MÄÄRUS
07.12.2021 nr 74
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise
kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt
mahatuleku kohad“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 alusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise kord
ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „vastuvõtu punkti“ sõnadega „laevalemineku kohta“;
2) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lootsi tellib majandustegevusteate esitanud laevaagent või Eesti riigilippu kandva laeva
reeder elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu lootsiteenust osutavalt äriühingult.“;
3) paragrahvi 1 lõike 21 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „laevaagendi“ sõnadega „või reederi“;
4) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse sõnad „valeväljakutseks ja annulleerituks“ sõnaga
„tühistatuks“;
5) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „raskelt haige ja meditsiinitöötaja“ sõnadega „haige ja
tervishoiutöötaja“;
6) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõna „lootsiteenistus“ sõnadega „lootsiteenuse osutaja“;
7) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;
8) määruse 2. peatüki ja § 4 pealkirjas ning § 4 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõna „vastuvõtu“
sõnaga „laevalemineku“ ning sõna „mahavõtu“ sõnaga „mahatuleku“;
9) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Sadamateenuse osutamise alustamisest teavitamine
Sadama pidaja, kes kavatseb osutada sadamateenuseid välisriigi lipu või Eesti lipu all sõitvale
laevale kogumahutavusega 500 ja enam, peab sellest teatama Transpordiametile ja lootsiteenust
osutavale äriühingule vähemalt kuus kuud enne sadamateenuste osutamise alustamist eespool
nimetatud laevadele.“
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
29.11.2021
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15
„Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ muutmise
määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 alusel.
25. novembril 2020. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) otsustati Lennuameti,
Maanteeameti ja Veeteede Ameti ümber korraldamine ning ühendamine Transpordiametiks
alates 2021. a 1. jaanuarist. Lisaks võttis Riigikogu 11. mail 2021. a vastu meresõiduohutuse
seaduse (edaspidi: MSOS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse,
mis jõustus 1. juunil 2021. Nimetatud seadusmuudatustest tulenevalt on vaja muuta ka
majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrust nr 15 „Lootsimise kord
ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“. Lisaks vajab määruse tekst
sõnastuslikke parandusi.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
meremajandusosakonna õigusnõunikud Hana-Maarja Helinurm (hana-
[email protected]) ja Gerli Ehte (
[email protected]; teenistussuhe peatatud). Eelnõu
õiguslikku korrektsust kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 9 punktist.
Punktiga 1 asendatakse määruses läbivalt sõnad „vastuvõtu punkti“ sõnadega „laevalemineku
kohta“. MSOS § 55 lg 2 sätestab, et lootsimise korra ning lootsi laevalemineku ja laevalt
mahatuleku kohad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Nii määruse volitusnormi
sõnastus kui ka määruse pealkiri kasutavad mõistet „lootsi laevalemineku koht“, mitte „lootsi
vastuvõtu punkt“ ning määruse tekst viiakse sellega kooskõlla.
Punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 2. Muudatus tuleneb 01.06.2021 jõustunud MSOS
muudatustest. Antud muudatusega jäeti MSOS-ist välja § 7 punkt 15, mille kohaselt pidi
ettevõtjal olema tegevusluba laevade agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks. Tegevusloa
nõue asendati MSOS § 10 punktis 2 ette nähtud majandustegevusteate esitamise kohustusega.
Eelnevast tulenevalt jäetakse ka määruse § 1 lõike 2 tekstist välja viide laevaagendi Eesti
tegevusloale ja asendatakse see viitega majandustegevuse teatele. Lootsi tellimiseks peab
laevaagendina tegutsev isik esitama majandustegevuse registrisse majandustegevusteate
laevade agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks. Kui teade on majandustegevuse registrisse
esitatud, peab laevaagent edastama antud majandustegevusteate Transpordiametile, kes annab
selle alusel juurdepääsu elektroonilisele mereinfosüsteemile. Elektroonilisse mereinfosüsteemi
saab siseneda ID-kaardi alusel. Samuti parandatakse paragrahvi ülesehitust, mille tulemusena
lõikes esitatud kahest lausest moodustatakse üks lause.
Punktiga 3 täiendatakse määruse § 1 lõike 21 punkti 9. Kehtiva määruse kohaselt tuleb
lootsitellimuses märkida muuhulgas laevaagendi nimi. Samas võimaldab kehtiva määruse § 1
lõike 2 teine lause Eesti riigilippu kandva laeva puhul lootsi tellida ka reederil. Olukorras, kus
lootsitellimuse esitab reeder, mitte laevaagent, on asjakohasem lootsitellimuses märkida reederi
nimi.
Punktiga 4 parandatakse määruse § 1 lõike 4 lausestust. Määruse § 1 lõike 4 esimene lause
sätestab, et kui loots saabub laevale või lootsi vastuvõtu punkti tellitud ajaks, aga laev ei ole
valmis lootsimise alustamiseks või ei ole saabunud lootsi vastuvõtu punkti, loetakse lootsi
tellimus pärast 30 minuti möödumist tellimuse tähtajast valeväljakutseks ja annulleerituks.
Muudatuse kohaselt loetakse tellimus valeväljakutse ja annulleerimise asemel tühistatuks.
Punktiga 5 tehakse muudatus määruse § 2 lõike 3 sõnastuses. Määruse § 2 lõige 3 sätestab
eelisjärjekorras lootsi laevale suunamise tingimused. Muu hulgas suunatakse loots
eelisjärjekorras laevale, mille pardal on raskelt haige ja meditsiinitöötaja kinnitab laeva kiiret
sadamasse tuleku vajadust. Laeva pardal oleva inimese haigestumise korral otsustab
tervishoiutöötaja igakordselt vastavalt haigestunu terviseisundile, kas haigus on selline, mis
vajab laeva kiiret sadamasse tulekut, mistõttu antud kontekstis piisab mõistest „haige“. Lisaks
kasutab tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS, RT I, 18.06.2021, 8) mõistet
„tervishoiutöötaja“, mitte „meditsiinitöötaja“, mistõttu viiakse määrus kooskõlla TTKS-is
kasutatava terminoloogiaga.
Punktiga 6 parandatakse määruse § 2 lõike 4 sõnastust. Määruse § 2 lõige 4 sätestab, et kui
lootsi ei ole võimalik saata laevale tellitud kellaajaks, peab lootsiteenistus teatama laevale ja
sadamakaptenile lootsi laevale saabumise aja. Mõistet „lootsiteenistus“ ei kasuta ükski kehtiv
õigusakt. MSOS kasutab mõistet „lootsiteenuse osutaja“, mistõttu on õigustatud ka määruses
sama mõiste kasutamine.
Punktiga 7 tunnistatakse määruse § 31 kehtetuks. Määruse § 31 sätestab, et kui Eesti riigilippu
kandev laev soovib Põhjamerel või Inglise kanalil kasutada avamerelootsi, on soovitav
kasutada Põhjamere või Inglise kanali rannikul asuva Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva
asutuse väljastatud Põhjamere ja Inglise kanali lootsi kvalifikatsiooni tõendavat tunnistust või
nimetatud tunnistusega samaväärset muu Põhjamere rannikuriigi väljastatud tunnistust omavat
avamerelootsi. Antud säte on soovitus, mis ei puuduta Eesti mereala ega sätesta normi
adressaatidele õigusi või kohustusi, mistõttu ei peaks ta kuuluma määruse koosseisu.
Punktiga 8 asendatakse 2. peatüki ja paragrahvi 4 pealkirjas ning paragrahvi 4 lõikes 2 sõna
„vastuvõtu“ sõnaga „laevaletuleku“ ning sõna „mahavõtu“ sõnaga „mahatuleku“. Nimetatud
pealkirjad ja säte käsitlevad lootsi laevaletuleku ja laevalt mahatuleku koha koordinaate ning
tehtud muudatuse eesmärk on parandada sõnastust. Meresõiduohutuse seaduse § 55 lg 2
sätestab, et lootsimise korra ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad kehtestab
valdkonna eest vastutav minister. Nii määruse volitusnormi sõnastus kui ka määruse pealkiri
kasutavad mõistet „lootsi laevalemineku koht“, mitte „lootsi vastuvõtu koht“ ning mõistet
„lootsi mahatuleku koht“, mitte „lootsi mahavõtu koht“ ning määruse tekst viiakse sellega
kooskõlla.
Punktiga 9 asendatakse määruse §-s 5 Veeteede Amet Transpordiametiga tulenevalt Veeteede
Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti ühendamisest alates 2021. a 1. jaanuarist. Samuti
asendatakse sättes AS Eesti Loots üldiselt lootsiteenust osutava äriühinguga, kuna vastavat
mõistet kasutatakse nii MSOS-s kui ka määruse muudes sätetes, ning kehtestatakse sättele
pealkiri.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule ning elu- ja
looduskeskkonnale.
Määrus puudutab peamiselt lootsiteenuse kasutajaid ja lootsiteenust osutavat äriühingut, kuid
olulisi sisulisi muudatusi määruse eelnõu neile kaasa ei too.
Määruse tekstis asendatakse Veeteede Amet Transpordiametiga, kuid antud muudatus ei mõjuta
sisuliselt riigiasutuse korraldust, vaid viib määruse teksti tegelikkusega kooskõlla.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid. Määrust
rakendatakse olemasolevate ressursside raames.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldkorras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS)
vahendusel. Eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, MTÜ-le Logistika ja
Transiidi Assotsiatsioon, AS-le Eesti Loots ning Eestis suuremas mahus tegutsevatele
laevaagentidele. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu EIS-is. Märkusi ei esitatud.