Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 06.12.2021 09:23
Adressaat: JM info Shared MB <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>;
RAM Info <
[email protected]>
Teema: Selgitustaotlus hoonejaotusplaani kohta
Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.
Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus
Teema: Selgitustaotlus hoonejaotusplaani kohta.
Dokumendi liik: Kiri
Dokumendi number: 2021-15648.
Dokumendi kuupäev: 06.12.2021
(See attached file: Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20211206_2021-15648.asice)
Teie 26.08.2015 nr 21.3-2/KA-15-164
Meie 30.09.2015 nr 10-4/5835-2
Tartu Linnavalitsus
[email protected]
Selgituse andmine
Lugupeetud Jüri Mölder
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles soovisite selgitust, kas Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna tegevus Pallase pst 25 kinnistul paiknevasse hoonesse korteriomandite
kinnistamise näitel on olnud kooskõlas korteriomandiseaduse (KOS) § 5 lg 3 p-ga 1.
Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3
tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud
õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse
pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste andmine ei
tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi
konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust.
Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik
hinnang.
Samuti ei ole Justiitsministeeriumil selgitustaotlusele vastamise raames võimalik anda sisulist
hinnangut kinnistusraamatut pidava Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tegevusele.
Kinnistusraamatu pidamine toimub kohtumenetluses ja Justiitsministeeriumi pädevusse ei kuulu
kohtu tegevusele sisulise hinnangu andmine.
Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse.
KOS § 5 lg 3 p 1 kohaselt tuleb korteriomandite registriosade avamiseks kinnistamisavaldusele
lisada riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud
koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud
ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid.
Justiitsministeerium on seisukohal, et selle sätte eesmärk on tagada, et korteriomandite loomisel
lähtutakse reaalselt eksisteerivast olukorrast (olemasolev ehitis) või piisava tõenäosusega
reaalsuseks saavast olukorrast (ehitatav hoone). Selle eesmärgi saavutamiseks peab
korteriomandite loomisel aluseks olev joonis (olemasoleva hoone plaani või ehitatava hoone projekti
koopia) olema pädeva ametiasutuse poolt kinnitatud. Kinnitamise nõue ei laiene selle sätte teisele
poolele, st korteriomandite reaalosaks olevate ruumide tähistamisele kinnitatud koopial. Seega ei
anna see säte kohaliku omavalitsuse üksusele õigust otsustada selle üle, kas korteriomandite
loomine on lubatav.
Teie kirjas väljendatud mure on põhimõtteliselt mõistetav, kuid tuleb aru saada ka sellest, et
planeeringu kehtestamisega ei saa kohaliku omavalitsuse üksus seada piirangut, et planeeringualal
asuv kinnisasi ei tohi olla kaasomandi esemeks. Korteriomand on sisuliselt kaasomandi erivorm.
Korteriomandite loomise keelamine sellises olukorras ei aitaks Teie poolt nimetatud eesmärke
Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
saavutada, sest korteriomandite loomise asemel oleks võimalik sisuliselt sama eesmärk saavutada
kaasomandi kasutuskorra kokkuleppega või ka hooneühistu loomisega.
Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei
tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust
mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vaike Murumets
Nõunik
Vaike Murumets 620 8263
[email protected]
Enno Fels
Teie 30.04.2018 nr 3.1-1/320-2
Keila Linnavalitsus
Meie 27.06.2018 nr 10-4/3280-2
[email protected]
Hoonejaotusplaani kohta selgituse andmine
Lugupeetud Enno Fels
Pöördusite Keila Linnavalitsuse nimel Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles soovisite selgitusi
2018. aasta 1. jaanuaril jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohta. Täpsemalt
soovisite selgitusi hoonejaotusplaani ja selle aluseks oleva plaani kohta.
Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3
tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi poolt
väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning
asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste
andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui
selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti
sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude
osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb
selgitustaotluse raamidesse ja nendes küsimustes, mis on Justiitsministeeriumi pädevuses.
KrtS § 7 lg 1 p 1 kohaselt tuleb korteriomandite kinnistamiseks esitatavale kinnistamisavaldusele lisada
hoonejaotusplaan ehk ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakiri
korteriomanditeks jagatava hoone ehitisregistrisse kantud plaanist või ehitatava hoone projektist, millel
on piiritletud ja numbriga või muul viisil tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid. Sarnase
sõnastusega säte oli ka varem kehtinud korteriomandiseaduses (KOS).1
Hoonejaotusplaani aluseks olevale plaanile ja selle ehitisregistrisse kandmise korrale esitatavad
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (KrtS § 7 lg 3). Selle volitusnormi
alusel on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 16.01.2018 andnud määruse nr 3 „Nõuded
hoonejaotusplaani aluseks olevale plaanile ja selle ehitisregistrisse kandmise kord“ (edaspidi määrus).
Seega tuleb seaduse ja määruse kohaselt eristada hoonejaotusplaani ja selle aluseks olevat plaani,
mis kantakse ehitisregistrisse. Hoonejaotusplaani ennast ehitisregistrisse ei kanta, see on eriomandi
kokkuleppe osa, mis säilitatakse kinnistustoimikus.
Nagu nähtub ka KrtS eelnõu2 seletuskirjast, peeti eelnõu koostamisel silmas, et ehitusloa andmiseks
pädeva ametiasutuse ülesandeks on ainult hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani hindamine ja
1 KOS § 5 lg 3 p 1: Kinnistamisavaldusele lisatakse riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või
kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või
ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi
reaalosaks olevad ruumid.
2 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus 462 SE XII Riigikogu koosseisus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
ehitisregistrisse kandmine. Sellel plaanil ei ole veel tähistatud iga eriomandi esemeks olevaid ruume,
selle tähistuse kannab (või laseb kanda) plaanile kinnisasja omanik. Seega ei anna ehitusloa
andmiseks pädev ametiasutus hinnangut sellele, kas üldse ja millisel viisil on korteriomandite loomine
lubatav. Nii oli see ka varem kehtinud seaduse kohaselt (vt selles osas ka Justiitsministeeriumi
30.09.2015 kiri nr 10-4/5835-2 Tartu Linnavalitsusele).
Hinnangu, kas korteriomandite loomine vastab KrtSis eriomandi esemele kehtestatud nõuetele, annab
KrtS § 7 lg 1 p 2 kohaselt projekteerimiseks või ehitusprojektide ekspertiisi tegemiseks pädev isik. See
hinnang ei ole ehitusprojekti ekspertiis ehitusseadustiku (EhS) § 14 tähenduses, st pädev isik ei pea
hindama, kas ehitis on ohutu vms. Tema ülesandeks on hinnata ainult seda, kas korteriomandite
loomine omaniku soovitud viisil vastab KrtS §-s 4 sätestatud nõuetele, st et tegemist on iseseisvalt
kasutatava elu- või mitteeluruumiga.
Hoonejaotusplaani aluseks olevast plaanist saab hoonejaotusplaan siis, kui ehitise (kinnisasja) omanik
piiritleb aluseks oleval plaanil iga eriomandi esemeks olevad ruumid ja esitab hoonejaotusplaani koos
pädeva isiku kinnituse ja nõutavas vormis tahteavaldustega kinnistusraamatu pidajale ning
kinnisturaamatus avatakse korteriomandite registriosad (KrtS § 6 lg 2). Hoonejaotusplaani enda
ametlikku kinnitamist seadus ette ei näe.
KrtS § 7 lg 1 lähtub loogikast, et ärakirja kinnitamiseks pädev asutus on sama asutus, mis on pädev
hoonele ehitusloa andmiseks. Seega, kui ehitusloa andmiseks on EhS § 39 kohaselt pädev Tehnilise
Järelevalve Amet või muu riigiasutus, siis peaks see asutus ka ärakirja kinnitama. Määruses kohaliku
omavalitsuse üksuse kohta sätestatut tuleb sellisel juhul vastavalt kohaldada Tehnilise Järelevalve
Ametile ja muule riigiasutusele.
Hoonejaotusplaani koostamise eesmärk on piiritleda, millised ruumid on eriomandi ese ja millised
kaasomandi ese. Muude hoone osade (näiteks tehnosüsteemid) esitamiseks hoonejaotusplaanil ei ole
sisulist vajadust, sest sellised hoone osad on sõltumata oma asukohast kas eriomandi või kaasomandi
esemeks sõltuvalt sellest, milline on nende funktsioon.
Korteriomandi puhul jagunevad tehnosüsteemid kaheks – kaasomandi ese ja eriomandi ese. Viimast
võib korteriomanik oma äranägemise järgi muuta. Kas seejuures on vajalik mingi avalik-õiguslik luba
ja kes tohib sellist tööd teha, ei ole KrtSi seisukohalt oluline. KrtSi seisukohalt on oluline ainult küsimus,
kas korteriomanik saab muudatuse üle otsustada iseseisvalt või on selleks vajalik ka teiste
korteriomanike kui kinnisasja kaasomanike nõusolek.
Riigikohus selgitas hiljutises lahendis, et elektrisüsteem kortermajas jaguneb kaasomandi esemeks ja
eriomandi esemeks ehk korteriomandi reaalosaks (16.05.2018 otsus nr 2-16-8344 p 11). Viimase
korrashoiu eest vastutab korteriomanik. Sama loogika kehtib ka näiteks vee ja kanalisatsiooni osas –
oma korteri siseselt võib korteriomanik torusid ringi tõsta, sest teisi see ei mõjuta. Sellest tegevusest
tulenevate ohtude eest vastutab korteriomanik, mitte korteriühistu.
Erandiks on keskküttesüsteem, mis üldjuhul on tervikuna kaasomandi ese. Sellest hoolimata ei peaks
selliseid hoone osasid, mis on küll kaasomandi esemeks, hoonejaotusplaanil kajastama, sest mingit
õiguslikku tähendust sellel ei ole. Kui näiteks keskküttetorude asukohta hiljem renoveerimise käigus
muudetakse, siis sõltumata sellest, et hoonejaotusplaanil on torud „vales“ kohas, on nad ikkagi
kaasomandi ese. Seega tuleks määrust (hoolimata selle § 1 lg 2 p 4 ebaõnnestunud sõnastusest)
tõlgendada kooskõlas seaduse mõttega ehk nii, et selliste hoone osade esitamine hoonejaotusplaanil
on võimalus, mitte kohustus.
Oluline on hoonejaotusplaani aluseks oleval plaanil seinte, uste ja akende asukoht, mis võimaldab
hinnata, kas eriomandi ese vastab KrtSi nõuetele, st on iseseisvalt kasutatav. Teiseks selle plaani
funktsiooniks on see, et ehitusloa andmises pädev asutus hindaks, kas sellise kuju ja suurusega ehitis
on tekkinud avalik-õigusliku ehitusõiguse seisukohalt nõuetekohaselt, ja vajadusel võtaks tarvitusele
meetmed. Hiljem, kui korteriomandid on moodustatud ja võõrandatud, on selliste puuduste
kõrvaldamise nõudmine juba oluliselt keerulisem.
Hoonejaotusplaani aluseks olev plaan (ja hiljem hoonejaotusplaan) tuleb koostada selliselt, et selle
funktsioon (eriomandi ja kaasomandi eseme piiritlemine) oleks täidetud. Seejuures tuleb arvestada, et
esimesel, st ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse kinnitataval plaanil ei ole seda piiritlust veel
tehtud. Kui korteriomandi eriomandi esemeks on hoone eri osades paiknevad ruumid, siis on seda
seost võimalik väljendada mitmel viisil, kuid see on juba hoonejaotusplaani koostamise küsimus, mis
ei ole ehitusloa andmiseks pädeva asutuse ülesanne.
Määruse muutmiseks vajaliku eelnõu väljatöötamine kuulub Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse.
Täiendavaid selgitusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohta on võimalik leida
Justiitsministeeriumi kodulehel.
Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei
tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust
mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vaike Murumets
Nõunik
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Vaike Murumets 620 8263
[email protected]
C
NR NIMETUS PINDALA
2000 90 2340 90 1000 90 2350 240 2890 90 1200 90 2290 90 2000 240 3910
101 Trepikoda 15.6 m² 1
1 2 101a Panipaik 24 1.6 m² 1
103 Koridor 14.4 m²
2200
2320
2340
104 Sideruum 1.5 m²
105 Tuulekoda 5.4 m²
106 Majandusruum 21.4 m² 1
D D
240
106a Majandusruum 9.3 m² 1
120
117 118 121 124 127 132 107 Garaaž 60.4 m²
2100
2100
U118
U121
U124
U127
U133
U132
900
900
900
900
900
133
108 Majandusruum 25.1 m² 1
1425
1425
Panipaik 5 Panipaik 6 Panipaik 9 Panipaik 12 Panipaik 15 Panipaik 18 Panipaik 21
9.1 m² 3.3 m² 3.3 m² 4.1 m² 3.3 m² 2.9 m² 3.7 m² 108a Majandusruum 10.6 m² 1
615
615
615
109 Koridor 39.9 m²
90
110 Tehniline ruum 7.7 m²
119 122 125 128 131
90
3950
2100
2100
U119
U122
U125
U128
U131
U134
4015
900
900
900
900
900
134 111 Kilbiruum 2.6 m²
Panipaik 7 Panipaik 10 Panipaik 13 Panipaik 16 Panipaik 19
1450
1450
4555
Panipaik 22
4860
3.4 m² 3.4 m² 4.2 m² 3.3 m² 2.9 m² 3.8 m²
112 Panipaik 1 4.2 m²
640
640
640
113 Panipaik 2 3.8 m²
6050
90
114 Panipaik 3 3.7 m²
120 123 126 129 130 135 600 100 -1.57 115 Panipaik 4 9.0 m²
2100
2100
U120
U123
U126
U129
U130
U135
90
1100xh600 500xh600
900
900
900
900
900
Panipaik 8 Panipaik 11 Panipaik 14 Panipaik 17 Panipaik 20 Panipaik 23
117 Panipaik 5 9.1 m²
1100xh600 800xh600
3.5 m² 3.5 m² 4.3 m² 3.7 m² 3.6 m² 4.7 m²
1805
1500
-1.59 118 Panipaik 6 3.3 m²
145
A117
90
500
690
690
690
A135
2110 100
1100 210 800
119 Panipaik 7 3.4 m²
190 1115 90
U117 120 Panipaik 8 3.5 m²
190 1110 90
-2.57 109
240
A109A
1100
900 950 1000 1000 900 900 3080Koridor 1000 100 1280 900 900 900 370 2130 900 121 Panipaik 9 3.3 m²
A109B
U115 U111 U112 39.9 m² U101 1065 122 Panipaik 10 3.4 m²
C 3900 1850 1830 240
101
U113 U114 U110
C 123
124
Panipaik 11
Panipaik 12
3.5 m²
4.1 m²
101a 1
240 2330
100
190 111 190 112 125 Panipaik 13 4.2 m²
3 Kilbiruum Panipaik 1 Panipaik 24 4180 Trepikoda 90 1870 3900 3
15.6 m² 126 Panipaik 14 4.3 m²
2300
115 2.6 m² 4.2 m² 1.6 m² 190
2350
1970
3005
113 110
Panipaik 4 127 Panipaik 15 3.3 m²
900 190
Panipaik 2 114 Tehniline ruum
9.0 m² 3.8 m² 7.7 m² 128 Panipaik 16 3.3 m²
20650
475 900 475 Panipaik 3
D 3.7 m² 129 Panipaik 17 3.7 m²
U104 B
4940
4940
190
190
140 130 Panipaik 20 3.6 m²
139 2230 1960 1000
Lift 131 Panipaik 19 2.9 m²
104 137
2251 3.4 m²
1390
Garderoob 90 138 190 WC 190 132 Panipaik 18 2.9 m²
1710
Sideruum
1
1.5 m² 3.5 m² Pesuruum 1.5 m² 133 Panipaik 21 3.7 m²
1200 1780 1200
2450
103
1800
2100
1800
2100
105 U138 3.5 m²
U105
U103
U139 U137
A108B
134 Panipaik 22 3.8 m²
3000
1100
Koridor 1000
1000 90
Tuulekoda -1.45
3150
5.4 m² 1000 14.4 m² 6200 1240 1080 800 800 -1.45 800 135 Panipaik 23 4.7 m²
U108
2100 2100 136 Sansõlm 3.3 m²
2100
B B
U106 U107 137 WC 1.5 m²
190
5680
1000 138 Pesuruum 3.5 m² 1
-1.45 108 139 Garderoob 3.5 m² 1
2100
U136
136 Majandusruum 140 Lift 3.4 m²
2010
Sansõlm 25.1 m²
Vihmaveetoru viiakse 3.3 m² 107
Garaaž KOKKU: 325.4 m²
varikatuse sees 1650 60.4 m² 700 800 2410
puitraamistiku vahelt läbi 2100
4890
hoone välisseina tuulekotta 90 1650 TULETÕKKEPIIRID:
6325
5810
106 1 EI60
5480
U106a
2100
Majandusruum
90
800
3710
21.4 m² U108a
106a
Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool
1 Majandusruum tarindi tulepüsivusest.
9.3 m²
2710
108a
2270
A Majandusruum
10.6 m²
A ÜLDMÄRKUSED:
1320
5000 5000
2350xh1350 1800xh1350 2700xh1350
A106A A106B 2250 2250 A108A
2430
1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab
875 445
875 445
U031b U031c
absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000)
2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on
750 2350 350 1800 920 5200 240 5200 740 2700 750
kõrgus
2100 1350 2100
445 3300 90 2500 290 5190 240 5200 280 3910 440
395 8250 4180 8670 390
21885
1 2 A 1 3 2 4
Joonise nr:
PP_AR-5-101
Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100
Tüüpkortermaja, Kummeli 6, Muudatus nr. 1 2021-05-21 A3 (420 x 297)
Objekti aadress: Töö nr/Staadium:
14 21.05.2021 Lisatud panipaik 24 Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP
11 21.05.2021 Lisatud ruumid 106a ja 108a. Lisatud uks U139 Joonis: Vastutav spetsialist:
Mattias Agabus
MUUDATUSE NR
2 19.08.2020
KUUPÄEV
Korrigeeritud TT piire
SELGITUS PROJEKTEERIJA
1. korruse põhiplaan Allkiri:
Autorid: Arhitekt: Projektijuht:
Mattias Agabus Mattias Agabus
[email protected]
Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn
[email protected] (+372) 512 091
C
1 2
395 3950 91 4019 190 4278 91 4331 190 3960 390 ÜKSUS NR NIMETUS PINDALA
201 Trepikoda 17.2 m²
233 237 Lift 3.4 m²
231
232 Terrass külma panipaigaga
Terrass külma panipaigaga 20.6 m²
7.1 m² 2700
2430
1800 14.0 m² 2700 1800 Terrass 2700
3
Korter 01 203 Esik 7.5 m²
U23
U23
1700 2150 1700 14.7 m² 2150 2150 Korter 01 204 Tuba 11.1 m²
1
A206 A207 A211 A212 A216A Korter 01 205 Sansõlm 5.0 m²
387
387
D D Korter 01
Korter 01
206
207
Tuba
Köök + elutuba
12.4 m²
27.0 m²
206 207 211 212 216
Korter 01 63.0 m²
Tuba Köök + elutuba Tuba Köök + elutuba Köök + elutuba
Korter 02 208 Esik 4.1 m²
12.4 m² 27.0 m² 12.6 m² 26.3 m² 32.9 m²
2800
2945
Korter 02 209 Koridor 2.4 m²
3409
2160 90 700 90 900 Korter 02 210 Sansõlm 4.8 m²
4050
4105
2100 900 Korter 02 211 Tuba 12.6 m²
450 90 2100 Korter 02 212 Köök + elutuba 26.3 m²
90
U206
90
U211 Korter 02 50.2 m²
6050
91
520
Korter 03 213 Esik 4.4 m²
209
715
2100
91
Korter 03 214 Koridor 1.7 m²
U210
900
Koridor Korter 02
90
2949 2.4 m² Korter 03 215 WC 1.3 m²
7-601 Korter 03
8320
210 Korter 03 216 Köök + elutuba 32.9 m²
1705
205 91 90 2478
3124
Sansõlm
2110
Korter 03 217 Koridor 3.7 m²
A205
200 1100
1100
1800 560
2100
Sansõlm
U205
900
5.0 m² Korter 01 4.8 m² 208 PP_AR-7-204 Korter 03 218 Tuba 10.5 m²
1000 Esik
7-603
300 90
Korter 03 219 Tuba 14.3 m²
2100 4.1 m²
91
A216B
1710
3000
1100
Korter 03 220 Sansõlm 5.0 m²
2100
U204
900
U208
C C
190
Korter 03 221 Leil 1.6 m²
91
190
Korter 03 75.4 m²
90
2100
A204
1100
204
1000
2100
U203
2719 91 214 1520
1300
203 Korter 04 222 Esik 2.7 m²
3054
Tuba
3 3
1000
2100
U213
11.1 m² Esik +0.00 213 Koridor
Korter 04 223 Sansõlm 4.7 m²
1650
2300
7.5 m² Esik 1.7 m²U215
800 Korter 04 224 Tuba 9.8 m²
1200 1780 1200 4.4 m² 215
1460
20740
Korter 04 225 Köök + elutuba 23.2 m²
892
3950 190 1850 190 1880 2100
D WC
190
Korter 04 226 Tuba 12.5 m²
1470
1.3 m² B
4940
190
237 1129
190
Korter 04 52.9 m²
2259
Lift
190 1800 190
228 1000 2869 Korter 05 227 Esik 4.5 m²
190
3.4 m² 270 171
1610
221
3640
Sansõlm 220 Korter 05 228 Sansõlm 4.5 m²
2100
U221
Leil 91
700
4.5 m² Sansõlm Korter 05 229 Tuba 11.6 m²
1.6 m²
91
2450
230 201 5.0 m² 218
2100
U220
A218
800
1000 190
Korter 05 230 Köök + elutuba 28.0 m²
3000
1100
Köök + elutuba 900 Trepikoda+1.45 Tuba
227 222 1500 10.5 m² Korter 05 48.6 m²
3679
28.0 m² 17.2 m²
1000
2100
U227
U222
1210
2100 Esik Esik KOKKU: 310.7 m²
90 217
A230B
4.5 m²
3800
1100
2.7 m²
B B
2100
U218
Koridor
900
900 3.7 m²
1700
223
190
190
900
2100
U223
2100
900
Sansõlm
Korter 05 4.7 m² 2100
7340
TULETÕKKEPIIRID:
91
229 226 Korter 04
2100
U226
900
U219
EI60
91
Tuba Tuba
2100
U224
900
11.6 m² 12.5 m²
Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool
4890
4700
4700
4589
tarindi tulepüsivusest.
4370
225 224 219
3600
Köök + elutuba Tuba Tuba
3105
23.2 m² 9.8 m² 14.3 m² ÜLDMÄRKUSED:
1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab
A A absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000)
387
387
2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on
A230A A229 A226 A225 A224 A219
2350 1800 1800 2700 1800 2700 kõrgus
U23
235
6
U23
2430
Rõdu
4
2150 236 1700 1700 2150 1700 234 2150
Rõdu külma panipaigaga 16.2 m² Rõdu külma panipaigaga
9.3 m² 6.4 m²
395 3150 91 2749 190 2665 91 5184 91 2739 190 3960 395
395 8250 4180 8670 395 7-202
21890
1 2 A 1 3 2 4
Joonise nr:
PP_AR-5-102
Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100
Tüüpkortermaja, Kummeli 6 2020-08-27 A3 (420 x 297)
Objekti aadress: Töö nr/Staadium:
Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP
9 22.03.2021 Korrigeeritud korterite 2,7,12,16,21 vannitoa seina Joonis: Vastutav spetsialist:
Mattias Agabus
MUUDATUSE NR
3 19.08.2020
KUUPÄEV
Muudetud korter 2 vannitoa seina
SELGITUS PROJEKTEERIJA
2. korruse põhiplaan Allkiri:
Autorid: Arhitekt: Projektijuht:
Mattias Agabus Mattias Agabus
[email protected]
Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn
[email protected] (+372) 512 091
C 1 2
1 2 3 4
190 3950 91 4019 190 4278 91 4331 190 3960 190 ÜKSUS NR NIMETUS PINDALA
301 Trepikoda 17.2 m²
333 336 Lift 3.4 m²
335
334 Rõdu külma panipaigaga 20.6 m²
2430
2430
Rõdu külma panipaigaga
1800 2700 1800 Rõdu 2700 7.3 m² 2700 Korter 06 302 Esik 7.5 m²
14.2 m² 14.7 m²
3
U33
U33
1700 2150 1700 2150 2150 Korter 06 303 Tuba 11.1 m²
5
A305 A306 A307 A310 A315A
Korter 06 304 Sansõlm 5.0 m²
D D
140
Korter 06 305 Tuba 12.4 m²
Korter 06 306 Köök + elutuba 27.0 m²
Korter 06 63.0 m²
Korter 07 307 Tuba 12.6 m²
2800
306 307 310 315
2945
3409 305 Korter 07 308 Sansõlm 4.8 m²
Tuba Köök + elutuba Tuba 900 728 Köök + elutuba Köök + elutuba
Korter 07 309 Esik 4.1 m²
12.4 m² 27.0 m² 12.6 m² 26.3 m² 32.9 m²
4050
4105
2160 90 700 90 900 2100 Korter 07 310 Köök + elutuba 26.3 m²
Korter 07 311 Koridor 2.4 m²
90 520 90
2100
90
Korter 06 Korter 07 50.2 m²
6050
U305 Korter 07
U307
311 Korter 08 312 Esik 4.4 m²
90 625
2100
91
Korter 08 313 Koridor 1.7 m²
U308
900
Koridor
2949
2.4 m² Korter 08 Korter 08 314 WC 1.3 m²
304
1710 Korter 08 315 Köök + elutuba 32.9 m²
1705
Sansõlm 309 Korter 08 316 Koridor 3.7 m²
A304
1100
200 1100
5.0 m² 1800 90 560 308
2100
U304
900
2110
Sansõlm Esik Korter 08 317 Tuba 10.5 m²
4.8 m² 4.1 m²
Korter 08 318 Tuba 14.3 m²
91
A315B
3000
1100
Korter 08 319 Sansõlm 5.0 m²
2100
U303
900
U309
C 1000
C Korter 08 320 Leil 1.6 m²
91
Korter 08 75.4 m²
2100
A303
1100
303 302 301 2100
1000
2100
U302
+2.90 2719 91313 1520
1400
Korter 09 321 Esik 2.7 m²
3054
3 Tuba Esik Trepikoda
3
1000
2100
U312
885 91 995
Koridor
11.1 m² 7.5 m² 17.2 m² Korter 09 322 Sansõlm 4.7 m²
2270
1650
3950 190 1850 190 1880 190 4180 190 312 1.7 m² U314
Esik 800 Korter 09 323 Tuba 9.8 m²
4.4 m² 314
1460
20740
Korter 09 324 Köök + elutuba 23.2 m²
D WC 2100
336 Korter 09 325 Tuba 12.5 m²
1470
1.3 m² B
190
Lift 1129 171
190
Korter 09 52.9 m²
3.4 m²
1800 190
80320 Korter 10 326 Esik 11.3 m²
1000
319
Korter 10 327 Sansõlm 4.6 m²
U320
Leil Sansõlm
2450 1.6 m² 5.0 m² Korter 10 328 Leil 2.8 m²
2100
U319
800
Korter 10 329 Köök + elutuba 29.7 m²
3000
A317
1100
Korter 10 326 316 317
Esik +4.35 Korter 10 48.4 m²
3679
321 Koridor Tuba
1000
2100
1000
2100
U326
U321
800 11.3 m² Esik 3.7 m² 10.5 m² KOKKU: 310.5 m²
A329B
3800
1100
1700 190
B 2.7 m²
B
2100
U317
2100
900
1500 90 322
91
U327 Sansõlm 900 TULETÕKKEPIIRID:
2100
U322
900
4.7 m²
4049 91 1850 2100 EI60
7340
325 324
91
U318
2100
U325
Tuba Köök + elutuba Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool
900
2689
327
12.5 m² 23.2 m² Korter 09
2100
U323
900
Sansõlm tarindi tulepüsivusest.
4.6 m²
700
4700
4370
2100 323 318
3600
329 ÜLDMÄRKUSED:
46
U328 Tuba Tuba
3105
Köök + elutuba 9.8 m² 14.3 m²
29.7 m² 328
1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab
80 1775
Leil
2.8 m² absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000)
2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on
A A
140
kõrgus
387
A329A A328 A325 A324 A323 A318
2350 600 1800 2700 1800 2700
0
U33
U33
331
2430
2150 330 600 1700 2150 1700 332 2150
2
2043
Rõdu
Rõdu külma panipaigaga 16.2 m² Rõdu külma panipaigaga
9.5 m² 6.5 m²
395 4049 171 1690 270 2665 91 5184 91 2739 190 3960 395
395 8250 4180 8670 395
21890
1 2 A 1
3 2
4
Joonise nr:
PP_AR-5-103
Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100
Tüüpkortermaja, Kummeli 6 2020-08-27 A3 (420 x 297)
Objekti aadress: Töö nr/Staadium:
Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP
9 22.03.2021 Korrigeeritud korterite 2,7,12,16,21 vannitoa seina Joonis: Vastutav spetsialist:
Mattias Agabus
MUUDATUSE NR
4 19.08.2020
KUUPÄEV
Muudetud korter 7 vannitoa seina
SELGITUS PROJEKTEERIJA
3. korruse põhiplaan Allkiri:
Autorid: Arhitekt: Projektijuht:
Mattias Agabus Mattias Agabus
[email protected]
Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn
[email protected] (+372) 512 091
C 1 2
190 3950 91 4019 190 4278 91 4331 190 3960 190
ÜKSUS NR NIMETUS PINDALA
800 1800 2100 2700 1800 1800 2700 2700 1200 2700 800
401 Trepikoda 17.2 m²
433 437 Lift 3.4 m²
431 Rõdu külma panipaigaga
432 20.6 m²
6.4 m²
2430
Rõdu külma panipaigaga 2700 1800 Rõdu 2700 2700 Korter13 412 Esik 4.5 m²
1800 12.4 m²
3
13.0 m²
U43
U43
2150 1700 2150 2150 Korter13 413 Koridor 1.7 m²
1
1700 A406 A410 A411 A415A
Korter13 414 WC 1.3 m²
D D
140
140
Korter13 415 Köök + elutuba 32.8 m²
A405
Korter13 416 Koridor 3.7 m²
Korter13 417 Leil 1.6 m²
405 406 410 411 415 Korter13 418 Sansõlm 5.0 m²
Tuba Köök + elutuba Tuba Köök + elutuba Köök + elutuba
2945
Korter13 419 Tuba 10.5 m²
12.4 m² 27.0 m² 12.6 m² 26.3 m² 32.8 m²
3409
Korter13 420 Tuba 14.3 m²
4050
4105
2160 90 700 90 900 900 Korter13 75.4 m²
2100 Korter 10 426 Trepihall 7.9 m²
2100 U410 Korter 10 427 Tuba 9.9 m²
91
6050
Korter 12
6160
91
U405 Korter 10 428 Tuba 15.3 m²
408
2100
U409
91
Korter 10 429 Tuba 10.6 m²
900
Koridor
2949 2028 2.4 m² Korter 10 430 Sansõlm 4.6 m²
8320
Korter13
2434
Korter 10 48.3 m²
1705
2824
404 409 407
3305
Korter 11 402 Esik 7.5 m²
A404
1100
200 1100
2100
U404
Sansõlm Sansõlm Esik
900
1708
5.0 m² Korter 11 4.8 m² 4.1 m² Korter 11 403 Tuba 11.1 m²
1710 2478 Korter 11 404 Sansõlm 5.0 m²
91
A415B
3000
1100
1000 Korter 11 405 Tuba 12.4 m²
2100
U403
900
C 2100 C Korter 11 406 Köök + elutuba 27.0 m²
1254
190
+8.70 U407 Korter 11 63.0 m²
2100
A403
1100
1000
2100
U402
3950 190 1850 190 1880 190 4180 190 2719 91 413 1520 190 1000 190 2770 Korter 12 407 Esik 4.1 m²
3054
3 3
U412
1000
2100
Koridor
402 1.7 m² U414 Korter 12 408 Koridor 2.4 m²
91
403 412
Esik Esik 800 Korter 12 409 Sansõlm 4.8 m²
Tuba
7.5 m² 1200 1780 1200 414
1460
4.5 m²
20740
11.1 m² Korter 12 410 Tuba 12.6 m²
975
892
D WC 2100
435 1035
Korter 12 411 Köök + elutuba 26.3 m²
437 1.3 m² B
4940
190
190
Lift 417 Korter 12 50.2 m²
80
3.4 m² Leil Korter 14 421 Esik 2.7 m²
1450
1000
429 430 1.6 m² 418
Korter 14 422 Sansõlm 4.7 m²
80 1184 71
2100
U417
Tuba Sansõlm
1800
700
Sansõlm
10.6 m² 4.6 m² 5.0 m² Korter 14 423 Tuba 9.8 m²
4049 91 1850 91 1979
2658
2658
419
2100
800
U418
Korter 14 424 Köök + elutuba 23.1 m²
3000
A419
1100
2100
A429
1100
+10.15 401 416 Tuba
55
426 Korter 14 425 Tuba 12.5 m²
3679
Trepikoda 421 10.5 m²
1000
2100
Koridor
U421
2100
U430
Trepihall
800
17.2 m² Esik 3.7 m² Korter 14 52.8 m²
2100
900
U429
7.9 m² 2.7 m²
190
B B
2100
U419
900
KOKKU: 310.3 m²
91
422
900
1100
91
2100
U428
2100
900
U422
1700
900
900
Sansõlm 2869
4.7 m² 2100 TULETÕKKEPIIRID:
428 2100 425 424
91
A428B
1100
600
2100
Tuba Tuba
U425
Köök + elutuba Korter 14 EI60
900
U427 U420
91
15.3 m² 12.5 m² 23.1 m²
2100
U423
900
Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool
4890
427 tarindi tulepüsivusest.
4700
4591
423 420
4370
Tuba
9.9 m² Tuba Tuba
3600
3600
Korter 10
9.8 m² 14.3 m² ÜLDMÄRKUSED:
1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab
absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000)
2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on
A A428A
A
387
kõrgus
A427 A425 A424 A423 A420
2350 1800 1800 2700 1800 2700
6
U43
435
U43
2430
2150 1700 1700 Rõdu 2150 1700 434 2150
4
436 16.2 m² Rõdu külma panipaigaga
Rõdu külma panipaigaga 6.4 m²
9.3 m²
800 2350 350 1800 1300 1800 1800 2700 1700 1800 1200 2700 800
190 5990 190 2665 91 5184 91 2739 190 3960 190
21890
1 2 A 1
3 2
4
Joonise nr:
PP_AR-5-104
Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100
Tüüpkortermaja, Kummeli 6 2020-08-27 A3 (420 x 297)
Objekti aadress: Töö nr/Staadium:
Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP
9 22.03.2021 Korrigeeritud korterite 2,7,12,16,21 vannitoa seina Joonis: Vastutav spetsialist:
Mattias Agabus
MUUDATUSE NR
5 19.08.2020
KUUPÄEV
Muudetud korter 12 vannitoa seina
SELGITUS PROJEKTEERIJA
4. korruse põhiplaan Allkiri:
Autorid: Arhitekt: Projektijuht:
Mattias Agabus Mattias Agabus
[email protected]
Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn
[email protected] (+372) 512 091
1 2
C
190 3950 91 4019 190 4278 91 4331 190 3960 190
ÜKSUS NR NIMETUS PINDALA
800 1800 2100 2700 1800 1800 2700 2700 1200 2700 800
501 Trepikoda 17.2 m²
536 Lift 3.4 m²
530 532
531 20.6 m²
2430
Rõdu külma panipaigaga Rõdu külma panipaigaga
12.4 m² Rõdu 6.4 m² 2700 Korter 15 502 Esik 7.5 m²
1800 2700 1800 2700
2
U53
13.0 m²
U53
Korter 15 503 Tuba 11.1 m²
0
1700 2150 1700 2150 2150 Korter 15 504 Sansõlm 5.0 m²
D 140 D
140
Korter 15 505 Tuba 12.4 m²
A505 A506 A510 A511 A515A
Korter 15 506 Köök + elutuba 27.0 m²
505 506 510 511 515 Korter 15 63.0 m²
Tuba Köök + elutuba Tuba Köök + elutuba Köök + elutuba Korter 16 507 Esik 4.1 m²
12.4 m² 27.0 m² 12.6 m² 26.3 m² 32.8 m²
2801
2945
Korter 16 508 Koridor 2.4 m²
3409
Korter 16 509 Sansõlm 4.8 m²
4050
4105
2160 90 700 90 900 Korter 16 510 Tuba 12.6 m²
Korter 15 2100 Korter 16 511 Köök + elutuba 26.3 m²
U510 Korter 16 50.2 m²
91
6050
6160
91
U505 Korter 17 512 Esik 4.5 m²
900 508
2100
91
Korter 17 513 Koridor 1.7 m²
U509
900
Koridor Korter 16
2949 2100
2.4 m² Korter 17
Korter 17 514 WC 1.3 m²
8320
2434
Korter 17 515 Köök + elutuba 32.8 m² 1
1700
2824
504 509 2478
3305
Korter 17 516 Koridor 3.7 m²
A504
1100
200 1100
2100
Sansõlm Sansõlm
U504
900 507
5.0 m² 4.8 m² Korter 17 518 Sansõlm 6.6 m² 1
Esik
1710
96
Korter 17 519 Tuba 10.5 m²
4.1 m²
A515B
3000
1100
Korter 17 520 Tuba 14.3 m²
2100
U503
900
U507
C 1000 C Korter 17 75.4 m²
190
1254
+11.60 Korter 18 521 Esik 2.7 m²
2100
A503
1100
1000
2100
U502
3950 91 1949 190 1880 190 41802100 190 2719 91 513 1520 190 1000 190 2770 Korter 18 522 Sansõlm 4.7 m²
3054
3 3
U512
1000
2100
Koridor
Korter 18 523 Tuba 9.8 m²
502
512 1.7 m² U514 1
503 1200 1780 1200 Esik Korter 18 524 Köök + elutuba 23.1 m²
Esik 800
4.5 m² 514
1460
Tuba
20740
7.5 m² Korter 18 525 Tuba 12.5 m²
D
435 1035
11.1 m² WC 2100 Korter 18 52.8 m²
536 1.3 m² B
4940
190
190
Korter 19 526 Esik 11.3 m²
Lift
3.4 m² Korter 19 527 Sansõlm 4.6 m²
1000
1610
518
Sansõlm Korter 19 528 Leil 2.8 m²
1 1 Korter 19 529 Köök + elutuba 29.7 m² 1
526 6.6 m² 519
2100
U518
800
Korter 19 48.4 m²
3000
A519
1100
Korter 19 Esik +13.05 501 516
Tuba
11.3 m² 10.5 m² KOKKU: 310.4 m²
3679
1000 521
2100
1000
2100
Trepikoda
U521
Koridor
U526
Esik
17.2 m² 3.7 m²
3800
2.7 m²
1100
A529B
B B
2100
U519
900
U527
910
800 522
900
2100
TULETÕKKEPIIRID:
U522
900
1700
2100 Sansõlm
4.7 m² 2100
7340
529 527 525 524 EI60
91
2100
Sansõlm Tuba Köök + elutuba
U525
Köök + elutuba Korter 18
900
U520
2690
Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool
91
29.7 m² 4.6 m² 12.5 m² 23.1 m²
2100
U523
900
1850 tarindi tulepüsivusest.
4890
4700
4370
523 520
U528
3600
3589
171
700 Tuba Tuba
ÜLDMÄRKUSED:
3105
9.8 m² 14.3 m²
2100 528
80 1649
Leil
1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab
2.8 m²
absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000)
A A 2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on
140
140
kõrgus
A529A A528 A525 A524 A523 A520
2350 600 1800 2700 1800 2700
U53
5
U53
534
2430
3
2150 535 600 1700 Rõdu 2150 1700 533 2150
Rõdu külma panipaigaga 16.2 m² Rõdu külma panipaigaga
9.3 m² 6.4 m²
800 2350 3450 1800 1800 2700 1700 1800 1200 2700 800
190 4049 171 1770 190 2665 91 5184 91 2739 190 3960 190
390 8250 4180 8670 395
21890
1 2 A 1
3 2
4
Joonise nr:
PP_AR-5-105
Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100
Tüüpkortermaja, Kummeli 6, Muudatus nr. 1 2021-05-21 A3 (420 x 297)
12 21.05.2021 Likvideeritud leiliruum 517 Objekti aadress: Töö nr/Staadium:
10 22.03.2021 Korrigeeritud šahte vastavalt vent projekti järgi Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP
9 22.03.2021 Korrigeeritud korterite 2,7,12,16,21 vannitoa seina Joonis: Vastutav spetsialist:
Mattias Agabus
MUUDATUSE NR
6 19.08.2020
KUUPÄEV
Muudetud korter 16 vannitoa seina
SELGITUS PROJEKTEERIJA
5. korruse põhiplaan Allkiri:
Autorid: Arhitekt: Projektijuht:
Mattias Agabus Mattias Agabus
[email protected]
Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn
[email protected] (+372) 512 091
1 2
C ÜKSUS NR NIMETUS PINDALA
190 3950 91 4019 190 4278 91 4331 190 3960 190
601 Trepikoda 17.2 m²
800 1800 2100 2700 1800 1800 2700 2700 1200 2700 800 637 Lift 3.4 m²
20.6 m²
Korter 19 626 Trepihall 7.9 m²
633
631 632
Rõdu külma panipaigaga Korter 19 627 Sansõlm 4.6 m²
2430
Rõdu
1800 Rõdu külma panipaigaga
2700 1800 2700 6.4 m² 2700 Korter 19 628 Tuba 9.9 m²
13.0 m²
3
U63
12.4 m²
U63
Korter 19 629 Tuba 15.3 m²
1700 2150 1700 2150 2150
1
Korter 19 630 Tuba 10.6 m² 1
D D
140
Korter 19 48.3 m²
140
A605 A606 A610 A611 A615A Korter 20 602 Esik 7.5 m²
Korter 20 603 Tuba 11.1 m²
605 606 610 611 615 Korter 20 604 Sansõlm 5.0 m²
Tuba Köök + elutuba Tuba Köök + elutuba Köök + elutuba
2945
Korter 20 605 Tuba 12.4 m²
12.4 m² 27.0 m² 12.6 m² 26.3 m² 32.8 m²
3409
Korter 20 606 Köök + elutuba 27.0 m² 1
4050
4105
900 Korter 20 63.0 m²
2160 90 700 90 900
Korter 21 607 Esik 4.1 m²
2100 2100
U610 Korter 21 608 Koridor 2.3 m²
91
Korter 21
6050
6160
1168 91 1025 91
U605 Korter 21 609 Sansõlm 4.7 m²
608
U609
1421 Korter 21 610 Tuba 12.6 m²
2100
91
900
1283
Koridor
2995 0 2.3 m² Korter 22 Korter 21 611 Köök + elutuba 26.3 m²
8320
Korter 21 50.0 m²
1705
604 609
1476 730 600
3305
Sansõlm Sansõlm Korter 22 612 Esik 4.5 m²
A604
1100
200 1100
2100
U604
900
5.0 m² Korter 20 4.7 m² 273607 Korter 22 613 Koridor 1.7 m²
1541
Esik
1 Korter 22 614 WC 1.3 m²
4.1 m²
91
A615B
3000
1100
1000 Korter 22 615 Köök + elutuba 32.8 m² 1
2100
U603
900
C 2100
C Korter 22 616 Koridor 3.7 m²
1254
190
+11.60 U607 Korter 22 617 Leil 1.6 m²
2100
A603
1100
603
1000
2100
U602
3950 190 1850 190 1880 190 4180 190 2719 91 6131520 190 1000 190 2770 Korter 22 618 Sansõlm 5.0 m²
3054
3 Tuba
3
U612
1000
2100
11.1 m² 602 Koridor Korter 22 619 Tuba 10.5 m²
190
612 1.7 m² U614 1
Esik 1200 1780 1200 Esik Korter 22 620 Tuba 14.3 m² 1
7.5 m² 614 800
1460
4.5 m² Korter 22 75.4 m²
20740
435 1035
D WC
2100
900
637 1.3 m² Korter 23 621 Esik 2.7 m²
B
4940
190
190
Lift 617 Korter 23 622 Sansõlm 4.7 m²
80
3.4 m² Leil 618 Korter 23 623 Tuba 9.8 m²
1450
1000
630 1 627 1.6 m² Sansõlm Korter 23 624 Köök + elutuba 23.1 m²
80 1184 71
2100
U617
1800
700
Tuba Sansõlm 5.0 m² Korter 23 625 Tuba 12.5 m²
10.6 m² 4.6 m²
2658
2658
619
2100
Korter 23 52.8 m²
800
U618
3000
A619
2100
1100
A630
1100
4049 91 1850 91 1979 +13.05 601 616 Tuba
55
KOKKU: 310.1 m²
3679
10.5 m²
1000
2100
Trepikoda Koridor
U621
U627
626 vt 7-102 17.2 m² 621
2100
3.7 m²
900
U630
190
B B
2100
Trepihall Esik
U619
900
7.9 m² 2.7 m² TULETÕKKEPIIRID:
91
622 900
1100
91
900
2100
2100
U622
900
U629
900
1700
Katusele pääs 1,2x1,2 m Sansõlm EI60
629 2100 625 4.7 m² 2100
Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool
91
A629B
624
1100
Tuba Tuba Korter 23
600
2100
U625
900
U628 U620
tarindi tulepüsivusest.
91
15.3 m² 12.5 m² Köök + elutuba 1
2100
U623
900
23.1 m²
5380
628 623
4890
4700
4591
4591
4370
Tuba Tuba
Korter 19 9.9 m² 9.8 m² ÜLDMÄRKUSED:
620
3600
3600
3589
3105
Tuba
14.3 m² 1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab
absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000)
2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on
kõrgus
A A
140
140
A629A A628 A625 A624 A623 A620
2350 1800 1800 2700 1800 2700
6
U63
U63
635
2430
4
2150 636 1700 1700 2150 Rõdu 1700 634 2150
Rõdu külma panipaigaga 16.2 m² Rõdu külma panipaigaga
9.3 m² 6.4 m²
800 2350 350 1800 1300 1800 1800 2700 1700 1800 1200 2700 800
190 3150 91 2749 190 2665 91 5184 91 2739 190 3960 190
395
390 8250 4180 8670 395
21890
1 2 3 4
Joonise nr:
A 1 2 PP_AR-5-106
Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100
Tüüpkortermaja, Kummeli 6, Muudatus nr. 1 2021-05-21 A3 (420 x 297)
Objekti aadress: Töö nr/Staadium:
13 21.05.2021 Ruumi 620 lisatud seinaosa Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP
10 22.03.2021 Korrigeeritud šahte vastavalt vent projekti järgi Joonis: Vastutav spetsialist:
Mattias Agabus
MUUDATUSE NR
9 22.03.2021
KUUPÄEV
Korrigeeritud korterite 2,7,12,16,21 vannitoa seina
SELGITUS PROJEKTEERIJA
6. korruse põhiplaan Allkiri:
Autorid: Arhitekt: Projektijuht:
Mattias Agabus Mattias Agabus
[email protected]
Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn
[email protected] (+372) 512 091
.
TARTU LINNAVALITSUS
Justiitsministeerium 06.12.2021 nr 7-14.2/15648
Suur-Ameerika tn 1
10122 TALLINN
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika tn 1
10122 TALLINN
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10129 TALLINN
Selgitustaotlus hoonejaotusplaani kohta
Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond (edaspidi TLV AEO) palub ministeeriumitelt
selgitust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 3 "Nõuded hoonejaotusplaani aluseks
olevale plaanile ja selle ehitisregistrisse kandmise kord" (edaspidi määrus nr 3) tõlgendamise ja
eesmärgi kohta. Põhjusel, et käesoleval juhul põrkuvad nii era- kui ka avalik-õiguslikud huvid ja
eesmärgid, esitame selgitustaotluse õigusselguse saavutamiseks mitmele ministeeriumile ühiselt.
1. Kehtiv õiguslik regulatsioon
1.1. Määruse nr 3 seletuskirja kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada ehitusloa andmiseks
pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakiri korteriomanditeks jagatava hoone
ehitisregistrisse kantud plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja numbriga
või muul viisil tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid (edaspidi hoonejaotusplaan).
1.2. Määruse nr 3 § 1 lõike 1 kohaselt peab korteriomanditeks jagatava hoone plaan olema
koostatud selliselt, et saab tuvastada iga eriomandi esemeks oleva ruumi asukoharuumi täielikult
või osaliselt piiravate tarindite, tarindites olevate avade ning kasutajate ühises kasutuses olevate
või kavandatud või hoone tehniliseks teenindamiseks mõeldud või muude ruumide suhtes. Antud
jagunemise puhul lähtutakse eelkõige majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 57
"Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" (edaspidi määrus nr 57) sätestatud
pindade jagunemisest, mille kohaselt kuulub suletud netopinna ehk kasuliku pinna hulka eluruumi
pind, mitteeluruumi pind, üldkasutatav pind ja tehnopind.
1.3. Määruse nr 3 § 1 lõike 2 järgi peab kajastama plaanil hoone iga korruse, kus asuvad
eriomandi esemeks olevad ruumid. Graafiliselt tuleb esitada tarindite ja nendes olevate avade
piirjooned, samuti tuleb esitada ruumi juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi
kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teisi korteriomaniku
õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Graafiliselt esitatud teabele tuleb lisada
avade, ruumide ja teiste eelnõus sätestatud hoone osade mõõdud.
1.4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) seletuskirjas on hoonejaotusplaani
kohta selgitatud, et kui tegemist on alles ehitatava hoonega, siis on hoonejaotusplaani koostamise
aluseks projekt, mille realiseerimiseks on antud ehitusluba. Tulenevalt ehitusloa tähendusest võib
korteriomandi loomine projekti alusel toimuda ainult senikaua, kuni ehitist saab lugeda
ehitusstaadiumis olevaks ehk kuni kasutusloa andmiseni.
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Kui hoonejaotusplaan koostatakse pärast hoone
Raekoja plats 1a
valmimist, siis tuleb selle aluseks võttawww.tartu.ee
tel 736 1111
hoone
50089 TARTU rg-kood 75006546
[email protected]
Kui hoonejaotusplaan koostatakse pärast hoone valmimist, siis tuleb selle aluseks võtta hoone
plaan, mis on koostatud hoone tegelike parameetrite mõõdistamise alusel.Nõuded sellele plaanile
ja selle ehitisregistrisse kandmise korrale kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrusega, vastav volitusnorm on sätestatud KrtS § 7 lg-s 3. Plaan koostatakse hoone omaniku
või muu huvitatud isiku initsiatiivil ja kulul. See plaan ei pea olema tingimata nii täpne kui
ehitusprojekt, sest see peab võimaldama ainult selgelt ja arusaadavalt piiritleda, millised hoone
osad millise korteriomandi eriomandi osa esemeks on. Hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani või
projekti ärakiri peab olema ametlikult kinnitatud HMS §-de 22–24 tähenduses. Seega peab
kinnisasja omanik korteriomandite loomiseks esitama kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse,
millele tuleb lisada hoonejaotusplaan ja pädeva isiku kinnitus selle kohta, et hoonejaotusplaan
vastab ruumilise piiritletuse nõuetele.
1.4.1. Lisaks märgitakse KrtS seletuskirjas, et hoonejaotusplaanile, st plaanile või projektile,
millel on piiritletud ja tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid, tuleb lisada
projekteerimises või ehitusprojektide ekspertiisi tegemises pädeva isiku kinnitus, et loodava
eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum, mida on võimalik eraldi
kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku
õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata (eelnõu § 7 lg 1 p 2 ja § 4).
2. Uute ehitiste hoonejaotusplaanist
2.1. Näitlikustamaks probleemi, võtame uue hoone püstitamise ehitusloa aluseks olnud projekti,
kus ehitusluba on kantud EHRi ning EHRis ehitusloa juures on ka digitaalselt allkirjastatud
ehitusprojekt. Eelnimetatud määruse nr 3 seletuskirja põhjal jääb mulje, et KOVile esitatakse
uuesti kinnitamiseks ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti korruste plaanid, milles on nüüd ka ära
piiritletud ja tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid (tähistatud, nummerdatud). Pindade
arvestamise aluseks on ehitusloa aluseks olevas projektis määrus nr 57. Korteriomandid tuleb
tähistada aga hoopiski KrtS järgi, seetõttu tõusetub küsimus, kuidas on võimalik võtta pindade
arvestamise aluseks määrus nr 57 (nagu märgitakse määruse nr 3 seletuskirjas), sest pindade
arvestamise alused on neis erinevad (omandite jagamine ei pruugi vastata määrusele nr 57 hoone
pindade jagamise osas). Näiteks, kui hoonele on projekteeritud parklakorrus ja panipaigad, siis
määruse nr 57 alusel on tegemist üldkasutatavate pindadega, kuid KrtS järgi arvestatakse
panipaigad (ja tihti ka parkimiskohad) konkreetse eriomandi koosseisu. See tähendab, et EHRis
korteri eluruumi pind ja hoone üldkasutatav pind ei ole samad, mis kantakse kinnistusraamatusse.
See erinevus tekitab korteri ostjate seas alati küsimusi ja segadust. Tartu Linnavalitsusel on
konkreetne näide Kummeli tn 6 püstitatava hoone kohta (vt lähemalt p-s 3 jj), kus EHRis on
määruse nr 57 järgi majandusruumid üldkasutatavad pinnad, kuid tuginedes KrtS-le soovib
omanik neid kinnistusraamatus eraldi mitteeluruumidena märkida. Seega määruses nr 3 sätestatud
viide korteriomanditeks jagatava hoone plaani kohta: "Antud jagunemise puhul lähtutakse
eelkõige majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 57 "Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused", ei ühti KrtS pindade jagamise põhimõtetega.
2.2. Justiitsministeerium on oma 27.06.2018 kirjas nr 10-4/3280-2 Keila Linnavalitsusele (vt lisa
2 ja selles viidatud lisa 1) selgitanud, et pädeva ametiasutuse (KOV) ülesandeks on ainult
hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani hindamine ja ehitisregistrisse kandmine. Ministeerium
märgib, et sellel plaanil ei ole veel tähistatud iga eriomandi esemeks olevaid ruume, selle tähistuse
kannab (või laseb kanda) plaanile kinnisasja omanik. Seega ei anna ehitusloa andmiseks pädev
ametiasutus hinnangut sellele, kas üldse ja millisel viisil on korteriomandite loomine lubatav.
2.3. Tulenevalt eeltoodust on määruse nr 3 seletuskiri ja justiitsministeeriumi selgitused otseses
vastuolus. TLV AEO-le jääb arusaamatuks, mida peab KOV hindama, kui ehitusluba on selle
plaani alusel välja antud (elektrooniliselt olemas EHRis) ning eriomandi esemeks olevaid ruume
ehitusloa andmisel tähistama ei pea.
Küsimus: Kas KOV kinnitab hoone plaanid, mis olid ehitusloa taotlemise aluseks ilma
Küsimus: Kas KOV kinnitab hoone plaanid, mis olid ehitusloa taotlemise aluseks ilma
eriomandi esemeks olevate ruumide piiritluseta (nagu justiitsministeerium viitab), kuigi
määrus nr 3 samas seda nõuab? Mida peab KOV plaani peal hindama, kui ehitusluba on
plaani alusel välja antud ning eriomandi esemeks olevaid ruume ehitusloa andmisel
tähistama ei pea?
3. Uutest ehitistest Kummeli tn 6 näitel ja koormusindeks kui planeeringujärgne piirang
3.1. Probleeme tekitavad arendajad, kes on saanud ehitusloa korterelamu püstitamiseks, aga
soovivad korteriomandeid seada ka mitteeluruumidele. TLV AEO menetluses on olnud Kummeli
tn 6 (ja teisigi Kummeli arenduse maju) korterelamu püstitamise järgselt korteriomandi seadmise
aluseks olevad plaanid (vt lisa 3 ja lisa 4). Esitatud plaanidel on keldrikorrusel "majandusruumid",
mis on ehitusloale märgitud kui hoone üldkasutatavad pinnad, mida hoonejaotusplaanide
kinnitamisel tähistatakse hoopis mitteeluruumidena nr 24 ja nr 25.
3.2. Kummeli tn 6 kohta kehtib detailplaneering (Tartu Linnavolikogu 26.06.2008. a otsusega nr
389 kehtestatud Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneering), mis seab nõude konkreetsele
maksimaalsele korterite arvule ja maasihtotstarbele, 100% elamumaa. Korterite arv on eluruumide
näol juba maksimaalselt kasutatud ning kui TLV AEO poole pöördutakse hoonejaotusplaanidega,
millel on majandusruumid märgitud eraldi numbritega mitteeluruumidest tulevaste
korteriomanditena, siis kuidas peab KOV sellisel juhul käituma? Soovitud lahendus ei vasta
detailplaneeringule ega ka Tartu linna üldplaneeringule. Hoone püstitamise ehitusloale kantud
andmete põhjal on majandusruumide puhul tegemist hoone üldkasutatava pinnaga (nagu ka
panipaigad) ega ole tegemist mitteeluruumide või eluruumidega. Ehitusloale ei ole mitteeluruume
kantud. Ärimaa otstarvet kinnistule planeeringuga ette nähtud ei ole ning seega ei ole võimalik
TLV AEO hinnangul hoonesse mitteeluruume kavandada.
Küsimus: Kui detailplaneeringujärgne korteriomandite arv on hoones eluruumide näol
maksimaalselt kasutatud ning kui KOVi poole pöördutakse hoonejaotusplaanidega, millel
on hoones eksisteerivad üldpinna alla kuuluvad majandusruumid, mis on märgitud eraldi
korteriomanditena (mitteeluruumidena), siis kuidas peab KOV sellisel juhul käituma?
3.3. Samuti tekitab küsimusi mõiste "mitteeluruum". Vastavalt määruse nr 57 § 25 lg 1 on
mitteeluruum kõigi selliste ruumide või ruumikogumi suletud netopind, mis oma kasutamise
otstarbe poolest pole ette nähtud elamiseks, hoone teenindamiseks ega eluruumide ja
mitteeluruumide kasutajate ühiseks kasutamiseks. Sellist kasutamise otstarvet nagu Kummeli tn 6
märgitud "majandusruum" ei ole MTM määruses nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu"
olemas ja seega ei saa tegu olla mitteeluruumiga. Sarnaselt panipaikadega oleks võimalik
majandusruumid määrata mõne konkreetse korteri juurde kuuluvaks. Isegi, kui ehitusloale kantaks
sellised mitteeluruumid ehitise osadena, siis peab neil olema mingi kasutamise otstarve, kuid DP-
ga pole ette nähtud peale elamufunktsiooni nendesse hoonetesse muid otstarbeid. Käesoleval juhul
on üldkasutatava pinnana märgitud "majandusruumidest" moodustatud korteriomandid, mis ei ole
kooskõlas detailplaneeringuga.
3.4. Käesoleva kirjale on lisatud Kummeli tn 6 esialgsed KOVile esitatud plaanid (vt lisa 3), mille
tagastasime läbivaatamata. Plaanile on käsitsi peale joonistatud majandusruumid
korteriomanditena nr 24 ja 25. Uutel plaanidel, mis on peale tagastamist (lisa 4) esitatud, on
mitteeluruumide (majandusruumid) numbrid lihtsalt eemaldatud ja vajaminev info jäetud üldse
esitamata. Tegelikkuses müüakse juurde tehtud korteriomandid (nr 24 ja nr 25) mitteeluruumidena
maha, kastutamiseks eluruumidena.
3.5. Käesolevale kirjale lisatud Kummeli tn 6 hoonejaotusplaani koostamise aluseks taotleja poolt
esitatud plaanid (vt majandusruumid 106, 136, 106a, 108, 108a, 137, 138, 139) on allkirjastatud
hoone arhitekti poolt, kes peaks kontrollima plaanide nõuetekohasust, kuid tegelikkuses puuduvad
plaanidelt ruumide mõõdud, piiritlemata on eriomandi esemeks olevad ruumid ja ruumide juurde
kuuluvad hoone osad, avade mõõdud, mis määruse nr 3 järgi justkui peaks seal olema.
Küsimus: Kas KOV-il on kohustus kontrollida hoonejaotusplaani aluseks olevate plaanide
Küsimus: Kas KOV-il on kohustus kontrollida hoonejaotusplaani aluseks olevate plaanide
nõuetekohasust, kuigi pädev isik vastutab esitatud plaanide määrusele nr 3 vastavuse eest?
3.6. On ilmselge, et eespool kirjeldatud näite pinnalt põrkuvad eraõigus ehitus- ja
planeerimisõigusega ja selle tulemusena tekib vastuolu kehtiva detailplaneeringuga, mida on alles
ellu viidamas. Samuti on vastuolu Tartu üldplaneeringu põhimõtetega, millest lähtub
koormusindeksi idee ja sisu.
4. Muu lühiajalise majutuse hoone ehk külaliskorterid
4.1. Aina enam on olukordi, kus detailplaneeringuga on määratud kinnistule ärimaa sihtotstarve,
millega on lubatud büroohoonete, hotellide jms ehitiste rajamine, kuid arendaja soov on ehitada
külaliskorteritega hoone, mille mitteeluruumid on mõeldud kasutamiseks eluruumidena. Lisaks
soovitakse neid ka võõrandada. Sisuliselt tekib olukord, kus ärimaale rajatakse korterelamud.
Küsimus: Kas ehitusloale märgitud "muu lühiajalise majutuse hoone" kasutamise
otstarbega hoones on üldse võimalik ruume jagada eraldiseisvateks korteriomanditeks, et
neid saaks võõrandada?
5. Olemasolevate hoonete hoonejaotusplaanide problemaatika
5.1. Küsimusi tekib ka olemasolevate (kasutusel olevate) hoonetega, mille puhul ei ole
kehtestatud detailplaneeringut, kuid mille suhtes kehtivad üldplaneeringu üldised ehitus- ja
kasutusnõuded, sh ka koormusindeksi põhimõte. Kui lähtuda Justiitsministeeriumi kirjas olevatest
juhistest, tuleks KOV-le esitada vaid tühi inventariseerimisjoonis, kus ei ole piiritletud ega
tähistatud korteriomandeid. Kui inventariseerimisjooniseid ei ole olemas, esitatakse
mõõdistusprojekt. Olemasolevate hoonete puhul jääb segaseks, milliseid plaane peab KOV
kinnitama, st kas piisab vaid vanade inventariseerimisjooniste (koos vana eksplikatsiooniga)
kinnitamisest ilma uute omandite piiritlusteta? Või tuleb inventariseerimisjoonistele
/mõõdistusprojektile kanda eriomandi esemeks olevate ruumide piiritlus, mõõdud ja uus
eksplikatsioon? Lähtudes justiitsministeeriumi kirjast (lisa 1 ja lisa 2), justkui pole KOVil õigust
öelda, kuidas omandit peaks jagama?
Olemasolevatesse hoonetesse korteriomandite juurde moodustamine ei pruugi vastata
üldplaneeringus sätestatud koormusindeksi (asustustiheduse, haljastuse ja parkimise omavaheline
suhe) nõudele. Seega tekib olukord, kus hoonesse on kavandatud rohkem omandeid kui sellel
kinnistul on lubatud. Koormusindeksi üldpõhimõtted tulenevad Tartu linna üldplaneeringu
https://gis.tartulv.ee/yldplaneering2040/?page=page_1 punktidest 1.1.10 ja 1.1.11.
Küsimus: Mida peab KOV hindama olemasolevate ja kasutusel hoonete
hoonejaotusplaanide aluseks olevatel plaanidel ning kas KOV-il on õigus keelduda selliste
plaanide kinnitamisest, mis ei vasta planeeringutele?
6. Kokkuvõte
6.1. TLV AEO pöörab tähelepanu, et kuigi ehitus- ja planeerimisnormide eesmärgiks ei ole
eraõiguslike suhete reguleerimine, on käesoleval juhul määrustes ja justiitsministeeriumi juhistes
ebakõla, mis võib avaldada mõju nii kinnistu kui ka naaberkinnistute omanike õigustele ja
huvidele. Eelkõige on otsene vastuolu ehitus- ja planeerimisõigusega.
6.2. Palume ministeeriumitelt selgeid juhiseid, mida kohalik omavalitsus peab plaanide
kinnitamisel hindama ja mida mitte ning seda nii ehitamisel kui ka kasutusel olevate hoonete
puhul.
TLV AEO küsimused:
1) Kas KOV kinnitab hoone plaanid, mis olid ehitusloa taotlemise aluseks ilma eriomandi
esemeks olevate ruumide piiritluseta (nagu justiitsministeerium viitab), kuigi määrus nr 3
samas seda nõuab? Mida peab KOV plaani peal hindama, kui ehitusluba on plaani alusel
välja antud ning eriomandi esemeks olevaid ruume ehitusloa andmisel tähistama ei pea?
2) Kui detailplaneeringujärgne korteriomandite arv on hoones eluruumide näol
2) Kui detailplaneeringujärgne korteriomandite arv on hoones eluruumide näol
maksimaalselt kasutatud ning kui KOVi poole pöördutakse hoonejaotusplaanidega, millel
on hoones eksisteerivad üldpinna alla kuuluvad majandusruumid, mis on märgitud eraldi
korteriomanditena (mitteeluruumidena), siis kuidas peab KOV sellisel juhul käituma?
3) Kas KOV-il on kohustus kontrollida hoonejaotusplaani aluseks olevate plaanide
nõuetekohasust, kuigi pädev isik vastutab esitatud plaanide määrusele nr 3 vastavuse eest?
4) Kas ehitusloale märgitud "muu lühiajalise majutuse hoone" kasutamise otstarbega
hoones on üldse võimalik ruume jagada eraldiseisvateks korteriomanditeks, et neid saaks
võõrandada?
5) Mida peab KOV hindama olemasolevate ja kasutusel hoonete hoonejaotusplaanide
aluseks olevatel plaanidel ning kas KOV-il on õigus keelduda selliste plaanide kinnitamisest,
mis ei vasta planeeringutele?
6) Kas KOV võib planeerimismenetluses seada piirangut korteriomandite arvule
planeeringualale jäävas hoones?
Teie vastust ootama jäädes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gea Kangilaski
abilinnapea
Lisa: Lisa 1 Selgituste andmine
Lisa 2 Hoonejaotusplaani kohta selgituste andmine (004)
Lisa 3 TAGASTAMINE_K6_PP_HOONEJAOTUSPLAANID-M12021-0521
Lisa 4 UUS KINNITATUD TAOTLUS_K6_PP_PlaanidKinnitamiseks_2021-05-21
Silver Priimäe 736 1208
[email protected]