MÄÄRUS
06.12.2021 nr 72
Tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib
kanda digitaalse dokumendi või dokumendi
digitaalsed andmed
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 51 alusel.
§ 1. Tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või
dokumendi digitaalsed andmed
Andmekandja, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalsed andmed
(edaspidi andmekandja), peab vastama järgmistele nõuetele:
1) andmeandja tehnilised omadused tagavad sellele kantud andmete terviklikkuse, autentsuse
ja konfidentsiaalsuse;
2) tagab andmete säilimise vähemalt andmekandjale kantud või sellega seotud sertifikaatide
kehtivusaja jooksul;
3) on lahutatav seadmest, kus teostatakse operatsioone digitaalse dokumendiga;
4) tagab piisava vastupidavuse igapäevase kasutamise juures;
5) omab standardiseeritud andmevahetusliidest;
6) võimaldab andmete lugemist ja kirjutamist krüpteeritud andmevahetuskanali kaudu;
7) on ühilduv ning võimaldab vastava digitaalse dokumendi kasutamist olemasolevas
infrastruktuuris;
8) kui andmekandja tehnilised omadused võimaldavad sellele rakenduste lisamist ja
kustutamist, siis toimub see digitaalse dokumendi väljaandja kontrolli all.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 10. detsembril 2021. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
17.11.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Tehnilised nõuded andmekandja kohta,
millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalsed andmed“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõu on seotud 25. oktoobril 2021. a. jõustunud e-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse
muutmise seadusega (edaspidi muudatusseadus). Muudatusseadus näeb ette ka selles sätestatud
volitusnormide kohaste rakendusaktide kehtestamise, millest üks on käesolev, isikut tõendavate
dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 9 lõike 51 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
kehtestatav määrus.
Muudatusseaduse § 2 punktiga 1 muudeti muuhulgas ITDS § 9 lõiget 51. Muudatusega sätestati,
et tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või
dokumendi digitaalseid andmeid, kehtestab määrusega valdkonna eest vastutav minister,
kelleks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.
1.1 Ülevaade
Peamine erinevus käesoleva määruse eelnõu ja samasisulise, kehtiva määruse1 vahel seisneb
määruse andjas. Kuni muudatusseaduse jõustmiseni määrati valdkonna eest vastutav minister
lähtudes sellest, kes on ITDS kohaselt dokumendi väljaandja (näiteks diplomaatiline
isikutunnistus välisministri vastutusvaldkonnas ja elamisloakaart siseministri
vastutusvaldkonnas). Kuivõrd digitaalsete dokumentide andmekandjale esitatavad nõuded
sõltuvad tehnoloogilistest lahendustest ja valdkondlikest arengusuundumustest, oli otstarbekas
määrata andmekandja tehniliste nõuete eest vastutavaks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), kelle vastutusvaldkonnas on ministeeriumi
põhimääruse2 kohaselt muu hulgas tehnoloogiline arendustegevus, innovatsioon, informaatika
ja riigi infosüsteemide areng. Samas jäi ka muudatusseaduse kohaselt ITDS § 9 lõike 1 alusel
siseministrile ja välisministrile alles pädevus kehtestada määrusega dokumendi vorm, tehniline
kirjeldus ja dokumenti kantavate andmete loetelu, st kehtestada isikut tõendavate dokumentide
füüsiline kirjeldus.
Eeltoodust lähtudes loetakse muudatusseaduse kohaselt edaspidi ITDS § 9 lõikes 5, § 9 lõikes
51, § 191 lõikes 1, § 20 lõikes 3, § 202 lõikes 1, § 2014 lõikes 1, § 342 lõikes 1 ja § 343 lõikes 3
nimetatud valdkonna eest vastutavaks informaatika ja riigi infosüsteemi arengu eest vastutav
minister.
Võrreldes varasema seaduse § 9 lõike 51 sõnastusega lisas muudatusseadus, et peale digitaalse
dokumendi tehniliste nõuete võib minister nõuded kehtestada ka dokumendi digitaalsetele
andmetele. Digitaalsed dokumendid ITDS-i järgi on isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus
(sh mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus ja e-residendi digitaalne isikutunnistus),
elamisloakaart ja diplomaatiline isikutunnistus. Nende dokumendiliikide kõrval väljastatakse
ITDS-i alusel aga ka teisi dokumente, millele on talletatud digitaalseid andmeid, kuid neid ei
1
Siseministri 12.08.2010 määrus nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi andmekandja
tehnilised nõuded“. – RT I, 14.01.2017, 2. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/114012017002?dbNotReadOnly=true
2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122062021016.
1
loeta digitaalseteks dokumentideks. Sellised dokumendid on meremehe teenistusraamat,
välismaalase pass, meresõidutunnistus, diplomaatiline pass, Eesti kodaniku pass, ajutine
reisidokument ja pagulase reisidokument. ITDS § 2 lõike 2 punktides 9–11 nimetatud
tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba ja Euroopa tagasisaatmise reisidokument on
dokumendid, millele elektroonilisi andmeid ei kanta.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi MKM digiriigi arengu osakonna IT-
õiguse valdkonnajuht Sten Tikerpe (tel: 639 7645, e-post:
[email protected]). Eelnõu
juriidilise ekspertiisi tegi MKM õigusosakonna nõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu jõustumisega samaaegselt tunnistab siseminister kehtetuks oma 12. augusti 2010. a.
määruse nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi andmekandja tehnilised
nõuded“.
Määruse kehtestamine on seotud siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine ja
kehtetuks tunnistamine seoses e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut
tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega“ eelnõuga.3
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega sätestatakse määruse põhisisu ning
teisega eelnõu jõustumise aeg.
Paragrahv 1 koosneb kaheksast punktist ning võrreldes kehtiva määruse § 1 esimese kaheksa
lõikega esinevad üksnes lauseehitust ja sätete struktuuri puudutavad muudatused. Ainus
sisuline muutus puudutab kehtiva määruse lõiget 9, mis sätestab, et „Politsei- ja Piirivalveamet
võib keelduda taotlejale mobiil-ID väljaandmisest, kui SIM-kaardi tehniline võimekus ei vasta
enam tingimustele, mis on vajalikud selle turvaliseks kasutamiseks.“.
Kõnealune säte viiakse määrusest välja, sest mobiil-ID ei ole ainus digitaalne dokument, mille
andmekandja võimalikku turvariski ei saa täie kindlusega välistada. Muudatusseadus täiendas
ITDS §-i 12 lõikega 31, mille kohaselt keeldutakse mistahes digitaalse dokumendi
väljaandmisest, kui dokumendi andmekandja ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud
dokumendi turvaliseks kasutamiseks. Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendid
on isikutunnistus (sh diplomaatiline isikutunnistus), digitaalne isikutunnistus (sh e-residendi
digitaalne isikutunnistus ja mobiil-ID) ja elamisloakaart. Teisisõnu loodi muudatusseadusega
asjaomane keeldumisalus kõikidele digitaalsetele dokumentidele. Et olla valmis olukordadeks,
kus PPA ei saa andmekandja turvariski tõttu ajutiselt uusi dokumente välja anda, peab olema
võimalus digitaalse dokumendi väljaandmisest keelduda. See tähendab, et keeldutakse
digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest (sh mobiil-ID ja e-residendi digitaalne isikutunnistus).
Isikutunnistuse (sh diplomaatilise isikutunnistuse) ja elamisloakaardi saab anda välja ilma, et
dokumendile oleks kantud info, mis võimaldab digitaalset tuvastamist ja digitaalset
3
Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste
seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega. Kättesaadav
eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/00face67-87a3-481b-88c4-
f1b1722dd632
2
allkirjastamist, sest võimalik turvarisk ei takista nende dokumentide kasutamist füüsilises
keskkonnas.
Paragrahviga 2 sätestatakse eelnõu jõustumise aeg, milleks on 10. detsember 2021. a. Eelnõu
täpne jõustumisaeg lepiti muudatusseaduse jõustumisel kokku Siseministeeriumiga, sest eelnõu
jõustumine peab toimuma samaaegselt kehtiva, vastavasisulise siseministri määruse kehtetuks
tunnistamisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõul puudub eraldiseisev sotsiaalne (sh demograafiline), julgeoleku ja välissuhete
alane, majanduslik, elu- ja looduskeskkonna alane ning regionaalarengu alane mõju.
Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele väljendub asjaolus, et edaspidi
kehtestab andmekandjale esitatavad nõuded siseministri asemel määrusega informaatika ja riigi
infosüsteemi arengu eest vastutav minister. Kõnealust mõju on analüüsitud muudatusseaduse
mõjude hindamise juures ning on leitud, et kaasnev mõju on positiivne tulenevalt sellest, et
õigusruum viidi de facto vastavusse asutuste ülesannete ja rollidega. Siseministeeriumil ning
Politsei- ja piirivalveametil (edaspidi PPA) puudub tehniline kompetents, kuid see on olemas
MKM-l ning Riigi Infosüsteemi Ametil (edaspidi RIA). Seetõttu on PPA ja RIA vahel sõlmitud
koostööleppe alusel kaasanud PPA kõnealustes tehnilistes küsimustes seni RIA. Kuna nüüd
korrastati RIA ja PPA tööjaotust, on võimalik senisest tõhusamalt valdkonda juhtida ja
arendada. Samuti aitab see kaasa riskide ning probleemide kiirele ja tõhusale lahendamisele
olukordades, mis nõuavad kiiret reageerimist, selget juhtimisstruktuuri ja täpset
vastutusvaldkondade jaotamist (nt 2017. a ID-kaardi kriisi juhtum).
Lähtudes eespool kirjeldatust, on mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk väike.
5. Määruse rakendamisega tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamise kaasneb töökorralduslik muudatus Siseministeeriumi ja MKM
valitsemisalade vahel (nõuete ja vastava eelnõu väljatöötamine). Muid tegevusi, kulusid ega
tulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määruse täpne jõustumisaeg lepiti muudatusseaduse jõustumisel kokku Siseministeeriumi ja
MKM vahel, sest eelnõu jõustumine peab toimuma vahetult pärast vastavasisulise siseministri
määruse kehtetuks tunnistamist. Kokkulepitud jõustumisaeg on 10. detsember 2021. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati EISi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile.
Kooskõlastusringil muudatusettepanekuid ei saabunud.
3