dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. detsember 2021
Viit
1.10-17/2021/7217-1
Registreeritud
6. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Lahendamise tähtaeg
5. jaanuar 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20211206_2021-15648.asice4968 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 06.12.2021 09:23 Adressaat: JM info Shared MB <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: Selgitustaotlus hoonejaotusplaani kohta Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus Teema: Selgitustaotlus hoonejaotusplaani kohta. Dokumendi liik: Kiri Dokumendi number: 2021-15648. Dokumendi kuupäev: 06.12.2021 (See attached file: Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20211206_2021-15648.asice) Teie 26.08.2015 nr 21.3-2/KA-15-164 Meie 30.09.2015 nr 10-4/5835-2 Tartu Linnavalitsus [email protected] Selgituse andmine Lugupeetud Jüri Mölder Pöördusite Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles soovisite selgitust, kas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tegevus Pallase pst 25 kinnistul paiknevasse hoonesse korteriomandite kinnistamise näitel on olnud kooskõlas korteriomandiseaduse (KOS) § 5 lg 3 p-ga 1. Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Samuti ei ole Justiitsministeeriumil selgitustaotlusele vastamise raames võimalik anda sisulist hinnangut kinnistusraamatut pidava Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tegevusele. Kinnistusraamatu pidamine toimub kohtumenetluses ja Justiitsministeeriumi pädevusse ei kuulu kohtu tegevusele sisulise hinnangu andmine. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse. KOS § 5 lg 3 p 1 kohaselt tuleb korteriomandite registriosade avamiseks kinnistamisavaldusele lisada riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. Justiitsministeerium on seisukohal, et selle sätte eesmärk on tagada, et korteriomandite loomisel lähtutakse reaalselt eksisteerivast olukorrast (olemasolev ehitis) või piisava tõenäosusega reaalsuseks saavast olukorrast (ehitatav hoone). Selle eesmärgi saavutamiseks peab korteriomandite loomisel aluseks olev joonis (olemasoleva hoone plaani või ehitatava hoone projekti koopia) olema pädeva ametiasutuse poolt kinnitatud. Kinnitamise nõue ei laiene selle sätte teisele poolele, st korteriomandite reaalosaks olevate ruumide tähistamisele kinnitatud koopial. Seega ei anna see säte kohaliku omavalitsuse üksusele õigust otsustada selle üle, kas korteriomandite loomine on lubatav. Teie kirjas väljendatud mure on põhimõtteliselt mõistetav, kuid tuleb aru saada ka sellest, et planeeringu kehtestamisega ei saa kohaliku omavalitsuse üksus seada piirangut, et planeeringualal asuv kinnisasi ei tohi olla kaasomandi esemeks. Korteriomand on sisuliselt kaasomandi erivorm. Korteriomandite loomise keelamine sellises olukorras ei aitaks Teie poolt nimetatud eesmärke Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 saavutada, sest korteriomandite loomise asemel oleks võimalik sisuliselt sama eesmärk saavutada kaasomandi kasutuskorra kokkuleppega või ka hooneühistu loomisega. Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vaike Murumets Nõunik Vaike Murumets 620 8263 [email protected] Enno Fels Teie 30.04.2018 nr 3.1-1/320-2 Keila Linnavalitsus Meie 27.06.2018 nr 10-4/3280-2 [email protected] Hoonejaotusplaani kohta selgituse andmine Lugupeetud Enno Fels Pöördusite Keila Linnavalitsuse nimel Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles soovisite selgitusi 2018. aasta 1. jaanuaril jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohta. Täpsemalt soovisite selgitusi hoonejaotusplaani ja selle aluseks oleva plaani kohta. Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse ja nendes küsimustes, mis on Justiitsministeeriumi pädevuses. KrtS § 7 lg 1 p 1 kohaselt tuleb korteriomandite kinnistamiseks esitatavale kinnistamisavaldusele lisada hoonejaotusplaan ehk ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakiri korteriomanditeks jagatava hoone ehitisregistrisse kantud plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja numbriga või muul viisil tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid. Sarnase sõnastusega säte oli ka varem kehtinud korteriomandiseaduses (KOS).1 Hoonejaotusplaani aluseks olevale plaanile ja selle ehitisregistrisse kandmise korrale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (KrtS § 7 lg 3). Selle volitusnormi alusel on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 16.01.2018 andnud määruse nr 3 „Nõuded hoonejaotusplaani aluseks olevale plaanile ja selle ehitisregistrisse kandmise kord“ (edaspidi määrus). Seega tuleb seaduse ja määruse kohaselt eristada hoonejaotusplaani ja selle aluseks olevat plaani, mis kantakse ehitisregistrisse. Hoonejaotusplaani ennast ehitisregistrisse ei kanta, see on eriomandi kokkuleppe osa, mis säilitatakse kinnistustoimikus. Nagu nähtub ka KrtS eelnõu2 seletuskirjast, peeti eelnõu koostamisel silmas, et ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ülesandeks on ainult hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani hindamine ja 1 KOS § 5 lg 3 p 1: Kinnistamisavaldusele lisatakse riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. 2 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus 462 SE XII Riigikogu koosseisus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 ehitisregistrisse kandmine. Sellel plaanil ei ole veel tähistatud iga eriomandi esemeks olevaid ruume, selle tähistuse kannab (või laseb kanda) plaanile kinnisasja omanik. Seega ei anna ehitusloa andmiseks pädev ametiasutus hinnangut sellele, kas üldse ja millisel viisil on korteriomandite loomine lubatav. Nii oli see ka varem kehtinud seaduse kohaselt (vt selles osas ka Justiitsministeeriumi 30.09.2015 kiri nr 10-4/5835-2 Tartu Linnavalitsusele). Hinnangu, kas korteriomandite loomine vastab KrtSis eriomandi esemele kehtestatud nõuetele, annab KrtS § 7 lg 1 p 2 kohaselt projekteerimiseks või ehitusprojektide ekspertiisi tegemiseks pädev isik. See hinnang ei ole ehitusprojekti ekspertiis ehitusseadustiku (EhS) § 14 tähenduses, st pädev isik ei pea hindama, kas ehitis on ohutu vms. Tema ülesandeks on hinnata ainult seda, kas korteriomandite loomine omaniku soovitud viisil vastab KrtS §-s 4 sätestatud nõuetele, st et tegemist on iseseisvalt kasutatava elu- või mitteeluruumiga. Hoonejaotusplaani aluseks olevast plaanist saab hoonejaotusplaan siis, kui ehitise (kinnisasja) omanik piiritleb aluseks oleval plaanil iga eriomandi esemeks olevad ruumid ja esitab hoonejaotusplaani koos pädeva isiku kinnituse ja nõutavas vormis tahteavaldustega kinnistusraamatu pidajale ning kinnisturaamatus avatakse korteriomandite registriosad (KrtS § 6 lg 2). Hoonejaotusplaani enda ametlikku kinnitamist seadus ette ei näe. KrtS § 7 lg 1 lähtub loogikast, et ärakirja kinnitamiseks pädev asutus on sama asutus, mis on pädev hoonele ehitusloa andmiseks. Seega, kui ehitusloa andmiseks on EhS § 39 kohaselt pädev Tehnilise Järelevalve Amet või muu riigiasutus, siis peaks see asutus ka ärakirja kinnitama. Määruses kohaliku omavalitsuse üksuse kohta sätestatut tuleb sellisel juhul vastavalt kohaldada Tehnilise Järelevalve Ametile ja muule riigiasutusele. Hoonejaotusplaani koostamise eesmärk on piiritleda, millised ruumid on eriomandi ese ja millised kaasomandi ese. Muude hoone osade (näiteks tehnosüsteemid) esitamiseks hoonejaotusplaanil ei ole sisulist vajadust, sest sellised hoone osad on sõltumata oma asukohast kas eriomandi või kaasomandi esemeks sõltuvalt sellest, milline on nende funktsioon. Korteriomandi puhul jagunevad tehnosüsteemid kaheks – kaasomandi ese ja eriomandi ese. Viimast võib korteriomanik oma äranägemise järgi muuta. Kas seejuures on vajalik mingi avalik-õiguslik luba ja kes tohib sellist tööd teha, ei ole KrtSi seisukohalt oluline. KrtSi seisukohalt on oluline ainult küsimus, kas korteriomanik saab muudatuse üle otsustada iseseisvalt või on selleks vajalik ka teiste korteriomanike kui kinnisasja kaasomanike nõusolek. Riigikohus selgitas hiljutises lahendis, et elektrisüsteem kortermajas jaguneb kaasomandi esemeks ja eriomandi esemeks ehk korteriomandi reaalosaks (16.05.2018 otsus nr 2-16-8344 p 11). Viimase korrashoiu eest vastutab korteriomanik. Sama loogika kehtib ka näiteks vee ja kanalisatsiooni osas – oma korteri siseselt võib korteriomanik torusid ringi tõsta, sest teisi see ei mõjuta. Sellest tegevusest tulenevate ohtude eest vastutab korteriomanik, mitte korteriühistu. Erandiks on keskküttesüsteem, mis üldjuhul on tervikuna kaasomandi ese. Sellest hoolimata ei peaks selliseid hoone osasid, mis on küll kaasomandi esemeks, hoonejaotusplaanil kajastama, sest mingit õiguslikku tähendust sellel ei ole. Kui näiteks keskküttetorude asukohta hiljem renoveerimise käigus muudetakse, siis sõltumata sellest, et hoonejaotusplaanil on torud „vales“ kohas, on nad ikkagi kaasomandi ese. Seega tuleks määrust (hoolimata selle § 1 lg 2 p 4 ebaõnnestunud sõnastusest) tõlgendada kooskõlas seaduse mõttega ehk nii, et selliste hoone osade esitamine hoonejaotusplaanil on võimalus, mitte kohustus. Oluline on hoonejaotusplaani aluseks oleval plaanil seinte, uste ja akende asukoht, mis võimaldab hinnata, kas eriomandi ese vastab KrtSi nõuetele, st on iseseisvalt kasutatav. Teiseks selle plaani funktsiooniks on see, et ehitusloa andmises pädev asutus hindaks, kas sellise kuju ja suurusega ehitis on tekkinud avalik-õigusliku ehitusõiguse seisukohalt nõuetekohaselt, ja vajadusel võtaks tarvitusele meetmed. Hiljem, kui korteriomandid on moodustatud ja võõrandatud, on selliste puuduste kõrvaldamise nõudmine juba oluliselt keerulisem. Hoonejaotusplaani aluseks olev plaan (ja hiljem hoonejaotusplaan) tuleb koostada selliselt, et selle funktsioon (eriomandi ja kaasomandi eseme piiritlemine) oleks täidetud. Seejuures tuleb arvestada, et esimesel, st ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse kinnitataval plaanil ei ole seda piiritlust veel tehtud. Kui korteriomandi eriomandi esemeks on hoone eri osades paiknevad ruumid, siis on seda seost võimalik väljendada mitmel viisil, kuid see on juba hoonejaotusplaani koostamise küsimus, mis ei ole ehitusloa andmiseks pädeva asutuse ülesanne. Määruse muutmiseks vajaliku eelnõu väljatöötamine kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse. Täiendavaid selgitusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohta on võimalik leida Justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Vaike Murumets Nõunik Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vaike Murumets 620 8263 [email protected] C NR NIMETUS PINDALA 2000 90 2340 90 1000 90 2350 240 2890 90 1200 90 2290 90 2000 240 3910 101 Trepikoda 15.6 m² 1 1 2 101a Panipaik 24 1.6 m² 1 103 Koridor 14.4 m² 2200 2320 2340 104 Sideruum 1.5 m² 105 Tuulekoda 5.4 m² 106 Majandusruum 21.4 m² 1 D D 240 106a Majandusruum 9.3 m² 1 120 117 118 121 124 127 132 107 Garaaž 60.4 m² 2100 2100 U118 U121 U124 U127 U133 U132 900 900 900 900 900 133 108 Majandusruum 25.1 m² 1 1425 1425 Panipaik 5 Panipaik 6 Panipaik 9 Panipaik 12 Panipaik 15 Panipaik 18 Panipaik 21 9.1 m² 3.3 m² 3.3 m² 4.1 m² 3.3 m² 2.9 m² 3.7 m² 108a Majandusruum 10.6 m² 1 615 615 615 109 Koridor 39.9 m² 90 110 Tehniline ruum 7.7 m² 119 122 125 128 131 90 3950 2100 2100 U119 U122 U125 U128 U131 U134 4015 900 900 900 900 900 134 111 Kilbiruum 2.6 m² Panipaik 7 Panipaik 10 Panipaik 13 Panipaik 16 Panipaik 19 1450 1450 4555 Panipaik 22 4860 3.4 m² 3.4 m² 4.2 m² 3.3 m² 2.9 m² 3.8 m² 112 Panipaik 1 4.2 m² 640 640 640 113 Panipaik 2 3.8 m² 6050 90 114 Panipaik 3 3.7 m² 120 123 126 129 130 135 600 100 -1.57 115 Panipaik 4 9.0 m² 2100 2100 U120 U123 U126 U129 U130 U135 90 1100xh600 500xh600 900 900 900 900 900 Panipaik 8 Panipaik 11 Panipaik 14 Panipaik 17 Panipaik 20 Panipaik 23 117 Panipaik 5 9.1 m² 1100xh600 800xh600 3.5 m² 3.5 m² 4.3 m² 3.7 m² 3.6 m² 4.7 m² 1805 1500 -1.59 118 Panipaik 6 3.3 m² 145 A117 90 500 690 690 690 A135 2110 100 1100 210 800 119 Panipaik 7 3.4 m² 190 1115 90 U117 120 Panipaik 8 3.5 m² 190 1110 90 -2.57 109 240 A109A 1100 900 950 1000 1000 900 900 3080Koridor 1000 100 1280 900 900 900 370 2130 900 121 Panipaik 9 3.3 m² A109B U115 U111 U112 39.9 m² U101 1065 122 Panipaik 10 3.4 m² C 3900 1850 1830 240 101 U113 U114 U110 C 123 124 Panipaik 11 Panipaik 12 3.5 m² 4.1 m² 101a 1 240 2330 100 190 111 190 112 125 Panipaik 13 4.2 m² 3 Kilbiruum Panipaik 1 Panipaik 24 4180 Trepikoda 90 1870 3900 3 15.6 m² 126 Panipaik 14 4.3 m² 2300 115 2.6 m² 4.2 m² 1.6 m² 190 2350 1970 3005 113 110 Panipaik 4 127 Panipaik 15 3.3 m² 900 190 Panipaik 2 114 Tehniline ruum 9.0 m² 3.8 m² 7.7 m² 128 Panipaik 16 3.3 m² 20650 475 900 475 Panipaik 3 D 3.7 m² 129 Panipaik 17 3.7 m² U104 B 4940 4940 190 190 140 130 Panipaik 20 3.6 m² 139 2230 1960 1000 Lift 131 Panipaik 19 2.9 m² 104 137 2251 3.4 m² 1390 Garderoob 90 138 190 WC 190 132 Panipaik 18 2.9 m² 1710 Sideruum 1 1.5 m² 3.5 m² Pesuruum 1.5 m² 133 Panipaik 21 3.7 m² 1200 1780 1200 2450 103 1800 2100 1800 2100 105 U138 3.5 m² U105 U103 U139 U137 A108B 134 Panipaik 22 3.8 m² 3000 1100 Koridor 1000 1000 90 Tuulekoda -1.45 3150 5.4 m² 1000 14.4 m² 6200 1240 1080 800 800 -1.45 800 135 Panipaik 23 4.7 m² U108 2100 2100 136 Sansõlm 3.3 m² 2100 B B U106 U107 137 WC 1.5 m² 190 5680 1000 138 Pesuruum 3.5 m² 1 -1.45 108 139 Garderoob 3.5 m² 1 2100 U136 136 Majandusruum 140 Lift 3.4 m² 2010 Sansõlm 25.1 m² Vihmaveetoru viiakse 3.3 m² 107 Garaaž KOKKU: 325.4 m² varikatuse sees 1650 60.4 m² 700 800 2410 puitraamistiku vahelt läbi 2100 4890 hoone välisseina tuulekotta 90 1650 TULETÕKKEPIIRID: 6325 5810 106 1 EI60 5480 U106a 2100 Majandusruum 90 800 3710 21.4 m² U108a 106a Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool 1 Majandusruum tarindi tulepüsivusest. 9.3 m² 2710 108a 2270 A Majandusruum 10.6 m² A ÜLDMÄRKUSED: 1320 5000 5000 2350xh1350 1800xh1350 2700xh1350 A106A A106B 2250 2250 A108A 2430 1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab 875 445 875 445 U031b U031c absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000) 2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on 750 2350 350 1800 920 5200 240 5200 740 2700 750 kõrgus 2100 1350 2100 445 3300 90 2500 290 5190 240 5200 280 3910 440 395 8250 4180 8670 390 21885 1 2 A 1 3 2 4 Joonise nr: PP_AR-5-101 Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100 Tüüpkortermaja, Kummeli 6, Muudatus nr. 1 2021-05-21 A3 (420 x 297) Objekti aadress: Töö nr/Staadium: 14 21.05.2021 Lisatud panipaik 24 Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP 11 21.05.2021 Lisatud ruumid 106a ja 108a. Lisatud uks U139 Joonis: Vastutav spetsialist: Mattias Agabus MUUDATUSE NR 2 19.08.2020 KUUPÄEV Korrigeeritud TT piire SELGITUS PROJEKTEERIJA 1. korruse põhiplaan Allkiri: Autorid: Arhitekt: Projektijuht: Mattias Agabus Mattias Agabus [email protected] Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn [email protected] (+372) 512 091 C 1 2 395 3950 91 4019 190 4278 91 4331 190 3960 390 ÜKSUS NR NIMETUS PINDALA 201 Trepikoda 17.2 m² 233 237 Lift 3.4 m² 231 232 Terrass külma panipaigaga Terrass külma panipaigaga 20.6 m² 7.1 m² 2700 2430 1800 14.0 m² 2700 1800 Terrass 2700 3 Korter 01 203 Esik 7.5 m² U23 U23 1700 2150 1700 14.7 m² 2150 2150 Korter 01 204 Tuba 11.1 m² 1 A206 A207 A211 A212 A216A Korter 01 205 Sansõlm 5.0 m² 387 387 D D Korter 01 Korter 01 206 207 Tuba Köök + elutuba 12.4 m² 27.0 m² 206 207 211 212 216 Korter 01 63.0 m² Tuba Köök + elutuba Tuba Köök + elutuba Köök + elutuba Korter 02 208 Esik 4.1 m² 12.4 m² 27.0 m² 12.6 m² 26.3 m² 32.9 m² 2800 2945 Korter 02 209 Koridor 2.4 m² 3409 2160 90 700 90 900 Korter 02 210 Sansõlm 4.8 m² 4050 4105 2100 900 Korter 02 211 Tuba 12.6 m² 450 90 2100 Korter 02 212 Köök + elutuba 26.3 m² 90 U206 90 U211 Korter 02 50.2 m² 6050 91 520 Korter 03 213 Esik 4.4 m² 209 715 2100 91 Korter 03 214 Koridor 1.7 m² U210 900 Koridor Korter 02 90 2949 2.4 m² Korter 03 215 WC 1.3 m² 7-601 Korter 03 8320 210 Korter 03 216 Köök + elutuba 32.9 m² 1705 205 91 90 2478 3124 Sansõlm 2110 Korter 03 217 Koridor 3.7 m² A205 200 1100 1100 1800 560 2100 Sansõlm U205 900 5.0 m² Korter 01 4.8 m² 208 PP_AR-7-204 Korter 03 218 Tuba 10.5 m² 1000 Esik 7-603 300 90 Korter 03 219 Tuba 14.3 m² 2100 4.1 m² 91 A216B 1710 3000 1100 Korter 03 220 Sansõlm 5.0 m² 2100 U204 900 U208 C C 190 Korter 03 221 Leil 1.6 m² 91 190 Korter 03 75.4 m² 90 2100 A204 1100 204 1000 2100 U203 2719 91 214 1520 1300 203 Korter 04 222 Esik 2.7 m² 3054 Tuba 3 3 1000 2100 U213 11.1 m² Esik +0.00 213 Koridor Korter 04 223 Sansõlm 4.7 m² 1650 2300 7.5 m² Esik 1.7 m²U215 800 Korter 04 224 Tuba 9.8 m² 1200 1780 1200 4.4 m² 215 1460 20740 Korter 04 225 Köök + elutuba 23.2 m² 892 3950 190 1850 190 1880 2100 D WC 190 Korter 04 226 Tuba 12.5 m² 1470 1.3 m² B 4940 190 237 1129 190 Korter 04 52.9 m² 2259 Lift 190 1800 190 228 1000 2869 Korter 05 227 Esik 4.5 m² 190 3.4 m² 270 171 1610 221 3640 Sansõlm 220 Korter 05 228 Sansõlm 4.5 m² 2100 U221 Leil 91 700 4.5 m² Sansõlm Korter 05 229 Tuba 11.6 m² 1.6 m² 91 2450 230 201 5.0 m² 218 2100 U220 A218 800 1000 190 Korter 05 230 Köök + elutuba 28.0 m² 3000 1100 Köök + elutuba 900 Trepikoda+1.45 Tuba 227 222 1500 10.5 m² Korter 05 48.6 m² 3679 28.0 m² 17.2 m² 1000 2100 U227 U222 1210 2100 Esik Esik KOKKU: 310.7 m² 90 217 A230B 4.5 m² 3800 1100 2.7 m² B B 2100 U218 Koridor 900 900 3.7 m² 1700 223 190 190 900 2100 U223 2100 900 Sansõlm Korter 05 4.7 m² 2100 7340 TULETÕKKEPIIRID: 91 229 226 Korter 04 2100 U226 900 U219 EI60 91 Tuba Tuba 2100 U224 900 11.6 m² 12.5 m² Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool 4890 4700 4700 4589 tarindi tulepüsivusest. 4370 225 224 219 3600 Köök + elutuba Tuba Tuba 3105 23.2 m² 9.8 m² 14.3 m² ÜLDMÄRKUSED: 1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab A A absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000) 387 387 2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on A230A A229 A226 A225 A224 A219 2350 1800 1800 2700 1800 2700 kõrgus U23 235 6 U23 2430 Rõdu 4 2150 236 1700 1700 2150 1700 234 2150 Rõdu külma panipaigaga 16.2 m² Rõdu külma panipaigaga 9.3 m² 6.4 m² 395 3150 91 2749 190 2665 91 5184 91 2739 190 3960 395 395 8250 4180 8670 395 7-202 21890 1 2 A 1 3 2 4 Joonise nr: PP_AR-5-102 Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100 Tüüpkortermaja, Kummeli 6 2020-08-27 A3 (420 x 297) Objekti aadress: Töö nr/Staadium: Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP 9 22.03.2021 Korrigeeritud korterite 2,7,12,16,21 vannitoa seina Joonis: Vastutav spetsialist: Mattias Agabus MUUDATUSE NR 3 19.08.2020 KUUPÄEV Muudetud korter 2 vannitoa seina SELGITUS PROJEKTEERIJA 2. korruse põhiplaan Allkiri: Autorid: Arhitekt: Projektijuht: Mattias Agabus Mattias Agabus [email protected] Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn [email protected] (+372) 512 091 C 1 2 1 2 3 4 190 3950 91 4019 190 4278 91 4331 190 3960 190 ÜKSUS NR NIMETUS PINDALA 301 Trepikoda 17.2 m² 333 336 Lift 3.4 m² 335 334 Rõdu külma panipaigaga 20.6 m² 2430 2430 Rõdu külma panipaigaga 1800 2700 1800 Rõdu 2700 7.3 m² 2700 Korter 06 302 Esik 7.5 m² 14.2 m² 14.7 m² 3 U33 U33 1700 2150 1700 2150 2150 Korter 06 303 Tuba 11.1 m² 5 A305 A306 A307 A310 A315A Korter 06 304 Sansõlm 5.0 m² D D 140 Korter 06 305 Tuba 12.4 m² Korter 06 306 Köök + elutuba 27.0 m² Korter 06 63.0 m² Korter 07 307 Tuba 12.6 m² 2800 306 307 310 315 2945 3409 305 Korter 07 308 Sansõlm 4.8 m² Tuba Köök + elutuba Tuba 900 728 Köök + elutuba Köök + elutuba Korter 07 309 Esik 4.1 m² 12.4 m² 27.0 m² 12.6 m² 26.3 m² 32.9 m² 4050 4105 2160 90 700 90 900 2100 Korter 07 310 Köök + elutuba 26.3 m² Korter 07 311 Koridor 2.4 m² 90 520 90 2100 90 Korter 06 Korter 07 50.2 m² 6050 U305 Korter 07 U307 311 Korter 08 312 Esik 4.4 m² 90 625 2100 91 Korter 08 313 Koridor 1.7 m² U308 900 Koridor 2949 2.4 m² Korter 08 Korter 08 314 WC 1.3 m² 304 1710 Korter 08 315 Köök + elutuba 32.9 m² 1705 Sansõlm 309 Korter 08 316 Koridor 3.7 m² A304 1100 200 1100 5.0 m² 1800 90 560 308 2100 U304 900 2110 Sansõlm Esik Korter 08 317 Tuba 10.5 m² 4.8 m² 4.1 m² Korter 08 318 Tuba 14.3 m² 91 A315B 3000 1100 Korter 08 319 Sansõlm 5.0 m² 2100 U303 900 U309 C 1000 C Korter 08 320 Leil 1.6 m² 91 Korter 08 75.4 m² 2100 A303 1100 303 302 301 2100 1000 2100 U302 +2.90 2719 91313 1520 1400 Korter 09 321 Esik 2.7 m² 3054 3 Tuba Esik Trepikoda 3 1000 2100 U312 885 91 995 Koridor 11.1 m² 7.5 m² 17.2 m² Korter 09 322 Sansõlm 4.7 m² 2270 1650 3950 190 1850 190 1880 190 4180 190 312 1.7 m² U314 Esik 800 Korter 09 323 Tuba 9.8 m² 4.4 m² 314 1460 20740 Korter 09 324 Köök + elutuba 23.2 m² D WC 2100 336 Korter 09 325 Tuba 12.5 m² 1470 1.3 m² B 190 Lift 1129 171 190 Korter 09 52.9 m² 3.4 m² 1800 190 80320 Korter 10 326 Esik 11.3 m² 1000 319 Korter 10 327 Sansõlm 4.6 m² U320 Leil Sansõlm 2450 1.6 m² 5.0 m² Korter 10 328 Leil 2.8 m² 2100 U319 800 Korter 10 329 Köök + elutuba 29.7 m² 3000 A317 1100 Korter 10 326 316 317 Esik +4.35 Korter 10 48.4 m² 3679 321 Koridor Tuba 1000 2100 1000 2100 U326 U321 800 11.3 m² Esik 3.7 m² 10.5 m² KOKKU: 310.5 m² A329B 3800 1100 1700 190 B 2.7 m² B 2100 U317 2100 900 1500 90 322 91 U327 Sansõlm 900 TULETÕKKEPIIRID: 2100 U322 900 4.7 m² 4049 91 1850 2100 EI60 7340 325 324 91 U318 2100 U325 Tuba Köök + elutuba Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool 900 2689 327 12.5 m² 23.2 m² Korter 09 2100 U323 900 Sansõlm tarindi tulepüsivusest. 4.6 m² 700 4700 4370 2100 323 318 3600 329 ÜLDMÄRKUSED: 46 U328 Tuba Tuba 3105 Köök + elutuba 9.8 m² 14.3 m² 29.7 m² 328 1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab 80 1775 Leil 2.8 m² absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000) 2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on A A 140 kõrgus 387 A329A A328 A325 A324 A323 A318 2350 600 1800 2700 1800 2700 0 U33 U33 331 2430 2150 330 600 1700 2150 1700 332 2150 2 2043 Rõdu Rõdu külma panipaigaga 16.2 m² Rõdu külma panipaigaga 9.5 m² 6.5 m² 395 4049 171 1690 270 2665 91 5184 91 2739 190 3960 395 395 8250 4180 8670 395 21890 1 2 A 1 3 2 4 Joonise nr: PP_AR-5-103 Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100 Tüüpkortermaja, Kummeli 6 2020-08-27 A3 (420 x 297) Objekti aadress: Töö nr/Staadium: Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP 9 22.03.2021 Korrigeeritud korterite 2,7,12,16,21 vannitoa seina Joonis: Vastutav spetsialist: Mattias Agabus MUUDATUSE NR 4 19.08.2020 KUUPÄEV Muudetud korter 7 vannitoa seina SELGITUS PROJEKTEERIJA 3. korruse põhiplaan Allkiri: Autorid: Arhitekt: Projektijuht: Mattias Agabus Mattias Agabus [email protected] Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn [email protected] (+372) 512 091 C 1 2 190 3950 91 4019 190 4278 91 4331 190 3960 190 ÜKSUS NR NIMETUS PINDALA 800 1800 2100 2700 1800 1800 2700 2700 1200 2700 800 401 Trepikoda 17.2 m² 433 437 Lift 3.4 m² 431 Rõdu külma panipaigaga 432 20.6 m² 6.4 m² 2430 Rõdu külma panipaigaga 2700 1800 Rõdu 2700 2700 Korter13 412 Esik 4.5 m² 1800 12.4 m² 3 13.0 m² U43 U43 2150 1700 2150 2150 Korter13 413 Koridor 1.7 m² 1 1700 A406 A410 A411 A415A Korter13 414 WC 1.3 m² D D 140 140 Korter13 415 Köök + elutuba 32.8 m² A405 Korter13 416 Koridor 3.7 m² Korter13 417 Leil 1.6 m² 405 406 410 411 415 Korter13 418 Sansõlm 5.0 m² Tuba Köök + elutuba Tuba Köök + elutuba Köök + elutuba 2945 Korter13 419 Tuba 10.5 m² 12.4 m² 27.0 m² 12.6 m² 26.3 m² 32.8 m² 3409 Korter13 420 Tuba 14.3 m² 4050 4105 2160 90 700 90 900 900 Korter13 75.4 m² 2100 Korter 10 426 Trepihall 7.9 m² 2100 U410 Korter 10 427 Tuba 9.9 m² 91 6050 Korter 12 6160 91 U405 Korter 10 428 Tuba 15.3 m² 408 2100 U409 91 Korter 10 429 Tuba 10.6 m² 900 Koridor 2949 2028 2.4 m² Korter 10 430 Sansõlm 4.6 m² 8320 Korter13 2434 Korter 10 48.3 m² 1705 2824 404 409 407 3305 Korter 11 402 Esik 7.5 m² A404 1100 200 1100 2100 U404 Sansõlm Sansõlm Esik 900 1708 5.0 m² Korter 11 4.8 m² 4.1 m² Korter 11 403 Tuba 11.1 m² 1710 2478 Korter 11 404 Sansõlm 5.0 m² 91 A415B 3000 1100 1000 Korter 11 405 Tuba 12.4 m² 2100 U403 900 C 2100 C Korter 11 406 Köök + elutuba 27.0 m² 1254 190 +8.70 U407 Korter 11 63.0 m² 2100 A403 1100 1000 2100 U402 3950 190 1850 190 1880 190 4180 190 2719 91 413 1520 190 1000 190 2770 Korter 12 407 Esik 4.1 m² 3054 3 3 U412 1000 2100 Koridor 402 1.7 m² U414 Korter 12 408 Koridor 2.4 m² 91 403 412 Esik Esik 800 Korter 12 409 Sansõlm 4.8 m² Tuba 7.5 m² 1200 1780 1200 414 1460 4.5 m² 20740 11.1 m² Korter 12 410 Tuba 12.6 m² 975 892 D WC 2100 435 1035 Korter 12 411 Köök + elutuba 26.3 m² 437 1.3 m² B 4940 190 190 Lift 417 Korter 12 50.2 m² 80 3.4 m² Leil Korter 14 421 Esik 2.7 m² 1450 1000 429 430 1.6 m² 418 Korter 14 422 Sansõlm 4.7 m² 80 1184 71 2100 U417 Tuba Sansõlm 1800 700 Sansõlm 10.6 m² 4.6 m² 5.0 m² Korter 14 423 Tuba 9.8 m² 4049 91 1850 91 1979 2658 2658 419 2100 800 U418 Korter 14 424 Köök + elutuba 23.1 m² 3000 A419 1100 2100 A429 1100 +10.15 401 416 Tuba 55 426 Korter 14 425 Tuba 12.5 m² 3679 Trepikoda 421 10.5 m² 1000 2100 Koridor U421 2100 U430 Trepihall 800 17.2 m² Esik 3.7 m² Korter 14 52.8 m² 2100 900 U429 7.9 m² 2.7 m² 190 B B 2100 U419 900 KOKKU: 310.3 m² 91 422 900 1100 91 2100 U428 2100 900 U422 1700 900 900 Sansõlm 2869 4.7 m² 2100 TULETÕKKEPIIRID: 428 2100 425 424 91 A428B 1100 600 2100 Tuba Tuba U425 Köök + elutuba Korter 14 EI60 900 U427 U420 91 15.3 m² 12.5 m² 23.1 m² 2100 U423 900 Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool 4890 427 tarindi tulepüsivusest. 4700 4591 423 420 4370 Tuba 9.9 m² Tuba Tuba 3600 3600 Korter 10 9.8 m² 14.3 m² ÜLDMÄRKUSED: 1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000) 2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on A A428A A 387 kõrgus A427 A425 A424 A423 A420 2350 1800 1800 2700 1800 2700 6 U43 435 U43 2430 2150 1700 1700 Rõdu 2150 1700 434 2150 4 436 16.2 m² Rõdu külma panipaigaga Rõdu külma panipaigaga 6.4 m² 9.3 m² 800 2350 350 1800 1300 1800 1800 2700 1700 1800 1200 2700 800 190 5990 190 2665 91 5184 91 2739 190 3960 190 21890 1 2 A 1 3 2 4 Joonise nr: PP_AR-5-104 Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100 Tüüpkortermaja, Kummeli 6 2020-08-27 A3 (420 x 297) Objekti aadress: Töö nr/Staadium: Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP 9 22.03.2021 Korrigeeritud korterite 2,7,12,16,21 vannitoa seina Joonis: Vastutav spetsialist: Mattias Agabus MUUDATUSE NR 5 19.08.2020 KUUPÄEV Muudetud korter 12 vannitoa seina SELGITUS PROJEKTEERIJA 4. korruse põhiplaan Allkiri: Autorid: Arhitekt: Projektijuht: Mattias Agabus Mattias Agabus [email protected] Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn [email protected] (+372) 512 091 1 2 C 190 3950 91 4019 190 4278 91 4331 190 3960 190 ÜKSUS NR NIMETUS PINDALA 800 1800 2100 2700 1800 1800 2700 2700 1200 2700 800 501 Trepikoda 17.2 m² 536 Lift 3.4 m² 530 532 531 20.6 m² 2430 Rõdu külma panipaigaga Rõdu külma panipaigaga 12.4 m² Rõdu 6.4 m² 2700 Korter 15 502 Esik 7.5 m² 1800 2700 1800 2700 2 U53 13.0 m² U53 Korter 15 503 Tuba 11.1 m² 0 1700 2150 1700 2150 2150 Korter 15 504 Sansõlm 5.0 m² D 140 D 140 Korter 15 505 Tuba 12.4 m² A505 A506 A510 A511 A515A Korter 15 506 Köök + elutuba 27.0 m² 505 506 510 511 515 Korter 15 63.0 m² Tuba Köök + elutuba Tuba Köök + elutuba Köök + elutuba Korter 16 507 Esik 4.1 m² 12.4 m² 27.0 m² 12.6 m² 26.3 m² 32.8 m² 2801 2945 Korter 16 508 Koridor 2.4 m² 3409 Korter 16 509 Sansõlm 4.8 m² 4050 4105 2160 90 700 90 900 Korter 16 510 Tuba 12.6 m² Korter 15 2100 Korter 16 511 Köök + elutuba 26.3 m² U510 Korter 16 50.2 m² 91 6050 6160 91 U505 Korter 17 512 Esik 4.5 m² 900 508 2100 91 Korter 17 513 Koridor 1.7 m² U509 900 Koridor Korter 16 2949 2100 2.4 m² Korter 17 Korter 17 514 WC 1.3 m² 8320 2434 Korter 17 515 Köök + elutuba 32.8 m² 1 1700 2824 504 509 2478 3305 Korter 17 516 Koridor 3.7 m² A504 1100 200 1100 2100 Sansõlm Sansõlm U504 900 507 5.0 m² 4.8 m² Korter 17 518 Sansõlm 6.6 m² 1 Esik 1710 96 Korter 17 519 Tuba 10.5 m² 4.1 m² A515B 3000 1100 Korter 17 520 Tuba 14.3 m² 2100 U503 900 U507 C 1000 C Korter 17 75.4 m² 190 1254 +11.60 Korter 18 521 Esik 2.7 m² 2100 A503 1100 1000 2100 U502 3950 91 1949 190 1880 190 41802100 190 2719 91 513 1520 190 1000 190 2770 Korter 18 522 Sansõlm 4.7 m² 3054 3 3 U512 1000 2100 Koridor Korter 18 523 Tuba 9.8 m² 502 512 1.7 m² U514 1 503 1200 1780 1200 Esik Korter 18 524 Köök + elutuba 23.1 m² Esik 800 4.5 m² 514 1460 Tuba 20740 7.5 m² Korter 18 525 Tuba 12.5 m² D 435 1035 11.1 m² WC 2100 Korter 18 52.8 m² 536 1.3 m² B 4940 190 190 Korter 19 526 Esik 11.3 m² Lift 3.4 m² Korter 19 527 Sansõlm 4.6 m² 1000 1610 518 Sansõlm Korter 19 528 Leil 2.8 m² 1 1 Korter 19 529 Köök + elutuba 29.7 m² 1 526 6.6 m² 519 2100 U518 800 Korter 19 48.4 m² 3000 A519 1100 Korter 19 Esik +13.05 501 516 Tuba 11.3 m² 10.5 m² KOKKU: 310.4 m² 3679 1000 521 2100 1000 2100 Trepikoda U521 Koridor U526 Esik 17.2 m² 3.7 m² 3800 2.7 m² 1100 A529B B B 2100 U519 900 U527 910 800 522 900 2100 TULETÕKKEPIIRID: U522 900 1700 2100 Sansõlm 4.7 m² 2100 7340 529 527 525 524 EI60 91 2100 Sansõlm Tuba Köök + elutuba U525 Köök + elutuba Korter 18 900 U520 2690 Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool 91 29.7 m² 4.6 m² 12.5 m² 23.1 m² 2100 U523 900 1850 tarindi tulepüsivusest. 4890 4700 4370 523 520 U528 3600 3589 171 700 Tuba Tuba ÜLDMÄRKUSED: 3105 9.8 m² 14.3 m² 2100 528 80 1649 Leil 1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab 2.8 m² absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000) A A 2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on 140 140 kõrgus A529A A528 A525 A524 A523 A520 2350 600 1800 2700 1800 2700 U53 5 U53 534 2430 3 2150 535 600 1700 Rõdu 2150 1700 533 2150 Rõdu külma panipaigaga 16.2 m² Rõdu külma panipaigaga 9.3 m² 6.4 m² 800 2350 3450 1800 1800 2700 1700 1800 1200 2700 800 190 4049 171 1770 190 2665 91 5184 91 2739 190 3960 190 390 8250 4180 8670 395 21890 1 2 A 1 3 2 4 Joonise nr: PP_AR-5-105 Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100 Tüüpkortermaja, Kummeli 6, Muudatus nr. 1 2021-05-21 A3 (420 x 297) 12 21.05.2021 Likvideeritud leiliruum 517 Objekti aadress: Töö nr/Staadium: 10 22.03.2021 Korrigeeritud šahte vastavalt vent projekti järgi Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP 9 22.03.2021 Korrigeeritud korterite 2,7,12,16,21 vannitoa seina Joonis: Vastutav spetsialist: Mattias Agabus MUUDATUSE NR 6 19.08.2020 KUUPÄEV Muudetud korter 16 vannitoa seina SELGITUS PROJEKTEERIJA 5. korruse põhiplaan Allkiri: Autorid: Arhitekt: Projektijuht: Mattias Agabus Mattias Agabus [email protected] Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn [email protected] (+372) 512 091 1 2 C ÜKSUS NR NIMETUS PINDALA 190 3950 91 4019 190 4278 91 4331 190 3960 190 601 Trepikoda 17.2 m² 800 1800 2100 2700 1800 1800 2700 2700 1200 2700 800 637 Lift 3.4 m² 20.6 m² Korter 19 626 Trepihall 7.9 m² 633 631 632 Rõdu külma panipaigaga Korter 19 627 Sansõlm 4.6 m² 2430 Rõdu 1800 Rõdu külma panipaigaga 2700 1800 2700 6.4 m² 2700 Korter 19 628 Tuba 9.9 m² 13.0 m² 3 U63 12.4 m² U63 Korter 19 629 Tuba 15.3 m² 1700 2150 1700 2150 2150 1 Korter 19 630 Tuba 10.6 m² 1 D D 140 Korter 19 48.3 m² 140 A605 A606 A610 A611 A615A Korter 20 602 Esik 7.5 m² Korter 20 603 Tuba 11.1 m² 605 606 610 611 615 Korter 20 604 Sansõlm 5.0 m² Tuba Köök + elutuba Tuba Köök + elutuba Köök + elutuba 2945 Korter 20 605 Tuba 12.4 m² 12.4 m² 27.0 m² 12.6 m² 26.3 m² 32.8 m² 3409 Korter 20 606 Köök + elutuba 27.0 m² 1 4050 4105 900 Korter 20 63.0 m² 2160 90 700 90 900 Korter 21 607 Esik 4.1 m² 2100 2100 U610 Korter 21 608 Koridor 2.3 m² 91 Korter 21 6050 6160 1168 91 1025 91 U605 Korter 21 609 Sansõlm 4.7 m² 608 U609 1421 Korter 21 610 Tuba 12.6 m² 2100 91 900 1283 Koridor 2995 0 2.3 m² Korter 22 Korter 21 611 Köök + elutuba 26.3 m² 8320 Korter 21 50.0 m² 1705 604 609 1476 730 600 3305 Sansõlm Sansõlm Korter 22 612 Esik 4.5 m² A604 1100 200 1100 2100 U604 900 5.0 m² Korter 20 4.7 m² 273607 Korter 22 613 Koridor 1.7 m² 1541 Esik 1 Korter 22 614 WC 1.3 m² 4.1 m² 91 A615B 3000 1100 1000 Korter 22 615 Köök + elutuba 32.8 m² 1 2100 U603 900 C 2100 C Korter 22 616 Koridor 3.7 m² 1254 190 +11.60 U607 Korter 22 617 Leil 1.6 m² 2100 A603 1100 603 1000 2100 U602 3950 190 1850 190 1880 190 4180 190 2719 91 6131520 190 1000 190 2770 Korter 22 618 Sansõlm 5.0 m² 3054 3 Tuba 3 U612 1000 2100 11.1 m² 602 Koridor Korter 22 619 Tuba 10.5 m² 190 612 1.7 m² U614 1 Esik 1200 1780 1200 Esik Korter 22 620 Tuba 14.3 m² 1 7.5 m² 614 800 1460 4.5 m² Korter 22 75.4 m² 20740 435 1035 D WC 2100 900 637 1.3 m² Korter 23 621 Esik 2.7 m² B 4940 190 190 Lift 617 Korter 23 622 Sansõlm 4.7 m² 80 3.4 m² Leil 618 Korter 23 623 Tuba 9.8 m² 1450 1000 630 1 627 1.6 m² Sansõlm Korter 23 624 Köök + elutuba 23.1 m² 80 1184 71 2100 U617 1800 700 Tuba Sansõlm 5.0 m² Korter 23 625 Tuba 12.5 m² 10.6 m² 4.6 m² 2658 2658 619 2100 Korter 23 52.8 m² 800 U618 3000 A619 2100 1100 A630 1100 4049 91 1850 91 1979 +13.05 601 616 Tuba 55 KOKKU: 310.1 m² 3679 10.5 m² 1000 2100 Trepikoda Koridor U621 U627 626 vt 7-102 17.2 m² 621 2100 3.7 m² 900 U630 190 B B 2100 Trepihall Esik U619 900 7.9 m² 2.7 m² TULETÕKKEPIIRID: 91 622 900 1100 91 900 2100 2100 U622 900 U629 900 1700 Katusele pääs 1,2x1,2 m Sansõlm EI60 629 2100 625 4.7 m² 2100 Tuletõkketarindites paiknevate avade tulepüsivus on üldjuhul pool 91 A629B 624 1100 Tuba Tuba Korter 23 600 2100 U625 900 U628 U620 tarindi tulepüsivusest. 91 15.3 m² 12.5 m² Köök + elutuba 1 2100 U623 900 23.1 m² 5380 628 623 4890 4700 4591 4591 4370 Tuba Tuba Korter 19 9.9 m² 9.8 m² ÜLDMÄRKUSED: 620 3600 3600 3589 3105 Tuba 14.3 m² 1. Hoone suhtelisele kõrgusele ±0.00 vastab absoluutkõrgusmärk +49.00 (EH2000) 2. Mõõtketi pealmine mõõt on laius ja alumine mõõt on kõrgus A A 140 140 A629A A628 A625 A624 A623 A620 2350 1800 1800 2700 1800 2700 6 U63 U63 635 2430 4 2150 636 1700 1700 2150 Rõdu 1700 634 2150 Rõdu külma panipaigaga 16.2 m² Rõdu külma panipaigaga 9.3 m² 6.4 m² 800 2350 350 1800 1300 1800 1800 2700 1700 1800 1200 2700 800 190 3150 91 2749 190 2665 91 5184 91 2739 190 3960 190 395 390 8250 4180 8670 395 21890 1 2 3 4 Joonise nr: A 1 2 PP_AR-5-106 Töö nimetus: Kuupäev/Mõõtkava: 1 : 100 Tüüpkortermaja, Kummeli 6, Muudatus nr. 1 2021-05-21 A3 (420 x 297) Objekti aadress: Töö nr/Staadium: 13 21.05.2021 Ruumi 620 lisatud seinaosa Kummeli 6, Tartu linn 2019K6 PP 10 22.03.2021 Korrigeeritud šahte vastavalt vent projekti järgi Joonis: Vastutav spetsialist: Mattias Agabus MUUDATUSE NR 9 22.03.2021 KUUPÄEV Korrigeeritud korterite 2,7,12,16,21 vannitoa seina SELGITUS PROJEKTEERIJA 6. korruse põhiplaan Allkiri: Autorid: Arhitekt: Projektijuht: Mattias Agabus Mattias Agabus [email protected] Reg nr 12706490 MTR EEP003036 Joa 2, 10127 Tallinn [email protected] (+372) 512 091 . TARTU LINNAVALITSUS Justiitsministeerium 06.12.2021 nr 7-14.2/15648 Suur-Ameerika tn 1 10122 TALLINN Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika tn 1 10122 TALLINN Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10129 TALLINN Selgitustaotlus hoonejaotusplaani kohta Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond (edaspidi TLV AEO) palub ministeeriumitelt selgitust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 3 "Nõuded hoonejaotusplaani aluseks olevale plaanile ja selle ehitisregistrisse kandmise kord" (edaspidi määrus nr 3) tõlgendamise ja eesmärgi kohta. Põhjusel, et käesoleval juhul põrkuvad nii era- kui ka avalik-õiguslikud huvid ja eesmärgid, esitame selgitustaotluse õigusselguse saavutamiseks mitmele ministeeriumile ühiselt. 1. Kehtiv õiguslik regulatsioon 1.1. Määruse nr 3 seletuskirja kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakiri korteriomanditeks jagatava hoone ehitisregistrisse kantud plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja numbriga või muul viisil tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid (edaspidi hoonejaotusplaan). 1.2. Määruse nr 3 § 1 lõike 1 kohaselt peab korteriomanditeks jagatava hoone plaan olema koostatud selliselt, et saab tuvastada iga eriomandi esemeks oleva ruumi asukoharuumi täielikult või osaliselt piiravate tarindite, tarindites olevate avade ning kasutajate ühises kasutuses olevate või kavandatud või hoone tehniliseks teenindamiseks mõeldud või muude ruumide suhtes. Antud jagunemise puhul lähtutakse eelkõige majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" (edaspidi määrus nr 57) sätestatud pindade jagunemisest, mille kohaselt kuulub suletud netopinna ehk kasuliku pinna hulka eluruumi pind, mitteeluruumi pind, üldkasutatav pind ja tehnopind. 1.3. Määruse nr 3 § 1 lõike 2 järgi peab kajastama plaanil hoone iga korruse, kus asuvad eriomandi esemeks olevad ruumid. Graafiliselt tuleb esitada tarindite ja nendes olevate avade piirjooned, samuti tuleb esitada ruumi juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teisi korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Graafiliselt esitatud teabele tuleb lisada avade, ruumide ja teiste eelnõus sätestatud hoone osade mõõdud. 1.4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) seletuskirjas on hoonejaotusplaani kohta selgitatud, et kui tegemist on alles ehitatava hoonega, siis on hoonejaotusplaani koostamise aluseks projekt, mille realiseerimiseks on antud ehitusluba. Tulenevalt ehitusloa tähendusest võib korteriomandi loomine projekti alusel toimuda ainult senikaua, kuni ehitist saab lugeda ehitusstaadiumis olevaks ehk kuni kasutusloa andmiseni. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Kui hoonejaotusplaan koostatakse pärast hoone Raekoja plats 1a valmimist, siis tuleb selle aluseks võttawww.tartu.ee tel 736 1111 hoone 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] Kui hoonejaotusplaan koostatakse pärast hoone valmimist, siis tuleb selle aluseks võtta hoone plaan, mis on koostatud hoone tegelike parameetrite mõõdistamise alusel.Nõuded sellele plaanile ja selle ehitisregistrisse kandmise korrale kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega, vastav volitusnorm on sätestatud KrtS § 7 lg-s 3. Plaan koostatakse hoone omaniku või muu huvitatud isiku initsiatiivil ja kulul. See plaan ei pea olema tingimata nii täpne kui ehitusprojekt, sest see peab võimaldama ainult selgelt ja arusaadavalt piiritleda, millised hoone osad millise korteriomandi eriomandi osa esemeks on. Hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani või projekti ärakiri peab olema ametlikult kinnitatud HMS §-de 22–24 tähenduses. Seega peab kinnisasja omanik korteriomandite loomiseks esitama kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, millele tuleb lisada hoonejaotusplaan ja pädeva isiku kinnitus selle kohta, et hoonejaotusplaan vastab ruumilise piiritletuse nõuetele. 1.4.1. Lisaks märgitakse KrtS seletuskirjas, et hoonejaotusplaanile, st plaanile või projektile, millel on piiritletud ja tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid, tuleb lisada projekteerimises või ehitusprojektide ekspertiisi tegemises pädeva isiku kinnitus, et loodava eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata (eelnõu § 7 lg 1 p 2 ja § 4). 2. Uute ehitiste hoonejaotusplaanist 2.1. Näitlikustamaks probleemi, võtame uue hoone püstitamise ehitusloa aluseks olnud projekti, kus ehitusluba on kantud EHRi ning EHRis ehitusloa juures on ka digitaalselt allkirjastatud ehitusprojekt. Eelnimetatud määruse nr 3 seletuskirja põhjal jääb mulje, et KOVile esitatakse uuesti kinnitamiseks ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti korruste plaanid, milles on nüüd ka ära piiritletud ja tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid (tähistatud, nummerdatud). Pindade arvestamise aluseks on ehitusloa aluseks olevas projektis määrus nr 57. Korteriomandid tuleb tähistada aga hoopiski KrtS järgi, seetõttu tõusetub küsimus, kuidas on võimalik võtta pindade arvestamise aluseks määrus nr 57 (nagu märgitakse määruse nr 3 seletuskirjas), sest pindade arvestamise alused on neis erinevad (omandite jagamine ei pruugi vastata määrusele nr 57 hoone pindade jagamise osas). Näiteks, kui hoonele on projekteeritud parklakorrus ja panipaigad, siis määruse nr 57 alusel on tegemist üldkasutatavate pindadega, kuid KrtS järgi arvestatakse panipaigad (ja tihti ka parkimiskohad) konkreetse eriomandi koosseisu. See tähendab, et EHRis korteri eluruumi pind ja hoone üldkasutatav pind ei ole samad, mis kantakse kinnistusraamatusse. See erinevus tekitab korteri ostjate seas alati küsimusi ja segadust. Tartu Linnavalitsusel on konkreetne näide Kummeli tn 6 püstitatava hoone kohta (vt lähemalt p-s 3 jj), kus EHRis on määruse nr 57 järgi majandusruumid üldkasutatavad pinnad, kuid tuginedes KrtS-le soovib omanik neid kinnistusraamatus eraldi mitteeluruumidena märkida. Seega määruses nr 3 sätestatud viide korteriomanditeks jagatava hoone plaani kohta: "Antud jagunemise puhul lähtutakse eelkõige majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused", ei ühti KrtS pindade jagamise põhimõtetega. 2.2. Justiitsministeerium on oma 27.06.2018 kirjas nr 10-4/3280-2 Keila Linnavalitsusele (vt lisa 2 ja selles viidatud lisa 1) selgitanud, et pädeva ametiasutuse (KOV) ülesandeks on ainult hoonejaotusplaani aluseks oleva plaani hindamine ja ehitisregistrisse kandmine. Ministeerium märgib, et sellel plaanil ei ole veel tähistatud iga eriomandi esemeks olevaid ruume, selle tähistuse kannab (või laseb kanda) plaanile kinnisasja omanik. Seega ei anna ehitusloa andmiseks pädev ametiasutus hinnangut sellele, kas üldse ja millisel viisil on korteriomandite loomine lubatav. 2.3. Tulenevalt eeltoodust on määruse nr 3 seletuskiri ja justiitsministeeriumi selgitused otseses vastuolus. TLV AEO-le jääb arusaamatuks, mida peab KOV hindama, kui ehitusluba on selle plaani alusel välja antud (elektrooniliselt olemas EHRis) ning eriomandi esemeks olevaid ruume ehitusloa andmisel tähistama ei pea. Küsimus: Kas KOV kinnitab hoone plaanid, mis olid ehitusloa taotlemise aluseks ilma Küsimus: Kas KOV kinnitab hoone plaanid, mis olid ehitusloa taotlemise aluseks ilma eriomandi esemeks olevate ruumide piiritluseta (nagu justiitsministeerium viitab), kuigi määrus nr 3 samas seda nõuab? Mida peab KOV plaani peal hindama, kui ehitusluba on plaani alusel välja antud ning eriomandi esemeks olevaid ruume ehitusloa andmisel tähistama ei pea? 3. Uutest ehitistest Kummeli tn 6 näitel ja koormusindeks kui planeeringujärgne piirang 3.1. Probleeme tekitavad arendajad, kes on saanud ehitusloa korterelamu püstitamiseks, aga soovivad korteriomandeid seada ka mitteeluruumidele. TLV AEO menetluses on olnud Kummeli tn 6 (ja teisigi Kummeli arenduse maju) korterelamu püstitamise järgselt korteriomandi seadmise aluseks olevad plaanid (vt lisa 3 ja lisa 4). Esitatud plaanidel on keldrikorrusel "majandusruumid", mis on ehitusloale märgitud kui hoone üldkasutatavad pinnad, mida hoonejaotusplaanide kinnitamisel tähistatakse hoopis mitteeluruumidena nr 24 ja nr 25. 3.2. Kummeli tn 6 kohta kehtib detailplaneering (Tartu Linnavolikogu 26.06.2008. a otsusega nr 389 kehtestatud Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneering), mis seab nõude konkreetsele maksimaalsele korterite arvule ja maasihtotstarbele, 100% elamumaa. Korterite arv on eluruumide näol juba maksimaalselt kasutatud ning kui TLV AEO poole pöördutakse hoonejaotusplaanidega, millel on majandusruumid märgitud eraldi numbritega mitteeluruumidest tulevaste korteriomanditena, siis kuidas peab KOV sellisel juhul käituma? Soovitud lahendus ei vasta detailplaneeringule ega ka Tartu linna üldplaneeringule. Hoone püstitamise ehitusloale kantud andmete põhjal on majandusruumide puhul tegemist hoone üldkasutatava pinnaga (nagu ka panipaigad) ega ole tegemist mitteeluruumide või eluruumidega. Ehitusloale ei ole mitteeluruume kantud. Ärimaa otstarvet kinnistule planeeringuga ette nähtud ei ole ning seega ei ole võimalik TLV AEO hinnangul hoonesse mitteeluruume kavandada. Küsimus: Kui detailplaneeringujärgne korteriomandite arv on hoones eluruumide näol maksimaalselt kasutatud ning kui KOVi poole pöördutakse hoonejaotusplaanidega, millel on hoones eksisteerivad üldpinna alla kuuluvad majandusruumid, mis on märgitud eraldi korteriomanditena (mitteeluruumidena), siis kuidas peab KOV sellisel juhul käituma? 3.3. Samuti tekitab küsimusi mõiste "mitteeluruum". Vastavalt määruse nr 57 § 25 lg 1 on mitteeluruum kõigi selliste ruumide või ruumikogumi suletud netopind, mis oma kasutamise otstarbe poolest pole ette nähtud elamiseks, hoone teenindamiseks ega eluruumide ja mitteeluruumide kasutajate ühiseks kasutamiseks. Sellist kasutamise otstarvet nagu Kummeli tn 6 märgitud "majandusruum" ei ole MTM määruses nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu" olemas ja seega ei saa tegu olla mitteeluruumiga. Sarnaselt panipaikadega oleks võimalik majandusruumid määrata mõne konkreetse korteri juurde kuuluvaks. Isegi, kui ehitusloale kantaks sellised mitteeluruumid ehitise osadena, siis peab neil olema mingi kasutamise otstarve, kuid DP- ga pole ette nähtud peale elamufunktsiooni nendesse hoonetesse muid otstarbeid. Käesoleval juhul on üldkasutatava pinnana märgitud "majandusruumidest" moodustatud korteriomandid, mis ei ole kooskõlas detailplaneeringuga. 3.4. Käesoleva kirjale on lisatud Kummeli tn 6 esialgsed KOVile esitatud plaanid (vt lisa 3), mille tagastasime läbivaatamata. Plaanile on käsitsi peale joonistatud majandusruumid korteriomanditena nr 24 ja 25. Uutel plaanidel, mis on peale tagastamist (lisa 4) esitatud, on mitteeluruumide (majandusruumid) numbrid lihtsalt eemaldatud ja vajaminev info jäetud üldse esitamata. Tegelikkuses müüakse juurde tehtud korteriomandid (nr 24 ja nr 25) mitteeluruumidena maha, kastutamiseks eluruumidena. 3.5. Käesolevale kirjale lisatud Kummeli tn 6 hoonejaotusplaani koostamise aluseks taotleja poolt esitatud plaanid (vt majandusruumid 106, 136, 106a, 108, 108a, 137, 138, 139) on allkirjastatud hoone arhitekti poolt, kes peaks kontrollima plaanide nõuetekohasust, kuid tegelikkuses puuduvad plaanidelt ruumide mõõdud, piiritlemata on eriomandi esemeks olevad ruumid ja ruumide juurde kuuluvad hoone osad, avade mõõdud, mis määruse nr 3 järgi justkui peaks seal olema. Küsimus: Kas KOV-il on kohustus kontrollida hoonejaotusplaani aluseks olevate plaanide Küsimus: Kas KOV-il on kohustus kontrollida hoonejaotusplaani aluseks olevate plaanide nõuetekohasust, kuigi pädev isik vastutab esitatud plaanide määrusele nr 3 vastavuse eest? 3.6. On ilmselge, et eespool kirjeldatud näite pinnalt põrkuvad eraõigus ehitus- ja planeerimisõigusega ja selle tulemusena tekib vastuolu kehtiva detailplaneeringuga, mida on alles ellu viidamas. Samuti on vastuolu Tartu üldplaneeringu põhimõtetega, millest lähtub koormusindeksi idee ja sisu. 4. Muu lühiajalise majutuse hoone ehk külaliskorterid 4.1. Aina enam on olukordi, kus detailplaneeringuga on määratud kinnistule ärimaa sihtotstarve, millega on lubatud büroohoonete, hotellide jms ehitiste rajamine, kuid arendaja soov on ehitada külaliskorteritega hoone, mille mitteeluruumid on mõeldud kasutamiseks eluruumidena. Lisaks soovitakse neid ka võõrandada. Sisuliselt tekib olukord, kus ärimaale rajatakse korterelamud. Küsimus: Kas ehitusloale märgitud "muu lühiajalise majutuse hoone" kasutamise otstarbega hoones on üldse võimalik ruume jagada eraldiseisvateks korteriomanditeks, et neid saaks võõrandada? 5. Olemasolevate hoonete hoonejaotusplaanide problemaatika 5.1. Küsimusi tekib ka olemasolevate (kasutusel olevate) hoonetega, mille puhul ei ole kehtestatud detailplaneeringut, kuid mille suhtes kehtivad üldplaneeringu üldised ehitus- ja kasutusnõuded, sh ka koormusindeksi põhimõte. Kui lähtuda Justiitsministeeriumi kirjas olevatest juhistest, tuleks KOV-le esitada vaid tühi inventariseerimisjoonis, kus ei ole piiritletud ega tähistatud korteriomandeid. Kui inventariseerimisjooniseid ei ole olemas, esitatakse mõõdistusprojekt. Olemasolevate hoonete puhul jääb segaseks, milliseid plaane peab KOV kinnitama, st kas piisab vaid vanade inventariseerimisjooniste (koos vana eksplikatsiooniga) kinnitamisest ilma uute omandite piiritlusteta? Või tuleb inventariseerimisjoonistele /mõõdistusprojektile kanda eriomandi esemeks olevate ruumide piiritlus, mõõdud ja uus eksplikatsioon? Lähtudes justiitsministeeriumi kirjast (lisa 1 ja lisa 2), justkui pole KOVil õigust öelda, kuidas omandit peaks jagama? Olemasolevatesse hoonetesse korteriomandite juurde moodustamine ei pruugi vastata üldplaneeringus sätestatud koormusindeksi (asustustiheduse, haljastuse ja parkimise omavaheline suhe) nõudele. Seega tekib olukord, kus hoonesse on kavandatud rohkem omandeid kui sellel kinnistul on lubatud. Koormusindeksi üldpõhimõtted tulenevad Tartu linna üldplaneeringu https://gis.tartulv.ee/yldplaneering2040/?page=page_1 punktidest 1.1.10 ja 1.1.11. Küsimus: Mida peab KOV hindama olemasolevate ja kasutusel hoonete hoonejaotusplaanide aluseks olevatel plaanidel ning kas KOV-il on õigus keelduda selliste plaanide kinnitamisest, mis ei vasta planeeringutele? 6. Kokkuvõte 6.1. TLV AEO pöörab tähelepanu, et kuigi ehitus- ja planeerimisnormide eesmärgiks ei ole eraõiguslike suhete reguleerimine, on käesoleval juhul määrustes ja justiitsministeeriumi juhistes ebakõla, mis võib avaldada mõju nii kinnistu kui ka naaberkinnistute omanike õigustele ja huvidele. Eelkõige on otsene vastuolu ehitus- ja planeerimisõigusega. 6.2. Palume ministeeriumitelt selgeid juhiseid, mida kohalik omavalitsus peab plaanide kinnitamisel hindama ja mida mitte ning seda nii ehitamisel kui ka kasutusel olevate hoonete puhul. TLV AEO küsimused: 1) Kas KOV kinnitab hoone plaanid, mis olid ehitusloa taotlemise aluseks ilma eriomandi esemeks olevate ruumide piiritluseta (nagu justiitsministeerium viitab), kuigi määrus nr 3 samas seda nõuab? Mida peab KOV plaani peal hindama, kui ehitusluba on plaani alusel välja antud ning eriomandi esemeks olevaid ruume ehitusloa andmisel tähistama ei pea? 2) Kui detailplaneeringujärgne korteriomandite arv on hoones eluruumide näol 2) Kui detailplaneeringujärgne korteriomandite arv on hoones eluruumide näol maksimaalselt kasutatud ning kui KOVi poole pöördutakse hoonejaotusplaanidega, millel on hoones eksisteerivad üldpinna alla kuuluvad majandusruumid, mis on märgitud eraldi korteriomanditena (mitteeluruumidena), siis kuidas peab KOV sellisel juhul käituma? 3) Kas KOV-il on kohustus kontrollida hoonejaotusplaani aluseks olevate plaanide nõuetekohasust, kuigi pädev isik vastutab esitatud plaanide määrusele nr 3 vastavuse eest? 4) Kas ehitusloale märgitud "muu lühiajalise majutuse hoone" kasutamise otstarbega hoones on üldse võimalik ruume jagada eraldiseisvateks korteriomanditeks, et neid saaks võõrandada? 5) Mida peab KOV hindama olemasolevate ja kasutusel hoonete hoonejaotusplaanide aluseks olevatel plaanidel ning kas KOV-il on õigus keelduda selliste plaanide kinnitamisest, mis ei vasta planeeringutele? 6) Kas KOV võib planeerimismenetluses seada piirangut korteriomandite arvule planeeringualale jäävas hoones? Teie vastust ootama jäädes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gea Kangilaski abilinnapea Lisa: Lisa 1 Selgituste andmine Lisa 2 Hoonejaotusplaani kohta selgituste andmine (004) Lisa 3 TAGASTAMINE_K6_PP_HOONEJAOTUSPLAANID-M12021-0521 Lisa 4 UUS KINNITATUD TAOTLUS_K6_PP_PlaanidKinnitamiseks_2021-05-21 Silver Priimäe 736 1208 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel