Tarmo Kõuts Teie 24.11.2021 nr 7-5.6/21-02553
Merendusnõukoda
Meie 07.12.2021 nr 1.15-5/2021/6960-2
Kopli 101
Vastus
Austatud Tarmo Kõuts
Täname pöördumise eest. Tunnete oma pöördumises muret merenduse arengukava eelmise
perioodi täitmise üle ning toote ka välja, et kolm neljandikku kavandatust jäi ellu viimata. Lisaks
tunnete muret laevaregistrite toimimise osas, kaubalaevade Eesti lipu alla toomise projekti
käekäigu pärast, mereadministratsiooni hävitamise, Eesti Gaasi tankeri Läti lipu all mineku pärast
ning merendusalase ametnikkonna pika ettevalmistusperioodi pärast, mis on vajalik merenduse
taseme hoidmiseks ning arendamiseks. Soovite, et Valitsus sekkuks, et Eesti kui mereriigi
normaalne riiklik korraldus taastuks ning Eesti merendus jõuaks samale tasemele kui enne
Transpordiameti loomist.
Valitsus on kinnitanud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (TLAK), mille üheks osaks
on ka merendus. Lisaks nimetatud arengukavale töötatakse välja merenduse valget raamatut, mille
eesmärk on täiendada TLAK merenduse osa. Valge raamatu koostamisel on läbitud tänaseks
kaasamisprotsess, läbi mille said kõik osapooled sisendi anda. Loomisel on ka merenduse teema
komisjon, kes hakkab arengukava täitmist perioodiliselt jälgima. Lisame, et Merenduspoliitika
2012-2020 arengukava täiendasid rakendusplaanid, milles olid eesmärgi saavutamiseks ette
nähtud konkreetsed tegevused. Rakendusplaani 2012-2016 täitmise aruanne on leitav
Merenduspoliitika rakendusplaani 2017-2020 seletuskirjas. Rakendusplaani 2017-2020 tegevuste
täitmise aruanne on leitav MKMi kodulehelt.
Oleme teadlikud, et laevaregistrite teenuses on esinenud mõningasi probleeme. Rõhutame, et ka
Tartu Maakohtu hallatavate registrite puhul on esmaseks kontaktpunktiks Transpordiamet. Vastav
informatsioon on ka välja toodu nii Transpordiameti kui ka Justiitsministeeriumi kodulehtedel ning
lisaks ka laevaregistri kodulehel. Transpordiamet ja Tartu Maakohtu kinnistusosakond on
alustanud pilootprojektiga, mille eesmärk on luua laevaomanikele võimalus Transpordiameti
laevade järelevalve üksuse kaudu broneerida aega laevakinnistusraamatu kande tegemiseks.
Laevaomanik saab enne kohtule dokumentide esitamist kokku leppida registrikande tegemise
kuupäeva ning edastada dokumendid või dokumentide projektid eelkontrolliks. Eelkontroll
võimaldab kohtul hinnata dokumentide korrektsust ja anda tagasisidet ning kandeaja broneering
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
annab laevaomanikele võimaluse planeerida sujuvamalt laeva registreerimisega seonduvaid
toiminguid.
Selgitame, et 2021. aasta alguses loodi ühine Transpordiamet ning siis alustati struktuuriga, kus
lennundus, merendus ja maanteede pool olid kõik eraldi teenistustena. Mõningane
konsolideerimine toimus vaid tugiteenuste vallas. 1. juulil toimus Transpordiametis
struktuurimuudatus, mille käigus toimus endiste ametite sisuline ühendamine. Iga organisatsioon
muutub ja areneb ning sellega seonduvad muudatused on ootuspärased. Struktuurimuudatuste
otsused teeb alati iga ameti juhtkond kaaludes erinevaid võimalusi ja arvestades seda, kuidas
avalike teenuste osutamine parimal viisil toimiks. Juulikuise muudatuse puhul võeti arvesse ka
sisendit erialaorganisatsioonidelt ja intervjuudest Transpordiameti kõigi 67 juhiga. Täiendav
muudatus toimub novembri lõpus ja see tuleneb riigieelarvest. Nimelt oodatakse ametilt
tegevuskulude kokkuhoidu 3,7 miljoni euro ulatuses. Teisalt avaldab survet tööjõuturg, kus
Transpordiameti spetsialistide palgad ei ole paljude ametikohtade puhul konkurentsivõimelised.
Kevadel 2021 tõstis Transpordiamet palka ca 400 töötajal, millest 25% olid merendusega seotud
ametikohad. Keskmine palgatõus jäi 7% juurde. Vaatamata sellele on keskmiselt Transpordiameti
töötajate palgad turu mediaaniga võrreldes 14% võrra väiksemad ja selles kontekstis on täiendava
eelarvekärpe tingimustes keerukas leida ametisse tööle oma ala tippeksperte ja hoida
olemasolevaid. Tehtavate muudatuste aluseks on protsesside efektiivistamine ja dubleerimiste
vähendamine. Näiteks võeti hiljuti kasutusele digitaalne meremeeste infosüsteem, mis
digitaliseerib paljud senised merenduse valdkonna protsessid. Samale eesmärgile on suunatud
peatselt kasutajatele kättesaadavaks muutuv laevade infosüsteem. Järgmisel aastal panustatakse
uue sadamate infosüsteemi arendamisse, täiendusi tehakse navigatsioonimärkide ja hüdrograafia
infosüsteemides ning elektroonilises mereinfosüsteemis, alustatakse transpordiliikide ülese uue
eksamikeskkonna loomist. Need arendused võimaldavad olulisel määral teha mugavamaks
teenuse tarbimist ning profileerida ameti sees ametikohti ümber. Kas muudatused ja arendused
kahjustavad ka merenduse toimimist, siis neid hinnanguid saab anda pärast BV poolt läbiviidavat
auditit.
Selgitame, et Eesti laevanduses oli ja on probleeme ning nende tulemusena lahkusid 2014. aastal
viimased kaubalaevad Eesti lipu alt, olgugi et 2007. aastast alates kehtis kaubalaevadele
sotsiaalmaksu tagastusmeede. Samal ajal on käinud pidevad arutelud nii sektori kui ka
ministeeriumite vahel, kuidas olukorda muuta ning pika töö tulemusena jõustusidki laiapõhjalised
muudatused toomaks kaubalaevad Eesti lipu. Olulisemate muudatustena kehtestati tonnaažikord
ja meremeeste maksuerirežiim, mis on eeltingimuseks kaubalaevade lipu alla toomiseks. Täna on
rahvusvahelisel laevaregistrite turul tihe konkurents ning Eesti konkurentsieeliseks on toimivad
digilahendused, mistõttu tuleb turule sisenemisel pakkuda kindlalt toimivat teenust. Pärast
toimivate teenuste valmimist on võimalik minna välja rahvusvahelise turundamisega, mis seni on
olnud ootel, sest pakutav teenus pole infosüsteemide valmimise tõttu konkurentsivõimeline. Samal
ajal toimub ka olemasoleva laevanduspaketi ümbervaatamine ning tegevuste planeerimine nagu
oli ka algses meetmete paketis välja öeldud, et pelgalt täna kehtivatest meetmetest ei pruugi piisata,
et laevu lipu alla tuua.
Selgitame, et Eesti sattumine „halli“ nimekirja on tingitud metoodikast, mille alusel Paris MoU
regioonis määratakse laeva riskiprofiili ning millest omakorda sõltub ka lipuriigi positsioon
nimekirjas. Riskiprofiili aluseks on valem, kus üheks kriteeriumiks on lipuriigi asetsemine
2 (3)
nimekirjas. Lisaks võetakse riskiprofiili arvutamisel arvesse selliseid faktoreid nagu laeva tüüp,
klassifikatsiooniühing, laevandusettevõte, kontrollide käigus tuvastatud puudused ja laeva
kinnipidamised. Covid-19 tingimustes jäid 2020. aastal mitmed Eestis registris olevad laevad
sadamatesse seisma, mistõttu teiste riikide kontrollidel polnud võimalik Eesti registris olevaid
laevu kontrollida ning valem töötab sellistel juhtudel väikeste registrite kahjuks, mistõttu Eesti
langeski „halli“ nimekirja. Eestiga koos sattusid samal põhjusel ka teised riigid nagu näiteks Poola.
Sellest tulenevalt on ka arusaadav kui üks või teine ettevõtja soovib äririskide maandamiseks laeva
Eesti lipu alla mitte tuua.
Täna on rahvusvahelisel laevaregistrite turul tihe konkurents ning Eesti konkurentsieeliseks on
toimivad digilahendused, mistõttu tuleb turule sisenemisel pakkuda kindlalt toimivat
konkurentsivõimelist teenust. Toimivate digilahenduste loomine on ajamahukas töö ning hetkel
takistuseks oleva laevade infosüsteemi käivitamise järel on võimalik edasi liikuda turundusega.
Rõhutame, et Eesti mereadministratsioon toimib, laevandus on jätkuvalt prioriteet ning
täiendavaid tegevusi laevade lipu alla toomiseks planeeritakse. Valitsus ja Riigikogu on leidnud
vahendeid, et tuleval aastal oleks võimalik jätkata nii reisilaevade toetusmeetmega ning ka
veeteede tasude vähendamise meetmega, mis omakorda võimaldavad ettevõtjatel kriisist paremini
väljuda, tugevdada oma turupositsiooni ning säilitada ka töökohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaat: Riigikantselei
Jaak Viilipus
625 6491
[email protected]
3 (3)