Saatja: Taavi Aas <
[email protected]>
Saadetud: 06.12.2021 13:00
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Eesti Ersametsaliidu volinike avalik pöördumine: Metsaomanikke
kõrvale jättes ei saa rohepöördest asja
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Monday, December 6, 2021 12:51 PMTo:
[email protected]:
[email protected];
[email protected];
[email protected]; Taavi Aas
<
[email protected]>; Andres Sutt <
[email protected]>; HTM
minister <
[email protected]>; Maris Lauri <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]; Keit Pentus-
Rosimannus <
[email protected]>; Jaak Aab
<
[email protected]>;
[email protected]; Signe
Riisalo <
[email protected]>; Tanel Kiik <
[email protected]>;
[email protected]: Eesti Ersametsaliidu volinike avalik
pöördumine: Metsaomanikke kõrvale jättes ei saa rohepöördest asja
Eesti Ersametsaliidu volinike avalik pöördumine: Metsaomanikke kõrvale
jättes ei saa rohepöördest asja
Pöördumine Vabariigi Valitsuse poole
Euroopa Liit on käivitanud üliambitsioonika rohepöörde. Kliimaeesmärkide
saavutamiseks tuleb eemalduda fossiilsete allikate põhisest majandusest
ja asendada see taastuvate ressursside kasutamisega. Samaaegselt on soov
hoida elurikkust. Metsandus on üks lahendus neile väljakutsetele puit on
taastuv materjal ja mets elurikkust pakkuv keskkond. Et ühiskond neid
väärtusi kasutada saaks, peavad metsaomanikud olema motiveeritud
majandama metsi süsinikku sidumist suurendaval, aga ka loodushoidu
arvestaval viisil. See on meie ühine väljakutse, mida ei saa jätta
pelgalt maaomanike õlgadele. Ühiskond peab toetama.
Üheks rohepöörde eesmärkide saavutamise vahendiks on EL Ühtne
Põllumajanduspoliitika, mille strateegiakavaga määrab iga liikmesriik
aastateks 2023-2027 eurotoetused maaelule. Kahjuks arvestab Eesti
rohepöörde vajadustega vaid osaliselt ning pigem püütakse Eesti
strateegiakava koostamisel säilitada status quo!
Novembri lõpus huvigruppidele saadetud strateegiakava eelnõust leiab ka
tunnustamist väärivat jätkub hooldusraiete toetus ja metsakahjustuste
ärahoidmise tugimeede ning käivitub metsataimede kasvatamise meede. Kuid
samas ei hinnata eelnõuga piisavalt metsaomanike panust elurikkuse
hoidmisel.
Eesti Erametsaliit on teinud korduvalt ettepanekuid ajakohastada
hüvitise määrasid NATURA piirangute talumise eest. Kuid ikkagi on
plaanis rakendada 2007.a. välja arvutatud hüvitise määra, mis sõltuvalt
piirangust on kas 110 või 60 eur/ha aastas. Elukalliduse järjepideva
tõusuga hüvitise suuruse määramisel arvestatud pole. Teistel elualadel
ometigi nii ei toimita. Näiteks on Riigikogu liikmete palk tõusnud
viieteist aastaga 3 137 eurolt 4 400 euroni. Muutus ülespoole on olnud ca
40%. Eesti inimeste keskmine palk on selle ajaga kasvanud koguni 75%.
Arusaamatu, miks peab loodushoidu panustav ja kogu ühiskonnale hüve
pakkuv metsaomanik jätkuvalt leppima sama tasuga nagu 15 aastat tagasi.
Veel augustis presenteeris Maaeluministeerium võimalust toetada
metsataristu korrashoidu, mis kliimamuutuste valguses on äärmiselt
oluline tulevikumeede. Tänaseks on ka see toetus välja jäetud.
Markeeritud on küll metsateede korrastamise võimalust, kuid ka see
eelarve on viimases versioonis saanud nii tugevalt nuditud, et võimaldab
korda teha vaid üksikud teelõigud.
Täielikult on ignoreeritud aga muuks maakasutuseks mittesobivatele
maadele metsa istutamise toetamist. Meede, mida loetakse süsiniku
sidumisel üheks efektiivsemaks, mille rakendamisele juhtis tähelepanu ka
Euroopa Komisjon oma soovitustes Eestile ja mida paljud Euroopa riigid,
sh Läti ja Leedu kasutavad, on meil täiesti puudu!
Mõistame, et strateegiakava peab aitama lahendada maaelu paljusid
probleeme, mistõttu selle võimalused üht sektorit toetada on piiratud.
Samas ei pea Eesti ambitsioon piirduma üksnes Euroopa raha laiali ja
ümber jagamisega, vaid vajadusel tuleb ka ise rohkem panustada. Oleme
veendunud, et erinevate ministeeriumite koostöös on võimalik leida need
vahendid, sest sama raha teisiti ümberjagamine ei anna tulemuseks
suuremat summat ega rohkem väärtust.
Rõhutame, et metsandus on oluline osa maaelust, koos puidutööstusega
pakutakse tööd 30 000 inimesele ning mõnes piirkonnas moodustab sektori
poolt loodud lisandväärtus veerandi piirkonna kogulisandväärtusest.
Metsaomanike esindajatena leiame, et Eesti riigil tuleb tagada:
* õiglane hüvitis looduskaitseliste piirangute talumise eest;
* metsateede ja olemasolevate maaparandussüsteemide korrastamiseks
rahastuse suurendamine;
* toetus muuks maakasutuseks sobimatute maade metsastamiseks
Eesti Erametsaliidu volinikud
Haapsalus, 03.detsembril 2021.a.
Pöördumise edastas Anniki LeppikKommunikatsioonijuht MTÜ Eesti
Erametsaliit 5616 0206