dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalsed andmed

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. detsember 2021
Viit
72
Registreeritud
6. detsember 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Sten Tikerpe

Failid

  • 📎72 06.12.2021 Ministri määrus.asice588 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 06.12.2021 nr 72 Tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalsed andmed Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 51 alusel. § 1. Tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalsed andmed Andmekandja, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalsed andmed (edaspidi andmekandja), peab vastama järgmistele nõuetele: 1) andmeandja tehnilised omadused tagavad sellele kantud andmete terviklikkuse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse; 2) tagab andmete säilimise vähemalt andmekandjale kantud või sellega seotud sertifikaatide kehtivusaja jooksul; 3) on lahutatav seadmest, kus teostatakse operatsioone digitaalse dokumendiga; 4) tagab piisava vastupidavuse igapäevase kasutamise juures; 5) omab standardiseeritud andmevahetusliidest; 6) võimaldab andmete lugemist ja kirjutamist krüpteeritud andmevahetuskanali kaudu; 7) on ühilduv ning võimaldab vastava digitaalse dokumendi kasutamist olemasolevas infrastruktuuris; 8) kui andmekandja tehnilised omadused võimaldavad sellele rakenduste lisamist ja kustutamist, siis toimub see digitaalse dokumendi väljaandja kontrolli all. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 10. detsembril 2021. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 17.11.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalsed andmed“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõu on seotud 25. oktoobril 2021. a. jõustunud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega (edaspidi muudatusseadus). Muudatusseadus näeb ette ka selles sätestatud volitusnormide kohaste rakendusaktide kehtestamise, millest üks on käesolev, isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 9 lõike 51 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kehtestatav määrus. Muudatusseaduse § 2 punktiga 1 muudeti muuhulgas ITDS § 9 lõiget 51. Muudatusega sätestati, et tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalseid andmeid, kehtestab määrusega valdkonna eest vastutav minister, kelleks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. 1.1 Ülevaade Peamine erinevus käesoleva määruse eelnõu ja samasisulise, kehtiva määruse1 vahel seisneb määruse andjas. Kuni muudatusseaduse jõustmiseni määrati valdkonna eest vastutav minister lähtudes sellest, kes on ITDS kohaselt dokumendi väljaandja (näiteks diplomaatiline isikutunnistus välisministri vastutusvaldkonnas ja elamisloakaart siseministri vastutusvaldkonnas). Kuivõrd digitaalsete dokumentide andmekandjale esitatavad nõuded sõltuvad tehnoloogilistest lahendustest ja valdkondlikest arengusuundumustest, oli otstarbekas määrata andmekandja tehniliste nõuete eest vastutavaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), kelle vastutusvaldkonnas on ministeeriumi põhimääruse2 kohaselt muu hulgas tehnoloogiline arendustegevus, innovatsioon, informaatika ja riigi infosüsteemide areng. Samas jäi ka muudatusseaduse kohaselt ITDS § 9 lõike 1 alusel siseministrile ja välisministrile alles pädevus kehtestada määrusega dokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja dokumenti kantavate andmete loetelu, st kehtestada isikut tõendavate dokumentide füüsiline kirjeldus. Eeltoodust lähtudes loetakse muudatusseaduse kohaselt edaspidi ITDS § 9 lõikes 5, § 9 lõikes 51, § 191 lõikes 1, § 20 lõikes 3, § 202 lõikes 1, § 2014 lõikes 1, § 342 lõikes 1 ja § 343 lõikes 3 nimetatud valdkonna eest vastutavaks informaatika ja riigi infosüsteemi arengu eest vastutav minister. Võrreldes varasema seaduse § 9 lõike 51 sõnastusega lisas muudatusseadus, et peale digitaalse dokumendi tehniliste nõuete võib minister nõuded kehtestada ka dokumendi digitaalsetele andmetele. Digitaalsed dokumendid ITDS-i järgi on isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus (sh mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus ja e-residendi digitaalne isikutunnistus), elamisloakaart ja diplomaatiline isikutunnistus. Nende dokumendiliikide kõrval väljastatakse ITDS-i alusel aga ka teisi dokumente, millele on talletatud digitaalseid andmeid, kuid neid ei 1 Siseministri 12.08.2010 määrus nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi andmekandja tehnilised nõuded“. – RT I, 14.01.2017, 2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/114012017002?dbNotReadOnly=true 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122062021016. 1 loeta digitaalseteks dokumentideks. Sellised dokumendid on meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, meresõidutunnistus, diplomaatiline pass, Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument ja pagulase reisidokument. ITDS § 2 lõike 2 punktides 9–11 nimetatud tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba ja Euroopa tagasisaatmise reisidokument on dokumendid, millele elektroonilisi andmeid ei kanta. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi MKM digiriigi arengu osakonna IT- õiguse valdkonnajuht Sten Tikerpe (tel: 639 7645, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi MKM õigusosakonna nõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu jõustumisega samaaegselt tunnistab siseminister kehtetuks oma 12. augusti 2010. a. määruse nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi andmekandja tehnilised nõuded“. Määruse kehtestamine on seotud siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega“ eelnõuga.3 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega sätestatakse määruse põhisisu ning teisega eelnõu jõustumise aeg. Paragrahv 1 koosneb kaheksast punktist ning võrreldes kehtiva määruse § 1 esimese kaheksa lõikega esinevad üksnes lauseehitust ja sätete struktuuri puudutavad muudatused. Ainus sisuline muutus puudutab kehtiva määruse lõiget 9, mis sätestab, et „Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda taotlejale mobiil-ID väljaandmisest, kui SIM-kaardi tehniline võimekus ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud selle turvaliseks kasutamiseks.“. Kõnealune säte viiakse määrusest välja, sest mobiil-ID ei ole ainus digitaalne dokument, mille andmekandja võimalikku turvariski ei saa täie kindlusega välistada. Muudatusseadus täiendas ITDS §-i 12 lõikega 31, mille kohaselt keeldutakse mistahes digitaalse dokumendi väljaandmisest, kui dokumendi andmekandja ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud dokumendi turvaliseks kasutamiseks. Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendid on isikutunnistus (sh diplomaatiline isikutunnistus), digitaalne isikutunnistus (sh e-residendi digitaalne isikutunnistus ja mobiil-ID) ja elamisloakaart. Teisisõnu loodi muudatusseadusega asjaomane keeldumisalus kõikidele digitaalsetele dokumentidele. Et olla valmis olukordadeks, kus PPA ei saa andmekandja turvariski tõttu ajutiselt uusi dokumente välja anda, peab olema võimalus digitaalse dokumendi väljaandmisest keelduda. See tähendab, et keeldutakse digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest (sh mobiil-ID ja e-residendi digitaalne isikutunnistus). Isikutunnistuse (sh diplomaatilise isikutunnistuse) ja elamisloakaardi saab anda välja ilma, et dokumendile oleks kantud info, mis võimaldab digitaalset tuvastamist ja digitaalset 3 Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega. Kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/00face67-87a3-481b-88c4- f1b1722dd632 2 allkirjastamist, sest võimalik turvarisk ei takista nende dokumentide kasutamist füüsilises keskkonnas. Paragrahviga 2 sätestatakse eelnõu jõustumise aeg, milleks on 10. detsember 2021. a. Eelnõu täpne jõustumisaeg lepiti muudatusseaduse jõustumisel kokku Siseministeeriumiga, sest eelnõu jõustumine peab toimuma samaaegselt kehtiva, vastavasisulise siseministri määruse kehtetuks tunnistamisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõul puudub eraldiseisev sotsiaalne (sh demograafiline), julgeoleku ja välissuhete alane, majanduslik, elu- ja looduskeskkonna alane ning regionaalarengu alane mõju. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele väljendub asjaolus, et edaspidi kehtestab andmekandjale esitatavad nõuded siseministri asemel määrusega informaatika ja riigi infosüsteemi arengu eest vastutav minister. Kõnealust mõju on analüüsitud muudatusseaduse mõjude hindamise juures ning on leitud, et kaasnev mõju on positiivne tulenevalt sellest, et õigusruum viidi de facto vastavusse asutuste ülesannete ja rollidega. Siseministeeriumil ning Politsei- ja piirivalveametil (edaspidi PPA) puudub tehniline kompetents, kuid see on olemas MKM-l ning Riigi Infosüsteemi Ametil (edaspidi RIA). Seetõttu on PPA ja RIA vahel sõlmitud koostööleppe alusel kaasanud PPA kõnealustes tehnilistes küsimustes seni RIA. Kuna nüüd korrastati RIA ja PPA tööjaotust, on võimalik senisest tõhusamalt valdkonda juhtida ja arendada. Samuti aitab see kaasa riskide ning probleemide kiirele ja tõhusale lahendamisele olukordades, mis nõuavad kiiret reageerimist, selget juhtimisstruktuuri ja täpset vastutusvaldkondade jaotamist (nt 2017. a ID-kaardi kriisi juhtum). Lähtudes eespool kirjeldatust, on mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk väike. 5. Määruse rakendamisega tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamise kaasneb töökorralduslik muudatus Siseministeeriumi ja MKM valitsemisalade vahel (nõuete ja vastava eelnõu väljatöötamine). Muid tegevusi, kulusid ega tulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määruse täpne jõustumisaeg lepiti muudatusseaduse jõustumisel kokku Siseministeeriumi ja MKM vahel, sest eelnõu jõustumine peab toimuma vahetult pärast vastavasisulise siseministri määruse kehtetuks tunnistamist. Kokkulepitud jõustumisaeg on 10. detsember 2021. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati EISi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile. Kooskõlastusringil muudatusettepanekuid ei saabunud. 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel