dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. detsember 2021
Viit
15-2/2021/6840-2
Registreeritud
6. detsember 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
TRINITI
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
15 Ehitusvaldkonna korraldamine
Sari
15-2 Ehitusreeglite ja normiloomega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-2/2021
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎RE Selgitustaotlus (pakimaja).msg52 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Ülle Reidi </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user4ca6cb69> Saaja: 'Sandor Elias | TRINITI' Teema: RE: Selgitustaotlus Oleme varasemalt andnud analoogilises küsimuses (pakimaja) alljärgneva seisukoha. Meie seisukoht ei ole muutunud. „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab selgitusi tuginedes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-le 3, mille kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Õigusalaste selgituste raames selgitame mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusalane selgitus ei ole foto, joonise või muu dokumendi alusel hinnangu andmine konkreetse ehitise kohta. Kindlasti ei anna me ka hinnanguid selle kohta, kas konkreetne asi on toode või ehitis või kas tegemist on hoone või rajatisega. Toon siinkohal ära kaalutlused, et hinnata, kas konkreetsel juhul tuleks lugeda mingit asja tooteks või ehitiseks ja seejärel ehitise korral kas hooneks või rajatiseks. On tooteid, mis oma kasutusviisi tõttu võiks kvalifitseeruda pigem ehitisteks, samas ei pruugi see vastata nende toodete algsele otstarbele. Primaarne probleem sellistel juhtudel ei ole asja kui toote hõlmamine nõuetega. Toote hõlmamine ei ole oluline neile kohalduvate nõuete korral, toodetele tuleb regulatsioon muudest õigusaktidest. Olulisust omab toodete hõlmamine ehitise mõistega üksnes põhjusel, et neil toodetel võib olla märkimisväärne mõju avaliku ruumi kujundamisel ja seega peab neid saama planeeringuliselt ja loamenetluslikult kohelda samamoodi kui ehitisi. On tooteid, mille mõju avaliku ruumi kujundamisele võib teatud kasutusviisi puhul olla vähemalt samaväärne tavatähenduslikult mõistetavate ehitiste mõjuga, näiteks merekonteinerit võib kasutada kui kioskit, garaaži, ehitussoojakut. Asjaolu, et näiteks merekonteineri algne kasutusotstarve oli kauba vedu, ei saa välistada asja käsitlemist ehitisena, kui kasutusotstarve selleks alust annab. Juhul, kui Te tuvastate, et konkreetsel juhul ei ole tegemist tootega (näiteks on mõju samaväärne tavatähenduslikult mõistetavate ehitiste mõjuga), tuleb lähtuda ehitusseadustikus (EhS) ehitistele kohaldatavast regulatsioonist. EhS ei kirjelda erinevaid ehitisi ega sisusta erinevate ehitiste mõisteid. Ehitise diferentseerimisel hooneteks või rajatiseteks tuleb lähtuda hoone mõistest tavatähenduses. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. EhS seletuskirja kohaselt on ehitise mõiste sisustamisel arvesse võetud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohta, mille kohaselt ei piisa ehitise määratlemisel üksnes selle tuvastamisest, kas asi on rajatud inimtegevuse käigus ning kas ja kuidas on see teisaldatav. Oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest. Kindlasti ei sisalda EhS lisad kõiki ehitisi ning mööname siinkohal, et teatud ehitisi saab käsitleda nii hoonete kui ka rajatistena. Konkreetsel juhul ei ole pakimajakese eesmärk pakkuda siseruumi viibimiseks, vaid eesmärk on pakiautomaadi ilmastikukindla kasutamise võimalus. Seega kontrollisin, kas tegemist võib olla näiteks varikatusega. Vaadeldes mõiste varikatus tavatähendust, siis varikatus kate, mis on püstitatud kaitseks ilmastikumõjude eest või rõhutamaks teatud funktsioone ehitatakse tavaliselt hoone sissepääsu kohale, kuid võib olla ka eraldiseisev, näiteks postide otsas. Mõiste tavatähenduse kindlaks tegemisel võtsin aluseks Eesti Keele Instituudi poolt peetava sõnaveebi (sisearhitektuuri terminibaas). Seega on varikatuse eesmärk kaitsta inimesi ilmastikuolude eest, kuid takistuseks võib siin saada see, et pakiautomaat on eraldatud neljast küljest. Siiski peaks minu hinnangul siinkohas ka kaaluma ja hindama pakiautomaadi paigaldamise lubatavust ilma seda ümbritsevate kaitsvate seinteta. Olukorras, kus pakiautomaadi püstitamine ilma ilmastiku eest kaitsvate seinteta oleks lubatav, samuti oleks lubatav näiteks kolmest küljest seintega piiritletud pakiautomaadi ehitamine (sellisel juhul puuduks hoone definitsioonis nimetatud siseruum), oleks ebamõistlik neljast küljest piiritletud pakiautomaadi püstitamist keelata. Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et hinnata tuleb ka seda, kas konkreetsel juhul on asja kasutamise otstarve pakkuda siseruumile omast viibimiskohta TalRKm 3-21-1299, p 21. Kindlasti tuleb hinnata ka ehitise vastavust planeeringule. Selleks, et teada saada, millised on ehitamise reeglid, tuleb eelkõige lugeda asukohas kehtivaid planeeringuid. Millised on planeeringuga seatud tingimused, saab planeeringust välja lugeda ja kehtivat planeeringut tõlgendada kohalik omavalitsus ise. Tõlgendus peab olema arusaadav ja tunduma loogiline ka avalikkusele. Seega tuleb kohalikul omavalitsusel tõlgendada planeeringut ise ja selle alusel otsustada, kas konkreetne kavandatav ehitis planeeringule vastab või mitte. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeeringuga seotud tingimusi ei analüüsi.“. Lugupidamisega Ülle Reidi Ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist From: Sandor Elias | TRINITI <[email protected]> Sent: Thursday, November 18, 2021 8:54 PM To: MKM info <[email protected]> Subject: Selgitustaotlus Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium! Pöördun selgitustaotlusega ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 2 sätestatud hoone mõiste tõlgendamise osas. EhS § 3 lg 2 sätestab, et hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Kas alla 20 m2 suurust ja alla 3 m kõrgust ehitist (sisuliselt konteinerit), mille sees on pakiautomaadid, tuleb käsitleda hoone või rajatisena? Saan aru hoone mõistest selliselt, et oluline on siseruum funktsionaalses mõttes. Minu kirjeldatud ehitise eesmärk ei ole aga pakkuda siseruumi viibimiseks, vaid eesmärk on pakiautomaadi ilmastikukindla kasutamise võimalus. Seega, kas saan õigesti aru, et kirjeldatud ehitis on rajatis, mitte hoone? Tervitades Sandor Elias Vandeadvokaat <http://triniti.ee/meeskond/sandor-elias/> Advokaadibüroo TRINITI Maakri Kvartal | Maakri 19/1, Tallinn T: 6 850 950 <tel:%206%20850%20950> | M: 53 929 547 <mbl:%2053%20929%20547> triniti.ee <http://triniti.ee/> | Facebook <https://www.facebook.com/trinitiestonia?fref=ts> | LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/triniti-estonia> Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed ning võivad sisaldada kliendisaladust, mis on seadusega kaitstud. Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume sellest meile teada anda ja e-kiri koos lisadega kustutada. Käesoleva e-kirja loata avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on keelatud
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel