Teie 14.11.2021
MTÜ ARB
[email protected] Meie 07.12.2021 nr 24.5-6/21-0070/7280
Uuringu "Maanteedel veetavate kaupade
modaalne nihe raudteele" tagasilükkamine ja
puuduste kõrvaldamise teavitus
Austatud
Täname saadetud töö, „Maanteedel veetavate kaupade modaalne nihe raudteele“, eest. Kahjuks ei
vasta töö veel Lepingus kirjeldatule, mistõttu ei ole võimalik tööd, vastavalt kehtestatud
lähteülesandele, vastu võtta.
Käesolevaga saadame teile märkused, millega palume arvestada ning mille kohaselt uuringut
täiendada.
Lubatud uuringu eesmärk ning tegevused olid osaliselt täitmata, näiteks:
„Uurime tingimusi ja kogemusi mujalt riikidest, kus modaalne nihe maanteelt raudteele on
toimunud. Uurida edulugude põhjuseid, mis oleksid rakendatavad Eesti, Läti, Leedu ja
Soome kontekstides.“ - Selle kohta on leida vaid ühte lauset, mida võib tinglikult siia alla
lugeda, kuid mitte midagi põhjuste kohta: Saksamaa, Poola, Soome on positiivsed näited
Venemaa suunalt kauba oma territooriumile meelitamise võimalikkusest ja seeläbi
modaalse nihke suhtarvude paranemisest (lk 39).
Käsitlemata on EL liikuvuspaketi mõjud nagu juhtide ja sõidukite asukohariiki
tagasipöördumise nõuded, nädalapuhkuse veetmise keeld, lähetatud töötajate direktiivi
kohaldamine autojuhtidele, kabotaaži lisapiirangud, uued asutamisnõuded,
teekasutustasude direktiiv, keskkonnakaitselised piirangud, liikluspiirangud jmt
Autor viitab selgelt vananenud dokumendile Valge Raamatu näol. See tuleks kustutada ja
asendada Sustainable and Smart Mobility Strategy eesmärkide ja tegevustega koostoimes
Fit for 55 ettepanekutega tulevikuvaate analüüsimiseks.
EL konteksti paremaks mõistmiseks oleks siin praktiline analüüsida ka Fit for 55 algatust,
sealhulgas ettepanekut maanteetranspordi lisamist heitkogustega kauplemise süsteemi,
energiamaksustamise direktiivi muudatusettepanekuid, sõidukite CO2 heitenormide
karmistumist ja merenduse võimalikku lisamist heitkogustega kauplemise süsteemi.
Erinevate nimetatud algatuste mõju nimetatud veoliikide hinnaks võib olulisel määral
lähiaastatel, enne RB valmimist muutuda.
„Uuringu tulemus kirjeldab modaalse nihke piiranguid ja võimalusi ning pakub
lahendusi.“ – lahenduste kohta ei ole töös midagi välja toodud või väga üldised või
teoreetilised seisukohad. Sealhulgas baseerub suur osa tööst Ülo Vooglaiu raamatule
„Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale“ (https://vooglaid.org/wp-
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
content/uploads/2020/12/%C3%9Clo-Vooglaid-Elanikust-kodanikuks-veebi-
08.12.2020.pdf), sh algallikale viitamata ehk tegu on (käesoleva uuringuga mitteseotud
teemaga) plagiaadiga, mis mõjub negatiivselt kogu töö usaldusvääruse, professionaalsuse
ja ka teostaja tõsiseltvõetavuse osas soovida asjatundlikku nõu töö tellijale (riigile) olulise
arengu ellu kutsumiseks pakkuda. Lisaks esineb esimeses peatükis veel Vooglaiu teise
artikli (https://raamatud.postimees.ee/7029483/inimese-kaitumise-moistmiseks-oleks-
vaja-tunda-nii-psuuhikat-kui-ka-elukeskkonda) plagiaati ning Merenduse/väävli teemal
(ptk 5.2.8) on kasutatud viitamata https://digikogu.taltech.ee/en/Download/e4e20ff4-e8d4-
4f54-a93e-0c39523ee04d magistritööd. Palume kogu plagiaat tööst kõrvaldada.
Seejuures on algallikat kasutatud väga meelevaldselt, asendades sõna „laps“ sõnaga
„raudtee“, näiteks:
Originaaltekst Uuringu tekst
Lapsi koolis „arendada” ei saa. Küll on Raudteed või kaubavooge raudteel
võimalik sättida nii, et laste õppe- ja „arendada“ ei saa. Küll on võimalik
kasvukeskkond oleks arenguks soodne. Mitte sättida nii, et raudtee ärikeskkond oleks
ainult koolis, vaid ka kodus, väljaspool kodu arenguks soodne. Mitte ainult
ja kooli, igal pool tuleb leida ja hoida kõike, raudteeorganisatsioonis, vaid ka
mis soodustab arengut. Kõik, mis soodustab ministeeriumis, terminalides, klientide
inimese arengut, on teretulnud ning kõike ettevõtetes – igal regulatsioonitasandil
kahjulikku ja ohtlikku tuleks vältida. tuleks leida ja hoida kõiki tegureid, mis
soodustavad arengut. Kõik, mis
soodustab tarbijate (Eesti elanike)
rahulolu, on teretulnud ning kõike
kahjulikku ja ohtlikku tuleks vältida.
Oluliseks läbivaks problemaatikaks töös oli see, et reisijateveost dokumendis juttu ei tehta.
Kuigi see pole otseselt töö skoop, siis tuleks vastav reservatsioon analüüsi jätta ning see
piirang ka selgelt välja tuua. S.o kui töö viitab taristu võimalikele ebaefektiivsustele, kuid
räägib ainult kaubavoost, siis on selge, et tervikpilti kokku ei moodustu. Avalik raudtee
infrastruktuur ja Eesti Raudtee (EVR) oleks hoopis midagi muud, kui see tegeleks ainult
kaubaveoga. EVRil on 61 raudteejaama, millist vaid ca pooltes on ette nähtud
kaubaoperatsioonide teostamine. S.o kui RB oleks arendatud vaid kaubaveole, oleks ka
tõenäoliselt selle mudel teistsugune kui praegu planeeritav raudtee.
Töös viidatakse läbivalt prognoositud kaupade puudumisele ning seda illustreeritakse
mineviku või oleviku numbritega. Sh ei ole aru saada, kas autor proovib väita, et neid
kaupasid lihtsalt ei olegi olemas või, et liiguvad need kuskil mujal, mitte raudteel.
Tõenäoliselt viimast. Seega, nagu ka töö algupärane eesmärk ja Leping ka sätestavad,
tuleks juurelda selle üle, miks seni pole seda suudetud raudteele tuua, milline on pilt
tulevikus, arvestades uut taristut, täiendavaid EL regulatsioone jmt ning, mis oleksid veel
võimalikud täiendavad sammud modaalnihke saavutamiseks.
Töös esitletakse maanteevedusid kui konkurentsivõimelisemaid ja alltekstist saab selgelt
mõista nagu maanteeveod oleksid ka riigile soodsamad. Töö jätab käsitlemata
maanteetranspordiks vajamineva taristu arendamise, hoolduse ning remondivõla, selle
negatiivsed väliskulud jm.
Palume uuringus järeldustes tuua välja selged vastused (mis põhinevad eelneval uurimusel
ja töös kirjeldatud analüüsil) konkreetsetele uurimisküsimustele, mis said kinnitatud
Lepingu Lisas, sh:
Asjakohane uuring võimaldab analüüsida nimetatud piiranguid ja võimalusi ning
pakkuda lahendusi, kuidas on võimalik ambitsioonikas eesmärk (modaalnihe
raudteele) tulemuslikult täita.
Uuringus kaardistame põhjused, miks tänaseni Eesti ja Euroopa vahel
raudteetransporti kaubavedudeks ei kasutata.
Uurime tingimusi ja kogemusi mujalt riikidest, kus modaalne nihe maanteelt
2 (11)
raudteele on toimunud. Kaardistada mujal riikides maanteevedude raudteele
suundumise modaalse nihke põhjuste süsteemid (nii takistavad kui soodustavad
tegurid). Uurida edulugude põhjuseid, mis oleksid rakendatavad Eesti, Läti, Leedu
ja Soome kontekstides.
Tuvastame lähteseisundi (Eesti ja Euroopa vahel kaubavoogude hulk raudteel ja
maanteel lähemas ja kaugemas minevikus).
Tuvastame soovitud seisundi (kaubavoogude hulk raudteel Rail Balticu valmides).
Tuvastame tegurite süsteem, millest sõltub kaubaomanike otsus veoviisi valikul (nii
raudteevedu soodustavad kui takistavad tegurid).
Kui esimeses peatükis oli juttu, kuidas tuleks uurimisküsimustele süsteemselt läheneda (see
peatükk on suures osas teise autori looming, millele ei viidata korrektselt), siis töö sisu osas ei ole
seda väga järgitud. Teoorias kirjeldab autor seda, kuidas probleeme tuleks analüüsida nii staatikas
kui ka dünaamikas, kuid töö ise jääb staatikasse pidama (peame silmas eelkõige 6. peatükki, aga
ka mujal on lähenemine pigem lihtne, on palju väiteid, kuid ei näe tervikpilti).
Esimese peatüki seotus uurimisteemaga jääb veidi kaugeks ja lahtiseks. Seda tuleks, kas paremini
põhistada ja siduda teemaga või vastavalt lühemaks kirjutada ning konkretiseerida (kui on
võimalik pärast plagiaadi eemaldamist).
Konkreetsed märkused/tähelepanekud:
Lk 5-6 palume korrigeerida vastavalt allolevatele kommentaaridele ehk viia kooskõlla
korrigeeritud sisuga.
Lk 9 modaalnihe ei pruugi ja tõenäoliselt ei tähendagi, et maanteevedudel rolli ei ole.
Tõenäoliselt räägime ikkagi multimodaalsusest. Lk 10 muudab autor uuringu eesmärki
omavoliliselt.
Lk 11 2017. aasta andmed raudteeveo hindade arvutusteks on liiga vanad ja ei anna
adekvaatset pilti. Lisaks, praegu on siiski peamiseks probleemiks ülemaailmselt
läbilaskevõime.
Lk 13 palume täpsustada, mida mõeldakse iseregulatsiooni all konkreetselt RB kontekstis
ja kust pärineb eeldus?
Lk 13 palume hinnangu alusele viidet, et nt maksustamisega kaasneb viha, äng jne. Samuti
seda kontekstis modaalnihke saavutamiseks, kus on olemas nii raudtee kasutustasud kui ka
maanteevedudel praegu kehtiv ajapõhine teekasutustasu, aga ka potentsiaal
maanteevedude kõrgemaks maksustamiseks? S.o mille põhjal väita, et kaasneb äng ning
kas see kaalub üle võimalikud ühiskondlikud positiivsed efektid? Või kuidas potentsiaalset
riski maandada?
Lk 13 käesoleva uuringu kontekstis ei ole fookuseks vastuolude tunnetamine, vaid
vastavalt Lepingu Lisa 1 punktile 3 tuleb kaardistada põhjuseid ja tuua välja, kuidas
saavutada modaalne nihe maanteelt raudteele kaubaveos.
Lk 14 palume lahti selgitada Joonis 1.2.1 ning mis järeldusi sealt RB modaalnihke tarbeks
saaks teha. Lisaks kui rääkida Põhja-Lõuna raudteeveost, siis ei ole see vaid Eesti kaubad,
vaid ikkagi Euroopa, Skandinaavia ja muud kaubad.
Lk 14 raudtee keskmine kiirus 18 km/h (uksest ukseni) – see ei ole keskmine, vaid osades
koridorides, parimates (näiteks koridor nr 1) on kiirus 50 km/h. Algallika põhjal pole
tegemist uksest ukseni kiirusega, vaid mõõdetud alg- ja lõpppeatuse vahe põhjal.
Lk 15 joonised jätavad kunstliku mulje nagu uksest-ukseni autovedu omaks oluliselt
vähem etappe. Palume seda kas tekstis selgitada või korrigeerida jooniseid. Nt kas autoveos
ei toimu konteineri laadimist või haagisele järgi minemist veoauto poolt, kas autoveos ei
toimu kauba toimetamist vaheladudesse, kaubaterminalidesse, kust neid tuleb ümber
laadida ja edasi toimetada teise veokiga jne.
Lk 16 palume lahti selgitada Joonis 1.2.4 ja selle seos käesoleva uuringuga.
Lk 16 tekstiosast jääb ebaselgeks, mida peaks uuringu lugeja järeldama alapeatüki kohta.
3 (11)
Palume selgelt ja üheselt kokku võtta, milline on, vastavalt alapeatüki nimele, probleemi
olemus.
Lk 17-18 kuigi kirjeldate üldiselt süsteemi mõistet ja kujutate graafiliselt joonisel 1.3.1
Eesti raudteesüsteemi toimijaid ja osapooli, ei ole tekst ega joonis seostatud
probleemistikuga ning ei ole aru saada, mida autor soovib öelda seoses raudteesüsteemi
mõiste ja RB kaubavoogude modaalnihkega. Palume täpsustada.
Lk 19 joonis 1.4.1 on sama, mis Ülo Vooglaiu raamatus joonis 3.0.1, mis jällegi väljub
antud ülesande skoobist.
Lk 19-20 lisaks on ebaselge konkreetne seos ja autori taotlus taolisel keskkonna mõiste
selgitamisel töö kontekstis.
Lk 21 kui autor juba peatub Poola ja Saksamaa positiivsetel programmidel, siis oleks töö
tarbeks oluline nende sisu lahti selgitada. Kui neid selgitatakse järgnevates peatükkides,
siis oleks otstarbekas viidata konkreetsele leheküljele.
Lk 21 jääb ebaselgeks, milliseid meetmeid peetakse väärituteks ja miks? Hinnangute
andmiseks oleks mõistlik käsitleda konkreetseid situatsioone, võrrelda alternatiividega jne.
Lk 22 maantee kaubaveo ja raudteeorganisatsiooni tarbeks vajamineva infrastruktuuri
käsitlemine on ebapiisavalt käsitletud. Sh on jäänud tähelepanuta muu vajaminev taristu
maantee kaubavedude toimimiseks, sellele vajaminevad vahendid jmt. Jääb ebaselgeks
raudteeveo käsitluse taoline erisus esitatud loogikas. Pole ka täpselt aru saada, mida autor
soovib öelda seoses täieliku konkurentsiolukorraga.
Lk 22 viitab autor, et „kui enne infrastruktuuri rajamist pole nõudlust (alternatiividest
paremaks olemist) teaduslike uuringutega tuvastatud, kujuneb efektiivsuse asemel
raiskamine.“ – palume selgitada seost käesoleva töö ja selle objektiga, lisaks kui tegemist
on konkreetse uuringu vm artikliga, millele autor viitab, siis palume viidet allikale.
Lk 23 viitab autor Euroopa Kontrollikoja arvamusele, kuid pole täpselt aru saada, mida
selle viitega soovitakse öelda praeguse töö kontekstis. Palume sisustada vastavalt töö
eesmärgile ehk kas lahata probleemistiku või selle lahendusi, kuidas saavutada modaalset
nihet.
Lk 23 seoses tegevussüsteemiga on autor pööranud tähelepanu võimalikele üldistele
riskikohtadele seoses projekti(de) otsustajatega, samas ei ole probleemkese spetsiifiliselt
seostatud käesoleva töö objektiga. Palume sisustada vastavalt modaalnihke
problemaatikaga.
Lk 24 on kirjutatud, et kaubavedudeks on kasutusel laev või auto. Tähelepanuta on
õhutransport ja ka raudtee, vt andmed.stat.ee nt TS1411 või ka käesoleva uuringu lk 32.
Lk 24 joonis 2.1.1 puhul jääb ebaselgeks, kas tegemist on autori tõlgendusega või kasutatud
kellegi teise välja töötatud käsitlust, mispuhul palume viidet. Lisaks vajaks joonis tekstis
lahti selgitamist, mh mis on joonise põhjal peamine väide, mida autor soovib edasi anda.
Lk 25 palume selgitada väidete seoseid planeeritava raudteega, kas nimetatud ohukohad
esinevad ka siin, mis määral koos maandamismeetmetega. Lisaks, peamiselt võrreldakse
hindu ikka eur/tonn mitte kilomeetrit/päevas.
Lk 25: raudtee keskmine kiirus Euroopas 20-30 km/h – originaalallika põhjal Ida- ja Kesk-
Euroopas. Jääb ebaselgeks, mida autor soovib sellega öelda, sest see ei võta arvesse
planeeritava raudtee kiiruseid.
Lk 25 kas Eesti üldine ettevõtluse struktuur on siin kohal relevantne? Kas see on selline ka
veondussektori puhul, arvestades reaalselt liigutatavaid kaubamahte ning kuidas muutuks
see uue kaubakoridori avanemisel?
Lk 26-28: palume luua korrektne viidestus andmete puhul, praegu on andmete allikatele
viited vaid mõne komponendi puhul. Samas tulemused on autotranspordiga võrdluses
head, kui me vaatame mõistliku mahuga rongi (ei ole mõtet näitel, kus rong veab ühte
vagunit). Kui Eestis on raudteetariifid kõrgemad kui Lätis ja Leedus (lk 46 põhjal), siis
miks on siin kasutatud teisi eeldusi?
Konteiner ja kontreilerrongid ei ole kunagi mõeldud olema ainukesed tuluallikad,
4 (11)
arvestamata on kõik muud veosed, reisijate kasv, sotsiaalmajanduslik mõju jne.
Lk 29 mida näitab RB investeeringukulu jagatuna konteinervedudest saadava
infrastruktuuri tasuga – ekslikult eeldatakse, et see on ainus tuluallikas (lisaks käsitlemata
on jäänud muud kaasnevad mõjud)? Kuna seda väidet on korratud ka kokkuvõttes, siis
peaks selle kasutamist põhjendama (NB! taoline arvutus ei ole kindlasti arvestatav
metoodika). Lisaks palume seostada analüüs, peatükk ja väited uurimisteemaga ehk, kuidas
saavutada raudtee kaubaveo modaalnihet. Lisaks, miks on eeldatud just 21 vaguniga
ronge?
Lk 30 erinevate kütuste ja veokite tehnoloogia olemasolu ei tähenda automaatselt nende
otstarbekust. Selleks, et väita, et tuleks eelistada ühte kütust teisele või ühte veoliiki teisele,
nõuab detailsemat analüüsi. Sh kütuste kättesaadavuse, hinna jm osas. Samuti oleks
mõistlik analüüsida seda, millise tehnoloogiaga ja millisel veoliigil teostada RB kaudu
tuleva kauba laiali vedamist ehk siseriiklike autovedusid. Otstarbekuse hindamine võiks
olla nt selline: kirjeldada eesmärk (nt kauba võimalikult soodne, kuid keskkonnasõbralik
nt CO2 neutraalne vedu), leida erinevate tehnoloogiate kütuse hinnad, taristule kuuluvad
hinnad, tarbimisseadmete hinnad = kogukulu + kokkuhoitav CO2 või muud
väljaundindikaatorid.
Lk 30-31: mainitud on Soome ja Rootsi pikemaid veokeid, kuid antud uuringu raames
oleks oluline välja tuua, kas Euroopa suunas saaks nad ka sihtpunkti jõuda (isegi kui Eesti
võimaldaks seda lubada)?
Lk 31: väljatoodud veohinnad peegeldavad siseriiklikku vedu, kas sobivad ka
rahvusvahelise veo kajastamisel (teemaksud jmt)? Kuuendas peatükis saab sellele
adekvaatsema vastuse, samas sama allikat on viidatud ka töö teises osas (lk 54). Lisaks on
Eestis lubatud maksimaalselt 52 tonni. ERAA andmetel on Eestis puudu ca 1500 autojuhti,
mida tuleks samuti sisenemiskulu all kajastada. 8h on sõidu- mitte tööaja piirang. Samuti
on käsitlemata muud piirangud, nt EL liikuvuspaketi mõjud nagu juhtide ja sõidukite
asukohariiki tagasipöördumise nõuded, nädalapuhkuse veetmise keeld, lähetatud töötajate
direktiivi kohaldamine autojuhtidele, kabotaaži lisapiirangud, uued asutamisnõuded,
teekasutustasude direktiiv, keskkonnakaitselised piirangud, liikluspiirangud jmt.
Lk 33 asjakohane oleks viidata ka, mida täna veetakse ja mida 2006. aastal veeti ning kus
see kaup täna on? Lisaks kui autor heidab ette Eesti raudteesüsteemi korraldust, mistõttu
kaubamahud on liikunud põhiosas Venemaa transpordisõlmedesse, siis kas ja kuidas oleks
võimalik neid kaubamahte tagasi Eestisse saada?
Lk 35 töö eesmärki silmas pidades peaks autor lisaks rahvusvahelisele raudteele hindama
ka sisevedude perspektiivi. Autor kritiseerib Civitta prognoose RB kaubavoogudeks, samas
ei ole pakkunud alternatiivset metoodikat. Lisaks lähtudes töö eesmärgist, tuleks peatükis
keskenduda pigem sellele, milliste sammudega võiks Civitta prognoose saavutada või kui
see osa (soovitused) veel analüüsis on ette nähtud hilisemaks, siis kirjeldada nt
konkreetseid eelduseid, võimalikke turge, konkreetseid protseduurilisi vajakajäämisi, mida
pole seni RB erinevates analüüsides, plaanides ette nähtud, millega tuleks arvestada.
Lisaks, korrektne number on 79 rongipaari mitte 191 täispikkuses konteinerrongi.
Lk 35: esitatud andmed maanteevedude kohta kajastavad ainult Eesti ettevõtete poolt
teostatud vedusid, mitte kogu kaubavedu. Rahvusvahelisi vedusid teostavad ka teiste
riikide vedajad.
Lk 37: ka siin viidatud tabel kajastab vaid Eesti lennuettevõtete kaubavedu. Mahtude
suurusjärk on siiski õige (allikas peaks olema lennujaam, mitte Eesti õhutranspordi
ettevõtted).
Lk 38 on kirjutatud, et muutus raudtee kaubamahtude suurenemiseks on saavutatav selleks
eeldusi luues. Palume kirjeldada lühidalt ka eeldusi või viidata dokumendis kohale, kus
nendest täpsemalt juttu tuleb. Lisaks ei ole käsitletud autovedude ebapopulaarsuse kasvu
Lääne Euroopas, kus seda peetakse oluliseks elukeskkonna halvenemise põhjustajaks, koos
liikuvuspaketiga. Samuti pole käsitletud samme raudtee „populariseerimiseks“ ehk selle
5 (11)
konkurentsivõime tõstmiseks alates raudtee vabaturu toimimist soodustavatest
direktiividest, liikuvuspaketist, Fit for 55 lähenemisest, mille mõju alles lähiaastatel
selgineb, kuid mis selgelt mõjutab autovedude konkurentsivõimet negatiivselt.
Lk 39 viitab autor, et neto-tonn-km suhe on läinud maanteede kasuks - sellel suhtarvul
puudub sisuline tähendus, sest see kaup ei liikunud raudteelt maanteele vaid lihtsalt ei
tulnud enam Eestisse. Selles mõttes tasuks raudtee ja maantee suhtarvude dünaamika
vaatlusel silmas pidada, kas jutt käib ühelt veoliigilt teisele üle minemisel või lihtsalt
veomahu muutusest. Saab väita, et raudtee ja maantee dünaamika omab sisu vaid siis, kui
toimus ühelt teisele üleminek. Antud analüüsis on see aspekt aga kõrvale jäetud. Üleüldse
on küsitav väide, et raudtee ükskõik, kus riigis oleks maanteele mahtusid kaotanud.
Valdavalt ei ole traditsioonilist raudteekaupa võimalik maanteed mööda vedada. Raudtee
probleem on olnud kivisöe vmt maavara vedude vähenemine eelkõige keskkonnasäästliku
poliitika tulemusena.
Lk 39 autor viitab selgelt vananenud dokumendile Valge Raamatu näol. See tuleks
kustutada ja asendada Sustainable and Smart Mobility Strategy eesmärkide ja tegevustega
koostoimes Fit for 55 ettepanekutega tulevikuvaate analüüsimiseks.
Lk 39/40: kas jutt on maantee (kasutamise) tasudest või sõidukimaksudest? Lisaks palume
eristada ajapõhiseid ja läbisõidu põhiseid teekasutustasusid, ning raskeveoki makse.
Lk 40 EL konteksti paremaks mõistmiseks oleks siin praktiline analüüsida ka Fit for 55
algatust, sealhulgas ettepanekut maanteetranspordi lisamist heitkogustega kauplemise
süsteemi, energiamaksustamise direktiivi muudatusettepanekuid, sõidukite CO2
heitenormide karmistumist ja merenduse võimalikku lisamist heitkogustega kauplemise
süsteemi. Erinevate nimetatud algatuste mõju nimetatud veoliikide hinnaks võib olulisel
määral lähiaastatel, enne RB valmimist muutuda. Lisaks väide, et kaubavoo suurus on 0,
on täiesti vale, sest see kaup liigub hetkel veoautodega, st taaskord 36000 treilerit
Baltikumi kaudu Soome ühes kuus.
Lk 41: 2020 oli Hiina-EL vahel 550 000 TEUd maismaatransiidil (allikas lk 53), millega
võrreldakse Eesti potentsiaali. Samas lk 21: „ligi miljoni TEU lisandumine aastas koos
edasise kasvupotentsiaaliga on fakt nii Poola kui ka Saksa raudteesüsteemile“, lk 53
tõenäoliselt sellega seonduv infokild (2021 plaan). Need on vastandlikud sõnumid, ja
nendest ei saa järeldusi teha? Kui esimeses peatükis on kirjas, et tuleb arvestada
dünaamikat jne, siis analüüsi sisulises osas kipuvad need põhimõtted ununema ja
lähenemine läheb lihtsakoeliseks.
Lk 43-44. Kogu peatükk 4.1 pole selge, mida tahetakse öelda (Venemaa ei kavatse
transportida Eesti ja Läti kaudu Hiina tooteid Euroopasse? TÜ viidatud uuringus ei
tähendanud „praegu“ aastat 2019, viimased numbrid olid seal aasta 2016 kohta – juttu
töötleva tööstuse ekspordist (0,5 mln t), samas Eesti päritolu kaupade eksport on täna üle
10 mln tonni). Peatükist oleks oodanud vastuseid küsimustele, kuid see sisaldab ise pigem
küsimusi.
Lk 43 ei ole aru saada, mida autor soovib öelda tuues välja E&Y maismaaveo ja
meretranspordi hinnavõrdluse.
Lk 44 palume arvutuskäiku, kas ja kuidas on mõjutatud kõikide toodete hinnad juhul, kui
raudteel vedamine oleks soodustatud võrreldes maanteetranspordiga või kuidas on
negatiivselt mõjutatud inimeste heaolu? Lisaks oleks vajalik analüüs erinevate meetmete
proportsionaalsuse kohta, eesmärkide saavutamiseks (nt keskkonnahoid, CO2
vähendamine jne), et taolisi väiteid teha.
Lk 44 jääb ebaselgeks, miks on käsitletud Tallinn-Helsingi tunneliideed ja kuidas see
praeguse töö konteksti sobitub. Oleks arusaadav, kui seda mainida võimalike tuleviku
perspektiivide juures ja/või seal tuua välja kahtlusi selle valmimiseks ehk selle põhjalt
modelleerida kas sellega arvestavaid või mittearvestavaid kaubavoogude prognoose.
Lk 45-46 palume välja tuua Euroopa majanduse analüüsi viited või selgitada, kuidas autor
järeldusteni jõudis.
6 (11)
Lk 46 palume tuua välja kvalitatiivset analüüsi rahakäibe ja tonn-kilomeetrite suhtarvude
tagapõhjade kohta ning ühtlasi järeldused, mida tuleks teha arvestades käesoleva töö
eesmärki.
Lk 43-47 4.1. Kaubamahtude allikad. Mitte kunagi ei saa vaadata ühte transpordiliiki
eraldi, sest see ei anna parimat lahendust, sest lähtuda tuleb transpordis kogukulude
printsiibist kogu transpordiahela pikkuses. Siit hakkavad välja joonistuma erinevate
transpordiliikide kasud ja mõistlikkus. Konkureerivate transpordiviiside puudumine (antud
juhul raudtee puudumine) tekitab olukorra, kus ka merevedu on kunstlikult kõrge hinnaga,
samuti ei rahulda kõiki mahte ja vajadusi, ning tingib liigse koormuse maanteedele.
Raudtee puhul räägime me rahvusvahelisest kaubateest, see ei puuduta ainult Eestit, vaid
ka nö lähiriike, tekib juurde logistiline lahendus ja nii Soome, Venemaa, Rootsi saavad olla
potentsiaalsed kasutajad. Kindlasti ka on, sest ajalugu on näidanud valdav osa raudteedest
on maksimumini koormatud. Kiireloomulised kaubad jäävad auto peale ning samuti
esimene ja viimane miil, Aasiast tulev konteinervoog kulgeb meritsi ja Ro-Ro laeval on
oma roll mereäärsete riikide kaubavahetuses. Suur turg aga jääb sadamatest kaugele ja seal
on ainuke tõhus transpordiviis ikkagi raudtee. Rail Baltica puhul toimub geograafiliste
alade ühendamine ja lülitamine raudteevõrku, mis loob tohutu potentsiaali. Põhja-Lõuna
koridor ühendab Skandinaavia ja Baltikumi kogu ülejäänud Euroopaga ja loob
potentsiaali ka Türgi ning Lähis-Ida piirkonnaga tõhusaks kaubavahetuseks.
4.2 Alternatiivide olemasolu. Uuringu autor väidab õigesti, et kaup otsib alati
soodsaimat, kiireimat teed. Täna seda ei leia alati, sest puudub vajalik alternatiiv maanteel
toimuvatele suuremahulistele vedudele. Need mahud ei sobi merele. Lisaks kanduks mingi
hulk ka merelt raudteele, sest arvestades kogu ahelat muutuks sedasi vedu soodsamaks ja
kiiremaks. Asjatundmatu on väita, et raudtee konkureerib ainult ookeanil toimuva
konteinerveoga. Raudtee on väga tõsine alternatiiv maanteevedudele ja sisemaavedudele.
4.4 Raudtee loob võimalused, mida me täna ei saa kasutada, sest seda pole. Autoril
oleks otstarbekas analüüsida, et RB puhul ei räägita ainult Eesti kaubavahetusest muu
maailmaga, vaid olulisest rahvusvahelisest kaubakoridorist, mille kaudu ka meile tuleb
kaup. Palume autoril vaadata Euroopa kaubamahte raudteel, maanteetreilerite vedu
raudteel jne.
4.5 Transpordiahelas on alati ringilaadimisi, raudtee ei tingi rohkemat kui teised
transpordiliigid. Vaid väga suured ja mahukad tootmisharud on otse ühenduses
raudteeharuga. Kuid valdav osa logistikast tänases maailmas toimub kombineerides ja
parimat lahendust leides. Maantee ja mereveo lahendustes laetakse kaupasid vähemalt
sama palju ringi, see toimub haagistega või konteineritega, tsisternidega jne. Siin on
tegemist tavapäraste kauba käitlemise töödega.
4.6 Nõustume, et nii Venemaa kui ka Valgevene on suure poliitilise riskiga. Aga RB
teema põhiline alus ei ole Ida-Lääne suunaline vedu vaid Põhja-Lõuna suunaline. Selles
punktis ei vaadata jällegi kogupilti, autor ei too välja võimalikku Põhjala siiditee arendust.
Poliitiline risk Venemaa ja Valgevene osas võib ka RB-le hoopis positiivse tõuke anda.
Aasia Raudtee koridor kujuneb ringi, sest Valgevene on pudelikaelaks ja sanktsioonide all.
Samuti see kriis kiirendab Põhjala siiditee arengut.
Lk 47 graafikul ei ole aru saada, kellega Eesti võrdlus %-des toimub ehk kellega või mille
suhtes on võrdlus X teljel? Samuti tuleks 4.6 näidata, mitukümmend % on langenud
viimastel aastatel Lätis raudtee veomahud ühenduses Venemaaga ning analüüsida, kas
põhjuseks on riikidevahelised suhted või muud tegurid. Lisaks, kui peamiseks küsimärgiks
autori jaoks on kaubamahud Venemaalt, siis oleks asjakohane analüüsida Skandinaavia
kasvavat kaubavahetust ja pakkuda välja sellega seoses lahendusi.
Lk 48 palume selgitada ja tuua välja viited, mille põhjal autor väidab, et on toimunud
spetsialistide minema peletamine jne. Lisaks oli tegelikult dotatsioon 17 ml ja 7 mln oli
2019. a summa, mis arvestuspõhimõtete muutusest võeti arvesse koos hiljem. 2021.
dotatsiooni vajadus langeb 12-13 mln peale, 2022 eelarvestatud 17 mln.
7 (11)
Lk 49 on kasutatud viidet Islam et al. 2016 artiklile. Kuigi sentimentiga võib nõus olla, et
tähelepanu tuleb pöörata kõikidele aspektidele, siis artiklis on ka välja toodud olulisimad
aspektid. Palume täiendada, sh prioritiseerida loetelu ja konkretiseerida ning paigutada
soovitused Eesti konteksti konkreetsete näidete varal.
Lk 49-67
5.1. Pandeemia on teatavaid takistusi toonud tarneahelatesse, kuid Euroopa
statistikast leiab tuge, et raudteetransport on kasvutrendis viimased 10 aastat. Raudtee
transport on üks usaldusväärsemaid transpordiliike. Ja kõik logistikafirmad pakuvad uksest
ukseni lahendusi.
Raudteevedude parem tootlikkus tuleb välja pikematel distantsidel, ca 500-600 km. Kuid
Tartu – Muuga konteinerrongi näide Eestis on hea argument, kus hind konkureerib
maanteevedudega, transiidi aeg on veidi pikem, kuid suuremahulised kaubad, mis eksporti
sõidavad sobivad sinna ideaalselt. S.o autoga raudteejaama, sealt rongiga Muugale ja
Laevaga Euroopa suursadamatesse. See on intermodaalsuse näide ka Eestist.
Kesk-Euroopas, Skandinaavias on just suurem osakaal nö Huckepack treileritel, sest seal
on aru saadud intermodaalsuse ja paindlikkuse vajadusest. Samuti sellest, et raudtee on osa
jätkusuutliku transpordi arengust.
5.2.1 Ei ole mõistlik võrrelda kontinentide vahelist transporti Euroopa sisesega.
Kontinentide vahel on konkurentsitult kiirem ja soodsaim ookeanivedu. Loomulikult
otsitakse pika transiitaja tõttu ka muid kanaleid. Raudtee on siinkohal järgmine, kuid selle
kanali eelis on transiitaeg, kuid siiski kallim kulu. Lennuvedu on selgelt vaid ajakriitiliste
ja kiiresti riknevate, ka moekaupade ning kõrgtehnoloogiliste kaupade transpordiks.
Lk 53 ei ole aru saada, miks on Eesti konteksti võrreldud Šveitsiga, mille kohatusest autor
ka töös kirjutab?
5.2.3 varasemalt on viidatud raudteele kui mittekonkurentsivõimelisele veoliigile,
samas siin tõdetakse, et muu maailm seda veoliiki kasutab. Tekib vastuolu, mida autor ei
suuda põhjendada.
On tehtud staatiline arvutus. Raudtee infrastruktuuri ja vagunitesse investeeringud on
mahukad, kuid nende kasutusiga 30+ aastat. Maantee puhul ei arvesta autor pideva tööjõu
ja tootmisressursi kallinemisega, sõidukite uuendamise vajadusega jne, mis kõik on palju
suurem kui raudteevedudel. Samuti juba arvestatav demograafiline nihe ja tööjõupuudus.
Lisaks tehakse siin arvutuses üsna vale järeldus. Raudteevedusid on hinnastatud ringi
baasil (edasi-tagasi), autoveo puhul on aga võetud aluseks ühe otsa hind, mis ei ole õige.
Sageli sõidavad ka autod tühjalt tagasi, samas ekspediitorid otsivad aktiivselt kaupa
mõlemapoolseks raudteevedudeks ning vastav täituvus paraneb liikluse tihenemisel.
Puudub selge soov ja vajadus vedada veokeid raudteel. Mõistlik on liigutada ainult
treilereid, kauba veeremit ja lahendada vedude vajadus eraldi lähte- ja sihtkohas.
Lk 65 tuleb analüüsida autorongide võimalikkust Eestis ja mujal ELis, kus see ei ole juba
liitumislepingutega võimaldatud.
Lk 67: Fit for 55 vaadatud ainult mõju laevandusele (ja seda ühest aspektist), kuid kütuse
maksustamine laiemalt, jagatud kohustused (transpordi roll ja riiklik heitmete
inventuur/kaubandus), maanteetranspordi heitkogustega kauplemise süsteem jm
ambitsioonid? S.o selle paketi mõju on väga alakajastatud. Palume tutvuda detailselt FF55
ettepaneku sisuga ning seda sisuliselt kajastada, mitte ignoreerida paketi (negatiivseid)
mõjusid autotranspordi efektiivsusele.
6.3 ja 6.4, 6.5 jällegi võrdleb autor vaid ühte episoodi, aga transpordi koridori puhul
ei piisa episoodide võrdlemisest, s.o ühe näite vaatamisest ja üldistuste tegemisest selle
pealt. Välja nopitud näide ei peegelda kogu võimalikku kasu ega ka kahju. Alati saab valida
näite, mis tõestab, et autotransport on soodsam ja samas leiab näited, kus on vastupidi.
Seega sellisel uuringul või argumentatsioonil üldiselt puudub igasugune äriline kasulikkus.
Üks eeldus on siinkohal selgelt vale. Transpordi puhul on alati väga oluline, et kauba vedu
toimub nii minnes kui ka tulles. Sama on nii laevatamisel kui autoveol ja ka raudteel. Miks
8 (11)
siin räägitakse, et raudtee puhul peab maksma tagasiveo ja tühja sõidu eest?
Logistikaettevõtted töötavad, et täituvus nii minnes kui tulles oleks tasakaalus, see on
kõikide veoliikide puhul sama.
Lk 68 ei ole aru saada, kas ja kuidas on võetud eelduseks, et 2021. aastal küsitud
alternatiivsed pakkumused Tallinnast Euroopa sihtpunktidesse oleksid võrreldavad
olukorraga, kui RB on juba valminud. S.o eksperiment omab väärtust vaid olemasoleva
raudtee ja sealse modaalnihke kontekstis.
Lk 70 punkt 4 – merevaigu rongi kontekstis on Balti riigid selleks kuluks saanud 340 eurot,
mitte 600.
Lk 73 arvutused tehtud tänases olukorras, aga kuidas see muutub RB puhul – viidati ainult
ümbertõstmise kulu muutumisele? Kas kauba omanikud peavad ka ise vaguni otsima ja
selle eest maksma, see ei sisaldu veo hinnas? Milline on vaade tulevikku, arvestades
sisendite hinnamuutusi, regulaarse kaubaliini olemasolu jne?
Lk 75 kokkuvõttes mainitakse isejuhtivaid autosid, uusi tehnoloogiaid jne, kuid sellest ei
ole räägitud analüüsis?
Lk 75 ei ole ei kokkulepitud uurimisküsimustele ega ka kokkuvõttes püstitatud küsimustele
vastatud. Kokkuvõttes ei ole tavapäraselt kohane tuua sisse uusi arutelutemaatikaid, mida
varasemalt töös käsitletud/analüüsitud ei ole. Sh puudutab see nt:
autoriteedistruktuuri väiteid, mida ei ole analüüsitud ning mis ei ole ka töö iseloomu
arvestades relevantsed (või mille relevantsus tuleks töös vastasel juhul väga selgelt
põhistada);
hääbumist ja süsteemi hukkumist puudutav jääb kaubaveo modaalnihke temaatikast
kaugeks või ei ole seostatud konstruktiivsete soovitustega eesmärgi täitmiseks;
väited varasemate uuringute eelduste kohta on kokkuvõttes uue informatsioonina sisse
toodud ning neid ole põhjendatud ega varasemalt analüüsitud, lisaks puudub töös välja
toodud viited või väite alused;
uute tehnoloogiate kasutamine alternatiivina raudtee kaubaveole võib olla relevantne,
kuid töös ei ole neid aspekte sisuliselt analüüsitud, sh puuduvad vastavad arvutused
(kui argument on nt CO2 sääst, siis tuleks seda arvestades kalkuleerida) või viited
muudele allikatele, kus oleks asjakohaseid prognoose või numbreid arvutatud;
autor toob sisse transiitkaupade doteerimise, mida soovitab mitte teha (mis üldjoontes
tundub loogiline mõte), samas ei ole aru saada, millele konkreetselt autor viitab
praeguse töö kontekstis – transiitkaupade temaatika on varasemas töös vaid mööda
minnes hetkeolukorra osas sisse toodud, mistõttu jääb taolise järelduse tegemise ajend,
loogika ja tegelik tagamõte lahtiseks;
kui autor näeb alternatiivina olemasoleval raudteel kaubaveo kasvatamist erinevate
tehnoloogiatega, siis on taolised soovitused kindlasti teretulnud, aga paraku – nagu ka
autor kirjeldab – on modaalnihkeks tarvis kompleksseid lahendusi, mis sõltuvad mh
hinnast, ajast jne. Praeguses analüüsis jääb aga olemasoleva raudtee modaalnihke
temaatika jällegi loosunglikuks (v.a. tehnoloogia osa, nt kontreilerveod);
raudtee tasuvuse kohta palume vaadata kommentaari ka samasisulisele väitele
leheküljel 29 ning tutvuda ka tasuvusarvutustega varasemates uuringutes;
Lk 76 toob autor kenasti välja, et uuringute eesmärk on uus teadmus, mistõttu palume
vastata ka käesoleva uurimuse küsimustele, mitte tegeleda kõrvaliste mõttearenduste ja
temaatikate lahkamisega
Lk 76 palume autoril hinnata ka teisi EL kohustuste täitmist (mh nt TENT väljaarendamise
osas) ning lisaks, kui autor väidab, et CO2 ja raudteetranspordi eesmärgid oleksid
võimalikud täita olemasoleval raudteel, siis see nõuab detailsemat analüüsi ning
arvutuskäiku, mida varasemalt töös ei ole leida. Selleks, et seda kokkuvõttes kajastada,
palume see metoodika, arvutuskäik jmt kajastada töö sisuosas
Lk 77-78 kuna autor on lähtunud läbini ekslikest eeldustest, ignoreerinud EL kliima- ja
transpordipoliitika oleviku ja tulevikumeetmeid, liikmesriikide kohustusi ja RB valmimist,
9 (11)
mis kõik hakkavad oluliselt mõjutama transpordi toimimise mehhanisme eelkõige
rahvusvahelistes ühendustes, siis on ka järeldused väärad. Autor on kasutanud ebapädevaid
ja valdkonnaga mitteseotuid allikaid, jäänud tõenäoliselt kinni oma varasematesse
veendumustesse, mistõttu puudub tööl antud kujul kokkuvõttes väärtus (v.a. mõningad
arvestused, mis olid tehtud rahvusvahelise reeglistiku ja status quo säilimist silmas
pidades). Konkreetsemalt:
palume põhistada arvamus, et iga otsus peab looma eeldusi valikuvabaduse
suurenemiseks;
palume metoodikat ja täpsemat arutlus/arvutuskäiku, mis selgitaks, mida autor
mõtleb olulise dotatsiooniga – dotatsioon mille tarbeks või kellele ja mis mahus?
jääb lahtiseks, miks peaksid 1435 raudteel säilima samad takistused nagu
olemasoleval raudteel – tegemist saab olema täiesti uue kvaliteediga raudteega, nii
läbilaskevõime kui kiiruse osas;
transiitkauba voogude kolmandatesse riikidesse liikumiste prognoosideks oleks
tarvis analüüsi, arvutusi ja metoodikat, mida antud töös ei olnud;
ei ole päris selge, millistele Euroopa Valge Raamatu põhimõtete järgimisele on autor
osundanud ja samuti ei ole selge, kas mingeid põhimõtteid pole seni järgitud?
maksustamise põhimõtete osas on töös palju vasturääkivust, nt „peavad stimuleerima
vähem saastavate transpordiliikide kasutamist“ ja „[veoautode maksustamisel] liigub
transiitkauba voog ümber Eesti“ jne. Maksustamise tagajärgede ja väited
ebaefektiivsuse kohta nõuavad samuti eelnevaid tõestusi – praegusel juhul jäävad
soovitused loosunglikuks;
väide ristsubsideerimise kohta jääb veidi arusaamatuks, sest kontekstist saab aru, et
soovitus puudutab mh maanteevedude maksustamist. Sellisel juhul palume arvestada
ka maanteevedude otseste ja kaudsete (sh väliskuludega) kuludega;
raudtee konkurentsivõimet ja kaubamahte puudutav soovitus vajab töös detailset
metoodikat, analüüsi ja arvutusi – praegusel juhul on tegemist arvamusega;
raudtee käigushoidmise ja doteerimisvajaduse küsimused on kahtlemata olulised,
kuid kaubaveo modaalnihke konteksti sisuliselt paigutamata;
jääb ebaselgeks, mis on soovituse nr 16 sisu – tegemist on pigem olukorra
iseloomustusega; sama nr 17.
järelduste 18-19 juures oleks tarvis konkretiseerida, millistest teguritest on jutt;
järelduste nr 20, 21, 22 ja 23 puhul ei ole aru saada nende sisu seoses kaubavoogude
modaalnihkega;
Lk 79-80 soovitused on pigem üldisema iseloomuga ning puudutaksid pigem haldus-
organisatoorseid ning kultuurilisi aspekte. Palume soovituste peatükki integreerida
konkreetsed soovitused vastavalt Lepingu Lisas toodud uurimisküsimustele (nähtavad ka
käesoleva tagasiside alguses bulletitena).
Palun andke teada, kas saate täiendatud töö saata kahe nädala jooksul või kas teil oleks täiendavat
aega vaja töö vastavusse viimiseks, misjärel oleks võimalik korraldada töö vastuvõtmine ja selle
tutvustus?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler
10 (11)
Johann Peetre
625 6386
[email protected]
11 (11)