või selle puudumisel sünniaeg või juriidilise isiku registrikood või
registreerimisnumber.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud isiku kontaktandmed on järgmised andmed:
1) füüsilise isiku asukoha või elukoha aadress või juriidilise isiku asukoha aadress;
2) telefoninumber koos suunakoodiga;
3) e-posti aadress.
§ 18. Andmete esitamine, nende õigsus ja kandmine registritesse
(1) Registritele esitab andmed laevapereta prahitud laeva prahtija.
(2) Registrikande alusdokumentide ja alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest
vastutab andmete esitaja.
(3) Registripidaja tagab, et registrisse kantud andmed vastavad andmete esitaja poolt esitatud
andmetele.
(4) Registrisse kantud andmete või nende aluseks olevate asjaolude muutumise korral peab
andmete esitaja esitama registripidajale viivitamata õiged andmed ja kirjaliku avalduse andmete
muutmiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõivu.
(5) Kui registripidaja avastab registris ebaõiged andmed või kui andmete esitaja esitab avalduse
andmete muutmiseks, parandab registripidaja nimetatud andmed registris viie tööpäeva jooksul
nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates.
(6) Registripidajal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda
täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale
mõistliku tähtaja.
(7) Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle
registripidaja poolt antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab
registripidaja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult.
4. peatükk
Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu
§ 19. Andmekogu koosseis
Andmekogusse kantakse menetluse andmed ja registriosasse kantavad andmed.
§ 20. Menetluse andmed
Menetluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) laeva registrisse kandmise avalduse vastuvõtmise kuupäev;
2) laeva registrinumber selle olemasolul;
3) täiendavate dokumentide või kirjavahetuse saabumise aeg;
4) riigiasutuse esindaja nimi ja volitus;
5) avalduse sisu kirjeldus;
6) tehtud otsuste aeg.
§ 21. Registriosa
(1) Iga laeva kohta avatakse eraldi kahest jaost koosnev registriosa
(2) Registriosa andmed koosnevad registriosa 1. jao ja 2. jao andmetest.
(3) Registriosa 1. jao pealkiri on „Laev“ ja registriosa 2. jao pealkiri on „Laeva omanik“.
(4) Registriosa on digitaalne.
§ 22. Registriosa 1. jagu
Registriosa 1. jakku „Laev“ kantakse järgmised andmed:
1) laeva registreerimise aeg ja registrinumber;
2) laeva nimi ja laeva endised nimed, endise nime kehtivuse kuupäev;
3) laeva tüüp kasutusala järgi;
4) olemasolul Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber;
5) olemasolul laeva kutsung;
6) laeva kodusadam;
7) laeva ehitusaasta;
8) laeva ehituskoht (linn ja riik);
9) laeva ehitaja (tehase nimi);
10) laevakere põhimaterjal;
11) peamasina tüüp, arv ja peamasina võimsus kilovattides ning andmete olemasolul
peamasina mark;
12) ametliku mõõtmise tulemused ametliku mõõdukirja järgi – kogumahutavus,
puhasmahutavus, kogupikkus, pikkus, laius, parda kõrgus, süvis ning andmete olemasolul
kandevõime;
13) ametliku mõõdukirja väljaandja ja väljaandmise aeg;
14) olemasolul laeva klassifikatsiooniühingu nimi, klassifikatsiooniühingu poolt laevale antud
registreerimise number ning klassifikatsioonitunnistuse kehtivuse tähtaeg;
15) viide Eesti riigilipu kandmise aluseks olevale õigusnormile;
16) registrist kustutamise kuupäev, põhjus ja alus.
§ 23. Registriosa 2. jagu
Laeva omaniku kohta kantakse registrisse riigivara valitseja ja laeva kasutaja nimi ning
kasutaja registrinumber ja asukoht.
§ 24. Andmete esitamine, nende õigsus ja kandmine andmekogusse
(1) Andmekogule esitab andmed laeva omanik.
(2) Registrikande alusdokumentide ja alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest
vastutab andmete esitaja.
(3) Registripidaja tagab, et registrisse kantud andmed vastavad andmete esitaja poolt esitatud
andmetele.
(4) Andmekogusse kantud andmete või nende aluseks olevate asjaolude muutumise korral peab
andmete esitaja esitama registripidajale viivitamata õiged andmed ja kirjaliku avalduse andmete
muutmiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõivu.
(5) Kui registripidaja avastab registris ebaõiged andmed või kui andmete esitaja esitab avalduse
andmete muutmiseks, parandab registripidaja nimetatud andmed registris viie tööpäeva jooksul
nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates.
(6) Registripidajal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda
täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale
mõistliku tähtaja.
(7) Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle
registripidaja poolt antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab
registripidaja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 25. Digitaalsele andmekogule üleminek
§ 26. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Majandus- ja taristuministri 7. juuni 2021. a määrus nr 31 „Laevade järelevalve andmekogu
põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
(2) Majandus- ja taristuministri 16. juuli 2020. a määrus nr 45 „Esimese laevapereta prahitud
laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise
põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 27. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta ……………